Turismi tegevuskava 2026–2029

KÄSKKIRI 31.12.2025 nr 127 Turismi tegevuskava 2026–2029 Majandus- ja tööstusministri 17. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 15 „Turismi pikk vaade 2025– 2035“ kinnitatud lisa 1 „Turismi pikk vaade 2025–2035“ elluviimiseks kinnitan „Turismi tegevuskava 2026–2029“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  2 KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.12.2025 käskkirjaga nr 127 Lisa Turismi tegevuskava 2026–2029 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Visioon ja eesmärk.............................................................................................................. 4 2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused .............................. 5 3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine .................................................................. 30 4 Eelarve prognoos .............................................................................................................. 30 5 Kaasamine ........................................................................................................................ 31  3 Dokumendis on kasutatud lühendeid järgmises tähenduses: 1. DMO – turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon 2. EHRL – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 3. EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 4. EKB – Eesti Konverentsibüroo 5. ELTÜ – Eesti Loodusturismi Ühing 6. EMTA – Maksu- ja Tolliamet 7. HTM – Haridus- ja Teadusministeerium 8. JDM – Justiits- ja Digiministeerium 9. KLIM – Kliimaministeerium 10. KUM – Kultuuriministeerium 11. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet 13. RAM - Rahandusministeerium 14. REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 15. RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus 16. SIM – Siseministeerium 17. TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 18. VÄM – Välisministeerium Sissejuhatus Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7 protsenti1 ning moodustas olulise osa teenuste ekspordist. Turism avaldab suurt majanduslikku mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. 2025. aasta veebruaris kinnitas majandus- ja tööstusminister turismivaldkonda terviklikult käsitleva arengudokumendi Eesti turismi pika vaate 2025–20352 (edaspidi pikk vaade), mis määratleb turismivaldkonna visiooni, pikaajalised eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Pikk vaade on katusdokumendiks turismivaldkonna nelja-aastaste strateegiate ehk tegevuskavade koostamisel. See tegevuskava kirjeldab, mida tuleb teha perioodil 2026.–2029. a selleks, et saavutada pikas vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste elluviimiseks. Tegevuskava valmis koostöös erasektoriga, ministeeriumide ja erinevate asutustega. Tegevuskava aitab ministeeriumidel, asutustel, DMOdel, ettevõtjate esindusorganisatsioonidel, ettevõtjatel ja teistel huvigruppidel planeerida ja prioriseerida oma ressursse, otsuseid ja tegevusi järgmise nelja aasta osas. 1 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs. MKM, 31.12.2024. Turismi regionaalne mõju 2023. aastal.pdf 2 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035.  4 1. Visioon ja eesmärk Tegevuskava tugineb täielikult pika vaate visioonile, eesmärkidele ja tegevussuundadele. Visioon on, et Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega (tekstis nimetatud ka „turismiteenus“) tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on kahekordistunud. Eesmärk on tõsta tuntust Eesti eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil ning jõuda selleni, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, kestlik ja külalislahke, pakkudes aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti ning tagades nii kohalike elanike kui turistide kõrge rahulolu.3 Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.4 Nende sihtideni jõudmiseks tuleb vahepeal saavutada mitmeid olulisi vahetulemusi. Aastateks 2026–2029 soovitud tulemused on kirjeldatud allolevas tabelis 2029. aasta sihttaseme veerus koos võrdlusega algtaseme ja pikaajaliste eesmärkidega. Peamised mõõdikud Pika vaate Sihttase 2035 Selgitus lähtetase 2029 sihttase 2023 Turismi lisandväärtus, 2 200 mln 3 248 mln 4 300 mln Määratletud samal meetodil nagu otsene ja kaudne mõju eurot eurot eurot „Majanduspoliitika pikk plaan 2035“ (Statistikaamet) mõõdikute arvutamiseks5 Eesti elanike rahulolu Puudub Selgumisel Selgumisel Mõõdik on planeeritud sisustada turismiga 2025–2026 ja liita Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike elanike rahuoluküsitlusse, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant, järgmisel korral 2026. aastal Väliskülastajate rahulolu 73 73 75 Kuna mõõdiku praegune sihttase on turismiteenustega Eestis juba kõrge, siis hüppelise kasvu (EIS, % välisturistidest, kes asemel on hetkel eesmärk eelkõige soovitaks sõpradel olemasolevat kõrget taset hoida. külastada Eestit) Piiriuuring toimub strateegia perioodil ühel korral, s.o 2027. aastal. 3 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 5. 4 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 14. 