Leping

Eesti teadusmahukate ettevõtete arenguprogramm Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol), Tartu Teaduspark (Sparkup), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tartu Ülikool (TÜ) ja Eesti Maaülikool (EMÜ) on ühendanud jõud, et esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek käivitada teadmusmahukate ettevõtete arenguprogramm. Programm tugineb mitmele strateegilisele alusdokumendile, sealhulgas Eesti teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskavale (Startup Estonia, 2023), Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale 2021– 2035 (TAIE 2035) ning teistele poliitikadokumentidele ja analüüsidele, mis käsitlevad Eesti süva- ja teadmusmahuka ettevõtluse hetkeseisu ja arenguvajadusi. Konsortsiumi koostatud arenguprogrammi eesmärk on tugevdada teadusmahuka iduettevõtluse ökosüsteemi omavahelist koostööd, et kiirendada uute teadusmahukate ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete sündi ning pakkuda neile süsteemset tuge nende rahvusvahelistumiseks ja kasvuks. Programmi keskne siht on toetada tegevuskavas seatud eesmärke, mille kohaselt tegutseb aastaks 2029 Eestis vähemalt 500 tehnoloogiamahukat iduettevõtet ja 75 tugevat kasvuettevõtet. Käesoleva ettepaneku põhjal loodud programm valmis 2025. aasta sügisel ning selle rakendamise periood on kavandatud aastateks 2026–2029. Eesmärgiks on kasvatada ülikoolide ja teadusparkide toel vähemalt 37 uut teaduspõhist ettevõtet, millel on rahvusvahelise kasvu potentsiaal. Lisaks sellele loob arenguprogramm Eestis seni puudunud sujuva koostöömudeli teadusmahuka ettevõtluse stabiilseks pealekasvuks, üle erinevate kasvufaaside, kuhu on kaasatud ökosüsteemi olulisemad teadus- ja tugiorganisatsioonid. 1 OLULISEMAD MÕISTED Teadusmahukas Teadusmahukas ettevõte on ettevõte, mille suure kasvupotentsiaaliga ettevõte toode või teenus põhineb teaduspõhisel või insenertehnilisel avastusel, toode on tehnoloogiapõhine ja selle arendus too kaasa kaitstud IO, loodav tehnoloogia on murranguline ja kiiresti skaleeruv, loodud tehnoloogilisel eelisel on märkimisväärne turu võtmise võimalus, turule tulek on kõrge tehnoloogilise riskiga, kapitalimahukas ja aeganõudev. Pakkumises nimetatud ka deep-tech või süvatehnoloogia ettevõte. Entrepreneur in Entrepreneur in Residence (EIR) on ettevõtluskogemusega isik, kes residence (EIR) töötab ajutiselt mõne organisatsiooni juures, antud juhul ülikoolis, et arendada uusi ärivõimalusi, toetada iduettevõtteid või käivitada uus ettevõte. Tehnoloogiaskaut, Tehnoloogiaskaut või ettevõtlusagent on ülikoolis töötav spetsialist, ettevõtlusagent kelle ülesanne on tuvastada teadustöödest ja laboritest pärinevaid uusi tehnoloogiaid ning suunata need innovatsiooni- ja ettevõtlusprotsessi, tehes koostööd teadlaste, arendusmeeskondade, ettevõtjate ja tugistruktuuridega ülikoolidest ja väljastpoolt. Äriline kaasasutaja Äriline kaasasutaja on ettevõtte kaasasutaja, kes vastutab eelkõige või kaasasutaja ettevõtte ärilise vedamise eest, sh. strateegia, ärimudeli, müügi, (co-founder) turunduse, rahastuse ja partnerlussuhete arendamise eest. Ta täiendab tehnilist kaasasutajat. Käesoleva programmi raames on tegu varasema ärilise kogemusega isikuga, kes liitub ülikoolist võrsunud tehnoloogiamahuka idee autoritega, et aidata ettevõtte asutamisel ja äripotentsiaali realiseerimisel Tehniline Tehniline kaasasutaja on ettevõtte asutaja, kelle fookus on ettevõttes kaasasutaja toote- või tehnoloogia arendamine. Käesoleva programmi mõistes on (co-founder) tegu asutajatega, kes on teadusliku taustaga ja kelle ideel ning kompetentsidel põhineb ettevõtte idee tehniline uudsus. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 VÄLJAKUTSE JA VÕIMALUS .............................................................................................. 6 Turuolukord ja ootused .......................................................................................................... 6 ARENGUPROGRAMMI EESMÄRGID .................................................................................. 8 ARENGUPROGRAMMI MÕÕDIKUD ................................................................................. 10 ARENGUPROGRAMMI KIRJELDUS .................................................................................. 12 Etapp I: TUVASTAMINE ................................................................................................... 12 Etapp II: NÜGIMINE (Eel-kiirendi) ................................................................................... 14 Kaasasutaja platvormi käivitamine ja haldamine ............................................................ 15 Etapp III: KIIRENDAMINE................................................................................................ 16 Kandideerimine ja ettevõtete valik .................................................................................. 17 Kiirendiprogrammi paindlikkus ....................................................................................... 18 Kiirendiprogrammi ülesehitus ja faasid ........................................................................... 19 I kiirendifaas: Meeskond ja probleemi-lahenduse sobivus .............................................. 19 II kiirendifaas: MVP ja kliendi valideerimine ................................................................. 19 III kiirendifaas: Skaleerimine ja rahvusvahelistumine .................................................... 20 Kasvusprindid .................................................................................................................. 21 Arenguprogrammi ellu viivad partnerid ja rollid ................................................................. 23 Juhtimine ja järelevalve ....................................................................................................... 23 Arenguprogrammi ellu viiv meeskond ................................................................................ 25 Strateegilised koostööpartnerid Eesti ökosüsteemis ............................................................ 26 KONTAKT .............................................................................................................................. 29 Lisa 1: Kliendiintervjuude kokkuvõte ................................................................................. 31 Lisa 2: KTH innovatsiooni võimekuse taseme süsteemne mõõtmine ja metoodika ........... 33 Lisa 3: Arenguprogrammi protsess ...................................................................................... 37 Lisa 4: Arenguprogrammi ajakava....................................................................................... 38 Lisa 5: Tallinna ja Tartu partnerite programmi kirjeldus..................................................... 39 Lisa 6: Turundustegevuse põhimõtted ................................................................................. 51 Lisa 7: Arenguprogrammi ja grantide eelarve ..................................................................... 53 Lisa 8: Riskid ja riskide maandamine .................................................................................. 55 3 SISSEJUHATUS Eesti teadusmahukate ettevõtete arenguprogrammi on loodud selleks, et kiirendada teadmus- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete (edaspidi ka deep-tech või süvatehnoloogia ettevõtete) teket, kasvu ja tõsta nende rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetades neid ärimudeli arendamisel, turu valideerimisel, kapitali kaasamisel ning strateegiliste partnerluste loomisel. Arenguprogrammi keskne eesmärk on suurendada koostööd ülikoolide, teadusparkide ja teiste tugiorganisatsioonide vahel, et seeläbi kiirendada uute teadusmahukate ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete sündi ning pakkuda neile süsteemset tuge nende rahvusvahelistumiseks ja kasvuks. Arenguprogramm tugineb väljakutsete ja lahenduste puhul ennekõike Eesti teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskavale (Startup Estonia, 2023) ning võtab oluliselt arvesse eesmärke, mis on toodud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (TAIE 2035). Programm loob vajaliku tugistruktuuri, mis aitab teadus- ja arendustegevusel jõuda turule viidavate toodete ja teenusteni, kasvatades Eesti majanduse innovatsioonivõimekust ning suurendades teaduspõhise ettevõtluse osakaalu ekspordis ja lisandväärtuses. Programmi eelduseks on tihe koostöö Eesti ülikoolide ja teadusparkide vahel, mis annab võimaluse leida teadusmahukad äripotentsiaaliga ideed juba varajases kujunemisfaasis ülikoolides, pakkuda ideede omanikele esmast tuge ja koolitusprogrammi ning suunata end tõestanud ettevõtted kiirendiprogrammi teadusparkides, kus tagatakse valdkonnaspetsiifilised tugiteenused kiireks kasvuks. Programmi ellu viivad partnerid on Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol), Tartu Teaduspark (Sparkup), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tartu Ülikool (TÜ) ja Eesti Maaülikool (EMÜ). Programmi elluviimise raames soovivad partnerid jõuda kestva koostööni teadusmahukate ettevõtete toetamisel, mis tugineb läbiproovitud praktikatele. Arenguprogramm on suunatud teadusmahukatele ettevõtetele, mis arendavad ja kommertsialiseerivad keerukat teadus- ja insenerialast teadmust, et lahendada olulisi tehnoloogilisi või ühiskondlikke probleeme. Sihtgrupi tuvastamisel lähtutakse definitsioonist, mille alusel vastab süvatehnoloogia ettevõte ühele või mitmele järgmistest tunnustest:  rakendatav tehnoloogia põhineb teadusavastustel või insenerialasel läbimurdel;  toode on tehnoloogiapõhine, selle arendus toob kaasa turustatava ja kaitstud IO;  loodav tehnoloogia on olemuselt murranguline ja kiiresti skaleeritav;  loodud tehnoloogilisel eelisel on märkimisväärne turu võitmise võimalus. Seda arvestades, nõuab sihtgruppi kuuluvate ettevõtete käivitamine pikka arendusperioodi, kõrget tehnoloogiariski võtmist ja olulisi investeeringuid enne turupotentsiaali avaldumist. 4 Arenguprogrammi raames tuvastavad partnerid perioodil 2026-2029 350 potentsiaalikat süvatehnoloogia ideed, millel on kommertsialiseerimisvõimalus; koolitavad ja valideerivad 200 meeskonda; toetavad läbi kiirendiprogrammi 57 sihtgrupi ettevõtte turule jõudmist. Programm toob edukalt turule vähemalt 37 uut teadusmahukat ettevõtet. 5 VÄLJAKUTSE JA VÕIMALUS Eestis on teaduse kommertsialiseerimine täna tagasihoidlik ning süvatehnoloogia iduettevõtete teke ei ole süsteemse ja teadliku tegevuse tulemus, eriti ülikoolide ja teadusparkide koostoimel. Vähene hargettevõtete arv ülikoolidest viitab sellele, et olemasolev tugistruktuur ei toeta piisavalt teaduspõhiste äriideede arengut ning uute teadusmahukate ettevõtete tekkimiseks on vajalik tihedam koostöö ülikoolide ja teadusparkide vahel. Teadlased ei näe ettevõtlust (asutaja või kaasasutajana) oma karjäärivalikuna, sest teadusasutustes hinnatakse endiselt peamiselt akadeemilisi tulemusi: artiklite arvu, tsiteeritavust ja projektide mahtu. Ettevõtlusega alustamiseks puuduvad sageli aeg, teadmised ja kogemused, samuti praktiline tugi ja inspiratsioon. Teaduse ja ettevõtluse karjääri ühildamise võimalused on piiratud. Selle tulemusena jääb Eestil teadusmahuka ettevõtluse potentsiaal rakendamata. Kaotajaks jäävad nii teadlased, ülikoolid kui ka ettevõtjad — rääkimata kogu ühiskonnast, kuhu jäävad loomata kõrge lisandväärtusega töökohad ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised tehnoloogilised lahendused. Süsteemne ja sihipärane arenguprogramm toob kaasa rohkem ning parema kvaliteediga teaduspõhiseid hargettevõtteid. Nendel ettevõtetel on oluliselt suurem võimekus kaasata rahvusvahelist riskikapitali ning realiseerida kasvupotentsiaal globaalsel turul. Eestis on ajalooliselt kujunenud tugevad ettevõtluse ökosüsteemid Tartus ja Tallinnas, mida toetavad ülikoolid - Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Tartus ning TalTech Tallinnas. Kuigi mikrovaates on ökosüsteemide vajadused pisut erinevad, on ülikoolide ühine vajadus siiski kujundada hästitoimiv hargettevõtluse tugistruktuur ning integreeruda paremini Skandinaavia ja Euroopa ökosüsteemidesse. Turuolukord ja ootused Selleks, et hinnata programmi sobivust tänasesse turuolukorda, viidi 2025. aasta kevadel läbi fookusintervjuud 11 Eesti süvatehnoloogia iduettevõttega DoseSage, Elnora, GaltTec, Gearbox Biosciences, GScan, H2Electro, Lightcode Photonics, Nanordica Medical, Skudo, Vectiopep, ja Äiotech. Intervjuude abil tuvastati järgmised peamised kitsaskohad:  Intellektuaalomand (IO): IO haldamine on keeruline ja kulukas. Ülikoolidest IO saamine on aeglane ning Eestis napib kvalifitseeritud nõustajaid. Ettevõtjad otsivad tuge tihti väljastpoolt Eestit, sh Londonist. Vajatakse paremat kohalikku tuge ja ligipääsu rahastusele IO kaitsmiseks.  Investorkogukonna teadlikkus: Süvatehnoloogiat peetakse Eestis riskantseks ja keeruliseks, mistõttu puudub valmisolek investeerida. Investorid on pigem ettevaatlikud, neil napib valdkonnateadmisi ning kapitali panustatakse vähe. Ka 6  Euroopa tasandil peetakse süvatehnoloogia investorkultuuri nõrgaks. Avaliku rahastuse saamine vajab protseduurilist tuge ja kaasfinantseeringuid.  Äriarendusoskuste puudulikkus: Tulles eelkõige teadusmaailmast on äriteadlikkus ettevõtte algusfaasis madal. Eriti oluline on kliendikeskne tootearendus ja pidev valideerimine, milles napib kogemust. Sageli puudub arusaam, kes on tegelik klient ja mis probleemi lahendatakse. Selgus sihtgrupis ja probleemi tundmine on eduka arenduse alus ning vajab head nõu.  Võrgustiku ja kogukonna puudus: Alustavad teadusmahukad ettevõtted vajavad tugevat kogukonda – nii kohalike kui rahvusvaheliste sidemete kaudu. Täna on info killustunud ning toetavate teenuste leidmine keeruline. Paljud tugiprogrammid on projektipõhised ja ei kesta pikka aega. Vajatakse tuge ülikoolidelt, teadusparkidelt ja teistelt ökosüsteemi osalistelt, kes võiksid seda tegevust koordineerida. Samuti hinnatakse kõrgelt võimalust jagada kogemusi sarnases faasis ettevõtjatega.  Praktiliste tugiteenuste vähesus: Ettevõtted vajavad ligipääsu regulaarsetele nõustamissessioonidele äriarenduse, investorvalmiduse, spetsiifilise tootearenduse, juriidika, personalitöö, hangete jms teemadel. Sellised teenused aitaksid praktilisi takistusi operatiivselt lahendada. Puudu on rahvusvahelisest kompetentsitasemest, sest Eestis on vähe tehnoloogiamahukaid ettevõtteid turule toonud eksperte. Kujundatud arenguprogramm ja loodavad teenused on välja töötatud võttes arvesse intervjuudes ilmnenud väljakutseid ja probleeme. Põhjalikum ülevaade intervjuude käigus kogutud materjalist on toodud Lisas 1. 7 ARENGUPROGRAMMI EESMÄRGID Arenguprogrammi keskne eesmärk on tugevdada teadusmahuka iduettevõtluse ökosüsteemi ning suurendada koostööd ülikoolide, teadusparkide ja teiste tugiorganisatsioonide vahel, et seeläbi kiirendada uute teadusmahukate ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete sündi ning pakkuda neile süsteemset tuge nende rahvusvahelistumiseks ja kasvuks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised alaeesmärgid: 1. Teaduspõhiste äriideede süsteemne kaardistamine ja hindamine Ülikoolide eestvedamisel ja koostöös Teadusparkide ning ökosüsteemiga luuakse Tartus ja Tallinnas sarnastel põhimõtetel süsteemne lähenemine uudsete teaduslahenduste äripotentsiaali hindamiseks ja kaardistamiseks. Ettevõtete küpsustaseme hindamiseks kasutatakse KTH Innovation Readiness Level (IRL) metoodikat (Lisa 2). Kokku tuvastatakse arenguprogrammi jooksul Tallinnas ja Tartus kokku vähemalt 350 süvatehnoloogilist ideed, millel on kommertsialiseerimispotentsiaal — nii ülikoolides kui ka nende väliselt. Ideede haldamiseks ja arengu jälgimiseks luuakse ühine kliendihaldussüsteemi vaade, mis koondab info ideede, nende arenguastmete, omanike ja vajalike tugiteenuste kohta. Tulemuseks on ülikoolide ja teadusparkide vaheline koostööplatvorm ja kokkulepped, mis tagab kokkulepitud lähenemise ideede arendamisele. 2. Tugevate teaduspõhiste ideede arendamine ettevõteteks Arenguprogramm suurendab süvatehnoloogia ettevõtete kindlustunnet õnnestumiseks, rahvusvahelist läbilöögivõimet ja suutlikkust kaasata kasvuks vajalikku kapitali. Arenguprogrammis luuakse koolitus- ja nõustamisteenus teaduspõhistele meeskondadele ülikoolides ning valdkonnaspetsiifiline kiirendiprogramm teadusparkides. Eesmärk on toetada ligi 200 tiimi või ideeomanikku läbi eel-kiirendi, koolitusprogrammi, mis toimub eraldi Tallinna ja Tartu ülikoolides. Peale koolitusprogrammi jõuab vähemalt 57 ideed ettevõtteni, mis sisenevad kiirendiprogrammi, keskendudes ennekõike turgudele sisenemisele, kapitali kaasamisele ja IO strateegia väljatöötamisele. Turuküpseks toimivaks ettevõtteks saab neist 37. 