Kiri

Riigikantselei Meie 29.12.2025 nr 2-2/4333-1 Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu Esitan Vabariigi Valitsuse istungile alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu koos lisaga; 2) seletuskiri koos lisadega. Triinu Sillamaa +372 625 6391, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 18.12.2025 Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine) § 1. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 pealkirja täiendatakse pärast sõna „alkoholi“ tekstiosaga „jae- ja“; 2) paragrahvi 29 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Alkoholi hoidmine ja ladustamine jaemüügil on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskohas, mis ei tohi olla eluruum.“; 3) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaupluses;“; 4) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) e-kaubanduses.“; 5) paragrahvi 40 lõike 12 teises lauses asendatakse sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“; 6) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Kauplus käesoleva seaduse tähenduses on müügisaaliga müügikoht, mis on jaekaubandusega tegeleva ettevõtja valduses ning kus pakutakse ja müüakse kaupa.“; 7) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud, välja arvatud e- kaubanduses ja avalikul üritusel.“; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Müügisaaliga müügikoht on kaupleja seaduslikus valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“; 9) paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „üleandmine“ tekstiosaga „e-kaubanduses ja“; 10) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „§ 44. Tehingu fikseerimine Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse elektrooniliselt iga alkohoolse joogi müügitehing ja tehingutest moodustub muutmatu süsteemne kirje.“; 12) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi, või dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisega vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 181 lõigetele 1 ja 11. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“; 13) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“; 14) paragrahvi 64 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 64. Alkoholi hoidmise või ladustamise piirangute rikkumine (1) Alkoholi hoidmise või ladustamise piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „6 ja 7“ tekstiosaga „6–71“; 2) paragrahvi 11 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Raadiosageduste kasutamiseks raadioteenuse osutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks.“; 4) paragrahvi 12 lõike 1 esimeses lauses, § 13 lõigetes 9 ja 10, § 15 lõike 3 esimeses lauses ja lõikes 4, § 16 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 3, § 34 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 5 ning § 35 lõike 1 esimeses lauses ning lõike 2 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteem“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba,“; 2 7) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 15 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, 7“; 9) paragrahvi 16 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivatel tingimustel“; 10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sagedusloa pikendamist võib taotleda ja sagedusluba pikendatakse maksimaalselt käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 71 sätestatud tähtaja võrra.“; 11) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „21,“ tekstiosaga „31,“; 12) paragrahvi 17 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja“; 13) paragrahvi 17 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 90 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures“; 15) paragrahvi 90 lõige 5, § 137 lõige 3 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Lõhkematerjali veo teatis (1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis järgmiste andmetega: 1) vedaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress; 2) saadetise saaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress; 3) lõhkematerjali nimetus, kogus ja ÜRO number; 4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega. (2) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „20“; 3 2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa kuni seitsmeks aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/7 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.“; 3) paragrahvi 206 lõiget 71 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „iga sagedusloale kantud sageduskanali ja sagedusvahemiku kohta“; 4) paragrahvi 206 lõikeid 8 ja 10 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga „raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusluba,“; 5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 8– 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/42 osa lisas 3 sätestatud määrast.“; 6) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/84 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.“; 7) paragrahvi 206 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „Sagedusloa“ tekstiosaga „, välja arvatud raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa,“; 8) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.“; 9) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 5. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“; 2) paragrahvi 41 lõiked 111 ja 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(111) Komisjoni koosseis kinnitatakse üheliikmelisena. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest. (112) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu kinnitada kolmeliikmelisena. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, 4 ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.“; 3) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõna „protokollimise“ sõnaga „salvestamise“; 4) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses: „§ 451. Tarbijavaidluse andmete säilitamine (1) Tarbijavaidluse andmeid töödeldakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. (2) Tarbijavaidluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõppemisest arvates.“; 5) paragrahvi 47 lõike 3 punktis 4 asendatakse arv „30“ arvuga „50“; 6) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijavaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbijal on õigus esitada komisjonile kirjalik taotlus asja arutamiseks suulisel istungil. Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni esimees jätta tarbija taotluse rahuldamata.“; 7) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“; 8 paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Komisjoni istungi salvestamine (1) Poolte osavõtul toimuv istung salvestatakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi salvestamise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“; 9) paragrahvi 54 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõna „protokolle“ sõnaga „salvestisi“. § 6. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduse § 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“. § 7. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse § 151 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „väljastamist“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil“. § 8. Väärismetalltoodete seaduse muutmine 5 Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikest 5, § 9 lõike 2 teisest lausest ja § 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsus või tema volitusel“; 2) paragrahvi 201 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nimemärgise registreering kehtib registreerimisest arvates tähtajatult. (2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline, kehtib nimemärgise registreering nimetatud tähtpäevani. (3) Sissevedaja nimemärgise tähtajalise registreeringu kehtivusaega pikendatakse, kui sissevedaja on: 1) tasunud riigilõivu ning 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitanud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest hiljemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist.“; 3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Enne käesoleva lõike jõustumist registreeritud nimemärgised loetakse kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.“. § 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 7 jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………2026 Algatab Vabariigi Valitsus …………2026 (allkirjastatud digitaalselt) 6  18.12.2025 Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kindlaks järelevalve ja loastamise tegevused, mille muutmisel või lõpetamisega säästetakse ettevõtjaid ebavajalike nõuete täitmisest ning seeläbi vabastatakse riigiasutuste ressurssi. Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse, riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad, nagu alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu, liialt bürokraatlike nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, et loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid ettevõtjatele kehtestatud riigilõive. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse osa on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ([email protected]), sama osakonna õigusnõunik Tanel Kivi (teenistussuhe lõppenud), elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse osa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigusnõunik Grete Leesmann ([email protected]), lõhkematerjaliseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maris Raudsepp ([email protected]), tarbijakaitseseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Mari-Liis Aas ([email protected]), väärismetalltoodete seaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maanus Urb ([email protected]) ning turismiseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Kati Kikas ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi §-de 1, 3 ja 5–8 osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected]) ning §-de 2 ja 4 osas sama osakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20); 1 2) elektroonilise side seadus (RT I, 02.10.2025, 15); 3) lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9); 4) riigilõivuseadus (RT I, 18.12.2025, 12.); 5) tarbijakaitseseadus (RT I, 08.07.2025, 32); 6) tubakaseadus (RT I, 07.05.2025, 15); 7) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34); 8) väärismetalltoodete seadus (RT I, 30.04.2024, 14). Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5), mille koostamata jätmist on põhjendatud järgmises punktis (2. Seaduse eesmärk). Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus ettepanek kobareelnõu koostada heaks kiideti. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti 9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“. Eelnõul puudub seos menetluses olevate eelnõude või EL õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on eemaldada seadustest aegunud ja liialt koormavad sätted, mis põhjustavad ettevõtjatele ebavajalikku halduskoormust. Lisaks tehakse mõned tehnilised ja sisebürokraatiat vähendavad muudatused. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõu koostamise aluseks on olnud ettevõtjate erinevatel aegadele esitatud ettepanekud, millega on soovitud leevendada kehtivaid nõudeid. Samuti on eelnõus alkoholiseaduse muudatus (eelnõu § 1 p 10), mille on teinud Riigikantselei juures tegutsev ettevõtjatest koosnev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ja millega eemaldatakse kohustus avaldada toitlustusasutuste menüüdes kokteilide korral lisaks kogu kokteili müügihinnale ka vastava alkohoolse joogi kogus kokteilis. Ettepaneku esitas nõukojale turismisektor. Ettevõtjad on põhjendanud, et tegemist on aja jooksul ülearuseks muutunud väga detailse nõudega, mille täitmata jätmine ei ohusta tarbijat, kuid mille kaotamine vähendab ettevõtjate bürokraatiat ja jooksvaid kulusid (pidev menüüde muutmine). Mõned ettepanekud on pigem tehnilise loomuga, näiteks tarbijakaitseseaduse muudatuste eesmärk on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd ning vähendada sisebürokraatiat, näiteks kaotades ära mahukate protokollide koostamise nõude ning asendades selle istungite salvestamise kohustusega või tehes muudatuse, mille kohaselt lahendab komisjoni esimees üldjuhul vaidluse ainuisikuliselt. Kauplejaid ning tarbijaid puudutav muudatus, mille kohaselt on tarbijavaidluste komisjoni õigus keelduda menetlemast nõudeid, mis on alla 50 euro (tänase 2 30 euro asemel) ei oma olulist mõju, sest alla 50 euroseid nõudeid esitatakse tarbijavaidluste komisjonile pigem vähe ning komisjonil säilib õigus võtta menetlusse ka alla 50 euroseid nõudeid, kui vaidlus on oluline praktika kujundamise seisukohast. Elektroonilise side seaduse muudatused hõlmavad nii õigusnormide sõnastuste täpsustamisi kui ka sideteenuse ja tehnoloogia arengust tingitult ebavajalikest nõuetest loobumist. Õigusnormide sõnastuste täpsustused on tehtud õigusselguse huvides ning ei muuda regulatsiooni tegelikku olemust. Eelnõus on loobutud sellistest nõuetest, mis tõstavad sideettevõtjate halduskoormust, kuid millest loobumine ei oma tegelikku mõju sideteenusele ega sidevaldkonnale. Lisaks on uuendatud sageduslubade kehtivusaegu ettevõtjatele soodsamaks, kuid kehtivusaegade pikendamised ei oma mõju sideteenuse tarbijatele. Elektroonilise side seaduse muudatused tähendavad ettevõtete jaoks halduskoormuse vähendamist ning muudatused ei oma negatiivset mõju teenuse saajatele ega teistele huvigruppidele. Lõhkematerjaliseaduse muudatus tähendab ettevõtete jaoks halduskoormuse ja TTJA jaoks töökoormuse vähendamist. Muudatused ei oma negatiivset mõju teistele huvigruppidele. Väärismetalltoodete seaduse volitusnormides Vabariigi Valitsuse volituse eemaldamine on tehniline muudatus, mille puhul alternatiivide kaalumisvajadus puudub. Nimemärgise registreeringu muudatus on ettevõtjate kohustusi leevendav ja vähendab TTJA töökoormust ning ei mõjuta teisi sihtrühmi. Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus ettepanek kobareelnõu koostada heaks kiideti. Valitsusele esitatud ettepanekud, mis lisati käesolevasse eelnõusse, juba selge eesmärgiga sõnastatud, et täiendavat alternatiivide kaalumise vajadus puudus. Heaks kiidetud ettepanekuid, mis vajavad täiendavat analüüsi ja kaasamist (nt alkoholi müügil e-kaubanduses enne tellimist vanuse kontrolli lisamine alkoholiseadusesse või ehitusseadustiku ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) ei lisatud eelnõusse. Kuna muudatusettepanekud on enamuses tulnud ettevõtjatelt ja on neile leevendava mõjuga, siis väljatöötamiskavatsusega kaasamisprotsessi täiendavalt teha ei ole olnud vajalik. Samuti on eelnõus muudatused, millede puhul ei olnud vaja kaaluda erinevaid lahendusvõimalusi. Muudatuste peamine eesmärk on luua õigusselgus, vähendada ebamõistlikke kohustusi ning lihtsustada menetlusi. Eelnõuga on kokkuvõtlikult kavas teha järgmised muudatused: 1) Alkoholiseaduse muudatuste eesmärk on vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Füüsilise kaupluse nõude kohustus e-kaubanduses ja kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab halduskoormust. Ettepaneku vastavaks muudatuseks on teinud väiksemas alkoholitootjad ja jaekauplejad. 2) Elektroonilise side seaduse muudatuste eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu ning tunnistada kehtetuks nõuded, mis ei ole enam asjakohased. Muudatused tulenesid TTJA elektroonilise side seaduse efektiivistamise ettepanekutest, mis 12.06.2026 valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiideti. 3) Lõhkematerjaliseaduse muudatuste eesmärk on leevendada ettevõtjatele kehtivaid nõudeid. Loakohustuse asendamine teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise 3  korral Eesti territooriumi piires vähendab nii ettevõtjate halduskoormust kui ka riigi töökoormust. Ettepaneku muudatuseks on teinud TTJA. Seni väljastas amet veolubasid, mis oma olemuselt olid sisutühjad ja lõhkematerjali riigisisesel vedamisel täidab eesmärki ka vedudest teatamine. 4) Riigilõivuseaduse muudatuste eesmärk on otseselt seotud elektroonilise side seaduse muudatustega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning ühtlustatakse raadioteenuse osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse (MeeTS) alusel antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksul. Muudatused tulenesid TTJA elektroonilise side seaduse efektiivistamise ettepanekutest. 5) Tarbijakaitseseaduse muudatuste eesmärk on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd, muutes komisjoni koosseisu reeglina üheliikmeliseks ja andes komisjoni esimehele õiguse otsustada suulise istungi vajaduse üle, kaotades ära mahukate protokollide koostamise nõude ja suurendades piirmäära, mille korral komisjon võib jätta tarbija avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada. Vastavad muudatused avaldavad positiivset mõju ka kauplejatele ja tarbijatele, kes saavad lahendi tulevikus kätte kiiremini. Lisaks väheneb ettevõtlus- või kutseliidu esindajate halduskoormus komisjonis osalemise vajaduse vähenemise tõttu. Ettepanekud muudatusteks on tulnud TTJA-lt endalt, kes on otsinud võimalusi sisebürokraatia vähendamiseks ning oma kulude kokkuhoiuks. 6) Tubakaseaduse muudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha termini defineerimisel. Tubakaseadus keelab tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas, müügisaalita müügikoht aga on defineerimata. Ettepanek mõistet parandada on tulnud ettevõtjatelt, kellele praktikas on erinevate müügikohtade defineerimine olnud keerukas, sest tubakaseaduse § 22 lg 2 p 3 sätestab, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote jaemüük on keelatud müügisaalita müügikohas, välja arvatud müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis ja kioskis, mis on kaupleja müügisaalita tegevuskoht eraldiseisva ehitisena või ehitise osana. Tubakaseaduse kohaselt on müük müügisaalita müügikohas küll keelatud, aga müügisaaliga müügikoha termin on jäetud defineerimata. Seega on definitsiooni puudumine tekitanud tubakatoodete müügil vaidlusi järelevalveasutustega, mistõttu vajab termin legaaldefinitsiooni seaduse tasandil. 7) Turismiseaduse muudatuse eesmärk on ühtlustada reisiettevõtjate erinevate dokumentide TTJA-le esitamise viisi, et vähendada halduskoormust ning muuta dokumentide esitamine lihtsamaks ja menetlus kiiremaks. 8) Väärismetalltoodete seaduse muudatuste eesmärk on muuta nimemärgise registreerimise protsess ühekordseks tegevuseks, kus registreering kehtib tähtajatult, ilma et seda oleks vaja perioodiliselt uuendada või pikendada. Tähtajatu registreering vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust. Ettevõtjatele on mõju ainult positiivne ja neil ei ole vaja muudatuse järel midagi teha. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine. 3.1. Alkoholiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholiseadust (AS) 4 Punktiga 1 paragrahvi 29 pealkirja täiendatakse pärast sõna „alkoholi“ tekstiosaga „jae- ja“. Alkoholiseaduse paragrahv 29 sätestab territoriaalsed piirangud alkoholi hulgimüügil. Järgmise punktiga muudame antud paragrahvi lisades sinna esimese ja teise lõike, mille kohaselt reguleerib tulevikus antud paragrahv territoriaalseid piiranguid alkoholi jae- ja hulgimüügil, mitte ainult hulgimüügil. Punktiga 2 paragrahvi 29 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Alkoholi hoidmine ja ladustamine jaemüügil on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskohas, mille puhul ei tohi olla tegemist eluruumiga“. Muudatuse eesmärk on tagada alkoholi jaemüügi läbipaistvus ja järelevalve tõhusus. Selline piirang aitab tagada, et alkoholi hoiustamine toimub kontrollitavates tingimustes ning välistab eraelu puutumatuse riive, mis võiks tekkida järelevalve käigus eluruumidesse sisenemisel. Majandustegevusteates tuleb esitada tegevuskoht, mis võib olla kauplus, toitlustusasutus või ladu, kus alkoholi hoitakse, kuid ei tohi olla eluruum. Eluruumi definitsiooni puhul lähtume võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 272 lõikest 1 tulenevast, mille kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Oluline on ka, et alkoholi hoiustamise koht oleks märgitud sellise täpsusega, mis võimaldaks hõlpsalt hoiustamist kontrollida. Muudatusega jääb keeld kehtiva regulatsiooniga samaväärseks, kuid lisandub võimalus hoida alkoholi laos, mis on oluline e-kaubanduse kontekstis. Edaspidi võivad kauplust mittepidavad e-kaubanduse alkoholi jaemüügi ettevõtjad hoiustada alkoholi mujal kui kaupluses, nt laoruumis, mis ei paikne eluruumides. Selle sätte eesmärk ei ole kohustada ettevõtjat füüsilist tegevuskohta omama, vaid täpsustab, et kui ettevõtja hoiustab alkoholi Eestis, siis peab olema see tegevuskohana majandustegevusteates märgitud ja mujal ei või ettevõtja Eestis alkoholi hoiustada. Muudatus on seotud füüsilise müügisaali kohustuse ära kaotamisega. Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 40 lõike 1 punkti 1 ja punktiga 6 lisatakse paragrahvi 40 lõige 14, kuna mõiste tuleb defineerida eraldi sättes. Seetõttu jääb lõike 1 punkti ainult mõiste (kauplus) ja selgitus, mida kauplus endas hõlmab on eraldi sättes. Kaupluse termin selgemalt sõnastatud, säilitades olemasoleva olukorra, sh rõhutatakse, et kauplus peab olema selgelt eristatav müügisaaliga müügikoht, mis asub jaekaubandusega tegeleva kaupleja valduses ning kus pakutakse ja müüakse kaupa. Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 40 lõike 1 punkti 12, eemaldades sättest nõude, mille alusel oli nõutud e-kaubandusega tegelevatel ettevõtetel füüsilise müügisaali omamise kohustus. Seni on alkoholiseaduse kohaselt e-kaubanduses alkoholi jaemüügiga tegeleval ettevõtjal kohustus pidada füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet, kuna nimetatud säte lubab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduse korras üksnes ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Kavandatav muudatus võimaldab alkohoolsete jookide müüki ka ilma füüsilise kaupluse olemasoluta. Tänapäeval on füüsilise kaupluse nõue osutunud ebamõistlikuks ja ebaefektiivseks, eriti Eesti enda väikeettevõtjate ja -tootjate jaoks, kellel puudub võimalus konkureerida suurte jaekettidega ning kelle jaoks on e-kaubandus ja avalikud üritused sageli ainsad realistlikud turustamiskanalid. Füüsilise poe pidamine üksnes e- kaubanduse võimaldamiseks toob kaasa ebaproportsionaalseid kulusid, mida väiksemad tootjad sageli kanda ei suuda. Samuti ei võimalda ühe kaupluse pidamine neil mõistlikult jõuda tarbijateni, kes võivad asuda üle Eesti. Selleks, et kehtivat piirangut formaalselt täita, on ettevõtjad avanud väikeseid poode laoruumidesse, millel on väga piiratud lahtiolekuajad ja mis ei täida tegelikku kaubanduseesmärki, vaid võimaldavad üksnes kauba legaalset realiseerimist e-kaubanduse vahendusel. Õiguskantsler on juba 2011. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et selline piirang moonutab konkurentsi, annab põhjendamatult eelise suurtele kauplustele ja maaletoojatele ning piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Alkoholi kättesaadavuse 5 piiramine on saavutatav ka leebemate meetmetega ning füüsilise poe olemasolu ei hõlbusta e- kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuivõrd veebimüügi üle tuleb teha eraldi järelevalvet. Alkoholiseaduses on sätestatud eri asutuste riikliku järelevalve funktsioonid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teeb järelevalvet üldiste nõuete täitmise üle alkoholikäitlemisel ja jaemüügil, v.a toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitamise nõuete, impordi ja ekspordiga seonduvate nõuete, alkoholiregistri toimimise nõuete ning alaealiste alkoholi kättesaadavuse piirangutest tulenevate nõuete täitmise üle. Amet teeb kontrolli e-kaubanduses alkoholi jaemüügi nõuete täitmise üle ja alkoholiseaduse paragrahvi 49 lõike 1 ja paragrahvi 521 lg 2 kohaselt on ametil ka kontrolltehingu tegemise õigus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohustus on teha kontrolli alkoholi käitlemise üle, v.a toiduohutuse ning alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete vastavuse üle. MTA-l on õigust teha ka kontrolltehingut. Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) kohustus on teha kontrolli toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise ning alkoholiregistri toimimisega seotud nõuete täitmise üle. Erinevalt teistest järelevalveasutustest ei ole PTA-le alkoholiseaduse paragrahvi 49 lõike 3 kohaselt antud kontrolltehingu tegemise õigust, mis raskendab märgatavalt ametipoolset järelevalve tegemist. Kohaliku omavalitsuse (KOV) kohustus on teha järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seotud nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle. KOV-idele on antud õigus kasutada järelevalves ka kontrolltehingut alkoholiseaduse paragrahvi 49 lõike 4 ja paragrahvi 521 lg 2 kohaselt. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teeb järelevalvet alkoholiseaduses sätestatud alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu järgimise üle ning PPA-l on asjaomase tegevuse kontrollimisel ka kontrollostu tegemise õigus alkoholiseaduse paragrahvi 49 lõike 5 ja paragrahvi 521 lg 2 kohaselt. Füüsilise poe pidamise kohustuse kaotamine ei võta kohalikelt omavalitsustelt õigust kehtestada piiranguid selle kohta, kus võib alkoholi müüa. Positiivsena võib see vähendada kohalike omavalitsuste töökoormust, kuivõrd jääb ära nn näiliste poodidega seonduv haldustegevus, kus pood on loodud üksnes seadusest tuleneva nõude täitmiseks ja tegutseb piiratud lahtiolekuajaga. Müügikellaaegade suhtes kehtestatud piirangud, reklaamikeeld, alaealiste kaitse vanuse kontrolli teel ning alkoholi nähtavuse piirangud jäävad endiselt kehtima. Kuigi käesoleva muudatusega eemaldatakse e-kaubanduses nõue omada füüsilist müügisaali, siis kõik ülejäänud reeglid jäävad võrreldes praegusega samaks. E-kaubandus on kauplemisviis, kus ettevõtja pakub kaupu või teenuseid elektroonilises keskkonnas ja lepingud pakkuja ning kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata. Sellest tulenevalt kohaldub muu hulgas e-kaubanduses ettevõtja ja tarbija vahelistele jaemüügi tehingutele VÕS-is sätestatud nõuded sidevahendi abil sõlmitud lepingutele (VÕS 2. peatüki 4. jagu), sh tuleb need lepingud sõlmida selleks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. Tavaliselt on selleks süsteemiks ettevõtja veebipood, mis muu hulgas peab vastama VÕS-is toodud üldistele tingimustele, st esitatud on ettevõtja andmeid, tarbija õigus taganeda tehingust 14 päeva jooksul jne. TTJA on koostanud e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele kõiki e- kaubanduse valdkondi käsitleva juhendi1. Müügikellaaegade ja reklaami suhtes kehtestatud piirangud ning alaealiste kaitse vanuse kontrollimisega alkohoolse joogi üleandmisel jäävad kehtima. Alkoholi müügiga ei või tegeleda eraisikud, st ka edaspidi ei või eraisikud, nt sotsiaalmeedias, alkoholi müügiks pakkuda. Alkoholi jaekaubandus on majandustegevus, mille korral tuleb esitada majandustegevuse registrisse majandustegevusteade (AS § 23 lg 1 p 1). Kõik e-kaubandusega tegelevad ettevõtjad peavad esitama koos majandustegevusteatega veebilehe aadressi ja 1 juhend_e-kaubandusega_tegelevatele_ettevotjatele (7).pdf 6 alkoholi hoiustamise koha (AS § 23 lg 2 p 1). Ettevõtja ei või muudel veebilehtedel, mis ei ole majandustegevusteates märgitud, alkoholi müügiga tegeleda. Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 40 lõiget 12, asendades teises lauses sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega: „tehing fikseeritakse“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõu paragrahvi 1 punktiga 11, millega asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu fikseerimise kohustusega. Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 41 lõiget 3 järgmiselt: „(3) Alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud, välja arvatud e-kaubanduses ja avalikul üritusel“. Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p-dest 2 ja 8 tulenevalt võib alkoholi müüa jaemüügi korras toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 41 lõige 3 keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas, mis ei võimalda ettevõtjatel, kellel puudub ehitisesisene piiritletud müügisaal, alkoholi müüa. Ka välietendustel, laatadel ja teistel avalikel üritustel alkoholi müüjatel ei ole müügisaali, mis justkui muudaks nende tegevuse ebaseaduslikuks olenemata sellest, et alkoholiseadus (§ 40 lg 1 p-de 2 ja 8) seda lubab. Eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla kehtivate kaubandustavadega ning suurendada paindlikkust alkoholi müügil eelkõige e-kaubanduses. Praegused nõuded on küllaltki piiravad eelkõige väiketootjate jaoks, kellel puudub majanduslik võimekus ja äriline vajadus füüsilist müügikohta pidada. Muudatusega kaotatakse see nõue ja lubatakse alkohoolse joogi jaemüüki e-kaubanduses ka ilma füüsilise müügisaalita müügikohas. Muudatuse rakendamisel jääb alles oluline piirang, et alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on reeglina keelatud. See tähendab, et kioskites või muudes ajutistes müügikohtades ei ole alkoholi müük ka tulevikus lubatud. Seadusmuudatuse mõjul suureneb e-kaubanduse paindlikkus ning väheneb ettevõtjate halduskoormus, kuid samas on oluline tagada, et alkoholi kättesaadavuse mõningane suurenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi rahvatervisele ega suurendaks alkoholi alaealisteni jõudmise riski. Muu hulgas sel põhjusel täiendatakse eelnõu § 1 mitme punktiga. Näiteks täpsustatakse, et e-poest alkoholi ostes ei või kaupleja alkoholi üle anda kella 22.00-st kuni 10.00-ni (§ 1 p 9), alkoholi hoidmise koht tuleb jätkuvalt lisada majandustegevuse registrisse (§ 1 p 2). Eelkirjeldatud muudatus annab müüjate jaoks kindlust ja tagab õigusselguse järelevalves, et müügisaali puudumine nendel konkreetsetel juhtudel ei muuda tegevust ebaseaduslikuks. Oluline on samuti kohalike omavalitsuste roll alkoholimüügi reguleerimisel ning nende jaoks säilib võimalus ja õigus kehtestada oma haldusterritooriumil lisapiiranguid (AS § 42). Punktiga 8 lisatakse paragrahvile 41 lõige 31: „(31) Müügisaaliga müügikoht on kaupleja seaduslikus valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks“. Muudatusega täpsustatakse alkoholiseaduses müügisaali mõistet, et tagada selgus ja ühtne arusaam nii kauplejatele kui ka järelevalveasutustele. Müügisaaliga müügikoha all mõistetakse edaspidi kaupleja seaduslikus valduses olevat selgelt eristatavat ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks. See tähendab, et müügikoht peab olema kaupleja valduses ning selle ala piirid peavad olema üheselt mõistetavad ja tuvastatavad. Oluline on, et tegemist oleks seaduslikus valduses oleva alaga. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lõikest 1 on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kuigi AÕS § 34 lõige 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist, peab ettevõtja olema suuteline vajaduse korral tõendama, et valdab mingit ala seaduslikul alusel. See välistab olukorrad, kus alkoholi müük toimub ebamäärasel või kontrollimatul alal. Ettevõtjal ei ole võimalik piirata suvalist ala ning alustada sellel alkoholi müüki, kuivõrd asjaomane ala kuulub kas eraomandisse või linnas tõenäoliselt kohalikule omavalitsusele, kellelt ettevõtja saab lepingu alusel valduse asjaomase piiritletud ala üle 7 omandada, siiski on selleks tarvis omaniku vastavat nõusolekut. Ala tuleb piirata selgelt arusaadaval viisil, eraldades konkreetse ala muust alast selgelt ja arusaadavalt. See tähendab, et arusaadavaks viisiks saab lugeda aia, tara, eraldatud terrassi või muu sellise selgelt eristatava elemendi paigaldamist. Piiritletud alaks ei saa seejuures lugeda ala, mille piiritlemiseks tõmmatakse joon asfaldile või tähistatakse see taimestikuga. Lisaks piiritletud alale eeldatakse, et tarbijal peab olema võimalik asjaomasesse ruumi siseneda. Eelöeldust tulenevalt jääb konkreetse ruumi suurus kindlaks määramata, aga oluline on, et isikul oleks füüsiliselt võimalik piiritletud alale siseneda. Kioskist alkoholi müük jääb edaspidigi keelatuks, kuna üldjuhul asuvad kioskid kohaliku omavalitsuse valduses oleval maal (nt bussipeatused) ja kioski pidaja ei valda selle ümbrust, mistõttu ei ole kioskit ümbritseva ala piiramine (nn müügisaali tekitamine) alkoholimüügi eesmärgil lubatud, samuti ei ole paljudel kioskitel võimalust isiku sisenemiseks tehingu tegemiseks. Üldkokkuvõttes säilib kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada lisapiiranguid oma haldusterritooriumil, näiteks keelata alkoholimüük teatud avalikes kohtades (nt rannas). Muudatus võimaldab paindlikkust, eriti hooajaliselt ja väiksemates kohtades, kus on võimalik tegutseda vabas õhus kindlalt piiritletud alal. Alkohoolseid jooke tuleb endiselt tarbida piiritletud alal. Punktiga 9 paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „üleandmine“ tekstiosaga „e- kaubanduses ja“. Muudatuse eesmärk on täpsustada alkohoolse joogi jaemüügi piiranguid e- kaubanduses ja kohaletoimetamisteenuse kasutamisel ning ühtlustada alkoholi kättesaadavuse piirangud sõltumata müügikanalist. Tuleb tagada, et alkohoolseid jooke ei oleks võimalik tarbijale üle anda öisel ajal, sõltumata sellest, kas ost toimub füüsilises kaupluses, e-poes või kohaletoimetamise teenuse kaudu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük füüsilistes kauplustes keelatud ajavahemikul 22.00-st kuni 10.00-ni eesmärgiga piirata alkoholi kättesaadavust öisel ajal. E-kaubanduses müügil ei ole kellaajalist piirangut, kuna e- kaubanduses tehtud ostu ei saada kätte ostuhetkel. Seetõttu on oluline sätestada e-kaubanduses tehtud ostude üleandmisele kellaajaline piirang. Tähtis on sätestada, et alkohoolse joogi üleandmine tarbijale on keelatud kogu nimetatud ajavahemiku jooksul nii e-kaubanduses kauplejalt tegutsemiskohas alkoholi kättesaamisel kui ka kohaleveoteenuse osutamisel kulleri või pakiautomaadi kaudu. E-kaupleja peab muuhulgas tagama, et kohaleveoteenuse kasutamisel (kulleri või pakiautomaadi kaudu) on kohaletoimetamise veoteenuse pakkuja teadlik, et tegemist on alkohoolset jooki sisaldava kaubaga, mille tõttu tuleb üleandmisel kinni pidada kellaajalisest piirangust. Alkoholi üleandmine öisel ajal, mis on rahvatervise ja siseturvalisuse seisukohalt riskantsem, ei tohi olla lubatud. E-kaubanduse puhul on siiski vajalik sätestada, et ostu sooritamine e-kaubanduses ei ole keelatud ka öisel ajal, aga alkohoolse joogi üleandmine on keelatud 22.00-st kuni 10.00-ni. See muudatus aitab tagada, et alkohoolse joogi kättesaadavus on piiratud ühtviisi kõigis müügikanalites ning seeläbi vähendab alkoholi tarbimisest tulenevaid kahjusid ühiskonnas. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks paragrahv 43 lõike 3 punkt 3. See paragrahv näeb ette, et koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus – alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks. Ettepanek kaotada asjaomane nõue tehti Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale, kes on juba varem saanud turismisektori ettepaneku tunnistada kehtetuks nõue märkida alkoholi täpne kogus alkoholi sisaldavas kohvijoogis. Ettevõtjad on põhjendanud, et tegemist on aja jooksul ülearuseks muutunud väga detailse nõudega, mille täitmata jätmine ei ohusta tarbijat, kuid mille kaotamine vähendab ettevõtjate bürokraatiat ja jooksvaid kulusid (pidev menüüde muutmine). Tarbijate huvid on tagatud üldiste tarbijakaitsereeglitega, mis kohustavad ettevõtjat vastama tarbija esitatud küsimustele. Tarbijal on ja jääb õigus saada enne ostu sooritamist kogu vajalik informatsioon tulenevalt tarbijakaitseseaduse paragrahvi 3 punktist 3, mille kohaselt on tarbijal õigus saada tarbimisalast teavet. Kuigi nõude kaotamine vähendaks tarbijatele antava info 8 detailsust, peab joogi üldine määratletus olema selge ning seda ei mõjuta tegeliku alkoholisisalduse märkimine menüüdes. Tarbijakaitse seisukohalt ei ole tegemist kliendi kaitse meetmega, sest selle kaotamisel tuleb siiski rõhutada, et tarbija eksitamine on keelatud. Punktiga 11 muudetakse paragrahvi 44 järgmiselt: „Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse elektrooniliselt iga alkohoolse joogi müügi tehing ja tehingutest moodustub muutmatu süsteemne kirje“. Seni kehtib kauplustes ja toitlustusettevõtetes kohustus omada alkohoolse joogi jaemüügiks kassaaparaati ja fikseerida tehingud sellega. Sätte eesmärk on fikseerida alkohoolse joogi ostuaeg, et muu hulgas tagada kellajalisest müügipiirangust kinnihoidmine. Kassaaparaadi omamise nõue on ebamõistlik eelkõige väikeettevõtjate jaoks ning säte ei täida oma eesmärki, kuivõrd kassaaparaadile kohaldatavad nõuded puuduvad. Nüüdseks on ettevõtjatel võimalik kasutada müügi fikseerimiseks mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, mis ei ole seotud kassaaparaadi olemasoluga. Kassaaparaadi nõude kaotamisega käiakse ajaga kaasas, muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades, et oluline on tulemus, milleks on konkreetsete andmete fikseerimine, tähtsustamata vahendit, mille abil seda tehakse. Väikeettevõtjal ei ole majanduslikult otstarbekas kassaaparaati soetada ja ülal pidada üksnes seadusest tuleneva kassaaparaadi omamise kohustuse tõttu. Ettevõtja saab valida sobiva müügitulemuse fikseerimise viisi, mis tagab vajaminevate andmete säilitamise. Muutmatu süsteemse kirje nõue tähendab, et kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud peavad olema salvestatud viisil, mis tagab nende hilisema kontrollitavuse. Selline lähenemine võimaldab vajaduse korral kiirelt ja usaldusväärselt tuvastada, kas tehing on toimunud lubatud ajal ning kas kõik nõuded on täidetud. Eelkõige on sellest sättest tulenevalt oluline, et salvestatud oleksid tehingu toimumise aeg, mis sisaldab täpset kellaaega, millal tehing sooritati, ja müüdud kauba andmed, mille puhul peab olema selgelt eristatav, et tegemist oli alkohoolse joogiga (toote nimetus, kogus, ühik). Arvestades, et alkohoolse joogi müügitehingu kellaaja fikseerimine on oluline eelkõige järelevalve teostamiseks ning fikseeritud kellaaeg näitab, et alkohoolset jooki ei müüdud väljaspool lubatud ajavahemikku, ei ole vajalik tehingu üheselt seostamine tehingu teinud isikuga. See tähendab, et alkohoolse joogi ostul ei pea tehingu fikseerimisel toimuma allkirjastamist või ostja nime säilitamist. Seetõttu ei peeta alkohoolse joogi müügil tehingu fikseerimise all silmas tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud kindlat tehinguvormi, mis tuleneb §-dest 78-82. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 2 kohaselt peab iga majandustehingu kohta koostatud algdokument sisaldama vähemalt kolme elementi: tehingu toimumisaega, majandusliku sisu kirjeldust ja arvnäitajaid (näiteks müüdud kauba kogus, hind ja summa). Ühtki kohustuslikku algdokumendi vormi raamatupidamise seadus ei kehtesta. Soovi korral saab iga raamatupidamiskohustuslane kehtestada enda kasutatavatele algdokumentidele täpsemad vormingu- ja säilitamisnõuded oma raamatupidamise sise- eeskirjas vastavalt RPS § 11 lõikele 1. Peamiseks vorminõudeks algdokumendile jääb kõikidel juhtudel ikkagi see, et ta peab võimaldama lugejal aru saada toimunud majandustehingu sisust. Kui tasumine ja kauba liikumine toimub samaaegselt (näiteks poe kassas), siis on sobivaks dokumendivormiks kviitung. Punktiga 12 muudetakse paragrahv 47 lõige 3 järgmiselt: „(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi, või dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisega vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 181 lõigetele 1-11. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada“. Muudatusega täpsustatakse alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamise viisi, et see vastaks tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele ning tagaks alaealiste kaitse alkoholi eest. 9 Edaspidi peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi andmete alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendi abil, milleks on näiteks Smart-ID või riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu teiste liikmesriikide eID-vahendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artikli 8 lõike 2 punkt c kohaselt osutab kõrge usaldusväärsuse tase e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist. Vanust saab tuvastada eesti.ee äpi kaudu (isikut tõendavate dokumentide seaduse § 181 lg 11). Sel juhul on eesmärk vanuse tuvastamine mitte äpis oleva ID-kaardi pildi järgi, vaid triipkoodi alusel. Äpis tuvastamise korral tekib ostja telefoniekraanile triipkood, mida kaupleja loeb triipkoodi lugejaga ja saab tagasiside, mis kinnitab isiku vanuselist vastavust. Vanuse tuvastamine ei ole vajalik juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine. Kehtiv regulatsioon näeb ette vanuse tuvastamise üksnes isikut tõendava dokumendi alusel, kuid praktikas on võimalik sama eesmärki saavutada erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis võimaldavad turvalist ja usaldusväärset autentimist. Kavandatav muudatus annab ettevõtjatele paindlikkuse valida sobivaim tehniline lahendus, säilitades nõutava turvalisuse taseme. Eesmärgiks on alkoholi saaja vanuse kontroll, mis kaitseb alaealisi alkoholi kättesaadavuse eest. Antud sätte koostoime §-ga 521 tähendab eelkõige seda, et oleksid tagatud §-is 47 lõikes 2–4 kehtestatud nõuete tegelik täitmine läbi kontrolltehingu ehk katseostu teostamise. Olukorras, kus tavapäraste järelevalvemeetmetega on keeruline või võimatu kontrollida § 47 lõigetest 2–4 kinnipidamist, võib pädev korrakaitseorgan, kelleks on vastavalt pädevusele kas PPA, KOV või TTJA, rakendada erimeetmena kontrolltehingut. Kontrolltehingu kasutamise pädevus säilib samal kujul ka pärast kõnesoleva eelnõuga tehtavaid muudatusi, sh e-kaubanduses. Punktiga 13 paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt §-is 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44. Punktiga 14 paragrahvi 64 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 64. Alkoholi hoidmise või ladustamise piirangute rikkumine. Lõike 1 kohaselt alkoholi hoidmise või ladustamise piirangute rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut“. Muudatus on tehnilise iseloomuga ja seotud eelnõu § 1 punktide 2 ja 7 tehtavatest muudatustest. Eelnõu kohaselt kaotatakse nõue, mille järgi võis alkoholi hoiustada üksnes müügisaaliga müügikohas. E-kaubanduse puhul on oluline, et kaupleja täpsustaks alkoholi hoiustamise asukoha, kuid tal ei ole enam kohustust omada alkoholi müügiks müügisaaliga müügikohta. 3.2. Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS) Punktiga 1 muudetakse ESS § 11 lõiget 3 ja lisatakse viide eelnõuga kavandatavale uuele sagedusloa kehtivusaja erandile, mida hakkab reguleerima ESS § 11 lõige 71. ESS § 11 lõige 3 sätestab üldreegli sagedusloa kehtivusajale, milleks on üks aasta. Sama sättega viidatakse erandkorras pikema kehtivustähtajaga sageduslubade liikidele. Kuna kõnesoleva eelnõuga on 10 kavas luua erand raadioteenuse osutamiseks kasutatavate raadiosageduste sageduslubade tähtajale, siis lisatakse ESS § 11 lõikesse 3 täpsustus, et üheaastane kehtivusaeg ei kohaldu kavandatava ESS § 11 lõike 71 tegevusloa puhul. Punktiga 2 pikendatakse ESS § 11 lõikes 7 amatöörraadiojaama tööloa maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele. Praktikas ei ole leidunud põhjendust amatöörraadiojaama tööloa lühemale kehtivusajale. Tööloa väljastamise üheks eelduseks on raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu, mis antakse tähtajatult. Raadioamatööride tegevus on reguleeritud ning rikkumisi esineb harva. Kui rikkumisi peaks esinema, on TTJA-l õigus tööluba peatada või kehtetuks tunnistada. Seega on tööloa tähtaja pikendamisega kaasnevat riski võimalik maandada teiste meetmete abil ning sagedane loa uuendamine ei ole põhjendatud. Arvestades, et vastavaid töölubasid on praeguse seisuga ligi 700 ning tööload vajavad pikendamist viie aasta tagant, esitab igal aastal tööloa tähtaja pikendamise või uue tööloa taotluse ligikaudu 140 isikut. Tööloa kehtivusaja pikendamine viielt aastalt kümnele vähendab oluliselt taotlejate halduskoormust ning TTJA poolt töölubade andmise otsuste arvu poole võrra. Punktiga 3 täiendatakse ESS § 11 lõikega 71, kehtestades erandi sellisele sagedusloa kehtivuse tähtajale, mis on antud raadioteenuse osutamiseks. Uue sätte kohaselt annab TTJA raadioteenuse osutamiseks raadiosageduse kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks. Uue erandi eesmärk on ühtlustada MeeTS-is reguleeritud raadioteenuse tegevusloa (edaspidi ka raadioluba) ja raadiosagedustel raadioteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa kehtivusaegu. MeeTS § 35 lg 2 näeb ette, et raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks. Kui hetkel kehtib raadioteenuse osutamise otstarbel kasutatav sagedusluba vaid ühe aasta, siis tähendab see, et raadioteenuse osutaja taotleb raadioloa kehtivuse ajal sagedusloa kehtivuse pikendamist igal aastal. Muudatuse eesmärk on vähendada raadioteenuse osutajate halduskoormust. Sagedusloa kehtivuse sidumine raadioloa kehtivusega on loogiline ja vähendab tarbetut bürokraatiat. Seitsmeaastane maksimaalne tähtaeg on kooskõlas MeeTS-is sätestatud raadioteenuse tegevusloa maksimaalse kehtivusajaga. Samas ei anta ESS § 11 lõikega 71 raadioteenuse osutajale sagedusluba pikemaks ajaks kui asjaomase raadioloa kehtivuse lõpuni. Punktiga 4 täpsustatakse ESS-is toodud viiteid TTJA järelevalve infosüsteemile. Kõnealuse infosüsteemi andmekogu on sätestatud seadme ohutuse seaduse §-s 12. Andmekogu täpne nimetus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. ESS-is on sama infosüsteemi nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemiks. Õigusselguse tagamiseks täpsustatakse ESS-is toodud infosüsteemi nimetust. Sellekohased muudatused tehakse ESS § 12 lõikes 1, § 13 lõigetes 9 ja 10, § 15 lõigetes 3 ja 4, § 16 lõigetes 1 ja 3, § 34 lõigetes 1 ja 5 ning § 35 lõigetes 1 ja 2. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks ESS § 12 lõige 3. Nii sageduslubade kui ka raadioteenuse osutamise tegevuslubade väljaandja on TTJA, mistõttu seab säte ebamõistliku halduskoormuse sagedusloa taotlejale, kohustades teda esitama asutusele dokumente, mille asutus on ise välja andnud. Vabade sageduste efektiivseks kasutamiseks on sellegipoolest vajalik, et raadioteenuse osutamiseks antakse sagedusluba üksnes juhul, kui taotlejal on vastavaks perioodiks kehtiv raadioluba. Seetõttu täiendatakse ESS-is sageduslubade andmisest keeldumise aluseid (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 6 kohta). Sageduslubade andmisest keeldumise aluse seadmisega jäetakse välja praegu ESS § 12 lõikes 3 olev võimalus anda sagedusluba taotlejale, kellele ei ole väljastatud soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtivat raadioluba, kuid kes taotleb 11 sagedusluba raadioluba omava raadioteenuse osutajaga kokkuleppel tema programmi edastamiseks. Kõnealust võimalust ei ole praktikas kasutatud ning sagedusluba vastava kokkuleppe alusel taotletud. Edaspidi antakse raadioteenuse osutamiseks sagedusluba üksnes isikule, kellel on selleks vastav raadioluba. Sagedusloa andmine üksnes raadioloa omanikule ühtlustab praktikat ja lihtsustab kõikide osapoolte jaoks sageduslubade menetlemise ja väljaandmise protsessi. Vastava muudatuse põhiseaduspärasust on analüüsitud käesoleva seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses. Punktiga 6 täiendatakse ESS § 14 lõiget 1 punktiga 31, mis loob aluse sagedusloa andmisest keeldumiseks juhul, kui sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud muudatusega, kuna raadioloa vajalikkus raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks on praegu reguleeritud ESS § 12 lõikega 3. Kavandatav sagedusloa andmisest keeldumise alus täpsustab praeguses ESS § 12 lõikes 3 sätestatut nõudega, et raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks on vajalik just meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioluba. Täpsustusega luuakse õigusselgus selles, et sagedusluba ei ole võimalik anda teises riigis väljastatud raadioloa alusel. Muudatus on seotud ka ESS § 18 lõike 3 punktiga 3, mis näeb ette sagedusala kehtetuks tunnistamise aluse juhuks, kui esinevad ESS § 14 lõike 1 punktides 1– 9 sätestatud alused. Kõnealune ESS § 18 lõike 3 punkt 3 tagab, et kui sagedusluba ei oleks tohtinud välja anda, siis on see võimalik hiljem kehtetuks tunnistada. ESS § 14 lõike 1 punktiga 31 täiendamise eesmärk on samuti, et selliseid lube ei antaks, mistõttu on õige sellele ESS § 18 lõike 3 punktis 3 viitamine. Arvestades täienduse võrdväärsust teiste ESS § 14 lõikes 1 nimetatud alustega, on asjakohane sellele viide ka ESS § 211 lõikes 4. ESS § 15 lõige 1 viitab osadele ESS § 14 lõikes 1 loetletud alustest, jättes välja täiendatud lõike 31. Täienduse lisamine ESS § 15 lõikesse 1 ei ole vajalik, kuivõrd raadioloa olemasolu puudumisel ei ole võimalik seadusega vastuolusid parandada sagedusloa muutmise teel. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks ESS § 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4. Muudatus on vajalik õigusselguse loomiseks ning ebavajalike piirangute kaotamiseks. ESS § 14 lõikega 4 on sätestatud volitusnorm vastutavale ministrile TTJA tehnilise järelevalve tegemiseks statsionaarsete seadmete paiknemise piirkondade kehtestamiseks määrusega. Volitusnormi alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 21. aprilli 2005. a määrusega nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ vastavad piirkonnad. ESS § 14 lõike 1 punktiga 7 ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud monitooringujaamade kaitse nõuded ei ole enam vajalikud ega ajakohased. Kõnealuste sätete ja määruse algne mõte ja eesmärk oli see, et TTJA monitooringujaamasid ei segaks muud lähedal olevad FM- ja TV-saatjad oma tugevate signaalidega. Tänapäevane tehnoloogia on oluliselt vastupidavam välistele häiretele ning monitooringujaamade tööd on võimalik tagada ka ilma geograafiliste piiranguteta. ESS § 14 lõike 1 punktis 7 reguleeritud sagedusloa andmisest keeldumise alus ei ole seega enam proportsionaalne ega vajalik. Sätte kehtetuks tunnistamine vähendab piiranguid sageduste kasutamisele ja lihtsustab regulatsiooni. ESS-i volitusnormi ja ESS § 14 lõike 1 punkti 7 kehtetuks tunnistamine tagaks õigusselguse ja kaotaks ebavajalikud piirangud. Muudatus ei puuduta ESS-is sisalduvaid viiteid ESS § 14 lõikele 1 (eelkõige ESS § 18 lõike 3 punktis 3, § 211 lõikes 4, § 16 lõikes 2), kuivõrd ESS § 14 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et piirang on ebavajalik. Kõnealustes sätetes ei ole kehtetuks tunnistatavale punktile otseselt viidatud, mistõttu ei vaja sätted muutmist. Punktiga 8 jäetakse ESS § 15 lõikest 1 välja viide ESS § 14 lõike 1 punktile 7, kuivõrd kõnealune säte tunnistatakse eelnõu § 2 punktiga 7 kehtetuks. ESS § 15 lõige 1 annab TTJA-le 12 õiguse muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad sättes viidatud alused. Kuivõrd ESS § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud piirang ei ole tänapäeva tehnoloogiat arvestades enam vajalik, siis ei ole vaja kõnealuste tingimuste esinemisel ka sagedusloa tingimusi muuta ning sätte muutmisel piisab viite ESS § 14 lõike 1 punktile 7 eemaldamisest. Punktiga 9 jäetakse ESS § 16 lõikest 1 välja tarbetu tekstiosa „kehtivatel tingimustel“. Kuna säte reguleerib juba olemasoleva sagedusloa tähtaja pikendamist, on enesestmõistetav, et loa muid tingimusi ei muudeta. Punktiga 10 täiendatakse ESS §-i 16 lõikega 11, täpsustades sageduslubade pikendamisel uue loa kehtivusaega. Kehtiv ESS § 16 sätestab sageduslubade pikendamise üldised alused ja korra, kuid ei täpsusta pikendatud sagedusloa kehtivusaega. Lisatav lause loob õigusselguse, nähes ette, et sagedusluba on võimalik pikendada sama pika tähtaja võrra, kui on vastavale sagedusloa liigile ette nähtud algne maksimaalne kehtivusaeg. Alati on lubatud sagedusluba pikendada ka maksimaalsest kehtivusajast lühemaks ajaks. Näiteks sagedusluba, mis on antud raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal vastavalt ESS § 11 lõikele 6 kolmeks aastaks, on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Pikendada võib korduvalt. Punktiga 11 täiendatakse ESS § 16 lõiget 2 TTJA õigusega keelduda sagedusloa pikendamisest, kui sagedusluba pikendatakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Kõnealuse tegevusloata ei ole võimalik sagedusluba anda ning raadiosagedustel teenust osutada. Muudatus loob õigusselgust, kuivõrd ka täna ei ole ilma kehtiva tegevusloata võimalik sagedusluba ebaseaduslikuks raadioteenuse osutamiseks väljastada. Punktiga 12 kaotatakse ESS § 17 lõikest 9 tulenev kohustus avaldada TTJA veebilehel ESS § 17 lõike 2 kohase sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse ja sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teate vormid. Kõnealuste taotluste ja teadete edastamise kohustus säilib vastavalt ESS § 17 lõigetele 2 ja 5, kuid taotlusteks ja teadeteks ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lisaks säilib ESS § 17 lõikest 9 tulenev regulatsioon, et TTJA avalikustab oma veebilehel ESS § 17 lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teates sisalduva info. Vormide avalikustamist ei ole vaja reguleerida. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks ESS § 17 lõikes 10 sätestatud volitusnorm raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 1. juuli 2011. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“. Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna sagedusloa üleandmise protsess on piisavalt reguleeritud seaduse tasandil (ESS § 17) ning eraldi määruse kehtestamine ja ajakohastamine ei anna olulist lisaväärtust, kuid tekitab juurde halduskoormust. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu võimalust ei ole ettevõtjad viimase 10 aasta jooksul kasutanud ning olukorra ülereguleerimine ei ole tarvilik. Punktiga 14 lihtsustatakse kriteeriumi hindamise metoodikat ESS § 90 lõike 1 p-s 2, kuna selle täpsem reguleerimine ei ole vajalik. Asjaolu, kas vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad kanalid on kaabellevivõrgu piirkonnas antenniga vastu võetavad, on võimalik tuvastada üldlevinud standarditele ja normidele tuginedes ja seda ei ole vaja 13 määrusega eraldi tehniliste tingimustena sätestada. Veelgi enam, selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis kirjeldavad kanalite seda tüüpi edastust, enam peaaegu kasutusel ei ole. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, artikkel 114 näeb ette liikmesriikide õiguse kehtestada mõistlikke edastamiskohustusi, kui selline edastamise kohustamine on proportsionaalne. Sätte kehtetuks tunnistamine ei ole seega vastuolus EL õigusega, vaid toetab seda, kuivõrd sellise kohustuse säilitamine ei kanna enam oma eesmärki. Sellega seoses tuleb kehtetuks tunnistada ka ESS § 90 lõige 5 koos volitusnormi alusel vastu võetud määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 15 kohta). Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 90 lõige 5, paragrahvi 137 lõige 3 ja paragrahvi 191 lõige 6. ESS § 90 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm kaabelleviteenuse osutamisele nõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi alusel kehtestatakse täiendavad nõuded ESS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud kaabelleviteenuse kohustuslikule osutamisele, mis tunnistatakse eelnõu § 2 punktis 14 kehtetuks. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 19. oktoobri 2005. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ (vt selgitusi ka eelnõu § 2 punkti 14 kohta). Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks ka ESS § 137 lõige 3. Praegu kehtiva ESS § 137 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt koostab ja esitab TTJA üks kord kolme kuu jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega. Aruandluskohustuse täitmiseks esitavad sideturu kohta käivaid andmeid ettevõtjad TTJA-le kuni neli korda aastas. Praktika on näidanud, et sideturul ei toimu niivõrd kiireid muutusi, et nii tihe seire- ja aruandluskohustus oleks põhjendatud, mistõttu tuleks muuta aruandlus aastapõhiseks (ESS § 137 lg 1). Sätte kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus EL õigusega, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 8 lõike 2 kohane iga-aastane kohustuslik aruanne on tagatud ESS § 137 lõikega 1. Muudatusega vähendatakse ettevõtjatelt andmete kogumist – vähendatakse puudutatud ettevõtjate arvu (44 sideettevõtja asemel 34) ja küsitavate andmete koosseisu (nt jäetakse välja küsimused transiidiliikluse, mobiilse andmeside kiiruse jaotuse ja välismaa SIM-ide arvu kohta). Ettevõtjatelt saadud andmestikku kasutatakse lisaks andmete edastamise kohustuse täitmiseks Euroopa Komisjoni ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti (ingl Body of European Regulators for Electronic Communications) ja teiste organisatsioonide ees. Lisaks tunnistatakse punktiga 15 kehtetuks ESS § 191 lõikes 6 sätestatud volitusnorm numbriloale üleminekul riigilõivu tasaarvestuse korra kehtestamiseks. Numbriloale üleminek on toimunud ning riigilõivu tasaarvestamine pole enam vajalik. Regulatsiooni lihtsustamiseks ja õigusselguse tagamiseks tunnistatakse volitusnorm kehtetuks, millega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel kehtestatud 11. veebruaril 2005. a Vabariigi Valitsuse määrus nr 30 „Riigilõivu tasaarvestuse kord numbrilubade andmisel“. 3.3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse lõhkematerjaliseadust (LMS) 14 Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LMS § 37 lõike 1 punkt 1, et kaotada veoloa kohustus lõhkematerjali vedamiseks Eestis. Riigisisese veoloa taotluste menetlemisel kontrollib TTJA loataotluse nõuetelevastavust, taotluses kirjeldatud veotingimuste nõuetelevastavust ning PPA ning Kaitsepolitseiameti arvamust julgeoleku kõrgendatud ohu esinemise kohta. Muud asjaolud, mida TTJA saab veoloa andmiseks või selle andmisest keeldumiseks hinnata, on asjakohased üksnes piiriüleste vedude puhul. Riigisiseste vedude korral korraldavad lõhkematerjali vedamist üksnes TTJA antud tegevusloaga ettevõtjad. Seni on veoload olnud väljastatud peaaegu kõik kaheks aastaks, aga need ei ole täitnud oma sisulist eesmärki. Ettevõtjal ei ole praktikas võimalik ennustada kõiki kahe aasta jooksul ette tulevaid marsruute. Kui veost kontrollib liikluspatrull, on seni esitatud kaheks aastaks väljastatud veoluba, millelt ei ole konkreetse saadetise kohta võimalik tuvastada, kes, millisel marsruudil ja millist kogust lõhkematerjali veab. Ettevõtjate töö iseloomu tõttu (kaevandamine, lõhkamistööd, lahingumoona tootmine) ei ole olnud võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas taotleda veoluba iga konkreetse saadetise veoks, kuna saadetisi võib ettevõtjal ühe objekti (näiteks karjääris lõhkamiseks) teenindamiseks olla ühe aasta jooksul sadu. Kogu vajaliku koguse lõhkematerjali korraga objektile viimine ei ole samuti võimalik, kuna karjääride ega ka lõhketöö tegemise kohas (näiteks Rail Balticu trassi ettevalmistamine) ei ole nõuetele vastavaid tingimusi lõhkematerjali suuremahuliseks ja pikaajaliseks ladustamiseks. Seega on loataotluses kirjeldatud veotingimuste ning taotluse üldise nõuetelevastavuse kontrolli puhul tegu üksnes formaalsusega ning lõhkematerjali riigisisesel vedamisel täidaks eesmärki ka vedudest teatamine, millega seonduvalt on kavandatud eelnõu järgmises punktis seaduse täiendus. Punktiga 2 lisatakse LMS peatükki 5 § 371, mille kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali vedamiseks Eestis esitada PPA-le ja Kaitsepolitseiametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis. Praktikas tähendab see ettevõtjale ühe e-kirja saatmist, mille saajateks on nii PPA kui KAPO ehk menetlusvorm ettevõtja jaoks ei muutu ja halduskoormus ei suurene. Ka praegu kehtivaid veolubasid menetletakse e-kirja teel. Lisaks töötab PPA ettevõtjale välja selged juhised, et veo teatised sisaldaksid vajalikku informatsiooni ja PPA ei peaks ettevõtjat koormama andmete täpsustamisel. Veoteatis peab sisaldama andmeid vedaja, saadetise saaja ja lõhkematerjali kohta ning veoviisi, -marsruuti ja -aega. Veoloa asendamine teatamiskohustusega tähendab väiksemat halduskoormust ettevõtjale ja väiksemat töökoormust riigile. Loakohustuse teatamiskohustusega asendamise korral kaob ettevõtjal ka riigilõivu tasumise kohustus. Kavandatud LMS § 371 lõike 2 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Kuigi kehtiva regulatsiooni kohaselt (LMS § 37 lõige 9) kohaselt võib TTJA teha seda sama, on oluline juhtida tähelepanu, et kui kehtiva õiguse kohaselt teeb TTJA seda loamenetluses, siis kavandatava regulatsiooni kohaselt saaks PPA samasisulist õigust rakendada üksnes riikliku järelevalve menetluses eesmärgiga ohtu ennetada või tõrjuda. Kavandatava LMS § 371 lõike 2 näol on seega tegemist erisättega korrakaitseseaduse § 28 lõikest 1. 3.4. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust (RLS) Punktiga 1 suurendatakse RLS § 206 lõikes 1 kehtestatud riigilõiv 10 eurolt 20 eurole. Muudatus on otseselt seotud ESS § 11 lõike 7 kavandatava muudatusega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Kuna loa kehtivusaeg kahekordistub, võimaldatakse amatöörraadiojaama tööloa omanikule ka riigi piiratud ressursiga sagedusala kasutamist viie aasta asemel kümme aastat. Tasumisele kuuluva riigilõivu määra 15 tõstmine 20 eurole on proportsionaalne saadava hüve suurenemisega. Kümneaastase kehtivusaja kohta jääb lõiv tööloa taotleja jaoks samaks ning mõistlikuks. Punktiga 2 lisatakse RLS §-i 206 lõige 61, millega reguleeritakse raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamise või sagedusloa pikendamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määramise alust. Muudatused on vajalikud, et rakendada eelnõus kavandatavat ESS § 11 muudatust, millega lisatakse lõige 71 ning kehtestatakse raadioteenuse sagedusloa pikem, kuni seitsmeaastane kehtivusaeg. Kuna sagedusluba antakse edaspidi pikemaks ajaks, tuleb luua proportsionaalne ja õiglane riigilõivu määramise süsteem, mis võimaldab lõivu määrata kuni seitsme aasta kohta, tasudes vastavalt sagedusloa kehtivusajale riigilõivu 1/7 osa RLS lisas 3 sätestatud määrast iga taotletava sagedusloa kehtivusaasta kohta. Punktiga 3 lisatakse RLS § 206 lõike 71 lõppu täpsustus, et sättes ette nähtud riigilõiv rakendub iga sagedusloale kantud sageduskanali või sagedusvahemiku kohta. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv sõnastus ei täpsusta, kas lühiajalise sagedusloa riigilõiv on taotluspõhine või sageduspõhine. Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida väärtõlgendusi. Täpsustusega sätestatakse üheselt, et riigilõivu tuleb tasuda iga eraldatava sageduskanali ja -vahemiku kohta. Sõnastuse täpsustamine tagab, et riigilõivu suurus vastab tegelikule töökoormusele ja loa andmisega eraldatud ressursile. Punktiga 4 täiendatakse RLS § 206 lõikeid 8 ja 10, lisades sätestatud regulatsioonile välistuse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusloa puhul. Muudatus välistab raadioteenuse sageduslubade puhul seni kehtinud lühiajaliste lubade riigilõivumäärade kohaldamise, kuna eelnõuga planeeritakse ESS-is kavandatavate muudatustega arvestades kehtestada raadioteenuste sageduslubadele uued täpsustatud riigilõivumäärad. Punktiga 5 lisatakse RLS §-i 206 lõige 81, millega kehtestatakse lühiajalise, 8–31 kalendripäeva kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/42 osa RLS lisas 3 märgitud riigilõivu määrast. Muudatus on vajalik selleks, et luua proportsionaalne riigilõivumäär ajutiste raadiolubadega seotud sageduslubade andmiseks. Punktiga 6 lisatakse RLS §-i 206 lõige 101, millega kehtestatakse 32 päevast kuni 11 kuuni kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/84 osa RLS lisas 3 märgitud määrast iga kuu kohta. Selline määr tuleneb loogikast, et aasta kohta rakendatav 1/7 osa määrast on jagatud 12- ga ning seega saadud kuude arvuga arvestav sagedusloa riigilõivumäär, mis tagab sagedusloa kehtivusega proportsionaalse lõivu. Punktiga 7 täiendatakse RLS § 206 lõiget 13 ja välistatakse kavandatava regulatsiooni alt raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusluba. Muudatus on seotud eelnõu § 4 punktiga 8, millega lisatakse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa riigilõivu kohta uus regulatsioon RLS § 206 lõike 131 näol. Punktiga 8 lisatakse RLS §-i 206 lõige 131, mis sätestab, et raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks RLS § 206 lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa RLS lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni. Selle muudatusega kehtestatakse eelnevaga analoogne proportsionaalse lõivu arvestuse kord ka juhuks, kui raadioteenuse sagedusloa tingimusi muudetakse loa kehtivusaja jooksul. See tagab, et riigilõivu tasutakse ainult sagedusloa tegeliku kehtivusaja eest. 16 Punktiga 9 kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Lisa 3 uuendamine on vajalik, et viia riigilõivumäärad vastavusse kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega sageduslubade kehtivusaegades ja arvestuspõhimõtetes. Samuti on uues redaktsioonis ühtlustatud digi-TV ja digiraadio lõivumäärasid, kuivõrd nende erinev lõivumäär ei ole põhjendatud. Selle tulemusena lähevad digiraadio load vähesel määral taotlejale soodsamaks ning lõivumäärad on loogilises seoses lubade kehtivusaja ja eraldatava ressursiga. Lisaks kaotatakse lisas 3 ette nähtud eraldi riigilõivumäärad väga suure võimsusega saatjate jaoks, kuna tehnoloogia arengu tõttu ei ole nii suure võimsusega saatjaid enam kasutusel. RLS lisas 3 muudetakse ka satelliitside maajaama riigilõivude määra. Arvestades ressurssi ja satelliidisageduste planeerimise keerukust sõltumata sagedusalast ei ole põhjendatud praeguse regulatsiooni kohane lõivu vähenemine kõrgematel sagedustel. Kõnealust lõivu tasuvad globaalsed satelliitsideteenuse pakkujad konkureerivad Eesti ettevõtjatega samal turul, kuid satelliitsageduste eest küsitav väike lõiv jätaks Eesti ettevõtjad, kes tasuvad sama teenuse osutamise jaoks vajalike sageduste eest palju rohkem, ebavõrdsesse seisu. 3.5. Tarbijakaitseseaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse tarbijakaitseseadust (TKS) Punktiga 1 täiendatakse TKS § 41 lõiget 1 pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“. Muudatuse tegemine on vajalik tulenevalt komisjoni koosseisu üldreegli muutmisest, mille kohaselt vaadatakse vaidlus üldjuhul läbi üheliikmelises koosseisus (komisjoni esimees ainuisikuliselt). Punktiga 2 muudetakse TKS § 41 lõikeid 111 ja 112 ning nähakse ette, et enamasti vaatab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt (üheliikmeline komisjon). See võimaldab kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Kui vaidluse läbivaatamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu kinnitada ka kolmeliikmelina. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku (lõige 112). Kehtiva seaduse kohaselt lahendab komisjon vaidlusi reeglina kolmeliikmelises koosseisus ning kui asjaolud on selged, lahendab komisjoni esimees vaidluse ainuisikuliselt. Juba praegu lahendab komisjoni esimees suurema osa vaidlusi ainuisikuliselt ning seetõttu tehakse seaduses muudatus, mille kohaselt lahendab vaidluse enamasti üksnes komisjoni esimees, v.a kui vaidluse asjaolud ei ole selged. Kui vaidlust vaatab läbi komisjoni esimees ainuisikuliselt, tagab see kiirema lahendi nii tarbijale kui ka kauplejale, kuna puudub vajadus kaasata tarbijate ja kauplejate esindajat, kellega tuleks eraldi kokku leppida sobiv aeg kaasuse aruteluks. Kehtiva TKS § 41 lõigetes 111 ja 112 on juba sätestatud põhimõtted, kuidas komisjoni koosseis kujuneb, kuid kuna eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisu üldreeglis, tuleb sätete 111 ja 112 asukohad vahetada. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 sätestab, et 17 kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni ei muudeta, tuleb seda antud juhul siiski teha, sest komisjoni koosseisu üldreegli muudatuse tõttu ei ole sätete loogilist järjestust muul viisil võimalik tagada kui sätete asukohti omavahel vahetades. Punktiga 3 asendatakse TKS § 44 lõikes 2 olev komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid protokollida kohustusega istungeid salvestada. Kuigi kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb istungeid protokollida, siis istungite protokollimiseks puudub täna praktiline vajadus, sest uued tehnilised lahendused võimaldavad istungeid kiirelt ja lihtsalt salvestada. Seega puudub vajadus koostada mahukaid ja aeganõudvaid protokolle. Tarbijavaidluste komisjonis ei korraldata täna enam füüsilisi istungeid, vaid kõik istungid toimuvad rakenduse Microsoft Teams vahendusel, mis võimaldab lihtsalt ning kiirelt istungil toimuvat salvestada. Sellest tulenevalt puudub täiendav vajadus lisatarkvara kasutamiseks, mis eeldaks täiendavaid arendusi või lisakulu. Nii tänastel protokollidel kui ka uue regulatsiooni kohasel salvestisel puudub õiguslik tähendus, vaid selle ülesanne on kajastada istungil toimunut ning sellega saavad nii komisjon kui vaidlevad pooled vajadusel hiljem tutvuda. Istungi salvestamise protseduur näeb välja selline, et istungi alguses öeldakse, millise vaidlusega on tegemist (ehk mida konkreetselt salvestatakse) ning faili pealkirja lisatakse konkreetse vaidluse number. Enne istungi salvestamise alustamist teavitatakse vaidlevaid pooli, et istung salvestatakse istungil räägitu dokumenteerimise eesmärgil ning et neil on hiljem võimalik istungi salvestisega tutvuda TTJA järelevalve infosüsteemis. Istungi salvestisi avalikult ei jagata ning salvestistele on juurdepääs üksnes tarbijavaidluste komisjoni menetluse osalistel ja volitatud isikutel. Istungi salvestiste töötlemine ja säilitamine toimub samadel alustel nagu muude tarbijavaidluse lahendamise käigus kogutud andmete puhul ehk salvestisi säilitatakse tarbijakaitseseaduse § 45¹ alusel kolm aastat arvates tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõppemisest. Punktiga 4 täiendatakse seadust paragrahviga 451, millega sätestatakse tarbijavaidlusasja andmete säilitamine. Sellist sätet kehtiv TKS ei sisalda, kuid suurema läbipaistvuse tagamiseks on oluline seaduses sätestada, kuidas ja mis alustel andmete säilitamine toimub. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatud TTJA andmekogus. Lõikes 2 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat arvates tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõppemist. Tarbijavaidluste andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat arvates tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõppemisest, sh ka juhul kui tarbija võtab avalduse ise tagasi. Kolme aastane säilitustähtaeg sätestatakse tulenevalt sellest, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kui nõue on aegunud, siis puudub mõistlik põhjus ja praktiline vajadus andmeid pikemalt säilitada kui kolm aastat. Samast tähtajast lähtub ka töövaidluskomisjon, kuna töövaidluse lahendamise seaduse § 11 seletuskirja kohaselt lähtutakse töövaidluses kogutud andmete säilitamisel menetlusosaliste, muude isikute ja avalike huvide tagamiseks nende nõudeõigusest, sealhulgas TsÜS-is sätestatud nõuete aegumistähtaegadest. Eelnõule on lisatud juurde ka majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise 18 kavand, millega täiendatakse määrust tarbijavaidluste komisjoni menetluse käigus kogutava andmestiku ning nende andmete säilitamise tähtajaga. Punktiga 5 tehakse muudatus TKS § 47 lõike 3 punktis 4 ning nähakse ette, et avaldust ei pea võtma menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Komisjonile jääb endiselt kaalutlusõigus ka alla 50 euro suuruste nõuete menetlemiseks, seda näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast. Seega on komisjon pädev lahendama ka väiksema summa (alla 50 euro) üle peetavat vaidlust, juhul kui see on oluline paljude tarbijate õiguste seisukohast. Näiteks võib olla oluline lahendada vaidlus, mis puudutab sideettevõtjate poolt tuhandetele tarbijatele saadetud arveid, ning kujundada selles küsimuses tarbijaõiguslik praktika, vaatamata sellele, et konkreetsele tarbijale esitatud arve võib olla väike. Komisjonis menetlemisele kuuluva nõude suurendamisel 30-lt eurolt 50- le eurole väheneks menetluste arv (maksimaalselt 14%) ning seejuures ka ressurss ja koormus nii ettevõtjatel, kes menetluses osalema peavad, kui ka sekretariaadil ja komisjoni esimehel, kes kaebusi lahendavad ja menetlusi läbi viivad. Punktiga 6 muudetakse TKS § 51 lõiget 2 ja nähakse ette, et vaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses ning et tarbija võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tarbija taotleda asja arutamist suulisel istungil ning komisjonil puudub alus sellest keeldumiseks, kuigi menetluse käigus võib saada komisjonile selgeks, et suuliseks istungiks vajadus puudub. Komisjoni esimees võib jätta tarbija taotluse rahuldamata, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine asjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Sealjuures näitab tarbijavaidluste komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses2 ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat. Punktiga 7 jäetakse TKS § 51 lõikest 3 välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“. Komisjoni esimehele jääb kaalutlusõigus korraldada istung, kui ta peab seda vajalikuks. Punktiga 8 muudetakse TKS § 54 pealkirja ja jäetakse välja nõue tarbijavaidluste komisjoni suulisi istungeid protokollida, kuna tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad komisjoni istungite arutelu salvestada, mistõttu puudub komisjoni sekretariaadil vajadus koostada mahukaid protokolle. Lisaks tehakse muudatus TKS § 54 lõikes 1 – kaotatakse ära komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid protokollida ja see asendatakse salvestamise kohustusega. Võrreldes kehtiva seadusega jääb samaks see, et komisjoni esimees otsustab istungi salvestamise (kehtivas regulatsioonis protokollimise) vajaduse üle olukorras, kus vaidlevad pooled istungil ei osale. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks TKS § 54 lõiked 11 (kohustuslikud andmed protokollis) ja 2 (protokolli allkirjastamise kohustus), kuna eelnõuga kaotatakse ära tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus protokolle koostada ning protokollide koostamine asendatakse istungi salvestamisega. Kuna edaspidi komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need salvestatakse, siis kaob vajadus protokolle allkirjastada. 2 Tarbijavaidluste komisjoni 2024. a tegevusaruanne. Arvutivõrgus: Tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruanne 2024 (9).pdf 19 Punktiga 10 asendatakse TKS § 54 lõikes 3 sõna „protokolle“ sõnaga „salvestisi“. Muudatuse tingib asjaolu, et uue regulatsiooni kohaselt poolte osavõtul toimuvaid komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need salvestatakse Microsoft Teamsi vahendusel, kuivõrd juba täna toimuvad istungid üksnes kõnealuse rakenduse vahendusel, s.t füüsilisi istungeid enam ei korraldata. 3.6. Tubakaseaduse muutmine Eelnõu §-ga 6 muudetakse tubakaseadust (TubS) Muudatusega täiendatakse TubS § 22 lõikega 21, mille kohaselt tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks. Tubakaseaduse muudatustega luuakse õigusselgust müügisaaliga müügikoha termini defineerimise teel. Tubakaseadus keelab üldjuhul tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas. Tegemist on tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete jaemüügikohale kehtiva esemelise majandustegevuse nõudega, mida ei kohaldata vaid müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvale, kauba jaemüügiks kohandatud sõidukile ja kioskile. Müügisaaliga müügikoht on seaduses siiani defineerimata. Seetõttu on erinevate müügikohtade seadusele vastavuse hindamine olnud ettevõtjate jaoks praktikas keerukas, eriti just avalikke üritusi arvestades. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Seetõttu on vaja müügisaaliga müügikoha termin defineerida seaduse tasandil. Legaaldefinitsioonis on oluline esile tuua, et tegemist ei pea olema siseruumiga, vaid tegemist võib olla ka alaga või piirkonnaga, mis aga peab olema ülejäänud ala või ruumiga võrreldes selgelt piiritletud ja seega eristatav. Sealjuures on oluline, et tooted ega kaubamärgid ei oleks nähtavad väljastpoolt seda ala (TubS § 22 lg 31 p 1). Alana võib sealjuures käsitleda ka telki või muud ajutist lahendust, kui see täidab eelnimetatud tingimused. Kuna definitsiooni kohaselt peab tarbijal olema võimalik siseneda selgelt eristatavale alale, ei ole võimalik kasutada tubakatoodete müügiks põrandale asetatud riiulit või ratastega käru. Definitsiooni sõnastamisel arvestati kehtiva praktikaga ja sooviti luua praegust olukorda kirjeldav definitsioon ning mitte lisada täiendavaid piiranguid. Õigusnormide selgus ja ühesemalt mõistetavus võimaldavad ettevõtjatel edaspidi paremini aru saada müügisaaliga müügikoha nõude sisust. Defineerimine loob nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele õiguskindlust normide rakendamisel. 3.7. Turismiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 7 muudetakse turismiseadust (TurS) Eelnõuga täiendatakse TurS § 151 lõiget 10 pärast sõna „väljastamist“ sõnadega „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil“. Turismiseaduse § 151 lõige 10 kohustab reisiettevõtjat edastama TTJA-le tagatise olemasolu tõendava dokumendi (allkirjastatud kindlustuspoliis, pangagarantii) viivitamata pärast tagatise väljastamist. Tagatise dokumendi enese esitamise viisi ei ole seni TurS-is reguleeritud. Muudatuse kohaselt saab tagatise dokumenti esitada edaspidi üksnes majandustegevusregistri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nagu esitatakse majandustegevusteade. Kehtivad MSÜS ja TurS näevad ette, et reisiettevõtja esitab 20 majandustegevusteates andmed tagatise suuruse, kehtivuse alguskuupäeva ja lõpukuupäeva ning tagatise väljastanud ettevõtja kohta. Kuna enamik tagatisi väljastatakse üheks aastaks, siis peab reisiettevõtja tagatise andmeid registris uuendama pea iga aasta, tagamaks registriandmete õigsuse. Tagatise dokumendi hõlpsaks esitamiseks on majandustegevusteates loodud võimalus lisada see failina tagatise andmete juurde, kuid jätkuvalt kasutatakse ka võimalust esitada tagatise dokument e-posti teel. Lihtsustamise ja menetluste kiirendamise eesmärgil nähakse edaspidi ette, et ettevõtja esitab ka tagatise dokumendi(d) sama ühtse kanali kaudu. Muudatus aitab tagada TTJA-s avalike ressursside tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust, mis kaasneb tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisidel vastuvõtmise, registreerimise ja nende vastavuse kontrollimisega. 3.8. Väärismetalltoodete seaduse muutmine Eelnõu §-ga 8 muudetakse väärismetalltoodete seadust (VMTS) Punktiga 1 muudetakse volitusnormi, mille eesmärk on ajakohastada tooteohutuse valdkonnas pädevuse ja volituste jaotus. Muudatusega viiakse sätted vastavusse kehtivas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruses sätestatud valitsemisalaga, mille §-i 11 alusel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas muu hulgas tooteohutuse korraldamine, mille alla kuulub ka väärismetalltoodete seadus. Seetõttu on pädevus määratud nimetatud ministeeriumile ning ei ole vajalik täiendavalt viidata Vabariigi Valitsusele või tema volitusel tegutsemisele. Punktiga 2 muudetakse VMTS § 201 lõikeid 1–4. Paragrahvi 201 lõikes 1 tehakse muudatus, mille järgi on nimemärgise registreering edaspidi tähtajatu ehk nimemärgis tuleb registreerida üks kord. Kehtiva korra järgi on registreering tähtajaline ja vajab iga kümne aasta tagant uuendamist, mis tekitab nii ettevõtjatele kui ka TTJA-le juurde töökoormust. VMTS redaktsiooniga RT I, 30.04.2024, 14 tehtud muudatuste põhjendused on nimemärgise kümneaastase kehtivuse osas aktuaalsuse kaotanud. Nimemärgise registreerimissüsteemi rakendamise järel on TTJA hinnanud, et üleüldine kümneaastane periood ei loo sisulist lisandväärtust andmete ajakohasuse tagamisel. Andmete ajakohasust on võimalik tagada vajaduspõhise järelevalve ja registri haldustoimingute kaudu. VMTS § 201 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse ümber nii, et edaspidi tuleb nimemärgise registreeringule tähtaeg määrata ainult juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline. Sellisel juhul tuleb lähtuda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalikku nõusolekusse märgitud tähtajast. Tegemist on kehtiva nõudega, mis VMTS-is säilitatakse. VMTS § 201 lõikes 3 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral tuleb tähtajalist nimemärgise registreeringut pikendada. Pikendamine on võimalik juhul, kui: 1. sissevedaja on tasunud vastava riigilõivu ning 2. esitanud uue kirjaliku nõusoleku sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtjalt. Kirjeldatud tingimuste sätestamine tagab selguse ja läbipaistvuse sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud tähtajalise registreeringu pikendamise protsessis ning välistab tõlgendamisruumi. Varem kehtisid samad tingimused kõigi nimemärgiste pikendamisele, kuid kuna eelnõuga muudetakse ilma kirjaliku nõusoleku kohustuseta nimemärgised tähtajatuks, siis kitsendatakse tingimusi ainult eelnõukohases § 201 lõikes 2 kirjeldatud nimemärgistele. 21 VMTS § 201 lõikega 4 kitsendatakse TTJA-le nimemärgise registreeringu lõppemisest teatamise kohustust ainult juhtudele, kui lõpeb kavandatud VMTS § 201 lõikes 2 kirjeldatud kirjaliku nõusoleku kehtivusaeg. Muudatusega säilitatakse etteteatamise tähtaeg, milleks oli vähemalt kaks kuud. Muudatuse tegemisel on teadvustatud, et HÕNTE kohaselt tuleks võimalusel säilitada lõigete senine järjestus, et hoida õigusselgust ja vältida viidete muutumist. Käesoleval juhul on aga VMTS § 201 lõigete 2 ja 3 asukohad omavahel vahetatud normitehnilistel põhjustel, et säilitada sätete loetavus peale nimemärgise tähtajatu registreerimise võimaluse lisamist. Sätte ülesehituse sisulise järjekindluse loomiseks käsitletakse VMTS § 201 lõikes 2 esmalt olukorda, kus nimemärgise registreering on tähtajaline – see on erand võrreldes üldreegliga, mille kohaselt registreering kehtib tähtajatult. Alles seejärel reguleeritakse § 20 1 lõikes 3 tähtajalise registreeringu pikendamise korda. Selline ülesehitus vastab loogikale, kus esmalt selgitatakse, millal ja kui kaua registreering kehtib, ning seejärel, kuidas seda pikendada saab. Lisaks tuleb märkida, et Riigi Teataja andmetel ei ole VMTS § 201 sätete kohta varasemalt tehtud ühtegi kohtulahendit, mistõttu lõigete järjekorra muutmine ei mõjuta kohtupraktika jälgitavust ega too viidete osas katkemist. Säte on kehtinud lühikest aega, § 201 lisati väärismetalltoodete seadusesse redaktsiooniga RT I, 30.04.2024, 14, mis jõustus 1. juulil 2025. Punktiga 3 täiendatakse § 55 lõikega 7, mille kohaselt loetakse enne muudatuse jõustumist registreeritud nimemärgised kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreering põhines tähtajalisel kirjalikul nõusolekul. Lisatava sättega välditakse, et juba tähtajaliselt registreeritud nimemärgised kaotaksid kehtivuse kehtivustähtaega lõpetava päeva saabumisega. 3.9. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs 3.9.1. Alkoholiseaduse muudatused AS-i muudatused, mis puudutavad alkoholi müügisaali kohustuse leevendamist, kassaaparaadi kasutamise asendamine tehingu fikseerimise nõudega, täisealisuse kontrolli võimaluste laiendamist e-identimisega ning alkohoolse joogi koguse väljatoomist hinnakirjas, on ettevõtjate halduskoormust vähendava mõjuga. Seega muudatusega väheneb riive ettevõtlusvabadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 31). Muudel AS muudatustel (eelnõu § 1 punktid 1, 3, 5, 6, 9, 13 ja 14) puudub põhiõiguste riive, kuna need on formaalsed muudatused. 3.9.2. Elektroonilise side seaduse muudatused Eelnõuga kavandatakse elektroonilise side seaduses muudatusi, millega reguleeritakse sageduslubade kehtivusaegu, täpsustatakse sagedusloa andmise ja pikendamise aluseid ning kaotatakse ebavajalikud nõuded. Muudatused puudutavad ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuid omavad ettevõtlusvabadusele positiivset mõju. Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele uusi või olulisemaid kohustusi, vaid luuakse õigusselgust, pikendatakse ettevõtjate poolt kasutatavate sageduslubade kehtivusaegu ja kaotatakse neile kehtivaid ja ajas tähtsust kaotanud nõudeid. Elektroonilise side seaduses kavandatavad muudatused ei riiva põhiõigusi. 3.9.3. Lõhkematerjaliseaduse muudatused 22 Lõhkematerjaliseaduse muudatusega asendatakse lõhkematerjali veoluba teatamiskohustusega. Tegemist on ettevõtjatele kehtestatud nõudeid leevendava muudatusega ja vähendab riivet ettevõtlusvabadusele (PS § 31). 3.9.4. Riigilõivuseaduse muudatused Eelnõuga kavandatakse RLS muudatusi, millega muudetakse sageduslubade riigilõivude määrasid. Riigilõivumäärade muutmine on eelkõige seotud ESS muudatustega, millega pikendatakse sageduslubade kehtivusaegu. Muutmise eesmärk on tagada jätkuvalt uute pikendatud sageduslubade lõivumäärade vastavus sagedusloast saadava hüve ja avaliku huviga vastavalt RLS § 4 lõikele 2. Olulisemad muudatused tulenevad asjaolust, et ESS muudatustega pikendatakse sagedusloa kehtivusaega, millele on määratud riigilõiv. Riigilõivu suurendatakse vaid sageduslubade kehtivusaja pikenemise võrra proportsionaalselt. Kui varasemalt pidi ettevõte tihedamini sagedusloa pikendamist taotlema, siis muudatuste eesmärk on ettevõtte halduskoormuse vähendamine sagedate sageduslubade pikendamise toimingute osas. Ettevõtja tasub riigilõivu pikema kehtivusajaga loa suhtes proportsionaalselt sama palju, kui ta oleks tasunud algse taotlemise ja vahepealse pikendamise peale kokku. Lisaks eelkirjeldatud muudatustele vähendatakse digiraadio ja suurendatakse satelliitside maajaamade sageduslubade riigilõivumäärasid lõivumäärade ühtlustamise eesmärgil vähesel määral. RLS muudatused omavad riivet ettevõtlusvabadusele (PS § 31) ja omandipõhiõigusele (PS § 32), kuna muudetakse ettevõtete rahalisi kohustusi riigi ees. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). Riigilõivumäärad kehtestatakse seadusega, nagu nõuab PS § 113, seega on riive seaduslik. Riigilõivumäärade muutmise eesmärk on tagada sagedusalade säästlik ja õiglane kasutamine, arvestades sageduslubadest saadavat hüve ja avalikku huvi riigi piiratud ressursile (sagedusaladele). Eesmärk on kooskõlas PS § 10 tuleneva sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttega. Õiglane sagedusalade kasutamine toetab ka PS § 12 kohast võrdsuspõhiõigust. Muudatused on sobivad, kuivõrd need tagavad vastavalt RLS § 4 lõikele 2 sagedusalade säästliku ja õiglase kasutamise. Muudatused on vajalikud, kuivõrd eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem riivavate meetmetega. Riigilõivud tuleb vastavalt PS §-le 113 ette näha seadusega, mistõttu ei ole võimalik riigilõivumäärasid ühtlustada ja õiglasemaks muuta teiste meetmete abil. Muudatused on mõõdukad, kuivõrd riigilõivude õiglased tasud on olulised tagamaks sagedusalade efektiivse kasutamise ning sideettevõtjate turukonkurentsi. Riigilõivud, mis on saadava hüvega võrreldes liiga madalad, tekitavad olukorra, kus sageduslubasid ei taotleta vajaduspõhiselt. Eeltoodu viib tulemuseni, kus piiratud ressursid ei saa kasutust ning teised turuosalised ei saa neid samuti kasutada ning halveneb ka konkurents. Samaväärsete hüvedega sageduslubade erinevad lõivumäärad ohustavad samuti samal turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Sagedusalade efektiivne kasutamine ning sideettevõtjate turukonkurentsi tagamine on olulisem kui vähesel määral muutnud lõivumääradest tingitud riive ettevõtlusvabadusele ja omandipõhiõigusele. RLS-s kavandatavad muudatused on seega proportsionaalsed. Eelnõus kavandatud riigilõivuseaduse muudatused on põhiseaduspärased. Need riivavad küll ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust, kuid riive on kehtestatud seadusega, teenib legitiimseid eesmärke ning on proportsionaalne. 3.9.5. Tarbijakaitseseaduse muudatused 23 TKS-s tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni sisebürokraatiat ning tõhustada komisjoni tööd. Seega puudutavad muudatused peamiselt TTJA-d ning nende töökorraldust, kuid omavad teatavat positiivset mõju ka näiteks erinevatele erialaliitudele, keda kaasatakse tarbijavaidluste lahendamisse ettevõtjate esindajana. Kuivõrd edaspidi lahendatakse vaidlusi üldjuhul esimehe poolt ainuisikuliselt (kui asjaolud on selged), siis läheneb ka erinevate erialaliitude töökoormus osaleda komisjoni, sest vaidlusi, kuhu kaasatakse nii kauplejate kui tarbijate esindaja, on üldjuhul vähem. Samuti omab kauplejatele positiivset mõju see, et komisjon võib edaspidi keelduda alla 50 euroste nõuete menetlemisest (kehtiva seaduse kohaselt on see alampiir 30 eurot). Ettevõtlusvabaduse ega muud põhiseaduslikku riivet ei esine, sest muudatustega ei panda ettevõtjatele uusi kohustusi ega muudeta olemasolevaid. Samuti ei esine tarbijate vaatest riivet PS § 15 osas (õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse), kuna tarbijavaidluste komisjoni pöördumine ei ole seotud PS §-s 15 sätestatud õigusega pöörduda kohtusse ning menetlus tarbijavaidluste komisjonis ei takista isiku õigust pöörduda kohtusse. 3.9.6. Tubakaseaduse muudatused Tubakaseaduse muudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha termini defineerimisel (TubS § 22 lõike 21). Muudatusel on kerge positiivne mõju ettevõtjatele, kuna termini selgemaks sõnastamisel väheneb ettevõtjatel aeg sätte tõlgendamisele ja saavad olla kindlad missuguses müügikohas on tubakatoodete müük lubatud. Riivet ettevõtlusvabaduse (PS § 31), kuna muudatusega ei muudeta kehtivat olukorda ja muudatus on tehniline. 3.9.7 Turismiseaduse muudatused Turismiseadusesse kavandatav muudatus, mille kohaselt saavad reisiettevõtjad edaspidi tagatise dokumenti esitada TTJA-le üksnes majandustegevuse registri kaudu, kuulub PS § 31 kaitsealasse, mis hõlmab ettevõtluse vabadust ja sellega seotud tegevuse korraldust. Muudatus riivab seda vabadust minimaalselt, kuna tegemist on menetlusliku korrastamisega, mis ei takista ettevõtlust ega kehtesta sisulisi uusi kohustusi. Riive on proportsionaalne ja põhiseaduspärane, sest:  muudatus teenib legitiimset eesmärki – halduskoormuse vähendamine nii ettevõtjatel kui TTJA-l, samuti menetluste ühtlustamine;  mõjutab väikest hulka ettevõtjaid (10–15 kuus) ning ei tekita olulist lisakoormust, kuna registri kasutamine on juba tavapärane;  tagab õigusselguse ja võrdse kohtlemise ning aitab riigil kasutada ressursse tulemuslikumalt. Seega on piirang mõõdukas, vajalik ja sobiv ning kooskõlas PS-ga. 3.9.8. Väärismetalltoodete seaduse muudatused VMTS muudatusega muudetakse nimemärgise kehtivus tähtajatuks. Tegemist on ettevõtjatele kehtestatud nõudeid leevendava muudatusega ja vähendab riivet ettevõtlusvabadusele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 24 Eelnõul on puutumust Euroopa Liidu õigusega. TKS-i tarbijavaidluste komisjoni (TVK) puudutavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv). Siiski on tegemist minimaalselt ühtlustava direktiiviga, mis tähendab, et direktiiviga kehtestatakse minimaalsed nõuded vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ning muus osas on liikmesriikidel pädevus vaidluste kohtuväliste lahendamise üksuste töökorraldust riigisiseselt reguleerida. Seega ei reguleeri kõnealune direktiiv muudatusi, mida kõnealuse eelnõuga kavandatakse. ESS- i ja RLS-iga tehtavad muudatused on peamiselt riigisisese haldusmenetluse ja riigilõivude korra täpsustused, mis ei ole vastuolus Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) põhimõtetega. Halduskoormuse vähendamine on kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõtetega. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. 6.1. Alkoholiseadus 6.1.1. Kavandatav muudatus: lisatakse kohustus, et alkoholi hoidmisel ja ladustamisel jaemüügis on lubatud seda teha vaid majandustegevusteates märgitud tegevuskohas, mille puhul ei tohi olla tegemist eluruumiga. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: alkoholi jaemüügiga tegelevad ettevõtjad. Muudatuse tulemusel ei ole tõenäoline, et ettevõtjatele tekiks lisakulusid. Praegu peab alkoholi jaemüüja majandustegevuse teates tegevuskohana märkima müügisaali (kaupluse või toitlustusasutuse), kus võib alkoholi hoiustada. Pärast muudatuse jõustumist tuleb ettevõtjal endiselt märkida alkoholi hoiustamise asukoht, milleks on müügisaal või muu hoiustamiskoht, kuid see ei tohi olla eluruum. Muudatus mõjutab peamiselt e-kauplejaid, kes edaspidi ei pea omama müügisaali ja saavad märkida alkoholi hoiustamise kohaks nt laoruumi. Ettevõtja jaoks laienevad teatel esitatavad tegevuskohad laoruumiga, aga sisuliselt ei loo muudatus ettevõtjale täiendavaid lisakohustusi. 6.1.2. Kavandatav muudatus: kaotatakse müügisaali nõue alkohoolse joogi jaemüügil e- kaubanduses ja avalikul üritusel. Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele Sihtrühm: PPA, elanikkond Muudatuse tulemusel võib alkohoolsete jookide müük e-kaubanduses mõnevõrra suureneda, kui lihtsustuse järel lisandub uusi alkoholi e-poode. Samal ajal võivad osad ettevõtjad lõpetada füüsilises kaupluses jaemüügi ja edaspidi ainult e-poes müüa. Lisaks 2023. aasta andmete alusel moodustas kaugmüük 1,8% alkoholi jaemüügist, mis on marginaalne. Samuti ei pruugi võimalik e-poodide arvu suurenemine tähendada, et tarbimine kasvaks, sest e-kauplejate arv ei pruugi olla korrelatsioonis üldise alkoholi tarbimise mahuga. Selleks, et tarbimine e- 25 kaubanduses märkimisväärselt suureneks peaksid lisaks e-poodide arvu suurenemisele ka tarbijad muutma samuti oma käitumist ja hakkama eelistama kaugmüügi kanaleid füüsilises kaupluses ostmisele. Seega ei ole ainult füüsilise müügisaali nõude eemaldamise tõttu ette näha PPA töökoormuse tõusu. Avalikel üritustel alkoholi müügi kasv on vähetõenäoline, kuna ka praegu müüakse alkoholi laatadel ja teistel sarnastel üritustel. Probleemseks on osutunud seadusesäte, mis ühelt poolt justkui lubab avalikel üritustel alkoholi müüa, kuid teisalt keelab seda ilma müügisaalita müügikohas. Kuna alkoholi müüakse avalikel üritustel juba praegu, ei ole eelnõuga kavandatud muudatusel märkimisväärset mõju alkoholi tarbimisele. Samas tuleb rõhutada, et vastavalt korrakaitseseadusele on alkoholi tarbimine avalikus kohas endiselt keelatud ja seetõttu ei ole ette näha PPA väljakutsete arvu muutust. Samuti jääb avalike ürituste korral kohalikele omavalitsustele pädevus piirata alkoholimüügi kohti piirkonniti. Seega muudatuse järel paraneb õigusselgus ja muudatusel ei ole märkimisväärset mõju. Mõju valdkond: rahvatervis Sihtrühm: elanikkond Alkoholiseaduse lihtsustamise ettepanekute mõju rahvatervisele võib olla negatiivne, kui kokkuvõttes suureneb alkoholi müügikohtade arv. Nagu siseturvalisuse mõju lõigus on kirjeldatud ei saa kindlat väita, et muudatuse järel müügikohtade arv suureneb ja tarbijad muudavad kardinaalselt oma ostukäitumist. Tarbimise kasv või isegi püsimine kõrgel tasemel hoiab üleval tervisekahjude suurt koormust: rohkem alkoholi toob kaasa rohkem haigusi, vigastusi ja surmajuhtumeid, suurendades tervishoiusüsteemi koormat ja kulutusi. Samas on ka praegu on alkohol Eestis küllaltki laialdaselt kättesaadav ja alkoholi müüakse e-kaubanduse vahendusel, sh on kaugmüügi osakaal marginaalne (1,8%). Muudatustega ei avata uut alkoholimüügikanalit, vaid pigem leevendatakse praeguste kanalite tarbetuid tingimusi. Seega ei tähenda uute e-poodide lisandumine, et tarbijate hulk ja tarbitud koguste maht suureneks. Alkoholi kättesaadavust piirab endiselt öine kellaajaline kättetoimetamise keeld, mida eelnõus e-kaubandusega seoses täpsustatakse, ning kehtima jääb nõue kontrollida alkoholi üleandmisel täisealisust, et piirata alaealistele alkoholi kättesaadavust. E-kaubanduses on spontaansete ostude tegemine raskendatud, kuna ostu sooritades ei saa kaupa kohe kätte. Tihti saab kauba kätte alles mitme päeva pärast ja seetõttu ei mõjuta muudatus oluliselt sõltuvuses olevate inimeste tarbimist. Tervise Arengu Instituudi uuringu3 kohaselt küsis alkoholi kojukandel 18– 19-aastaselt testostlejalt isikut tõendavat dokumenti ning keeldus selle puudumisel alkoholi üleandmisest vaid 16% kulleritest. Seetõttu tuleb vastava pädevusega järelevalveametil TTJA- l alaealistele kättesaadavuse vähendamiseks teha e-kauplejate ja kättetoimetamise teenuse pakkujate hulgas täiendavat selgitustööd, et ettevõtjatele oleksid alkoholi üleandmise reeglid, sh vastutus, selgemini arusaadavad. Mõju valdkond: müügikohtade arv Sihtrühm: alkoholi jaemüügiga tegelevad ettevõtted, e-kaubanduses tegutsevad e-poed Praegu on majandustegevuse registris märgitud 642 müügikohta, mis tegelevad ka e- kaubandusega. Kokku on majandustegevuse registris alkoholi jaemüügiga tegelevate ettevõtjate arv ca 8900, sh üle 3500 jaekaubandusettevõtja ja üle 5300 toitlustusettevõtja. 3 Kuusik T, Mäll T, Sammel A, Tarlap K, Reile R. Alkohoolsete jookide kaugmüügi testostlemise metoodika ja tulemused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024. 26 Majandustegevuse registri andmed ei pruugi aga olla ajakohased ja osad ettevõtjad ei pruugi enam tegutseda. Arvestades, et 2023. aastal moodustas kaugmüük hinnanguliselt 1,8% alkoholi jaemüügist, mis võib küll muudatuse järel kasvada, aga arvestades alkoholi müügi erinevate muude piirangutega ei ole plahvatuslik kasv tõenäoline. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et e-kaubanduse osakaal alkoholi müügil on praegu küllaltki väike ning ca 54,6 korda väiksem kui füüsiline müük ja ainult 7,21% alkoholi jaemüügi ettevõtjatest tegeleb e-kaubandusega. Kavandatavate muudatustega võib kasvada müügikohtade arv e-kaubanduses. Füüsilise müügisaali kaotamise nõue e-kaubanduses võib tuua turule uusi e-poode ning võimaldab väiketootjatel müüa lihtsamini oma tooteid otse tarbijatele. Müügisaali nõude muutmine legaliseerib olemasolevaid müügikohti, peamiselt hooajalisi vabaõhutoitlustusasutusi, ning soodustab seeläbi hooajaliste ja alternatiivsete müügivormide tegevust, parandades ettevõtjate tegutsemisvabadust, kuid müügikohtade arvu plahvatuslikku kasvu tõenäoliseks siiski pidada ei saa. Kohalikud omavalitsused säilitavad õiguse ja võimaluse piirangute seadmiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Seega sõltub müügikohtade arvu tegelik kujunemine tulevikus ka omavalitsuste valmisolekust kasutada oma õigusi kehtestada piiranguid. Kuna taotletav mõju on formaalsuste vähendamine ning ettevõtluse elavdamine, võib see tuua kaasa mõõduka müügikohtade arvu kasvu ja seda eriti e-kaubanduses. Mõju valdkond: erinevast soost tarbijad Sihtrühm: täisealised mehed ja naised. Tervise Arengu Instituudi uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest“ (edaspidi EHAAT)4 põhjal oli 2022. aasta sügise seisuga 15–74-aastaste Eesti elanike seas alkoholi mittetarvitajaid 23%, madala riski piires tarvitajaid 62% ja liigtarvitajaid 15%. Liigtarvitajaid, kelle seas on nii tervist ohustaval, kahjustaval kui ka sõltuvustasemel alkoholi tarvitajaid, on kokku hinnanguliselt 152 000 (±58 000). Liigtarvitamine on keskmisest levinum 35–44-aastaste meeste ja 15–24-aastaste naiste seas. Kavandatava muudatusega kaasnev mõju on väheoluline, kuivõrd alkoholi kättesaadavus ei sõltu soolisest erinevusest ja alkoholimüügi tingimused kohalduvad nii meestele kui ka naistele ühtmoodi. Tagasisides on toodud välja, et meeste seas on aastate arvestuses terviseriskiga alkoholi tarvitajate osakaal vähenenud, kuid naiste seas on see suuresti stabiilsena püsinud. Kuigi mehed tarvitavad alkoholi sagedamini kui naised, on pikaajalises võrdluses vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate meeste osakaal pigem vähenenud, naiste seas aga on vastav näitaja märgatavalt suurenenud. EHAAT uuringu käigus 2022. aastal tehtud küsitluse järgi on 10%-s Eesti leibkondades on 12 kuu jooksul vähemalt korra tellitud alkoholi veebipoest või toidukulleriga. EHAAT uuringus ei olnud veebiostude soolisi erinevusi välja toodud. Madala riski piires alkoholitarvitajaid oli EHAAT-i uuringu järgi 2022. aastal 15–74-aastaste seas 62% (vastavalt naiste seas 65% ja meeste seas 59%) ning liigtarvitajaid 15% (vastavalt naiste seas 10% ja meeste seas 22%). Kuivõrd reeglid rakenduvad mõlemale võrdselt, on raske prognoosida pikaajalist kaasnevat naistele ja meestele erinevat mõju. E-kaubanduses on spontaansete ostude tegemine raskendatud, kuna ostu sooritades ei saa kaupa kohe kätte. Tihti saab kauba kätte alles mitme päeva pärast ja seetõttu ei mõjuta muudatus oluliselt sõltuvuses olevate inimeste tarbimist. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, avalike ürituste korraldajad 4 Kaal E., Pajula, N. Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest (EHAAT). Uuringu tulemused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024 27 Kavandatav muudatus, mis võimaldab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduses ja avalikel üritustel ilma füüsilise müügisaalita, avaldab mõõdukat, kuid positiivset mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale. Majandustegevuse registris alkoholi jaemüügiga tegelevate ettevõtete arv ca 8900, kellest 642 on märkinud müügikohaks e-kaubanduse. Muudatuse peamine eesmärk on kõrvaldada seaduses seni eksisteerinud vastuolu, mis on tekitanud ettevõtjates segadust. Ettevõtluse seisukohalt tähendab muudatus väikestele ja alustavatele ettevõtjatele olulist leevendust. Füüsilise müügisaali nõude kaotamine eemaldab senise struktuurse takistuse, mis on pidurdanud uute turuosaliste tekkimist. Väikeettevõtjad, kellel puudub võimalus pidada eraldi kauplust saavad edaspidi tegutseda e-kanalis. Konkurentsikeskkond muutub muudatuse tulemusel õiglasemaks, sest väikeettevõtjatele ja tootjatele antakse võimalus iseseisvalt ilma suuremate poekettide toeta oma tooteid turustada. Seni kehtinud nõue andis olulise eelise suurettevõtetele, kellel oli olemas vajalik infrastruktuur ning väikeettevõtjad olid kohustatud nende käest riiuleid rentima. Nõude kaotamine võimaldab väiksematel tegijatel paremini konkurentsis püsida, kuna kulutused e-kaubanduses tegutsedes vähenevad füüsilise müügisaali ülalpidamise arvelt, mis omakorda suurendab turu avatust ja mitmekesisust. Maksutulude osas ei saa prognoosida olulisi muutusi. Alkoholitarbimise üldine tase ei sõltu otseselt müügikanalist, vaid pigem tarbijate ostujõust ja aktsiisipoliitikast. 2023. aastal moodustas kaugmüük hinnanguliselt 1,8% alkoholi jaemüügist, mis võib muudatuse järel kasvada. Muudatusega toetatakse ka järelevalvet, mis tähendab, et TTJA saab keskenduda sisulistele rikkumistele, nagu müügipiirangute mittejärgimine, sh e-kaubanduses, selle asemel et kontrollida formaalseid nõudeid nagu müügisaali olemasolu, ning ei pea keskenduma fiktiivsete müügikohtade kontrollile. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule Sihtrühm: maapiirkondade alkoholitootjad kohalike ürituste, laatade ja festivalide korraldajad Muudatuse mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. See loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüük on avalikel üritustel, sealhulgas laatadel ja festivalidel, lubatud ka ilma püsiva müügisaali olemasoluta. Muudatus mõjutab nii suuremaid kui ka väiksemaid alkoholitootjaid. Selleks, et väiketootjal oleks võimalik alkoholi avalikult müüa, on ettevõtja kohustatud rentima müügipinna või riiuli kaupluselt, mis tegeleb alkoholi müügiga. Nõuete lihtsustamise tagajärjel võib suuremate toidukettide ja alkoholikaupluste osakaal müügil väheneda ning seetõttu ka nende saadav tulu, sest kõik väiketootjad ei ole kohustatud enam nendelt rentima riiulit, et oma tooteid müüa. Mõju valdkond: riigiasutused Sihtrühm: TTJA Muudatuse mõju TTJA-le on oluline. See vähendab mõnevõrra töökoormus kuna kaob vajadus menetleda näilisi poode (nt laoruumides või olematu lahtiolekuajaga), mis on loodud üksnes seaduses oleva nõude täitmiseks. Füüsilise müügisaali olemasolu ei ole hõlbustanud e- kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuna veebimüügi üle on tulnud teha eraldi järelevalvet ning TTJA-s on järelevalvetegevuseks eraldatud kokku 0,75% kahe inimese täiskoormusest. Kuna ettevõtjatel kaob vajadus pidada fiktiivseid poode alkoholi jaemüügiks e-kaubanduses, võib eeldada, et paljud sellised müügikohad suletakse, kuna nende pidamine on olnud lisakulu olenemata lahtiolekuaja piiratusest. Selle tulemusel väheneb TTJA poolt kontrollitavate müügikohtade arv mõnevõrra. 28 Alkoholiseaduse § 23 lõike 2 p 1 kohaselt majandustegevuseteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed, mis punkti 1 kohaselt on tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress). Seega on oodata mõningast majandustegevuse registri teavituste arvu kasvu, kuna e-poodi pidavad ettevõtjad peavad vastava teavituse esitama. Selliste teavituste arvu kasv on aga eelduslikult ühekordne. Alkohoolse joogi iseseisvalt e-kaubanduses müümise lubamise järel võib eeldada selle tegevusvormi populaarsuse mõningast kasvu. Edaspidi võib piirangu kadumise tõttu eeldada toodete mõningast suuremat müüki e-kaubanduse kaudu, mis järelevalveasutustele tähendab laiemat kontrollitavate ringi. Kuna e-kaubanduses müümine on ka praegu lubatud, ei ole siiski alust prognoosida plahvatuslikku kasvu. Erinevalt kauplusest või toitlustusettevõttest saab e-kaubanduse puhul paljude nõuete täitmist kontrollida ka toiminguid kohapeal tegemata, mistõttu on järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja ajaliselt paindlikum nii korrakaitseorganile kui ka ettevõtjale. Kogumis võib järelevalvatavate e-kaubanduse müügikohtade arvu suurenemist tasakaalustada mõnegi füüsilise müügikoha kadumine, millest tulenevalt ei ole ette näha ebasoovitava mõjuna alkoholitarbimisega seotud probleemide süvenemist. Seetõttu võib eeldada, et järelevalveasutused ei vaja muudatuse tõttu lisaressurssi, vaid eelkõige võib muudatus mõjutada mõningal määral juba tehtavate toimingute iseloomu ja ressurss minna ühelt toimingult teisele. 6.1.3. Kavandatav muudatus: kaotatakse kassaaparaadi nõue ning sätestatakse, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse elektroonselt iga alkohoolse joogi jaemüügi tehing ja tehingutest moodustub muutmatu süsteemne kirje. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: alkoholi jaemüügiga tegelevad ettevõtted Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, eriti väiksemate müügikohtade puhul, kus kassaaparaadi soetamine ja ülalpidamine on olnud ebamõistlikult koormav. Oluline on, et puuduvad konkreetsed nõuded kassaaparaadile ning sõnasõnalise tõlgenduse kohaselt on kassaaparaat spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt ei sobiks kassaaparaadiks nt tahvelarvuti, mis võib sobiva tarkvaralise lahenduse puhul olla piisav nõuete täitmiseks. Muudatusega jääb ettevõtjale vabadus valida sobiv tehniline lahendus müügitehingute salvestamiseks, mis toetab ka innovatsiooni. Regulatsioon muutub tehnoloogianeutraalseks, rõhutades tulemuse olulisust – tehingu andmete fikseerimist, mitte konkreetse seadme kasutamist. Ettevõtjatele ei kaasne kohustust kassaaparaadist vabaneda ja ettevõtjad võivad jätkata olemasoleva kassaaparaadi kasutamist, eeldusel, et sellega on võimalik fikseerida vajaminevad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Seni kehtiva seaduse kohaselt on ettevõtjal kohustus omada kassaaparaati. Samas on järelevalve seisukohalt eelkõige tähtis tehingu aja fikseerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Edaspidi ei pea järelevalve korras eraldi tuvastama, kas ettevõtja kasutatav süsteem on käsitatav kassaaparaadina või muu süsteemi kasutamine kassaaparaadi nõude täitmata jätmise tõttu korrarikkumine. 29 Alkoholiseaduse § 49 lõike 1 kohaselt teostab riikliku järelevalvet alkoholiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Seega on alkoholiseaduse kohaselt tegemist kohati kattuvate pädevustega pannes järelevalvekohustused mitmele erinevale asutusele. Antud probleem on leidmas laiemat käsitlust STAD töögrupis, mille käigus tehtud õigusanalüüsi tulemustel sätestatakse riikliku järelevalve osas olulisemalt selgemad reeglid. TTJA-s teostab riikliku järelevalvet alkoholiseadusest tulenevate nõuete täitmiseks kaks ametnikku, kellest üks panustab ressurssi 0,5 ja teine 0,25 koormusega. Sellest tulenevalt on ressursikasutus järelevalveks küllaltki piiratud. 6.1.4. Kavandatav muudatus: Usaldusväärsete e-identimise vahendite (Mobiil-ID ja Smart-ID) kasutamine lisatakse täisealisuse kontrolli võimaluste hulka Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tarbijad, alkoholi jaekaubanduses müüvad ettevõtted (ca 8900 ettevõtjat), üldsus Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. E-identimise võimaldamine loob täiendava turvalise kanali vanuse kontrolliks, mis on ka oluline e-kaubanduses ja kontaktivabas müügis. See suurendab innovatsiooni ning tarbija jaoks kiirust ja mugavust, eesmärgiga tagada kontroll, et alaealisele ei müüdaks alkoholi. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: alkoholi müüjad, e-kaubanduse platvormid Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus võimaldab müüjatel valida vanuse tuvastamiseks sobiv tehniline lahendus, sealhulgas Smart-ID ja Mobiil-ID, mis vähendab vajadust kontrollida füüsilist dokumenti. Samas võib see tähendada vajadust investeerida uutesse süsteemidesse, mis võib olla koormav väiksematele ettevõtjatele. Kuna uute süsteemide loomise kohustust ei ole ja see on ettevõtja vaba valik, kas võtta uusi süsteeme kasutusele, siis majanduslikult kahjulik mõju ettevõtja jaoks puudub. Säilib siiski võimalus, et antud nõue annab mõnele ettevõttele konkurentsieelise. Erinevate vanuse tuvastamise vahendite kasutuselevõtt sisaldab täiendavaid kulutusi ettevõtjate jaoks. Olukorras, kus väiksemad ettevõtjad ei pruugi selliseid kulutusi olla suutlikud tegema või ei soovi neid teha võib tarbija eelistada ettevõtteid, kes on vanuse tuvastamise mugavamaks teinud. Sellest tulenevalt võivad osad väikeettevõtjad sattuda halvemasse positsiooni võrreldes suurematega, kellel on rohkem ressursse arengutegevusse panustada. Ettevõtja võib ka edaspidi tuvastada isiku vanuse, paludes ostjal esitada isikut tõendav dokument. See, kas ja milliseid muid tehnilisi lahendusi ettevõtja tarbijale vanuse tuvastamiseks pakub, on ettevõtja valida, v.a e-kaubanduse puhul, kus nt väljastades alkohoolse jooki pakiautomaadi kaudu saabki ostja vanust enne kauba tarbijale üleandmist kontrollida vaid tehnilise lahenduse abil. Mõju valdkond: kodanikud Sihtrühm: isikud, kes ostavad alkoholi jaekaubandusest E-identimise võimaldamine täisealisuse tuvastamiseks lisab tarbijale selleks rohkem võimalusi. Nt kui ei ole kaasas ID-kaarti, siis on saab täisealisuse tõendamiseks ka mobiiltelefoniga 30 Mobiil-ID või Smart-ID kasutada, sh eesti.ee äppi abil. Alles jääb ka võimalus isikut tõendava dokumendi abil vanuse tuvastamine. Tarbijatele on mõju seega positiivne, kuna on rohkem usaldusväärseid võimalusi täisealisuse tõendamiseks. 6.2. Elektroonilise side seadus 6.2.1. Kavandatav muudatus: tarbetu aruandluse vähendamine. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad Tarbetu aruandluse vähendamine toob kaasa positiivse mõju sideteenuse osutajatele. Sideteenuse osutajaid, kelle osas aruandlust koostatakse on 34. Praegu küsib TTJA aruandluseks ettevõtjatelt pidevalt andmeid nende tegevuse kohta. See kohustus tekitab ettevõtjatele nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, kuna nõuab tööaega andmete kogumiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Aruandluskohustuse muutmine aastapõhiseks vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Andmete kogumise ja esitamise sageduse vähenemine vabastab ettevõtjate ressursse, mida saab suunata põhitegevuse arendamisse, näiteks teenuste kvaliteedi parandamisse, innovatsiooni või klienditeenindusse. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA, Justiits- ja Digiministeerium TTJA jaoks väheneb andmete kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja säilitamisega seotud töömaht. Kvartaliaruannete koostamise ja esitamise kohustuse kaotamine ettevõtjatel võimaldab TTJA-l oma ressurssi tõhusamalt kasutada. Vabanenud ressurssi on võimalik suunata olulisemate ja sisulisemate ülesannete täitmisse. TTJA saab keskenduda põhjalikumale iga-aastasele turuülevaatele, mis annab pikaajalistest trendidest parema pildi kui sagedased, kuid pealiskaudsemad kvartaliaruanded. See on kooskõlas praktikaga, mis on näidanud, et sideteenuste turul ei toimu ühes kvartalis sedavõrd olulisi muutusi, mis nõuaksid pidevat detailset aruandlust. Ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus väheneb, kuna kvartaliülevaadete vastuvõtmise, läbitöötamise ja arhiveerimise kohustus kaob. Justiits- ja Digiministeerium saab vabanenud ressurssi tõhusamalt kasutada valdkonna strateegiliste küsimustega tegelemiseks, selle asemel et töödelda sagedasi, kuid väheinformatiivseid aruandeid. Samas saab Justiits- ja Digiministeerium siiski tutvuda aastapõhiste aruannetega, mis annavad põhjalikuma turuülevaate ning peegeldavad efektiivsemalt turu pikaajalisi arengusuundi. 6.2.2. Kavandatav muudatus: pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta pealt kümne aasta peale. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad 31 Raadioamatööri tööloa kehtivusaja pikendamine kümnele aastale avaldab positiivset mõju loa omanikele ja uutele taotlejatele. Raadioamatööri töölube omavad suurusjärgus 700 isikut. Mõju on peamiselt seotud halduskoormuse vähenemisega. Loaomanikud ei pea enam iga viie aasta tagant taotlust esitama, dokumente täitma ja tegema muid kaasnevaid tegevusi. Pikem kehtivusaeg annab raadioamatööridele suurema kindlustunde ja stabiilsuse. Väheneb oht, et loa pikendamine ununeb ja tegevus katkeb. Arvestades, et riigilõivu määr on jätkuvalt madal, ei ole tõenäoline ega eeldatav, et raadioamatööri tööloa taotlejatele tekitaks muudatus tegutsemisel takistusi. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA TTJA-s on raadioamatööri töölubadele määratud 0,23 ametikohta (FTE). Tööloa kehtivusaja pikendamine vähendab otseselt ja püsivalt TTJA menetletavate pikendamistaotluste arvu. Pikas perspektiivis väheneb esitatavate pikendamistaotluste hulk ligikaudu poole võrra, mis toob kaasa olulise töökoormuse languse. Töökoormuse vähenemisest vabanevat ressurssi – nii tööaega kui ka sellega seotud kulusid – saab TTJA suunata teistesse olulistesse ülesannetesse. 6.2.3. Kavandatav muudatus: ühtlustatakse raadio- ja sagedusloa kehtivusajad ja taotlemise protsess. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: raadiosagedustel tegutsevad raadioteenuse osutajad Raadio- ja sagedusloa kehtivusaegade ühtlustamine avaldab raadiosagedustel tegutsevatele raadioteenuse osutajatele olulist positiivset mõju. Raadiosagedustel tegutsevatele raadioteenuse osutajaid 15. Erineva kehtivusajaga lubade haldamine on ettevõtjate jaoks ebaefektiivne ja tekitab asjatut bürokraatiat. Lubade kehtivusaegade sünkroniseerimine vähendab administratiivset segadust ja kulusid. Ühtlustatud ja pikemad lubade kehtivusajad annavad ettevõtjatele stabiilsema tegevuskeskkonna. See on eriti oluline kapitalimahukate investeeringute tegemisel, kuna ettevõtja saab kindel olla, et tema tegevuseks vajalikud load kehtivad prognoositava ja piisavalt pika perioodi vältel. Ettevõtjad ei pea enam pidama arvestust lubade erinevate tähtaegade üle ja esitama pikendamistaotlusi eri aegadel. Muudatusega kaotatakse võimalus taotleda sagedusluba raadioteenuse osutaja eest tema programmi edastamiseks, kuivõrd antud võimalust ei ole ettevõtjad praktikas soovinud kasutada. Kirjeldatud võimaluse kasutamine oleks nii taotlemise, tegevusala vastutuse kui teenuseosutajate vaheliste muude lepete näol ebamõistlikult keeruline. Lubade haldamine muutub lihtsamaks. Lubade üheaegne pikendamine võimaldab ettevõtjal planeerida oma tegevust ja eelarvet efektiivsemalt. Muudatus on seotud riigilõivuseaduses kavandatava muudatusega, millega kehtestatakse proportsionaalse riigilõivusüsteem raadioteenuse sageduslubadele. Riigilõivuseaduse muudatused arvestavad pikemate võimalike sageduslubade kehtivusajaga. Riigilõiv üldjoones ettevõtjale kallimaks ei muutu. Samuti võimaldavad muudatused ettevõtjatel jätkuvalt taotleda ja tasuda lühema sagedusloa eest, millisel juhul ettevõtjale muudatusi ei esine. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA 32 TTJA-s on raadiolubadele määratud 0,75 ametikohta (FTE) ja raadiolubade alusel antud sageduslubadele 0,25 ametikohta (FTE). Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele. Erineva kehtivusajaga lubade menetlemine on killustatud ja ressursimahukas tegevus. Lubade kehtivusaegade ühtlustamine võimaldab TTJA-l oma tööd paremini planeerida ja muuta see süsteemsemaks. Selle asemel, et käsitleda sama ettevõtja erinevaid lubasid eri aegadel, saab neid menetleda koos, mis säästab oluliselt tööaega. 6.2.4. Kavandatav muudatus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ tunnistatakse kehtetuks. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: raadiosagedusi kasutavad ettevõtjad Raadiosagedusi kasutavad hinnanguliselt üheaegselt 700 ettevõtet. Määruse ja selle aluseks olevate seadusesätete kehtetuks tunnistamisel on majandusele otsene positiivne mõju. Kehtiv regulatsioon takistab sagedusloa andmist teatud geograafilistes piirkondades, mis piirab ettevõtjate vabadust paigaldada oma saatjaid tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekamatesse asukohtadesse. Selle piirangu kaotamine suurendab paindlikkust ja soodustab investeeringuid. Regulatsiooni lihtsustamine muudab sageduslubade taotlemise protsessi ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA Sageduslubadele on TTJA-s kokku määratud 3,50 ametikohta (FTE). Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele, kuna see kaotab ühe sagedusloa andmisest keeldumise aluse ning sellega seotud menetlustoimingud. TTJA ei pea sagedusloa taotluste menetlemisel enam kontrollima, kas kavandatav saatja asub monitooringujaama kaitsepiirkonnas. See muudab lubade menetlemise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks. Aegunud ja tehnoloogia arengule jalgu jäänud piirangute kaotamine on osa heast haldustavast. See viib õigusruumi vastavusse tänapäeva tehnoloogilise reaalsusega, kus monitooringuseadmed on piisavalt häirekindlad. 6.2.5. Kavandatav muudatus: tarbetu dokumentatsiooni vähendamine ja õigusselguse loomine. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad Ettevõtjaid, keda muudatused puudutavad on hinnanguliselt 700. Kavandatavatel muudatustel on sideturul tegutsevatele ettevõtjatele selge ja üheselt positiivne mõju. Need muudatused vähendavad bürokraatiat, suurendavad tegevusvabadust ning muudavad õigusruumi selgemaks ja paindlikumaks. Kuigi iga üksik muudatus võib tunduda väiksena, on muudatuste kogumõju halduskoormuse vähendamise näol märgatav. Ettevõtja ei pea enam esitama selliseid dokumente, mis on riigiasutuse enda andmebaasis olemas. See kaotab ära sisutühja protseduurilise sammu, säästes ettevõtja aega ja ressurssi, mida saab kasutada põhitegevuseks. Vormide kaotamine sagedusõiguste üleandmisel tähendab, et ettevõtjad saavad esitada teateid ja taotlusi vabas vormis, mis vastab seaduses nõutud sisule. Sagedusõiguste üleandmise korda 33 sätestava määruse kehtetuks tunnistamine lihtsustab oluliselt protsessi mõistmist. Regulatsiooni lihtsustamine annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust oma äriprotsesside korraldamisel. Aegunud tehniliste kriteeriumite kaotamine vabastab ettevõtjad kohustusest järgida regulatsiooni, mis ei vasta enam tänapäeva tehnoloogilisele reaalsusele. See annab neile vabaduse lähtuda oma tegevuses kehtivatest standarditest ja parimast praktikast. Ebavajalike ja aegunud õigusaktide (määrused, vorminõuded) kehtetuks tunnistamine ja sõnastuse uuendamine muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Ajakohane õigusruum on stabiilse ja prognoositava ärikeskkonna oluline osa. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA TTJA-s on sideettevõtjate aruandlusele määratud 0,2 ametikohta (FTE). Muudatuste kogumõju TTJA töökorraldusele on positiivne. Muudatused optimeerivad TTJA sisemisi tööprotsesse, vähendavad bürokraatiat ja annavad otsuste tegemiseks selgema õigusliku aluse. Kõige otsesem mõju on sagedusloa menetluse muutmisel. Selle asemel, et hallata taotlejate saadetud dokumente (raadiolube), mida TTJA ise väljastab, saab TTJA teha kiire ja usaldusväärse kontrolli omaenda andmebaasist. See asendab ebaloogilise ja aeganõudva protseduuri tõhusa sisemise kontrolliga. Aegunud tehnilise kriteeriumi kaotamine vabastab TTJA kohustusest rakendada praktikas kasutut õigusnormi. Loobumine kohustuslikest vormidest ja eraldi määrusest sageduskasutusõiguse üleandmisel vähendab TTJA töökoormust. Kaob vajadus vorme hallata ja uuendada. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: üldsus, side- ja meediateenuste tarbijad Otsene sotsiaalne mõju on väike, kuid kaudselt aitab õigusruumi korrastamine kaasa stabiilsemale ja prognoositavamale teenuse osutamisele. Kavandatavate muudatuste sotsiaalne mõju on peamiselt pikaajaline, avaldudes läbi tõhusama riigihalduse ja paremini toimiva turu. Kiirem ja sujuvam asjaajamine riigiga võib soodustada uute teenuste turule toomist või olemasolevate laiendamist, mis rikastab tarbijate valikuvõimalusi. Efektiivsemalt tegutsev TTJA suudab paremini täita oma põhiülesandeid, näiteks teha turujärelevalvet ja lahendada raadiohäiretega seotud probleeme, mis tagab tarbijatele kvaliteetsema ja stabiilsema teenuse. 6.3. Lõhkematerjaliseadus 6.3.1. Kavandatav muudatus: lõhkematerjali veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral. Eesti territooriumi piires lõhkematerjali vedamise korral asendatakse loakohustus teatamiskohustusega. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: lõhkematerjali käitlevad ettevõtjad Majandustegevuse registri kohaselt on Eestis 14 ettevõtjat, kellele on väljastatud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba. Seoses kaitsetööstuse arenguga on oodata lõhkematerjali käitlevate ettevõtjate arvu mõningast suurenemist. Veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral on valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele soodsa mõjuga, kuna vähendatakse halduskoormust ning lõhkematerjali riigisisene vedu muutub oluliselt paindlikumaks. Kuna veoloal märgitakse 34 vedaja andmed, lõhkematerjali andmed tootepõhiselt ja ka marsruut ning veoluba väljastatakse kuni kaheks aastaks, tähendas veoloal märgitud oluliste asjaolude muutumine (näiteks toodete lisandumine) varem uue veoloa taotlemist, millega kaasnes ka riigilõiv summas 130 eurot. Seejuures veoloa menetlusaeg on üldjuhul 6–10 tööpäeva. Praktikas on ettevõtjatel väga keeruline kõiki veotingimusi kaheks aastaks ette ennustada. Teatise puhul ei pea muudatuste järel enam loamenetlust läbima ja ettevõtjad saavad veetavaid tooteid ja kaasatud koostööpartnereid paindlikumalt vahetada. Menetlusvorm ettevõtja jaoks ei muutu. Ka praegu kehtivaid veolubasid menetletakse e-kirja teel. PPA töötab ettevõtjale välja selged juhised, et veo teatised sisaldaksid vajalikku informatsiooni ja PPA ei peaks ettevõtjat koormama andmete täpsustamisel. Kuna riigisiseseid veolube taotletakse aastas kümmekond, on otsene mõju ettevõtjate halduskoormusele mõõdukas ja finantsmõju riigilõivu näol väheoluline, kuid paindlikkuse lisamine soodustab oluliselt konkurentsi ja aktiivset majandustegevust. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA, PPA, Kaitsepolitseiamet Riigisisese veoloa asendamine veoteatisega vähendab vähesel määral töökoormust veolubade menetluste arvu vähenemise tõttu. Riigilõivu laekub vähem suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas. Veoteatis annab julgeolekuasutustele parema ülevaate lõhkematerjali vedudest ja võimaldab seega vajaduse korral operatiivselt täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada (näiteks nõuda marsruudi muutmist). Mõju riigiametite töökoormusele on mõõdukas, kuid positiivne. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: elanikkond Veoloa asendamine riigisiseste vedude puhul veoteatisega (vedu käitamisloaga hoiukohast kasutamiskohta) ei too elanikkonna jaoks kaasa otseselt tajutavaid muudatusi. Muudatus tagab mõnevõrra tõhusama järelevalve lõhkematerjali vedude üle, mis kaudselt suurendab vähesel määral ühiskonna turvatunnet. Muudatusega tagatakse järelevalveametitele lihtsam võimalus sekkumiseks võimaliku ohu olukorras. 6.4. Riigilõivuseadus 6.4.1. Kavandatav muudatus: amatöörraadiojaama tööloa riigilõivu muutmine. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad Muudatus ei avalda raadioamatööridele finantsmõju, kuid sellel on positiivne mõju halduskoormuse vähenemise näol. Raadioamatööri tööluba on ESS § 11 lõike 2 kohaselt sagedusluba, millega antakse tööloa saajale võimalus kindlas sagedusalas tegutseda. Sarnaselt teistele sageduslubadele ning arvestades asjaolu, et sagedusalad on riigi piiratud ressurss, lähtutakse sageduslubade (sh raadioamatööri tööloa) riigilõivude puhul kulupõhimõtte asemel RLS § 4 lõikest 2, arvestades tööloast saadavat hüve (sagedusala kasutamise võimalust) ning avalikku huvi (sagedusalade kasutamise efektiivsus). Kuivõrd loa kehtivusaeg kahekordistub ning seeläbi kahekordistub ka sellest saadav hüve, kahekordistatakse ka riigilõivu summat. Seega jääb kulu loa kehtivusaasta kohta samaks. Positiivne mõju seisneb selles, et loa 35 uuendamise ja riigilõivu tasumisega seotud toiminguid tuleb edaspidi sooritada poole harvemini, mis säästab loaomaniku aega ja vaeva. Muudatus on seotud elektroonilise side seaduses kavandatava muudatusega, millega pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta pealt kümne aasta peale. 6.4.2. Kavandatav muudatus: proportsionaalse riigilõivusüsteemi kehtestamine raadioteenuse sageduslubadele. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: raadioteenuse osutajad, sh lühiajalise raadioteenuse osutamiseks sageduslubade taotlejad Muudatused on seotud raadioteenuse osutamiseks mõeldud sageduslubade kehtivusaja pikendamisega. Muudatuse järel tasuvad ettevõtjad riigilõivu täpselt selle perioodi eest, kui nad sagedusressurssi kasutavad. Kuupõhine arvestus ja proportsionaalne tasu loa tingimuste muutmise eest annavad ettevõtjatele paindlikkuse oma tegevuse planeerimisel ja sagedusvajaduse muutmisel. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA Muudatus muudab riigilõivude administreerimise loogilisemaks ja õiglasemaks. Süsteem tagab, et riigi tulu piiratud ressursi kasutamise eest on otseses vastavuses eraldatud ressursi mahu ja kasutusajaga. Selged arvutuspõhimõtted muudavad menetlusprotsessi läbipaistvamaks. Muudatus on seotud elektroonilise side seaduses kavandatava muudatusega, millega ühtlustatakse raadio- ja sagedusloa kehtivusajad. 6.4.3. Kavandatav muudatus: digitaaltelevisiooni ja -raadio sageduslubade riigilõivumäärade ühtlustamine. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: digiraadio teenuse osutajad Muudatusel on positiivne majanduslik mõju digiraadio teenuse pakkujatele, kuna nende tegevuskulu (riigilõiv) väheneb. Käesoleval hetkel pakub digiraadio teenust 1 teenusepakkuja, kuid muudatus mõjutab tulevikus ka teisi digiraadio teenuse osutajaid. Kaotatakse põhjendamatu erisus ja turg muutub loogilisemaks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: riik (riigieelarve) Muudatus vähendab vähesel määral riigieelarve laekumist, kuivõrd digiraadio teenuse osutajale ette nähtud riigilõivu vähendatakse. 6.4.4. Kavandatav muudatus: aegunud riigilõivumäärade kaotamine (väga suure võimsusega saatjad). Mõju valdkond: mõju majandusele 36 Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad Otsene majanduslik mõju puudub, kuna keegi neid lõivumäärasid enam ei kasuta. Kaudne mõju on positiivne, kuna muudatus muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA Muudatus on osa hea õigusloome tavast, mille käigus õigusruumi korrastatakse ja kaotatakse aegunud sätted. Mõju on positiivne regulatsiooni kvaliteedi seisukohast. 6.4.5. Kavandatav muudatus: satelliitside maajaamade riigilõivude korrigeerimine. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: satelliitsideteenuse pakkujad, sideteenuste osutajad Muudatusel on turgu korrastav mõju. Satelliitside teenuse pakkujaid, keda muudatus mõjutab on kuni 5. Globaalsetele satelliitsideteenuse pakkujatele tähendab see tegevuskulude kasvu Eestis, kuna nad peavad hakkama sagedusressursi eest tasuma suuremat ja õiglasemat lõivu, mis arvestab satelliitside maajaamade sagedusalade kasutamisega saadava hüve väärtust. Kohalikele Eesti sideettevõtjatele (arvuline suurusjärk 34) on mõju aga selgelt positiivne. See kaotab turumoonutuse, kus globaalsed konkurendid said väärtusliku ressursi kätte põhjendamatult odavalt. See loob Eesti ettevõtjatele võrdsemad konkurentsitingimused, kuna kõik turuosalised tasuvad sarnase teenuse pakkumiseks vajaliku ressursi eest võrreldavat hinda. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: riik (riigieelarve) Muudatus suurendab vähesel määral riigieelarve laekumist, kuivõrd satelliitsideteenuse pakkujatele ette nähtud riigilõivu suurendatakse vastavalt saadava hüvega proportsionaalseks. 6.5. Tarbijakaitseseadus 6.5.1. Kavandatav muudatus: nähakse ette, et reeglina vaatab tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt komisjoni esimees. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA-le on väheoluline, kuivõrd juba praegu lahendab suurema osa vaidlusi ära komisjoni esimees ainuisikuliselt, st ilma tarbijate ja kauplejate esindajat kaasamata. 2024. a tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruande kohaselt lahendas komisjon 2024. aastal vaidluse otsusega 955 juhtumil ning 806 otsust vormistas komisjoni esimees ainuisikuliselt, mis tähendab, et 85% otsustest lahendab juba praegu komisjoni esimees üksi. Muudatuse tegemine on seaduse tasandil vajalik pigem selleks, et praktikas ei oleks vaidluse osapooltel eeldust, et vaidlus lahendatakse kolmeliikmelises komisjonis, vaid see, et üldjuhul teeb otsuse esimees üksi ning kui esimees peab vajalikuks kauplejate ja tarbijate esindaja kaasamist, lahendatakse vaidlus kolmeliikmelises komisjonis. 37 Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju tarbijatele ja kauplejatele on väheoluline, sest ka komisjoni praeguse praktika kohaselt teeb esimees otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged. Tarbijavaidluste komisjoni poolt tehtud otsused ei kuulu vaidlustamisele, s.t kui tarbija või kaupleja ei ole otsusega nõus, on tal võimalik pöörduda sama vaidluse lahendamiseks maakohtusse. Kuigi suurema osa otsuseid teeb esimees ainuisikuliselt, ei ole see suurendanud nende otsuste mahtu, mille osas pöördub üks vaidluse osapool maakohtu poole, kuivõrd esimees teeb otsuse üksi üksnes siis, kui vaidluse asjaolud on selged. 6.5.2. Kavandatav muudatus: kaotatakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus koostada istungitest mahukaid protokolle ning see asendatakse istungi salvestamise kohustusega. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat, kes koosneb juhatajast ning üheksast juristist. Mõju TTJA-le on positiivne ning oluline, sest praegu koostab tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat mahukaid ja aeganõudvaid protokolle, kuigi tänapäevased digilahendused võimaldavad istungeid salvestada, mis võtab oluliselt vähem aega. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest tulevikus istungeid küll ei protokollita, kuid istungid salvestatakse ning menetlusosalistel ja komisjonil on võimalik ikkagi hiljem tutvuda istungi salvestisega. 6.5.3. Kavandatav muudatus: suurendatakse nõude suurust, mille korral võib komisjon jätta kaebuse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada (30 eurolt 50 eurole). Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA-le on oluline, kuna eeldatavasti väheneb vaidluste arv, mida tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse. TTJA on ise hinnanud, et vaidluste arv väheneb maksimaalselt 14%, seega teatud määral väheneb TTJA töökoormus. Samas säilib võimalus võtta menetlusse ka alla 50-euroseid nõudeid, kui komisjon leiab, et see on oluline näiteks praktika kujundamiseks. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju tarbijatele on oluline, kuivõrd komisjonil on õigus keelduda alla 50-euroste nõuete menetlemisest, v.a siis, kui see on oluline praktika kujundamise seisukohast. Kuivõrd TTJA 38 hinnangul langeks menetlusest välja kõige rohkem 14% vaidlustest5, ei ole tegemist suure muudatusega. Eelmisel aastal jõudis komisjoni 40 vaidlust, kus nõude suurus oli 30–50 eurot. Täpset hinnangut, kas kõik sellised vaidlused langeksid hiljem menetlusest välja või mitte, ei saa anda, sest komisjonil on uue regulatsiooni kohaselt võimalus võtta menetlusse ka nõudeid, mis jäävad alla 50 euro TKS § 47 lg 3 p 4 alusel. Selline muudatus tähendab küll tarbijatele väikest ebasoovitavat mõju, sest tarbijal väheneb võimalus väiksemasummaliste nõuete puhul tarbijavaidluste komisjoni kaudu oma õigust nõuda, kuid arvestades, et 30 euro suurune piirmäär on kehtinud üle kaheksa aasta ning hinnad on selle aja jooksul oluliselt kasvanud, on sellise muudatuse tegemine vajalik. Sellist ebasoovitavat mõju vähendatakse aga sellega, et komisjonil on kaalutlusõigus võtta menetlusse ka nõudeid, mille suurus on alla 50 euro. 2024. a tegevusaruande kohaselt tegi komisjon tarbija kasuks 71% otsustest, mis tähendab seda, et isegi kui täna võetakse menetlusse nõue, mis on alla 50 euro, siis ei tähenda see automaatselt seda, et otsus ka tarbija kasuks tehakse. Mõju kauplejate halduskoormusele on samuti oluline, sest kuigi osalemine tarbijavaidluste komisjoni menetluses on vabatahtlik, osaleb selles suur osa kauplejatest ja nad ei peaks enam tarbija väikeste nõuete kohta vastuseid ja seisukohti kirjutama. 6.5.4. Kavandatav muudatus: komisjoni esimehele antakse õigus otsustada suulise istungi vajalikkuse või mittevajalikkuse üle. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA-le on väheoluline, sest kuigi kehtiva regulatsiooni kohaselt on komisjon kohustatud korraldama suulise istungi kui tarbija seda soovib ja isegi juhul, kui komisjoni hinnangul on vaidluse asjaolud selged, soovivad tarbijad suuliste istungite korraldamist pigem harva. Siiski on teatud juhtumeid, kus komisjoni hinnangul on asjaolud selged ning istungi pidamiseks puudub vajadus, kuid tarbija soovil tuleb see siiski korraldada. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju menetlusosalistele on väheoluline, sest suurem osa vaidlusi (eelmisel aastal tegi komisjon ca 900 otsust ning suulisi istungeid oli 57) lahendatakse ka praegu ära kirjalikus menetluses ning suulisi istungeid korraldatakse väga harva. 6.6. Tubakaseadus 6.6.1. Kavandatav muudatus: täpsustatakse, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses asuv selgelt eristatav ja piiritletud eraldi ruum või ruumi osa, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks. 5 14% on saadud selliselt, et on analüüsitud kui palju esitatakse täna tarbijavaidluste komisjoni vaidlusi, mis jääv vahemikku 30-50 eurot. 39 Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tubakatoodete jaemüüjad, avalike ürituste korraldajad Mõju võib pidada väheoluliseks, aga positiivseks. Tulenevalt Eesti Konjunktuuriinstituudi andmete kohaselt on Eestis majandustegevuse registri järgi 2021. aasta detsembris registreeritud kokku 5457 tubakatoodete müügiluba omavat müügikohta, millest 2534 olid jaemüügiettevõtted 265 hulgimüüjad ja 2658 toitlustusasutused. Muudatus loob õigusselgust ja ettevõtjad saavad paremini aru, millised tingimused peavad olema täidetud, et müügikoht vastaks seadusele. See vähendab vaidlusi ja menetlusi ning toetab ausat konkurentsi. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: valla ja linnavalitsused Tubakaseaduse paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tubakatoodete ja tubakatootega seonduva toote jaemüügiga soetud nõuete ning nende toodete tarbimise keelduda ja piirangute välja arvatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil järelevalvet valla- ja linnavalitsused. Õigusselgus müügikoha definitsioonis vähendab järelevalveasutuse koormust, kuna väheneb vaieldavate juhtumite arv ja seaduse tõlgendamiseks kuluv aeg. 6.7. Turismiseadus 6.7.1. Kavandatav muudatus: muudatuse tulemusel esitavad turismiettevõtjad edaspidi tagatise dokumendid TTJA-le üksnes majandustegevuse registri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nii nagu esitatakse ka majandustegevusteateid. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: reisiettevõtjad, kellel on turismiseaduse tähenduses kohustus omada tagatist ning § 151 kohaselt esitada sellekohane tõend TTJA-le. Majandustegevuse registri kohaselt on 12.08.2025. a seisuga 326 ettevõtjat, kes on teatanud, et tegutsevad reisiettevõtjana. Nendest 209 reisiettevõtjat on tagatiskohustuslased ehk on kohustatud omama tagatist ning seadnud kas ühe või mitu tagatist. Suurem osa reisiettevõtjatest esitab tagatise dokumendi juba praegu majandustegevuse registri kaudu, hinnanguliselt esitatakse registri kaudu tagatise dokumenti 1,5–2 korda rohkem kui muudel viisidel. On tavapärane praktika, et reisiettevõtjal võib olla samaaegselt mitu tagatist (ja tagatise dokumenti) ning ka lisatagatis kõrghooajal suureneva reiside müügi katteks. Seetõttu on erinev nii ühe ettevõtja poolt esitatavate tagatise dokumentide koguarv kui ka TTJA poolt ühes kuus vastuvõetavate tagatise dokumentide arv. Muul viisil (e-posti teel) esitab tagatise dokumendi TTJA hinnangul iga kuu vaid 10–15 reisiettevõtjat. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Ka muudatuse mõju on sihtrühmale pigem väike, kuna eelnõuga muutub vaid see, mil viisil võib dokumenti edaspidi TTJA-le esitada. Kui varem sai seda teha mitmel viisil, siis nüüd saab seda teha vaid majandustegevuse registri kaudu. Kuivõrd samad ettevõtjad niikuinii esitavad juba teisi dokumente majandustegevuse registri kaudu, siis muudatus ei tekita neile olulist negatiivset mõju. Küll aga ühtlustub dokumentide esitamine ning see omakorda muudab riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti vähendab see ettevõtja 40 halduskoormust, kuna reisiettevõtja peab niikuinii majandustegevuse registrisse sisse logima, et sinna tagatise andmed lisada, mille käigus on tal praegu võimalus (mitte kohustus) kohe ka tagatise dokument samasse üles laadida. Muudatuse tulemusena on ettevõtjal kohustus see dokument sealsamas lisada, mis tähendab, et ettevõtja ei tee lisaks registris tegutsemisele midagi e-posti teel. Kokkuvõtlikult on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusel on väike, kuid positiivne mõju. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele Sihtrühm: TTJA Muudatus aitab tagada TTJA-s avaliku ressursi tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust, mis tekib tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisil vastuvõtmisel, registreerimisel ja vastavuse kontrollimisel. Reisiettevõtjaid, kes esitavad oma tagatist tõendava dokumendi e-posti teel, on iga kuu hinnanguliselt 10–15. E-posti teel saadetud dokumentide vastuvõtmisele kulub iga kuu pea üks tööpäev, kui arvestada kõikide ametnike tööd, kes e- kirjade vastuvõtmise, registreerimise ja menetlemisega TTJA infosüsteemis tegelevad. Juhul, kui reisiettevõtja esitab tagatise dokumendi majandustegevuse registri kaudu, jääb see osa tööst (s.o dokumendi menetlemine TTJA infosüsteemis enne majandustegevuse registrisse jõudmist) ära ning amet saab tööressurssi säästa. Seega väheneb TTJA töökoormus tagatist tõendava dokumendi menetlemisel. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: tarbijad (reisijad) Muudatusel on reisiettevõtjate teenuseid tarbivatele inimestele kaudne mõju seeläbi, et TTJA saab oma töö efektiivistamise tõttu rohkem aega ja ressurssi suunata järelevalvesse ning seeläbi aidata rohkem kaasa tarbijate õiguste tagamisele. 6.8. Väärismetalltoodete seadus 6.8.1. Kavandatav muudatus: väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine muudetakse ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuendamise kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad Nimemärgiste registris on 304 kehtivat registreeringut. 2023. aastal esitati kokku 25 taotlust, 2024. aastal 39 taotlust ja 2025. a I poolaastal 12 taotlust. 2024 aastal esitatud taotlustest olid 7 nimemärgise pikendamise taotlused ja 2025 aasta esimesel poolaastal esitatud taotlustest oli neid 4 tükki. Kehtiva riigilõivumäära järgi tasutakse kehtivusaja pikendamise eest 30 eurot riigilõivu. Tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulu riigilõivu maksmiseks. Seisuga 30.06.2025 on nimemärgise registris 306 „korras“ staatusega ettevõtjat (aktiivsed turuosalised), lisaks 23 „kehtetu“ ja 21 „kustutatud“ staatusega ettevõtjat ning 425 arhiveeritud üksust, mistõttu tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulusid vähemalt 300 ettevõtjal. Mõju on väheoluline, kuid ettevõtjatele soodne. 41 Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: TTJA TTJA-l väheneb järk-järgult iga-aastane töökoormus (menetlused), mis viimastel aastatel on olnud Metrosert AS-il suurusjärgus 25–39 taotlust aastas. Neist pikendamise taotlused on suurusjärgus seitse. Metrosert AS-i andmed on esitatud, sest nimemärgise registreerimise kohustus anti Metrosert AS-ilt TTJA-le üle aastal 2025. Kuna enamik registreeringuid on juba pikendatud kümneks aastaks, avaldub mõju töömahule järk-järgult. Mõju on mõõdukas, kuid toob kaasa töökoormuse vähenemise ja ressursi vabanemise. Mõju valdkond: õiguslik ja sotsiaalne mõju Sihtrühm: tarbijad Muudatus ei mõjuta tarbijate õigusi ega toote ohutust. Nimemärgis säilib vastutuse tähisena ning järelevalvet väärismetalltoodete vastavuse üle saab endiselt teha pisteliste kontrollidena. Tähtajatuks muutmine ei too kaasa suurenenud riske, kuna järelevalveandmed viimaste aastate kohta ei ole näidanud registreeritud nimemärgiste väärkasutust. Nimemärgise perioodiline uuendamine ei ole andnud järelevalveasutusele piisavat lisandväärtus ning seetõttu hinnatakse, et tarbijate õigused saab tagada ka uue registreerimiskorraga. Mõju tarbijatele on väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Alkoholiseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ning mingis mahus saab vabanevat inim- ja raharessurssi suunata prioriteetsematesse tegevustesse. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too. Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega eeldatavaid olulisi kulusid ja tulusid riigieelarves ei teki. Digiraadio lõivumäärad vähenevad vastavalt soovitud kiirgusvõimsustele vähesel määral, mis tähendab mõningast riigieelarve vähenemist. Arvestades, et digiraadio teenuse pakkumine Eesti turul on uus ning eelnõu seisuga on vaid üks digiraadio teenuse pakkuja, ei ole tulude laekumise täpne vähenemine prognoositav. Satelliitside maajaama riigilõivude suurenemine (olenevalt ribalaiusest) suurendab vähesel määral riigi tulusid. Kuivõrd satelliitside teenuse pakkujaid on Eestis vähem kui 5, ei ole ka riigi tulude kasv oluline. Teised riigilõivuseaduses tehtavad muudatused ei too riigieelarvesse ei tulusid ega kulusid. Muudatused vabastavad töökoormuse vähendamise kaudu mõningal määral riigi ressurssi. Lõhkematerjaliseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Riigieelarvesse laekuv tulu väheneb, sest loakohustuse asendamise tõttu teatamiskohustusega kaob ettevõtjatel ära riigilõivu tasumise kohustus. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too. Tarbijakaitseseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest, muudatused tagavad aja ja raha kokkuhoiu TTJA-le ning seeläbi ka riigieelarvele, kuivõrd TTJA tegevust rahastatakse riigieelarvest. 42 Tubakaseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusel tekib väike ajakokkuhoid. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too. Turismiseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest, muudatused annavad TTJA-le ajakokkuhoiu, mis võimaldab tööd efektiivistada ning seeläbi riigieelarvest saadud raha efektiivsemalt kasutada. Väärismetalltoodete seaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Tähtajatu registreeringu kehtestamine nimemärgiste registris vähendab ettevõtjate halduskoormust ja riigilõivu tasumisega tekkivat kulu, mistõttu väheneb mõnevõrra riigieelarvesse laekuv tulu. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega kohustusi kaasa ei too. 8. Rakendusaktid ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muutuvad kehtetuks järgmised volitusnormi kaotavad määrused (haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1): 1. majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ (RT I, 13.04.2017, 2; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/113042017002); 2. majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“ (RT I, 06.07.2011, 5; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072011005); 3. majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ ( RT I, 10.02.2012, 17; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012017) 4. Vabariigi Valitsuse 11. veebruaril 2005. a määrus nr 30 „Riigilõivu tasaarvestuse kord numbrilubade andmisel“ (RT I, 10.04.2019, 13; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019013). Eelnõuga seoses muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määrust nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“, mille muutmise kavand on lisatud seletuskirjale. Määruse muudatus on kavandatud Justiits- ja Digiministri määrusena, kuna telekommunikatsiooni korraldamine on vastavalt peaministri 15.08.2024 korraldusele nr 92 „Peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ muutmine“ Justiits- ja Digiministri vastutusvaldkonnas. Samuti on eelnõule lisatud juurde majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“6 muutmise kavand, millega täiendatakse määrust nr 5, et seal oleks kajastatud tarbijavaidluste komisjoni menetluse käigus kogutav andmestik ning andmete säilitamise tähtaeg. Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. . 6 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 43 9. Seaduse jõustumine Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Erandina jõustub eelnõu §-ga 7 kavandatav turismiseaduse muudatus 30 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Enamus ettepanekuid, mis antud eelnõuga tehakse on tulnud ettevõtjatelt endilt ja tegemist on ettevõtjate jaoks kohustuste lihtsustamisega, millega kaotatakse tarbetud nõuded tegevusele. Kuivõrd muudatustega ei ole tarvis teha eeltöid ja viia läbi täiendavat normidega tutvumist, siis ei ole täiendav aeg vajalik. Teatav üleminekuperiood kohaldub üksnes turismiseaduse osas, kus see on vajalik selleks, et anda reisiettevõtjale veidi kohanemisaega uue nõudega harjumiseks ja sellel perioodil tehakse MTR registris väiksemat sorti arendus. Kuigi arendus on tehtav lühikese perioodi jooksul, siis 30 päeva on ette nähtud ettevõtjatele. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, MTÜ-le Eesti Kulla- ja Kellaliidule, MTÜ- le Eesti Metallikunstnike Liidule, MTÜ-le Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Eesti Kaupmeeste Liidule, MTÜ-le Eesti E-Kaubanduse Liit, MTÜ-le Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule, MTÜ-le Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, MTÜ-le Eesti Õlletootjate Liidule, MTÜ-le Eesti Väikepruulijate Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liidule ning MTÜ-le Eesti Ringhäälingute Liidule, MTÜ-le Reisibüroode Liidule. Eelnõu esitatati seejärel kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile. Eelnõu kohta mõlemal kooskõlastusringil saadud märkustega arvestamine on märgitud seletuskirja lisas 2. Esimese kooskõlastusringi järel lisati alkoholiseadusesse muudatus, millega lisandus kohustus ettevõtjatele e-kaubanduses enne alkohoolse joogi tehingu lõpuni viimist e-identimise kaudu kontrollida isiku täisealisust. See muudatus on eelnõust välja võetud Justiits- ja Digiministeeriumi ja ettevõtjate II kooskõlastusringil saabunud märkuste tõttu. Põhjusel, et kõnealune muudatus vajab täiendavat mõjude analüüsi ja laiemat kaasamist. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 44  Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTIDE KAVANDID JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 24 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“ § 16 lõige 5, § 18 lõike 4 punkt 1 ja lõige 5 ning § 19 tunnistatakse kehtetuks. Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Tiina Uudeberg Kantsler  MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik.“; 2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat pärast tarbijavaidluse lahendamist.“; 3) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed  Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ Lisa (muudetud sõnastuses) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed […] XII. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik 12. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse esitamisel tarbijakaitseseaduse § 46 alusel esitatavad andmed ja kinnitused avalduse esitamise tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed: 12.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e- posti aadress; 12.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 12.3. kaupleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi kohta; 12.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 12.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis, menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad; 12.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed; 12.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite loetelu ja esitatud nõue; 12.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga – kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus; 12.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist; 12.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate osapoolte edastatud andmed; 12.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video- ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga; 12.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht, pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, märkused jm asja lahendamiseks vajalik menetlusinfo, suulise istungi puhul selle salvestis); 12.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus, komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed; rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte; 12.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg. 12.15. menetleja ees- ja perekonnanimi; 12.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi; 12.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed – ees- ja perekonnanimi ja roll.  Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud osaliselt/selgitatud arvamuse esitaja paragrahv, lõige, punkt Alkoholiseaduse muudatused Justiits- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Digiministeerium esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Eelnõu § 1 p-ga 5 täpsustatakse täisealisuse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. tuvastamise regulatsiooni alkohoolse joogi Lisame täiendava vanuse tuvastamise võimaluse üleandmisel. läbi dokumendi kasutaja isikusamasuse Kavandatava muudatuse puhul on oluline veenduda, kontrollimisega, mis vastab ITDS-is toodud kas sõnastus katab ära ka isikut tõendavate nõuetele. dokumentide seaduse (ITDS) § 181 lg 11 sätestatud eesti.ee äpi kaudu isiku tuvastamise, mis jõustus 06.07.2025. Selles osas palume täiendada ka seletuskirja, et isiku tuvastamine on võimalik eesti.ee äpi kaudu. Eelnõu § 1 p-ga 6 muudetakse alkoholiseaduse (AS) § Selgitatud. Käesolev eelnõu on kiireloomuline ja 62 lõike 1 sõnastust, jättes välja sõna trahvimäärade muutmist selle eelnõuga ei „kassaaparaadis“. käsitleta. Aktiivselt tegutseb teadlikult turvalisem töörühm (STAD), mis keskendub Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, turvalisuse suurendamisele ja mille töö käigus on elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse, tõstatatud mitmeid antud teemat puudutavaid riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, küsimusi. Töörühma tegevusega paralleelselt tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete viiakse läbi ka õigusanalüüsi, milles käsitletakse seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena sanktsioonidega seonduvat teemat vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike nõuete põhjalikumalt. Juhul, kui eelnimetatud analüüsi täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, järel alustatakse alkoholiseaduse muutmist, siis et loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud vaadatakse üle ka trahvimäärade muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi muutmisvajadus. kaudu. Seletuskirja kohaselt on tegemist tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44. Kui vaadata kehtivas AS-s oleva § 62 sõnastust tervikuna, tõstatame laiema probleemi seoses juriidilise isiku karistusmääraga. Füüsilise isiku karistusmäär §-s 62 on kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot (8x200). KarS üldosa § 47 kohaselt on maksimaalne võimalus füüsilise isiku osas kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot (8x300). Seega on kehtivas sättes karistusmäär maksimaalsele määrale võrdlemisi lähedal. Juriidilise isiku karistus on aga kuni 3000 eurot ehk füüsilise isiku karistusmäärast vaid 1400 eurot rohkem. Kui vaadata karistusseadustiku (KarS) § 47 lõiget 2, siis selle kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Ehk AS § 62 lõikes 2 ettenähtud juriidilise isiku karistusmäär jääb lubatud maksimaalmäärast 133 korda madalamaks. Samas kui füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsest madalam vaid 1,5 korda. Seega füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsele karistusmäärale võrdlemisi lähedal, juriidilise isiku määr jääb aga väga kaugele. Tegemist on ilmselge ebaproportsionaalsusega. KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1. septembril. KarS §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarS § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). AS algtekstis, mis jõustus 01.09.2002 on §-s 62 ettenähtud karistusmäär juriidilisele isikule kuni 30 000 krooni ehk ümardatult 2000 eurot (see ümardus tehti euro kasutusele võtmise seaduse § 8 punktiga 8). 30 000 krooni oli KarS §-ga 47 lubatud maksimaalmäärale (50 000 krooni) lähedal, proportsioonis füüsilise isiku maksimaalse karistusega. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-is 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. Valdkonnaseaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga ministeeriumi ülesanne. Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse poolde, samasse aega KarS eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarS järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr kehtib paljudes eriseadustes tänaseni. Ka AS on üks sellistest eriseadustest, kus trahvimäärasid ei ole tõstetud aastaid ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga. On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Meie arvates on alkoholivaldkond üks selliseid, kus liiguvad suured summad, kasumid ning kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohiks anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab selle võimaliku eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarS-s, millega füüsilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot. Kui juriidilisele isikule sama teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot või mõned tuhanded eurod kõrgem, siis sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel ebaproportsionaalsed. Kui vaadata kehtiva AS vastutuse sätteid, siis eriti äärmusliku näitena torkab silma § 59, mille lõike 2 kohaselt saab juriidilist isikut maksimaalselt karistada kuni 1300 euro suuruse rahatrahviga, füüsilise isiku karistus on kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot. Karistusmäärade vahe on vaid 500 eurot. Ülaltoodud näidetest ja selgitustest tulenevalt on selge, et AS-is sätestatud väärteotrahvide tervikuna ajakohastamine on oluline teema, millega tuleb tegeleda. Palume teavet, millal on kavas juriidilise isiku karistusmäärad AS-is üle vaadata. Nii nagu eelnõu seletuskirja sissejuhatuses märgitakse, on hetkel tegemist kobareelnõuga, mis tähendab, et  eelnõus loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu. Seega on mõistetav, kui selle eelnõu raames juriidilise isiku karistusmäärasid ei korrastata, kuid palume teemaga esimesel võimalusel tegeleda. Võtame teadmiseks. Alkoholiregistri kaotamine Toetame alkoholiseaduse muudatusi, mis vähendavad on teostamisel Regionaal- ja bürokraatiat ja lihtsustavad ettevõtlust. Leiame, et Põllumajandusministeeriumi poolt tehtavas sama eesmärgi saavutamiseks tuleks kiiremas korras eelnõus, mis liigub samas ajaraamis. edasi liikuda ka alkoholiregistri kaotamisega, milleks on valitsuse tasandil juba tehtud põhimõtteline otsus. Oleme seisukohal, et otstarbekas oleks ka alkoholiregistri kaotamise muudatus ellu viia käesolevas eelnõus. Kui see ei ole ajaliselt võimalik ilma eelnõu menetlust takistamata, tuleks alkoholiregistri kaotamist puudutav muudatus esitada iseseisva eelnõuna niipea kui võimalik. Soovime rõhutada, et Kaubanduskoda on ka varasemalt toetanud alkoholiregistri kaotamist kui üht praktilist sammu halduskoormuse vähendamisel. Siseministeerium Siseministeerium toetab eesmärki vähendada Arvestatud. Ei ole kahtlust, et alkoholi ettevõtjate liigset halduskoormust, kuid eelnõuga müügikohtade arv on viimase kümnendi jooksul kavandatud lahendused praegusel kujul võivad muuta märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleb alkoholi kättesaadavamaks, sealhulgas alaealistele, arvestada, et kõik registrisse kantud müügikohad ning raskendavad järelevalvet. Alkoholitarvitamise ei ole täna aktiivsed. Registrites leidub arvestatav kahjud on oluliselt laiemad kui vaid tarbija poolt hulk ettevõtteid, mis on küll märgitud alkoholi endale tekitatud tervisekahju. Alkoholitarvitamine on müügikohtadena, kuid millel tegelik otseselt seotud õigusrikkumisega. Pea kõik tapmised majandustegevus puudub. See asjaolu on oluline, ja valdav osa vägivallakuritegudest (sh kuna statistika, mis tugineb üksnes lähisuhtevägivald) pannakse toime joobetunnustega registriandmetele, võib anda tegelikust inimeste poolt. Alkoholi tarvitamisest tingitud olukorrast moonutatud pildi. juhtumid moodustavad arvestatava osa siseturvalisuse sektori töökoormusest: Häirekeskusele tehakse aastas üle 116 000 alkoholiga seotud hädaabikõne ning ainuüksi joobes sarihelistajate menetlemiseks kulub riigil ligi 30 000 eurot. Politsei pidi 2023. aastal sekkuma 35 737 korral joobes isikutega seotud juhtumitesse – see on ligi neljandik kõigist väljakutsetest. Lisaks toimetati kainenema 13 000 inimest. Avaliku korra rikkumised, liiklusõnnetused, tulekahjud ja kodused vigastused alkoholi tarvitamise tagajärjel nõuavad olulisi ressursse politseilt, kiirabilt ja päästeametilt ning mõjutavad seeläbi võimekust reageerida teistele kiireloomulistele sündmustele. Ka liikluses tekitatav kahju mõjutab otseselt teiste inimeste elu, tervist ja turvalisust. 2023. aastal registreeriti peaaegu 6300 autoroolis alkoholi piirmäära ületamist ja kriminaalses joobes juhtimist ning 134 inimkannatanuga liiklusõnnetust, kus osales joobes juht. Alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis iga aastaga kasvanud. 2024. aasta mai seisuga on Eestis 9614 alkoholimüügikohta, mis tähendab, et Eestis on alkoholi müügikohti 13 korda rohkem kui patrullpolitseinikke (2025. a seisuga ca 700 patrullpolitseinikku). Samal ajal kui alkoholimüügikohtade arv kasvab igal aastal umbes 400 võrra (2023. aastal 9374), väheneb politseinike arv aastas keskmiselt 150 võrra. Pea 90% inimestest jõuab kodust lähimasse müügikohta kuni kümne minutiga, samas kui politseipatrull on sama ajaga kättesaadav kõigest 45-le protsendile Eesti inimestest. Praktikas tähendab see, et alkoholipood on täna Eesti inimesele lähemal kui perearst, apteek, koolimaja, politsei või päästeüksus. Leiame, et alkoholi e- kaubanduse mõistliku paindlikkuse ning alkoholiseaduse (AS) laiemaid eesmärke täitvate nõuete ja piirangute hea tasakaalu (sh kohased tõhusad ja samas mõistliku 2 (3) halduskoormusega järelevalve võimalused) leidmiseks on vaja süvenenumat regulatsiooni revisjoni. Eelnõuga kavandatud muudatustega luuakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Eelnõuga ei veebipoena tegutsevale müüjale otsene võimalus muudeta kehtivat põhimõtet, mille kohaselt lasub vabaneda vastutusest alkoholi alaealistele alkoholi müügil jaekaubanduses vanuse kättesaadavaks tegemisel, kuivõrd puudub nõue kontrollimise kohustus, s.h e-kaubanduses. tehingu fikseerimisel vanust kontrollida. Täiendatakse Alaealistele alkoholi müük jääb jätkuvalt küll AS § 47 lõiget 3 ning lisatakse keelatuks ning see keeld kehtib sõltumata dokumendikontrolli kõrval e-identimise müügikanalist. Eelnõuga täpsustatakse, et lisaks tehnoloogiliste lahenduste kasutamise õigus, kuid see dokumendikontrollile tavakaubanduses on kehtib alkohoolse joogi valduse üleandmisel. Sätte lubatud kasutada ka e-identimise tehnoloogilisi sisu lähtub jätkuvalt klassikalise müügisaalis lahendusi. E-poes tegutsev kaupleja peab kauplemise loogikast, kus üleandjaks on müüja. E- tagama, et kauba kättetoimetamisel toimub kaubanduse eripärast tulenevalt langeb vastav vanuse kontroll, sõltumata sellest, kas üleandjaks kohustus seega paljudel juhtudel pakiautomaadi on kuller või mõni teine kohaleveoteenuse teenusepakkujale või kullerile, kellel enamasti puudub osutaja, mille abil alkohoolne jook tarbijale kätte teave saadetise sisu kohta, mistap on alaealisele toimetatakse. üleandmise etteheite tegemine talle küsitav või võimatu. Puudub ka nõue vastava teenuse osutajat E-kaubanduses on kohustus kontrollida kauplejal teavitada, et saadetis sisaldab alkoholi ning rakendub tellimuse esitaja vanust e-identimise vahendiga vanuse kontrollimise nõue. Seega lahustub vastutus ja vanuse kontrollimise kohustus säilib kaupleja nii, et juba praegu mittetoimuv piirangu täitmine jaoks ka kauba üleandmisel valduse omandajale, kahaneb veelgi, nagu ka võimalus seda järelevalve abil kes võib erineda kauba tellijast. E-poes mõjutada. Ühtlasi viiakse eelnõus pakutud kohalduva vanuse kontrollimise osas on erand lahendusega vanuse kontrollimiseks kogu e- ainult olukorras, kus kaupleja kasutab identimise tehnoloogia kasutusele võtmise kohaleveoteenuse, mille käigus kontrollitakse halduskoormus ning kulud alkoholimüügiga tegelevalt vanust valduse üleandmise käigus ja olukorras, ärisektorilt üle pakiautomaadi- või kullerteenust kus saadetis toimetatakse välisriiki. Olukord pakkuvale sektorile. Seega ei vasta praeguses selles osas ei muutu täna kehtiva olukorraga, kus sõnastuses tõele eelnõu seletuskirjas toodud väide kohaleveoteenuse kasutamisel kontrollib teenuse justkui tagatakse muudatustega, et alkohol ei oleks osutaja valduse omandaja vanust. Muudatus alaealistele kättesaadav. Kavandatud kujul toimub üksnes selles osas, et vanuse muudatused hõlbustavad alkoholi müüki ja teevad tuvastamiseks kasutatakse e-identimise alaealistele praktilises elus kättesaadavamaks. vahendeid (nt Smart-ID). Sellega seoses teeme ettepaneku eelnõud täiendada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. järgmiseid põhimõtteid arvesse võttes. E-kaubanduses peab kaupleja tuvastama Lisada eelnõusse nõue, et alkoholi e-kaubanduses alkohoolse joogi ostu puhul ostja vanuse tuleb ostja vanus tuvastada juba tehingu tegemise olukorras, kus kaupleja ei kasuta hetkel, kasutades kõrge usaldusväärsusega e- kohaleveoteenuse osutajat ega toimeta kaupa identimise lahendust. välisriiki. Vanuse tuvastamine toimub sellisel juhul nii ostu sooritamisel, kui ka valduse üleandmisel valduse omandajale. Sätestada kohustus fikseerida kõik e-kaubanduse Selgitatud. Raamatupidamise algdokument on tehingud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tõend, mis peab võimaldama igal kompetentsel ja et tagada järelevalvevõimekus. sõltumatul isikul aru saada toimunud majandustehingu sisust, hinnata selle asjaolusid ja tõepärasust. Teisisõna peavad algdokumendid olema vormistatud inimese jaoks lihtsasti loetavatena, varjamata selleks tavakasutajale kättesaamatuid tehnilisi erivahendeid, keeleolust vms. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab iga majandustehingu kohta koostatud algdokument sisaldama vähemalt kolme elementi, milleks on tehingu toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldust ja arvnäitajaid (nt müüdud kauba kogus, hind ja summa). Raamatupidamise algdokumendid peaksid olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja masintöödeldavad. Seega täna kehtiva raamatupidamise seaduse alusel on kohustatud  kõik sh e-kaubanduses tehtud tehingud fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jätta välja või piirata oluliselt müügisaali nõude Arvestatud. Täiendame seletuskirja ja eelnõu. kaotamine toitlustusasutustes, et vältida alkoholi müügi suurendamist, alkoholi kohapeal tarbimist ja avaliku korra rikkumisi. Müügisaali nõude kaotamine e-kaubanduses eeldab Selgitatud. Kuna puuduvad konkreetsed täiendavate lisameetmete rakendamist. täiendavad ettepanekud antud punkti osas, siis toome välja, et e-kaubanduses (e-poe veebilehel) säilib kohustus kontrollida isiku vanust valduse üleandmisel, v.a välismaal ja kohaleveoteenust mitte kasutades. Töötada välja täiendavaid meetmeid alkoholi Selgitatud. Alkoholiseadus näeb ette kellaajalisi kaugmüügi piiramiseks, arvestades, et just kõrge piiranguid alkoholi üleandmisel, mis jäävad riskiga tarbijad kasutavad enim e-kaubanduse kehtima ka antud eelnõuga, s.h e-kaubanduses. võimalusi. Uute meetmete kehtestamine suurendaks halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele ilma, et oleks selge tõenduspõhine mõju alkoholi tarbimise vähendamisele kõrge riskiga tarbijate hulgas. Teadlikult turvalise töörühma raames koostatavas õigusanalüüsis käsitletakse eeldatavasti täiendavaid nõudeid, mis võimaldaksid pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi antud valdkonnas. Samas tuleb arvestada, et vanuse tuvastamise ja kohaletoimetamise kontrolli meetmed on juba kehtestatud ning peamine väljakutse on nende tõhus rakendamine. Kui olemasolevad kohustused ei toimi praktikas, on täiendavate meetmete lisamine piiratud mõjuga.  