5 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lühidalt: Turismi lisandväärtus (otsene ja kaudne mõju) on turismi satelliitkonto metoodikal põhinev makromõõdik, mis näitab turismiga seotud ettevõtete poolt Eesti majandusele loodavat uut majanduslikku väärtust (kasum, tööjõukulu, amortisatsioon ja enamik riigi maksutulu), arvestades nii sise- kui välisturistide kulutustest tulenevat otsest ning tarneahelate kaudu avalduvat kaudset mõju. Tegevuskavas seatud eesmärk – turismi lisandväärtuse ligikaudu ühe miljardi euro suurune kasv nelja aastaga – põhineb prognoosil, milles on arvesse võetud turismiettevõtete käibe kasv, kõrgema lisandväärtusega segmentide (eelkõige äriturism) mahukasv ja nende eelistatud arendamine, turistide suurem keskmine kulutus ja pikem peatumisaeg ning muu hulgas ka eeldatav hinnataseme tõus.  5 Lisaks on pikast vaatest tulenevalt ka täpsemad väljundid ja nende mõõdikud eraldi viie tegevussuuna ehk nii-öelda iga tegevuste ploki kohta. Täpsemad tegevusplokkide väljundid, mõõdikud ja sihttasemed on välja toodud tegevuste peatükis. Selleks, et kirjeldatud visiooni ja eesmärki täita, on pika vaate kohaselt vaja toetuda viiele tegevussambale ehk sisuliselt tegutseda viies tegevussuunas.6 Visioon: Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on kahekordistunud Eesmärk: Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 mln eurot 1. Eesti on aastaringselt 2. Sujuvad ja 3. Mitmekülgne, 4. Turism on stabiilne ja 5. Nutikas, uuenduslik atraktiivne mitmekülgsed külalislahke ja tulus ettevõtlusvaldkond ja kestlik transpordi- ja elujõuline turism ka turismisihtkoht ning heade turismisektor digiühendused väljaspool tõmbekeskusi toetab töötingimustega kohaliku elu arengut, mainekas kaasates kohalikke karjäärivõimalus kogukondi töötajatele Fookuses on äri-, Fookuses on uute ja Fookuses on DMOde Fookuses on Fookuses on toidu-, kultuuri-, sagedasemate koostöö, mis toetab turismihariduse turismisektori pärand- ja loodusturismi otselendude saamine ettevõtjaid kohalike parandamine, innovatsiooni, toodete arendamine, ning digiühenduste teenuste arendamisel ja turismialase digitaliseerimise ja turundamine ja parandamine. digikanalites regulatsiooni automatiseerimise toetamine. kättesaadavamaks kordategemine ja toetamine, andmete tegemisel, eesmärgiga lihtsustamine ning parem kättesaadavus suurendada piirkonna varimajandusega ning toidu tarneahela turismi lisandväärtust. tegelemine. probleemide lahendamine. Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus turismiteenuste eksport lennuühendus on 2029: lisandväärtus on 2029: on kasvanud (1,86 muutunud tihedamaks ööbimiste osakaal kasvanud (21 839 eurolt) digivõimekus on miljardi pealt) 2,7 ning 65% VisitEstonia väljaspool Tallinna on 34 920 euroni hõivatud suurenenud, miljardi euroni ning infosüsteemis olevatest vähemalt 53%. isiku kohta. investeeringud äriturismi osakaal turismiteenustest on immateriaalsetesse suurenenud (23,3 reaalajas online- põhivaradesse on protsendilt) 24,5 broneeritavad (varem kahekordistunud. protsendini. 37%). Suurimad soovitud muutused: juba toimiv sektoriülene koostöö muutub veel tihedamaks ja eesmärgipärasemaks – keskendume kõrgema lisandväärtusega turistide Eestisse toomisele, panustame senisest enam uute rahvusvaheliste ühenduste loomisesse ning arendame külastajateekonna digitaliseerimist ja uusi ärimudeleid 2. Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, peavad panustama kõik turismiga seonduvad osapooled – nii riigiasutused kui ka ettevõtjad, erialaliidud ja teised organisatsioonid. Tegevuskava perioodiks on kavandatud turundustegevused, ühenduvuse arendamine, tootearenduse toetamine, ettevõtjate arendustegevused (ehk see, mida ettevõtjad ise teevad) ning ettevõtluskeskkonna kujundamine (ehk see, mida teeb riik). Kõikide tegevuste puhul tuleb läbivalt keskenduda kestlikkusele ja ligipääsetavusele ning hoida tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel. Sihtriikide turundustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt 6 Sealsamas, lisa 1 lk 4 (ja põhjalikumalt lk 15-23).  6 ning sihtriike valitakse arvestades reisiteenuste eksporditulu, transpordiühenduste võimalusi, ööbimiste arvu madalhoojal ning regionaalsust ning turundustegevuste maksumust. Turundustegevustes kasutatakse nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mille abil mõistetakse külastaja ootusi juba enne nende saabumist. Välisturundustegevused lähtuvad sõnumistrateegiast „Estonia. It’s about time“. Lisaks tegevuskavas väljatoodud tegevustele, teeb EIS ja MKM ka muid turismi pika vaate ja tegevuskava rakendamise valguses vajalikke tegevusi, mis on nimetatud dokumentidest tuletatavad, näiteks EIS-i sihtturgude uuringud ning konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu läbiviimine, mis annavad tegevuskava seireks olulise sisendi. 2.1. Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht Selleks, et Eesti oleks aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht, tuleb arendada rahvusvahelistele ootustele vastavat ja kõrgema lisandväärtusega turismipakkumist ning kasutada nutikat turundust. Samuti on oluline pikendada külastuste kestust, vähendada hooajalisust ja suurendada turismitulusid. Fookuses on äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturismi toodete arendamine, turundamine ja toetamine, mille tulemusel on turismiteenuste eksport kasvanud 2,7 miljardi euroni aastaks 2029 ning äriturismi osakaal suurenenud 24,5 protsendini. Perioodi 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin varasemast enam tööreisi eesmärgil ehk äriturismi osakaal suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus langeb: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 Äriturismi osakaal Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud 23,3% 24,5% 27% (Statistikaamet) tööreisi eesmärgiga Turismiteenuste Näitab, kui suured olid välisriikide elanike 1859 mln 2 700 mln 3 900 mln eksport kulutused Eestis ning kui palju nad tegid eurot eurot eurot (Statistikaamet) makseid Eesti transpordiettevõtetele Turismi Kolme kõige suurema majutusasutustes 37% 36,5% 35% hooajalisus veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu (Statistikaamet) kogusumma suhe aasta majutusasutustes veedetud ööde arvu kogusummasse  Esimese samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutaja(d) Kaastäitja(d) Väljundmõõdik (31.12.2029. a seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 1. Tootearendus ja Alustame ettevalmistusi KUM MKM, ettevõtjad On alustatud ettevalmistusi sündmusturismi ettevõtlus rahvusvahelisele nõudlusele vajadustele vastava piisava suuruse ja vastava multifunktsionaalse funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste suurürituste hoone halli rajamiseks, mis sobib muu hulgas ka rajamiseks rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks. Halli rahastamiseks on muudetud muu hulgas hasartmängumaksu seadust ja loodud riiklikult tähtsate spordiobjektide toetamise fond Eesti Kultuurkapitali juurde. 