3. Teaduspõhiste idufirmade kasvu kiirendamine läbi kapitali kättesaadavuse ja kompetentsi kasvu Programmis tegeletakse sihipäraselt teaduspõhiste ettevõtete kasvu pidurdavate kitsaskohtadega, nagu ärikompetentsi ja valdkondliku kapitali nappus ning piiratud rahvusvahelise müügi võimekus. Selleks käivitatakse professionaalne kaasasutajate ja ärimentorite võrgustik, kaasatakse rahvusvahelised eksperdid (sh valdkondliku müügikogemusega spetsialistid), tehakse koostööd rahastusprogrammidega (EIS, EIC jt.), töötatakse välja koostoime valdkondliku investorvõrgustikuga, uuendatakse teadusparkide mentorvõrgustikke rahvusvahelise süvatehnoloogia kompetentsiga. 4. Kliendikesksus, koostöö rahastusprogrammide ja tugiorganisatsioonidega Arenguprogrammi raames soovitakse Eestis esmakordselt katsetada suuremahulist koostööd teadusparkide kiirendiprogrammi ja riiklike toetusmeetmete osas, et siduda teadus- ja 8 ettevõtlustoetused loogilisse väärtusahelasse. Oluline on seos kiirendiprogrammis tegutseva ettevõtte äri- ja tootearenduse progressi ja granti väljaandmise otsustusprotsessi vahel. Näiteks, MVP ja idee valideerimise etapid seotakse ülikoolide tänaste teadusarendusrahastusega, äriarendus ja rahvusvahelistumine seotakse EISi meetmetega nagu ÄRGAS või RUP. Tulemusena tekib koordineeritud tugisüsteem, mis ühendab teenused ja rahastuse ühtseks kasvumootoriks tärkavatele teadmusmahukatele ettevõtetele (vt. Strateegilised koostööpartnerid Eesti ökosüsteemis). Koostöös teadusparkide ja EISi esindajatega töötatakse välja universaalne hindamiskriteeriumite ja otsustamise süsteem, mis võimaldab kiirendiprogrammi igat 6-kuulist faasi käivitada grant-rahastusega ning hinnata ka iga faasi lõppedes grant-rahastuse ja kiirendiprogrammi koosmõjul tekkinud arenguhüpet ettevõttes. Grant-rahastust antakse välja kiirendiprogrammi faasidega seoses kuni 3 korda (iga kiirendifaasi alguses tehakse grant-rahastuse otsus). Grant-rahastuse otsus võib olla ka negatiivne, kui ettevõtte ei ole eeldatavat arenguhüpet teinud ja nõutud KTH tasemeid saavutanud. Sellisel juhul on ettevõte ebaõnnestunud ka kiirendiprogrammis ning lõpetab selles osalemise enne 3x6 kuud perioodi lõppemist. 9 ARENGUPROGRAMMI MÕÕDIKUD Arenguprogrammi raames saavutatakse järgmised mõõdikud: Mõõdik Tulemus Tallinn Tartu Teaduspõhiseid äriideid kaardistatud 350 sh. TalTech 150 sh. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool 200 Eel-kiirendi programmi läbinud meeskonnad 200 sh TalTech 75 sh. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool 125 Teadusmahukad ettevõtted kiirendiprogrammis 57 27 30 Kiirendiprogrammi läbinud elujõulisi ettevõtteid, kes on saavutatud KTH IRL tasemed: klient (tase 7); 37 17 20 tehnoloogia (tase 6); äri (tase 6); IP (tase 6); meeskond (tase 6); kapital (tase 6) Programmi teadusmahukate ettevõtete kaasatud kapital €38M €18M €20M (programmiperiood + 6 kuud) sh. erakapital €29M €14M €15M sh. avalik kapital €9M €4M €5M Programmi teadusmahukate ettevõtete põhitoote baasil saavutanud käive, läbi kommertspilootide €1M 0,5M 0,5M (programmiperiood + 6 kuud) Ülikoolide poolt tehtud patenditaotluste arv programmis 20 10 10 osalejatele Kiirendiprogrammis esitatud uued patenditaotlused 10 5 5 Arenguprogrammi raames luuakse pidev ettevõtlust võimendav koostöö teadusparkide ja ülikoolide vahel, mistõttu seatakse eraldi eesmärgid omavahelise koostöö, ühise kompetentside kasvatamise, koostöömudelite arendamise ja jätkusuutliku tugiteenuse pakkumise osas. Arenguprogrammi ellu viivat partnerite koostöö tulemuslikkuse mõõdikud on järgmised: Mõõdik Tulemus Tallinn Tartu Teaduspõhise äripotentsiaali hindamiseks ja progressi Platvorm loodud ja kasutusel, jälgimiseks loodud ühised platvormid Tallinnas ja Tartus 350 ideed tuvastatud (CRM süsteem) Teadusparkide ja ülikoolide regulaarne kohtumiste formaat Regulaarkohtumised 1x kuus CRM baasi analüüsimiseks ja jätkusammude planeerimiseks Kaasasutajate platvormi käivitamine ja haldamine ning pidev 50 25 25 potentsiaalsete kaasasutajate arv platvormil (võrgustikus) Kaasasutajaid liitunud teaduspõhist ideed arendava tiimiga, 15 8 7 äriarenduskompetentside katmiseks 10 Rahvusvaheliste, teadusmahukate ettevõtete spetsiifilise, 40 20 20 mentorvõrgustiku kaasamine ja mentorite hulk võrgustikus EIR-dega koostöö käivitamine ülikoolides ning EIR-de arv 12 5 7 Kiirendiprogrammides osutatud mentortundide maht 10 800 5 400 5 400 Rahvusvahelise mentorvõrgustiku rakendamine 20% mentortundidest teadusmahukate ettevõtete toetamiseks Kiirendiprogrammis toimuvate koolituste arv 180 90 90 11 ARENGUPROGRAMMI KIRJELDUS Arenguprogramm tugineb parimatele praktikatele, mis on tekkinud ülikoolidel ja teadusparkidel tänaseks, pakkudes nii koolitus- kui kiirendiprogramme teaduspõhistele ettevõtetele või potentsiaalsetele ettevõtete asutajatele. Samuti on programmi koostamisel arvesse võetud mitmeid parimaid praktikaid teistest riikidest ja hästitoimivatest ökosüsteemidest, aga ka programmi koostamisel sisendina saadud tagasisidet teadusmahukatelt ettevõtetelt. Arenguprogramm on jagatud vastavalt idee või ettevõtte küpsustasemele (arengufaasile) kolmeks peamiseks etapiks, milleks on TUVASTAMINE, NÜGIMINE ja KIIRENDAMINE. Arenguprogrammi protsess ja ajakava on täpsemalt välja toodud Lisades 3 ja 4. Esimestes teenuse etappides, TUVASTAMINE ja NÜGIMINE, kujundavad Tallinna ja Tartu partnerid programme vastavalt ülikoolide eripärale. Tallinnas kujundavad koostöömudeli, programmi ja teenused TalTech ja Tehnopol ning Tartus Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tartu Teaduspark. Arenguprogrammi koordineerimiseks kahe linna vahel moodustatakse juhtrühm kõikidest konsortsiumi liikmetest ning operatiivrühm teadusparkide esindajatest, kes igapäevaselt teenuste pakkumist sünkroniseerivad. Tallinna ja Tartu programmi tegevused on täpsemalt kirjeldatud Lisas 5. Etapp I: TUVASTAMINE Tuvastamise etapi eesmärk on töötada välja süsteem kommertsialiseeritava idee, teadustöö ja ideeomanike leidmiseks ülikoolidest ning nende esmatasandi nõustamiseks. Arendusprogrammi raames kaardistatakse 350 potentsiaalset ideed, millest võib alguse saada uus teaduspõhine ettevõte ja mis sobib arenguprogrammi KTH taseme alusel. Ideed kirjeldatakse KTH mudeli alusel, eeldatavad skoorid kuues kategoorias on tasemel 1.  Idee autoril on idee kasutusvaldkonnast, puuduvad selged hüpoteesid ja teadmised turust ja võimalikest klientidest (CRL=1) 12   Ideel on tuvastatud kasulikud rakendusvaldkonnad, üldine arusaam, kuidas ideed võiks rakendada (TRL=1)  Potentsiaalse äriidee olematu või ebamäärane kirjeldus, vähene ülevaade turust, konkurentsist ja alternatiivsetest lahendustest (BRL=1)  Piiratud teadmised asjakohaste juriidiliste aspektide kohta, puuduvad teadmised unikaalsusest jne (IPRL=1)  Idee omanik on tavaliselt üksikisik, puuduvad vajalikud pädevused võtmevaldkondades, vähene ülevaade idee kontrollimiseks ja arendamiseks vajalikest pädevustest ja ressurssidest (TMRL=1)  Vähene või puuduv ülevaade tegevustest ja kuludest, et kontrollida idee teostatavust, vähene ülevaade erinevatest rahastusvõimalustest ja rahastamise tüüpidest (FRL=1) Selleks, et saavutada 350 potentsiaalse prospekti kaardistamine üle kõikide arenguprogrammis osalevate partnerite, viiakse ellu järgmised tegevused:  Süsteem potentsiaalsete ideede kaardistamiseks. Arenguprogrammi raames valivad partnerid platvormid ja CRM süsteemi ideede, idee omanike, meeskondade ja ettevõtete haldamiseks. Platvormile koondatakse kogu informatsioon, mis võimaldab jälgida idee arengut ettevõtteks, tuvastada väljakutseid ja tugiteenuste vajadust teekonnal. Platvormi kasutatakse jätkusuutliku töövahendina, mis aitab ülikoolide ja teadusparkide koostöös hinnata äripotentsiaali ülikoolis ning kohandada teadusparkide kiirendiprogramme vastavalt, et vajalikke tugiteenuseid pakkuda.  Regulaarne ideede haldamine ja jätkutegevuste planeerimine. Ülikoolid ja teaduspargid seavad sisse rutiini, mille alusel kohtuvad ettevõtluskeskuste esindajad ülikoolidest ja kiirendite juhid teadusparkidest (Tallinnas ja Tartus eraldi), et hinnata CRM süsteemis olevate ideede arengut ja progressi ning leppida kokku tugiteenuste vajaduste ja vajalikkuse osas meeskondadele. Kohtumised toimuvad korra kuus ning aitavad saavutada ühtset ülevaadet potentsiaalsetest kommertsialiseeritavatest ideedest ülikoolis ning teaduspõhistest ettevõtetest, mis on jõudnud teadusparkide kiirendiprogrammidesse alternatiivsetest kanalitest.  Ettevõtlusskaudid. Lisaks ühtsele süsteemile ja regulaarsusele, panustavad nii teaduspargid kui ülikoolid inimressurssi ideede voo ülesehitamiseks ja jälgimiseks. Ülikoolides viivad kommertsialiseerimise potentsiaaliga ideede järjepidevat otsimist ja toetamist ellu ettevõtlus- või tehnoloogiaskaudid. Vastavad positsioonid luuakse või täiendatakse ülikoolide ettevõtluskeskuste juures arenguprogrammi raames. See annab ettevõtluskeskustele ülikoolides võimekuse süsteemsemalt otsida ja anda esmatasandi tagasisidet ideedele ja varajases faasis meeskondadele. Teadusparkide vaadet esindavad kiirendiprogrammide juhid, kes osalevad voo haldamises ja küpsuse hindamises.  Jagatud mentorkompetents teadusparkidega. Selleks, et pakkuda esmatasandi tuge varajases faasis ideedele, ühendavad teaduspargid ja ülikoolid enda mentorkompetentsid ja võimekuse. Nii on võimalik enne eel-kiirendi või kiirendiprogrammi pakkuda teadlastele, tudengitele ja meeskondadele mentortuge idee 13  valideerimiseks, turupotentsiaali hindamiseks või tootearendustegevuste planeerimiseks.  Esmane patendipotentsiaali valideerimine ja kaitse. Ülikoolide juhtimisel arendatakse teadlaste või meeskondade patendistrateegiat, tuvastades ja valideerides patenteerimise võimalusi ja otstarbekust. Kui patenteerimiseks vajalikud tunnused on tuvastatud ja valideeritud on ülikoolidel arenguprogrammi raames võimendatud võimalused esmased patenditaotlused koostada. Arenguprogrammi raames toimuvad Tallinnas ja Tartus teadusparkide ja ülikoolide meeskondade kohtumised ideede tuvastamiseks vastavalt konkreetses linnas kokkulepitud regulaarsusele ja süsteemile, umbes 1 kord kuus. Arenguprogrammi tegevmeeskonda kuuluvad teadusparkide esindajad kohtuvad samuti 1 kord kuus, et vaadata üle potentsiaalne ideede voog ning hinnata eel-kiirendi ja kiirendiprogrammi käivitamise võimalusi, mahtusid. Etapp II: NÜGIMINE (eel-kiirendi) Nügimise etapi eesmärk on pakkuda 2 korda aastas valideeritud teadustiimidele ja ideeomanikele eel-kiirendiprogrammi, mis koosneb koolitustest ja praktilistest ülesannetest, mentorlusest, sobiva meeskonna komplekteerimise ja IO strateegia arendamise toest. Arendusprogrammi raames viiakse ellu kokku 5 eel-kiirendiprogrammi, kus osaleb kokku 200 tiimi või juba asutatud varajases faasis ettevõtet. Nügimise etapis arendavad ja käivitavad ülikoolid sarnastel alustel kindlaid tugiteenuseid või kompetentse. Eel-kiirendi programmilist osa koordineerivad ülikoolid Tallinnas ja Tartus eraldi, vastavalt senistele praktikatele või tegevusstrateegiale. Nii tekkivad arenguprogrammi raames kindlad ühised meetodid tugiteenusteks ning vastavale ökosüsteemile sobilik eel- kiirendiprogramm, mis kommertsialiseerimispotentsiaaliga ideid kiirendiprogrammi valmiduseni viivad. Arenguprogrammi raames ühistel alustel käivitatavad tugiteenused ja võimekused on järgmised:  Mentorlus ja koolitused ülikoolide ja teadusparkide mentoritelt. Ülikoolid ja teaduspargid, luues üheskoos teadusmahukate ideede ja ettevõtete arengut hoogustavat kompetentsibaasi, värbavad valdkondlikud mentorid ja rakendavad mentoreid ülikoolides toimuvas eel-kiirendi programmis. Mentorid osalevad eel-kiirendi programmis nii üks ühele nõustajate- kui koolitajatena.  EIR positsiooni loomine ja laiendamine. Täna on ülikoolid koostöös EISi rahastusega käivitanud EIR positsioonid. EIRid on asunud tegutsema ülikoolide meeskondadega, pakkudes pidevat nõu nii äri- kui tootearenduse valdkondades. EIR tegeleb nügimise faasis 1-4 meeskonnaga või idee omanikuga, osaledes arendustöös meeskonna lisaliikmena. Lisaks nõustamisele, saab EIR soovi ja kokkuleppe korral võtta ka püsiva meeskonnaliikme positsiooni arenevas ettevõttes. Arenguprogramm võimaldab 14  ülikoolides laiendada EIR võrgustikku, pakkudes EIR tuge suurenevale mahule pikema aja vältel. EIR võrgustik on kindla ülikooli spetsiifiline.  Ärilise kaasasutaja vajaduspõhine leidmine ja kokku viimine idee omaniku või meeskonnaga. Teadusparkide juhtimisel värvatakse potentsiaalseid ärilisi kaasasutajaid kaasasutajate platvormile, kes oleksid potentsiaalselt valmis meeskonna või ettevõttega liituma, et kompetentse täiendada. Kaasasutajate värbamisega hakkavad teaduspargid tegelema kohe programmi käivitamisel. Eel-kiirendi programmi raames toimuvad meeskondade ja kaasasutajate süsteemsed kokku viimise ja koostöö käivitamise sündmused ja kohtumised. Loe ptk. „Kaasasutaja platvormi käivitamine ja haldamine“.  IO strateegia kujundamine ja nõustamine. Eel-kiirendi programmis osalevad ideed ja meeskonnad saavad pidevat tuge patendistrateegia edasi arendamisel või alustamisel. IO strateegia arendamiseks on vajalikud kompetentsid kaasatud EISist, ülikoolist ja mentorite valimist.  Prototüübi või äri arendamise rahastamine. Ülikoolid on loonud prototüüpide või äri arendamiseks fondid, mis toetavad varajases faasis meeskondi kuni 30 000 euro ulatuses. Arenguprogrammi raames suurendatakse rahastatavate meeskondade arvu ning seotakse rahastus eel-kiirendi programmis osalemisega. Iga meeskonna arenguplaan toetuse abil on erinev ning raha kasutamise järelevalvet teostatakse vastavalt esitatud spetsiifilisele plaanile. Tallinna ja Tartu ökosüsteemides töötatakse ülikoolide eestvedamisel välja sobivaim eel- kiirendi programm, mis kombineerib koolitusi, IO teenuseid, prototüübi loomiseks mõeldud arendustoetusi (kulukõlbulikke ja otstarbekaid tegevusi silmas pidades) ja tootearendusvõimekusi (laborid ja T&A ressursid), ning kohalikke- ja rahvusvahelisi mentoreid. Täpsem ülevaade eel-kiirendi programmist on toodud Lisas 5: Tallinna ja Tartu partnerite programmi kirjeldus. Kaasasutaja platvormi käivitamine ja haldamine Süvatehnoloogiliste ideede eduka arendamise eelduseks on tugev äriline kompetents meeskonnas. Selleks on vaja süsteemset tuge ärijuhtide (CEO-de), äriliste kaasasutajate (co- founder’ite) leidmiseks, kaasamiseks ja nende kompetentsi kasvatamiseks teaduspõhise ettevõtluse vallas. Selleks käivitavad teaduspargid lisaks mentorvõrgustikule ka platvormi ärijuhtidest, keda arenguprogrammi erinevates etappides, sh. avastamine, nügimine ja kiirendamine, kasutada. Ärijuhtide platvormi eesmärk on luua toimiv ökosüsteem, mis toob kokku teaduspõhised ideed ning nende arendamiseks vajaliku ärilise juhtimiskogemuse. Platvormi kaudu toimub potentsiaalsete ärijuhtide pidev kaardistamine, värbamine, koolitamine ja vahendamine teadusasutustele ning süvatehnoloogia meeskondadele. Oluline on pakkuda neile selgeid ootusi ja tuge nii motivatsiooni hoidmiseks kui ka rollide täitmisel koos tehniliste asutajatega. Samuti võimaldab platvorm mehitada teaduspõhise idee ümber õiged kompetentsid, alustades CEO või ärilise co-founder’i rolli täitmisest. 15 Kaasasutaja platvormi ehitatakse üles koostöös tänaste ökosüsteemi partneritega, sh. Asutajate Selts, EstBAN, Innovatsiooniliidrite klubi jt. Kaasasutaja platvormile värvatakse 40-50 inimest, kes on valmis esimeses arenguetapis meeskondasid nõustama ja hilisemates arenguetappides meeskonnaga liituma. Kaasatud 50 inimesest liitub hinnanguliselt ligikaudu 15-20 arenguprogrammi raames meeskonna või ettevõttega, kandes CEO või ärilise kaasasutaja rolli. Kaasasutajate platvormi haldavad teaduspargid, kuhu värvatakse vastava kogukonna hoidmisega tegelev kompetents. Igal aastal toimuvad nii värbamistegevused, kogukonna liikmete koolitus- ja motivatsioonisündmused ning matchmaking arenguprogrammis osalevate meeskondadega. Kaasasutajaid viiakse meeskondadega kokku nii nügimise kui kiirendamise faasis. Kiirendiprogrammiks peab olema loodud ettevõte, kus on olemas kasvuks vajalikud kompetentsid. Kaasasutajate platvormi käivitavad ja seda koordineerivad teaduspargid ning töötavad läbi platvormile ekspertiisi ülikoolidega varajases faasis meeskondade komplekteerimisel. Võimalusel kaasatakse programmi kaasasutajaid ka väljastpoolt Eestit. Etapp III: KIIRENDAMINE Kiirendamise etapi eesmärgiks on kahe eelneva etapi käigus loodud süvatehnoloogia ettevõtete jõudmine ärimudeli valideerimise ning esmast kasvu toetava investeeringuni. Selleks käivitavad teaduspargid mõlemas ökosüsteemis sarnastel alustel toimiva süvatehnoloogia kiirendiprogrammi. Arenguprogrammi raames võetaks vastu kokku 57 ettevõtet, pakkudes Tallinnas kiirendikohta kuni 27-le ettevõttele ja Tartus 30-le ettevõttele. . Programmi kestus on kuni 18 kuud, mis on jaotatud kolmeks faasiks, mille vahel hinnatakse ettevõtete progressi ning otsustatakse programmis jätkamine. Programm arvestab ja pakub teadmismahukale ettevõttele eripäraseid tugiteenuseid, sisaldades koolitusi, seminare, grupi ja üks-ühele mentorlust. 