ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Teie 22.11.2025 nr 2-2/3971-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 22.12.2025 nr 2.3-4/25/3836-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (võrdse kohtlemise seadus)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks võrdse kohtlemise
seaduse (VõrdKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil
on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
Üldiselt tuleb isikuandete töötlemist puudutavas seaduses sätestada, mis eesmärgil andmeid
töödeldakse (andmete töötlemise eesmärk ei saa olla pelgalt andmete kogumine, vaid see on
seotud asutusele seadusega pandud ülesannete täitmisega), milliseid isikuandmete kategooriaid
töödeldakse, kes on isikuandmete töötlemisel vastutav või kaasvastutavad töötlejad ning kui kaua
andmeid säilitatakse1. Esitatud eelnõu teksti oleks vaja eeltoodut arvestades üle vaadata ning
vajadusel täiendada isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Näiteks näeb eelnõu ette voliniku
õiguse koguda andmeid, sh isikuandmeid, diskrimineerimisjuhtumi kohta, kuid määramata on
kogutavate andmete kategooriad, liiga laialt on reguleeritud andmeid esitama kohustatud isikute
ja asutuste ring ning reguleerimata on kogutud andmete säilitamine. Allpool on toodud täpsemad
näited eelnõu sätetest, mis vajavad täpsustamist seoses isikuandmete töötlemisega.
Eelnõu § 1 p-ga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 lg-ga 6, mis näeb ette voliniku kohustuse koguda
aruannete koostamiseks andmeid. Sättest ei tule välja, et koguda tuleb ka isikuandmeid, kuid
seletuskirjas on täpsustatud, et isikuandmed tuleb kogumisel muuta anonüümseks või kui see ei
ole võimalik, pseudonüümida. Ehk mõeldud on ikkagi ka isikuandmete kogumine. Eelnõu § 1 p-
ga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 lg-ga 7, mis sätestab, et aruandes üldise hinnangu andmiseks
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja
edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt
ja muult andmevaldajalt statistilist teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse
seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta. Juhime tähelepanu, et kui
mõeldud on ka isikuandmete pärimine mis iganes andmekogust ja mis iganes andmevaldajalt, siis
volitusnorm vajab täpsustamist.
Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
kohaselt peab norm, mis näeb ette isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning
inimesele mõistlikult ettenähtav. Antud juhul puudub inimesel võimalus aru saada, millised on
isikuandmete töötlemise piirid, sh millised andmed millisest allikast soovitakse saada. Palume
eelviidatud eelnõu sätete teksti täiendada selliselt, et isikuandmete töötlemine oleks seadusega ette
nähtud ning et seadusnormist oleks selge, millised isikuandmed, kelle kohta ning mis allikatest
kogutakse. Sama märkus puudutab ka eelnõu § 1 p 25 lg-t 4. Kavandatava VõrdKS § 16 lg 6 osas
palume lisaks seletuskirjas täpsemini selgitada, kuidas näeb välja andmete anonüümimise või
1
Vt täpsemalt Justiits- ja Digiministeeriumi avaldatud juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning
andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
pseudonüümimise protsess, sh mis hetkel andmed anonüümitakse või pseudonüümitakse.
Eelnõu § 1 p-ga 22 nähakse ette, et volinik annab arvamuse avalduse esitanud isikule ja vajaduse
korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Sama punkti lg
2 täpsustab arvamuse eesmärgi ning selgitab, et eesmärgiks on anda eksperthinnang konkreetses
õigussuhtes aset leidnud rikkumise kohta. Sellest võib järeldada, et arvamus antakse konkreetse
isikuga seotud juhtumi kohta ja seega sisaldab selle isiku isikuandmeid (isiku tuvastamist
võimaldavat teavet). Seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kes on need isikud, kellel võiks olla
arvamuse saamiseks vajadus ja õigustatud huvi. Lisaks jääb arusaamatuks, milles võiks see
õigustatud huvi seisneda ja kuidas tuvastatakse, et isiku õigustatud huvi kaalub üle avalduse
esitanud isiku huve eraelu kaitsele. Samas eelnõu § 1 p 24 näeb ette, et isiku tuvastamist
võimaldava informatsiooni edastamine on võimalik ainult taotleja kirjalikul nõusolekul. Eelnõu §
1 p 25 (lg 6) samuti näeb ette, et volinik saab edastada arvamuse ainult taotleja nõusolekul.
Ülaltoodut arvestades jääb selgusetuks, millal ja millisel õiguslikul alusel toimub isikuandmeid
sisalduva arvamuse avaldamine kolmandatele isikutele. Kui sätte eesmärgiks ei ole luua võimaluse
jagada eraisiku olukorra puudutavat arvamust kolmandate isikutega õigustatud huvi alusel, siis
peaks sätet selgemini sõnastama.
Eelnõu § 1 p-ga 25 (lg 6) sätestatakse, et omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse
taotleja kirjalikul nõusolekul edastab volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras.
Juhime tähelepanu, et säte sõnastus ei ole piisavalt selge. Sättest võib järeldada, et omal algatusel
antud arvamuse puhul (ehk olukorras, kui isik ei ole ise arvamust taotlenud) justkui ei pea
andmesubjekti (isiku, kelle olukorra kohta on arvamus avaldatud) nõusolekut küsima, kuna säte
eeldab ainult arvamuse taotleja ehk avalduse esitanud isiku nõusoleku olemasolu. Kui omal
algatusel antud arvamus puudutab konkreetse isiku olukorda ning isik on tuvastatav, siis tema
isikuandmeid sisalduva arvamuse edastamiseks peab olema ka tema nõusolek.
Ühtlasi soovitame viidata seletuskirjas isikuandmete töötlemist lubava nõusoleku osas IKÜM
artiklile 7, mis sätestab nõusoleku andmise tingimused.
Eelnõu § 1 p 41 sätestab, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega osaleda muul
moel erakonna tegevuses. Palume täpsustada, kuidas (milliste andmete põhjal) kontrollitakse, kas
volinik osaleb mingil moel erakonna tegevuses ja kas seda kontrolli tehakse proaktiivselt iga
voliniku (voliniku kandidaadi) puhul. Märgime, et kui tegemist on proaktiivse taustakontrolliga,
siis peab seda kontrolli võimaldav regulatsioon (sh kontrollitavate andmete liigid ja allikad) olema
selgelt sätestatud seaduses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)