Riigikantselei
Meie 31.12.2025 nr 2-2/4367-1
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses
direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega
Esitan eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste muutmiseks Vabariigi Valitsuse istungile. Eelnõu on
seotud direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega Eesti õigusesse. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on
21.12.2025, mistõttu palun lisada eelnõu 8.01.2026 toimuva istungi päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu
2) eelnõu lisa 1
3) eelnõu lisa 2
4) seletuskiri
5) seletuskirja lisa 1 vastavustabel
6) seletuskirja lisa 2 kooskõlastustabel
Lisaadressaadid: Tööinspektsioon
Marilin Lutsoja
+372 5883 6479
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
18.12.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3
ja § 131 lõike 9 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „asbestitolmuga“ sõnadega „asbestist või asbesti
sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga (edaspidi asbestitolm)“;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja ladestamist“ tekstiosaga „, ladestamist ja muid
töid, mille käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda“;
3) paragrahvi 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–
1355), VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A-kategooria kantserogeeniks:“;
4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes
kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud
keskmisena.“;
5) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002 kiudu sissehingatava õhu ühes
kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud
keskmisena, kui arvesse võetakse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, või sama mõõtmise
või arvutamise tulemusel 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, kui arvesse
võetakse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri.“;
6) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
1
„(1) Asbestitöö tegemise korral mõõdab või arvutab tööandja asbestikiudude sisaldust õhus §
5 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist lähtuva regulaarsusega kõigis asbestitöö etappides ja pärast
asbestitöö lõppu kohas, kus asbestitööd tehakse või tehti, ja selle koha vahetus läheduses.
Pärast asbestitöö lõppu peab tööandja regulaarset mõõtmist jätkama senikaua, kui nimetatud
kohas ja selle vahetus läheduses olev õhk ei sisalda asbestikiude või sisaldab neid § 2 lõikes 1
nimetatud piirnormist vähem.“;
8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis elektronmikroskoopia või muu samaväärse meetodi
abil.“;
9) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt
5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui
3 : 1.“;
10) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses ning
kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet asbestitolmuga.“;
11) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust
veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või mitte. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt,
teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest
registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav, tagab tööandja asbesti sisaldava materjali
esinemise kontrolli ning hangib selle tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli
käigus saadud teabe kättesaadavaks teisele samal objektil tegutsevale tööandjale tema taotluse
korral.“;
12) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Asjakohasel juhul peab tööandja enne tööga alustamist asbesti või asbesti sisaldava materjali
töökeskkonnast eemaldama.“;
13) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ sõnadega „ja
Tööinspektsiooni luba“;
14) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teate“ tekstiosaga „koos dokumentidega,
mis annavad ülevaate §-s 8 sätestatud terviseriski vähendamise meetmete rakendamisest ja §-s
12 ette nähtud töötajate väljaõppe korraldamisest“;
15) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
2
„(4) Kui lõike 1 kohase teavitusega teavitab tööandja Tööinspektsiooni asbesti sisaldava
materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud
teavituse asbestitöö tegemise loa taotluseks. Enne nimetatud tööga alustamist peab tööandjal
olema asbestitöö tegemise luba.
(5) Tööinspektsioon annab tööandjale asbestitöö tegemise loa, kui tööandja on kavandanud
rakendada asjakohaseid §-s 8 sätestatud töötajate terviseriski vähendamise nõudeid ning on
korraldanud asjakohase töötajate väljaõppe §-s 12 sätestatust lähtudes. Asbestitöö tegemise
luba loetakse antuks, kui Tööinspektsioon ei ole seitsme päeva jooksul jätnud loa taotlust
rahuldamata. Nimetatud tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest.
(6) Tööinspektsioon avaldab asbestitöö tegemise loa saanud tööandja nime ja registrikoodi
viivitamata oma veebilehel.“;
16) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kokkupuutuvate“ sõnadega „kokku
puutuda võivate“;
17) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) asbestitööd tehakse nii, et asbestitolmu ei tekiks, või kui see ei ole võimalik, summutatakse
asbestitolm, eemaldatakse see tekkekohast või setitatakse õhus leiduvaid asbestikiude;“;
18) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tagatakse töötaja tervise piisav kaitse;“;
19) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nähtud“ sõnaga „regulaarsed“;
20) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui töötajate kokkupuude asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud piirnormi, peatab
tööandja viivitamata töö, selgitab välja piirnormi ületamise põhjused ja rakendab abinõusid
nende kõrvaldamiseks. Tööd võib jätkata, kui mõõtmistulemused näitavad, et töötajate
kokkupuude asbestitolmuga ei ületa piirnormi.“;
21) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavast materjalist, mida enne töö alustamist ei
tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja viivitamata töö, kuni on rakendatud abinõud
töötajate terviseriski vähendamiseks.“;
22) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud
kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi tööala ümber õhutiheda kaitseümbrise koos
mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.“;
23) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
3
„(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes võivad kokku puutuda asbestiga, nende
tööleasumisel teoreetilise ja praktilise väljaõppe. Väljaõpe on täiskasvanute koolituse seaduse
§ 12 lõike 4 tähenduses täienduskoolitus.
(2) Väljaõpe kestab vähemalt kaheksa tundi ja peab hõlmama järgmist:
1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;
2) ülevaade asbesti tervisekahjulikust toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sealhulgas
suitsetamine;
3) ülevaade asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
4) ülevaade tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda, ja selle
ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;
5) asbestitöö kavandamise ja töökava koostamise õpetamine;
6) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldav materjal või
seda kahjustatakse;
7) ohutute töövõtete, kaitsevahendite ja kasutatavate ohumärguannete tutvustamine;
8) kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbe, sortimendi, valimise ja
nõuetekohase kasutamise tutvustamine;
9) ülevaade asbestitöö hügieeninõuetest;
10) saaste puhastamise õpetamine;
11) jäätmete kõrvaldamise õpetamine;
12) teave tervisekontrolli korra kohta;
13) juhised tegutsemiseks hädaolukorras.
(3) Asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööd tegeva töötaja
väljaõpe peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis
piiravad tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda.
(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige juhul, kui töökeskkond on oluliselt
muutunud, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon
peab seda vajalikuks.
(5) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ja keel, milles väljaõpe läbiti.“;
24) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) selliste tööülesannete kirjeldus, mille täitmise käigus puutub töötaja asbestiga kokku;“;
25) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
26) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise
kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L, 2023/2668, 30.11.2023).“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine
4
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Määruse lisas nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-
5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6)
krüsotiil (12001-29-5)“ piirnorm 0,01 kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20. detsembrini
2029. a. Sama aine piirnorm 0,01 kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused jõustuvad 21.
detsembril 2029. a.“;
2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 21. detsembril 2029. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
riigisekretär
Lisa 1 Teade asbestitöö alustamise kohta
Lisa 2 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
5
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224
„Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE KOHTA
1. Tööandja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress
.......................................................................................................................................................
2. Töö tegemise koha täpne aadress ja konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse
.......................................................................................................................................................
3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja asbestitolmust puhastamise ning jäätmete
kõrvaldamisega seotud tegevuse kirjeldus
.......................................................................................................................................................
4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja eeldatav kogus (m2, m3 või kg)
.......................................................................................................................................................
5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad
seadmed
.......................................................................................................................................................
6. Asbestitöösse kaasatavate töötajate arv ja nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid
ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev
.......................................................................................................................................................
7. Asbestitöö alguskuupäev ja arvatav kestus
.......................................................................................................................................................
8. Asbestitöö juhi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress
.......................................................................................................................................................
9. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg ja väljaandja*
.......................................................................................................................................................
Teate koostaja nimi ja allkiri
Kuupäev
* Töö puhul, mille tegemiseks on vajalik ehitusluba
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105
„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID
Lühiajalise kokkupuute
Aine Piirnorm 8 tundi Märkused
piirnorm
(CASi number)
mg/m3 ppm mg/m 3
ppm
akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C
(79-06-1)
akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20**
(79-10-7)
aldriin 0,25 – – –
(309-00-2)
allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A
(2-propeen-1-ool)
(107-18-6)
allüülamiin 5 2 14 6 A
(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)
(107-11-9)
allüülkloriid 3 1 9 3 A
(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)
(107-05-1)
alumiinium, metalliline ja oksiidid
kogu tolm 10 – – –
peentolm 4 – – – 1
(7429-90-5, 1344-28-1)
alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –
aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A
(75-04-7)
2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A
(141-43-5)
aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A
(74-89-5)
2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10
(75-31-0)
4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A
(106-49-0)
aminotsükloheksaan 20 5 40 10
(tsükloheksüülamiin)
(108-91-8)
1
amitrool 0,2 – – –
(61-82-5)
ammoniaak 14 20 36 50
(7664-41-7)
amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100
pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik
isomeerid
aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A
(62-53-3)
antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – –
antimonile)
(7440-36-0)
antimonhüdriid 0,3 0,05 – –
(7803-52-3)
arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31
anorgaanilised arseeniühendid
Vase- Vasesulatus-
sulatus- sektoris
sektoris kehtib alates
kehtib 11.07.2023
alates
11.07.2023
arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4
arseenhüdriid (arvutatud arseenile)
(7440-38-2)
arseenhüdriid 0,05 0,02 – –
(7784-42-1)
asbest – 0,01 – – C, 32
1) kroküdoliit (12001-28-4); kiudu/cm3
2) amosiit (12172-73-5);
3) antofülliit (77536-67-5); või
4) aktinoliit (77536-66-4);
5) tremoliit (77536-68-6); 0,002 C, 32
6) krüsotiil (12001-29-5). kiudu/cm3
kehtib alates
21.12.2029
0,01 C
kiudu/cm3
kehtib kuni
20.12.2029
asfalt (aurud) 5 – – –
(8052-42-4)
aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – –
2
1,2-karboksüfenüül-etanaat)
(50-78-2)
atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid) 70 40 – –
A
(75-05-8)
o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – –
(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)
(50-78-2)
baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – –
baariumile)
Benseen 0,66 0,2 – – A, C
(71-43-2)
kehtib kehtib alates
alates 06.04.2026
06.04.2026
1,5 0,5 9 3 A, C
kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni
05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026
1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A
m-dihüdroksübenseen, resortsiin)
(108-46-3)
1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5
(123-31-9)
benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – –
tiofenool)
(108-98-5)
bensiin (mootorikütus) – – – – 20
bensiin, tööstuslik 22
– heksaani-tüüpi 180 50 250 75
– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23
– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300
benso[a]püreen (3,4-bensopüreen) 0,002 – 0,02 – A, C, R
(50-32-8)
bensoüülperoksiid 5 – – –
(94-36-0)
bensüülbutüülftalaat 3 – 5 –
(85-68-7)
bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C
(100-44-7)
berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31
ühendid
kehtib
alates
11.07.2026
0,0006
3
kehtib kuni
10.07.2026
bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4
(92-52-4)
bisfenool A; 2 – – –
(4,4-isopropülideendifenool) 31
(80-05-7)
booraks 2 – 5 – A
(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)
(1303-96-4)
boortribromiid 10 1 – –
(10294-33-4)
boortrifluoriid 3 1 – –
(7637-07-2)
bromoetaan 890 250 – –
(74-96-4)
bromoetüleen 4,4 1 – – C
(593–60-2)
bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – –
(75-25-2)
bromoklorometaan 1050 200 – –
(74-97-5)
2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan 40 5 80 10
(151-67-7)
bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A
(74-83-9)
bromotrifluorometaan 6100 1000 – –
(75-63-8)
broom 0,7 0,1 – –
(7726-95-6)
n-butaan 1500 800 – –
(106-97-8)
butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A
v.a n-butanool
(78-92-2, 75-65-0)
n-butanool 45 15 90* 30* A
(n-butüülalkohol)
(71-36-3)
2-butanoon 600 200 900 300
(78-93-3)
2-butanoonperoksiid – – 1,5* 0,2*
(metüületüülketoon-peroksiid)
(1338-23-4)
2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S
(o-butüületüleenglükool,
4
etüleenglükoolmono-butüüleeter,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S
(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,
etüleen-glükoolmono-
butüüleeteratsetaat)
(112-07-02)
butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10
(141-32-2)
butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A
(109-73-3)
butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150
kõik isomeerid
n-butüülatsetaat 241 50 723 150
(123-86-4)
n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S
(2426-08-06)
n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-
propenaat)
(97-88-1)
butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10
(141-32-2)
n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat, 300 50 450 75 S
n-butüül-2-metüül-propenaat)
(97-88-1)
but-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 – – –
(110-65-6)
CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750
1,1,2-trikloroetaan)
(76-13-1)
CFC12 2500 500 4000 750
(freoon 12, difluorodiklorometaan)
(75-71-8)
CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan) 3600 1000 – –
(75-45-6)
dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11
süsivesinikud
diatsetoonalkohol 120 25 240 50
(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)
(123-42-2)
diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163
(431-03-8)
difenüülftalaat 3 – 5 –
(84-62-8)
5
diboraan 0,1 0,1 – –
(19287-45-7)
dibromodifluorometaan 860 100 – –
(75-61-6)
dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R
(dibutüülftalaat)
(84-74-2)
dietanoolamiin 15 3 30 6 A
(111-42-2)
dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S
(110-85-0)
dietüleenglükool 45 10 90 20 A
(2,2'-hüdroksüdietanool)
(111-46-6)
dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S
(111-40-0)
dietüülamiin (N-etüületaanamiin) 30 10 45 15 A
(109-89-7)
dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 –
(dietüülftalaat)
(84-66-2)
dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200
(60-29-7)
di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R
ftalaat
(117-84-0)
difenüülamiin 10 – – –
(122-39-4)
difenüüleeter 7 1 14 2
(101-84-8)
difluoroklorometaan 3600 1000 – –
(75-45-6)
difosforpentoksiid 1 _ _ _
(1314-56-3)
difosforpentasulfiid 1 _ _ _
(1314-80-3)
diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S
(2238-07-5)
diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C
elementaarse süsiniku põhjal)
kehtib kehtib alates
alates 21.02.2023
21.02.2023
allmaa-
allmaa- kaevandustes
kaevandus- ja tunneli-
ehituses
6
tes ja
tunneli- kehtib alates
ehituses 21.02.2026
kehtib
alates
21.02.2026
diisodetsüülftalaat 3 – 5 –
(26761-40-0)
diisopropüülamiin 20 5 40 10 A
(108-18-9)
diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S
(28178-42-9)
1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S
(heksametüleendiiso-tsüanaat)
(822-06-0)
2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-
diisotsüanaat)
(584-84-9)
o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S
(1,2-diklorobenseen)
(95-50-1)
p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C
(1,4-diklorobenseen)
(106-46-7)
4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan 1 – – –
(DDT)
(50-29-3)
1,1-dikloroetaan 412 100 – – A
(75-34-3)
diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C
(75-09-2)
dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500
(10024-97-2)
dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – –
(109-87-5)
dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5
(124-40-3)
N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R
(127-19-5)
dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 –
(dimetüülftalaat)
(131-11-3)
1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – –
(108-84-9)
7
dimetüüldisulfiid – 1 – – 12
(624-92-0)
dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi – 1 – –
ja metüülmerkaptaaniga
dimetüüleeter 1920 1000 – –
(115-10-6)
dimetüületüülamiin 6 2 15 5
(598-56-1)
dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A
(N,N-dimetüülaniliin)
(121-69-7)
dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R
(68-12-2)
dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C
(57-14-7, 540-73-8)
dimetüülsulfiid – 1 – – 1
(75-18-3)
dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi – 1 – –
ja metüülmerkaptaaniga
dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A
(67-68-5)
dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A
(25154-54-5)
dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S
(25321-14-6)
1,4 dioksaan 73 20 – –
(123-91-1)
dioktüülftalaat 3 – 5 –
dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A
(2-etoksümetüületoksü)-propanool
(34590-94-8)
disulfiram 1 – 2 – S
(97-77-8)
divinüül 1 0,5 10 5 C
(1,3-butadieen)
(106-99-0)
divinüülbenseen 50 10 – –
(108-57-6)
efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20
kloroetüüldifluoro-metüüleeter)
(13838-16-9)
elavhõbe ja kahevalentsed 0,02 – – – 27
anorgaanilised elavhõbeühendid,
sealhulgas elavhõbeoksiid ja
elavhõbekloriid (mõõdetud
elavhõbedana)
8
ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17
ühik/m3 ühikut/m3
epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S
(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)
(106-89-8)
1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 2,4 1 25 10 C
(75-56-9)
etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C
(60-35-5)
etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10
(64-19-7)
etaanhappe anhüdriid – – 20* 5*
(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)
(108-24-7)
etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C
(75-08-1)
etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C
(75-07-0)
etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000
(64-17-5)
etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200
(60-29-7)
2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – –
(104-76-7)
etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 25 10 35 15 S
1,2-diaminoetaan)
(107-15-3)
etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C
(106-93-4)
etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) 4 1 20 5 A, C
(107-06-2)
etüleendinitraat 0,2 0,03 0,6 0,1 A
(etüleenglükooldinitraat, nitroglükool)
(628-96-6)
etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18
(1,2-etaandiool)
(107-21-1)
2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R
(110-49-6)
etüleenoksiid (epoksüetaan) 1,8 1 9 5 A, C
(75-21-8)
etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S
(140-88-5)
etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20
5-metüül-3-heptanoon)
(541-85-5)
9
etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300
(141-78-6)
etüülbenseen 442 100 884 200 A, S
(100-41-4)
etüülbutüülketoon (3-heptanoon) 95 20 – –
(106-35-4)
2-etoksüetanool 8 2 – – A, R
(110-80-5)
2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R
(111-15-9)
etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700
(75-00-3)
etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S
(97-63-2)
n-etüülmorfoliin 25 5 50 10 A
(100-74-3)
etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4
(7085-85-0)
fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A
(108-95-2)
p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S
(1,4-diaminobenseen)
(95-54-5)
fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S
(122-60-1)
fenüülhüdrasiin 20 5 – –
(100-63-0)
fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S
(103-71-9)
fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100
(98-83-9)
fluor 1,58 1 3,16 2
(7782-41-4)
fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –
fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750
(CFC 11, freoon 11)
(75-69-4)
formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S
(50-00-0)
tervishoiu-, tervishoiu-,
matuse- ja matuse- ja
palsameeri- palsameeri-
mise mise sektoris
sektoris 0,5
0,62
10
kehtib kuni kehtib kuni
10.07.2024 10.07.2024
formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R
(75-12-7)
fosfor (kollane, valge) 0,1 – – –
(7723-14-0)
fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 –
(7664-38-2)
fosforpentakloriid 1 – – –
(10026-13-8)
fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02
(10025-87-3)
fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1
(süsinikoksiidkloriid,
karbonüüldikloriid)
(75-44-5)
ftaalanhüdriid 2 – – – S
(85-44-9)
ftalaadid 3 – 5 –
furfuraal 8 2 20 5 A
(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)
(98-01-1)
furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A
(98-00-0)
glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S
(111-30-8)
glütseriin 10 – – –
(glütserool, 1,2,3-propaantriool)
(56-81-5)
glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A
(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-
trinitraat)
(55-63-0)
gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –
heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300
n-heksaan 72 20 – –
(110-54-3)
heksakloraanid 0,5 – – –
(heksaklorotsüklo-heksaanid)
heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – –
(perklorobutadieen)
(87-68-3)
heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – –
(67-72-1)
heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S
(100-97-0)
11
2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A
(591-78-6)
n-heptaan 2085 500 – –
(142-82-5)
hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – –
hõbedale)
hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – –
(arvutatud hõbedale)
(7440-22-4)
hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S
(302-01-2)
2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S
(818-61-1)
4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50
(diatsetoonalkohol)
(123-42-2)
indeen 45 10 – –
(95-13-6)
isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – –
(75-28-5)
isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – –
(78-83-1)
isobutüülatsetaat 241 50 723 150
(110-19-0)
isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(97-86-9)
isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20
etüüldifluorometüüleeter)
(26675-46-7)
isoforoon – – 30* 5*
(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)
(78-59-1)
isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S
(4098-71-9)
isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – –
anorgaanilised)
isopentaan (2-metüülbutaan) 3000 1000 _ _
(78-78-4 )
isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10
metüül-1-butanool)
(123-51-3)
isopentüülatsetaat 270 50 540 100
(3-metüülbutüületanaat)
(123-92-2)
isopropanool 350 150 600 250
(isopropüülalkohol, 2-propanool)
12
(67-63-0)
2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A
(98-82-8)
isopropüülnitraat 45 10 70 15
(1712-64-7)
isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S
jodoform 10 0,6 – –
(75-47-8)
jood – – 1* 0,1*
(7553-56-2)
kaadmium ja selle anorgaanilised 0,001 C, 31
ühendid – –
kehtib
alates –
11.07.2027 –
0,004
kehtib kuni
10.07.2027
kaaliumhüdroksiid 2 – – –
(1310-58-3)
kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 -
A
(151-50-8)
kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 –
1
(1305-62-0)
kaltsiumkarbonaat, 10 – – –
peentolm 5 – – –
(1317-65-3)
kaltsiumoksiid 1 – 4 –
1
(1305-78-8)
kaltsiumsilikaat 10 – – –
(1344-95-2)
kaprolaktaam 5 – 40 –
(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)
(105-60-2)
1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, 5 – – –
o-atsetüülsalitsüülhape)
(50-78-2)
karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid) 5 2 – –
(353-50-4)
kaptaan 5 – – –
(133-06-2)
kaptafool 0,1 – – –
(2425-06-1)
3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10
(13466-78-9)
13
katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A
(120-80-9)
kinoon (p-bensokinoon, 0,4 0,1 1,3 0,3 5
2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon)
(106-51-4)
kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest 0,5 kiudu/ – – 19
–
ja erioniit cm3
kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –
klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19
kloor – – 1,5 0,5
(7782-50-5)
kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3
(10049-04-4)
klorobenseen 23 5 70 15 A
(108-90-7)
2-klorobifenüül
42% Cl
(53469-21-9) 1 – – –
54% Cl
(11097-67-1) 0,5 – – –
kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A
(79-11-8)
kloroetanaal 3 1 – –
(107-20-0)
2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A
(107-07-3)
kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C
(75-01-4)
klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A
kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C
(67-66-3)
klorokresool 3 – 6 –
(59-50-7)
klorometaan 42 20 200 100
(74-87-3)
kloronitrobenseenid 1 – – –
1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – –
(600-25-9)
kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A
(126-99-8)
o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – –
(95-49-8)
2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin 10 – – –
(1929-82-4)
koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S
(arvutatud koobaltile)
14
(7440-48-4)
kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – –
(1319-77-3)
kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S
(2186-24-5)
kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – –
ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid
(arvutatud kroomile)
(7440-47-3)
kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C
(arvutatud kroomile) kehtib
alates
17.01.2025
0,01
kehtib kuni
16.01.2025
keevitus- ja
plasma-
lõikus-
protsesside
või sarnaste,
aure
tekitavate
tööde puhul
0,025
kehtib kuni
16.01.2025
ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A
o-ksüleen (95-47-6)
p-ksüleen (106-42-3)
m-ksüleen (108-38-3)
lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100
liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 –
1
(7580-67-8)
limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10
lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9
(10102-44-0)
lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9
(10102-44-0) allmaakaevanduses
kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni
kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
lämmastikhape 2,6 1
(7697-37-2)
15
lämmastikmonooksiid 2,5 2 – –
(10102-43-9)
lämmastikmonooksiid 30 25 60 50
(10102-43-9) allmaakaevanduses
kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni
kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – –
(vesinikasiidhape)
(7782-79-8)
mangaan ja mangaani anorgaanilised
ühendid (arvutatud mangaanile)
(7439-96-5)
kogu tolm 0,2 – – – 1
peentolm 0,05 – – –
maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S
(108-31-6)
merkaptoetaanhape 5 1 – –
(68-11-1)
(1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – –
(95-63-6)
1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – –
(526-73-8)
metaanhape (sipelghape) 9 5 – –
(64-18-6)
metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12
(74-93-1)
metakrüülhape (2-metüülpropeenhape) 70 20 100 30
(79-41-4)
metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A
(67-56-1)
2-metoksüetanool (metüültsellosolv, – 1 – – A, R
o-metüületüleenglükool)
(109-86-4)
tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100
(1634-04-4)
1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S
(propüleenglükool-monometüüleeter,
o-metüülpropüleen-glükool)
(107-98-2)
2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A
2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –
4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – –
A, C
(101-77-9)
4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S
(fenüülisotsüanaat)
(101-68-8)
16
4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C
(101-14-4)
metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C
(75-09-2)
metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S
(96-33-3)
metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – –
(108-44-1)
metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300
(79-20-9)
1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100
(isoamüülatsetaat)
(626-38-0)
metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100
A
(107-31-3)
5-metüül-2-heksanoon 95 20 – –
(metüülisoamüülketoon)
(110-12-3)
metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35
(99-87-6)
metüülisotsüanaat – – – 0,02
(624-83-9)
metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C
(74-88-4)
metüülklorobenseen (o-klorotolueen) 250 50 – –
(95-49-8)
metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan) 555 100 1100 200
(71-55-6)
metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12
(74-93-1)
metüülmerkaptaan koos – 1 – –
dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga
metüülmetakrülaat – 50 100 S
(metüül-2-metüülpropenaat)
(80-62-6)
N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A
(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)
(109-02-4)
metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A
kõik isomeerid
(1321-12-6)
4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50
(metüülisobutüülketoon)
(108-10-1)
metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A
(2-heptanoon, metüülamüülketoon)
17
(110-43-0)
2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – –
(75-28-5)
N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20
A,R
(872-50-4)
metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A
tolüületeen)
(25013-15-4)
metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4
(137-05-3)
metüültsükloheksaan 1600 400 – –
(108-87-2)
metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –
mineraalõlid, mida on eelnevalt – – – – A, C
kasutatud sisepõlemismootorites
mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks
molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –
molübdeen, metall ja vähelahustuvad
ühendid
kogu tolm 10 – – –
peentolm 5 – – – 1
mootorikütus (automootorite, 20
lennukimootorite, reaktiivmootorite
bensiin)
morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20
(110-91-8)
naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S
(26628-22-8)
naatriumhüdroksiid 1 – 2* –
(1310-73-2)
naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A
(booraks)
(1303-96-4)
naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 –s 5 - A
(143-33-9)
naftaleen 50 10 – –
(91-20-3)
naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
(3173-72-6)
naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A
(1321-65-9)
neopentaan (2,2-dimetüülpropaan) 3000 1000 _ _
(463-82-1)
nikkel, metall 0,5 – – – S
18
(7440-02-0)
nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R
(13463-39-3)
nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01 – – – C, S, 1
kehtib
alates
18.01.2025
0,05 – – – C, S, 31
kehtib
alates
18.01.2025
0,1 – – – C, S, 31
kehtib kuni
17.01.2025
nikotiin 0,5 – – –
A
(54-11-5)
nitrobenseen 1 0,2 – – A, R
(98-95-3)
nitroetaan 60 20 150 50
(79-24-3)
nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – –
(100-01-6)
nitrometaan 50 20 130 50
(75-52-5)
1-nitropropaan 18 5 35* 10*
(108-03-2)
2-nitropropaan 18 5 35* 10* C
(79-46-9)
nonaanid 800 150 1100 200
oblikhape 1 – 2 –
(oksaalhape, etaandihape)
(144-62-7)
oktaanid 900 200 1400 300
ortofosforhape 1 – 2 –
(fosforhape), aur
(75664-38-2)
o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C
(95-53-4)
osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3*
(10028-15-6)
parafiin (aurud) 2 – – –
(8002-74-2)
19
parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – –
gramoksoon)
paratioon 0,1 – – –
(56-38-2)
pentaan 3000 1000 – –
(109-66-0)
pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A
erkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C
(127-18-4)
perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – –
(heksaklorotsüklo-pentadieen)
(77-47-4)
petrooleum 20
pikriinhape 0,1 – – –
(2,4,6-trinitrofenool)
(88-89-1)
α-pineen 150 25 300 50 10
(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-
een)
(vt terpeenid)
(80-56-8)
β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10
(127-91-3)
plaatina 1 – – –
(7440-06-4)
plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7
(arvutatud pliile)
kogu tolm 0,1 – – – 1
peentolm 0,05 – – –
(7439-92-1, metall)
Plii, orgaanilised ühendid R
(vt tetraetüülplii, tetrametüülplii)
polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C
polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C
segud, eelkõige benso[a]püreeni
sisaldavad segud
propaan 1800 1000 – –
(74-98-6)
propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20
(79-09-4)
propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250
(propüülalkohol)
2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – –
(67-64-1)
propeennitriil (akrüülnitriil) 1 0,45 4 1,8 A, C, S
(107-13-1)
20
kehtib kehtib alates kehtib alates kehtib alates
alates 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026
05.04.2026
4,5 2 13 6 A, C, S
kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni
04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026
propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05
(107-02-8)
propenüülbenseen (2-fenüülpropeen) 246 50 492 100
(98-83-9)
propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A
(6423-43-4)
propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S
atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-
glükool, metoksüpropüülatsetaat)
(108-65-6)
propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250
(propanool)
püreeter 1 _ _ _
(8003-34-7)
püridiin 15 5 – –
(110-86-1)
raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 – – –
C
kiudu/cm3
raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1
(1309-37-1)
räni (ränidioksiid) (amorfne) 2 – – –
1
(7631-86-9)
sahharoos 10 – – –
(57-50-1)
sec-butüülatsetaat 241 50 723 150
(105-46-4)
seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – –
vesinikseleniid (arvutatud seleenile)
(7782-49-2)
silaan 1 0,5 – –
(7803-62-5)
silikoon 10 – – –
(peentolm) 5 – – – 1
(7440-21-3)
silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – –
(peentolm) 5 – – – 1
(409-21-2)
21
sissehingatav kristalliline 0,1 – – –
C, 1
ränidioksiiditolm
strühniin 0,15 – – –
(57-24-9)
sulfotep 0,1 – – A, S
–
(3689-24-5)
süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8
(124-38-9)
süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R
(75-15-0)
süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9
(630-08-0)
süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – –
(558-13-4)
süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C
(tetraklorometaan)
(56-23-5)
tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10
(8006-64-2)
telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – –
(13494-80-9)
terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5
A
(61788-32-7)
terpeenid 150 25 300 50 10
tetrabromoetaan 14 1 30 2
(79-27-6)
tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid) 1,4 0,1 – –
(558-13-4)
tetraetüülortosilikaat 44 5 – –
(78-10-4)
tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(78-00-2)
tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S
(109-99-9)
tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A
tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(75-74-1)
tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1
(509-14-8)
tiraam 1 – 2 – S
(137-26-8)
tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –
tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale 0,1 – 0,2 – A
(Sn)
tiofoss (paratioon, 0,1 – – –
22
dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat)
(56-38-2)
titaanoksiid 5 – – –
(13463-67-7)
tolm (anorgaaniline)
kogu tolm 10 – – – 13
peentolm 5 – – – 1
tahm 3 – – –
grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –
paberitolm (kogu tolm) 2 – – –
plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15
lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30
ränitolm (peentolm) 2 C
tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –
puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –
tsemenditolm:
kogu tolm 10 – – –
peentolm 5 – – – 1
orgaaniline tolm
kogu tolm 5 – – – 14
tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A
(108-88-3)
tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
(tolueendiisotsüanaat,
2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
trietüleentetraamiin 6 1 12 – S
(112-24-3)
trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S
(121-44-8)
trifenüülamiin 5 – – –
(603-34-9)
trifenüülfosfaat 3 – – –
(115-86-6)
1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5
A
(120-82-1)
trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24
(79-01-6)
triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C
1,2,3-trikloropropaan 300 50 – –
(96-18-4)
23
trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S
(552-30-7)
trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5
(75-50-3)
Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25
2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- 150 25 300 50 10
een (α-pineen) (vt terpeenid)
(80-56-8)
trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S
(12035-72-2)
2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – –
(88-89-1)
2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A
(118-96-7)
trietanoolamiin 5 – 10 – S
(102-71-6)
tselluloos (peentolm) 10 – – –
(9004-34-6)
tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1
(7646-85-7)
tsinkoksiid 5 – – –
(1314-13-2)
tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S
(137-30-4)
tsüaanamiid 1 0,58 – –
A
(420-04-2)
tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3
(506-77-4)
vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A
(74-90-8)
tsükloheksaan 700 200
(110-82-7)
tsükloheksanool 200 50 300 75
(108-93-0)
tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A
(108-94-1)
tsüklohekseen 1010 13 – –
(110-83-8)
tsükloniit 1,5 – – –
(121-82-4)
1,3-tsüklopentadieen 200 75 – –
(542-92-7)
tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35
(99-87-6)
24
uraani ühendid 0,2 – – –
(arvutatud uraanile)
(7440-61-1)
vanaadiumoksiidid
(arvutatud volframile)
kogu tolm 0,2 – – –
peentolm – – 0,05* –
(1314-62-1)
vask ja anorgaanilised ühendid
(arvutatud vasele)
kogu tolm 1 – – –
peentolm 0,2 – – –
(7440-50-8, metall)
vesinikbromiid – – 6,7 2
(10035-10-6)
vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3
(7664-39-3)
vesinikfosfiid (fosfiin) 0,14 0,1 0,28 0,2
(7803-51-2)
vesinikkloriid 8 5 15 10
(7647-01-0)
vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2*
(7722-84-1)
divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05
(7783-07-5)
vesiniksulfiid 7 5 14 10
(7783-06-4)
vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5
(75-35-4)
vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10
(108-05-4)
vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen) 90 20 200 50 A
(100-42-5)
volfram, hästi lahustuvad ühendid 1 – – –
(arvutatud volframile)
volfram, metall, vähelahustuvad ühendid 5 – – –
(arvutatud volframile)
(7440-33-7)
vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1
(7446-09-5)
väävelhape, udu 0,05 – – –
28, 29
(7664-93-9)
väävelheksafluoriid 6000 1000 – –
(2551-62-4)
vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1*
(7783-60-0)
25
vääveltrioksiid 6 1 – –
(7446-11-9)
õli (nafta) aurud 1 – – – 21
Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus
piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena
lühiajalise ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,
piirnorm kui pole näidatud teisiti
ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)
mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures
CASi number keemilise aine kordumatu tunnus
Chemical Abstract Service’i registrinumber
Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit)
A naha kaudu kergesti imenduv aine
C kantserogeenne aine
S sensibiliseeriv aine
R reproduktiivtoksiline aine
* lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale
** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale.
1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos
sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).
2. Kehtetu.
3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.
4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja
selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).
5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti
bensokinooniks.
6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.
7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.
8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure
füüsilise aktiivsuse tõttu.
9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega
eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on
süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset
efekti.
10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja
arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.
11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel
süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures
küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.
12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani
summaarset sisaldust.
26
13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete
sisaldus peab vastama piirnormidele.
14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele.
15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad
epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid.
16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.
Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine
kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.
17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.
18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.
19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.
20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole
kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud
maksimumsisaldus õhus.
Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse
aluseks, mahuprotsentides
Lühiajalise
Aromaatsed ühendid
Muud ühendid Piirnorm kokkupuute
(arvutatud
(arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm
trimetüülbenseenile)
(mg/m3)
Aviobensiin 25 75 350 500
Mootoribensiin 50 50 200 300
Mootoripetrooleum 40 60 250 300
Aviopetrooleum 25 75 350 500
Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500
Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –
21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad
peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.
22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 0,2% benseeni.
23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 5% n-heksaani.
24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab
väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.
25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.
26. Kehtetu.
27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute
mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike
ainete piirnorme töökeskkonnas.
28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis
võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.
29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.
30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse
piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.
31. Sissehingatav fraktsioon.
32. Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit,
laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes
piirnormist 0,002 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3
mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille
laius jääb alla 0,2 mikromeetri.
27
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses
direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega
seletuskirja lisa 2
Kooskõlastustabel
Kommentaar/märkus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
1. Tööinspektsioon
1.1 Eelnõuga lisatakse määrusesse nr 224 Selgitatud. Juhul kui esitatud on
asbestitöö tegemise loa kohustus enne puudulikud andmed, on
asbesti sisaldava materjali lammutamise Tööinspektsioonil õigus anda tööandjale
või asbesti eemaldamise töödega võimalus andmete parandamiseks või
alustamist. Määruse nr 224 paragrahvis täiendavate dokumentide esitamiseks.
6 tehtavate muudatuste kohaselt Loa andmise tähtaega arvestatakse
loetakse tööandja selliste tööde teavitus sellisel juhul nõutud dokumentide
TI-le asbestitöö tegemise loa taotluseks, esitamisest arvates. Eelnõu punkti 15
seejuures nähakse ette, et luba loetakse kavandatud § 6 lg-t 5 on täiendatud
antuks seitsme päeva jooksul, kui TI kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
pole loa taotlust jätnud rahuldamata. "Nimetatud tähtaeg hakkab kulgema
arvates kõigi nõutavate andmete
Seega tuleb TI-l seitsme päeva jooksul esitamisest."
teavituse või loa andmise taotluse Seletuskirja vastavalt täiendatud.
esitamisest arvates hinnata loa Võrreldes hetkel kehtivate andmete
andmiseks vajalike tingimuste täidetust, kontrolliga, milleks on praegu ette nähtud
anda tingimuste täidetuks hindamisel 7 päeva, lisandub kohustusena
luba kas aktiivselt või vaikimisi või kontrollida ka töid teostavate töötajate
nende tingimuste puudumisel jätta koolituse läbimist tõendavate
taotlus rahuldamata. Tegemist on väga dokumentide olemasolu ning tõendi
lühikese tähtajaga ning seetõttu vajab nõuetele vastavuse kontroll.
selgust, kas olukorras, kus tööandja on Seega lisandub küll kontrollitavatele
nt jätnud vajalikud dokumendid dokumentidele mahtu, kuid arvestades
teavitusele lisamata, hakkab ikkagi aastas esitatavate teavituste arvu, pole see
kulgema seitsmepäevane loa andmise oluliselt suurenev koormus.
tähtaeg ning TI-l on ainus võimalus
keelduda loa andmisest või saab anda
tööandjale võimaluse esitada vajalikud
dokumendid (haldusmenetluse seaduse
§ 15 lg 2) ning hakata tähtaega
arvestama nõutavate andmete saamisest
arvates (vrd majandustegevuse üldosa
seaduse (MSÜS) § 20 lg 1). TI märgib
lisaks, et sedavõrd lühike tähtaeg ei
pruugi tagada loa andmiseks vajalike
tingimuste olemasolu sisulist hindamist.
Seetõttu võib loa andmine jääda
formaalseks dokumentide olemasolu
kinnituseks ning selliselt antud luba
direktiivis silmas peetud eesmärki ei
täidaks.
1
Nii tööandjate kui TI jaoks oluline, et
oleks ka üheselt selge, mis on TI tehtava
kontrolli ese ja ulatus sellise loa
andmise menetluses.
1.2 Määruse nr 224 § 6 lg-s 1 tehtava Selgitatud. Loa andmisel tuleb
muudatuse kohaselt esitab tööandja kontrollida terviseriski vähendamise
edaspidi teate koos dokumentidega, mis meetmete asjakohasust lähtudes esitatud
annab ülevaate §-s 8 sätestatud dokumentidest. Samuti tuleb kontrollida,
terviseriski vähendamise meetmete kas töötajatele on korraldatud määruses
rakendamisest ja §-s 12 ette nähtud ettenähtud väljaõpe. Väljaõppe
töötajate väljaõppe korraldamisest. TI asjakohasuse kontrolliks piisab kui
annab loa, kui on kavandatud kontrollida, kas vastavale isikule on
asjakohaseid töötajate terviseriski väljastatud täienduskoolituse nõuetele
vähendamise nõudeid ning korraldatud vastav tunnistus. Väljaõppe sisu üle
töötajatele asjakohane väljaõpe. tehakse järelevalvet täiskasvanute
koolituse seaduse alusel.
TI peab seega kontrollima nii töötajate
terviseriski vähendamise meetmete Väljaõppe asjakohasuse kontrollile saab
asjakohasust kui ka väljaõppe läheneda nagu seni on lähenetud näiteks
asjakohasust. Määruse §-i 12 küll esmaabiandjate esmaabi koolituse tõendi
täiendatakse oluliselt, muu hulgas kontrollile. Ka esmaabi puhul on nõutud,
sätestatakse nõuded väljaõppe et esmaabiandja koolituse ja
läbiviimisele ning lõikega 5 täienduskoolituse viib läbi
kehtestatakse nõue märkida koolituse täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt
läbimist tõendavale tunnistusele ka täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele
ülevaade väljaõppe sisust. Siiski jääb ning koolituse ajaline ning sisuline maht.
ebaselgeks, kas ja milliseid väljaõppe
asjakohasust puudutavaid asjaolusid (nt
koolitaja erialased kompetentsid) peaks
TI kontrollima ja kui üksikasjalik peab
olema tunnistusel märgitud ülevaade, et
anda hinnang väljaõppe asjakohasusele.
Selles osas oleks vajalik selge arusaam
nii täienduskoolituse läbiviijale,
tööandjale kui ka TI-le.