2. Tootearendus ja Käivitame Tallinna Tallinna linn ja Koostöös erasektoriga on leitud lahendus ettevõtlus Linnahalli arendamise ettevõtjad rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamise rahvusvaheliseks kontserdi- küsimusele ning linnahalli rekonstrueerimine on ja konverentsikeskuseks, ehitusetapina käivitatud. töötades välja ruumilise ja finantsmudeli ning alustades etapiviisilist elluviimist 3. Tootearendus, Jätkame rahvusvaheliste EKB, EIS MKM Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside ettevõtluskeskko konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. nd korraldusõiguse taotlemise kohal (2024. 44. kohal) programmi rakendamist, mille eesmärk on rahvusvaheliste konverentside Eestisse toomine (näiteks tutvustusmaterjalide koostamise, korraldusõiguse taotlemiseks konverentsil  8 osalemise ja kohavaatluse kulude katmist) 4. Ettevõtlus Jätkame kõrge Ettevõtjad EIS, KUM, DMOd, Väliskülastajate soovitusindeks on 73 (baastase lisandväärtusega toodete ettevõtjate on 73 2024. aastal). (kultuuri-, pärand-, loodus-, esindusorganisatsioonid Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel äri ja toiduturismi tooted) on kasvanud 65%ni (võrdluseks 63% 2023. ja arendamist väliskülastajate 2024. aastal) ootustele vastavaks, st eelkõige pakume tooteid parema kvaliteediga ja ka madalhooajal, et suurendada lisandväärtust ja turismitulu 5. Turundus Jätkame EIS DMOd, ettevõtjad, Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport turundustegevustega. ettevõtjate on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni Turundame Eestit eelkõige esindusorganisatsioonid, (2024 oli 1,19 miljardit eurot). 2029. aastal on kui äri-, loodus-, kultuuri-, VÄM rahvusvaheliste meediakajastuste arv pärand- ja toidu 1500 ja ulatus 700 miljonit (2024. vastavalt reisisihtkohta ajakohaste 1200 ja 620) sõnumitega, sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi, suhtekorraldust ja kommunikatsiooni. Sihtturgude ja sihtrühmade spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste valdkondade turundamist, nagu nt tervise- ja heaolu- ning atraktsiooniturism  9 6. Turundus Turundame Eestit EIS EKB, DMOd, ettevõtjad, Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal varasemast enam VÄM kõikidest välisturistide ööbimistest rahvusvaheliste majutusettevõtetes 2029. aastal 24,5% konverentside ja (võrdluseks baastase 2023. aastal 22,6%) korporatiivürituste sihtkohana 7. Turundus Jätkame turismi B2B EIS DMOd, ettevõtjad, 500 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti müügiedendustegevusi ettevõtjate kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate sihtturgudel ja jagame Eesti esindusorganisatsioonid, tooteportfellis ning 2500 informeeritud kohta infot VÄM edasimüüjat. 2024. a lähtetase 100 uut toodet ja turismiprofessionaalidele 500 informeeritud edasimüüjat aastas. kontaktüritustel 8. Tootearendus Uurime täiendavaid MKM Rahastuse vajadus ja saamise võimalused on rahastamise vajadusi ja selgunud. võimalusi teiste oluliste turismivaldkondade (nt atraktsiooniturismi) arendusele kaasaaitamiseks ning turundustegevuste tegemiseks tänasest suuremas mahus 9. Turundus, Viime ellu diginomaadi viisa EIS MKM, PPA, SIM, VÄM Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade, ettevõtluskeskko strateegias kavandatud täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas nd tegevused, et tuua Eestisse diginomaadi viisa strateegias (valmib 2025. a rohkem rahvusvahelisi detsembris) kaugtöötajaid 10. Tootearendus Jätkame suure välisosalejate EIS Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 15 arvuga mitmepäevaste rahvusvahelist konverentsi aastas (2025. a rahvusvaheliste toetatakse 15 konverentsi aastas) konverentside toetamist  10 11. Tootearendus ja Jätkame rahvusvaheliste EIS MKM ja KUM Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on turundus kultuuri- ja spordisündmuste kasvanud. MKMi toetatud sündmustega toetamist ning Eesti lisandub aastatel 2026–2029 väliskülastajate turundamist rahvusvahelistel ööbimisi vähemalt 140 000 (võrdluseks: 2022- kultuuri- ja spordisündmustel 2025 oli MKM toetatud sündmuste väliskülastajate arv 135 000) 12. Tootearendus Viime ellu toiduturismi Ettevõtjad, EHRL, EIS (läbi arenduse Lähiriikide külastajatest (restorane ja kohvikuid arendus- ja koostöötegevusi, Eesti Peakokkade toetamise) külastavatest) vähemalt 80% hindavad sh seotuna rahvusvaheliste Ühendus, Eesti toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet heaks ja kvaliteedimärgistega, sh Sommeljeede väga heaks. (2023. a 75%) Rahvusvahelise jätkame tegevusi tagamaks Assotsiatsioon kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide Michelini giidi olemasolu müügitulu aastas kasvab ca 10% täiendavat Eestis müügitulu aastas. Rahvusvahelise kvaliteedimärgisega restorane on väljaspool Tallinnat 13 (2024. a 10).  2.2. Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused Oluline on arendada välisturistidele sobivaid rahvusvahelisi ühendusi (transpordivõimalusi Eestisse tulekuks), Eesti-siseseid liikuvusvõimalusi (täiustada Eesti-siseseid reisiteekondi, multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala süsinikujalajäljega liikumisviise), digitaalseid ühenduvusi (turismiinfo ja -toodete kättesaadavust ja nähtavust digikanalites ning võrdset ligipääsu.7 Fookuses on uute ja sagedasemate otselendude saamine ning digiühenduste parandamine, et varasemast rohkem turismiteenuseid saaks reaalajas online-broneerida. Tegevuste tulemusena saab Tallinnast otselennuga reisida regulaarselt rohkematesse kohtadesse (39), lennuühendus muu maailmaga muutub madalhooajal tihedamaks ning tihedamaks muutub ka laevadega reisimine: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 Rahvusvaheliste regulaarsete Näitab, kui mitmest kohast on otselendude sihtkohtade arv võimalik Eestisse otse lennata madal- 32/32 36/39 42/50 Tallinnast aasta 2. ja 24. nädalal ja kõrghooajal (AS Tallina Lennujaam) Rahvusvaheliste regulaarsete Näitab, kui tihe on Eestis otselendude väljumiste arv lennuühendus muu maailmaga madal- 242/273 290/340 370/450 Tallinnast aasta 2. ja 24. nädalal ja kõrghooajal (AS Tallina Lennujaam) Sadamate kaudu laevadega (v.a Näitab, kui tihe on välismaalt ja ristluslaevad) välismaalt välismaale laevadega reisimine saabunud ja välismaale 7,9 mln 9 mln 10 mln lähetatud sõitjate arv (Statistikaamet) 7 Pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 16.  