16 Lisaks finantseeritakse programmi raames ettevõtte arenduskulusid kokku kuni 120 000 euro ulatuse, mis on jaotatud võrdselt iga etapi vahel järgmiselt: I etapp 30 000 eurot, II etapp 40 000 eurot ja II etapp 50 000 eurot. Kiirendiprogramm kulmineerub programmi demo-päevaga ning toetamaks osalevate ettevõtete võimalusi leida rahvusvahelisi koostööpartnereid ning investoreid korraldatakse koos EIS-iga programmi läbinud ettevõtetele külastused rahvusvahelistele süvatehnoloogia temaatilistele messidele, konverentsidele, investor- ja kliendikohtumise sündmustele. Kandideerimine ja ettevõtete valik Programmi saab kandideerida 2 korda aastas Eestis registreeritud süvatehnoloogia ettevõte, kes ei ole varasemalt osalenud ega osale kandideerides sarnases kiirendi programmis või saanud toetust EIS ÄRGAS meetmest. Kandideerima on ennekõike oodatud eel-kiirendi ettevõtted aga ka välised ettevõtted, kes on alguse saanud teadus- või rakendusuuringute keskustest ning vastavad teistele seatud tingimustele. Kiirendiprogrammi kandideeriva ettevõtte hindamiskriteeriumid on:  ettevõtte vastavus teadusmahuka ettevõtte definitsioonile,  juriidiline küpsus ja kokkulepped sh. osaluse osas nii ülikooli kui asutajatega,  meeskonna rollide selgus ja motivatsioon (teadlase kaasatus, ärikompetentsi olemasolu),  intellektuaalomandi kokkulepped ülikooliga,  KTH IRL tase peab olema vähemalt 2-4 vahemikus kõikides perspektiivides, sh. CUSTOMER (tase 2); TECHNOLOGY (tase 3); BUSINESS (tase 2); IPR (tase 2); TEAM (tase 3); FUNDING (tase 2).  ettevõte on alguse saanud teadus- või rakendusuuringute keskusest. Otsuse teeb arenguprogrammi hindamispaneel, kuhu kuuluvad programmi juhtgrupi esindajad ja 4 MKMi nimetatud eksperti. Peale positiivset otsust teevad teaduspargid ettepaneku kiirendiprogrammi lepingu sõlmimiseks, mille eelduseks on osanike lepingu, IO kokkulepete sõlmimised. Lepingu osana lepitakse kokku ka esimese etapi granti kasutamise kord. Pärast viie programmi elluviimist korraldatakse kõikidele osalejatele lõpuüritus 2029. aasta talvel. Ürituse eesmärk on tutvustada projekti tulemusi, tõsta teadlikkust süvatehnoloogia valdkonnast ja leida edasisi samme, kuidas toetada süvatehnoloogia ettevõtteid edasi. Programm pakub tuge ideefaasist äsja ettevõtteks kasvanud süvatehnoloogia idule ning võimendab arengut kuni turule sisenemiseni. Kiirendiprogramm ühendab koolitusmoodulid, mentorluse, vajadusel sprint-põhised teenused, rahvusvahelise tugivõrgustiku ja grant- rahastuse võimalused. Kiirendiprogramme viivad arendusprogrammis ellu teaduspargid. 17 Kiirendiprogrammi grant-rahastus Kiirendiprogrammi jooksul antakse osalevatele ettevõtetele välja grant-rahastusi kuni kolm korda. Esimene grant rahastus kiirendiprogrammi alguses (I kiirendifaas), teine rahastus järgmise 6-kuulise kiirendifaasi alguses (II kiirendifaas) ning kolmas viimase 6-kuulise kiirendifaasi alguses (III kiirendifaas). Esimese faasi grant on 30 000 eurot, teise faasi grant on 40 000 eurot ja viimase, kolmanda, faasi grant on 50 000€. Grant-rahastuste välja andmisel lähtutakse ettevõtete saavutatud KTH tasemetest, mille üle teeb otsuse arenguprogrammi juhtgrupp, kuhu kuuluvad teadusparkide esindajad, EIS või SuE esindaja, valitud eksperdid. Viimase, III kiirendifaasi rahastuse andmine toimub läbi EISi raamprogrammide, näiteks ÄRGAS või RUP ning arenguprogrammis osalevad ettevõtted kandideerivad rahastusele vastavalt meetme tingimustes toodud korrale. Arenguprogrammi väljatöötamisel on EISiga fikseeritud KTH tasemed, mis võimaldavad arenguprogrammi ettevõtetel meetmetest rahastust taotleda. Kiirendiprogrammi paindlikkus Arenguprogrammi kiirendiprogrammi pakkujad on Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tartu Teaduspark. Võimalusel eelistatakse ettevõtete asumist kiirendiprogrammi vastava ülikooli naabruses olevasse teaduspargi kiirendiprogramm, vastavalt TalTech ettevõtete voog Tehnopolis ja TÜ ning EMÜ ettevõtete voog Tartu Teaduspargis. Ettevõtete soovil, nende spetsiifilise toote- või äriarenduse tegevuse hõlbustamiseks ja uute sünergiate loomiseks, on ettevõttel võimalik füüsiliselt programmis asukohta vahetada. Tallinna kiirendiprogrammis osaleja saab asuda Tartu programmi ja vastupidi. Valiku kiirendiprogrammi asukoha osas saab ettevõte teha iga 6-kuulise kiirendifaasi lõppedes ja uue faasi alates. Vahetuse kinnitab Tehnopoli ja Tartu Teaduspargi kiirendiprogrammi meeskonna esindajad. Ettevõtted võivad peale esimest 6-kuulist kiirendifaasi otsustada ka välise, nii Eestis kui rahvusvaheliselt tegutseva, kiirendiprogrammi kasuks, liikudes edasi antud arenguprogrammi teenuspakkujateta. Sellisel juhul ei pakuta kiirendiprogrammi paralleelselt Tehnopoli või Tartu Teaduspargi poolt ning ettevõte ei saa kasutada kuni 50 000 euro suurust arengufaasiga kaasnevat grant-rahastust (süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetust). Kui ettevõte jätkab rahvusvahelises kiirendiprogrammis, loetakse see arenguprogrammi vaates edulooks ning kajastatakse edulugu ka programmile seatud mõõdikutes. 18 Kiirendiprogrammi ülesehitus ja faasid Kiirendiprogrammi ülesehitusel tuginevad kiirendi pakkujad partnerid, Tehnopol ja Tartu Teaduspark, senisele koostööpraktikale, mis on end tõestanud ESA BIC, NATO DIANA ja Eesti süvatehnoloogia kiirendi pakkumise raames. Kiirendiprogrammi kujundamisel lähtutakse faasipõhisest progressist, mida osalev ettevõte peab 6 kuu jooksul tõestama. Programmi 3 erinevat 6-kuulist faasi keskenduvad järgmistele äri- ja tootearenduselementidele. I kiirendifaas: Meeskond ja probleemi-lahenduse sobivus Faasi alguses otsustatakse ettevõtte esimene grant-rahastus, mille alusel võimaldatakse faasi läbimiseks kuni 30 000 euro suurune süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetus, mida vahendab EIS või esimestes etappides teaduspargid. Esimese faasi grant-rahastuse kriteeriumiteks on:  ettevõte on süvatehnoloogia iduettevõte ja vastab grant-programmi pakkumises ja Startup Estonia seatud süvatehnoloogia ettevõtte definitsioonile;  ettevõttes on olemas meeskond arendustegevusteks, sh. äriarendus ja tootearendus;  IO kokkulepped on ülikooliga saavutatud ning kommertsialiseerimine saab alata;  vastavus oodatava KTH IRL tasemega: CUSTOMER (tase 2); TECHNOLOGY (tase 3); BUSINESS (tase 2); IPR (tase 2); TEAM (tase 3); FUNDING (tase 2). Koolitusmoodul: Meeskonnatöö ja rollide määratlemine  Meeskonna moodustamine ja vajalike kompetentside kaardistamine  Rollide ja vastutuste jaotus, tulemuste juhtimine Koolitusmoodul: Probleemi ja lahenduse sobivus (problem-solution fit)  Probleemi valideerimine (intervjuud, küsitlused, konkurentsianalüüs)  Lahenduse testimine ja kliendisegmentide määratlemine  Hinnastamine süvatehnoloogia kontekstis  Rahvusvahelise intellektuaalomandi (IO) strateegia alused Kiirendis esimeses faasis osalevad ettevõtted saavad lisaks koolitusmoodulitele kuni 60h individuaalset mentorlust, ettevõttele toimub kuni 16 F2F kohtumist, toimuvad regulaarsed pitch-esitlused hindamiskomisjonile tagasiside saamiseks. Faasi lõpus oodatav KTH IRL tase: CUSTOMER (tase 3); TECHNOLOGY (tase 3); BUSINESS (tase 4); IPR (tase 3); TEAM (tase 4); FUNDING (tase 3). II kiirendifaas: MVP ja kliendi valideerimine 19 Faasi alguses otsustatakse ettevõtte II grant-rahastus, mille alusel võimaldatakse faasi läbimiseks kuni 40 000 euro suurune süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetus, mida vahendab EIS või esimestes etappides teaduspargid. Teise faasi grant-rahastuse kriteeriumiteks on:  Vastavus oodatava KTH IRL tasemega: CUSTOMER (tase 3); TECHNOLOGY (tase 3); BUSINESS (tase 4); IPR (tase 3); TEAM (tase 4); FUNDING (tase 3). Koolitusmoodul: Toote/teenuse arendus (potentsiaalselt TRL tasemele 4–5)  Esmase turutesti kõlbuliku MVP loomine ja testide läbi viimine  Pilootprojektide planeerimine ja läbiviimine klientidega  Kliendi-persoonade loomine ja valideerimine Koolitusmoodul: Esmase kliendiväärtuse testimine (proof of value)  Kliendivajaduse ja väärtuspakkumise sobivuse hindamine  Esmaste pilootide tulemuste analüüs ja tagasiside integreerimine Osalevad ettevõtted saavad kiirendi teise faasi läbimiseks lisaks koolitusmoodulitele kuni 60h individuaalset mentorlust, ettevõttele toimub kuni 16 F2F kohtumist, toimuvad regulaarsed pitch-esitlused hindamiskomisjonile tagasiside saamiseks. Toimuvad igakuised progresskohtumised. Faasi lõpus oodatav KTH IRL tase: CUSTOMER (tase 5); TECHNOLOGY (tase 4); BUSINESS (tase 5); IPR (tase 5); TEAM (tase 5); FUNDING (tase 4). III kiirendifaas: Skaleerimine ja rahvusvahelistumine Faasi alguses otsustatakse ettevõtte III grant-rahastus, mille alusel võimaldatakse faasi läbimiseks kuni 50 000 euro suurune süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetus, mida vahendab EIS, rakendades selleks olemasolevaid meetmeid (ÄRGAS, RUP). Kolmanda faasi grant-rahastuse kriteeriumiteks on:  Vastavus oodatav KTH IRL tasemega: CUSTOMER (tase 5); TECHNOLOGY (tase 4); BUSINESS (tase 5); IPR (tase 5); TEAM (tase 5); FUNDING (tase 4).  Ettevõtte vastavus EISi meetme kriteeriumitele. Koolitusmoodul: Ettevõtte skaleerimine ja rahvusvahelistumine  Valmiduse hindamine: toode, tiim ja ressursid  Rahvusvahelise turu analüüs ja skaleerimisstrateegiad  Product-market fit ja turgude valideerimine  Sihtklientide määratlemine ja väärtuspakkumise testimine  Õige sihtturu valimine ja turuomaduste analüüs (maht, regulatsioonid, konkurents) Koolitusmoodul: Investorvalmidus ja kapitali kaasamine  Rahastusvõimaluste ülevaade ja kapitali teekonna koostamine 20   Investeerimisprotsessi läbimängimine  Osaluste jaotus ja investorisuhete juhtimine Osalevad ettevõtted saavad kiirendi kolmandas faasi lisaks koolitusmoodulitele kuni 60h individuaalset mentorlust, ettevõttele toimub kuni 16 F2F kohtumist, toimuvad regulaarsed pitch-esitlused hindamiskomisjonile tagasiside saamiseks. Toimuvad igakuised progresskohtumised ja demo-päevad investoritega. Ettevõtted, kes on edukalt läbinud programmi II või III kiirendifaasi, saavad võimaluse osaleda rahvusvahelisel konverentsil. Programmi raames kaetakse osalejate osalemiskulud kas osaliselt või täielikult (sõltuvalt konkreetsest konverentsist ja eelarvest). Faasi lõpus oodatav KTH IRL tase: CUSTOMER (tase 7); TECHNOLOGY (tase 6); BUSINESS (tase 6); IPR (tase 6); TEAM (tase 6); FUNDING (tase 6). Kasvusprindid Kiirendiprogrammis osalevatele teaduspõhistele ettevõtetele on vastavalt nende arenguvajadusele ja kasvuvõimalusele kujundatud vajaduspõhised kasvusprindid. Kasvusprindid on loodud selleks, et aidata ettevõtet kontsentreerutult ühe järgneva tulemuseni jõudmiseks, milleks on: finantseerimissprint investeeringute leidmiseks (era- ja avalik kapital); patendisprint patendiuuringute ja -strateegia koostamiseks; kommertsialiseerimissprint piloteerimisvõimaluste leidmiseks. Kasvusprintide raames töötatakse kiirendiprogrammis osaleva ettevõttega vastavalt ettevõtte vajadusele kava konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Selleks panustatakse iga sprindi läbi viimiseks ca 20-30h erialaste mentori(te) tööd, mida koordineerib arenguprogrammi poolt määratud projektijuht. Üks ettevõte võib vajaduspõhiselt läbida kiirendiprogrammi raames mitu erinevat sprinti. Kasvusprintide läbi viimiseks kasutatakse välist ekspertiisi ja partnereid, näiteks projektijuhtimise agentuure, rahvusvahelisi juriste ja patendivolinikke, professionaalseid valdkonna müügi ja turunduseksperte kontaktide loomiseks. Arenguprogrammi raames kaetakse välise ekspertiisi kaasamise otsekulud ettevõttele ning eelistatakse sõlmida tulemuspõhiseid kokkuleppeid väliste partneritega. 21 Finantseerimissprint  Innovatsiooniosak, mini-RUP ja RUP – tugi taotluse koostamiseks, vajadusel nõustamine grant-taotluse koostamisel, sh. finantsplaan, kasvuambitsioon, turupotentsiaali hinnang jms.  EIC rahastus – tugi taotluse koostamiseks, taotluse koostamise partnerite valik, vajadusel nõustamine taotluse kontseptsiooni ja rahastusstrateegia koostamisel, mikrogrant taotluse koostaja kaasamiseks.  Nõustamine erakapitaliga granti teenindamiseks – era-avalik kapitali mudeli loomine, finantsplaan ja kapitali vajaduse defineerimine.  Investori leidmine ja investormaterjalid – klassikaline investormaterjalide koostamine, otsekontaktid õigete investoritega.  Edukas kapitali kaasamine – tehingute läbiviimise nõustamine. IO sprint  Patendiuuringute ja intellektuaalomandi strateegia teostamiseks mikrogrant (otsekulude katmine)  Esmaste patendiuuringute tegemine ja konsultatsioon – välise partneri kaasamine, mikrogrant tegevusteks.  Patendistrateegia koostamine – nõustamine patendi teekaardi koostamisel ja patendiperekonna loomine.  Patenditaotluse koostamise tugi – välise partneri kaasamine, mikrogrant tegevusteks. Kommertsialiseerimissprint  Piloteerimisvõimaluste leidmiseks turul ja otsekontakt tippekspertidega.  10-15 tipptasemel eksperti olulisemates süvatehnoloogia ärivertikaalides, kes omavad kogemust edukalt müügistrateegia loomisel ja müügi teostamisel.  Pilootprojektide käivitamine erasektori ettevõtetega.  Rahvusvaheline mentorvõrgustik ja ekspordialane tugi praktikutelt. 22 Arenguprogrammi ellu viivad partnerid ja rollid Arenguprogrammi viivad ellu teaduspargid ja ülikoolid, kes on omavahel kokku leppinud rollijaotuse programmi toodud teenuste lõikes. Arenguprogrammi I etapp, TUVASTAMINE, keskendub potentsiaalse talendi ja kommertsialiseeritavate ideede voo leidmisele ülikoolidest. Selles etapis pakuvad teenuseid ennekõike ülikoolid. Teaduspargid osalevad ühises kliendibaasi platvormi väljatöötamisel, kliendivoo ülevaatamise rutiini loomises ning pakuvad vajadusel erialast mentortuge või ekspertiisi koolituste läbi viimiseks, kui selleks tekib konkreetne vajadus. Arenguprogrammi II etapp, NÜGIMINE, keskendub potentsiaalikate ideede koolitusprogrammi läbi viimisele ülikoolides. Selles etapis töötavad koolitus- või eel-kiirendi tegevused välja ülikoolid ning vastutavad väljatöötatud programmide ellu viimise eest lähtudes enda ettevõtlusüksuste strateegiast või loodud süsteemist. Teaduspargid osalevad ja panustavad etapis läbi ettevõtlusekspertide pakkumise (kaasasutaja platvorm), mentortoe pakkumise programmis osalevatele ettevõtetele, vajaduspõhiselt koolitussessioonide või praktikumide läbi viimises. Arenguprogrammi III etapp, KIIRENDAMINE, keskendub loodud ettevõtete kiirendiprogrammi läbi viimisele ja kasvusprintide pakkumisele, millist teenust pakuvad ja kujundavad teaduspargid. Teaduspargid tagavad ka kõik vajaliku ekspertiisi ja ressursi osalevatele ettevõtetele ning teevad järelevalvet tulemuste saavutamise osas. Ülikoolid on etappi kaasatud vajaduspõhiselt teaduspõhiste nõustajate pakkumisega ettevõtetele. Juhtimine ja järelevalve Arenguprogrammi läbiviimiseks, eelarve järelevalveks, koostöökokkulepete rakendamise tagamiseks moodustatakse nõuandev kogu, juht-, Tallinna, Tartu töögrupid ja hindamispaneel. 23 Arenguprogrammi juhtgrupp koosneb Tehnopoli ja Tartu Teaduspargi ning EISi (Startup Estonia) volitatud esindajatest, ekspertidest, kes kohtuvad üldjuhul 1 kord kuus, kuid mitte vähem kui 1 kord kvartalis. Juhtgrupi ülesanne on jälgida programmi tegevuste relevantsust, ajagraafikus püsimist, KPI-de ning eelarve täitmist. Juhtgrupp teeb koostööd nõuandva koguga, mis võimaldab luua programmi strateegilisi seoseid teiste Eesti tugiorganisatsioonidega. Juhtgrupis on ülesanded ja vastutus vastavalt Tallinna ja Tartu põhiselt ning EISga tehakse sisulist koostööd teenuse ja grant-rahastuse pakkumisel. Ettevõtete hindamispaneeli ülesandeks on programmis osalevate ettevõtete hindamine KTH tasemete baasil. Hinnangut antakse programmi sisenevatele ja programmis arenevatele meeskondadele ja ettevõtetele, sealhulgas tehakse otsuseid kiirendiprogrammi etappide läbimise ja grant-rahastuse osas. Ettevõtete hindamispaneeli kuuluvad arenguprogrammi juhtgrupi liikmed ja 4 MKMi poolt nimetatud eksperti. Ettevõtete progresseerumise ja grant- rahastuste üle otsustamiseel lähtutakse häälte enamusest. Arenguprogrammi nõuandev kogu koosneb programmi ellu kutsuva organisatsiooni esindajast (MKM või EIS), programmi ellu viivate ülikoolide esindajatest (3 esindajat kokku), ning vajaduspõhiselt veel 1-3 eksperdist, kelle nimetab ja valib programmi juhtgrupp. Nõuandev kogu ja juhtgrupp kohtuvad vähemalt 2 korda aastas. Arenguprogrammi Tallinna ja Tartu töögrupid koosnevad vastava linna ülikoolide ja teadusparkide esindajatest, programmijuhtidest ja teistest ökosüsteemi osalistest. Töögruppide eesmärk on hoida linnade põhiselt ülevaadet prospektide voost (vahendada infot potentsiaalsete uute ideede omanike ja olemasolevate arengu kohta), sünkroniseerida teenuste pakkumist läbi erinevate etappide, anda ühiselt ülevaade progressist, KPI-de täitmisest ja eelarvest juhtgrupile. Töögrupid kohtuvad 1 kord kuus. Organisatsioonide sisesed töörühmad teevad arenguprogrammi pakkumisel igapäevast koostööd ning kohtuvad programmi staatusülevaadeteks vähemalt 1 kord nädalas. 