1.3 Direktiiviga (EL) 2023/2668 lisati ka Selgitatud. Lähtuvalt täiskasvanute
koolituse miinimumnõuded (vt 1a Lisa), koolituse seaduse alusel kehtestatud
mille punkti 3 kohaselt peab koolitust täienduskoolituse standardist ja
pakkuma instruktor, kelle asbestimäärusest tuleb tunnistusele kanda
kvalifikatsiooni on tunnustatud järgmised andmed:
riigisisese õiguse ja tava kohaselt. 1) täienduskoolituses osalenud või selle
Punkti 4e järgi peab tunnistusele olema läbinud isiku nimi ja isikukood, selle
märgitud ka instruktori või koolitust puudumisel sünniaeg;
pakkuva asutuse või mõlema nimi, 2) täienduskoolitusasutuse nimi ja
kvalifikatsioon ja kontaktandmed. TI registrikood;
juhib võrdlusena tähelepanu tuletööde 3) majandustegevusteate või tegevusloa
majandustegevusena tegemiseks registreerimisnumber Eesti hariduse
nõutavale koolitusele, mis on infosüsteemis;
reguleeritud siseministri 31.08.2010 4) õppekava nimetus;
2
määrusega „Nõuded tuletöö tegemise 5) täienduskoolituse toimumise aeg ja
koolitusele ja tuletöötunnistusele“. täienduskoolituse maht akadeemilistes
Nimetatud määruses on ette nähtud tundides;
selged nõuded ka koolitajale ja 6) tõendi või tunnistuse väljaandmise
tuletöötunnistusele. riik ja kuupäev;
7) tõendi või tunnistuse number;
8) koolitajate nimed.
Tunnistusel või selle lisas märgitakse
lisaks eelnevale, omandatud õpiväljundid
ja õpiväljundite hindamismeetodid või
vajadusel hindamistulemused.
Vajalikud õpiväljundid tulenevalt
asbestimäärusest on:
1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu
ja tööohutuse nõuete tutvustamine;
2) ülevaade asbesti tervisekahjulikust
toimest ja selle riski suurendavatest
teguritest, sealhulgas suitsetamine;
3) ülevaade asbesti sisaldada võivate
toodete ja materjalide liikidest ning nende
tuvastamisest;
4) ülevaade tegevustest, mille käigus võib
töötaja asbestitolmuga kokku puutuda, ja
selle ärahoidmiseks rakendatavate
abinõude tähtsuse selgitamine;
5) asbestitöö kavandamise ja töökava
koostamise õpetamine;
6) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus
ootamatult avastatakse asbesti sisaldav
materjal või seda kahjustatakse;
7) ohutute töövõtete, kaitsevahendite ja
kasutatavate ohumärguannete
tutvustamine;
8) kaitsevahendite, eelkõige
hingamiskaitsevahendite otstarbe,
sortimendi, valimise ja nõuetekohase
kasutamise tutvustamine;
9) ülevaade asbestitöö hügieeninõuetest;
10) saaste puhastamise õpetamine;
11) jäätmete kõrvaldamise õpetamine;
12) teave tervisekontrolli korra kohta;
13) juhised tegutsemiseks hädaolukorras.
Selleks, et tagada koolitusasutuste
pädevus, on eelnõus sätestatud nõue, et
koolitusasutus peab vastama
täiskasvanute koolituse seaduses
sätestatud nõuetele. Sama lähenemist on
TTOS-is kasutatud ka näiteks
töökeskkonnavolinike ja
3
töökeskkonnanõukogu liikmete koolituste
puhul.
Juhime tähelepanu, et näitena viidatud
määruses ei ole sätestatud ei koolitajale
ega tunnistusele oluliselt täpsemaid
nõudeid kui antud määruse eelnõus.
1.4 Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt tuleb Selgitatud. Seletuskirja sissejuhatusse oli
luba taotleda esmakordsel lammutustöö jäänud viga, kuid eelnõu tekstis ning
või asbesti eemaldustöö teavitamisel seletuskirjas vastava sätte juures on selge,
ning edaspidi selliste asbestitööde et iga uue asbestitöö jaoks on tarvis
kavandamisel piisab Tööinspektsiooni esitada uus teavitus, mida kästatakse loa
teavitamisest. Seega ei ole edaspidi taotlusena. Seega ei ole loa kehtetuks
vajalik esitada enam loa taotlemisel tunnistamine vajalik. Väljaõppe
vajalikke teabedokumente. Samas on kordamist on võimalik nõuda isegi juhul,
eelnõu § 12 lg-s 4 sätestatud olukorrad, kui luba on antud, kuid objektil
millal väljaõpet tuleb vajalikus osas ja tuvastatakse rikkumisi, mis ilmselgelt
mahus korrata. Muu hulgas on ette tulenevad puudulikest teadmistest.
nähtud õigus TI-le väljaõppe kordamist
nõuda. Tööinspektsioon leiab seetõttu,
et selgelt tuleks ette näha ka alused,
millal TI saab kord antud loa kehtetuks
tunnistada (nt sarnaselt MSÜS §-le 37),
samuti õigus anda luba välja tähtaegselt
või kõrvaltingimustega.
1.5 TI märgib lisaks, et kuigi seletuskirjas Arvestatud. Seletuskirja on parandatud
on selgitatud, et luba taotletakse eelnõule vastavaks.
lammutustöö või asbesti eemaldustöö
tegemisel ainult esmasel teavitamisel, ei
tulene see selgelt siiski määruse eelnõu
praegusest tekstist. Eelnõu punktiga 15
muudetava määruse nr 224 § 6 lg 1
kohaselt on tööandja kohustatud esitama
enne asbestitöö alustamist TI-le
vormikohase teate koos dokumentidega.
Eelnõuga lisatava § 6 lg 4 kohaselt tuleb
TI-l lugeda lg-s 1 nimetatud teavitus loa
taotluseks. Selline sõnastus on segadust
tekitav, sest loob mulje, justkui ka juba
antud loale järgnevaid teavitusi sellistest
töödest tuleb pidada loa andmise
taotlusteks.
1.6 Ebaselgeks jääb ka see, kuidas tagada, Selgitatud. Loa taotlemise nõudele
et tööandjad ei jätaks teavitusi esitamata lähenetakse nagu teistele määrusest
või milline oleks võimalik tööandja tulenevatele nõuetele ning rikkumise
vastutus asbestitööde loata tegemise tuvastamisel on võimalik alustada
eest. Riiklik järelevalve ei oleks sellistel tööandja osas järelevalve menetlust,
juhtudel ilmselt tõhus vahend. Direktiivi vajadusel teha ettekirjutus ja määrata
2009/148/EÜ art 20 järgi kehtestavad sunniraha.
4
liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta,
mida kohaldatakse käesoleva direktiivi
alusel vastu võetud siseriiklike
õigusnormide rikkumise korral. Need
karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
1.7 Viimaks märgib TI, põhimääruse Selgitatud. Tööinspektsiooni
kohaselt on TI põhitegevusteks põhimääruse järgi on Tööinspektsiooni
järelevalve tegemine, töökeskkonna üheks põhiülesandeks ka viia ellu
ohtudest teavitamine ja töövaidluste töökeskkonnapoliitikat (§ 8 punkt 1)
lahendamine. Loa andmise roll ei vasta Ning vastavalt TI põhimääruse § 9-le:
seega TI-le seatud kohustustele ning „Põhiülesannete täitmiseks
selleks puuduvad ka vajalikud ressursid. Tööinspektsioon:
On selgusetu, kellele TI struktuuris need 9) teeb otsuseid seaduses ettenähtud
ülesanded määrata ning milliseid juhtudel nõusoleku andmise või sellest
ressursse ja kompetentsi nende keeldumise kohta;
ülesannete jaoks vaja läheks. 11) annab oma pädevuse piires välja
haldusakte ja lahendab vaideid;
21) täidab muid talle õigusaktidega
pandud ülesandeid.“
Seega, kuna määruse rakendamine on osa
töökeskkonnapoliitikast, vastab antud roll
TI põhimääruse alusel seatud
ülesannetele.
Kuna ülesande sisu ei muutu oluliselt
võrreldes hetkel kehtiva teavituse
kontrolliga, siis peame asjakohaseks, et
teavituse ja loa jaoks vajalike
dokumentide kontrolli teostavad samad
isikud, kes seni on teavituse kontrolliga
tegelenud, kuna neil on vastav
kompetents olemas.
5
18.12.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi
(EL) 2023/2668 ülevõtmisega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224
„Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi ka asbestitöö määrus)
ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ka ohtlike kemikaalide määrus) lisa, et viia need
vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/26681 (edaspidi direktiiv
2023/2668), millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ2 (edaspidi direktiiv 2009/148/EÜ)
töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Lisaks
täpsustatakse õigusselguse huvides ka osa ülevõetud ja juba jõustunud sätete sõnastust.
Muudatuste eesmärk on parandada töötajate tervisekaitset, arvestades, et asbest on väga ohtlik
kantserogeen ja kokkupuude sellega võib kujutada pikaajalist terviseriski. Kuna ohutut
kokkupuutetaset ei ole võimalik määrata, aitavad ajakohastatud nõuded vähendada võimalikku
kahju. Asbest võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, näiteks asbestoosi, mesotelioomi või
kopsuvähki, mille sümptomid võivad ilmneda alles aastakümnete pärast.
Kehtivat õigust täiendatakse, et piirata asbestiga kokkupuudet senisest tõhusamalt. Praegust
piirnormi 0,1 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris (0,1 kiudu/cm3) langetatakse 21.
detsembrist 2025 piirnormini 0,01 kiudu/cm³. Alates 21. detsembrist 2029 on ette nähtud
rangem nõue: tööandja peab kas järgima sama piirnormi 0,01 kiudu/cm3, kuid asbestikiudude
loendamisel õhuproovis arvesse võtma ka peenemaid kiude laiusega alla 0,2 mikromeetri, või
järgima madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm3, kui õhuproovis loendatakse kiude laiusega 0,2–
3 mikromeetrit. Piirnormide hindamisel tuleb edaspidi kasutada elektronmikroskoopiat, mis
võimaldab täpsemat analüüsi võrreldes seni laialt levinud faasimikroskoopiaga.
Samuti täpsustatakse tööandjate kohustusi. Enne ehitustööde algust tuleb koguda teavet asbesti
esinemise kohta ehitises, et kavandada vajalikud terviseriski vähendamise meetmed.
Ettevõtted, kes kavatsevad asbesti sisaldavaid materjale lammutada või asbesti kõrvaldada,
peavad sellisest tööst teavitama ja saama Tööinspektsioonilt vastava nõusoleku. Kehtima jääb
üldine kohustus teavitada Tööinspektsiooni igast asbestitööst, kuid lisandub eelneva nõusoleku
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate
kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest
tulenevate ohtude eest tööl.
1
nõue, kui ettevõte kavatseb teha asbesti sisaldava materjali lammutamise või kõrvaldamise
töid. See võimaldab hinnata, kas ettevõttel on vajalikud teadmised, oskused ja vahendid töid
ohutult teha. Teavitus loetakse automaatselt asbestitöö tegemise loa taotluseks.
Ajakohastatakse töötajate väljaõppe nõuded. Väljaõppe peab edaspidi läbi viima
täienduskoolitusasutus, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatud
täienduskoolituse standardile. Väljaõpe peab hõlmama täpsemaid juhiseid kehtiva õiguse,
terviseriski vähendavate meetmete ja hädaolukorras tegutsemise kohta. Väljaõppe läbimise
kohta väljastatakse töötajale tunnistus.
Lisaks kehtestatakse nõue, et suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb kasutada õhutihedat
kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Muudetakse ka Tööinspektsioonile
esitatava teate vormi ja sisu, teade peab edaspidi sisaldama töötajate nimekirja, väljaõpet
kinnitavaid individuaalseid tõendeid ja töötajate viimase tervisekontrolli kuupäeva.
Need muudatused oluliselt tööandjate kohustusi ei suurenda – põhiliselt muutub see, millises
etapis esitatakse tõendid töötajate väljaõppe kohta. Nii saab vähendada töötajate kokkupuudet
asbestiga ning seeläbi maandada pikaajalisi terviseriske. Võimalikku kohustuste suurenemist
aitab tasakaalustada eelnõuga paralleelselt kooskõlastusel olev töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse muutmise eelnõu. Kokkuvõttes paraneb tööohutus ning väheneb rikkumiste ja
töökatkestuste oht. Muudatused jõustuvad 21. detsembril 2025, piirnormi edasine karmista-
mine 21. detsembril 2029.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja (5883 6479,
[email protected]),
Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud) ja Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ning sama
osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476,
[email protected]).
Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226,
[email protected]). Eelnõule tegi
juriidilisi ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ
töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224 „Asbestitööle
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ redaktsioonis RT I 17.10.2019, 8.
2
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike
kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ redaktsioonis RT I, 02.04.2024, 17.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses sätestatakse asbestitöö määruse muudatused,
teises sätestatakse ohtlike kemikaalide määruse lisas tehtavad muudatused ning kolmandas
kehtestatakse eelnõukohase määruse jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse mõistet „asbestitolm“, et see suuremal määral ühildada
direktiivis 2009/148/EÜ oleva sõnastusega „asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest
tekkiv tolm“ (vt art 3 lg 1), kuna mõiste „asbestitolm“ üksinda võib jätta eksliku mulje, et
tegemist on vaid asbestiosakestega õhus, mitte aga olukorraga, kus tolmu allikaks on näiteks
asbesti sisaldav ehitusmaterjal (nt eterniit). Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuivõrd
senine sõnastus on silmas pidanud ka sellist asbestitolmu, mis on tekkinud asbesti sisaldavatest
materjalidest.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse sätet, milles on esitatud loetelu töödest, mida loetakse
asbestitööks. Muudatusega lisatakse loetelu lõppu tekstiosa „ja muid töid, mille käigus võivad
töötajad asbestiga kokku puutuda“, mille eesmärk on vältida ammendavat loetelu
asbestitöödest. Kuna asbestitolm tekib asbesti kui materjali kahjustades, eeldame kokkupuudet
asbestitolmuga ka asbestitööde puhul.
Kehtiv määrus toob asbestitöödena välja asbesti sisaldava ehitise lammutamise,
rekonstrueerimise, remondi või hoolduse, kaasa arvatud asbesti eemaldamise ehitisest,
masinast, seadmest või laevast, ning asbestijäätmete kogumise, töökohalt äraveo
ettevalmistamise, veo ja ladestamise. Praktikas võib asbestitööde sisu ja ulatus olla palju
mitmekesisem. Kehtivas sõnastuses olev loetelu võib jätta määruse kohaldamisalast ekslikult
välja tööd, mis oma sisult siiski hõlmavad kokkupuudet asbestitolmuga (nt tehnosüsteemide
uurimine või testimine, mida ei loeta otseselt ühekski loetelus nimetatud tööks ja mille korral
võivad asbesti sisaldavad tihendid jm saada kahjustada, või vanade asbesti sisaldavate
seadmete demonteerimine, mida niisamuti ei pruugita alati lugeda kehtivas loetelus nimetatud
tööks).
Kui asbestitöö määruse § 1 lõikes 1 sätestatav sõnastus „tööd, mille käigus töötajad puutuvad
või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga“
(asbestitolm) tagab määruse kohaldamise kõikvõimalikele asbestiga seotud töödele, sõltumata
nende konkreetsest liigist või valdkondlikust eripärast, siis lõikes 2 toodud avatud loetelu aitab
täpsustada ja illustreerida lõike 1 üldist määratlust. See aitab tööandjal mõista, millised
asbestitööd praktikas olla võivad, samal ajal piiramata nende tööde ringi. Konkreetne tehtav
asbestitöö tuleb tööandjal tuvastada riskianalüüsi käigus.
3
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse sätet, mis käsitleb asbesti kiuliste silikaatide klassi
kuuluvaid mineraale, lisades sinna selgituse, mille kohaselt klassifitseeritakse neid mineraale
1A-kategooria kantserogeenideks.
Kuigi asbest on juba pikemat aega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/20083 alusel tuntud kui väga ohtlik 1A-kategooriasse kuuluv kantserogeenne aine ning
asbestitöö määruse kõige esimene, 1. jaanuaril 2008. aastal jõustunud eelnõu seletuskiri
selgitab, et Rahvusvahelise Vähiuuringute Keskuse koostatud kantserogeenide loetelu ja EL-i
kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise direktiivide
alusel on asbesti kiuliste silikaatide klassi kuuluvad mineraalid (aktinoliit, amosiit, antofülliit,
kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit) tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks, ei ole direktiivis
2009/148/EÜ ega kehtivas asbestitöö määruses seni 1A-kategooriale viidatud. Direktiivi
2023/2668 muudatuste tõttu lisatakse direktiivi 2009/148/EÜ täiendus (vt art 2), mille kohaselt
klassifitseerimine toimub, ja selle tõttu lisatakse nimetatud info ka asbestitöö määruse sättesse.
Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse töötajate päevase kokkupuute piirnormi asbestiga
töötamisel ning punktiga 8 täpsustatakse asbestikiudude piirnormile vastavuse tuvastamiseks
kasutatavat asbestikiudude õhuproovis loendamise meetodit.
Seejuures käsitlevad nii muutmispunktid 4 kui ka 5 asbestitöö määruse § 2 lõike 1 muutmist.
Koosmõjus kujutavad määrusesse kavandatud asbestiga kokkupuute piirnormide muudatused
nendes muutmispunktides asbestitöö määruse § 2 lõike 1 astmeliselt jõustuvaid muudatusi.
Punkti 4 kavandatud muudatus on kavandatud jõustuma 21. detsembril 2025 ja punkti 5
kavandatud muudatus 21. detsembril 2029. Muutmispunktidega 4, 5 ja 8 kavandatud
muudatused viivad asjakohased asbestitöö määruse sätted kooskõlla direktiivis 2009/148/EÜ
sätestatuga (vt art 8 lg 1 ja lg 2 ning art 7 lg 6). Muutmispunkt 8 käsitleb asbestitöö määruse
§ 3 täiendamist lõikega 11.
Asbest on künniseta kantserogeen, mis tähendab, et puudub ohutu kokkupuutetase ja iga
kokkupuude võib potentsiaalselt põhjustada tervisekahjustusi, sh asbestoosi, mesotelioomi ja
kopsuvähki. Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunktis 3 on selgitatud, et „Euroopa kutsehaiguste
statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus, kusjuures
78% töökeskkonnast tulenevaks tunnistatud vähijuhtudest liikmesriikides on seotud asbestiga
kokkupuutega“. Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkt 7 selgitab, et tänu valdkonna uutele
teaduslikele ja tehnoloogilistele arengusuundadele on võimalik asbestiga kokku puutuvaid
töötajaid paremini kaitsta ja seega vähendada selliste töötajate asbestiga seotud haigestumiste
tõenäosust. Kuna teaduslikult ei ole võimalik määrata ohutut taset, millest madalama taseme
korral ei oleks kokkupuude tervisele kahjulik, tuleb, lähtudes teaduslikest ja tehnoloogilistest
arengusuundadest, riski vähendamiseks kehtestada senisest rangemad piirnormid ja täpsem
mõõtmismeetod, et parandada töötajate kaitset asbestiga seotud haiguste eest tööl.
Kavandatud muudatuste kohaselt peavad tööandjad kuni 20. detsembrini 2029 tagama, et mitte
ükski töötaja ei puutu kokku õhuga, mis sisaldab rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 asbesti,
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.
4
mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena, st et praegu kehtiv piirnorm
0,1 kiudu/cm3 väheneb kümnekordselt. Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse
arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille
pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Kehtivas asbestitöö määruses on juba praegu ette
nähtud, et selliseid asbestikiude mõõtmisel loendatakse (vt § 2 lg 2 ja § 3 lg 2) ja see ühtib
direktiivis 2009/148/EÜ sätestatuga (vt art 7 lg 7).
Alates 21. detsembrist 2029 peavad tööandjad tagama, et mitte ükski töötaja ei puutu kokku
õhuga, mis sisaldab rohkem kui:
0,002 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena
ja mille korral võetakse õhuproovis olevaid asbestikiude loendades arvesse kiude, mille
laius on 0,2–3 mikromeetrit, või
0,01 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna samadel tingimustel, kuid mille korral võetakse
asbestikiude loendades õhuproovis arvesse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri.
Asbestikiudude loendamiseks õhuproovis võetakse kasutusele elektronmikroskoopia või muu
samaväärne meetod. Kuigi kehtivas asbestitöö määruses ei ole kasutatavat meetodit sätestatud,
on nii direktiivi 2009/148/EÜ varasema nõude kui ka senise praktika kohaselt asbestikiudude
loendamiseks kasutatud faasikontrastmikroskoopiat. Samas on osa ettevõtteid juba praegu üle
läinud elektronmikroskoopiale, tehes koostööd laboritega, kus sellised mõõtmismeetodid on
juba kasutusel.