12 Teise samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 13. Ühenduvus Jätkame ühisturundustegevusi EIS KLIM (toetab lennujaama Ühisturunduskoostööd tehakse 6-8 suurema liinifondi programmi arengut), Tallinna transpordiettevõttega (st lisandunud on 1-2). kaudu koostöös rahvusvaheliste lennujaam Lisandunud on kolm uut liini ning kasvanud transpordifirmadega, et Eestisse on kuni kuue lennuliini sagedused. oleksid paremad otseühendused, sh lennuühendused, Rail Baltica jm 14. Ühenduvus ja Jätkame turismiinfosüsteemi EIS Väliskülastajate rahulolu tootearendus ja VisitEstonia/PuhkaEestis www.visitestonia.com info kättesaadavusele turundus arendamist, et suurendada Eesti vähemalt 4,3 viiest (andmed visitestonia.com), turismiettevõtete rahvusvahelist 2024. a 4,0. nähtavust, integreerida 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis infosüsteem erinevate olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas rakenduste ja platvormidega online-broneerida (2025. aasta maikuu seisuga ning luua ettevõtjatele oli VisitEstonia andmebaasis online lisandväärtust oma äri broneeritavate teenuste osakaal 37%) arendamiseks ja välisturundustegevusteks 15. Ettevõtlus Teeme turismiteenused online- Ettevõtjad EIS 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis broneeritavaks, võttes olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas kasutusele online-broneerida (2025. aasta maikuu seisuga ressursihaldustarkvarad ja oli VisitEstonia andmebaasis online online-broneerimissüsteemid broneeritavate teenuste osakaal 37%) 16. Turundus Suurendame teenuste ettevõtjad, DMOd Väliskülastajate rahulolu diginähtavust ning ajakohase ja www.visitestonia.com info kättesaadavusele külalistele arusaadavates keeltes vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com) info esitamist digikanalites  13 17. Ettevõtluskeskkond Koostame väikesadamate KLIM MKM, DMOd, KOVid Olemas on kvaliteetne väikesadamate arengukontseptsiooni ja andmebaas. Väikesadamad saavad kasutada rakendame sealseid tegevusi riiklikke toetusmeetmeid teenuste selleks, et soodustada arendamiseks. Sadamaseadust ja kaasnevaid turismiteenuste arengut seadusi on muudetud nii, et väikesadamates väikesadamates oleks võimalik pakkuda turismiteenuseid ning ehitada selleks sobivaid rajatisi. 18. Ühenduvus Arendame rahvusvahelisi ja KLIM, REM KOVid, ettevõtjad Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus siseriiklikke reisi- ja (kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on kruiisilaeva- ning rongiühendusi kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024. aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi). Saaremaa ja mandri vaheline parvlaevaühendus on paranenud – veomaht on kasvanud (2024. a tehti Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi) 19. Ühenduvus Loome või täiustame REM Transpordiamet, KLIM, 65% ööbinud väliskülastajatest hindab ühistranspordiliine suure ettevõtjad, KOVid ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem turismihuviga sihtkohtadesse heaks vastavalt väliskülastajate piiriuuringule (baastase 2023–2024 on 61%) 20. Ühenduvus Arendame reisijate vajadustele REM Loodud on vähemalt osaliselt ühtne vastava multimodaalse piletimüügisüsteem, kus samu liikuvusteenuse ja piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada nii piletimüügisüsteemi avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata transpordiliigist 21. Ühenduvus Võimaldame siseriiklikel laeva- REM Ettevõtjad, Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta ja rongiühendustel pikema pileti Transpordiamet minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist etteostuvõimaluse 22. Ettevõtluskeskkond Rakendame Eesti Transpordiamet KLIM, KOVid jt kaasatud Rattaturismi koordinaatori roll on määratletud, rattastrateegiat ning sellele partnerid rattaturismi arendamise vastusjaotus on kokku  14 tuginevat elluviimiskava lepitud. Rattaturismi marsruudid on tähistatud aastateks 2025–2029 ja kaasajastatud. Inimeste teadlikkus rattaturismist on kasvanud. Ratta ja ühistranspordi kombineerimine on paranenud 23. Ühenduvus Arendame nõudepõhiseid jm Ettevõtjad Kohalikud omavalitsused, Aastal 2029 saab parimate praktikatena uuenduslikke DMOd tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku transpordilahendusi transpordilahendustega turismitoodet (iga turismiobjektideni jõudmiseks DMO kohta üks) olemasolevatest transpordisõlmedest 24. Ühenduvus Viime läbi REM Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele sotsiaalmajanduslikku ja turismile on hinnatud 2026. a ning see mõjuanalüüsi parvlaevade tasu võimaldab teha teadmispõhiseid otsuseid mõju kohta muu hulgas parvlaevatasude kehtestamise ja nende suuruse ettevõtlusvabadusele ja kohta. turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning turuolukorrale 25. Tootearendus Koostame ligipääsetavad DMOd EIS, ettevõtjad VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning turismimarsruudid ja teeme DMOde infokanalites on olemas info kättesaadavaks info nende ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide marsruutide kohta kohta 26. Tootearendus Tõstame teadlikkust EIS, DMOd MKM, ettevõtjate Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari ligipääsetava ja kaasava turismi esindusorganisatsioonid ligipääsetavuse teemadel arendamise majanduslikust potentsiaalist ja võimalustest  2.3. Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi Selleks, et turism oleks mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline ka väljaspool tõmbekeskusi ning toetaks ka kohaliku elu arengut, tuleb keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti ja olulise mõjuga turismipotentsiaaliga piirkondade või turismitoodete arendamisele.8 Fookus on DMOde koostööl, mis toetab ettevõtjaid kohalike teenuste arendamisel ja digikanalites kättesaadavamaks tegemisel, eesmärgiga suurendada piirkonna turismi lisandväärtust. Aastal 2029 on ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna vähemalt 53%. Kavandatud tegevused on suunatud regionaalse turismi arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele turismist ja kohalike kaasamisele turismi arendamisse. Eesmärk on arendada eristuvaid sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad piirkondlikku majanduslikku kasu. Tegevuste tulemusel suureneb väljapool Tallinna toimunud ööbimiste osakaal ning kasvab rahvusvaheliselt tunnustatud (nt Green Destination, EUROPARC, UNESCO biosfääri vm kvaliteedimärgisega tunnustatud) turismisihtkohtade arv: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2035 2023 Ööbimiste osakaal Väljapool Tallinna toimunud 52% 53% 55% väljaspool Tallinna ööbimiste osakaal näitab kaudselt (Statistikaamet) seda, kui palju jõuab turismi majanduslikust mõjust väljapoole Tallinna Rahvusvaheliselt 10 15 Kõik sihtkohad tunnustatud (kogu Eesti on turismisihtkohtade arv kaetud) (kvaliteedimärgiste organisatsioonide tunnustused) 8 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 18.  Kolmanda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panusta Väljundmõõdik ja (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 27. Ettevõtluskeskkond Jätkame era- ja avaliku EIS, DMOd Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike sektori koostööl põhinevate turismitoodete arendamise kaudu suureneb DMOde toetamist ja ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene strateegilist koostööd, et ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on suurendada piirkonna 3,248 miljardit eurot (baastase 2023. aastal oli ettevõtete lisandväärtust, 2,200 miljardit eurot) kuid seejuures liiguvad DMOd selgelt selles suunas, et suurendada eelarves omapanuse mahtu (st muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks) 28. Ettevõtluskeskkond Juhime sihtkohti DMOd Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029 terviklikult, lähtudes Eesti on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%) turismi pika vaate põhimõtetest, piirkonna eripärast ja sõnumistrateegiast, ning teeme koostööl põhinevat tootearendust ja turundust. 29. Tootearendus, Arendame süsteemselt ettevõtjad, erialaliidud DMOd, Maakondlikud Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029 turundus ettevõtlikkust, Arenduskeskused on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%) ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja külalislahkust, põhifookusega väljapool Tallinna  17 30. Ettevõtluskeskkond Tõstame teadlikkust MKM EIS, DMOd, ettevõtjate "Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike turismi olulisusest ja esindusorganisatsioonid, rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase laiemast mõjust. Räägime ettevõtjad määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi turismisektorist kui tulusast 2026. aastal ja prestiižikast erialast ja ettevõtlusvaldkonnast, sh meedias ja sotsiaalmeedias 31. Tootearendus Jätkame süstemaatilist EIS, DMOd Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis külastajate rahulolu kasvab, 73% ööbivatest välisturistidest soovitavad analüüsimist ning viime sõpradel külastada Eestit (EIS, väliskülastajate leitud kitsaskohad piiriuuring; baastase 2023.–2024. aastal on 73%) praktiliste lahendusteni, mis tõstavad teenuse kvaliteeti ja kasutajakogemust 32. Tootearendus, Jätkame Tartu MKM Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029 ühenduvus lennuühenduste hoidmise on 53% (baastase 2023. aastal oli 52%) toetamist riigieelarvest  18 2.4. Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele Selleks, et turism oleks stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele, tuleb muu hulgas arendada turismi koostöömudeleid ja võrgustikke, parandada tööturu töötingimusi ja suurendada tööandjate atraktiivsust, arendada turismiharidust ja oskusi.9 Fookuses on turismihariduse parandamine, turismialase regulatsiooni kordategemine ja lihtsustamine ning varimajandusega tegelemine, et aastaks 2029 lisandväärtus kasvaks 34 920 euroni hõivatud isiku kohta. Tegevuskava tegevuste tulemusena kasvab turismiettevõtete lisandväärtus hõivatu kohta. Samuti tõuseb turismiettevõtete puhasrentaablus, investeeringud põhivaradesse (kokku kolme viimase aasta keskmisena), turismisektoris makstava keskmise palga kasvu suhe Eesti keskmisesse palka, hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist) ning turismiga seotud teadustööde arv: Sisu Pika vaate Sihttase 2029 Pika vaate lähtetase sihttase 2035 Majutuse, toitlustuse ja Näitab ettevõtete ja 21 839 eurot 34 920 eurot 48 000 eurot reisikorralduse tööjõu tootlikkust tööga hõivatud tööga hõivatud tööga hõivatud ettevõtete keskmine isiku kohta isiku kohta isiku kohta lisandväärtus tööga hõivatud isiku kohta (Statistikaamet) 9 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 20-21.  Neljanda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutaja Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 33. Ettevõtluskeskkond Kaasajastame lühiajalise üüri MKM KLIM Uuringus ”Lühiajalise üüri turg Eestis” teenuse regulatsioonid ja selgunud kitsaskohtade lahendamiseks parandame turu toimivust on turismiseaduses täpsustatud majutusteenuse mõistet ja kaasajastatud teenuse osutamise nõuded (eelnõu valmimine 2026); turust on olemas ülevaade, KLIMil on olemas elamupoliitika kujundamiseks vajalik sisend ning on tehtud otsused EL lühiajaliste üüriteenuste määruses nimetatud registreerimiskohustusega liitumise või mitteliitumise osas 34. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismisektoris MKM Turismiseadusest on välja jäetud halduskoormuse ja nõuete nõuded, mille järele ei ole tänaseks vähendamist. Selleks vaatame enam vajadust - nõuded üle turismiseaduse nõuded ja turismiinfokeskustele, giidide vähendame nende mahtu ja regulatsioon – ning mille eesmärk on järelevalve vajadust vähendada reguleeritust õigusloomes ja ka järelevalvet 35. Ettevõtluskeskkond Varimajanduse vähendamiseks EMTA On olemas andmed turismisektori turismisektoris: maksulaekumiste (sh platvormid) ja - koostame platvormimajanduse varimajanduse kohta. Toimub (majutusplatvormide kaudu turismisektori varimajanduse regulaarne osutatav lühiajalise üüri teenus) seire peamistes kitsaskohtades (käibe regulaarsed ülevaated ja varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu avaldame need statistilisel kujul varjamine). Kontrollitegevuste ja - seirame turismisektori tõhusate e-teenuste tulemusel on maksukahjusid ja viime läbi maksulaekumised suurenenud ja kontrollitegevusi ettevõtluse läbipaistvus paranenud.  20 maksulaekumiste Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise suurendamiseks, sh pöörame vähendamiseks on viidud läbi eraldi tähelepanu ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt hooajatöötajatele ja suunatud noortele ja hooajatöötajatele), aktiivsematele teostatud paikvaatlusi ja registrite turismipiirkondadele kontrolle. Lühiajalise üüri tulu - ennetame ja juhime tähelepanu deklareerimise tõhustamiseks on platvormitulu deklareerimata teostatud erinevaid ennetusele ja jätmisele deklareerimata jäänud andmete vabatahtlikule parandusele suunatud tegevusi (sh märgukirjad, teavitused, nügimised, juhised, äriühingutele sõnumid maksukäitumise hinnangutes jms) 36. Ettevõtluskeskkond Lepime osapooltega kokku, kas MKM ettevõtjate Osapoolte vahel (sh õppeasutustega) on ja kuidas soodustame esindusorganisatsioonid saavutatud kokkulepe töökohapõhise töökohapõhise õppe laiemat õppe soodustamise osas turismisektoris rakendamist turismisektoris, ning alustatud on selle rakendamist tihendades tööandjate ja haridusasutuste koostööd ning kohandades õppekavasid tööturu vajadustele vastavaks 37. Ettevõtluskeskkond, Töötame välja ja rakendame ettevõtjad, ettevõtjate MKM toeks Majutuses ja toitlustuses makstav ettevõtlus meetmed turismisektori esindusorganisatsioonid ettevõtluskeskkonna keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti tööandjate atraktiivsuse kujundamisel läbi keskmise palgaga kasvab 2023. aasta suurendamiseks, stabiilsete ja töövaldkonna 64%-lt 67%-ni 2029. aastal pikaajaliste töösuhete loomiseks regulatsioonide ning töötingimuste vastavusse viimiseks töötajate ootustega  21 38. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismihariduse MKM, Kutsekoda Turismihariduse hetkeolukord ja hetkeolukorra ja arengusuunad on seiratud, võimalikud arengusuundade seiramist ning lahendused turismihariduse ümarlauas turismihariduse arendamiseks arutatud ja vajadusel vastavad turismihariduse ümarlaua poliitikameetmed kujundatud. korraldamist vähemalt kahel Turismisektori tööjõu ja oskuste korral aastas vajaduste uuring on teostatud 39. Ettevõtluskeskkond Edendame turismivaldkonna MKM Üliõpilaste teadustööde riiklikul teadus- ja arendustegevust ning konkursil on aastas tunnustatud tõstame selle nähtavust seire, vähemalt kolme turismivaldkonna sihipärase suunamise ja bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd tunnustamise kaudu: töötame välja näitaja turismiga seotud teadustööde mahu hindamiseks; viime ellu turismiteemaliste teadustööde konkursi; seirame regulaarselt lõputöid ja teadusartikleid; pakume koostöös sektoriga teemasoovitusi üliõpilaste uurimistöödeks 40. Ettevõtluskeskkond Kaardistame ettevõtjate ja MKM Süsteemse koostöö raamistik on haridusasutuste koostöö senised koostatud ja tegutsetakse selle alusel tugevused ja kitsaskohad ning töötame välja süsteemse koostöö raamistiku, mis toetab tööandjate sisendi lõimimist haridusse, kujundab ettevõtlikkust ja tagab tööjõu järelkasvu kogu turismisektoris – ning mille alusel suunata praktilist koostööd turismihariduse arendamisel  22 41. Ettevõtluskeskkond Selgitame välja, milliseid MKM ettevõtjate Rahvusvahelise turismihariduse ja võimalusi on vaja esindusorganisatsioonid praktikavõimaluste analüüs on turismihariduse omandamiseks valminud (2026) ning selle põhjal või praktika läbimiseks käivitatud koostööpõhised rahvusvahelisel tasandil ja kes pilootprojektid, millesse on kaasatud ja mida saab teha selleks, et vähemalt viis Eesti õppeasutust need võimalused tekiksid ja Eesti noored pääseksid tipptasemel haridusele 42. Ettevõtluskeskkond Viime turismiseadusse sisse EL MKM JDM EL pakettreisidirektiivi muutmise pakettreisidirektiivi direktiivis (EL-is menetluses 2025) muudatustest tulenevad nõuded kehtestatud nõuded pakettreisijate ja tõhustame reisiettevõtjate kaitseks on turismiseadusesse üle tagatissüsteemi võetud. Analüüsitud on tagatiste uuringus (2024) esitatud tagatissüsteemi tõhustamise ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise kaitseliini ehk reservi loomist reisijate paremaks kaitseks, miinimumtagatise määrade ajakohastamist) ja võimalikud lahendused osapooltega läbi arutatud  23 43. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismiettevõtjate MKM TTJA, Statistikaamet, Majutustaksonoomia on ellu rakendatud aruandluse lihtsustamiseks PPA ja vajadusel edasiarendatud, sh andmepõhise aruandluse ettevõtjatel on võimekus andmeid lahenduste kasutuselevõtmise reaalajamajanduse lahenduste baasil soodustamisega, eesmärgiga edastada nii Statistikaametile kui PPA- tagada ressursisäästu kõigile le, samuti on Statistikaametis tõusnud osapooltele ja vähendada võimekus andmete töötlemisel ja ettevõtjatele langevat kiiremal avaldamisel. Uusi halduskoormust. andmepõhiseid aruandluse võimalusi Reaalajamajanduse võimaluste turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on arendamine majutusstatistika ja analüüsitud. Riigi poolt on reisiettevõtjate aruandluse andmepõhise aruandluse arendusi esitamise osas soodustatud. Samu andmeid küsitakse ettevõtjalt vaid korra (once-only) 44. Ettevõtluskeskkond Koostöös osapooltega töötame MKM EIS, Statistikaamet Võrdlusanalüüsis tuvastatud erinevus välja lahenduse, kuidas ärireisi kajastamise osas enne ja pärast parandada majutusasutuste poolt muudatust kogutavate reisieesmärgi andmete täpsust, et äriturismi osakaal kajastuks usaldusväärsemalt turismistatistikas  24 45. Ettevõtluskeskkond Arendame ja digitaliseerime TTJA Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le TTJA järelevalveteenuseid reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise piisavuse kontrollid, riskiprognooside koostamine jne) arendatud. TTJA finantskontrollide tegemise võimekust on tõstetud, sh analüüsitud on võimalust tagatise piisavuse kontrollide tegemise sisseostmist kolmandatelt osapooltelt ning võtta kasutusele majandusaasta aruannete automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja maksuvõla automatiseeritud päring MTA-st tehtud. Regulaarsed kohtumised suuremate reisikorraldajatega aktuaalsete teemade aruteluks toimunud 46. Ettevõtluskeskkond Arendame MTR (Tarvik) TTJA Reisiettevõtja majandustegevusteadete teenuseid, suurendamaks esitamine ning päringute tegemine ja kasutajamugavust nii statistika saamine registrist uuel reisiettevõtjale kui reisijale, platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne. samuti muutmaks TTJA TTJA-le aruandluse ja teenuseid efektiivsemaks tagatisdokumentide esitamine on ettevõtjale mugav ja lihtne ning efektiivistamise huvides toimub see vaid elektrooniliselt. Lisaks täiendatakse Tarviku funktsionaalsust, võimaldamaks reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras reisijate esitatud nõudeid ühtses elektroonses keskkonnas vastu võtta ja menetleda. TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale tagatise arvutamise tööriist ja juhendid nõuete selgitamiseks ning täitmiseks  25 47. Ettevõtluskeskkond Tõstame ettevõtjate ja tarbijate Ministeeriumid, TTJA EIS Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite teadlikkust nende õigustest ja värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad, kohustustest, nõustame koolitused (nt TTJA Suuna-näitaja). ettevõtjaid nõuete täitmisel Oluliste turismisektorit mõjutavate regulatsioonide (sh ligipääsetavuse, roheväidete ja tarbijate võimestamise direktiivide) info on turismiettevõtjatele neid puudutavas osas antud. Teadlikkuse suurendamise tegevused reisijate/tarbijate suunal (sh käitumisjuhised reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras TTJA veebis)  2.5. Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor Eesti turismisektori nutika, uuendusliku ja kestliku arengu toetamiseks keskendume andme- ja digivõimekuse arendamisele, keskkonnajalajälje vähendamisele ning kestlikkuse integreerimisele avaliku sektori protsessidesse. Kestlikkuse teadlikkust tõstame koolituste ja roheprogrammide kaudu, toetame põhimõtete lõimimist igapäeva tegevustesse, tunnustame kestlikke ettevõtteid ja loome kogemuste jagamise võimalusi, panustades samal ajal ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse: Fookuses on turismisektori innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, andmete parem kättesaadavus ning toidu tarneahela probleemide lahendamine, eesmärgiga suurendada tootlikkust ja digivõimekust ning suurendada investeeringuid immateriaalsetesse põhivaradesse Tegevuste tulemusena peaks kasvama online-broneeritavate teenuste osakaal ning suurenema majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtjate investeeringud pikaajalistesse immateriaalsetesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid): Selgitus Pika vaate Sihttase Pikavaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 VisitEstonia Näitab turismiettevõtjate digivõimekust. Mõõdik 37% 65% 75% andmebaasis reaalajas täpsustatud 2025. a. (2025. online-broneeritavate aastal) teenuste osakaal (EIS) Eesti turismisektori Euroopa Turismiorganisatsioon on hankimas Selgumisel Selgumisel Selgumisel süsinikujalajälg turismisektori süsinikusisalduse mõõtmist, kus (Euroopa kasutataks ühtseid kriteeriume ning riikide Turismiorganisatsioon, tulemused oleksid võrreldavad. Eesti liitub Euroopa inglise keeles urismiorganisatsiooni initsiatiiviga European Travel Commission – ETC) Investeeringud Näitab, kui palju majutuse, toitlustuse ja 1,3 mln 1,9 mln 2,5 mln immateriaalsetesse reisikorralduse ettevõtjad paigutavad pikaajalistesse eurot eurot eurot põhivaradesse, immateriaalsesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid viimase viie aasta ja kaubamärgid), et tõsta oma konkurentsivõimet. keskmine (majutuse, Eesti turismi pika vaate kinnitamise ajaks oli see toitlustuse ja mõõdik „Innovatsioonialane koostöö teiste  27 reisikorralduse sektoritega“ sisustamata. Vastavate andmete ettevõtjad kokku) puudumise tõttu keskendutakse antud strateegias (Statistikaamet) investeeringutele immateriaalsetesse põhivaradesse  Viienda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 48. Ettevõtluskeskkond Toetame innovatsiooni EIS MKM Koostöös turismi teadus- ja turismisektoris nutikate ja arendusasutustega on käivitatud vähemalt tehisintellektil põhinevate neli projekti (üks projekt aastas), esimene lahenduste piloteerimise, projekt 2026. a lõpuks teadus- ja arendusasutustega tehtava koostöö ning uute tehnoloogiate ja avaandmete rakendamist toetavate tegevuste kaudu 49. Tootearendus Jätkame turismisektori EIS DMOd, ettevõtjad, MKM VisitEstonia andmebaasis reaalajas online - tööprotsesside