24 Arenguprogrammi järelevalvet teeb tellija, Eesti Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, koostöös ministeeriumi poolt volitatud allasutustega (sh. EIS, Startup Estonia). Arenguprogrammi efektiivsuse tagamiseks ja kokkulepitud tulemuste saavutamiseks rakendatakse järgmisi järelevalve meetodeid:  Programmi üldine koordineerimine, sh. nõukogu ja juhtgrupi kokkukutsumine, aruandluse konsolideerimine ja esitlemine. Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli esindajad on vaheldumisi juhtrollis 6-kuuse intervalliga.  Arenguprogrammi kvartaalne aruandlus. Arenguprogrammi ellu viiv konsortsium esitab kvartaalseid ülevaateid programmi eesmärkide täitmise osas, sh nii finantsaruandeid kui tulemusaruandeid. Kvartaalsete aruannete täpne formaat ja esitatavad andmed lepitakse kokku peale pakkumise kinnitamist, võttes arvesse tellija poolt seatud kriteeriumeid.  Arenguprogrammi 2+2 aastat etappides elluviimine ja tulemusanalüüs. Arenguprogrammi tegevused viiakse ellu kahes 2-aastases tsüklis, mille vahel toimub tulemuste ja mõju analüüs, millest tulenevalt saab tellija otsustada arenguprogrammi jätkumise üle. Esimese 2-aastase tegevustsükli raames viiakse ellu kõik ettevalmistavad tegevused, käivitatakse kolm eelkiirendiprogrammi ülikoolides ning käivitatakse vähemalt kaks kiirendiprogrammi. Teise 2-aastase tegevustsükli raames toimuvad ennekõike kiirendiprogrammid. See annab tellijale võimaluse hinnata käivitamisel loodud potentsiaalset ettevõtete voogu ja kvaliteeti ning seeläbi vajadust investeerida kiirendiprogrammi tegevustesse (vt. Lisa 4, Arenguprogrammi ajakava).  Arenguprogrammi auditeerimine. Arenguprogrammi finantsjärelevalve teostamiseks hangib arenguprogrammi ellu viiv konsortsium välise audiitori, kes teostab iga-aastase auditi. Audiitori hankimise viivad läbi arenguprogrammi juhtgruppi kuuluvad teaduspargid. Samuti vastutavad teaduspargid konsortsiumi aruandluse ja informatsiooni esitamise eest valitud audiitorile. Arenguprogrammi ellu viiv meeskond Partner Roll Inimene Koormus Tehnopol Programmijuht Anu Puusaag 0,5 Tehnopol Projekti- ja kogukonnajuht värbamisel 1,0 Tehnopol Kiirendiprogrammi juht Anne-Liisa Elbrecht 0,2 Tehnopol Kaasasutajate kogukonnajuht värbamisel 0,5 Tehnopol Turundusspetsialist Riin Lepp 0,2 Tehnopol Ekspert, kasvuteenused Martin Goroško 0,1 KOKKU 2,5 FTE-d TalTech Programmijuht Rasmus Kalep 1,0 TalTech Projektijuht Mirjam Kert 1,0 25  TalTech Ettevõtlusskaut Andri Sokka 1,0 KOKKU 3,0 FTE-d Tartu Teaduspark Programmijuht Pirko Konsa 0,3 Tartu Teaduspark Kiirendiprogrammi juht Pille-Riin Meerits 1,0 Tartu Teaduspark Turundusjuht Riin Lisett Neiland 0,3 Tartu Teaduspark Kogukonnajuht Roman Valt 0,5 Tartu Teaduspark Ekspert värbamisel 0,5 KOKKU 2,6 FTE-d Tartu Ülikool Programmijuht Anni Port 0,4 Tartu Ülikool Ettevõtlusagentide juht Tarmo Puolokainen 1,0 (eelarveta) Tartu Ülikool Eel-kiirendi koordinaator Sigrid Harjo 0,5 Tartu Ülikool IP kaitse ekspert Marit Saul 0,4 Tartu Ülikool IP kaitse koordinaator Alina Paas 0,3 KOKKU: 2,2 FTE-d Eesti Maaülikool Programmijuht Katrin Kepp 0,4 Eesti Maaülikool Projektijuht Lili Veesaar 0,4 Eesti Maaülikool Ekspert värbamisel 0,4 KOKKU: 1,2 FTE-d Arenguprogrammi ellu viiva meeskonna täpsem rollikirjeldus on välja toodud Lisas 5: Tallinna ja Tartu partnerite programmi kirjeldus. Strateegilised koostööpartnerid Eesti ökosüsteemis TUVASTAMINE Prototron Prototron aitab leida varajases faasis unikaalseid teadmiste põhiseid tooteideid ja meeskondi, sh. ülikoolidest tulevad meeskonnad. Prototroni abil on võimalik arenguprogrammi kaasata sobivaid prospekte ning korraldada koostöös temaatilisi konkursse, et prospektide voogu tagada. Tallinna Ülikool Ülikool kaasatakse arenguprogrammi ettevõtluskeskuse kaudu ning võimalusel tuuakse kriteeriumitele vastavad varajases faasis ideeomanikud või meeskonnad arenguprogrammi osalema, sh. olenevalt küpsusastmest osalema nii koolitustel kui kiirendiprogrammis. Eesti Kunstiakadeemia Ülikool kaasatakse arenguprogrammi ettevõtluskeskuse kaudu ning võimalusel tuuakse kriteeriumitele vastavad varajases faasis ideeomanikud või meeskonnad arenguprogrammi osalema, sh. olenevalt küpsusastmest, osalema nii koolitustel kui kiirendiprogrammis. Tallinna Kõrgkool kaasatakse arenguprogrammi ettevõtluskeskuse kaudu ning Tehnikakõrgkool võimalusel tuuakse kriteeriumitele vastavad varajases faasis ideeomanikud või meeskonnad arenguprogrammi osalema, sh. 26  olenevalt küpsusastmest osalema nii koolitustel kui kiirendiprogrammis. NÜGIMINE Asutajate Selts Asutajate Seltsi kuuluvad praegused ja endised startup ettevõtete asutajad ja kaasasutajad. Koostöö Asutajate Seltsiga võimaldab tuua arenguprogrammi raames käivitatavale kaasasutajate platvormile juhte, kes on valmis liituma teadusmahuka ettevõtte käivitamisega. Muuhulgas otsitakse Asutajate Seltsist mentoreid, kellel on kogemus teaduspõhise ettevõtte käivitamisel ja juhtimisel. EstBAN Eesti Äriinglite Assotsiatsioon koondab enam kui 320 investorit, äriinglit. Koostöö EstBANiga võimaldab tuua arenguprogrammi raames käivitatavale kaasasutajate platvormile juhte, kes on valmis liituma teadusmahuka ettevõtte käivitamisega. Muuhulgas otsitakse EstBANist mentoreid, kellel on kogemus teaduspõhise ettevõtte käivitamisel ja juhtimisel. Hilisemas, KIIRENDAMISE faasis, tehakse EstBAN võrgustikuga koostööd, et leida varajase faasi investeeringuid kiirendiprogrammis osalevatesse ettevõtetesse. Süstemaatiliselt seatakse sisse töökohtumised EstBANiga, et viia teadlikkust deep-tech investeerimisvõimalustest liikmeteni, kasutades selleks arenguprogrammi ja EstBANi sündmuste ja koolituste kava. Innovatsiooniliidrite Innovatsiooniliidrite klubisse kuulub enam kui 40 Eesti klubi suurorganisatsiooni ja ettevõtet, mida esindavad tippjuhid või keskastmejuhid. Koostöö Innovatsiooniliidrite klubiga võimaldab tuua arenguprogrammi raames käivitatavale kaasasutajate platvormile juhte, kes on valmis liituma teadusmahuka ettevõtte käivitamisega. Hilisemas, KIIRENDAMISE faasis, tehakse Innovatsiooniliidrite klubi võrgustikuga koostööd, et leida varajase faasi investeeringuid või esmaseid test-kliente kiirendiprogrammis osalevatele ettevõtetele. KIIRENDAMINE Creative Destruction CDL pakub teadusmahukatele tegutsevatele ettevõtetele ligipääsu Lab (CDL) valdkondlikule rahvusvahelisele mentorbaasile. Arenguprogrammis osalevad ettevõtted saavad paralleelselt kiirendiprogrammiga osaleda CDL programmis ning leida seeläbi spetsiifilisi mentoreid. ESA BIC Estonia ESA BIC kiirendab kosmose- ja kaksikasutustehnoloogia ettevõtete arengut ning programmi pakuvad Tehnopol ja Tartu Teaduspark. ESA BIC võimaldab leida lisaks arenguprogrammi uusi sihtgrupi ettevõtteid ning luua sünergiat mentorite ja ekspertiisi näol. NATO DIANA NATO DIANA kiirendab kaitse- ja kaksikasutustehnoloogia ettevõtete arengut ning programmi pakuvad Tehnopol ja Tartu Teaduspark. NATO DIANA võimaldab leida lisaks arenguprogrammi uusi sihtgrupi ettevõtteid ning luua sünergiat mentorite ja ekspertiisi näol. Health Founders HFE kiirendab tervisetehnoloogia ettevõtete kasvu. HFE Estonia (HFE) programmides osalevad ettevõtted, teaduspõhised ettevõtted, saavad 27  sobivusel osaleda arenguprogrammi kiirendis. Samuti, saab arenguprogramm ja HFE vahendada järjepidevalt informatsiooni ettevõtete voo osas, et leida parimaid arengut toetavaid lahendusi ettevõtetele. Startup Estonia Startup Estonia haldab startup tugiorganisatsioonide ökosüsteemi Eestis. Arenguprogrammi toetades aitab Startup Estonia pakkuda grant- rahastust, korraldada arenguprogrammi, rahastada EIR programme ülikoolides, korraldada ettevõtetele demo-päevi ja rahvusvaheliste konverentside külastusi, hoida teadusmahuka ettevõtluse kogukonda Eestis läbi sündmuste ja infovahetuse (Deep-tech Pub). Arenguprogrammi ettevõtted liidetakse seniste Startup Estonia teenuste juurde. Lisaks sellele osaleb Startup Estonia arenguprogrammi juhtimises läbi nõuandva kogu. See võimaldab jooksvalt koordineerida ja kooskõlastada teenuste, sündmuste ja teiste toetustegevuste sünergiat. EIS EIS võimaldab arenguprogrammis osalevatel ettevõtetel leida kasvu- ja arendustegevusi toetavat rahastust (sh- RUP programm), leida ja avad eksportturge (nõustamine ja välisvisiidid), leida mentoreid ja nõustajaid (EIS programmid ja mentorid). Lisaks sellele osaleb EIS arenguprogrammi juhtimises läbi nõuandva kogu. EstVCA EstVCA koondab piirkonna riskikapitalifondid. EstVCA ja arenguprogrammi koostöö võimaldab leida kasvuks vajalikku kapitali programmis osalevatele ettevõtetele. Lisaks sellele osalevad EstVCA liikmete esindajad arenguprogrammis mentoritena ning aitavad ettevõtetel investorvalmidust saavutada. Süstemaatiliselt seatakse sisse töökohtumised EstVCAga, et viia teadlikkust deep-tech investeerimisvõimalustest liikmeteni. Civitta Civitta aitab leida rahvusvahelist rahastust alustavatel ja kasvavatel tehnoloogiaettevõtetel ja ettevõtluse tugiorganisatsioonidel. Arenguprogrammis osalevad ettevõtted saavad Civitta abil osaleda rahvusvahelistes konsortsiumites ning leida avalikku rahastust toote- ja äri arendamiseks. Samuti käivitatakse Civittaga rahvusvahelisi koostööprojekte, mis võimaldavad ettevõtetel osaleda teadus- ja tootearendussuunalistes konsortsiumites. Seeläbi leiavad arenguprogrammis osalevad ettevõtted partnereid ja lisakapitali. Invent Baltics Invent Baltics aitab ettevõtetel leida avalikku kapitali ja grante toote- ja äriarendustegevuste ellu viimiseks. Arenguprogrammis osalevad ettevõtted saavad Invent Baltics abil otsida avalikku finantsvõimendust üle Euroopa ning koostada pakkumusi EIC Accelerator programmis osalemiseks (tugiteenused ja kapital). Arenguprogrammi jätkusuutlikkus 28 Arenguprogrammi eesmärk ei ole luua ühekordne toetusmehhanism, vaid käivitada süsteemne ja püsiv süvatehnoloogia ettevõtluse arendamise mudel Eestis. Programmi jooksul üles ehitatud metodoloogiad, koostöömudelid ja kompetentsid jäävad püsima ka pärast programmi lõppu, pannes aluse pikaajalisele mõjule Eesti teadus- ja ettevõtlusökosüsteemis. Peamised jätkusuutlikkust tagavad mehhanismid on järgmised:  Arenguprogrammi partnerite tegevuste jätkusuutlikkus. Programmi rakendavad partnerid on valdkondlikud kompetentsikeskused, kelle põhitegevus hõlmab teaduspõhiste ettevõtete kasvatamist täna ja ka tulevikus. Programmi raames loodud uued teenuste mudelid ja kaasatud kompetentsid (mentorid, EIR-id, kaasasutajad, investorid jne.) integreeritakse partnerite igapäevateenustesse, mis muudab neid tugevamaks ja suuremat väärtust loovaks.  Kogukonna ja võrgustiku jätkusuutlikkus. Programmi jooksul kujuneb välja püsiv kogukond teadlaste, investorite, mentorite ja ettevõtjate vahel. Selle baasil jätkavad ülikoolide ja teadusparkide juures tegevust kogukonnapõhised sündmused ja teenused, mis toovad esile uusi kommertsialiseerimiskatsetusi.  Teadmiste ja metoodikate edasiarendus. Programmi käigus töötatakse välja ja rakendatakse maailma parimatel praktikatel tuginevaid metoodikad teaduspõhiste ideede esilekutsumisel ja arendamisel (sh KTH meetod, mentorite tööriistad, ettevõtte valideerimise mudelid jne.). Need jäävad kättesaadavaks kõikidele partneritele ja kasutatakse ka edaspidi omavahelises koostöös.  Mõju ja tulemuste levitamine. Programmi tulemused, sealhulgas parimad praktikad, õppetunnid ja edulood jagatakse teistele ökosüsteemi osapooltele ja laiemale avalikkusele. Koostatakse ka soovitused teaduspõhise ettevõtluse toetusmeetmete kujundamiseks Eestis. Sellest tekib pikaajalisem kogemuste pagas Eesti teaduspõhise ettevõtluse ökosüsteemi koordineerimiseks.  Jätkusuutlikud ettevõtted. Kõige olulisem pikaajaline tulemus on uute teaduspõhiste ettevõtete teke ja kasv. Programmi lõpetanud ettevõtted on saadikud, eeskujud, mis toovad esile rohkem kommertsialiseerimispotentsiaali ülikoolidest ning motiveerivad tänast startup ökosüsteemi keskenduma rohkem tähelepanu just teadusmahukate ettevõtete kasvatamisele. KONTAKT Arenguprogrammi on valminud ellu viivate organisatsioonide ja olulisemate ökosüsteemi partnerite koostöös. Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta teadusparkide esindajatega: Tallinna Teaduspark Tehnopol:  Martin Goroško, [email protected], 56 800 228  Agnes Roos, [email protected], 516 3427 29 Tartu Teaduspark:  Pirko Konsa, [email protected], 56 800 221  Pille-Riin Meerits, [email protected], 508 8310 30 Lisa 1: Kliendiintervjuude kokkuvõte Süvatehnoloogia iduettevõtetega viidi ajavahemikul 4. aprillist kuni 6. maini 2025.aastal läbi fokuseeritud intervjuud eesmärgiga kaardistada alustavate süvatehnoloogia ettevõtete kõige suuremad väljakutsed ja ootused ökosüsteemile arengu erinevates faasides. Intervjuus käsitlevad faasid olid: Teadus- ja arendusetapp (eesmärgiks põhitehnoloogia kontseptsiooni valideerimine ja teaduslikud läbimurded); Ärimudeli tõestamine ja prototüüpimine (eesmärgiks esimese töötava prototüübi loomine ja laboriväline testimine); Piloteerimine (eesmärgiks tehnoloogia ettevalmistamine ja esimesed kliendikatsetused); Turule sisenemine ja esimesed kliendid (eesmärgiks skaleerimine ja varajane turustamine); Skaleerimine ja kasumlikkus (eesmärgiks kiire laienemine uutele turgudele ja toodete portfelli arendamine). Intervjuud tehti 11 süvatehnoloogia iduettevõttega: DoseSage, Elnora, GaltTec, Gearbox Biosciences, GScan, H2Electro, Lightcode Photonics, Nanordica Medical, Skudo, Vectiopep, Äiotech, kellest ükski ei ole jõudnud fookusintervjuu toimumise ajaks struktuuri viimasesse ehk skaleerimise ja kasumlikkuse etappi. Intervjuusid viisid läbi Pille-Riin Meerits, Pirko Konsa, Martin Goroško ja Agnes Roos Ettevõtete välja toodud läbivad teemad: 1. Intellektuaalomandi (IP) kaitse ja haldamine Ülikoolist IP-de kättesaamine on sageli keeruline, aeganõudev ning nõuab suurt vaimset energiat ja ressursse. Samuti on toote IP-de loomine ning kaitse sarnaselt keeruline, kuna Eestis ei ole alati saadaval kvalifitseeritud nõustajaid selles valdkonnas. Seetõttu pöörduvad paljud ettevõtjad IP-de ning patenteerimise teemadel tihti just Londonisse. Ootus on algselt saada tõhusamat kohaliku toetust ja seejärel finantstoetust väljaspool Eestit vajalike IP-de ja/või patentide tegemiseks kuna see on väga kallis. 2. Investorkogukonna teadlikkus ja riskivalmidus Eestis puudub teadlikkus süvatehnoloogia ettevõtlusest ning suhtumine on sageli riske vältiv. Selle tulemusena on investorid vähem valmis panustama keerukamatesse ning innovaatilisematesse (teadus- ja arendustegevust nõudvatesse) iduettevõtetesse. Kohalikud investorid ei ole riskialtid ja ei panusta suuri summasid. Samuti raske leida investoreid, kes teemat jagaks, vähem spetsiifilisi teadmisi. Toodi välja ka Euroopa investorkogukondade suhteline nõrkus süvatehnoloogia osas. 3. Ärikompetentsi puudulikus ja algselt ka alahindamine Äriteadlikkus – sh nii teadlik ning teadustamata, vajab suuremat tähelepanu. Tootearenduses on kriitiline kliendikeskne mõtteviis ning pidev kliendiga suhtlemine. Peab olema väga selge, kes on sinu klient (ja ta ei pruugi esialgu veel aru saada, et ta su toodet/teenust vaja on) Läbi etappide on kogu aeg vaja toodet oma potentsiaalse kliendiga valideerida, alustada tuleb probleemist, rääkida kliendiga, mitte arvata. If you start with solving a problem, you probably already solved half of your challenges in building a startup. 4. Võrgustik ja toetava kogukond 31  Oluline on Eestis luua tugev, toetav kogukond mis aitaks iduettevõtete vahelisi kontakte tihendada ning laiemalt ökosüsteemi osaliste vahel vahetada infot ja tugevdada sidemeid. Selleks on vajalikud teadusasutuste juures olevad ettevõtlust toetavad tugiüksused, teaduspargid oma kiirendiprogrammide ning mentorite toega aga ka teised ökosüsteemi osalised, kes iduettevõtetele pakuvad tuge ja teenust. Ilma inkubaatori toetuseta oleksime olnud täiesti kadunud. Info täna killustunud ja peab ise otsima ja leidma kes ja kuidas sind aitab, mis eriti hirmutav alustavale ettevõtjale. Oluliseks peetakse regulaarsete võrgustumisürituste korraldamist, et soodustada teadmiste jagamist ning koostöövõimalusi oluliste sidemete loomisel. Toetavat kogukonda (sarnaseid alustajaid), kellega hirme, probleem ja ka edu jagada. Lisaks Eesti kogukonnale on vaja rahvusvaheliste võrgustike loomine, et unikaalset kompetentsi juurde tuua, tekiks rahvusvahelisi nõustajaid. Suurenenud alustavate süvatehnoloogia ettevõtjate kontsentratsioon võiks avada siin uusi võimalusi. 5. Tugiteenuste ja teadmiste jagamise võimalused Soovitatav on korraldada regulaarselt „office hours“ erinevatel teemadel, nagu hanked, värbamisprotseduurid, juriidilised küsimused ja muud startuppi toetavad valdkonnad. Need sessioonid aitaksid ettevõtjatel saada vastuseid ning suuniseid praktilistele küsimustele. 