Elektronmikroskoopia võimaldab asbestiseirel olulist edasiminekut võrreldes
faasikontrastmikroskoopiaga, kuna see võimaldab tuvastada oluliselt rohkem ja peenemaid
kiude. Oluline erinevus meetodite vahel seisneb selles, et faasikontrastmikroskoopia ei ole
võimeline tuvastama kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri, samas kui
elektronmikroskoopia suudab tuvastada ka peenemaid kiude. Lisaks on Terviseameti
hinnangul faasikontrastmikroskoopia avastamispiir 0,01 kiudu/cm3. Hea laboripraktika
kohaselt peaks meetodi avastamispiir olema vähemalt kümme korda väiksem kehtestatud
piirnormist. Kuigi faasikontrastmikroskoopia on võimeline tuvastama piirnormi 0,01
kiudu/cm3 ja on seega formaalselt piisav 21. detsembril 2025 jõustuva piirnormi 0,01
kiudu/cm3 tuvastamiseks, ei vasta see hea laboripraktika põhimõtetele. Alates 21. detsembrist
2029 jõustuvate muudatuste puhul ei ole faasikontrastmikroskoopia enam piisav, kuna see
meetod ei suuda tuvastada madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm³ ega ka peenemaid kiude,
mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri. Seetõttu on vajalik üleminek elektronmikroskoopiale või
muule samaväärsele meetodile, mis tagab nõutava täpsuse ja tundlikkuse. Ettevõtetes, kus
kasutatakse veel ainult faasikontrastmikroskoopiat, tuleb mõõtmismeetodeid ajakohastada.
Muudatustel on oluline mõju töötajate terviseriski vähendamisele. Piirnormi karmistamine ja
mõõtmismeetodi täpsustamine nõuavad tööandjatelt tõhusate ennetus- ja kaitsemeetmete
rakendamist, et vähendada töötajate kokkupuudet asbestitolmuga.
Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 9 tuuakse asbestitöö määruse § 3 lõikesse 2 kokku asbestikiudude
loendamisel õhuproovis arvesse võetavate kiudude parameetrid järgnevas sõnastuses:
„Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus
on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on
5
suurem kui 3 : 1.“ Kehtiva määruse § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 2 ühendamise eesmärk on need
paremini direktiivi 2009/148/EÜ art 7 lg-ga 7 kooskõlla viia. Nimetatud muudatus on direktiivi
selle lõike ülevõtmise meede. Kui asbestikiudude parameetrid on esitatud eri sätetes, ei ole
üheselt selge, et kõik kolm kriteeriumi (pikkus, laius ja pikkuse-laiuse suhe) peavad olema
täidetud korraga. Direktiiv 2009/148/EÜ sätestab artiklis 7 selgelt ja üheselt mõistetavalt, et
kõik kolm parameetrit peavad olema täidetud samaaegselt.
Kavandatud muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 2 ja täiendatakse § 3 lõiget 2 kõigi
kolme parameetriga. Parameetrid viiakse § 3 lõikesse 2, kuna see säte reguleerib nõudeid
asbestikiudude sisalduse mõõtmisele töökeskkonna õhus, samal ajal kui § 2 sätestab
asbestikiudude piirnormi töökeskkonna õhus. Seega on määruse ülesehitust arvesse võttes
eesmärgipärasem sätestada mõõtmise parameetrid mõõtmisnõudeid käsitlevas paragrahvis.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget 1 selliselt, et asbestikiudude
sisaldust õhus tuleb asbestitöid tehes mõõta regulaarselt ning mõõtmisel tuleb lähtuda
riskianalüüsi tulemustest. Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget
4 selliselt, et need mõõtmised peavad kajastama töötaja „isiklikku“ kokkupuudet
asbestitolmuga.
Kehtiv asbestitöö määruse § 3 lõige 1 näeb ette, et asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus
mõõdetakse, kui on vaja veenduda, et töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa piirnormi või et
asbestitöö lõppedes ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu.
Tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõikest 1 tuleb
töökeskkonna riskihindamise tulemustest lähtudes ja asjaomaste piirnormide järgimise
eesmärgil mõõta asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus korrapäraste ajavahemike järel
ja konkreetsetes tööetappides (nt asbesti sisaldava isolatsioonimaterjali eemaldamine
torustikelt, eterniitplaatide lõhkumine või eemaldamine katuselt, tolmava prahi koristamine
pärast asbestitöid jm). Kehtiva asbestitöö määruse senine sõnastus ei ole siinkohal piisavalt
konkreetne, et rõhutada regulaarsete mõõtmiste olulisust, vaid markeerib ainult, et mõõtmisi
tuleks teha kas veendumaks piirnormi järgimises või selles, et töökoha õhk ei sisalda asbesti
pärast töö lõpetamist. See võib põhjustada olukorra, et mõõdetakse tunduvalt harvem, kui seda
tegelikult töötajate ohutuse tagamiseks tegema peaks. Lisaks jätab senine sõnastus lahtiseks,
kus täpsemalt tuleks mõõta, mille tõttu on võimalik nõuet tõlgendada nii, et asbestisisaldust
võib mõõta üldises töökeskkonnas (nt tööruumis, kus leidub asbesti, aga ei tehta asbestitöid).
Eelnevast lähtudes täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõikes 1, et tööandja mõõdab
riskianalüüsi tulemuste põhjal regulaarselt asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus ning
mõõtmine toimub asbestitöö vahetus läheduses. Regulaarsuse all mõistetakse, et tööandjal
tuleb määrata riskianalüüsi käigus mõõtmise ajavahemikud ja need võivad eri tööde korral
varieeruda (nt pidevalt kestvate ja perioodiliste tööde puhul võib regulaarsus olla erinev).
Sealjuures jääb kehtima nõue tagada piirnormidest kinnipidamine ja see, et asbestitöö lõppedes
ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu.
Lisaks eelnevale ja tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli
7 lõikest 2 on oluline silmas pidada, et töökeskkonna õhust võetavad asbestiproovid peavad
6
kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet, mistõttu tuleks proove võtta iseloomulikes ja
tegelikkust kajastavates olukordades, kus töötajad reaalselt asbestitolmuga kokku puutuvad (vt
direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkti 19). See nõue toetab ja täiendab eespool kirjeldatud
muudatust, mille kohaselt tuleb mõõtmisi teha konkreetsetes tööetappides ehk asbestitöö
vahetus läheduses. Sellise lähenemise korral kajastavad mõõtmistulemused töötaja isiklikku
kokkupuudet, mitte üldist kokkupuudet tööruumis. Kehtiva asbestitöö määruse § 3 lõike 4
eesmärk on olnud tagada, et mõõtetulemused kajastaksid töötaja „isiklikku“ kokkupuudet
asbestitolmuga (st mõõtmisseade paigutatakse näiteks töötaja hingamistsooni lähedusse), kuid
selguse huvides täpsustatakse seda kavandatud muudatusega.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et mõõtmised ei toimu juhuslikult, vaid eesmärgipäraselt,
hinnates töötaja tegelikku kokkupuudet asbestiga konkreetses töösituatsioonis. Lisaks
võimaldavad mõõtmised, mis on tehtud asbestitöö vahetus läheduses ja töötaja isiklikku
kokkupuudet arvestades, mitte ainult hinnata üldist õhukvaliteeti tööpiirkonnas, vaid ka töötaja
tegelikku terviseriski ning rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. See aitab tagada
eesmärgipärast riskide ennetamist ja töötajate kaitset ning vähendab tarbetuid või ebaolulisi
mõõtmisi.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse ja muudetakse tulenevalt direktiiviga 2023/2668
muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 11 asbestitöö määruse §-s 4 sätestatud esmaseid
tööandja kohustusi enne ehitustöödega alustamist. Muudatuse eesmärk on tugevdada töötajate
tervisekaitset, tagades võimaliku asbesti tuvastamise juba enne, kui ehitustöödega on üldse
alustatud.
Kehtiva määruse kohaselt peab tööandja enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti
või hooldust veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti. Eelnõuga täpsustatakse, et tööandja hangib
asbesti olemasolu tuvastamiseks teavet ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt
tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest registritest.
Üheks asjakohaseks registriks võib olla näiteks ehitisregister. Majandus- ja
kommunikatsiooniministri kuni 2014. aastani kehtinud 24. detsembri 2002. a määrus nr 69
„Ehitise tehniliste andmete loetelu“ võimaldas koguda infot eterniidi esinemise kohta nii eri
liiki katusekatetes kui ka jäigastavates ja piirdekonstruktsioonide materjalides. Praegu kehtiv
majandus- ja taristuministri 1. oktoobri 2014. a määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu
ja arvestamise alused“ võimaldab koguda infot plaatmaterjalide, sh tsementkiudplaatide kohta.
Mõlemal juhul ei täpsustata, kas materjal sisaldab asbesti. Kuigi registrisse on võimalik infot
käsitsi lisada, ei ole sellist kohustust ette nähtud. Sellest hoolimata on võimalik andmete põhjal
järeldada, et näiteks 1960. aastatel ehitatud eterniitkatusega hoone katusematerjal võib suure
tõenäosusega sisaldada asbesti. Ehitisregister võib seega olla abiks info kogumisel, kuid seda
ei saa käsitada peamise infoallikana. Lisaks on võimalik andmeid koguda veel ehitise
omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest võimalikest allikatest.
Teises lõikes sätestatakse, et juhul kui vajalik teave ei ole loetletud allikatest kättesaadav, tagab
tööandja asbesti esinemise kontrollimise, hankides sellise kontrolli tulemused enne töö
alustamist. Teabe saab hankida näiteks ettevõtetelt, mis tegelevad asbestisisalduse
kontrollimise ja mõõtmisega (nt Terviseamet). Tööandja teeb kontrolli käigus kogutud teabe
7
kättesaadavaks teistele tööandjatele nende taotluse korral, kui nad teevad töid samal objektil
(nt samas hoones). See ei tähenda, et üks tööandja peaks teise tööandja kohustusi täitma.
Eesmärk on soodustada tööandjatevahelist koostööd ja info jagamist, et vältida olukorda, kus
iga tööandja peab sama objekti eraldi kontrollima. Teabe jagamine on eelkõige praktiline
meede töötajate tervise kaitsmiseks ja selle eesmärk on tagada, et info asbestiohust jõuaks kõigi
asjaomaste tööandjateni, kes peavad oma töötajaid kaitsma. See võimaldab tööandjatel kokku
leppida ka näiteks ühise kontrolli tegemises.
Kolmandas lõikes võrreldes kehtiva õiguse sõnastusega sisulisi muudatusi ei tehta, muutub
vaid sätte asukoht paragrahvis.
Kokkuvõttes loovad muudatused tööandjatele selgema ja süsteemsema lähenemise asbesti
esinemise tuvastamiseks töökeskkonnas enne ehitustööde algust ning täpsustavad teabe
hankimise võimalusi ja jagamist. Muudatused rõhutavad tööandjate vastutust oma töötajate
kaitsmisel, samas soodustavad koostööd, et vältida olukordi, kus samas hoones tegutsevad
tööandjad ei ole võimalikust asbestiohust teadlikud.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse § 5 lõiget 1, sätestades, et tööandja peab käsitama asbesti
või asbesti sisaldava materjali eemaldamist töökeskkonnast esmase ennetusabinõuna enne mis
tahes muude meetmete rakendamist. Otsus tehakse riskianalüüsi tulemuste põhjal. Muudatus
tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 3 lõikest 2. Muudatuse
eesmärk on piirata asbestiga kokkupuude üksnes nende töötajatega, kelle puhul see on
vältimatu (näiteks töötajatega, kes tuvastavad asbesti olemasolu, tegelevad selle eemaldamise
või kapseldamisega) ning võimaluse korral tagada, et asbest kõrvaldatakse enne, kui ülejäänud
töötajatel tekib üldse risk sellega kokku puutuda.
Kehtivas asbestitöö määruses on analoogne nõue § 8 lõike 1 punktis 2, kus sätestatakse, et
„kokkupuute vähendamiseks tehakse töö nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid
eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud
juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski“. Seega käsitleb kehtiv
asbestitöö määrus asbesti eemaldamist terviseriski vähendamise meetmena. Siiski võib
praktikas tekkida olukordi, kus riskianalüüsi põhjal hinnatakse kokkupuute risk näiteks
väikeseks, mistõttu võib vajadus käsitada asbesti eemaldamist prioriteetsena jääda ebaselgeks
või tähelepanuta.
Selle tõttu täpsustatakse nõuet ka §-s 5, mis sätestab nõuded töökeskkonna riskianalüüsile. Seal
seostatakse asbesti eemaldamine selgelt tööandja tehtava riskianalüüsiga ning nähakse ette, et
asbesti eemaldamist tuleb käsitada töötajate kaitse esmase meetmena, mis on selliselt
kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. See tähendab, et olenemata sellest, kas kokkupuuterisk
hinnatakse väikeseks, tuleb asbesti eemaldamist kaaluda esmase meetmena, kuna asbest on
künniseta kantserogeen ja iga kokkupuude kujutab endast ohtu.
Nõue käsitada asbesti eemaldamist prioriteetsena tugineb ka Euroopa renoveerimislaine
eesmärkidele4, mille kohaselt peab asbesti sisaldavate materjalide eemaldamine olema esmane
4
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“.
8
tegevus. Kui eelistatakse hoopis remonti, hooldust, kapseldamist või pitseerimist, võib asbesti
eemaldamine edasi lükkuda, mis omakorda võib säilitada või isegi suurendada töötajate
kokkupuuteriski tulevikus. Kapseldamine või pitseerimine on ajutised lahendused, mis ei
kõrvalda asbesti kui ohuallikat, vaid üksnes vähendavad piiratud ajaks kokkupuudet.
Kokkuvõttes tuleb tööandjal riskianalüüsi käigus hinnata, kas mingi toiminguga kaasneb risk
puutuda kokku asbestist või asbesti sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga, ja kui selline risk
tuvastatakse, tuleb esmajärjekorras eelistada asbesti eemaldamist kõigi teiste meetmete ees.
Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse asbestitöö määruse § 6, sätestades, et ettevõtted,
kes kavatsevad teha asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise töid,
peavad enne tööde alustamist saama Tööinspektsiooni loa. Muudatuse peamine eesmärk on
tagada töötajate tervise ja ohutuse parem kaitse suure riskiga asbestitöödel. Samuti
tugevdatakse järelevalvet, võimaldades juba enne tööde alustamist hinnata, kas ettevõttel on
vajalikud teadmised, oskused ja vahendid teha töid ohutult. Loa taotlemise ja saamise nõue
tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 15.
Asbest on väga ohtlik kantserogeenne aine, millega seotud tegevusi tuleb kavandada rangelt ja
läbimõeldult. Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkt 3 rõhutab, et „Euroopa kutsehaiguste
statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus ja
sissehingamisel võivad õhu kaudu levivad asbestikiud põhjustada raskeid haigusi, nagu
mesotelioom ja kopsuvähk, ning esimesed haigusnähud võivad ilmneda alles siis, kui
kokkupuutest asbestiga on möödunud keskmiselt 30 aastat, ja lõppeda tööga seotud surmaga“.
Seetõttu peab asbesti sisaldavate materjalide lammutamine ja asbesti eemaldamine toimuma
üksnes piisavate kaitsemeetmete, nõuetekohase väljaõppe ja järelevalve tingimustes. Iga
asbestiga seotud tegevus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud.
Kehtiva korra kohaselt on tööandja kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt seitse
päeva enne asbestitöö alustamist, esitades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis asbestitöö määruse lisas toodud vormi kohase teate. Direktiiviga 2023/2668 muudetud
direktiivi 2009/148/EÜ artikli 4 muudatustest lähtudes tuleb teatisega lisada ka tõendid
töötajate väljaõppe kohta (vt eelnõu § 1 punkt 26). Kui ettevõte kavatseb teha asbesti sisaldava
materjali lammutamise või asbesti eemaldamise töid, mille kohta esitatakse info teatega,
kontrollib Tööinspektsioon esitatud teabe põhjal, kas tööandja:
kavatseb rakendada asbestitöö määruse §-s 8 sätestatud terviseriski vähendamiseks
ettenähtud abinõusid;
on korraldanud töötajatele asbestitöö määruse § 12 alusel sätestatud väljaõppe.
Kuna nõusolekut taotletakse enne tööde alustamist, veendub Tööinspektsioon esitatud
nõutavate teabedokumentide kontrollimise käigus, kas ettevõte on pädev asbesti sisaldava
materjali lammutamise või asbesti eemaldamise töid tegema, ning kui kõik tingimused on
täidetud, annab Tööinspektsioon tööde tegemiseks loa. Kui Tööinspektsioon ei ole seitsme
päeva jooksul loa andmisest keeldunud, loetakse luba antuks. Kui loa andmisest keeldutakse,
toimetatakse sellekohane haldusakt tööandjale kätte ning töid ei tohi alustada enne, kui
tööandja on pärast asjakohaseid korrektiive uuesti luba taotlenud ning selle saanud. Juhul kui
9
tööandja ei esita kohe kõiki nõutavaid andmeid, hakatakse seitsmepäevast tähtaega arvestama
nõutavate andmete esitamisest arvates.
Kui tööandja teavitab Tööinspektsiooni asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti
eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud teavituse asbestitöö tegemise loa
taotluseks. Enne nimetatud töödega alustamist peab tööandjal olema asbestitöö tegemise luba.
Nõue saada Tööinspektsioonilt luba kehtib ka tööandjatele, kes juba praegu tegelevad
asbestitöödega. Loa saanud tööandja avaldatakse Tööinspektsiooni ametlikul veebilehel.
Nõusoleku taotlemise nõue ei too tööandjale kaasa suurel määral koormavaid uusi kohustusi,
sest asbestitöö kohta teate esitamine on juba kehtiva korra alusel kohustuslik. Uut kohustust
lisada teatega kaasa töötajate pädevust kinnitavad tõendid on käsitletud eelnõu § 1 punktis 26.
Muudatus täiendab protsessi, võimaldades Tööinspektsioonil hinnata ettevõtte pädevust enne
tööde algust. See aitab vältida olukordi, kus ohtlikke töid hakkab tegema juhuslik või
ebapiisava kompetentsiga tööandja, mis seaks ohtu töötajate ja kolmandate isikute ohutuse ja
tervise.
Eelnõu § 1 punktidega 16–21 täiendatakse ja täpsustatakse asbestitöö määruse terviseriski
meetmeid §-s 8. Muudatuste eesmärk on viia kehtiv õigus kooskõlla direktiiviga 2023/2886
tehtavate muudatustega direktiivis 2009/148/EÜ.
Asbestitöö määruse § 8 lõige 1
Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1, mis sätestab, et asbestiga kokkupuute vähendamiseks
„piiratakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate arvu“, täiendatakse sätte sõnastust tekstiosaga
„või kokku puutuda võivate“ (eelnõu § 1 punkt 16), et see täpsemini ühildada direktiivis
2009/148/EÜ oleva sõnastusega (vt art 6 punkt a). See täpsustus on vajalik, kuna
asbestitolmuga võivad kokku puutuda ka isikud, kes ise ei tee asbestitöid, kuid viibivad samas
töökeskkonnas või asbestitöö tegemise vahetus läheduses. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka
kõrvaliste töötajate kokkupuute võimalust ning seda riskianalüüsi käigus hinnata.
Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 täpsustatakse (eelnõu § 1 punkt 17). Kehtiva nõude kohaselt
tuleb asbestitöid teha viisil, et „asbestitolm ei satuks õhku“ ning „kui tolmu teket ei ole
võimalik vältida, tuleb töökoht eraldada muust töökeskkonnast ja kasutada piisava võimsusega
kohtäratõmmet“. Direktiiviga 2023/2886 direktiivis 2009/148/EÜ tehtava muudatuse kohaselt
tuleb asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks üldse. Kui tolmu tekkimist ei ole siiski
võimalik täielikult vältida, tuleb lisaks senistele meetmetele rakendada ka:
asbestitolmu summutamist;
asbestitolmu tekkekohast eemaldamist;
õhus leiduvate asbestiosakeste setitamist (vt art 6 punkt b).
Asbestitolmu summutamine tähendab tolmuosakeste õhku tõusmise vältimist. Seda saab teha
näiteks tööpinda pidevalt märjana hoides, et asbesti sisaldava materjali lõikamisel, lõhkumisel
või eemaldamisel tekkiv tolm seoks end veega. Samuti võib kasutada pihustussüsteeme või
10
tolmu siduvaid vahte, mis hoiavad tolmu kinni juba tekkekohas. Asbestitolmu setitamine
tähendab juba õhus olevate tolmuosakeste alla langema sundimist raskusjõu mõjul. Selleks
võib kasutada õhuniisuteid või seadmeid, mis tekitavad peene veeuduga keskkonna, muutes
osakesed raskemaks, nii et need langevad maha. Samuti võib kasutada HEPA-filtritega
varustatud seadmeid, mis tagavad suletud ruumis õhu ringluse ja puhastamise, vähendades
tolmuosakeste hulka. Seega ei piisa üksnes töökoha eraldamisest või ka kohtäratõmbe
kasutamisest, vaid tuleb rakendada konkreetseid meetmeid tolmu leviku vältimiseks. Kehtiv
sõnastus on üldisem, mistõttu sätet täpsustatakse. Spetsiifilisi nõudeid kohtäratõmbe jaoks
täpsustatakse nimetatud direktiivi muudatustest lähtudes eelnõu § 1 punktis 22.
Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6, mis kehtivas asbestitöö määruses sätestab, et asbestiga kokku-
puute vähendamiseks „kasutatakse kokkupuudet vähendavaid seadmeid, sh õhupuhasteid“,
muudetakse sätte sõnastust selliselt, et „suletud ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb tagada
töötajate piisav kaitse“ (eelnõu § 1 punkt 18). Muudatus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks,
kokkupuudet vähendavad seadmeid, nagu õhupuhastid või ventilatsioonisüsteemid, saab
tõhusalt kasutada eelkõige suletud ruumides, kus on võimalik kontrollida õhuvoogu ja tagada
seadmete toimivus. Lahtises või poolavatud keskkonnas on selliste seadmete efektiivsus
piiratud. Teiseks, ainult seadmete kasutamisele keskendudes jääb nõue liiga kitsaks. Suletud
ruumides tehtava asbestitöö korral on oluline tagada töötajate terviklik kaitse, mis hõlmab
lisaks seadmetele ka sobivaid isikukaitsevahendeid (nt hingamisteede kaitsevahendid ja
kaitseriided), töökoha korrektset isoleerimist või muid asjakohaseid meetmeid vastavalt
riskianalüüsi tulemustele. Tööandjal peab jääma paindlikkus otsustada, milliseid abinõusid ta
rakendab, et tagada töötajate piisav kaitse suletud ruumides asbestitöid tehes. Muudatus viib
nõude vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 6 punktis b tehtud
muudatusega, mis rõhutab töötajate piisava kaitse tagamise kohustust suletud ruumides.
Asbestitöö määruse § 8 lõige 3
Paragrahvi 8 lõikes 3 täiendatakse sätet sõnaga „regulaarsed“, mille eesmärk on täpsustada
kehtivat nõuet sellega, et töötajatele tuleb hingamisteede kaitsevahenditega töötamisel ette
näha regulaarsed puhkepausid (eelnõu § 1 punkt 19). Muudatus viib nõude vastavusse
direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 3 tehtud muudatusega.
Kehtiv nõue sätestab, et hingamisteede kaitsevahenditega töötamise ajal tuleb ette näha
puhkepausid ning nende kestus ja sagedus sõltuvad töötaja füüsilisest koormusest ja
töökorraldusest. Sõna „regulaarsed“ sättesse lisamine rõhutab, et tööandja peab puhkepause
korraldama järjepidevalt, mis aitab kaasa puhkepauside planeerimisele. Nende vajadust ja
regulaarsust tuleb tööandjal hinnata riskianalüüsi käigus olenevalt riskitasemest (nt pausid igas
tunnis või vastavalt töö iseloomule jm).
Regulaarsed puhkepausid on tõhus ohutusmeede, mis aitab vähendada töötajate kokkupuute
kestust asbestitolmuga ja sellest tulenevat terviseriski. Puhkepauside ajal saavad töötajad
lahkuda saastunud tsoonist, vajaduse korral vahetada hingamisteede kaitsevahendeid ja
vähendada kokkupuudet asbestitolmuga, aitamaks ennetada asbestist põhjustatud
tervisekahjustuse tekkimist.
11
Asbestitöö määruse § 8 lõige 4 ja 41
Paragrahvi 8 lõikes 4 muudetakse sätte sõnastust. Peamise muudatusena lisatakse sättesse
selgesõnaline nõue, et kui vaatamata rakendatud abinõudele ületab töötaja kokkupuude
asbestiga selle kohta kehtestatud piirnormi, siis peatab tööandja viivitamata töö ning alles
seejärel asub välja selgitama piirnormi ületamise põhjuseid ja rakendama täiendavaid
abinõusid (eelnõu § 1 punkt 20). Kehtivas asbestitöö määruses pole kirjas, et töö tuleb peatada,
kuigi seda võib kaudselt järeldada asbestitöö määruse § 8 lõikest 5, mille kohaselt on töö
jätkamine lubatud ainult isikukaitsevahendeid kasutavatele töötajatele, kes tegelevad tekkinud
olukorra lahendamisega. Sellest võib järeldada, et töö tuleb esmalt peatada ja alles seejärel
olukorda lahendama asuda. Nimetatud asjaolu selgesõnaline täpsustamine suurendab nõude
selgust ja väldib erinevaid tõlgendusi ning viib sätte vastavusse direktiiviga 2023/2886
direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega.
Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „Kui on alust arvata, et asbesti
sisaldavast materjalist, mida enne tööde alustamist ei tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab
tööandja viivitamata töö, kuni on rakendatud abinõud töötajate terviseriski vähendamiseks“
(eelnõu § 1 punkt 21). Muudatus on vajalik, et viia kehtiv asbestitöö määrus kooskõlla
direktiiviga 2023/2668 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega.
Kehtivas asbestitöö määruses ei ole üheselt sätestatud, et töö tuleb peatada ka juhul, kui
asbestileiud ilmnevad töö käigus ootamatult. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui
enne ehitustöid tehtud kontroll ei tuvastanud asbesti, kuid töö käigus ilmneb, et teatud
konstruktsioonides või materjalides seda siiski leidub. Ootamatu asbestileiu korral on töötajad
juba potentsiaalselt kokku puutunud asbestitolmuga ning töö jätkamine ilma piisavate
terviseriski vähendavate meetmete kasutusele võttu suurendaks terviseriski veelgi. Viivitamata
töö peatamine võimaldab tööandjal hinnata olukorda, rakendada vajalikke kaitsemeetmeid (nt
õhutihe kaitseümbris, sobivad isikukaitsevahendid, ventilatsioon jm) ning tagada, et töötajad
ei puutuks enam asbestitolmuga kokku enne, kui nende ohutus on tagatud.
Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatakse asbestitöö määruse §-ile 9 lõige 11, milles sätestatakse, et
suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb ruumi paigaldada ja seal kasutada õhutihedat
kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Nõue tuleneb direktiiviga 2023/2668
muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 12 ja selle eesmärk on tugevdada töötajate kaitset
asbestitolmuga kokkupuutel suletud ruumides tehtava asbestitöö korral.
Mehaaniline tõmbeventilatsioon on sundventilatsioon, mis tekitab töökohal alarõhu: uut õhku
sisse ei lasta ja saastunud õhk imetakse ruumist kontrollitult välja. Selline lahendus takistab
saastunud õhu levikut ümbritsevatele aladele, sest õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt
madalamale ventilatsiooniseadme sisse, mitte sellest välja. Õhutihe kaitseümbris isoleerib
konkreetse tööala, vältides asbestitolmu levikut ümbritsevasse keskkonda. Üksnes
kaitseümbris ei takista tolmu ringlust tööruumi sees, mistõttu tuleb seda kasutada koos
mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.
Kombineerituna eemaldavad mehaaniline tõmbeventilatsioon ja õhutihe kaitseümbris
tööruumis tekkinud asbestitolmu pidevalt, piirates selle levikut ohualast väljapoole ja
vähendades töötajate sissehingatava asbestitolmu kontsentratsiooni. Tavapäraselt on sellised
12
ventilatsiooniseadmed varustatud HEPA-filtritega, mis püüavad kinni ka väga peened
asbestikiud enne, kui õhk ruumist välja suunatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse asbestitöö määruse § 12, mis reguleerib töötajate
väljaõpet. Muudatuse eesmärk on täpsustada väljaõppe sisu ja viia regulatsioon kooskõlla
direktiivi 2023/2668 ja selle lisaga muudetud direktiiviga 2009/148/EÜ.
Muudatusega laiendatakse kohustuslikke teemasid väljaõppes, mille tööandja peab töötajatele
korraldama enne tööd, millega kaasneb kokkupuude asbestitolmuga. Teemadena on lisatud:
asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;
asbestitolmu ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;
juhised tegutsemiseks hädaolukorras.
Koolituse maht peab olema kaheksa tundi ja see võrreldes kehtiva õigusega ei muutu.
Paragrahvi lisatakse lõige 3, mille kohaselt peab väljaõpe töötajatele, kes tegelevad asbesti
sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööga, hõlmama ka tehnoloogiliste
seadmete ja masinate kasutamist, mille eesmärk on piirata tööülesannete täitmise ajal
asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. Kehtivas määruses oli väljaõppe teemade
loetelus küll viide lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnikale, vajaduse korral koos
praktiliste harjutustega, kuid säte oli üldsõnalisem ja nõude ulatus võis jääda ebaselgeks.
Muudatusega täpsustatakse, et väljaõpe peab hõlmama just tehnoloogiliste seadmete ja
masinate kasutamist, kuna nende teadlik ja oskuslik rakendamine on asbestikiudude eraldumist
ja levikut tõkestades võtmetähtsusega. Tegemist on eelkõige tehnilist laadi täpsustusega.
Uue sättena lisatakse lõige 4, millega nähakse ette väljaõppe kordamine. Tööandja peab
tagama, et töötajatele, kes puutuvad või võivad kokku puutuda asbestitolmuga, korraldatakse
vajaduse korral väljaõpe vajalikus osas ja mahus. Väljaõpet tuleks korrata näiteks juhul, kui
töötaja tööülesanded või töötingimused muutuvad, tema teadmistes või oskustes on tuvastatud
puudujääke, ta on viibinud pikemat aega töölt eemal või kui väljaõppe kordamist peab
vajalikuks töötaja ise, tööandja või Tööinspektsioon.
Väljaõppe kordamise vajaduse pärast eemalviibimist otsustab tööandja koostöös töötajaga,
lähtudes eemalviibimise kestusest ning sellest, kas eemaloleku aja jooksul on tehtud muudatusi
töökeskkonnas või kehtivas seadusandluses. Kuigi pikema eemalviibimise korral on olulised
muudatused tõenäolisemad, ei pruugi näiteks väljaõppe kordamine olla vajalik, kui
eemalviibimise ajal pole tehtud olulisi muudatusi ning töötaja suudab oma teadmiste taset
veenvalt tõendada. Küll aga on kordusväljaõpe asjakohane ka lühema eemaloleku järel, kui
tööandja tuvastab töötaja teadmistes puudujääke või õigusakte on oluliselt muudetud.
Samuti lisatakse lõiked 5, 6 ja 7, millega sätestatakse, et väljaõppe viib vastavalt täiskasvanute
koolituse seadusele läbi täienduskoolitusasutus. Väljaõppe võib läbi viia koolitusasutus, kellel
on täienduskoolituse läbiviimiseks kehtiv tegevusluba või kes on esitanud Eesti hariduse
infosüsteemi majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. Koolitus peab vastama
haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“
nõuetele. Koolituse läbinud töötajale väljastatakse tunnistus haridus- ja teadusministri määruse
13
nr 27 „Täienduskoolituse standard“ alusel. Lisaks nimetatud määruse § 3 lõikes 3 nõutud
andmetele (koolituse läbinud töötaja nimi ja isikukood, täienduskoolitusasutuse nimi ja
registrikood, majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber, õppekava nimetus,
täienduskoolituse toimumise aeg ja maht, tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev, tunnistuse
number, koolitajate nimed) peab tunnistus sisaldama ka infot koolituse sisu ja keele kohta.
Väljaõppe asjakohasuse kontrollile saab läheneda, nagu seni on lähenetud esmaabiandjate
esmaabikoolituse tõendi kontrollile. Ka esmaabi puhul on nõutud, et esmaabiandja koolituse ja
täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse
seaduse nõuetele ning on nähtud ette koolituse ajaline ja sisuline maht.
Kokkuvõttes tekib muudatusega tööandjale varasemast rangem kohustus tagada, et asbestiga
kokku puutuvad töötajad läbiksid nõuetekohase väljaõppe ja et koolitus vastaks täiskasvanute
koolituse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile. See tähendab, et muudatus
ei piirdu üksnes väljaõppe teemade täpsustamisega, vaid tööandja peab edaspidi väljaõppeks
valima koolitusasutuse, kellel on kehtiv tegevusluba või majandustegevusteade
täienduskoolituse läbiviimiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse asbestitöö määruse § 14 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt
peab tööandja asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja kandma selliste tööülesannete
kirjelduse, mille täitmise käigus puutub töötaja kokku asbestiga. Täpsustusega viiakse säte
kooskõlla direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 19 lõikes 2
sätestatuga.
Kehtiv õigus sisaldab nõuet märkida tööülesannete kirjeldus, kuid selguse ja üheselt
mõistetavuse huvides täpsustatakse sõnastust, et oluline on märkida konkreetselt nende
tööülesannete kirjeldus, mille täitmise käigus töötaja asbestiga kokku puutub.
Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise
kohta“ uues sõnastuses, mis viiakse kooskõlla direktiiviga 2023/2886 muudetud direktiivi
2009/148/EÜ artiklis 4 sätestatuga. Muudatused on valdavalt tehnilist laadi, mis täpsustavad ja
ajakohastavad nõudeid teate sisu kohta. Muudatuse eesmärk on tagada, et teade hõlmaks
senisest täpsemat infot asbestitöödega seotud töötajate ning tööandja rakendatavate
ohutusmeetmete kohta.
Oluline sisuline muudatus puudutab töötajatega seotud infot: töötajate arvu kõrval tuleb teates
esitada nende nimekiri (asbestitöö määrus § 14), väljaõpet kinnitavad individuaalsed tõendid
(asbestitöö määrus § 12) ja viimase tervisekontrolli kuupäev (asbestitöö määrus § 13). See
võimaldab järelevalveasutusel kontrollida, kas asbestitöödega tegelevad töötajad on saanud
nõutava koolituse ja läbinud tervisekontrolli, mis on oluline nende tervise kaitseks.
Võrreldes kehtiva teatevormiga täiendatakse eelnõuga näiteks toimingute ja protsesside ning
rakendatavate abinõude kirjeldust. Täpsemalt peab teade edaspidi sisaldama töötajate
kaitsemeetmete kirjeldust ja rakendatavaid abinõusid, sealhulgas saastest puhastamise korda
(asbestitöö määrus § 8), jäätmete kõrvaldamist (asbestitöö määrus § 15) ja kasutatavaid
seadmeid. Sisuliselt nõudis varasem teatevorm juba sarnase teabe esitamist, kuid selguse ja
direktiiviga kooskõla huvides täpsustatakse ja struktureeritakse teate sisu vastavalt direktiiviga
14
2023/2668 tehtud muudatustele. Uus teatevorm teeb nõutava teabe esitamise selgemaks ja
konkreetsemaks.
Asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise kohta“ uues sõnastuses on esitatud
eelnõu lisas.
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse asbestitöö määruse normitehnilist märkust, lisades viite
ülevõetavale direktiivile 2023/2886.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 111 lõikega 13, lisades
rakendussätte asbestiga kokkupuute piirnormide jõustumisaegade kohta ohtlike kemikaalide
määruse lisas.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ohtlike kemikaalide määruse lisas asbestiga kokkupuute
piirnormi. Lisas olevas tabelis on kuni 20. detsembrini 2029 aine „asbest 1) kroküdoliit, 2)
amosiit, 3) antofülliit, 4) aktinoliit, 5) tremoliit, 6) krüsotiil“ uueks kokkupuute piirnormiks
0,01 kiudu/cm3. Alates 21. detsembrist 2029 on selle aine uueks piirnormiks kas 0,002
kiudu/cm3 või 0,01 kiudu/cm3, kusjuures esimese piirnormi korral võetakse asbestikiudude
loendamisel õhuproovis arvesse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, ja teise piirnormi
korral võetakse õhuproovis arvesse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri. Alates 21.
detsembrist 2029 kehtivaid piirnorme täpsustatakse lisa „Kasutatud märkide tähendused“ (vt
märkuste lahtrit) loetelus punktiga 32 järgnevalt: „32. Asbestikiudude loendamisel võetakse
arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille
pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb
loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01
kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.“
Piirnormide muudatusi käsitletakse eelnõu § 1 punktides 4 ja 5.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse asbestitöö määruse muudatuste jõustumise aeg. Määrus jõustub
üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 5, mis jõustub 21. detsembril 2029. See tuleneb direktiivi
2023/2668 nõuetest, mille järgi tuleb teine muudatus nimetatud kuupäevaks üle võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase määrusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta
asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.
4. Määruse mõjud
Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne mõju,
2) mõju majandusele ja 3) mõju riigiasutustele. Eelnõu mõjusid hinnati nimetatud
valdkondades nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei
mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti;
15
riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu
tehnilise iseloomuga muudatusi, mis ei mõjuta otseselt sihtrühmasid.
4.1. Sotsiaalne mõju
4.1.1. Sihtrühm: töötajad
Asbestitööd on tööd, kus töötajal esineb oht asbestiga kokku puutuda. Sellised tööd on asbesti
sisaldava ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, remont või hooldus, asbesti eemaldamine
ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumine, töökohalt äraveo
ettevalmistamine, vedu ja ladestamine, kuid nimekiri ei ole lõplik. Asbestitöödega puutuvad
kokku eelkõige ehitusvaldkonna töötajad, aga ka näiteks laevade ja rongide remontimisega
tegelevad töötajad. Statistikaameti andmetel töötas 2024. a ehitusvaldkonnas ca 60 400 töötajat
(8,6% kõikidest hõivatutest) ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse valdkonnas 5700
töötajat (0,8% kõikidest hõivatutest)5. Praktikas ei puutu kõik need töötajad asbestiga kokku
(nt esineb asbesti vaid vanades ehitistes, masinate remont hõlmab laiemat valdkonda jne).
Tööinspektsiooni andmetel on asbestitöödega alustamise teateid esitatud vähe (viimastel
aastatel kuni kümme teadet aastas). Asbest on aja jooksul Eestist kaduv kantserogeen, mistõttu
sellega kokku puutuvate töötajate arv ajas väheneb. Kokkuvõttes võib muudatusest mõjutatud
sihtrühma kõikide hõivatute võrdluses pidada väikeseks.
Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus
Asbestil puudub ohutu kokkupuutetase ja iga kokkupuude võib põhjustada tervisekahjustusi.
Direktiivi ülevõtmisega määruses tehtavad muudatused avaldavad töötajate tervisele
positiivset mõju.
Mitmed muudatused vähendavad oluliselt töötajate kokkupuudet asbestiga nii ennetavalt kui
ka tööprotsesside käigus. Piirnormi kümnekordne alandamine ning veelgi rangem norm alates
2029. aastast, nõue eemaldada asbest esmase ennetusabinõuna ning tööandja täpsustatud ja
karmistatud kohustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu
§ 1 punktid 16–21) vähendavad märgatavalt nii olukordi, kus asbestitolmu võib sattuda
töötajate hingamisteedesse, kui ka asbestitolmu kogust ja kontsentratsiooni töökeskkonnas. See
aitab ennetada raskeid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Täpsustatud nõue mõõta
asbestisisaldust õhus sagedamini ja korrapärasemalt, kui seda kehtiva regulatsiooni sõnastuse
alusel eeldatavasti tehti, vähendab riski, et töö kestel asbesti tase üle piirnormi tõuseb ning
töötajad sellega teadmatult kokku puutuvad. Tööandjale seatav kohustus koguda täpsemat
teavet asbesti olemasolu kohta hoones ning jagada seda informatsiooni teiste tööandjatega
võimaldab riske varem avastada ning seeläbi töötajaid paremini kaitsta.
Muudatused, millega laiendatakse enne asbestitööd töötajatele korraldatava väljaõppe
kohustuslikke teemasid ning kehtestatakse koolituse kordamise nõue (näiteks töötingimuste
muutumise korral või kui viimasest koolitusest on möödunud arvestatav aeg), parandavad
5
Statistikaameti andebaas. Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.
16
töötajate teadlikkust asbestiga seotud riskidest, nende võimalusi ja oskusi oma tervist tööl
kaitsta ning valmisolekut reageerida hädaolukordades. Muudatus, mille kohaselt võib väljaõpet
läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, tagab väljaõppe ühtlase kvaliteedi ja välistab
olukorrad, kus ilma piisavate teadmisteta tööandja püüab koolitust ise läbi viies kulusid kokku
hoida või määruse nõudeid näiliselt täita.
Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teate vormi ning
lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase
tervisekontrolli kuupäevaga, muudab töötajate asbestitööle sobivuse hindamise
läbipaistvamaks ja võimaldab Tööinspektsioonil teha järelevalvet senisest tõhusamalt. See
motiveerib tööandjaid pöörama suuremat tähelepanu töötajate terviseriskide ennetamisele ja
asbestitööde nõuetekohasele korraldamisele. Sarnast mõju avaldab ka muudatus, mille kohaselt
peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti
eemaldamise töid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsiooni nõusoleku. Töötajate jaoks
tähendab see, et tööandjate vastutus nende tervise ja ohutuse eest suureneb, ning tõhusam
järelevalve aitab tagada, et nõudeid järgitakse ka praktikas.
Kokkuvõttes on kõikidel muudatustel töötajate tervise seisukohast üksnes positiivne mõju.