broneeritavate teenuste osakaal 65% (2025. digitaliseerimist ja aasta maikuu seisuga oli VisitEstonia automatiseerimist - andmebaasis online broneeritavate teenuste tarkvaradega liitumist, osakaal 37%) liidestamist ja juurutamist, teenuste online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest nõustamise ja mentorteenuste abil 50. Ettevõtluskeskkond Tagame turismistatistika MKM Statistikaamet, RAM, EIS Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga- satelliitkonto regulaarse aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad koostamise, leides selleks (mh turismimajanduse osakaal Eesti sobiva rahastus- ja majanduses ja tööhõives ning turismi koostöömudeli lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema praktikaga lühema viitajaga 51. Ettevõtluskeskkond Arendame välja Eesti MKM Statistikaamet, EIS Eesti turismiandmeruum on loodud turismiandmeruumi, mis koondab ja ühendab turismiökosüsteemi andmed sh külastajate liikumismustrite  29 andmed, et võimaldada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni 52. Ettevõtluskeskkond Võtame kasutusele AI-põhised EIS MKM Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika analüütika- ja ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises prognoosimudelid, mis ja turunduses võimaldavad paremat planeerimist, ressursside jaotamist, turundusotsuste tegemist 53. Tootearendus Leiame lahendused, kuidas REM Ettevõtjad, ettevõtjate Koostöö lühikese/toimiva toidu tarneahela jõuda lühikese/toimiva toidu esindusorganisatsioonid loomise nimel on käimas. Perioodi 2023– tarneahelani 2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust on rakendatud 54. Tootearendus Jätkame ettevõtjate ja EIS, KLIM DMOd, Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse märgist sihtkohtade toetamist Keskkonnainvesteeringute omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi kestlikkuse märgiste Keskus, rakendavat turismiettevõtet ja vähemalt 15 taotlemisel ja Keskkonnaagentuur sihtkohta. 2025. a 111 ettevõtet ja 11 keskkonnajuhtimisprogrammi sihtkohta. dega liitumisel 3. Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine Tegevuskava elluviimise eest vastutab MKM ja üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad, erialaliidud ja muud organisatsioonid. Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad. Nende ülesanne on jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti muutustele. Tegevuskava edukaks elluviimiseks toimib koostöö neljal tasandil: 1. Turismiökosüsteemi koostöövõrgustik ettevõtete, erialaliitude, vedajate, Eestisse saabumise väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt võtmepartneritega. Turismi tegevuskava keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab ning kelle heaks ja arenguks tegevusi ellu viiakse. 2. Sihtkohad ja DMOd – piirkondlikud arendusorganisatsioonid lähtuvad külastajateekonnast ja juhivad oma piirkonna turismi arengut. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tegutseb üle- eestilise DMOna ja koordineerib turismiökosüsteemi arendus- ning välisturundustegevusi. 3. Rahvusvaheline koostöö – tegevuskava elluviimiseks tehakse turismialast koostööd erinevate riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Nt MKM osaleb Balti turismikomitees, Läänemere Strateegia (EUSBR) turismi poliitikavaldkonna töös, OECD turismikomitee töös ja vastavalt vajadusele muudes rahvusvahelistes koostööformaatides ja projektides ning EIS osaleb Euroopa riiklikke turismiameteid ühendavas Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) töörühmades. 4. Riigisisesed partnerid – MKM koordineerib koostööd turismivaldkonnaga seotud ministeeriumide ja asutustega. 4. Eelarve prognoos Tegevuskava perioodiks ei ole MKM-i eelarvesse ette nähtud täiendavaid vahendeid, st eelarvet ei suurendata (v.a liinifondi maht). Tegevuste elluviimine eeldab ka teiste ministeeriumide ja turismiosapoolte panust, kuid nende täpsemad kulud ja võimalikud vahendid ei ole MKM-ile teada. MKM-i vastutusvaldkonda jäävad (sh MKM-i allasutuste) tegevused kaetakse nii riigieelarve kui ka EL struktuurivahenditest. Hinnanguline jaotus, kui palju MKM tegevuskava perioodil tootearenduse tegevustele, turundusele ning ühenduvuse ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunab:  31 Tegevuse liik 2026 2027 2028 2029 Tootearenduse toetamine (nt 5 763 912 5 683 912 5 153 912 5 153 912 tarkvaradega liitumise toetus, erinevad teadlikkuse ja kompetentside tõstmise tegevused, nt kestlikkuse ja digitaliseerimise teemadel, andmed uuringud ja analüüsid) Turundustegevused (nt 9 239 347 9 193 585 10 293 585 10 653 309 rahvusvaheliste konverentside toetus, B2B ja B2C turundustegevused) Ühenduvuste arendamine (liinifond, 2 410 000 2 374 000 2 274 000 2 174 000 turismiinfosüsteem, Tartu lennuühendused) Ettevõtluskeskkonna arendamine 2 620 867 2 603 653 2 603 723 2 603 723 (DMOde ja EKB sihtfinantseeringud, EIS-i, MKM-i ja TTJA turismi ettevõtluskeskkonna arendamise tegevused) Kokku 19 674 126 19 531 150 20 001 220 20 260 944 5. Kaasamine Tegevuskava koostas MKM, lähtudes Eesti turismi pikast vaatest ning kogudes sellele sisendit erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Sisendit ja tagasisidet tegevuskava tööversioonidele koguti nii kohtumistel, kirjalikult kui ka avaliku konsultatsioonina läbi eelnõude infosüsteemi10. Kaasatud osapooled: MKM-i juurde loodud turisminõukoja liikmed, Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Statistikaamet, Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS Tallinna Lennujaam, Transpordiamet, Riigikantselei, turismi sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Spaaliit, Eesti Loodusturismi Ühing, Eesti Peakokkade Ühendus, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon, Eesti Giidide Liit, Kutsekoda, Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ, Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Tallinna Strateegiakeskus. 10 Eelnõu toimiku number: 25-1045