32 Lisa 2: KTH innovatsiooni võimekuse taseme süsteemne mõõtmine ja metoodika Ettevõtete küpsustaseme hindamiseks kasutatakse arenguprogrammi ellu viimisel, ennekõike aga kiirendiprogrammi mõju hindamisel, rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat, KTH Innovation Readiness Level (IRL). KTH IRL on Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) välja töötatud raamistik, mis aitab hinnata ja juhtida teaduspõhiste ideede arengut varajastest kontseptsioonidest turuvalmis lahendusteni. Metoodika on inspireeritud NASA Technology Readiness Levelist, kuid kohandatud innovatsiooni ja ettevõtluse konteksti. Metodoloogia eesmärk on mõõta ja struktureerida innovatsioonide arendusetappe, kaardistada vajalikke tegevusi ja väljakutseid igas arengufaasis, anda selgust, millal idee või ettevõte on valmis liikuma järgmisele tasemele (nt investeeringuks, partnerluseks, turule sisenemiseks). KTH IRL meetodi kasutamise peamisteks tugevusteks on mugav visuaalne tööriist (IRL-mudel on sageli esitatud radarina, mis aitab visuaalselt hinnata valmidust kuues erinevas dimensioonis - meeskond, turg, tehnoloogia, IO, ärimudel, investeeringud), praktiline progressi jälgimine (iga tase sisaldab juhiseid ja kontrollküsimusi, mis aitavad ideel või ettevõttel edasi liikuda ja samal ajal ka õigeid tugiteenuseid pakkuda), laialdane kasutus (mudelit kasutatakse rahvusvaheliselt ning see on arusaadav ka investorkogukonnas). Rohkem infot metoodika kohta leiab siit: https://kthinnovationreadinesslevel.com. Kiirendiprogrammi rahastuse oodatavad KTH IRL tasemed: Ettevõte alustab kiirendiprogrammi ja kvalifitseerub I faasi grant-rahastuseks.  Teisestel allikatel põhinevad turu- uuringud, põgus klientide tundmine, esmane probleemi-vajaduse hüpotees (CRL=2)  Katsed tehtud laborikeskkonnas, mis näitavad, et tehnoloogia võiks töötada ja olla teostatav (TRL=3)  Ärikontseptsioon ja väärtuspakkumine on kirjeldatud, põgusad teadmised turu ja konkurentsikeskkonna kohta (BRL=2) 33   Kaardistatud erinevad IO vormid, selgitatud omandiõigus (IPRL=2)  Üks või mitu inimest, kellel on mõned, kuid mitte kõik vajalikud pädevused ja suutlikkus idee kontrollimise alustamiseks, kompetentside vajadused ja lüngad on kindlaks tehtud (TMRL=3)  Esialgne plaan koos rahastamisvõimalustega esimeste sammude jaoks (1-6 kuud) (FRL=2) Ettevõte lõpetas I kiirendifaasi ja kvalifitseerub II faasi grant-rahastuseks.  Saadud tagasiside otsekontaktidelt, selgem arusaam klientidest ja kliendisegmentidest, probleemi-vajaduse hüpotees on selge (CRL=3)  Katsed tehtud laborikeskkonnas, mis näitavad, et tehnoloogia võiks töötada ja olla teostatav (TRL=3)  Kavandatava ärimudeli esimene versioon näitab majanduslikku elujõulisust tuginedes enda eeldustele (BRL=4)  On kaalutud, millised IO vormid on kõige olulisemad kaitsta, võimalik esialgne analüüs ennetamaks vastuolusid seoses IO õigustega (IPRL=3)  Meeskonnal on selge ettekujutus, kuidas idee turule viia, olemas mitu, kuid mitte kõik kompetentsid, on olemas plaan puuduvate kompetentside leidmiseks, alustatud arutelud rollide ja omandiõiguse osas (TMRL=4)  Olemas piisav rahastamine esmaseks kontrolliks (1-6 kuud), teadlikkus erinevatest rahastamisliikidest (FRL=3) 34  Ettevõte lõpetas II kiirendifaasi ja kvalifitseerub III faasi grant-rahastuseks.  Kliendid on väljendanud huvi toote/teenuse vastu ja kinnitanud, et see suudab lahendada nende probleemi, loodud suhted potentsiaalsete sihtklientidega (CRL=5)  Põhikomponendid on integreeritud ja annavad laboritingimustes soovitud tulemusi (TRL=4)  Olemas ekspertide tagasiside ärimudeli kohta, turu tagasisidel põhinev ajakohastatud kasumiprognoos näitab majanduslikku elujõulisust (BRL=5)  IO strateegia kavand on olemas, esimene ametlik taotlus IO õiguste kohta (IPRL=5)  Esialgne meeskond, kes panustab oluliselt määral aega, selged rollid, eesmärgid, visioon, olemas osanike leping (TMRL=5)  Idee ärilise potentsiaali kontrollimiseks on välja töötatud plaan, tuvastatud asjakohased rahastamisallikad, olemas piisav rahastus kontrollikava olulise osa elluviimiseks, (FRL=4) Ettevõte lõpetas III kiirendifaasi ja on ära kasutanud III grant-rahastuse.  Olemas kehtivad kliendilepingud, esmamüük või testkasutajad (CRL=7)  Prototüüp töötab asjakohases keskkonnas (TRL=6)  Täielikku jätkusuutlikku ärimudelit on testitud ühes või mitmes realistlikus äristsenaariumis (testmüük, ettetellimine, piloot, hange jne). Täielikud finantsprognoosid näitavad majanduslikku elujõulisust (BRL=6)  Olemas terviklik IO strateegia, läbi viidud tegevusvabaduse esialgne hindamine, positiivne vastus taotlusele või läbi viidud analüüs koos spetsialistiga (IPRL=6)  Olemas üksteist täiendav ja mitmekesine asutajameeskond, olemas kõik lähiajal 35  vajalikud kompetentsid, selge tegevjuht, pühendunud meeskond (TMRL=6)  Olemas 3-5a finantsprognoosid, täiendatud esitlus (pitch deck) on asjakohaste kuulajate peal testitud (FRL=6) 36 Lisa 3: Arenguprogrammi protsess 37 Lisa 4: Arenguprogrammi ajakava 38 Lisa 5: Tallinna ja Tartu partnerite programmi kirjeldus TALLINN TalTech ja Tehnopol käivitavad ühise töögrupi, mille eesmärk on kasvatada süvatehnoloogial põhinevate ettevõtete arvu TalTechis ning kiirendada nende liikumist teadusideest investeerimisvalmis ettevõtteni teaduspargi kiirendis. Koostöö ühendab TalTechi teaduskompetentsi ja Tehnopoli praktilise ettevõtlus- ja kiirendikogemuse, luues tugeva platvormi uute tehnoloogiliste lahenduste turule toomiseks. Programmi jooksul kaardistatakse 150 teaduspõhist ideed, millest 75 läbib eel-kiirendi ning 27 jõuab kiirendiprogrammi. Programm viiakse ellu koostöös riiklike teadus- ja innovatsioonialgatustega, sh ASTRA+ meetmega, ning selle juhtimiseks moodustatakse Tallinna ökosüsteemi töögrupp, kuhu kuuluvad TalTechi ja Tehnopoli esindajad. Tehnopoli personal ja vastutusvaldkonnad: Anu Puusaag – programmijuht  Vastutab strateegilise juhtimise ja programmi üldise suuna eest.  Koordineerib sisu arendust, sh tegevuste ja eesmärkide kooskõlastamist projekti pikaajaliste eesmärkidega.  Kohaliku ökosüsteemi töö koordineerimine.  Hindamiskomisjonides osalemine. Värbamisel - projekti ja kogukonnajuht  Vastutab programmi teenuste, sh. kiirendiprogrammi, ellu viimise eest.  Koordineerib ettevõtete kogukonda, teenuseid, sh. mentorus ja koolitusprogramm.  Haldab väliseid partnerlussuhteid ja partnereid, sh. välised mentorid, koostöö ökosüsteemi organisatsioonidega.  Administratiivsed ülesanded, sealhulgas aruandlus, dokumentatsioon ja suhtlus teenust pakkuvate konsortsiumi liikmetega. Anne-Liisa Elbrecht – kiirendi juht  Potentsiaalsete ettevõtete voo jälgimine koostöös TalTech meeskonnaga ja prospektide küpsustaseme hindamine kiirenditeenuse käivitamiseks.  Kiirendiprogrammi kvaliteedi ja sisu juhtimine, järelevalve.  Programmis osalevate tiimide KTH taseme hindamise koordineerimine mentoritega. Värbamisel – kaasasutajate kogukonnajuht  Kaasasutaja platvormi käivitamine ja koordineerimine.  Kaasasutajate koolitamine koostöös konsortsiumi partneritega.  Kaasasutajate vahendamine meeskondadesse ning tugiteenuse pakkumine juriidiliste kokkulepete sõlmimisel. Riin Lepp – turunduse projektijuht  Programmi turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaani väljatöötamine.  Programmi turundus- ja kommunikatsioonitegevuste ellu viimine. 39 Martin Goroško – ekspert  Programmi teenuste kvaliteedi järelevalve.  Vajaduspõhised programmi ja teenuste parendamise tegevused.  Programmi kasvusprintide teenuse koordineerimine (turg, kapital, IO) TalTechi personal ja vastutusvaldkonnad: Rasmus Kalep – programmijuht  Vastutab strateegilise juhtimise ja programmi üldise suuna eest.  Koordineerib sisu arendust, sh tegevuste ja eesmärkide kooskõlastamist projekti pikaajaliste eesmärkidega.  Tagab, et programm toetab ülikooli ettevõtluse ja innovatsiooni strateegiat. Mirjam Kert – projektijuht  Programmi teenuste juhtimine ja ellu viimine ülikoolis.  Administratiivsed ülesanded, sealhulgas aruandlus, dokumentatsioon ja suhtlus partneritega.  Ressursside ja eelarve kasutamise koordineerimine. Andri Sokka – hargettevõtluse ekspert / tehnoloogiaskaut  Ülikooli ideede ja meeskondade voo otsimine ja esmatasandi nõustamine, sh. tehnoloogia teostatavuse ja äripotentsiaali valideerimine.  Koostöös Tehnopoli meeskonnaga kliendibaasi haldamine.  Koostöös Tehnopoliga esmatasandi nõustamise ja mentorite töö koordineerimine.  Ülikooli programmi ja teenuste ellu viimine. Tuvastamise etapp Tuvastamise etapi raames käivitatavad koostöötegevused ja teenused on järgmised:  TalTechi ja Tehnopoli ühise meeskonna loomine ja regulaarkohtumiste tava käivitamine. Ülikoolide ja teadusparkide esindajatest tegevtiimi määramine, kelle ülesandeks on uuendada andmeid potentsiaalsete teaduspõhiste ideede ja arendusprojektide staatuse või progressi kohta. Oluline on jagada süvatehnoloogia prospektide infot nii ülikooli kui teaduspargi vaatest, sh. teadusparkidesse otse tulev voog, mida jagatakse ka ülikooliga.  Prospektide voo otsimine ja kontakttegevused TalTechis. Lisaks arenguprogrammi tsentraalsetele turundustegevustele, kaastakse sihtgruppi TalTechis kõige efektiivsemaks läbi otsekontakti, sh. proaktiivne suhtlus ülikoolide ettevõtluskeskuste esindajate (venture builder või tehnoloogiasiirde ekspert) poolt. Selleks korraldatakse valdkondlike kokkusaamisi, võrgustamis- ja kontaktide leidmise sündmuseid.  Regulaarne prospektide ülevaatus ja kliendihalduse süsteem. Arendusprogrammi raames toimuvad potentsiaalse ja olemasoleva kliendivoo andmete uuendamise ja ülevaatuse koosolekud 1x kuus. Voo kvaliteedi ja progressi hindamiseks rakendatakse KTH IRL mudelit. Tehingute voo ja progressi jälgimise haldamiseks võetakse kasutusele olemasolev tarkvaraline lahendus (näiteks Dealum, Scoro platvormi, mis 40  võimaldab nimetatud funktsionaalsuse, aga on ka avatud lähteplatvorm investor- kontaktide loomiseks ja ekspertide kaasamiseks).  Ettevõtlusskaudi võimekuse loomine ülikoolis, esmatasandi nõustamine. Ettevõtlusskaudi positsiooni loomine ülikooli ettevõtluskeskuse juurde, kelle ülesandeks on tuvastada potentsiaalne kommertsialiseerimisvõimalusega teadusprojekt, pakkuda omanikele esmatasandi tuge ja tagasisidet, tuua projekt CRM keskkonda ja jälgida projekti valmiduse kasvu järjepidevalt. Positsiooniga tekib juurde ka ärilist 1-1 nõustamise võimekust ettevõtluskeskuses, mis on oluline enne koolitus- või kiirendiprogrammi. Esmatasandi nõustamiseks kasutatakse järgmisi võimalusi, mille eest seisab hea ettevõtlusagent: o Koostöös teadusparkidega erialase ekspertiisi vahendamine, o Koostöös partneritega (nt EstBAN, EstVCA, Asutajate Selts) ärilise või tehnilise ekspertiisi vahendamine, o Kaasasutajate vahendamine varajases faasis ideede juurde.  Koolitusprogrammiks valmisoleku kinnitus ja TalTech teadusarendusrahastuse süsteemi integreerimine. Ettevõtlusskaut, koostöös teaduspargi esindajaga (1+1) annavad kinnituse ja hinnangu teadusprojekti vedajale või meeskonnale osalemiseks eel-kiirendi programmis (4-kuuline koolitusprogramm). Otsuse eelduseks on idee omaniku või meeskonna valmidus ning idee esmane tehnoloogiline ja äriline valideerimine (piisav KTH tase). Eel-kiirendi programmi suundumisel on meeskonnal võimalik taotleda TalTechi teadusarendusgrante, 30 000 eurot meeskonna kohta, mille abil teha esmaseid arendustegevusi eel-kiirendi programmis.  Inspiratsiooni- ja ideestamise fond. Teadusprojektide ja ideede autoritele korraldatakse ideestamise sündmuseid (nt häkatonid), esmaste kaasamõtlejate leidmise (nt MIMIR Deep Dive) ja inspiratsioonisündmuseid, sh visiidid süvatehnoloogia ettevõtetesse ning kohtumised süvatehnoloogia ettevõtetega. Tuvastamise etapi tulemus Tallinna partnerite koostöömudeli käivitamine. Tehnopol ja TalTech on sisse seadnud regulaarse töömeetodi teaduspõhiste ettevõtete voo jälgimiseks alates varajasest ideefaasist. Kaardistatud on 150 potentsiaalset teadusmahukat meeskonda, idee omanikku, kellel on võimekus uus teaduspõhine ettevõte käivitada. Nügimise etapp Nügimise etapi raames käivitatavad tegevused ja teenused on järgmised:  Ärilise kaasasutaja leidmine ja tiimi moodustamine. Teenuse raames tagatakse esialgse idee algatajale või meeskonnale ärilise kompetentsi olemasolu. Ideaalsetel juhtudel arendab ideed edasi ülikoolist tulev meeskond, kuid vastava kompetentsi puududes on vajalik kaasata ideede juurde väliseid ärijuhte (CEO või kaasasutaja rolli). Nende kontaktide loomiseks on vajalik moodustada platvorm ja kogukond potentsiaalsetest kaasasutajatest, mis sisaldab nii hariduslikku programmi, pidevat läbikäimist ülikoolidega, motivatsioonisüsteemi ja juriidilist raamistikku. Teostatakse järgmised tegevused: 41  o kogukonna ehitamine läbi erinevate võrgustike (investorid, ärieksperdid, professionaalsed konsultandid, korduv-ettevõtjad); o motivatsioonisüsteemi väljatöötamine, selle valideerimine teaduspõhiste asutajatega ja universaalse kokkuleppe formaadi väljatöötamine; o kogukonna koolitamine, tehnoloogiatrendide ja Eesti teaduspotentsiaali tutvustamine; o professionaalse personaliotsingu võimekus.  EIR tugi. TalTech käivitab EIR positsioonid, kus kogemusega ettevõtjad nõustavad meeskondasid. EIR tegeleb nügimise faasis 2-4 meeskonnaga või idee omanikuga, osaledes arendustöös meeskonna lisaliikmena. Lisaks nõustamisele, saab EIR soovi ja kokkuleppe korral võtta ka püsiva meeskonnaliikme positsiooni arenevas ettevõttes.  Mentorite haldus ja laiapõhjaline mentortugi süvatehnoloogia ettevõtetele. Arenguprogrammi üheks tugevuseks on mitmekülgne ja sihipäraselt arendatav, kaasatav mentorvõrgustik, kuhu kuuluvad süvatehnoloogia valdkonna teadmiste ja kogemustega eksperdid. Hetkel on Tehnopoli mentorite kogukonnas 170 eksperti, kellele lisaks värvatakse programmi valdkonnaspetsiifilisi rahvusvahelisi nõustajaid. Mentorite rollid jagunevad kolmeks: o Võtme-mentor – töötab konkreetse meeskonnaga koolitusprogrammi vältel ning annab regulaarset sisendit progressi osas ülikoolide ja teadusparkide ühisele tugitiimile; o Valdkondlik mentor – kaasatakse vastavalt vajadusele ning pakub meeskondadele tuge oma kitsamas erialases ekspertiisis. o Koolitaja – osaleb koolitusprogrammi sisu kujundamises ning viib läbi koolitusi ja töötubasid.  Eel-kiirendi programm ülikoolis ärivalmiduse saavutamiseks. Valideeritud projektid liiguvad edasi TalTechi nelja-kuulisse eel-kiirendi programmi, mille eesmärk on arendada välja nii äriline kui ka tehniline valmisolek kiirendisse sisenemiseks. Programm toimub kaks korda aastas, on sünkroniseeritud kiirendite algusega ning toetab 5x10-t teaduspõhist meeskonda liikumisel ideest toimiva ettevõtteni. Programmi ülesehitus on järgnev: o Grupikoolitused – annavad baasteadmised ettevõtte loomiseks, ärimudeli arendamiseks ning MVP (minimum viable product) ülesehitamiseks. o Praktilised töötoad – projektipõhine töö koos mentorite ja valdkondlike ekspertidega. o Iseseisvad ülesanded – toetavad MVP ja ärimudeli valideerimist koos mentorite ja erialaspetsialistide juhendamisega. Programm keskendub eelkõige praktiliste oskuste arendamisele – kuni 2/3 sisust moodustavad praktikumid ja iseseisev töö, mis võimaldab igal meeskonnal liikuda edasi just neile sobivas tempos ja fookuses. Ülejäänud 1/3 on pühendatud vajalike aluste (nt juriidika, meeskonnaehitus, IP jne) andmisele. Koolitusprogrammi olulised eeldused: 42   Eel-kiirendi toimub ülikoolis, koostöös teaduspargiga, kes pakub ekspertiisi ja tuge olemasoleva mentorvõrgustiku kaudu.  Fookus praktikapõhisel õppimisel. Praktiliste ülesannete lahendamisel toetavad osalejaid personaalsed mentorid ja potentsiaalsed kaasasutajad. Selline lähenemine võimaldab kujundada igale meeskonnale individuaalse arenguteekonna vastavalt nende vajadustele ja tasemele.  Tehniline tugi teadusmentoritelt. MVP arendamiseks kaasatakse spetsiifilise valdkonna teadusmentorid, kelle roll on projektipõhine ja lähtuv nende erialastest teadmistest ja kogemustest.  Koordineeritus teiste arendusprogrammidega. Koolitusprogramm arvestab ja on tihedalt seotud teiste tegevustega, eelkõige ASTRA+ programmi tegevusega 2, et vältida kattuvusi ja tugevdada sünergiat.  Akadeemilise personali piiratud kättesaadavuse kompenseerimine. Kui meeskonnas puudub äriline eestvedaja, aidatakse see roll täita juba enne programmi algust, et tagada meeskonna võimekus koolitusest maksimaalselt kasu saada. Nügimise etapi tulemus Tehnopol ja TalTech korraldavad 5 eel-kiirendi programmi, kus osaleb 75 ideed arendavat meeskonda. Lisaks sellele on oluliselt kasvatatud teaduspõhise mentorvõrgustiku suurust, kuhu kuulub lisaks umbes 20-30 eksperti. Käivitatud on kaasasutajate leidmist võimaldav kogukond, mis on integreeritud eel-kiirendi programmiga. 