Muudatuste tulemusel väheneb kokkupuude asbestitolmuga, paraneb tööohutus ja järelevalve
tõhusus. Samuti tagatakse, et asbestitöid teevad vaid nõuetekohaselt koolitatud ja
tervisekontrolli läbinud töötajad. Mõju ulatus on väike, kuna muudatused ei eelda töötajatelt
märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus on väike neile töötajatele, kes
asbestitöödega ebaregulaarselt ja juhuslikult kokku puutuvad (nt ehitustöötaja, kes harva vana
maja lammutusega kokku puutub), kuid suur asbestitööle spetsialiseerunud töötajatele, kes
tegelevad asbestitöödega pidevalt või korduvalt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
4.2. Mõju majandusele
4.2.1. Sihtrühm: ettevõtted
Asbestitöödega puutuvad kokku eelkõige ehitusvaldkonna ettevõtted, aga ka näiteks laevade
ja rongide remontimisega tegelevad ettevõtted. Statistikaameti andmetel tegutses 2023. a
ehitusvaldkonnas ca 17 400 ettevõtet (ca 11% kõikidest ettevõtetest) ning masinate ja seadmete
remondi ja paigalduse valdkonnas ligi 2000 ettevõtet (ca 1% kõikides ettevõtetest)6. Praktikas
ei puutu kõik need ettevõtted asbestitöödega kokku. Tööinspektsioonile on esitatud kuni
kümme asbestitööga alustamise teadet aastas ning asbest on Eestis aja jooksul kaduv
kantserogeen, mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma kõikide ettevõtete võrdluses
pidada väikeseks.
Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus
6
Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008)
järgi.
17
Asbestitöö määruse muudatused mõjutavad ettevõtteid peamiselt uute või täpsustatud
kohustuste kaudu, mis on suunatud töötajate paremale kaitsele ja töökeskkonna riskide
vähendamisele. Muudatuste tulemusena kasvab ettevõtete halduskoormus ja lisandub kulusid,
kuid nende suurusjärk ei ole märkimisväärne ning sõltub ka tööandjate praegusest praktikast.
Töötajate asbestitolmuga kokkupuute päevase piirnormi vähendamine, lisanduvad kohustused
ja täpsustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkte
16–21) ning nõue rakendada esmase ennetusabinõuna enne mis tahes muude meetmete
kasutamist asbesti või asbesti sisaldavate materjalide eemaldamist töökeskkonnast võib kaasa
tuua näiteks investeeringuid tõhusamatesse ventilatsiooni- või puhastusseadmetesse või asbesti
eemaldamise tõttu lisanduva suurema kulu võrreldes näiteks selle kinnikatmise kuluga.
Täpsustatud kohustus mõõta õhu asbestisisaldust korrapäraselt ja eri tööetappides võib
tähendada, et mõõtmisi tuleb teha senisest sagedamini. Mõõtmise hind jääb suurusjärku 50–80
eurot, mistõttu ei ole muudatuse rahaline mõju tööandjale siiski märkimisväärne.
Uus kohustus, et töötajate nõuetekohane väljaõpe tuleb korraldada täienduskoolitusasutuses ja
vajaduse korral tuleb korraldada ka korduskoolitusi, võib kaasa tuua lisakulusid näiteks juhul,
kui tööandja koolitab praegu töötajaid ise ega sõltu koolitusasutuse pakutavatest
koolitusaegadest. Samas ei ole koolituse korraldamise vajadus sage ning sõltub eelkõige
töötajate voolavusest, töötingimuste ja tööülesannete muutumisest ning muudest
esilekerkivatest vajadustest. Samuti tagab muudatus, et töötajad on pädevad ja riskidest
teadlikud, mis vähendab tööandja võimalikke kahjusid ja vastutust.
Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teate vormi ning
lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase
tervisekontrolli kuupäevaga, suurendab veidi ettevõtte halduskoormust, kuid aitab vältida
rikkumisi, mis võiksid hiljem kaasa tuua trahve või töö peatamise. Samasugust mõju avaldab
muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti sisaldava materjali
lammutamise või asbesti eemaldamise töid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsiooni
nõusoleku. Kuigi lisandub veel üks kohustus, aitab selle täitmine tagada tööde ohutuse ja
vähendada hilisemate vaidluste riski, samuti on tegu ühekordse kohustusega.
Kokkuvõttes võivad muudatuste tõttu ettevõtete halduskoormus ja kulud mõnevõrra suureneda.
Mõju ulatus on sihtrühmas tervikuna keskmine, kuna ettevõtted peavad küll muudatustega
kohanema ning vajadusel tegema investeeringuid, kuid kohanemistegevused sõltuvad ka
ettevõtete senisest praktikast. Samas on muudatustel ka kaudseid positiivseid mõjusid –
paraneb tööohutus ning väheneb rikkumiste ja töökatkestuste oht. Mõju ulatus ja sagedus sõltub
ettevõtte tegevusprofiilist. Muudatuse mõju avaldub harva asbestitöödega kokku puutuvatele
ettevõtetele üksikjuhtudel, näiteks siis, kui neil tekib harvaesinev vajadus asbesti eemaldada
või lammutustöid teha. Nende jaoks võib mõju olla suhteliselt suurem, kuna neil puudub
igapäevane valmisolek. Näiteks võivad vajalike dokumentide või koolitustõendite hankimine
ja tööprotseduuride kooskõlastamine võtta rohkem aega ja ressursse. See-eest on
spetsialiseerunud ettevõtetel, kes tegelevad asbestitöödega pidevalt, vajalik dokumentatsioon
(nt ohutusjuhised) ja töötajate pädevuse tagamine (nt koolitused) enamasti juba süsteemselt
18
korraldatud ja hoitakse ajakohasena. Seetõttu on mõju neile ettevõtetele küll sagedasem, kuid
koormus on võrreldes harva asbestitöid tegevate ettevõtetega väiksem ja paremini hallatav.
Kokkuvõttes võib öelda, et suurim mõju avaldub esimeste muudatusejärgsete tööde korral, eriti
neil ettevõtetel, kes ei ole varem asbestitöid regulaarselt teinud. Sellega pidevalt tegelevatel
ettevõtetel jääb mõju pigem mõõdukaks ja hajub igapäevases tööprotsessis. Rohkem
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kuna asbestitöid tehakse pigem harva ja asbest on aja
jooksul üha vähem esinev kantserogeen, jääb muudatuste kogumõju ettevõtlussektorile
üldjoontes piiratuks. Samuti on muudatustega kaasnevad kulud üldjuhul väikesed, arvestades
töötajate tervise ja ohutuse tagamise eesmärki.
4.2.2. Sihtrühm: asbestikiude mõõtvad laborid
Eestis on asbestikiude mõõtvaid teenuseosutajaid vähe – teadaolevalt paar ettevõtet ning üks
riigiasutus (Terviseamet). Seega on mõjutatud sihtrühm väike.
Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus
Asbestitöö määruse muudatused mõjutavad otseselt mõõtmisteenuse pakkujaid, kes teevad
asbestitolmu sisalduse seiret töökeskkonnas. Kehtiva määruse kohaselt on kasutusel olnud
faasikontrastmikroskoopia, kuid alates 21. detsembrist 2029 tuleb üle minna
elektronmikroskoopiale või muule samaväärsele meetodile, mis suudab tuvastada ka
peenemaid asbestikiude ja väiksemaid kontsentratsioone.
Elektronmikroskoobi soetamine on väga kulukas ning Eesti tingimustes ei ole see laboritele
majanduslikult otstarbekas, arvestades, et asbestimõõtmisi tellitakse aastas vaid üksikutel
kordadel. Kuigi mõõtmiste sagedus võib tulevikus veidi kasvada, sest määruses täpsustatud
nõude järgi tuleb tööandjal teha mõõtmisi korrapäraselt kogu tööprotsessi vältel, jääb
mõõtmiste üldine maht siiski väikeseks. Juba praegu tehakse osaliselt koostööd Soome
laboriga, kus elektronmikroskoopia on kasutusel. On tõenäoline, et tulevikus toimub enamik
mõõtmisi koostöös välislaboritega, mis võimaldab määruse nõudeid täita ilma, et iga labor
peaks ise kallisse seadmesse investeerima. Muudatus võib viia selleni, et osa laboreid, kellel
puudub ligipääs elektronmikroskoopiale, suunab mõõtmistellimused koostööpartneritele või
välislaboritesse. Tellimuste vähesuse tõttu ei mõjuta see aga oluliselt laborite tulusid ega
muuda turu toimimist.
Kuna asbestitööde maht Eestis on väike, jääb muudatuste mõju ulatus ja sagedus laboritele
väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
4.3. Mõju riigiasutustele
4.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon
Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus
Tööinspektsiooni mõjutavad muudatused peamiselt seoses nõusoleku andmise ning
inspektsioonile esitatava teabega.
19
Muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti sisaldava materjali
lammutamise või asbesti eemaldamise töid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsioonilt
ühekordse nõusoleku, suurendab veidi Tööinspektsiooni töökoormust. See toob kaasa vajaduse
taotlusi läbi vaadata ja dokumente kontrollida. Arvestades, et asbestitöid tehakse Eestis väga
vähe (viimastel aastatel kuni kümme teadet aastas), on lisanduv töömaht siiski väike.
Muudatus, millega täpsustatakse asbestitööde teate vormi ja nõutakse teavet töötajate
koolituse, tervisekontrolli ja kasutatavate kaitsemeetmete kohta, lihtsustab Tööinspektsiooni
järelevalvet. Täpsemad andmed annavad Tööinspektsioonile parema ülevaate tööandjate
tegevusest ja töötajate ettevalmistusest ning vähendavad vajadust lisateavet küsida. See
parandab järelevalve kvaliteeti.
Kokkuvõttes on muudatuste mõju Tööinspektsioonile väikese ulatusega ega too kaasa
märkimisväärset kohanemisvajadust. Mõju avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega muutub Tööinspektsiooni töökorraldus. Tööinspektsioon peab
edaspidi andma ühekordse nõusoleku ettevõttele asbesti sisaldava materjali lammutamise või
asbesti eemaldamise töö tegemiseks, kuid see ei too kaasa märkimisväärset töökoormust.
Lisaks paraneb Tööinspektsiooni järelevalve tõhusus, kuna asbestitöö teade muutub
sisukamaks ja sellele tuleb ettevõttel edaspidi lisada tõendid. Muudatused ei too kaasa vajadust
teha IT-arendusi, sest ka seniseid asbestitööde alustamise teateid on menetletud e-kirja teel
ning muudatused võimaldavad jätkata senise praktikaga. Määruse uuendustest tulenevaid
kulusid ei ole ette nähtud. Lisatulu avaldub kaudselt töötajate terviseriskide vähenemise kaudu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 5, mis jõustub 21. detsembril
2029. See tuleneb direktiivi 2023/2668 nõuetest, mille teine muudatus tuleb nimetatud
kuupäevaks üle võtta.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule,
Tööinspektsioonile, Terviseametile, Keskkonnaagentuurile, Eesti Ringmajandusettevõtete
Liidule, Päästeametile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti
Kutsehaigete Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti
20
Personalijuhtimise Ühingule, Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Töötervishoiu
Teenuseosutajate Liidule. Märkused ja ettepanekud eelnõu osas on koondatud
kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2).
21
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2023/2668 ja Eesti õigusakti vastavustabel
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2023/2668 millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest
tulenevate ohtude eest tööl
Vastavus Määruse eelnõu
Direktiiv (EL) 2023/2668 Eesti õigus kehtivale
õigusele
Artikkel 1
Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu Vabariigi Valitsuse 15. Vastab.
1
direktiivi 2004/37/EÜ (* ) sätteid detsembri 2005. a määrus nr
kohaldatakse alati, kui need on töötajate 308 „Kantserogeensete,
tööohutuse ja tervishoiu seisukohast mutageensete ja
soodsamad.“ reproduktiivtoksiliste
kemikaalide käitlemisele
esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ (edaspidi
kantserogeenide määrus) §1
lõige 4 sätestab, et määrust
kohaldatakse asbestitöödele,
ilma et see piiraks Vabariigi
Valitsuse 11. oktoobri 2007. a
määrusega nr 224
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
(kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).
1
„Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded” kehtestatud
rangemate või
spetsiifilisemate sätete
kohaldamist.
Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2 Vabariigi Valitsuse 11. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse asbestitöö
Käesoleva direktiivi kohaldamisel oktoobri 2007. a määrus nr määruse § 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa
tähendab „asbest“ järgmisi kiulisi 224 „Asbestitööle esitatavad järgmiselt: „Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi
silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja töötervishoiu ja tööohutuse silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (*2) nõuded“ (edaspidi asbestitöö määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja
VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A määrus) § 1 lõige 3. segude klassifitseerimist, märgistamist ja
kategooria kantserogeenideks: a) pakendamist ning millega muudetakse direktiive
3
aktinoliit, CASi (** ) nr 77536-66-4; b) „(3) Asbestina käsitatakse 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
amosiit, CASi nr 12172-73-5; c) järgmisi kiuliste silikaatide kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr
antofülliit, CASi nr 77536-67-5; d) klassi kuuluvaid mineraale: 1907/2006, (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1-1355)
krüsotiil, CASi nr 12001-29-5; e) 1) aktinoliit, CAS nr 77536- VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A
kroküdoliit, CASi nr 12001-28-4; f) 66-4; kategooria kantserogeenideks:“.
tremoliit, CASi nr 77536-68-6.“ 2) amosiit, CAS nr 12172-73-
5;
3) antofülliit, CAS nr 77536-
67-5;
4) kroküdoliit, CAS nr
12001-28-4;
5) krüsotiil, CAS nr 12001-
29-5;
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT
L 353, 31.12.2008, lk 1)
3 Chemical Abstracts Service’i (CAS) registri number.
2
6) tremoliit, CAS nr 77536-
68-6.“
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui Asbestitöö määruse § 5 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse asbestitöö
mingi toiminguga kaasneb tõenäoliselt 1. määruse § 5 lõiget 1 pärast tekstiosa „sobivad
risk kokku puutuda asbestist või asbesti „ (1) Iga kord enne ennetusabinõud“ tekstiosaga „, sh käsitlema
sisaldavatest materjalidest tekkiva asbestitööd peab tööandja asbesti või asbesti sisaldavate materjalide
tolmuga, tuleb seda riski hinnata selliselt, riskianalüüsi käigus hindama kõrvaldamist töökeskkonnast esmase
et saaks kindlaks teha, mil viisil ja kui töötajate asbestiga ennetusabinõuna.“
suures ulatuses töötajad asbestist või kokkupuute laadi, ulatust ja
asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva kestust ning sellest töötajate
tolmuga kokku puutuvad, ning käsitada tervisele tulenevat riski ning
asbesti või asbesti sisaldavate materjalide võtma tarvitusele sobivad
kõrvaldamist teiste asbesti käitlemise ennetusabinõud.“
vormide kõrval prioriteetsena.“;
b) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse Asbestitöö määruse § 5 Vastab.
järgmisega: „3. Eeldusel, et töötajate lõiked 2 ja 3.
kokkupuude on pisteline ja „(2) Madala riskiga
väheintensiivne, ning kui käesoleva asbestitöödeks peetakse töid,
artikli lõikes 2 osutatud riskihindamise mille käigus töötajate
tulemusel on selge, et artiklis 8 sätestatud kokkupuude asbestiga ei
asjaomane piirväärtus töökoha õhus jääb ületa piirnormi, sealhulgas
lubatud piiresse, võivad liikmesriigid lühiajalist, alla 4 tunni kestvat
teha erandi artiklist 4, kui asjaomane töö tegevust, mille käigus
sisaldab“. käideldakse mitterabedaid
materjale, milles asbestikiud
on seotud tihkeks
struktuuriks (nt
asbesttsementtooted); heas
seisukorras olevate asbesti
sisaldavate materjalide
hermetiseerimist või katmist
3
ja õhu koostise
kontrollimiseks või materjali
asbestisisalduse määramiseks
vajalike analüüside
tegemiseks materjalide
kogumist.
(3) Madala riskiga
asbestitööde korral võib jätta
§-d 6 ja 7 kohaldamata.“
Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Teade sisaldab vähemalt järgmiste Asbestitöö määruse lisa 1 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse asbestitöö
asjaolude lühikirjeldust: a) töökoha „Teade asbestitöö alustamise määruse lisa 1 käesoleva määruse lisaga 1 „Teade
asukoht ja, kui see on asjakohane, kohta“. asbestitöö alustamise kohta“ uues sõnastuses:
konkreetsed alad, kus seda tööd tehakse;
b) kasutatava või käideldava asbesti liik „Teade asbestitööde „TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE
ja kogus; c) hõlmatud toimingud ja alustamise kohta KOHTA
protsessid, sealhulgas seoses töötajate 1. Tööandja nimi, aadress, 1. Tööandja nimi, aadress, telefoninumber ja e-
kaitse ja saastest puhastamisega, jäätmete telefoninumber ja e-posti posti aadress
kõrvaldamisega ja, kui see on asjakohane, aadress 2. Töö teostamise koha täpne aadress ja
õhuvahetusega suletud ruumides 2. Töö teostamise koha täpne konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse
töötamise puhul; d) kaasatud töötajate aadress 3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja
arv, tõenäoliselt asjaomasele objektile 3. Tegevuse iseloomustus asbestitolmust puhastamise ning jäätmete
määratavate töötajate nimekiri, töötajate (ehitise lammutamine, kõrvaldamisega seotud tegevuste kirjeldus
individuaalsed koolitustõendid ning rekonstrueerimine, asbesti 4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja
töötajatele artikli 18 kohaselt tehtud eemaldamine jne) eeldatav kogus (m2 , m3 või kg)
viimase tervisekontrolli kuupäev; e) töö 4. Käideldava asbesti olek 5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks
alguskuupäev ja kestus; f) töötajate (rabe või tihke materjal) ja rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad
asbestiga kokkupuute piiramiseks võetud eeldatav kogus (m2, m3 või seadmed
meetmed, sealhulgas ülevaade selleks kg) 6. Asbestitöödesse kaasatavate töötajate arv ja
kasutatavatest seadmetest. Liikmesriigid 5. Asbestiga kokkupuute nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid
tagavad, et pädevad asutused ei säilita vähendamiseks rakendatavad ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev
teise lõigu punktis d osutatud teavet abinõud 7. Asbestitööde alguskuupäev ja arvatav kestus
4
kooskõlas riigisisese õigusega kauem, kui 6. Asbestijäätmete 9. Asbestitööde juhi nimi, telefoninumber ja e-
on vaja selle tagamiseks, et asbestiga ladestamiskoht posti aadress
seotud tööd tegevad töötajad on saanud 7. Asbestitöid tegevate 10. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg
nõuetekohase väljaõppe, võttes töötajate arv ja väljaandja (Tööde puhul, mille tegemiseks on
igakülgselt arvesse asbesti pikaajalist 8. Tööde alguskuupäev ja vajalik ehitusluba).“
mõju töötajate tervisele.“ arvatav kestus
9. Tööde juhi nimi,
telefoninumber ja e-posti
aadress
10. Ehitusloa number ning
selle väljaandmise aeg ja
väljaandja (Tööde puhul,
mille tegemiseks on vajalik
ehitusluba)“
Tervise- ja tööministri
18.02.2021. a määruse nr 4
„Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus“ § 20 lõige 1.
„(1) Järelevalvetegevuse
andmeid ja tööandja teatisi
säilitatakse kümme aastat
alates nende andmekogusse
kandmisest.“
Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6 Asbestitöö määruse § 8 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse asbestitöö
Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud 1. määruse § 8 lõike 1 punkti 1 pärast sõna
toimingute puhul tuleb töötajate „(1) Asbestitööd tuleb teha „kokkupuutuvate“ sõnadega „või kokku puutuda
kokkupuude asbestist või asbesti nii, et töötaja kokkupuude võivate“.
sisaldavatest materjalidest tekkiva asbestitolmuga on
tolmuga tööl vähendada miinimumini ja võimalikult väike ja jääb alla Eelnõu § 1 punktiga 17 sõnastatakse asbestitöö
igal juhul madalaima tehniliselt määruse § 8 lõike 1 punkt 4 järgmiselt: „4) tuleb
5
võimaliku tasemeni allapoole artiklis 8 piirnormi. Kokkupuute asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks või
sätestatud asjaomaseid piirväärtusi ning vähendamiseks: kui see ei ole võimalik, tuleb asbestitolmu
selleks tuleb võtta eelkõige järgmisi 1) piiratakse asbestiga summutada, see tekkekohast eemaldada või õhus
meetmeid: kokkupuutuvate töötajate leiduvaid asbestikiude setitada;“.
a) asbestist või asbesti sisaldavatest arvu;
materjalidest tekkiva tolmuga kokku 2) tehakse töö nii, et asbest Eelnõu § 1 punktiga 18 sõnastatakse asbestitöö
puutuvate või kokku puutuda võivate või asbesti sisaldavad määruse § 8 lõike 1 punkt 6 järgmiselt: „6) suletud
töötajate arvu tuleb võimalikult palju materjalid eemaldatakse ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb tagada
vähendada; ehitisest või muust objektist töötajate piisav kaitse;“.
b) töötoimingud tuleb ette näha nii, et enne selle lammutamise
nende käigus ei teki asbestitolmu, või kui alustamist, välja arvatud
see on võimatu, hoida ära asbestitolmu juhul, kui see tegevus
sattumine õhku, rakendades muu hulgas suurendab töötajate asbestiga
järgmisi abinõusid: i) asbestitolmu kokkupuute riski;
summutamine, ii) asbestitolmu 3) rabedat asbesti sisaldava
eemaldamine selle tekkekohas, iii) õhus konstruktsiooni
leiduvate asbestikiudude pidev lammutamisel või asbesti
setitamine; eemaldamisel eraldatakse
ba) töötajate suhtes tuleb kohaldada asbestiga kokkupuute
asjakohast saastest puhastamise korda; piirkond ümbritsevast
bb) suletud ruumides tehtava töö puhul keskkonnast alarõhulise
tuleb tagada töötajate piisav kaitse; hermeetilise tsooni abil;
c) kõiki asbesti käitlemisega seotud 4) tuleb asbestitööd teha nii,
ruume ja seadmeid peab saama et asbestitolm ei satuks õhku.
korrapäraselt ja tõhusalt puhastada ja Kui tolmu teket ei ole
hooldada ning neid tuleb korrapäraselt võimalik vältida, tuleb
puhastada ja hooldada; töökoht eraldada muust
d) asbesti või tolmuvat asbesti sisaldavaid töökeskkonnast ja kasutada
materjale tuleb hoida ja vedada sobivates piisava võimsusega
suletud pakendites; kohtäratõmmet;
e) jäätmed, välja arvatud 5) välditakse asbesti
kaevandustegevusest tekkivad jäätmed, kandumist töökohast mujale
6
tuleb kokku koguda ja võimalikult kiiresti töötajate riietega või muul
töökohalt kõrvaldada sobivates suletud viisil;
pakendites, mis on tähistatud siltidega, et 6) kasutatakse kokkupuudet
nad sisaldavad asbesti ning seejärel vähendavaid seadmeid, sh
käidelda kooskõlas Euroopa Parlamendi õhupuhasteid;
ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ4.“ 7) asbesti ja asbesti
sisaldavaid materjale
hoitakse ja transporditakse
suletud pakendis;
8) kõiki ruume või seadmeid,
mis on seotud asbestitööga,
puhastatakse ja hooldatakse
korrapäraselt.“
Asbestitöö määruse § 15.
„§ 15. Asbestijäätmete
käitlemine
(1) Tööandja kõrvaldab
asbestijäätmed, sh asbestiga
kokku puutunud
kasutuskõlbmatud
riietusesemed ja ühekordse
kasutusega kombinesoonid,
filtrid jms töökohalt
võimalikult kiiresti,
kasutades asbesti
utiliseerimiseks ette nähtud
kinnist pakendit, mis on
märgistatud määruse lisas 2
toodud hoiatusmärgiga.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid
(ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).“
7
(2) Asbestijäätmeid
käideldakse vastavalt
«Jäätmeseaduse» § 29 lõike 4
punkti 3 alusel kehtestatud
asbesti sisaldavate jäätmete
käitlusnõuetele.“
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: Asbestitöö määruse § 3 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse asbestitöö
„1. Olenevalt esialgse riskihindamise lõiked 1 ja 4. määruse § 3 lõige 1 järgmiselt: „(1) Tööandja
tulemustest ja eesmärgiga tagada artiklis „(1) Asbestikiudude sisaldust mõõdab lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest
8 sätestatud asjaomasest piirväärtusest mõõdetakse, kui on vaja regulaarselt asbestikiudude sisaldust
kinnipidamine, mõõdetakse veenduda, et töötajate töökeskkonna õhus asbestitöö teostamise juures,
asbestikiudude sisaldust töökoha õhus kokkupuude asbestiga ei tagamaks §-s 2 sätestatud asjaomaste piirnormide
korrapäraste ajavahemike järel ületa piirnormi või et kinnipidamise ja selle, et asbestitöö lõppedes ei
konkreetsetes kasutusetappides. asbestitöö lõppedes ei sisalda sisalda töökoha õhk asbestitolmu.“
2. Asbestiproovid peavad kajastama töökoha õhk asbestitolmu.
töötaja isiklikku kokkupuudet asbestist (4) Mõõtetulemused peavad Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse asbestitöö
või asbesti sisaldavatest materjalidest olema tõendatult jälgitavad määruse § 3 lõiget 4 peale sõna „töötaja“ sõnaga
tekkiva tolmuga.“; «Mõõteseaduse» tähenduses „isiklikku“.
ning kajastama töötaja
kokkupuudet
asbestitolmuga.“
b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab.
Proovide võtmise ajaline kestus peab 1 „Töötaja asbestiga
olema selline, et mõõtmistega või ajaliselt kokkupuute päevane
kaalutud arvutuste abil oleks võimalik piirnorm on 0,1 kiudu
kindlaks teha iseloomulik kokkupuute sissehingatava õhu ühes cm3-
määr kaheksatunnise vaatlusperioodi s (100 000 kiudu ühes m3-s),
(ühe vahetuse) jooksul.“; mis on mõõdetud või
arvutatud 8-tunnise
kokkupuuteaja aja-kaalu
keskmisena.“
8
c) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. - Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse asbestitöö
Asbestikiude loendatakse määruse §-i 3 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
elektronmikroskoopia või alternatiivse „(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis
meetodi abil, mis annab samaväärseid või elektronmikroskoopia või muu samaväärse
täpsemaid tulemusi.“; meetodi abil.“.
d) lisatakse järgmine lõige: „7. Lõikes 1 Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks
osutatud õhus olevate asbestikiudude 2 „ Asbestiosake loetakse asbestitöö määruse § 2 lõige 2.
mõõtmisel võetakse arvesse ainult neid kiuks, kui selle pikkuse ja
kiude, mis on vähemalt viis mikromeetrit läbimõõdu suhe on 3:1 või Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse asbestitöö
pikad, alla kolme mikromeetri laiad ja suurem.“ määruse § 3 lõige 2 järgmiselt: „(2)
mille pikkuse/laiuse suhe on suurem kui Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse
3:1. Olenemata käesoleva lõike esimesest Asbestitöö määruse § 3 lõige arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus on
lõigust võetakse artikli 8 lõike 2 punkti a 2 „Asbestikiudude vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3
kohaldamiseks alates 21. detsembrist loendamisel õhuproovis mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on
2029 arvesse ka kiude, mille laius on alla võetakse arvesse ainult suurem kui 3:1.“
0,2 mikromeetri.“ sellised kiud, mille pikkus on
vähemalt 5 mikromeetrit ja
läbimõõt kuni
3 mikromeetrit.“
Artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8 Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse asbestitöö
1. Kuni 20. detsembrini 2029 tagavad 1. määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja
tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu „(1) Töötaja asbestiga asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01
kokku õhuga, mis sisaldab asbesti kokkupuute päevane kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8-
rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 , mis on piirnorm on 0,1 kiudu tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena.“
mõõdetud kaheksatunnise sissehingatava õhu ühes cm3-
vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 2. s (100 000 kiudu ühes m3-s), Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse asbestitöö
Alates 21. detsembrist 2029 tagavad mis on mõõdetud või määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja
tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu arvutatud 8-tunnise asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002
kokku õhuga, mis sisaldab asbesti kokkupuuteaja aja-kaalu kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8-
rohkem kui a) 0,01 kiudu/cm3 , mis on keskmisena.“ tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena ning
mõõdetud kaheksatunnise § 3 lõike 2 alusel läbiviidavas asbestikiudude
9
vaatlusperioodi kaalutud keskmisena Vabariigi Valitsuse 20. märtsi loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude,
kooskõlas artikli 7 lõike 7 teise lõiguga, 2001. a määruse nr 105 mille laius on 0,2-3 mikromeetrit või 0,01
või b) 0,002 kiudu/cm3 , mis on „Ohtlike kemikaalide ja neid kiudu/cm3 sama muutmise või arvutamise
mõõdetud kaheksatunnise sisaldavate materjalide tulemusel, kui arvesse võetakse ka kiude, mille
vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 3. kasutamise töötervishoiu ja laius on alla 0,2 mikromeetri.“;
Liikmesriigid tagavad, et tööandjate tööohutuse nõuded ning
suhtes kohaldatakse vähemalt ühte lõikes töökeskkonna keemiliste Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike
2 sätestatud piirväärtust“ ohutegurite piirnormid“ kemikaalide määruse §-i 111 lõikega 13 järgmises
(edaspidi ohtlike kemikaalide sõnastuses: „(13) Määruse lisas nimetatud aine
määrus) lisas nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit
„asbest 1) kroküdoliit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4)
(12001-28-4); 2) amosiit aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-
(12172-73-5); 3) antofülliit 6); 6) krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,01
(77536-67-5); 4) aktinoliit kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20.
(77536-66-4); 5) tremoliit detsembrini 2029. a. Sama aine piirnorm 0,01
(77536-68-6); 6) krüsotiil kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused
(12001-29-5).“ jõustuvad 21. detsembril 2029. a.“
Eelnõu § 2 punktiga 2 asendatakse ohtlike
kemikaalide määruse lisa käesoleva määruse
lisaga 2 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite
piirnormid“, milles nimetatud aine „asbest 1)
kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-
5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit
(77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6)
krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,1 kiudu/cm3
(8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C
(kantserogeenne aine) asendatakse piirnormiga
0,01 kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi
piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine),
märkus 32 (Asbestikiudude loendamisel võetakse
arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5
10
mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille
pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3:1.
Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb
loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on
0,2-3 mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01
kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude,
mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) või 0,002
kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm),
märkus C (kantserogeenne aine), märkus 32
(Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse
kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit,
laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja
laiuse suhe on suurem kui 3:1. Lähtudes
piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb loendamisel
arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2-3
mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01
kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude,
mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) (kehtib
alates 21.12.2029), piirnorm 0,01 kiudu/cm3 (8-
tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C
(kantserogeenne aine) (kehtib kuni 20.12.2029).
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui Asbestitöö määrus § 8 lõige 4 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 20 sõnastatakse asbestitöö
artiklis 8 sätestatud asjaomast piirväärtust „(4) Kui vaatamata määruse § 8 lõige 4 järgmiselt: „(4) Kui vaatamata
ületatakse või on alust arvata, et enne töö rakendatud abinõudele rakendatud abinõudele töötajate kokkupuude
algust tuvastamata jäänud asbesti töötajate kokkupuude asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud
sisaldavaid materjale on liigutatud nii, et asbestitolmuga ületab piirnormi, peatab tööandja viivitamata töö,
tekiks tolm, katkestatakse töö piirnormi, peab tööandja selgitab välja piirnormi ületamise tekkepõhjused
viivitamata. Kõnealusel alal ei jätkata viivitamata selgitama välja ja rakendab abinõusid olukorra parandamiseks.“
tööd enne, kui sealsete töötajate kaitseks selle põhjused ja rakendama
on võetud piisavad meetmed. Kui artiklis abinõusid olukorra Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse asbestitöö
8 sätestatud asjaomast piirväärtust parandamiseks.“ määruse §-i 8 lõikega 44 järgmises sõnastuses:
11
ületatakse, tuleb kindlaks teha selle „(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavatest
põhjused ning võtta võimalikult kiiresti materjalidest, mida enne tööde alustamist ei
vajalikud meetmed olukorra tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja
parandamiseks.“; viivitamata töö kuniks on rakendatud abinõud
töötajate terviseriski vähendamiseks.“
b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Asbestitöö määruse § 8 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse asbestitöö
Kui kokkupuudet ei ole võimalik muude 3. määruse § 8 lõiget 3 peale sõna „nähtud“ sõnaga
vahenditega vähendada ja piirväärtusest „(3) Hingamisteede „regulaarsed“.
kinnipidamiseks tuleb kasutada isiklikke kaitsevahenditega töötamise
hingamisteede kaitsevahendeid, ei tohi ajal peavad töötajatele olema
tegu olla püsiva lahendusega ning see ette nähtud puhkepausid,
peab iga töötaja puhul rangelt piirduma mille kestus ja sagedus
miinimumiga. Selliste kaitsevahenditega sõltuvad töötaja füüsilisest
töötamise ajal peavad olema ette nähtud koormusest ja
regulaarsed pausid, mis vastavad töökorraldusest.
füüsikalistele ja kliimatingimustele ning
on asjakohasel juhul ettevõtte või asutuse
töötajate ja/või nende esindajatega
konsulteerides kooskõlas riigisisese
õiguse ja tavaga.“
Artikli 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Enne lammutus-, hooldus- või Asbestitöö määruse § 4 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse asbestitöö
renoveerimistööde alustamist ruumides, „Tööandja peab enne ehitise määruse § 4 järgmises sõnastuses: „§ 4.
mis on ehitatud enne liikmesriigi lammutamist, Tööandja esmased kohustused enne
asbestikeelu jõustumist, peavad rekonstrueerimist, remonti ehitustöödega alustamist
tööandjad võtma kõik vajalikud või hooldust veenduma, kas (1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist,
meetmed, et teha kindlaks oletatavasti ehitis sisaldab asbesti või ei rekonstrueerimist, remonti või hooldust
asbesti sisaldavad materjalid, eelkõige sisalda. Uurimise tulemus veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või ei
hankides teavet ruumide omanikelt, dokumenteeritakse. Kui sisalda. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt,
teistelt tööandjatelt ja muudest allikatest, asbestisisaldus leiab teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt
sealhulgas asjakohastest registritest. Kui kinnitust, järgitakse või muudest allikatest, sh asjakohastest
selline teave ei ole kättesaadav, tagab nimetatud tööde tegemisel registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse.
12
tööandja, et kvalifitseeritud käitaja käesolevas määruses (2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav,
kontrollib asbesti sisaldavate materjalide asbestitööde tegemiseks tagab tööandja asbesti sisaldavate materjalide
esinemist kooskõlas riigisisese õiguse ja sätestatud nõudeid.“ esinemise kontrollimise ning hangib sellise
tavaga, ning hangib sellise kontrolli kontrolli tulemused enne töö alustamist. Tööandja
tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli raames saadud teabe kättesaadavaks
teeb kogu eespool nimetatud kontrolli teisele samal objektil tegutsevale tööandjale selle
raames saadud teabe teisele tööandjale taotluse korral.
kättesaadavaks taotluse korral ja üksnes (3) Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse
käesolevas lõigus sätestatud kohustuse nimetatud tööde tegemisel käesolevas määruses
täitmiseks.“ asbestitööde tegemiseks sätestatud nõudeid.“
Artikli 12 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatav osa asendatakse Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab.
järgmisega: 1.
„Kui teatavate toimingute, nagu „(1) Kui riskianalüüsist
lammutamise, asbesti kõrvaldamise, tuleneb, et mõne asbestitöö,
remondi ja hoolduse puhul on ette näha, nt lammutustöö käigus võib
et artiklis 8 sätestatud asjaomast töötajate kokkupuude
piirväärtust ületatakse vaatamata sellele, asbestiga ületada piirnormi ja
et rakendatakse kõiki võimalikke tehnilisi seda ei ole võimalik vältida,
ennetusmeetmeid asbestisisalduse peab tööandja töötajate
piiramiseks õhus, määrab tööandja ohutuse tagamiseks:“
kindlaks sellise töö ajal töötajate kaitse
tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige
järgmised:“
b) punkt a asendatakse järgmisega: „a) Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab.
kooskõlas nõukogu direktiiviga 1 punkt 1.
89/656/EMÜ (*) antakse töötajatele „1) andma töötajale sobivad
kandmiseks sobivad isikukaitsevahendid, ja tõhusad hingamis- ja muud
mida tuleb käsitseda nõuetekohaselt ja vajalikud
kohandada individuaalselt, eelkõige isikukaitsevahendid;“
hingamisseadmeid, sealhulgas
sobivuskontrollide abil;
13
c) punkt c asendatakse järgmisega: „c) Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse asbestitöö
hoitakse ära asbestist või asbesti 1 punkt 3. määruse §-i 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
sisaldavast materjalist tekkiva tolmu „3) takistama asbestitolmu „(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral
levimist töökohast või -ruumist välja ning levimist ohualalt väljapoole.“ peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud
suletud ruumides tehtavate tööde puhul kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi õhutiheda
kasutatakse õhutihedat kaitseümbrist kaitseümbrise koos mehaanilise
koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.“
tõmbeventilatsiooniga.“
Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:
„c) kui asbestiga seotud lammutus- või Asbestitöö määruse § 3 lõige Vastab.
kõrvaldamistööd on lõpetatud, 1.
kontrollitakse enne teiste toimingutega „(1) Asbestikiudude sisaldust
jätkamist asbestiga kokkupuute riski mõõdetakse, kui on vaja
puudumist töökohal kooskõlas riigisisese veenduda, et töötajate
õiguse ja tavaga kokkupuude asbestiga ei
ületa piirnormi või et
asbestitöö lõppedes ei sisalda
töökoha õhk asbestitolmu.“
Asbestitöö määruse § 10
lõige 6.
„(6) Asbestitöö lõppedes
peab tööandja veenduma, et
töökoha õhk ei sisalda
asbestitolmu.“
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Asbestitöö määruse § 12. Vastab.
Koolituse sisu peab olema töötajatele „§ 12. Töötajate väljaõpe
hõlpsasti arusaadav. Töötajatel peab Tööandja korraldab
koolituse abil olema võimalik omandada asbestitöö tegijatele enne
vajalikke tööõnnetuste ärahoidmise ja esmakordset tööleasumist
tööohutuse alaseid teadmisi ja oskusi väljaõppe, mille sisu ja maht
14
kooskõlas töökohas kohaldatava peavad olema kooskõlas
riigisisese õiguse ja tavaga.“; tehtava töö laadiga.
Väljaõppe kestus on
vähemalt 8 tundi ja seal peab
käsitlema järgmisi teemasid:
1) asbesti tervistkahjustav
toime ja tervisekahjustuse
riski suurendavad tegurid, sh
suitsetamine;
2) asbesti sisaldavate toodete
ja materjalide liigid, nende
tuvastamine;
3) tegevused, mille käigus
võidakse asbestitolmuga
kokku puutuda;
4) asbestitöö kavandamine ja
töökava koostamine;
5) juhised tegutsemiseks, kui
töö käigus ootamatult
avastatakse asbesti
sisaldavaid materjale või
kahjustatakse neid;
6) ohutud töövõtted,
kaitsevahendid, kasutatavad
ohumärguanded;
7) hingamiskaitsevahendite
otstarve, sortiment, valimine
ja kasutamine;
8) asbestitöö
hügieeninõuded;
9) saastest puhastamine;
10) jäätmete kõrvaldamine;
15
11) tervisekontrolli kord;
12) lammutamise ja asbesti
eemaldamise tehnika,
vajadusel koos praktiliste
harjutustega.“
b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ei eelda
Käesoleva artikli kohaselt antava siseriikliku
koolituse sisu, kestuse ja sageduse ning õiguse muutmist.
sellega seotud dokumenteerimise
miinimumnõuded on sätestatud Ia lisas“.
Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 15 Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 13 sõnastatakse asbestitöö
1. Ettevõtted, kes kavatsevad tegeleda määruse §-6 pealkiri järgmiselt: „§ 6.
lammutamise või asbesti kõrvaldamisega, Asbestitööde alustamisest teavitamine ja
peavad enne tööde alustamist saama Tööinspektsiooni nõusolek teatud tööde
pädevalt asutuselt loa. Selleks peavad nad tegemiseks“.
esitama pädevale asutusele vähemalt
tõendi artikli 6 nõuete täitmise kohta ja Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse asbestitöö
tunnistused, mis tõendavad koolituse määruse § 6 lõiget 1 pärast sõna „teate“
läbimist vastavalt artiklile 14 ja Ia lisale. tekstiosaga „, koos dokumentidega, mis
2. Liikmesriigid teevad lõike 1 kohaselt tõendavad §-s 8 sätestatud terviseriski
loa saanud ettevõtete nimekirja üldsusele vähendamise meetmete rakendamist ja §-s 12
kättesaadavaks kooskõlas riigisisese töötajate väljaõppe läbiviimist.“
õiguse ja tavaga.“
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse asbestitöö
määruse §-i 6 lõigetega 4-7 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui tööandja kavatseb esmakordselt teostada
asbesti lammutus- või eemaldustöid, kontrollib
Tööinspektsioon lõikes 1 nimetatud teabe alusel,
kas tööandja rakendab terviseriski vähendamiseks
ettenähtud abinõusid vastavalt §-s 8 sätestatud
16
nõuetele ning on korraldanud töötajate väljaõppe
vastavalt §-s 12 sätestatud nõuetele.
(5) Tööinspektsiooni nõusolekut asbesti
lammutus- või eemaldustöid teostada eeldatakse,
kui Tööinspektsioon ei ole nõusoleku andmisest
keeldunud lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(6) Tööandja ei tohi teostada asbesti lammutus-
ega eemaldustöid, kui Tööinspektsioon keeldub
lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise
tulemusena nõusoleku andmisest.