43 TARTU Tartu Teaduspark (TTP), Tartu Ülikool (TÜ) ja Eesti Maaülikool (EMÜ) ühendanud jõud, et paremini ära kasutada Tartus ja Eestis laiemalt peituvat süvatehnoloogial põhinevat ettevõtluspotentsiaali. Algatatud programmi eesmärk suurendada süvatehnoloogia ettevõtete arvukust ning nende jõudmist idee faasist esmase investeeringu kaasamiseni. Võrreldes tänasega tähendab see süvatehnoloogia ettevõtete arendamise kõigis faasides osalejate arvu 2x kasvu. Programmi vältel (2026-2029) on kavas selleks kaardistada vähemalt 200 ideed ja tehnilist meeskonda, millest 125 läbib Tartu partnerite ühiselt korraldatava eel-kiirendi programmi. Moodustatud ettevõtetest jõuab 18 kuud kestvasse kiirendiprogrammi neist vähemalt 30 ettevõtet, kellest omakorda vähemalt 20 suudab selle edukalt lõpetada. Süvatehnoloogia programm toimib tihedas koostöös ülikoolide poolt rakendatava Astra+ meetmega Programmi juhtimiseks ja omavahelise koostöö korraldamiseks moodustatakse Tartu ökosüsteemi töögrupp, kuhu kuuluvad: - Tartu Teaduspark, - Tartu Ülikooli Ettevõtlus- ja Innovatsioonikeskus - Eesti Maaülikooli ettevõtluskeskus Tartu Teaduspargi personal ja vastutusvaldkonnad: Pirko Konsa – programmijuht (0.3)  Vastutab strateegilise juhtimise ja programmi üldise suuna eest.  Juhib koostööd ülikoolide, teadusparkide ja rahvusvaheliste partneritega  Koordineerib sisu arendust, sh tegevuste ja eesmärkide kooskõlastamist projekti pikaajaliste eesmärkidega.  Kohaliku ökosüsteemi töö koordineerimine  Hindamiskomisjonides osalemine ja mentorlus kõigis programmi etappides Pille-Riin Meerits – kiirendi juht (1.0)  Juhtimise operatiivne pool, sh tegevuste ja ressursside planeerimine ja koordineerimine, ajakava  Administratiivsed ülesanded, sh aruandlus, dokumentatsioon ja suhtlus partneritega  Potentsiaalsete ettevõtete voo jälgimine koostöös TÜ ja EMÜ meeskondadega ja prospektide küpsustaseme hindamine kiirenditeenuse käivitamiseks.  Programmis osalevate tiimide KTH hindamise koordineerimine Värbamisel – ekspert (0.5)  Mentorsuhete haldamine, sh rahvusvaheliste mentorite leidmine  Kaasasutajate tegevuste planeerimine ja korraldamine  Rahvusvahelisel tasandil kapitali kaasamise nõustamine Riin Lisett Neiland – turundusjuht (0.3)  Tartu ökosüsteemi turundusstrateegia loomine  Tartu ökosüsteemi ühise turundustegevuskava ja meediakuvandi loomine 44   Teavituskampaaniate planeerimine ja läbiviimine, sh turundusmaterjalide loomine ja levitamine  Programmi turundus ja tegevuste kommunikatsioon Roman Valt – kogukonnajuht (0.5)  Tartu ökosüsteemi kogukonna arendamine ja hoidmine, sh partnerid, ettevõtted, mentorid  Infovahetus kasutusel olevates kommunikatsioonikanalites  Koostöö TÜ ja EMÜga ideekorje ja nügimise faasis (ühissündmuste planeerimine ja korraldamine) ning info edastamine vajalikele osapooltele  Aitab korraldada programmi demopäevi, koolitusi ja muid üritusi TÜ personal ja vastutusvaldkonnad: Anni Port – programmijuht (0.4)  Vastutab strateegilise juhtimise ja programmi üldise suuna eest.  Koordineerib sisu arendust, sh tegevuste ja eesmärkide kooskõlastamist projekti pikaajaliste eesmärkidega.  Tagab, et programm toetab ülikooli ettevõtluse ja innovatsiooni strateegiat.  Juhtimise operatiivne pool: igapäevase tegevuse korraldamine ja projekti ajakava täitmise jälgimine.  Administratiivsed ülesanded, sealhulgas aruandlus, dokumentatsioon ja suhtlus partneritega.  Ressursside ja eelarve kasutamise koordineerimine. Sigrid Harjo – eelinkubatsiooniteenuse ja EIR-teenuse koordinaator (0.5)  Korraldab eel-kiirendi programmi teadusmeeskondadele, et valmistada neid ette järgmisteks etappideks.  Koordineerib EIR teenust (värbab EIR-id, koordineerib meeskondi)  Projekti jooksul läbi eel-kiirnediprogrammi 125 tiimi ja EIR teenust laiendatakse 24 meeskonnale Marit Saul – intellektuaalomandi kaitse ekspert (0.4)  Vastutab Tartu Ülikooli projektis osalevate teadusideede ja -tulemuste intellektuaalomandi kaitse koordineerimise eest.  Projekti jooksul on eesmärk registreerida vähemalt 10 täiendavat patenti. Alina Paas - intellektuaalomandi kaitse koordinaator (0.3)  Koordineerib Tartu Ülikooli projektis osalevate teadusideede ja -tulemuste intellektuaalomandi kaitse protsessi (sh nõustamist, tegevuste planeerimist ja elluviimist koostöös teadlastega) ning toetab patendiportfelli haldamist ja koordineerimist. 45 EMÜ personal ja vastutusvaldkonnad: Katrin Kepp – programmijuht (0.4) Koordineerib EMÜ poolset teadusmahukate ideede kaardistamist ja arendamist. Juhib EMÜ poolset koostööd Tartu partneritega, sh panustab visuaalse teekaardi ja hindamissüsteemi rakendamisse. Koordineerib eel-kiirendi ja EIR-programmi elluviimist EMÜ teadlasmeeskondade seas. Lili Veesaar – projektijuht (0.4) Toetab teadusideede hindamist ja mentorvõrgustiku laiendamist EMÜ teadlastele. Osaleb eel- kiirendi sisu arendamises ja tiimide juhendamises. Aitab rakendada KTH IRL metoodikat teadusideede küpsuse hindamiseks. Värbamisel – ekspert (0.4) Koordineerib EIR-programmi EMÜ teadlasmeeskondadele (värbamine, koostöö korraldus). Toetab tiime ärilise kompetentsi kasvatamisel ja EIRide integreerimisel meeskonda. Osaleb hindamiskomisjonides ja aitab suunata tiime kiirendiprogrammi. Töögrupi ülesandeks on kinnitada iga-aastased programmi tegevuskavad ja eelarved, hinnata tegevuste progressi ja tagada osapoolte vahel tõhus infovahetus. Programmi üle-eestilises juhtimises esindab Tartu ökosüsteemi Tartu Teaduspark kooskõlastades kõik muudatused eelnevalt Tartu töögrupis ning kaasates vajaduse põhiselt teisi töögrupi liikmeid programmi üle-eestilise juhtimisega seotud aruteludesse. Tartu ökosüsteemi koostöö põhimõtted:  proaktiivne lähenemine ja kaardistame ise potentsiaali - kohtumised uurimisrühmade liikmetega, mentorite kaasamine tagasisidestamisele  Info ühine haldamine üle ökosüsteemi ja hästi toimiv infovahetus  Ühtne hindamismetoodika, mis annab kõigile ökosüsteemi liikmetele ülevaate potentsiaalsetest ettevõtlusalgetest  Ressursside omavaheline jagamine – väldime kompetentside dubleerimist toetades teineteist ökosüsteemi siseselt  Regulaarsed üritused , et luua ökosüsteemi hea nähtavus TEGEVUSED Tuvastamise etapp Tuvastamise etapis keskendutakse sellele et avastada ja toetada äripotentsiaaliga teaduslike ideede ja uurimisteemade esmast arendamist ning meeskondade moodustamist. Pilootperioodi ehk esimese 2 aasta jooksul soovime kaardistada ära vähemalt 120 ideed ja meeskonda sellele järgnevalt veel vähemalt 80 meeskonda. 1. Süvatehnoloogia uurimisrühmade tuvastamine ülikoolides  Astra+ toetus on aluseks ideekorjele. Astra+ toetusega kaetakse Tartu Ülikoolis tegutsevate ettevõtlusagentide töötasud (hetkel on värvatud 8 agenti, üks veel värbamisel). Ärivõimaluste analüüsimiseks luuakse ülikoolis ettevõtlusagentide võrgustik, mille liikmed hakkavad tegutsema eri valdkondades või instituutides, olles teadlastele ja uurimisrühmadele lähemal. Ettevõtlusagentide eesmärk on tuvastada oma valdkonnas teadusprojektide, tehnoloogiate ning teadustööde äripotentsiaal ja hinnata 46  seda, et suurendada Tartu Ülikooli teadussaavutuste kommertsialiseerimise võimekust.  Regulaarsed kohtumised ideede kaardistamiseks ja omavaheliseks peegeldamiseks. Vajadusel kaasatakse ka partnereid jätkukohtumistele, kus mentorluse ja nõustamise abil aidatakse igale äripotentsiaaliga ideele leida sobiv arengurada ideeloome etapis. Ettevõtete hindamisel kasutatakse läbivalt KTH IRL hindamismudelit.  Käivitatakse ühine sündmuste sari (vähemalt 5x aastas) ülikoolide eestvedamisel, kus ideede omanikud saavad oma ideed esitleda ja saada ettevõtjate ja valdkonna eksperdile tagasisidet ning näpunäiteid. Tartu Teaduspark jätkab DeepTech Afternoon ürituste korraldamist (4x aastas), kus eelkõige keskendutakse kogukonna kokku toomisele ja äriliste väljakutsete ning investorsuhete arendamisele (süvatehnoloogia ettevõtlus, investeerimine). Selle raames tehakse tihedat koostööd rahvusvahelise süvatehnoloogia kogukonnaga tuues siia esinejaid kui investorkogukonna liikmeid.  Rahvusvahelise parima praktika rakendamiseks Tartus kaardistame, milliseid tegevusi rahvusvahelised ülikoolid ideeloome raames läbi viivad, arendame välja Tartu ökosüsteemile sobiliku lähenemise ja juurutame selle 2026. aastal. 2. Ühtse hindamismetoodika rakendamine  Programmi jooksul kasutatakse läbivalt KTH mudelit, et süsteemselt hinnata voo kvaliteeti ja tiimide progressi.  Mudel on juba kasutusel Tartu Teaduspargis ja Tartu Ülikoolis. TTP koolitab koostöös TÜ esindajatega ka Eesti Maaülikooli meeskonna liikmeid. 3. Mentorite ja ekspertide võrgustiku laiendamine.  Laiendatakse teadlastele kättesaadavat mentorite ja ekspertide võrgustikku, et hõlbustada usaldusväärset ja tulemuslikku koostööd. Tehes koostööd juhtivate ülikoolidega Euroopas ning süvatehnoloogia ettevõtluse arendamisele suunatud võrgustikega.  Tehnoloogiamentorite võrgustiku laiendamise eest seisavad eelkõige ülikoolid jagades infot teaduspargiga.  Tartu Teaduspark võimaldab kasutada oma ärimentorite võrgustikku ning panustab võrgustiku rahvusvahelisse laienemisse, et aidata tiimidel paremini oma ideed arendada kommertsialiseerimise vaates. 4. Ärikogemusega kaasasutajate ja investorite võrgustiku laiendamine.  Ühiselt käivitatakse tegevused äriliste kaasasutajate leidmiseks, kel on vajalikud isikuomaduslikud eeldused ja kompetentsid ning kes on motiveeritud hakkama kaasasutajaks varastesse süvatehnoloogia ettevõtetesse. Selle raames tehakse koostööd üle eesti kaasates investorkogukonda kui teisi ettevõtlusorganisatsioone (sh. Asutajate Selts jt.)  Osapooled ühiselt lepivad kokku kriteeriumid, millele äriline kaasasutaja peab vastama ning töötatakse välja tegevused teadmiste ja vajalike kompetentside ühtlustamiseks.  Vähemalt kaks korda aastas korraldatakse süvatehnoloogia teemal üritusi laiemale avalikkusele (sh. ja investoritele), et parandada nende arusaamist teaduspõhistest ärivõimalustest ning süvatehnoloogia ettevõtete arenguteest, sh saavad teadlased saavad esitleda oma uurimisvaldkonda ja selle praktilisi rakendusvõimalusi. 5. Intellektuaalomandi (IO) kaitsmise toetamine.  Intellektuaalomandi kaitsmise kompetents asub täna Tartu Ülikoolis ning Tartu ökosüsteemis keskendume eelkõige selle pädevuse tugevdamisele. See omakorda 47  võimaldab Tartu Ülikoolil toetada ka teisi ökosüsteemi osapooli programmi eri etappide käigus.  IO teemas rakendatakse UniTartuVentures välja töötatud põhimõtteid.  Toetame intellektuaalomandi kaitsmist nii teadmiste ja ekspertnõu jagamise kaudu kui ka rahaliselt.  Kulu patendi kohta sisaldab:  Leiutise esmane hindamine ja patendiuuringud – kas leiutis on uus ja kaitstav.  Patendivolinike ja juristide töö vahendamine (patenditaotluste koostamine ja esitamine) – patendivolinike ja juristide töö, riigilõivud.  Rahvusvahelised taotlused (nt Euroopa patent, PCT-süsteem) – kulud kasvavad, kui soovitakse kaitset mitmes riigis.  Patendi menetlemine ja hooldustasud – patendiametid võtavad tasusid menetluse ja kehtivuse säilitamise eest igal aastal.  Tõlkekulud ja muud halduskulud – eriti rahvusvaheliste taotluste puhul.  Vastavalt ülikoolis kehtivale korrale lähevad tulud jagamisele autorite ja ülikooli vahel:  “Objekti kommertsialiseerimisest laekunud tulu (ilma käibemaksuta) jaotatakse järgmiselt: 35% autorile autoritasuks, 30% autori struktuuriüksuse arengufondi ja 35% ülikooli üldfondi.”  Ülikool suunab saadud tulud edasi uude teadusarendusse ja uute leiutiste kaitsesse.  Antud projektile avatakse ülikoolis eraldi finantsallikas, kust võetakse vahendid patendikulude katteks (ehk siis on eraldi arvestus üldfondist tulevale kattele ja süvatehnoloogia arenguprogrammist tulevale kattele).  Kui patenti ei ole tulenevalt teadussuunast võimalik täielikult ettevõttesse anda, võimaldatakse ettevõttel seda kasutada litsenseerimise teel ning patenteerimine rahastatakse ülikooli üldfondist.  Kui patent on võimalik täiel määral ettevõttesse edasi anda, rahastatakse patenteerimist süvatehnoloogia arenguprogrammist. TUVASTAMISE ETAPI TULEMUS Tartu partnerite koostöömudeli käivitamine. Tartu Teaduspark, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool on sisse seadnud regulaarse töömeetodi teaduspõhiste ettevõtete voo jälgimiseks alates varajasest ideefaasist. Kaardistatud on 200 potentsiaalset teadusmahukat meeskonda, idee omanikku, kellel on võimekus uus teaduspõhine ettevõte käivitada. Nügimise, eel-kiirendi etapp Nügimise ehk eel-kiirendi etapp keskendub tiimide ärioskuste arendamisele ning idee esmasele valideerimisel äriliselt ja tehniliselt. Etapi raames käivitatavad koostöötegevused ja teenused on järgmised: 1. Ühised eel-kiirendi programm ülikoolide tiimidele.  Valideeritud ideed ja meeskondadel on võimalus kandideerida eel-kiirendi programmi, mille eesmärk on arendada välja nii äriline kui ka tehniline valmisolek ettevõtte asutamiseks kiirendisse sisenemiseks. Programm toimub kaks korda aastas, on sünkroniseeritud kiirendite algusega ning toetab teaduspõhiseid meeskondi liikumisel ideest toimiva ettevõtteni.  Ühiste koolituste eesmärk on ressursikasutuse optimeerimine ja sünergia loomine tiimide vahel. Ühine eelprogramm võimaldab tiimidel jagada ideid ja kogemusi, mis 48  võib viia uute ja tugevamate äriideede tekkimiseni. Eesmärk on koolitada aastas kokku kuni 50 tiimi (40 Tartu Ülikoolist ja 10 Eesti Maaülikoolist). 2. Proof-of-Concept (PoC) rahastus.  Prototüübi rahastus võimaldab teaduslikku ideed valideerida valitud probleemi lahendamiseks ning annab väärtuslikku tagasisidet ärilisest potentsiaalist ning tehnilistest väljakutsetest.  Ülikoolides on juba täna olemas prototüüpide rahastamiseks loodud fondid, mis on rahastatud Astra+ meetmest või oma eelarvelistest vahendistest.  Arenguprogrammi raames soovime pakkuda aastas täiendavat rahastust 8 tiimile summas €30 000 meeskonna kohta, mis harmoneerub suurenenud eel-kiirendi programmis osalejate arvuga. 3. Mentorite ja ekspertide kaasamine.  Eel-kiirendi programmi üheks tugevuseks on mitmekülgne ja sihipäraselt arendatav, kaasatav mentorvõrgustik, kuhu kuuluvad süvatehnoloogia valdkonna teadmiste ja kogemustega eksperdid. Hetkel on Tartu Teaduspargi mentorite kogukonnas üle 100 eksperdi, kellele lisaks värvatakse programmi valdkonnaspetsiifilisi nõustajaid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.  Tartu Teaduspark kaasab oma eksperte eel-kiirendi hindamiskomisjonidesse, et tagada teaduslike ideedele sisukas tagasiside juba võimalikult varakult. 4. Ettevõtlusresidentide (EIR) teenuse laiendamine ja pikendamine.  EIR teenus võimaldab kiirelt kaasata tugevate ideede juurde ärialast kompetentsi, faasis kus tugevat meeskonda ei ole moodustunud ning tehnilised kaasasutajad ei oma piisavalt kogemust äriliste otsuste langetamiseks.  EIR on meeskonna lühiajaline tasustatud liige, kes toob teadusest võrsuvasse ettevõttesse äristrateegia ja -kogemuse. EIR on ärikogemusega eesvedaja, kes panustab meeskonda 20 tundi kuus, 3-9 kuu jooksul. EIR teeb teadlaste meeskonnaga sisulist ja tihedat koostööd, kasutades ka ülikooli tugisüsteemi (nt ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus).  EIR programmi pakutakse kõige potentsiaalikamatele tiimidele Tartu Ülikooli ja Eest Maaülikooli koostöös.  Programm võimaldab tänase EIR programmi siduda tervikuks ning suurendada EIR teenuse kasutajate arvu Tartus püsivalt 4lt 10-le tiimile aastas. ETAPI TULEMUS Programmi käigus Tartu Teaduspark, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool korraldavad 5 eel- kiirendi tsüklit, kus osaleb kokku 125 ideed arendavat meeskonda. Lisaks sellele on oluliselt kasvatatud teaduspõhise mentorvõrgustiku suurust, kuhu kuulub lisaks umbes 20-30 eksperti. Käivitatud on kaasasutajate leidmist võimaldav kogukond, mis on integreeritud eel-kiirenid programmiga. KIIRENDAMINE Kiirendamise etapi elluviimise eest vastutab Tartu Teaduspark tehes Tartus tihedat koostööd ülikoolide ja teiste ökosüsteemi partneritega kui üle-eestiliselt Tehnopoliga korraldades ühiselt koolitusi kui vahendades mentoreid ja eksperte. 49 Hindamiskomisjon Ettevõtete programmi valimine ning progressi hindamiseks moodustatakse Tartu kiirendiprogrammi hindamiskomisjon, kuhu kaasatakse erinevad ökosüsteemi esindajad sh. Tartu Ülikoolist, UniTartu Venture-st kui EIS-st ning investorkogukonnast. Nõnda saavad kõik ökosüsteemi liikmed olla kaasatud kogu programmi väärtusahela ulatuses ning ühiselt paremini otsustada kuidas ka programmi esimestes etappides tegevusi tõhusamalt planeerida. Tehnilised mentorid ja arendusteenused Programmis osalevatel ettevõtetel on vajadusel võimalik kasutada ülikoolide laboriruume ja/või -teenuseid kokkulepitud tingimustel ning hinnaga. Samuti on programmis osalevatel ettevõtetel võimalik vajadusel kasutada ülikoolide ettevõtluskeskuste tuge erinevate teadusrahastusprogrammide taotluste koostamisel. IO kaitse ja teenused Intellektuaalomandi kaitsmise kompetents asub täna Tartu Ülikoolis ning Tartu ökosüsteemis keskendume eelkõige selle pädevuse tugevdamisele. See omakorda võimaldab Tartu Ülikoolil toetada ka teisi ökosüsteemi osapooli programmi eri etappide käigus. Programmi võetud ettevõtetel tekib ka pärast ülikoolist kiirendisse siirdumist tootearenduse käigus uut intellektuaalomandit ja IO strateegia kujundamisel pakume ekspertnõu. 