(7) Tööinspektsioon avaldab lõikes 4 nimetatud
nõusoleku saanud ettevõtete nimed oma ametlikul
veebilehel.“
Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse asbestitöö
määrust §-ga 161 järgmises sõnastuses: „161.
Paragrahvi 6 lõigete 4-7 rakendamine
Tööandja puhul, kes enne § 6 lõigete 4-7
jõustumist tegeles asbesti lammutus- või
eemaldustöödega, kontrollib tööinspektor § 6
lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist § 6 lõikes 1
nimetatud teabe saamisel.“
Artikli 18 lõige 1 jäetakse välja.
1. Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, Ei eelda
võetakse lõigetes 2–5 osutatud meetmed. siseriikliku
õiguse muutmist.
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 18c Ei eelda
1. Komisjon kaalub artikli 22 kohase siseriikliku
järgmise hindamise raames vajadust õiguse muutmist.
ajakohastada artiklis 2 esitatud kiuliste
silikaatide loetelu, võttes arvesse
17
teaduslikke teadmisi, ning vajadust
lisameetmete järele, et tagada tööl kaitse
teisese kokkupuute eest asbestiga.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Ei eelda
hindamise järel ning pärast siseriikliku
konsulteerimist tööohutuse ja õiguse muutmist.
töötervishoiu nõuandekomiteega hindab
komisjon artiklis 2 toodud kiuliste
silikaatide loetelu ajakohastamise
asjakohasust ja vajadust. Komisjon
hindab eelkõige seda, kas on asjakohane
lisada käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse muid kiulisi silikaate,
nagu erioniit, ribekiit, vintšiit, rihteriit ja
fluoroedeniit, ning kas on asjakohane
võtta lisameetmeid, et tagada tööl kaitse
teisese kokkupuute eest asbestiga. Kui
see on asjakohane, esitab komisjon
Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle
kohta seadusandlikud ettepanekud.“
Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 jäetakse välja; Ei eelda
siseriikliku
õiguse muutmist.
b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Asbestitöö määruse § 14 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse asbestitöö
Tööandja kannab artikli 3 lõikes 1 lõiked 1, 3-5. määruse § 14 lõike 1 punkti 2 pärast sõna
osutatud toimingutega tegelevaid „§ (1) Tööandja peab pidama „kirjeldus“ tekstiosaga „, mille täitmisel puutub
töötajaid käsitleva teabe registrisse. See asbestiga kokkupuutuvate töötaja asbestiga kokku“.
teave näitab ära toimingu laadi ja kestuse töötajate nimekirja, kandes
ning selle, milline on olnud nende sinna järgmised andmed:
kokkupuude asbestiga. Arstil ja/või
tervisekontrolli eest vastutaval asutusel
18
on juurdepääs nimetatud registrile. 1) töötaja ees- ja
Töötajatel on registris juurdepääs neid perekonnanimi ning
ennast puudutavatele andmetele. isikukood;
Töötajatel ja/või nende esindajatel on 2) tööülesannete kirjeldus;
juurdepääs registris sisalduvale 3) igakordse asbestiga
anonüümsele kollektiivsele teabele.“ kokkupuute kestus.
(3) Töötajal on õigus tutvuda
tema kohta nimekirja kantud
andmetega.
(4) Töökeskkonnavolinikul
või muul töötajate esindajal
peab olema võimalus tutvuda
nimekirjas sisalduva
isikustamata statistilise
teabega.
(5) Töötervishoiuarstil,
töökeskkonnaspetsialistil ja
tööinspektoril on õigus
tutvuda nimekirja kantud
andmetega.“
Artikkel 21 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 21 Riigikogu 16. juuni 1999. a Vastab.
Liikmesriigid peavad registrit kõigi seaduse „Töötervishoiu ja
meditsiiniliselt diagnoositud asbestiga tööohutuse seadus“ (edaspidi
seotud kutsehaigusjuhtude kohta. I lisas töötervishoiu ja tööohutuse
on esitatud selliste haiguste näidisloetelu, seadus) § 23 lõiked 6 ja 8.
mida võib põhjustada asbestiga „(6) Kutsehaigestumisest
kokkupuude.“ teatab töötervishoiuarst
kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas
vormis hiljemalt viie päeva
19
jooksul pärast haiguse
diagnoosimist tööandjale,
Tööinspektsioonile ja töötaja
töötervishoiuarsti juurde
suunanud arstile.
(8) Tööinspektsioon edastab
Terviseametile hiljemalt iga
aasta 1. märtsiks kirjalikult
eelmise aasta
kutsehaigestumiste ja tööst
põhjustatud haigestumiste
statistilised andmed.“
Töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 23 lõike 1 alusel
09.05.2005 a. vastu võetud
Sotsiaalministri määruse nr
66 „Kutsehaiguste loetelu“.
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a 1. Komisjon hindab 31. Ei eelda
detsembriks 2028 piirväärtuste edasise siseriikliku
vähendamise teostatavust, võttes arvesse õiguse muutmist.
liikmesriikide artikli 22 kohaselt esitatud
aruandeid, teaduslike tõendite
kättesaadavust, tehnika arengut ning
seost uute analüüsimeetodite ja arvulise
piirväärtuse vahel.
2. Komisjon pakub käesoleva direktiivi
nõudeid täitvatele tööandjatele asjakohast
tehnilist tuge ja teavet asjaomaste liidu
rahaliste vahendite kohta, et aidata
20
liikmesriikidel neid vahendeid parimal
viisil ära kasutada ja hõlbustada neile
juurdepääsu, eelkõige väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele,
sealhulgas mikroettevõtjatele.“
I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Praeguste teadmiste kohaselt võib Sotsiaalministri 9. mai 2005. Ei eelda
kokkupuude asbestikiududega põhjustada a määruse nr 66 siseriikliku
vähemalt järgmisi haigusi: — asbestoos; „Kutsehaiguste loetelu“ § 2. õiguse muutmist.
— mesotelioom; — kopsuvähk; — mao- „§ 2. Respiratoorsed
soolestikuvähk; — kõrivähk; — kutsehaigused ja -kasvajad“
munasarjavähk; — healoomulised avatud loetelu.
pleurahaigused.“
Käesoleva direktiivi lisas esitatud tekst Ei eelda
lisatakse Ia lisana. siseriikliku
õiguse muutmist.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva Ei eelda
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja siseriikliku
haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks õiguse muutmist.
2025. Nad edastavad kõnealuste normide
teksti viivitamata komisjonile
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 Ei eelda
jõustavad liikmesriigid artikli 1 punkti 6 siseriikliku
alapunktide c ja d (mis puudutab õiguse muutmist.
direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõike 7
teist lõiku) ning punkti 7 (mis puudutavad
direktiivi 2009/148/EÜ artikli 8 lõikeid 2
ja 3) järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks
2029. Nad edastavad kõnealuste normide
teksti viivitamata komisjonile.
21
Enne õigus- ja haldusnormide jõustamist
käesoleva lõike kohaselt kasutavad
liikmesriigid kiudude loendamiseks
võimaluse korral
faasikontrastmikroskoopiat kooskõlas
Maailma Terviseorganisatsiooni 1997.
aastal soovitatud meetodiga või muud
meetodit, mis annab samaväärseid või
täpsemaid tulemusi.
3. Kui liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 Ei eelda
osutatud normid vastu võtavad, lisavad siseriikliku
nad nende ametlikul avaldamisel õiguse muutmist.
nendesse või nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise viitamise
viisi näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile Ei eelda
käesoleva direktiiviga reguleeritavas siseriikliku
valdkonnas nende poolt vastu võetud õiguse muutmist.
põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub Ei eelda
kahekümnendal päeval pärast selle siseriikliku
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. õiguse muutmist.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud Ei eelda
liikmesriikidele. siseriikliku
õiguse muutmist.
LISA
Ia LISA – Koolituse miinimumnõuded
Töötajad, kes puutuvad kokku või võivad Asbestitöö määruse §12 Vastab.
tõenäoliselt kokku puutuda asbestist või sissejuhatav lause.
22
asbesti sisaldavatest materjalidest„Tööandja korraldab
pärineva tolmuga, peavad läbima asbestitöö tegijatele enne
kohustusliku koolituse, mis hõlmab esmakordset tööleasumist
vähemalt järgmisi miinimumnõudeid. väljaõppe, mille sisu ja maht
peavad olema kooskõlas
tehtava töö laadiga.
Väljaõppe kestus on
vähemalt 8 tundi ja seal peab
käsitlema järgmisi teemasid:“
1) Koolitus korraldatakse töösuhte Asbestitöö määruse § 12 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §
alguses ja lisakoolituse vajaduse sissejuhatava lõigu esimene 12 järgmiselt:
tekkimise korral. lause.
„Tööandja korraldab „§ 12. Töötajate väljaõpe
asbestitöö tegijatele enne (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes
esmakordset tööleasumist puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,
väljaõppe, mille sisu ja maht enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja
peavad olema kooskõlas praktilise väljaõppe.
tehtava töö laadiga.“ (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see
peab hõlmama:
1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete tutvustamist;
2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja
selle riski suurendavatest teguritest, sh
suitsetamine;
3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja
materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja
asbestitolmuga kokku puutuda ja selle
ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;
5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava
koostamisest;
23
6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus
ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid
materjale või kahjustatakse neid;
7) õpetust ohututest töövõtetest,
kaitsevahenditest, kasutatavatest
ohumärguannetest;
8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige
hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,
valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;
9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;
10) õpetust saaste puhastamisest;
11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;
12) infot tervisekontrolli korrast;
13) juhiseid hädaolukorraks.
(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti
lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama
ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate
kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise
ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut
töökeskkonda.
(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus
korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud
olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt
eemal viibinud või töötaja, tööandja või
Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus
vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse
nõuetele.
(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse
tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27
„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
24
nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,
milles väljaõpe läbiti.
(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja
tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale
keskmist tööpäevatasu.“
2) Koolitus peab asjaomaste töötajate Asbestitöö määruse § 12 Vastab.
ülesandeid arvestades olema piisava sissejuhatava lõigu teine
kestusega. lause „Väljaõppe kestus on
vähemalt 8 tundi ja seal peab
käsitlema järgmisi teemasid:“
3) Koolitust peab pakkuma instruktor, Täiskasvanute koolituse Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §
kelle kvalifikatsiooni on tunnustatud seaduse (edaspidi TäKS) § 7 12 järgmiselt:
riigisisese õiguse ja tava kohaselt. lõiked 1-3.
„(1) Täienduskoolitusasutuse „§ 12. Töötajate väljaõpe
pidaja kehtestab (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes
täienduskoolituse puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,
õppekorralduse alused ja enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja
täienduskoolitusasutuse praktilise väljaõppe.
tegevuse kvaliteedi tagamise (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see
alused. peab hõlmama:
(2) Täienduskoolituse 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja
õppekorralduse alustes tööohutuse nõuete tutvustamist;
sätestatakse õppijate 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja
täienduskoolitusele vastuvõtu selle riski suurendavatest teguritest, sh
ja koolituselt väljaarvamise suitsetamine;
tingimused ja kord ning 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja
täienduskoolituse eest materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
õppetasu maksmise, sellest 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja
vabastamise ja selle asbestitolmuga kokku puutuda ja selle
tagastamise tingimused ja ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;
kord ning teised õppe 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava
koostamisest;
25
korraldamiseks olulised 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus
tingimused. ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid
(3) Täienduskoolitusasutuse materjale või kahjustatakse neid;
tegevuse kvaliteedi tagamise 7) õpetust ohututest töövõtetest,
alustes sätestatakse vähemalt kaitsevahenditest, kasutatavatest
täienduskoolituse ohumärguannetest;
õppekavade, 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige
täienduskoolituskursusega hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,
seotud täiskasvanute valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;
koolitajate ja õppekeskkonna 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;
kvaliteedi tagamise 10) õpetust saaste puhastamisest;
tingimused ja kord ning 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;
täienduskoolituse kohta 12) infot tervisekontrolli korrast;
tagasiside kogumise kord.“ 13) juhiseid hädaolukorraks.
(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti
TäKS § 11 lõiked 1 ja 2. lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama
„(1) Täiskasvanute koolitaja ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate
on käesoleva seaduse kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise
tähenduses spetsialist, kes ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut
sihipäraselt loodud töökeskkonda.
õpisituatsioonis toetab (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus
täiskasvanud inimeste korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud
õppimist ja enesearendust. olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt
(2) Täienduskoolituse eemal viibinud või töötaja, tööandja või
läbiviimiseks tagab Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
täienduskoolitusasutuse (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus
pidaja õppe eesmärkide ja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse
õpiväljundite saavutamiseks nõuetele.
vajaliku arvu õppekavas (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse
kirjeldatud kvalifikatsiooni, tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
õpi- või töökogemusega teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27
koolitajate olemasolu.“ „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
26
nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,
milles väljaõpe läbiti.
(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja
tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale
keskmist tööpäevatasu.“
4) Iga töötaja, kes on koolitusel Haridus- ja teadusministri 19. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §
rahuldavalt osalenud, saab juuni 2015. a. määrus nr 27 12 järgmiselt:
koolitustunnistuse, millel on märgitud „Täienduskoolituse standard“
a) koolituse kuupäev; § 3 lõige 3. „§ 12. Töötajate väljaõpe
b) koolituse kestus; „(3) Tunnistusele ja tõendile (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes
c) koolituse sisu; märgitakse vähemalt puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,
d) koolituse keel; järgmised andmed: enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja
e) instruktori või koolitust pakkuva 1) täienduskoolituses praktilise väljaõppe.
asutuse või mõlema nimi, kvalifikatsioon osalenud või selle läbinud (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see
ja kontaktandmed. isiku nimi ja isikukood; peab hõlmama:
2) täienduskoolitusasutuse 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja
nimi ja tööohutuse nõuete tutvustamist;
täienduskoolitusasutuse 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja
pidaja registrikood; selle riski suurendavatest teguritest, sh
3) majandustegevusteate või suitsetamine;
tegevusloa 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja
registreerimisnumber Eesti materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
Hariduse Infosüsteemis; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja
4) õppekava nimetus; asbestitolmuga kokku puutuda ja selle
5) täienduskoolituse ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;
toimumise aeg ja 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava
täienduskoolituse maht; koostamisest;
6) tõendi või tunnistuse 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus
väljaandmise koht ja ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid
kuupäev; materjale või kahjustatakse neid;
7) tõendi või tunnistuse
number;
27
8) koolitajate nimed. 7) õpetust ohututest töövõtetest,
(4) Käesoleva paragrahvi kaitsevahenditest, kasutatavatest
lõike 3 punktis 8 nimetatud ohumärguannetest;
andmed võib märkida ka 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige
tunnistuse või tõendi lisas. hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,
(5) Tunnistusel või selle lisas valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;
märgitakse lisaks käesoleva 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;
paragrahvi lõikes 3 10) õpetust saaste puhastamisest;
sätestatule omandatud 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;
õpiväljundid ja õpiväljundite 12) infot tervisekontrolli korrast;
saavutatuse hindamise viisid. 13) juhiseid hädaolukorraks.
(6) Käesoleva määruse § 2 (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti
lõikes 4 nimetatud juhul lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama
märgitakse tunnistusele või ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate
selle lisale ka kutsestandard kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise
ja selle kutsetase või ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut
õppekava, milles sisalduvate töökeskkonda.
kompetentside omandamine (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus
oli täienduskoolituse korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud
eesmärgiks. olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt
(7) Tunnistus ja tõend eemal viibinud või töötaja, tööandja või
allkirjastatakse Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
täienduskoolitusasutuse (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus
pidaja kehtestatud korras. vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse
(8) Täienduskoolitusasutuse nõuetele.
väljastatud tunnistused ja (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse
tõendid nummerdatakse ja tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
täienduskoolitusasutus peab teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27
nende üle arvestust pidama. „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
Tunnistusi ja tõendeid võib nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,
väljastada ka milles väljaõpe läbiti.
elektrooniliselt.“
28
(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja
tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale
keskmist tööpäevatasu.“
5) Töötajad, kes puutuvad kokku või Asbestitöö määruse §12. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §
võivad tõenäoliselt kokku puutuda „§ 12. Töötajate väljaõpe 12 järgmiselt:
asbestist või asbesti sisaldavatest Tööandja korraldab
materjalidest pärineva tolmuga, peavad asbestitöö tegijatele enne „§ 12. Töötajate väljaõpe
läbima teoreetilise ja praktilise koolituse, esmakordset tööleasumist (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes
mis käsitleb vähemalt järgmist: väljaõppe, mille sisu ja maht puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,
a) selle liikmesriigi kohaldatav õigus, kus peavad olema kooskõlas enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja
töö toimub; tehtava töö laadiga. praktilise väljaõppe.
b) asbesti omadused ja selle mõju Väljaõppe kestus on (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see
tervisele, sealhulgas selle koosmõju vähemalt 8 tundi ja seal peab peab hõlmama:
suitsetamisega; käsitlema järgmisi teemasid: 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja
c) asbesti sisaldada võivate toodete või 1) asbesti tervistkahjustav tööohutuse nõuete tutvustamist;
materjalide liigid; toime ja tervisekahjustuse 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja
d) toimingud, mille käigus võidakse riski suurendavad tegurid, sh selle riski suurendavatest teguritest, sh
asbestiga kokku puutuda, ning selle suitsetamine; suitsetamine;
ärahoidmiseks rakendatavate abinõude 2) asbesti sisaldavate toodete 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja
tähtsus; ja materjalide liigid, nende materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
e) ohutud töövõtted, kontroll ja tuvastamine; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja
kaitsevahendid; 3) tegevused, mille käigus asbestitolmuga kokku puutuda ja selle
f) kaitsevahendite, eelkõige võidakse asbestitolmuga ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;
hingamisseadmete otstarve, sortiment, kokku puutuda; 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava
valimine, piirangud ja nõuetekohane 4) asbestitöö kavandamine ja koostamisest;
kasutamine; töökava koostamine; 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus
g) juhised hädaolukorraks; 5) juhised tegutsemiseks, kui ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid
h) saastest puhastamise kord; töö käigus ootamatult materjale või kahjustatakse neid;
i) jäätmete kõrvaldamine; avastatakse asbesti 7) õpetust ohututest töövõtetest,
j) tervisekontrolli nõuded. sisaldavaid materjale või kaitsevahenditest, kasutatavatest
kahjustatakse neid; ohumärguannetest;
29
Koolitus peab võimalikult täpselt 6) ohutud töövõtted, 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige
vastama töötajate kutseala eripärale ning kaitsevahendid, kasutatavad hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,
kutseala konkreetsetele ülesannetele ja ohumärguanded; valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;
töömeetoditele. 7) hingamiskaitsevahendite 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;
otstarve, sortiment, valimine 10) õpetust saaste puhastamisest;
ja kasutamine; 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;
8) asbestitöö 12) infot tervisekontrolli korrast;
hügieeninõuded; 13) juhiseid hädaolukorraks.
9) saastest puhastamine; (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti
10) jäätmete kõrvaldamine; lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama
11) tervisekontrolli kord; ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate
12) lammutamise ja asbesti kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise
eemaldamise tehnika, ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut
vajadusel koos praktiliste töökeskkonda.
harjutustega. (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus
korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud
olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt
eemal viibinud või töötaja, tööandja või
Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus
vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse
nõuetele.
(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse
tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27
„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,
milles väljaõpe läbiti.
(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja
tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale
keskmist tööpäevatasu.“
30
6) Kooskõlas käesoleva direktiiviga Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö §
peavad lammutustöid tegevad või asbesti 12 järgmiselt:
kõrvaldavad töötajad lisaks punktis 5 ette
nähtud koolitusele läbima koolituse „§ 12. Töötajate väljaõpe
tehnoloogiliste seadmete ja masinate (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes
kasutamise kohta, et piirata tööprotsessi puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga,
ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut. enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja
praktilise väljaõppe.
(2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see
peab hõlmama:
1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete tutvustamist;
2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja
selle riski suurendavatest teguritest, sh
suitsetamine;
3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja
materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja
asbestitolmuga kokku puutuda ja selle
ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest;
5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava
koostamisest;
6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus
ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid
materjale või kahjustatakse neid;
7) õpetust ohututest töövõtetest,
kaitsevahenditest, kasutatavatest
ohumärguannetest;
8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige
hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist,
valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest;
9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest;
31
10) õpetust saaste puhastamisest;
11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest;
12) infot tervisekontrolli korrast;
13) juhiseid hädaolukorraks.
(3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti
lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama
ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate
kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise
ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut
töökeskkonda.
(4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus
korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud
olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt
eemal viibinud või töötaja, tööandja või
Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
(5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus
vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse
nõuetele.
(6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse
tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja
teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27
„Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3
nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel,
milles väljaõpe läbiti.
(7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja
tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale
keskmist tööpäevatasu.“
32