50 Lisa 6: Turundustegevuse põhimõtted Turundustegevuste eesmärk on jõuda arendusprogrammi sihtgrupini ja sidusrühmadeni, tekitada neis teadlikkus programmi olemasolust ja selle väärtusest ning selge soov programmis osaleda. Vajadusel luuakse arendusprogrammi käivitamisel neutraalne turunduslik kuvand ja ühtne visuaal – süvatehnoloogia ettevõtluskogukond, mis on avatud platvorm ettevõtjatele ja tugiorganisatsioonidele. Peamised turundus- ja kommunikatsioonitegevused on suunatud ülikoolide teaduskondadele (teadlased ja teadugrupid) ja doktorantidele. Sekundaarne sihtgrupp on Eestis tegutsev deep-tech ettevõtjate kogukond, kes on programmi avatud tegevustesse kaasatud. Arendusprogrammi turundusstrateegia toetab programmi eesmärki kasvatada teaduspõhiste iduettevõtete arvu ja kvaliteeti ning tugevdada kogu süvatehnoloogia ökosüsteemi. Strateegia keskendub eelkõige järgmistele põhimõtetele:  Selge väärtuspakkumine teadlastele ja ettevõtjatele. Turundus peab esile tõstma programmi rolli sillana teadus- ja ärimaailma vahel. Kommunikatsioon peab aitama teadlastel näha ettevõtlust realistliku ja motiveeriva karjäärivalikuna. Ettevõtjatele tuleb selgelt sõnastada, kuidas programm aitab riske maandada, kompetentsi kasvatada ning turu- või investeeringuni jõuda.  Sihtgruppide defineerimine ja kõnetamine. Turundustegevused on suunatud ennekõike järgmistele sihtgruppidele:  Teadlased ja doktorandid – sõnumid keskenduvad sellele, kuidas ideid saab viia turule ilma akadeemilist karjääri katkestamata.  Potentsiaalsed ärijuhid (nt EIR-id, co-founder’id) – rõhutada võimalust liituda kõrge potentsiaaliga teadusprojektidega.  Ülikoolide tugistruktuurid ja teaduspargid – esile tuua süsteemse koostöö võimalused ja uus väärtus, mida läbi koostöö pakutakse.  Investorid – näidata, programmi kaudu tekkivat kvaliteetset ja ette valmistatud investeerimisprospektide voogu.  Usalduse ja pikaajalise koostöö rõhutamine. Arenguprogramm on üles ehitatud koostööle ülikoolide, teadusparkide ja ettevõtluse tugistruktuuride vahel. Turunduses tuleb rõhutada, et see on usaldusväärne, strateegiliselt juhitud ja kestlik ettevõtmine, mitte lühiajaline projekt.  Edulugude ja mõju näitamine. Inspireerimaks uusi osalejaid ja partnereid, tuleb regulaarselt kajastada programmi raames tekkinud ideid, loodud ettevõtteid ja kaasatud investeeringuid. Nähtav edu aitab luua usaldust ja tõsta teadlikkust.  Süsteemne ja järjepidev kohalolek kanalites. Ülikoolide sisekommunikatsioon (uudiskirjad, seminarid, teaduskondade infopäevad), ettevõtlus- ja tehnoloogiameedia, rahvusvahelised ja kohalikud teadus- ja tehnoloogiamessid ning konverentsid, sotsiaalmeedia ja professionaalvõrgustikud (nt LinkedIn). 51   Kogukonna loomine ja hoidmine. Arvestades Eestis toimivat süvatehnoloogia valdkonna võrgustiku olemasolu, tuleb programmi tegevused võrgustikuga integreerida. Lisaks sellele on kogukonda vaja liita sihtgrupid nagu EIR-id, süvatehnoloogia mentorid ja investorid.  Rahvusvaheline nähtavus ja positsioneerimine. Eesti teaduspõhise ettevõtluse rahvusvaheline nähtavus on oluline usalduse ja kapitali ligimeelitamiseks. Strateegia hõlmab koostööd rahvusvaheliste partnerite ja meediaga, osalemist globaalsetes deep- tech võrgustikes. Täpsem turunduskommunikatsiooni plaan (koos kanalite jms-ga) töötatakse välja peale projekti käivitamist ja täiendava sisendi korjet. 52 Lisa 7: Arenguprogrammi ja grantide eelarve ETAPP PARTNER EELARVE KOKKU 2 aastat 2 aastat TUVASTAMINE 742 000 Tehnopol 89 000 46 500 42 500 TartuTP 97 000 53 500 43 500 TalTech 124 000 104 000 20 000 TÜ 404 000 304 000 100 000 EMU 28 000 4 000 0 NÜGIMINE 786 000 Tehnopol 36 000 20 000 16 000 TartuTP 75 000 50 000 25 000 TalTech 351 000 266 000 10 000 TÜ 288 000 240 000 48 000 EMU 36 000 0 0 KIIRENDAMINE 1 656 096 Tehnopol 786 096 311 800 474 296 TartuTP 870 000 311 800 558 200 PERSONAL 2 397 018 Tehnopol 616 168 308 084 308 084 TartuTP 560 250 280 125 280 125 TalTech 522 400 261 200 261 200 TÜ 463 300 231 650 231 650 EMU 234 900 117 450 117 450 ÜLD 570 891 Tehnopol 135 910 65 455 70 455 TartuTP 203 565 99 283 104 283 TalTech 94 000 47 000 47 000 TÜ 84 564 42 282 42 282 EMU 52 852 26 426 26 426 PROGRAMM 6 152 005 3 190 555 2 826 451 GRANTID 6 460 000 2 690 000 3 770 000 sh.EIS ÄRGAS 1 850 000 0 1 850 000 KOKKU PROGRAMM ja GRANT 12 612 005 KOKKU PROGRAMM ja GRANT (va EIS ÄRGAS) 10 762 005 53 Grantide eelarve: Põhjalikum eelarve ülevaade on pakkumisele lisatud eraldi dokumendina. 54 Lisa 8: Riskid ja riskide maandamine Risk Tõenäosus Riski maandamise plaan (1-5) Tuvastamise etapp Programmi ei leita 4 Esmakordselt Eestis teevad ülikoolid ja piisavalt kvaliteetseid teaduspargid süsteemselt koostööd voo leidmiseks. teaduspõhiseid ideid ja Oluliselt maandab riski teadlikkust tõstvad huvitatud teadlaseid sündmused ülikoolides ning ennekõike ettevõtlusskaudi positsiooni loomine ülikoolis. Lisaks sellele, on ülikoolid tänaseks kaardistanud olulisel hulgal ideid, mis on programmikõlbulikud. Ülikoolide ja 2 Programmi ellu viimiseks luuakse tugevad teadusparkide koostöö ülikoolide ja teadusparkide vahelised ideede leidmisel ei toimi regulaarkohtumiste seeriad ning määratakse tegevmeeskond tööülesannete täitmiseks. Ülikoolid ei leia piisava 1 Programmi raames saavad ülikoolid kasutada kvalifikatsiooniga ressurssi, mis võimaldab õige kvalifikatsiooniga ettevõtlusskaute inimeste värbamist. Samuti on täna ülikoolides (venture builder) tugev ettevõtlussiirde kompetents, mis saab tänu olemasolevat portfelli edasisele arengule suunata. Töövoogude paika 2 Programmi käivitamisel pühendatakse 3 kuud saamine võtab kaua aega koostöömudeli käima saamiseks, meeskondade ja ja ohustab ülejäänud rollide täpsustamiseks, mis annab kindluse, et programmi ajagraafikut regulaarne ja sujuv koostöö saab kokku lepitud põhimõtetel toimima. Nügimise etapp Ülikoolide eel-kiirendi 4 Laiaulatuslik programm võimaldab teha suuremat programmi ei leita turunduskampaaniat ja saavutata nähtavust meeskondi sihtgrupis. Ettevõtlusskaudid loovad personaalselt otsesuhteid sihtgrupiga ja valmistavad voogu ette. Samuti on olemas motivatsioonisüsteem – programm ja PoC või teadusarendusgrant, mis käivitamist soodustab. Eel-kiirendi programm 2 Eel-kiirendi prgorammi loomisel on arvestatud ei ole piisav tõestatud tegevusi ülikoolides. Samuti, koondavad ettevalmistus kiirendiks partnerid peale iga programmi osalejate tagasiside, mis aitab järjepidevalt tegevusi täiendada. Meeskondadel on võimalus programmi erinevates osades vajadusel osaleda korduvalt. 55 Ideede ümber ei koondu 4 Programmi raames luuakse tugev kaasasutajate tugevaid meeskondasid platvorm. Samuti luuakse paindlikke võimalusi ja kommertsialiseerimiseks juriidiline raamistik, mis võimaldab teadlasel ka tehnilises või nõustavas rollis kommertsialiseerimisel osaleda. Ülikoolide IO 2 Pidev ja juba varajases faasis koostöö ülikoolide IO loovutamise protsess on ekspertidega maandab riski. Samuti luuakse nii aeganõudev Tallinnas kui Tartus sarnased mudelid IO loovutamiseks. Kiirendamise etapp Kiirendiprogramm ei 4 Kiirendiprogramm on loodud tuginedes heale loo teadusmahukale senisele praktikale (ESA, NATO DIANA). ettevõttele lisandväärtust Programm võimaldab kiirendisse värvata seni puudunud deep-tech spetsiifikaga ja rahvusvahelise kvaliteediga mentoreid. Ettevõtetelt kogutakse tagasisidet, peale iga etapi läbimist, et kohandada kiirendit pidevalt sobivaimaks programmiks teaduspõhisele ettevõttele. Grant-süsteem ja 4 Sünergia loomiseks pühendatakse piisavalt aega kiirendiprogrammi seos ning viiakse antud programmi ja EIS valiku-, ei tööta aeganõudva hindamis- ja otsustamiskriteeriumid samale protsessi tõttu tasemele. Arendussprindid ei too 2 Arendussprindid baseeruvad välistel oodatud tulemusi teenuspakkujatel ja nõustajatel, mis võimaldab kvaliteedi puudulikkuse korral teha kiireid partnerite vahetusi. Programmis osalevad 4 Kiirendi on üles ehitatud loogilistele ettevõtted vajavad arendusetappidele. Juhul, kui mõni etapp võtab arenguks rohkem aega mõnel ettevõttel rohkem aega, siis on võimalik ettevõttel iseseisvalt tegevusi jätkata ja liituda kiirendiga taas, peale oluliste takistuste ületamist. Üldised riskid Meeskond ja 1 Programmi viivad ellu tugevad partnerid, kellel on kompetentsid ei ole võimekus meeskonda vahetada ja ümber programmi ellu kohandada. Samuti teeb programmi osas viimiseks piisavad järelevalvet ja annab nõuandev kogu, kes saab muudatusteks sisendid anda ja ettepanekuid teha. Arenguprogrammi 4 Programmi kinnitatud eelarve maht koosneb eelarve ei ole piisav, et tegevkuludest ja grantide kuludest. Tegevuskulud kõiki tegevusi ja peavad olema piisavad, et tagada kõikide teenuste teenuseid kvaliteetselt kvaliteetset pakkumist. Juhul, kui tegevuskulud ei ellu viia võimalda teenuseid toodud mahtudes pakkuda, sõltuvalt sisse ostetavate teenuste hinna kasvust 56  vms mõjurist, siis pead programmi ellu viiv konsortsium alustama läbirääkimisi rahastajaga, et leida kompromisse teenuste mahu ja saavutatavate tulemuste osas. Programm ei too 3 Programmi elluviimisel tehakse tellijale pidevaid oodatud tulemusi, ei ülevaateid KPI-de täitmise osas. Iga 18 kuu järel täida seatud eesmärke ülevaatus-auditid, mis võimaldavad tellijal programm peatada, kui KPI-de täitmine ei ole tõenäoline. 57  HALDUSLEPING nr 5-4/367-1 31.12.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), registrikood 70003158, asukohaga Suur- Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, (edaspidi Teaduspark Tehnopol) registrikood 90008258, asukohaga Mäealuse 2/4, Tallinn, 12618, keda esindab juhatuse liige Agnes Roos, ja Sihtasutus Tartu Teaduspark, (edaspidi Tartu teaduspark), registrikood 90001121, asukohaga Riia tn 181a, Tartu, 51014, keda esindab juhatuse liige Pirko Konsa, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, ning Teaduspark Tehnopol ja Tartu teaduspark edaspidi nimetatud koos teaduspargid, sõlmivad halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Lepingu objekt ja alus 1.1. Lepingu objektiks on süvatehnoloogia arenguprogrammi (edapidi arenguporgramm) elluviimise tingimuste kindlaksmääramine (lisa 1) ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 2 lõike 3 ja § 4 lõike 1 alusel ning halduskoostöö seaduse § 3 lõikest 1 ja § 13 lõikest 1 ning riigihangete seaduse § 12 lõikest 5 lähtuvalt teadusparkide volitamine arenguprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannete täitmiseks. 1.2. Arenguprogrammi raames ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2. Haldusülesanded MKM volitab teadusparke arenguprogrammi elluviimiseks täitma lepingu lisas 1 kokkulepitud haldusülesandeid. 3. MKM õigused ja kohustused 3.1. MKM rahastab haldusülesannete täitmist ning selle auditeerimist 10 762 005 euro ulatuses, kandes raha teadusparkide arveldusarvetele (Teaduspark Tehnopol: IBAN EE681010220031892015, SWIFT EEUHEE2X, SEB Pank; Tartu Teaduspark: IBAN EE322200221070201964, SWIFT HABAEE2X, Swedbank) järgmiselt: 3.1.1. esimene osamakse summas 1 041 869 eurot Teaduspark Tehnopolile ja summas 1 329 858 eurot Tartu teaduspargile 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest;  2 3.1.2. teine osamakse summas 1 658 170 eurot Teaduspark Tehnopolile ja summas 1 970 658 eurot Tartu teaduspargile 10 päeva jooksul 31.12.2026 lõppenud perioodi kvartaalse aruande vastavalt punktile 4.5 MKM poolt heakskiitmisest arvates; 3.1.3. kolmas osamakse summas 1 329 517 eurot Teaduspark Tehnopolile ja summas 1 737 458 eurot Tartu teaduspargile 10 päeva jooksul 31.12.2027 seisu kajastava vahearuande MKM poolt heakskiitmisest arvates; 3.1.4. neljas osamakse summas 775 018 eurot Teaduspark Tehnopolile ja summas 919 457 eurot Tartu teaduspargile 10 päeva jooksul 31.12.2028 lõppenud perioodi kvartaalse aruande vastavalt punktile 4.5 MKM poolt heakskiitmisest arvates; 3.2. MKM teostab haldusülesannete täitmise üle haldusjärelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse 4. peatüki 6. jaos sätestatud alustel ja korras. 3.3. MKM-il on õigus leping ühepoolselt lõpetada teatades sellest ette vähemalt 60 kalendripäeva. 3.4. MKM annab teadusparkide ühiselt esitatud ja lepingus kokku lepitud aruannetele hinnangu 30 päeva jooksul nende kättesaamisest arvates. Juhul kui MKM ei kiida aruannet heaks, osutab ta selle puudustele. Täiendatud/parandatud aruandele annab MKM hinnangu 14 päeva jooksul selle kättesaamisest. Juhul kui MKM ei anna kokkulepitud tähtaja jooksul hinnangut aruandele või selle täiendatud/parandatud versioonile, loevad pooled aruande või selle täiendatud/parandatud versiooni MKM-i poolt heaks kiidetuks. 4. Teadusparkide õigused ja kohustused 4.1. Teaduspargid täidavad haldusülesandeid lähtudes lepingu lisas 2 kokkulepitud eelarvest ja lisaks muudele asjakohastele reeglitele ka asjakohastest riigiabireeglitest. Teadusparkidel on seoses vähese tähtsusega abi andmisega järgmised kohustused: 4.1.1. kanda vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 ning riigiabi ja väheses tähtsusega abi registri põhimääruse §-le 14 vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 4.1.2. säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente vastavalt VTA määruse artiklis 6 toodud tingimustele; 4.1.3. arvestama, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos muudest allikatest varem saadud vähese tähtsusega abi peab vastama VTA määruse artiklis 3 toodud reeglitele; 4.1.4. lähtuma abi andmisel VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglitest. 4.2. Teaduspargid esitavad lepingu kehtivuse perioodil majandusaasta aruandeid vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatule. 4.3. Teaduspargid teevad haldusülesannete täitmisel omavahel igakülgset koostööd. 4.4. Teadusparkidel on kohustus informeerida MKM-i viivitamata olukorrast, kus lepingu täitmine on muutunud oluliselt raskemaks. Sellisel juhul lepivad pooled 30 päeva jooksul kokku edasistes tegevustes ja vajadusel muudavad lepingut või lõpetavad selle. 4.5. Teaduspargid esitavad MKM-le ühiselt nende poolt ellu viidud projekti tegevuste kohta aruandeid iga kvartalile järgneva 45 päeva jooksul arvestades, et esimene tähtaeg 31.03.2026 tehtud tegevuste kohta on 15.05.2026. Minimaalselt sisaldab aruanne ülevaadet haldusülesannete täitmisest, lepingu lisas 1 kokku lepitud põhi- ja alaeesmärkide täitmisest ning haldusülesannete täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest. Kui MKM ei kiida aruannet heaks, täiendavad/parandavad teaduspargid seda 14 päeva jooksul alates MKM tagasiside kättesaamisest ulatuses, milles MKM on osutanud selle puudustele. 4.6. Teaduspargid esitavad MKM-le ühiselt põhjalikuma vahearuande 31.12.2027 seisuga tähtajaks 15.03.2028. Vahearuanne sisaldab ülevaadet haldusülesannete täitmisest, lepingu lisas 1 kokku lepitud põhi- ja alameesmärkide täitmisest, parandusettepanekuid tegevuse korraldamise osas ning haldusülesannete täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest. Kui MKM ei kiida lepingu täitmise vahearuannet heaks, täiendavad/parandavad teaduspargid seda 14 päeva jooksul alates MKM tagasiside kättesaamisest ulatuses, milles MKM on osutanud selle puudustele. 4.7. Teaduspargid esitavad MKM-le ühiselt arenguprogrammi lõpparuande seisuga 31.12.2029 tähtajaks 15.03.2030. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet haldusülesannete täitmisest, lepingu lisas 1 kokku lepitud põhi- ja alameesmärkide täitmisest, ettepanekuid järgmiste taoliste programmide disainimiseks ning haldusülesannete  3 täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest. Lõpparuande täienduseks esitatakse kogu arenguprogrammi mõjude hinnang 30.06.2030 seisuga tähtajaks 31.07.2030 tulenevalt lisas 1 toodud arenguprogrammi pakkumusest. Kui MKM ei kiida lepingu täitmise koondaruannet heaks, täiendavad/parandavad teaduspargid seda 14 päeva jooksul alates MKM tagasiside kättesaamisest ulatuses, milles MKM on osutanud selle puudustele. 4.9. Punktis 3.3 nimetatud juhul esitavad teaduspargid MKM-le 45 päeva jooksul MKM-lt vastavasisulise teavituse saamisest ühiselt kirjaliku aruande täidetud ja täitmata haldusülesannetest ning eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest. Samuti kõik vajaliku teabe selleks, et MKM saaks vajadusel tagada haldusülesannete täitmise ka pärast lepingu lõpetamist. 4.10. Teaduspargid tagastavad MKM-le lepingu lõppemisel kasutamata jäänud rahalised vahendid poolte vahel kokku lepitud tähtpäevaks. 4.11. Teaduspargid moodustavad arenguprogrammi nõuandva kogu hiljemalt 31.03.2026, mille liikmete nimekirja kinnitab MKM ning kuhu kuulub ka vähemalt üks MKM esindaja. Arenguprogrammi juhtgrupp teeb nõuandvale kogule ülevaate oma tegevustest ning ühiselt otsitakse lahendusi tekkinud murekohtadele. 4.12. Arenguprogrammi kiirendisse pääsevate ettevõtjate hindamispaneeli koosseisu kinnitab MKM vähemalt 30 päeva enne hindamist. 4.13. Teadusparkidel on kohustus teostada arenguprogrammi auditeerimine. Auditeerimise tellivad teaduspargid vastavalt lisas 1 toodud ajakavale kaks korda arenguprogrammi jooksul: 31.12.2027 seisuga ning 31.12.2029 seisuga. 5. Kontaktandmed 5.1 Teaduspark Tehnopol kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Tehnopoli programmijuht Anu Puusaag, [email protected]; tel. +372 509 0541. 5.2. Tartu teaduspark kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Pirko Konsa, [email protected]; tel. +372 5680 0211. 5.3. MKM-i kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna iduettevõtluse valdkonnajuht Liisi Kirch, [email protected]; tel. + 372 53 33 1811. 5.5. Lepinguga seotud teated ja tahteavaldused tuleb pooltel üksteisele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirja teel. 5.5. Teadusparkide kontaktisikutel on õigus enda poolt esindatava teaduspargi nimel allkirjastada lepingus kokkulepitud aruandeid. 6. Lõppsätted 6.1. Leping koos lisadega avalikustatakse MKM veebilehel. 6.2. Lepingu allkirjastamisel on sellel kaks lisa – süvatehnoloogia arenguprogrammi pakkumus (lisa 1) ning eelarve (lisa 2). MKM: Teaduspark Tehnopol Tartu teaduspark (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Agnes Roos Pirko Konsa  etapp partner TEHNOPOL TUVASTAMINE Tehnopol Tehnopol Tehnopol NÜGIMINE Tehnopol KIIRENDAMINE Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol PERSONAL Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol Tehnopol ÜLD Tehnopol Tehnopol KOKKU (Tehnopol) Tartu Teaduspark TUVASTAMINE TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP NÜGIMINE TartuTP KIIRENDAMINE TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP PERSONAL TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP TartuTP ÜLD TartuTP TartuTP TartuTP KOKKU (TTP) TalTech TUVASTAMINE TalTech TalTech TalTech TalTech TalTech NÜGIMINE TalTech TalTech TalTech TalTech TalTech TalTech KIIRENDAMINE PERSONAL TalTech TalTech TalTech ÜLD TalTech KOKKU (TalTech) Tartu Ülikool TUVASTAMINE TÜ TÜ TÜ TÜ TÜ TÜ NÜGIMINE TÜ TÜ TÜ  TÜ TÜ KIIRENDAMINE PERSONAL TÜ TÜ TÜ TÜ ÜLD TÜ KOKKU (TÜ) Eesti Maaülikool TUVASTAMINE EMU EMU NÜGIMINE EMU EMU EMÜ EMU KIIRENDAMINE PERSONAL EMU EMU EMU EMÜ EMÜ EMÜ ÜLD EMU KOKKU (EMÜ) Programmi maksumus Grantid kokku sh. grantid - ÄRGAS meetmest PROGRAMM + GRANT (sh ÄRGAS) PROGRAMM + GRANT (va ÄRGAS) Investeering per edulugu grandita Investeering per edulugu grandiga tegevus Turundus- ja kommuniaktsioonitegevused programmile CRM platvormi väljatöötamine ja haldus Kaasasutaja kogukonna käivitamine ja haldamine Mentorid ja koolitajad ülikooli programmis Kiirendiprogramm sh. koolitused ja kogukonnasündmused, mentorid, ruumid Kiirendiprogrammi Kiirendiprogrammi Kiirendiprogrammi Programmi vahe- ja lõpusündmused Tipptasemel deep-tech eksperdid (turueksperdid) Arengusprindid, sh teenuse otsekulude katmine Programmijuht ja arenguprogrammi kordinaator Projektijuht ja ettevõtete kogukonnajuht Kiirendiprogrammi juht Kogukonnajuht (kaas-asutajad) Turundusspetsialist Ekspert, kasvuteenused (kapital, turg, IO) Strateegiline koostöö (konverentsid, rahvusvaheline kogemus) Kontor ja administratsioon, tehnika, administratiivkulud Turundus- ja kommuniaktsioonitegevused programmile Üritustel osalemine, workshoppide disain CRM platvormi väljatöötamine ja hoidmine Tartu partneritele Kaasasutaja kogukonna käivitamine ja haldamine Mentorid ja koolitajad ülikooli programmis Kiirendiprogramm sh. koolitused ja kogukonnasündmused, mentorid, ruumid Kiirendiprogrammi Kiirendiprogrammi Kiirendiprogrammi Programmi vahe- ja lõpusündmus Tipptasemel deep-tech eksperdid (turueksperdid) Arengusprindid, sh grantid (otsekulude katmine) Programmijuht Kiirendi juht Turundusjuht Ekspert Kogukonnajuht Strateegiline koostöö (konverentsid, rahvusvaheline kogemus) Kontor ja administratsioon, tehnika, administratiivkulud Arenguprogrammi auditeerimine (4 aastat) Turundus- ja kommuniaktsioonitegevused, sh. sündmused CRM platvormi väljatöötamine ja hoidmine Tallinna partneritele Tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi ekspertide tugi Äriarenduse ja tehnoloogiasiirde esmatasandi koolitused Täiendavad vahendid intellektuaalomandi kaitseks Eel-inkubatsiooni programmi teostamine Tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi ekspertide tugi Tehnoloogiasiirde koolitused Rahastus äripotentsiaali demonstreerimiseks (teadusarendusgrant) EIR tugiprogrammi pakkumine Valdkondlikud mentorid vastavalt meeskondade vajadustele Programmijuht Projektijuht Hargettevõtluse ekspert, ettevõtlusskaut Kontor ja administratsioon, tehnika, administratiivkulud Intellektuaalomandi kaitse vajaduspõhine võimaldamine Tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi ekspertide tugi Äriarenduse ja tehnoloogiasiirde esmatasandi koolitused CRM platvormi väljatöötamine ja hoidmine Tartu partneritele Ettevõtlusagentide värbamine ja igapäevane koordineerimine KTH metoodika alane nõustamine Tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi ekspertide tugi Äriarenduse ja tehnoloogiasiirde koolitused Rahastus äripotentsiaali demonstreerimiseks (teadusarendusgrant) Mentorlus eel-inkubatsiooniprogrammis (125 tiimi /10h tiim) Laiendatud EIR programmi kättesaadavus (6 lisatiimi aastas) Programmijuht Eelinkubatsiooniteenuse ja EIR-teenuse koordinaator Intellektuaalomandi kaitse ekspert Intellektuaalomandi kaitse koordinaator Kontor ja administratsioon, tehnika, administratiivkulud CRM platvormi väljatöötamine ja hoidmine Tartu partneritele Intellektuaalomandi kaitse vajaduspõhine võimaldamine Rahastus äripotentsiaali demonstreerimiseks Mentorlus eel-inkubatsiooniprogrammis Ringbiomajanduse alased koolitused EIR tugiprogrammi pakkumine Programmijuht Projektijuht Ekspert Teadmussiirde juht MI Teadmussiirde juht VLIs Teadmussiirde juht PKIs Kontor ja administratsioon, tehnika, administratiivkulud kirjeldus ühik (tk) ühik (h) ühik (hind) kokku 1 programmi nähtavus, co-founderid 5 5 000 25 000 ühine platvorm TalTechiga 1 4 000 käivitamine, sündmused, koolitused 20 3 000 60 000 60 tiimi, 5h per tiim 60 5,0 120 36 000 27 tiimi, 3x6kuud, 20% drop-off 27 180h mentorlust, 16 koolitust per tiim I etapp 27 9 200 248 400 II etapp 22 9 200 198 720 III etapp 17 9 200 158 976 demopäevad koos TartuTPga 3 5 000 15 000 turule sisenemise sprinti 5 50,0 300 75 000 patendi- ja kapitali kaasamise sprint 9 10 000 90 000 Anu Puusaag 50 0,5 5 830 värbamisel 50 1,0 4 354 Anne-Liisa Elbrecht 50 0,2 6 872 värbamisel 50 0,5 4 354 Riin Lepp 50 0,2 4 079 Martin Goroško 50 0,1 6 872 tegevmeeskonna osalemine 1 25000 25 000 18% personali kuludest 110 910 materjalide template partneritele 5 5000 25 000 välised eksperdid 4 2000 8 000 Dealum 4 1000 4 000 kontaktsündmused + setup 20 3000 60 000 125 tiimi (105 TÜ, 20 EMÜ), 5h per tiim 125 5,0 120 75 000 30 tiimi, 3x6kuud, 20% drop-off 180h mentorlust, 16 koolitust per tiim I etapp 30 9 200 276 000 II etapp 25 9 200 230 000 III etapp 20 9 200 184 000 demopäevad koos Tehnopoliga 3 5000 15 000 turule sisenemise sprinti 5 50,0 300 75 000 patendi- ja kapitali kaasamise sprint 9 10 000 90 000 Pirko Konsa 50 0,3 6750 101 250 Pille-Riin Meerits 50 1,0 4455 222 750 Riin Lisett Neiland 50 0,3 4050 60 750 värbamisel 50 0,5 4050 101 250 Roman Valt 50 0,5 2970 74 250 tegevmeeskonna osalemine 1 25000 25 000 18% personali kuludest 50 2211 110 565 1x aastas väline audit 4 17000 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 1 0 0 ühine platvorm Tehnopoliga 1 4 000 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 3 80 0 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 12 5 0 0 €12k / patenditaotlus 10 12000 120 000 Koolitajad, programmi tehniline tugi 5 15000 75 000 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 100 0 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 400 0 0 €30k tiim / 12 tiimi (grandid eelarves) 12 €12k / meeskond, 20 meeskonda 20 12000 240 000 60 tiimi, 5h per tiim 60 5 120 36 000 Rasmus Kalep (ülikooli vahendid) 50 1 0 0 Naatan Johannes Bender 50 1 5048 252 400 Andri Sokka 50 1 5400 270 000 18% personali kuludest 1 94000 10 patenti 10 40000 400 000 ülikooli vahendid 1 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 12 0 1 4000 4 000 ASTRA+ ja ülikooli vahendid ülikooli vahendid ülikooli vahendid 100 0 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 400 0 0 €30k tiim / 10 tiimi (grandid eelarves) 10 ülikooli vahendid 0 0,0 0 0 €12k / meeskond, 24 meeskonda 24 12000 288 000 Anni Port 50 0,4 6740 134 800 Sigrid Harjo 50 0,5 5900 147 500 Marit Saul 50 0,4 5900 118 000 Alina Paas 50 0,3 4200 63 000 18% personali kuludest 50 1 691 84 564 1 4000 4 000 2 patenti 2 12000 24 000 10 tiimi / €30k tiim (grandid eelarves) 10 20 tiimi /10h tiim (ülikooli vahendid) 20 10,0 120 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 16 0 0 €12k / meeskond, 3 meeskonda 3 12000 36 000 Katrin Kepp 50 0,4 4050 81 000 Lili Veesaar 50 0,4 4050 81 000 värbamisel 50 0,4 3645 72 900 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 50 1 0 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 50 1 0 0 ASTRA+ ja ülikooli vahendid 50 1 0 0 18% personali kuludest 50 1057 52 852 vt. grantid lehte kokku 2 kokku I periood II periood 1 aasta 2 aasta 89 000 25 000 12 500 12 500 7 000 5 500 4 000 4 000 0 4 000 0 60 000 30 000 30 000 15 000 15 000 36 000 36 000 20 000 16 000 10 000 10 000 786 096 606 096 266 800 339 296 80 000 186 800 15 000 5 000 10 000 0 5 000 75 000 20 000 55 000 0 20 000 90 000 20 000 70 000 10 000 10 000 616 168 145 750 72 875 72 875 36 438 36 438 217 700 108 850 108 850 54 425 54 425 68 720 34 360 34 360 17 180 17 180 108 850 54 425 54 425 27 213 27 213 40 788 20 394 20 394 10 197 10 197 34 360 17 180 17 180 8 590 8 590 135 910 25 000 10 000 15 000 3 000 7 000 110 910 55 455 55 455 27 728 27 728 1 663 174 751 839 911 335 97 000 25 000 12 500 12 500 6 250 6 250 8 000 7 000 1 000 5 000 2 000 4 000 4 000 0 4 000 60 000 30 000 30 000 15 000 15 000 75 000 75 000 50 000 25 000 25 000 25 000 870 000 690 000 266 800 423 200 80 000 186 800 15 000 5 000 10 000 0 5 000 75 000 20 000 55 000 0 20 000 90 000 20 000 70 000 10 000 10 000  560 250 101 250 50 625 50 625 25 313 25 313 222 750 111 375 111 375 55 688 55 688 60 750 30 375 30 375 15 188 15 188 101 250 50 625 50 625 25 313 25 313 74 250 37 125 37 125 18 563 18 563 203 565 25 000 10 000 15 000 3 000 7 000 110 565 55 283 55 283 27 641 27 641 68 000 34 000 34 000 17 000 17 000 1 805 815 794 708 1 011 108 124 000 0 0 0 0 0 4 000 4 000 0 4 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 120 000 100 000 20 000 50 000 50 000 351 000 75 000 60 000 15 000 30 000 30 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 240 000 240 000 0 120 000 120 000 36 000 26 000 10 000 13 000 13 000 522 400 0 0 0 252 400 126 200 126 200 63 100 63 100 270 000 135 000 135 000 67 500 67 500 94 000 94000 47 000 47 000 23 500 23 500 1 091 400 738 200 353 200 404 000 400 000 300 000 100 000 150 000 150 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 000 4 000 0 4 000 0 288 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0  0 0 0 0 0 288 000 240 000 48 000 120 000 120 000 463 300 134 800 67 400 67 400 33 700 33 700 147 500 73 750 73 750 36 875 36 875 118 000 59 000 59 000 29 500 29 500 63 000 31 500 31 500 15 750 15 750 84 564 84 564 42 282 42 282 21 141 21 141 1 239 864 817 932 421 932 28 000 4 000 4 000 0 4 000 0 24 000 24 000 0 12 000 12 000 36 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 36 000 36 000 0 18 000 18 000 234 900 81 000 40 500 40 500 20 250 20 250 81 000 40 500 40 500 20 250 20 250 72 900 36 450 36 450 18 225 18 225 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 52 852 52 852 26 426 26 426 13 213 13 213 351 752 207 876 143 876 6 152 005 3 310 555 2 841 451 1 531 727 1 778 827 6 460 000 2 690 000 3 770 000 1 850 000 0 1 850 000 12 612 005 6 000 555 6 611 451 10 762 005 6 000 555 4 761 451 166 270,41 290 865,00 3 aasta 4 aasta 7 000 5 500 0 15 000 15 000 10 000 6 000 169 648 169 648 5 000 5 000 25 000 30 000 30 000 40 000 36 438 36 438 54 425 54 425 17 180 17 180 27 213 27 213 10 197 10 197 8 590 8 590 7 000 8 000 27 728 27 728 6 250 6 250 1 000 0 15 000 15 000 15 000 10 000 211 600 211 600 5 000 5 000 25 000 30 000 30 000 40 000  25 313 25 313 55 688 55 688 15 188 15 188 25 313 25 313 18 563 18 563 7 000 8 000 27 641 27 641 17 000 17 000 0 0 0 0 0 0 0 0 20 000 0 15 000 0 0 0 0 0 0 0 10 000 0 0 0 63 100 63 100 67 500 67 500 23 500 23 500 100 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0  0 0 48 000 0 33 700 33 700 36 875 36 875 29 500 29 500 15 750 15 750 21 141 21 141 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 20 250 20 250 20 250 20 250 18 225 18 225 0 0 0 0 0 0 13 213 13 213 1 506 975 1 334 475  NÜGIMINE TalTech TÜ kohort1 3 90 000 3 kohort2 3 90 000 3 kohort3 2 60 000 2 kohort4 2 60 000 2 kohort5 2 60 000 2 KOKKU 360 000 sh. ülikoolidele kokku sh. kiirendiprogramm kokku sh. ÄRGAS meetmest kokku Ülikoolide T&A, toote- ja äriarendusgrant 30 000 I etappi grant 30 000 II etapi grant 40 000 III etapi grant (SuE ÄRGAS meede) 50 000 NÜGIMINE KIIRENDAMINE EMÜ I etapp II etapp III etapp 90 000 2 60 000 12 360 000 10 400 000 8 90 000 2 60 000 12 360 000 10 400 000 8 60 000 2 60 000 11 330 000 9 360 000 7 60 000 2 60 000 11 330 000 9 360 000 7 60 000 2 60 000 11 330 000 9 360 000 7 360 000 300 000 1 710 000 1 880 000  1 aasta 2 aasta 400 000 400 000 840 000 1 850 000 350 000 sh. Tehnopol 180000 730000 350 000 sh. Tartu Teaduspark 180000 760000 350 000 sh. TalTech 180 000 120 000 1 850 000 6 460 000 sh. Tartu Ülikool 180 000 120 000 1 020 000 sh. Eesti Maaülikool 120 000 120 000 3 590 000 sh. ÄRGAS 1 850 000 3 aasta 4 aasta kokku 2 710 000 1 060 000 620000 160000 760000 200000 60 000 0 60 000 0 60 000 0 1 150 000 700 000 ETAPP PARTNER EELARVE KOKKU 2 aastat TUVASTAMINE 742 000 Tehnopol 89 000 46 500 TartuTP 97 000 53 500 TalTech 124 000 104 000 TÜ 404 000 304 000 EMU 28 000 4 000 NÜGIMINE 786 000 Tehnopol 36 000 20 000 TartuTP 75 000 50 000 TalTech 351 000 266 000 TÜ 288 000 240 000 EMU 36 000 0 KIIRENDAMINE 1 656 096 Tehnopol 786 096 311 800 TartuTP 870 000 311 800 PERSONAL 2 397 018 Tehnopol 616 168 308 084 TartuTP 560 250 280 125 TalTech 522 400 261 200 TÜ 463 300 231 650 EMU 234 900 117 450 ÜLD 570 891 Tehnopol 135 910 65 455 TartuTP 203 565 99 283 TalTech 94 000 47 000 TÜ 84 564 42 282 EMU 52 852 26 426 PROGRAMM 6 152 005 3 190 555 GRANTID 6 460 000 2 690 000 sh.EIS ÄRGAS 1 850 000 0 KOKKU PROGRAMM ja GRANT 12 612 005 KOKKU PROGRAMM ja GRANT (va EIS ÄRGAS) 10 762 005 2 aastat 42 500 43 500 20 000 100 000 0 16 000 25 000 10 000 48 000 0 474 296 558 200 308 084 280 125 261 200 231 650 117 450 70 455 104 283 47 000 42 282 26 426 2 826 451 3 770 000 1 850 000 Mõõdik Pro Teaduspõhiseid äriideid kaardistatud sh. TalTech sh. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Eel-inkubatsiooni programmi läbinud meeskonnad sh TalTech sh. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Teadusmahukad ettevõtted kiirendiprogrammis Kiirendiprogrammi läbinud elujõulisi ettevõtteid Programmi teadusmahukate ettevõtete kaasatud kapital sh. erakapital sh. avalik kapital Programmi teadusmahukate ettevõtete põhitoote baasil saavutanud käive Ülikoolide poolt tehtud patenditaotluste arv programmis osalejatele Kiirendiprogrammis esitatud uued patenditaotlused Sisemised Kaasasutajate platvormi käivitamine ja potentsiaalsete kaasasutajate arv (aktiivseid kogukonnas) Kaasasutajaid liitunud teaduspõhist ideed arendava tiimiga Rahvusvaheliste mentorvõrgustiku kaasamine ja mentorite arv (aktiivseid kogukonnas) EIR-dega koostöö käivitamine ülikoolides ning EIR-de arv (aktiivseid kogukonnas) Kiirendiprogrammides osutatud mentortundide maht Kiirendiprogrammis toimuvate koolituste arv Programmi eelarve Programmi grantid sh. EIS ÄRGAS grantide osakaal Tulemus Tallinn Tartu Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3 Programmi mõõdikud 350 170 130 50 150 70 60 20 200 100 70 30 200 55 80 65 75 30 30 15 125 25 50 50 57 27 30 13 15 15 37 17 20 0 0 20 €38M €18M €20M 0 1M€ 5M€ €29M €14M €15M 0 0 3M€ €9M €4M €5M 0 1M€ 2M€ €1M 0,5M 0,5M 0 0 0 20 10 10 6 6 6 10 5 5 0 0 5 Sisemised, protsesside mõõdikud 50 25 25 30 40 50 15 8 7 4 4 4 40 20 20 30 40 40 12 5 7 12 12 12 10 800 5 400 5 400 300 3 500 3 500 180 90 90 30 50 50 1 531 727 1 778 827 1 506 975 840 000 1 850 000 2 710 000 0 Aasta 4 6 kuud peale programmi 0 0 0 0 0 0 14 17 12M€ 20M€ 10M€ 16M€ 3M€ 3M€ 0 1M€ 2 5 50 3 40 12 3 500 50 1 334 475 1 060 000 0 Partnerite grupp 1 aasta 2 aasta TALLINN (Tehnopol, TalTech) väljamaksed: 1 041 869,00 1 658 170,00 sh Tehnopol 310 769,00 441 070,00 sh TalTech 371 100,00 367 100,00 sh. grandid 360 000,00 850 000,00 Tartu (Tartu Teaduspark, TÜ, EMÜ) väljamaksed: 1 329 858,0 1 970 658,0 sh. Tartu Teaduspark 332 954,0 461 754,0 sh. TÜ 410 966,0 406 966,0 sh. EMÜ 105 938,0 101 938,0 sh. grantid 480 000,0 1 000 000,0 EIS ÄRGAS MEEDE 0 0 3 aasta 4 aasta Kokku 1 329 517,00 775 018,00 4 804 574,00 450 417,00 460 918,00 1 663 174,00 199 100,00 154 100,00 1 091 400,00 680 000,00 160 000,00 2 050 000,00 1 737 458,0 919 457,0 5 957 430,8 500 554,0 510 553,0 1 805 814,8 284 966,0 136 966,0 1 239 864,0 71 938,0 71 938,0 351 752,0 880 000,0 200 000,0 2 560 000,0 1 150 000 700 000