Kehtestada üheselt mõistetavad kohustused alkoholi Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. kohaletoimetajatele vanuse kontrollimiseks, et vältida Eelnõus täpsustame vahendid, mida alkoholi jõudmist alaealisteni. kohaletoimetaja peab kasutama vanuse kontrollimiseks. Täiendada seletuskirja, tuues välja kavandatud Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. muudatuste mõju siseturvalisusele, müügikohtade arvule ning järelevalve koormusele kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele. Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Põllumajandus- kooskõlastab alkoholiseaduse ja teiste seaduste ministeerium muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. Nõustume, et bürokraatia vähendamiseks ja ettevõtjate halduskoormuse leevendamiseks on vajalik teha muudatusi, mis elavdavad majandust ja ettevõtjate tegevust ning samas lihtsustavad ka korrakaitseorganite tööd. § 40 lg 1 p 12 Eelnõu § 1 punktiga 1 (AS § 40 lõike 1 punkti 12 Teadmiseks võetud. Käesolev eelnõu on muutmine) kavandatakse ära kaotada e-kaubanduses kiireloomuline ja selle eelnõuga ei käsitleta alkoholi jaemüügiga tegeleval ettevõtjal kohustus täiendavad analüüsi vajavaid teemasid. pidada ka füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet. Aktiivselt tegutseb teadlikult turvalisem töörühm Seletuskirja (lk 17) kohaselt on e-kaubanduse puhul (STAD), mis keskendub turvalisuse (võrreldes kaupluse või toitlustusettevõttega) suurendamisele ja mille töö käigus on tõstatatud järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja mitmeid järelevalvet puudutavaid küsimusi. ajaliselt paindlikum. Sellega me ei saa nõustuda. Kuna Töörühma tegevusega paralleelselt viiakse läbi Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole pädevust teha ka õigusanalüüsi. Juhul, kui eelnimetatud kontrolltehinguid (sh sidevahendite kaudu müüdava analüüsi järel alustatakse alkoholiseaduse alkoholi anonüümne ostutehing), siis füüsiline muutmist, siis saab vaadata üle ka kontrollostude müügikoht e-kaubandusega tegeleva ettevõtja puhul pädevuse lisamise vajadus. lihtsustab alkohoolsetest jookidest proovide võtmist ning müügipakendil alkoholi märgistuse ja muudele Eelnõu on täiendatud sättega, et alkoholi tohib nõuetele vastavuse kontrollimist. Ainult e- hoida ja ladustada majandustegevusregistris kaubandusega tegelevate ettevõtjate puhul on sätestatud kohas, mis tähendab, et edaspidi on nimetatud järelevalvetoimingute läbiviimine oluliselt olemas info, kus hoitakse e-kaubanduses keerulisem ja aeganõudvam. müüdavat alkohoolseid jooke ja Põllumajandus- Eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud muudatusega kaasneb ja Toiduametil on võimalus eelnimetatud info ka alkohoolsete jookide e-kaubanduse laienemine, mis alusel kontrolli teha. Tuleb tuua siiski välja, et omakorda suurendab järelevalvekoormust ettevõtjal ei ole kohustust hoida ka täna kõiki Põllumajandus- ja Toiduametil. Arvestades, et praegu alkohoolseid jooke müügisaalis. Ettevõtja võib on ettevalmistamisel ka eelnõu, milles kavandatakse seda teha osaliselt ning teatud osas võib ettevõtja ära kaotada alkoholi registreerimise kohustus koos tegevus olla suunatud üksnes vahendusele, kus alkoholiregistriga, mis on alkohoolsete jookide alkohol ei jõua jaemüüja valdusesse, vaid liigub kontrolli üheks osaks enne nende turule viimist, siis otse välismaalt kliendile. Kuna täna on selline koos käesoleva muudatusega on Põllumajandus- ja võimalus lubatud, ei ole põhjust täiendava Toiduametil vaja teha seni plaanitust suuremaid kohustuse seadmiseks selles osas. ümberkorraldusi ja juurde on vaja ka täiendavaid ressursse järelevalve tõhustamiseks. Arvestades eeltoodut palume jätta eelnõust praegu välja § 1 punkt 1 (füüsilise kaupluse või toitlustusettevõtte kaotamine alkoholi e-kaubanduse puhul). Enne füüsilise müügikoha ära kaotamist alkoholi e-kaubanduse puhul on vaja veel täiendavalt analüüsida võimalusi ja leida lahendusi, kuidas tagada sel juhul alkohoolsete jookide kvaliteedi, märgistamise ja muude nõuete täitmise üle tõhus järelevalve. Kontrollostu võimaldamine Põllumajandus- ja Toiduametile antud seaduse kontekstis annab selge võimaluse paremaks järelevalveks ning palume teha vajalikud analüüsid ja muudatused alkoholiseadusesse. STAD Sotsiaal- Sotsiaalministeeriumi hinnangul on bürokraatia ministeerium vähendamine arusaadav ja mõistlik samm, siiski suurendavad eelnõus väljatoodud ettepanekud alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust. Sellel on selgelt võimalikud negatiivsed tagajärjed rahvatervisele ja inimeste heaolule mida ei kaalu üle ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Seetõttu ei saa Sotsiaalministeerium eelnõud kooskõlastada. AS § 41 lg 3 Sotsiaalministeerium ei toeta AS paragrahvi 41 lõike 3 Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõud on täiendust – müügisaali nõude kaotamist täiendatud. Lähtudes eesmärgist, on oluline toitlustusettevõttes. Samas kui alkoholi e-kaubanduse vältida olukorda, kus ilma müügisaalita kioskid osas tuleks leida meetme kättesaadavuse piiramiseks. hakkaksid alkoholi müüma, mis omakorda Alkohoolse joogi jaemüügi keeld müügisaalita suurendaks alkoholi müüki. Eelnõu ei kaota toitlustusettevõttes välistab võimaluse ilma ehitises müügisaali nõuet, vaid määratleb eraldi müügisaaliga müügikoha. Sellest tulenevalt on oleva müügisaalita alkoholi müüa. Keelu eesmärk on alkoholi müük lubatud üksnes selgelt piiritletud alkoholi kättesaadavuse ohjamine. Kuigi eelnõu alal ning tingimusel, et tegemist on kaupleja koostaja toob välja, et alkoholi kättesaadavuse seadusliku valdusega. See välistab õigusliku suurendamine ei ole kavandatud muudatuse võimaluse, et kaupleja määratleb suvalise ala ja eesmärgiks, on muudatusettepanekul siiski selgelt alustab sealt alkoholimüüki. Kehtima jääb ka alkoholi kättesaadavust suurendav mõju. kohaliku omavalitsuse võimalus kehtestada täiendavaid piiranguid alkoholimüügi üle. Müügisaalita toitlustusettevõtetes alkoholi müümine Arvestatud. Defineerime müügisaalita soodustab alkoholi tarbimist müügikoha lähedal müügikoha mõiste. avalikus kohas. Samas on alkoholi tarbimine avalikus kohas keelatud. Teeme ettepaneku avada AS-s müügisaali mõiste Selgitatud. Müügisaaliga müügikoha käsitledes müügisaali kui kaupleja valduses oleva definitsioon peaks lähtuma põhimõttest, et müügikohaks oleva ehitis või ehitise osa. Sellisel juhul müügisaal on kas ehitis või ehitise osa ning  hõlmab müügisaal hoonet ja ka hoone juurde hoone juurde kuuluv funktsionaalne osa, kuhu kuuluvaid funktsionaalseid osi, kui need on kasutusel tarbijal on võimalik siseneda tehingu tegemiseks. müügikohana. Terrass, mis on ehitis või ehitise osa (nt Praegu esineb olukordi, kus toitlustusettevõtted ehitusregistrisse kantud varikatusega või ilma müüvad alkoholi näiteks Pärnu ranna läheduses varikatuse alla jääv terrass), kvalifitseerub siia alla, kui ilma nimetatud elementideta. Seetõttu soovime see on müügikoha osa ja kaupleja valduses. müügisaali mõiste täpsustamisel rõhutada, et müügikoht peab olema selgelt piiritletud ning selle valdus kuuluma kauplejale seaduslikul alusel ja tarbijal tuleb alale siseneda. Eelnev välistab võimaluse, et kaupleja määrab suvalise ala, mille osas tal puudub õigus kauplemisega tegeleda. Müügisaali nõude kaotamine e-kaubanduses Selgitatud. Eelnõu rakendamisel võib alkoholi suurendab selgelt alkoholi kaugmüüki ning seeläbi müük e-kaubanduse kaudu mõnevõrra alkoholi kättesaadavust. Tervise Arengu Instituudi suureneda. Samas tuleb arvestada, et alkoholi uuringu kohaselt on alkoholi tellimine läbi e- müük e-kaubanduse vormis on juba praegu kaubanduse rohkem levinud nende inimeste seas, kes lubatud tingimusel, et kauplejal on olemas juba tarvitavad alkoholi suure terviseriskiga. Seetõttu müügisaal. Järelevalveasutuse tagasiside põhjal on sellest nõudest olnud lihtne mööda hiilida, on kaugmüügi suurendamisel selgelt negatiivne luues fiktiivse müügisaali, mille olemasolust tervisemõju sellele sihtgrupile, mistõttu tuleks kaaluda tarbija sageli ei tea ning mis enamiku ajast ei ole täiendavaid meetmeid mis võimaldaksid piirata avatud. Sellised müügisaalid on loodud alkoholi e-kaubanduse levikut. peamiselt eesmärgiga võimaldada alkoholi müüki e-kaubanduse kanali vahendusel. AS § 44 Ettepanek on lisada AS §-i 44 tehingu fikseerimise Selgitatud. Raamatupidamise algdokument on nõue ka e-kaubanduse korral. Kuigi e-kaubanduses ei tõend, mis peab võimaldama igal kompetentsel ja ole tehingu fikseerimine oluline müügi kellaaja sõltumatul isikul aru saada toimunud piirangu järelevalve eesmärgil, on siiski teiste majandustehingu sisust, hinnata selle asjaolusid müügipiirangute järelevalve läbiviimiseks oluline ja tõepärasust. Teisisõna peavad algdokumendid talletada müügitehingut puudutav info. olema vormistatud inimese jaoks lihtsasti  loetavatena, varjamata selleks tavakasutajale kättesaamatuid tehnilisi erivahendeid, keeleolust vms. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab iga majandustehingu kohta koostatud algdokument sisaldama vähemalt kolme elementi, milleks on tehingu toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldust ja arvnäitajaid (nt müüdud kauba kogus, hind ja summa). Raamatupidamise algdokumendid peaksid olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja masintöödeldavad. Seega täna kehtiva raamatupidamise seaduse alusel on kohustatud kõik sh e-kaubanduses tehtud tehingud fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. AS § 47 lg 3 Ettepanek on lisada AS §-i 47 lõikesse 3 valduse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. omandaja täisealisuse tuvastamise kohustus ka Nõustume, et ostja vanuse tuvastamiseks alkoholi e-kaubanduses tellimuse esitamise korral. mõeldud tehnoloogilised lahendused on praegu Kuigi tehnoloogilised võimalused ostja vanuse alakasutatud, aga ei nõustu, et sellised tuvastamiseks on laialdaselt kättesaadavad, on need lahendused on laialdaselt kättesaadavad. Need endiselt tugevalt alakasutatud. Muudatus aitaks lahendused on sageli kulukad, eriti väikeettevõtjate jaoks, ning nende maandada riski, et alkohoolsed tooted jõuavad läbi e- implementeerimine võib olla keerukas. Summa, kaubanduse alaealiseni. millega tuleb ettevõtjal arvestada implementeerimisel on ca 5000 eurot, mis on Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt küsis väikeettevõtja jaoks suur väljaminek. Tuleb ka alkoholi kojukandel 18-19-aastaselt testostlejalt isikut arvestada, et antud süsteemi kasutuselevõtt tõendavat dokumenti ning keeldus selle puudumisel majanduslikult ei anna ettevõtjale midagi juurde. alkoholi üleandmisest vaid 13% kulleritest. Eelnõus ei Lisaks sellele vanuse tuvastamise süsteemide ole toodud selgelt välja meetmeid selle riski kasutuselevõtt eeldab ettevõtjalt olulisi maandamiseks. muudatusi e-poe platvormil, mõnel juhul kogu lehekülje ümbertegemist. Lisaks kaasnevad täiendavad kulud, näiteks kuumaksed ja  hooldustasud. Kui suurettevõtete jaoks ei ole sellised investeeringud probleemiks, siis väiksematele kauplejatele võivad need kujuneda oluliseks takistuseks. Vanuse tuvastamine valduse üleandmisel on jätkuvalt kohustuslik. E-kaubanduses tuleb tagada, et ostja vanus kontrollitakse e-identimise teel e-poes ning alkohoolse joogi üleandmisel tuvastatakse samuti valduse omandaja vanus, v.a välismaale kättetoimetamisel. Seejuures tuleb arvestada, et valduse omandaja võib olla erinev isik kui e-poes tellimuse esitaja. Erandiks on ainult olukord, kus e-pood kasutab kohaleveoteenust, mille käigus kontrollitakse valduse omandaja vanust läbi e-identimise. Sellisel juhul ei ole vajalik täiendav kontroll e- post ostu sooritamisel. Alkoholiseaduse järgi on alkoholi kojukande puhul kohustus kontrollida isikut tõendavat dokumenti. Kui seda nõuet praegu ei järgita, ei ole täiendava kohustuse kehtestamine tõenäoliselt tõhus. Sellises olukorras tuleks suurendada järelevalvet ning rakendada sanktsioone nende isikute suhtes, kes otsustavad nõudeid eirata. Teemaga tegeleb ka teadlikult turvalisem juhtrühm, mis võib pakkuda soovitusi antud probleemi lahenduseks. Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas ei ole toodud välja kavandatud Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. muudatuste mõju rahvatervisele, siseturvalisusele, alkoholi müügikohtade arvule ning sellest tingitud  järelevalve mahu suurenemisele kohalikele omavalitsustele, TTJA-s ning PPA-s. Seetõttu tuleks seletuskirja mõjude reaalseks hindamiseks täiendada. Rahandus- Rahandusministeerium kooskõlastab alkoholiseaduse ministeerium ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu järgmise märkusega. Palume eelnõust jätta välja alkoholiseaduse muudatused, kuna leiame, et need põhjustavad pakutud kujul segadust ja tuleks põhjalikumalt läbi mõelda. Samuti ei saa muudetavaid nõudeid pidada ainult bürokraatlikeks. Teeme ettepaneku neid muudatusi veel kaaluda ja esitada vajalikud muudatused Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatavasse eelnõusse, millega on kavas kaotada riiklik alkoholiregister. Ettepaneku põhjendused on alljärgnevad. Eelnõuga soovitakse kaotada füüsilise kaupluse või Arvestame. Täiendame eelnõu ja seletuskirja. toitlustusettevõtte nõue e-kaubanduses. Märgime, et e- Eelnõuga reguleerime õigussuhet, mis toimub kaubanduse puhul on eriti oluline, et oleks üheselt juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel jaemüügi tuvastatav: korras. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud • kes on alkoholi müüja, õigussubjekt, mille õigusvõime tekib • kus alkoholi füüsiliselt ladustatakse, äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist • kes on ettevõtte lepinguline laopidaja, kui kustutamisega. Seega on alkoholi müüjaks ettevõttel endal puudub ladustamiskoht. juriidiline isik ehk antud juhul äriühing. Tarbijakaitseseadus § 41 sätestab mh, et ostu Nõue, millega lubatakse alkohoolse joogi jaemüüki e- tõendav dokument peab sisaldama vähemalt kaubanduse korras majandustegevuse registri järgmisi andmeid, milleks on kaupleja nimi või andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või ärinimi ja tegevuskoha aadress. Õiguslikult ei ole toitlustusettevõtte kaudu, võimaldab kontrollida võimalik, et õigussuhe tekiks füüsilise isiku ja e- müüdava alkoholi legaalsust. Müügikoha nõude kaotamine võib lihtsustada kauplemist illegaalse kaupluse vahel, vaid see tekib füüsilise isiku ehk (aktsiisiga maksustamata) alkoholiga. Ilma e- tarbija ja äriühingu vahel. kaubanduse korras müüdava alkoholi asukoha Arvestatud. Toome eelnõus ja seletuskirjas välja, teadmiseta ei ole Maksu- ja Tolliametil võimalik et alkoholi ei või jaemüügis hoida ega ladustada kontrollida e-kaupleja tegevust. Järelevalve mujal, kui majandustegevusregistris olevas puudumine aga suurendab maksupettuste ja tegevuskohas ja see tegevuskoht ei või olla ebaseadusliku müügi riski. Läbipaistvus aitab tagada, eluruum. Eluruumi käsitleme võlaõigusseaduse et kõik alkoholiga seotud tegevused toimuvad tähenduses. Majandustegevusteates tuleb esitada kooskõlas seadusega. tegevuskoht, mis võib olla kauplus, toitlustusasutus või ladu, kuid ei või olla Arvestada tuleks ka alkoholiseaduse § 41 lõikega 6, eluruum. Eluruumis alkoholi hoidmise keeld mille alusel on ettevõtjal lubatud jaemüügi korras väldib, et alkoholi kvaliteedi ja maksureeglite müüa üksnes majandustegevusteates määratletud järelevalve käigus ei ole tegemist eraelu alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri puutumatuse riivega elukohta sisenemisel. andmetes märgitud tegevuskoha kaudu. Juhul, kui kaotada müügikoha nõue, tuleb täiendada Kuivõrd ettevõte on kohustatud märkima alkoholiseaduse § 23 lg 2 punktis 1 nimetatud alkoholi hoiustamise koha, siis on teada asukoht teatamiskohustust selliselt, et majandustegevuse ka olukorras, kus tegemist on lepingulise registris kajastuks e-kaupleja tegevuse ja alkoholi laopidajaga. Alkoholi ladustamiskoha ladustamise koht. Alkoholi ladustamiskoht võib omandiõiguslik kuuluvus ei välista ettevõtte kuuluda nii e-kaubanduse vormis tegutsevale müüjale kohustust tagada alkoholi hoiustamiskohale kui ka mõnele teisele ettevõttele, kes alkoholi ladustab juurdepääs järelevalvetegevuseks. - näiteks e-kaubandusega tegeleva ettevõtte koostööpartnerile kuuluv laohoone (ladustamiskoht). Müügikoha olemasolu nõude kaotamine asetab Arvestame ja täiendame eelnõu ning seletuskirja. ettevõtjad ebavõrdsetele positsioonidele. Müügikoha Toome välja, et müügikoha olemasolu ei taga olemasolu korral on alkoholi jaemüük keelatud kella kellaaja piirangust kinnipidamist. 22.00-st kuni kl 10.00-ni. Kõnealune piirang ei laiene Alkoholiseadus § 40 lg 2 teine lause sätestab, et e-kaubandusele müügikoha nõude kaotamisel alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud (alkoholiseaduse § 40 lg 11 koostoimes lõike 1 ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni ning § punktiga 1). Piirangust kinnipidamist ei aita tagada 41 lõike 5 kohaselt alkohoolse joogi tarbijale alkoholiseaduse § 41 lõikes 5 sätestatud üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on kohaleveoteenuse keeld ajavahemikult kl 22-00.st keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00- kuni kella 10.00-ni. Kohaleveoteenuse piirangust ni. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kinnipidamist on keeruline kontrollida. Lisaks tekib seaduslikul viisil alkoholi omandada e- ostjal võimalus kaubale ise järgi minna e-kaupleja kaubanduses kella 22.00-st kuni 10.00-ni. osutatud asukohta. Kuivõrd kaasamüük on keelatud, siis ei tohi isik e-kaupleja juurde minnes samuti alkoholi kätte saada. Täiendus tehakse § 41 lõikesse 5, mille kohaselt ei tohi e-kaubanduses väljaspool konkreetset kellaaega alkoholi üle anda. Müügikoha olemasolu mõjutab alkoholi hinda, sest Selgitame. Alkoholi jaemüügihinna müügikoha pidamiseks tehtavad kulud kanduvad ka kujundamisel arvestatakse mitmeid tegureid, alkohoolse joogi jaehinda. Teatavasti mõjutab alkoholi sealhulgas müügikohaga seotud kulusid, mille hind oluliselt tarbimist. Soodustades e-kaubandust hulka kuuluvad ka personalikulud. Kui alkoholi ilma müügikoha nõudeta saab võrreldes müügikohta ei ole enam e-kaubanduses vaja, tavakauplejaga eelise e-kaupleja ning tarbijale muutub peab ettevõte siiski omama ladustamisvõimalust, alkoholi hind soodsamaks. mis toob kaasa täiendavaid kulusid. Lisaks tuleb tagada vanusekontroll e-identimise vahendite abil, mis tähendab nii arendustöid kui ka hilisemaid igakuiseid tasusid liideste kasutamise eest. Kas ettevõtja kulud kokkuvõttes vähenevad või suurenevad, sõltub ettevõtte eripärast ja korraldusest. E-poodide puhul, kes seni kasutasid fiktiivseid ladusid alkoholi müümiseks, tuleb nüüd tagada tegelik hoiustamisvõimalus ning investeerida e-identimise lahendustesse. Meie hinnangul ei too need muudatused alkoholi lõpphinna osas kaasa märkimisväärseid muutusi. Samuti on majanduslikult küsitav, kas alkoholi alla turuhinda ettevõtja soovib müüa.  Toetame seletuskirjas väljendatut, et kassaaparaadi Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. nõude kaotamisega liigutakse ajaga kaasa, muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades, et oluline on tulemus, milleks on konkreetsete andmete fikseerimine, tähtsustamata vahendit, mille abil seda tehakse. Siiski ei saa seaduses jääda ebaselgeks, kuidas tehingu fikseerimine - mis iseenesest on järelevalveasutuste vaates põhjendatud ja vajalik - ikkagi teostub (välja näeb). Seletuskirjas on selgitatud kassaaparaadi nõude kaotamist, aga kuidas täpsemalt tehinguid edaspidi fikseeritakse, jääb siiski ebaselgeks. Seletuskiri Eelnõus avatud müügisaali mõiste on laialt Selgitatud. Kehtiv tubakaseadus § 22 lõige 2 tõlgendatav ega piiritle arusaadavalt müügisaali mõtet. näeb ette, et tubakatoote ja tubakatootega Kehtiv seadus keelab tubakatoodete ja seonduvate seonduva toote jaemüük on keelatud toodete jaemüügi müügisaalita müügikohas, välja müügisaalita müügikohas, välja arvatud arvatud müügikohtadest moodustuval marsruudil müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis ja liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis kioskis, mis on kaupleja müügisaalita tegevuskoht ja kioskis, mis on kaupleja müügisaalita eraldiseisva ehitisena või ehitise osana. Jaemüük on tegevuskoht eraldiseisva ehitisena või ehitise lubatud müügisaaliga kaupluses või kioskis või osana. Me ei nõustu seisukohaga, et müügisaalita rändkaupluses. Leiame, et kui müügisaalita tegevuskohal on nõue, et see on kaupleja tegevuskohal on nõue, et see on kaupleja tegevuskoht, tegevuskoht, mis on ehitis või ehitise osa ning mis on ehitis või ehtistise osa, siis müügisaali mõiste müügisaali mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sisustamisel tuleb lähtuda samadest tingimustes ehk samadest tingimustest. Tubakaseadus keelustab müügisaal peab olema kaupleja tegevuskohas asuv jaemüügi müügisaalita müügikohas ning toob ruum, mis asub ehitises või on ehitise osa või asub välja kaks erandit, milleks on sõiduk ja kiosk. sõitjate veo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või Kioski osas teeb tubakaseadus täiendava õhusõidukis või reisirongis. Leiame, et hetkel pakutud täpsustuse tingimuste osas. sõnastus loob võimaluse pakkuda tubakatooteid ja  seonduvaid tooteid ka telkide või ajutiselt loodud Tulenevalt tänasest regulatsioonist ja aladel, nt piirates neid haljastuse või lintidega. järelevalveasutuste praktikast on võimalus pakkuda tubakatooteid ja seonduvaid tooteid telkidest, kohapeal püstitatud ehitistest (nt laatadel) täna olemas. Võimalus pakkuda eelnimetatud tooteid piirates neid haljastuse või lintidega puudub ka täna ja edaspidi, kuivõrd tubakaseaduse paragrahvi 22 lõike 31 kohaselt on keelatud tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas toote väljapanek ja selle esitlemine. Piirata ala sellisel viisil haljastuse või lintidega, mis välistaks täielikult toodete nähtavuse on erakordselt keeruline. TubS § 22 lg Seetõttu teeme ettepaneku täiendada tubakaseaduse §- Selgitatud, vt eelmist. 21 i 22 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev ehitus või ehitise osa, kuhu tarbija tehingu tegemiseks siseneb.“ Soolise Seletuskiri Olen igati nõus, et riigi toimimise seisukohast on Arvestatud ja selgitatud. Eelnõu ja seletuskirja võrdõiguslikkuse ja oluline tarbetu bürokraatia vähendamine. Samuti olen täiendatud. Alaealistele kättesaadavuse võrdse kohtlemise nõus, et ettevõtluse toetamine on nii majanduse kui piiramiseks on lisatud täiendav vanuse kontrolli volinik kogu ühiskonna edu ja jõukuse jaoks kriitilise kohustus e-kaubanduses enne tellimuse tegemist. tähtsusega. Selliselt on alkoholi kättesaadavust Alkoholiseaduse peamisi muudatusi ei saa aga eesmärgipärasemalt piiratud. Füüsilise nimetada bürokraatia vähendamiseks, vaid väga müügisaali kohustus lisab osadele ettevõtjale sisulisteks muudatusteks Eesti alkoholipoliitikas. täiendavaid kulusid ja põhjustab ebaõiglast konkurentsi, kuid ei mõjuta ühesuguselt alkoholi Need muudatused võivad oluliselt mõjutada mitmete kättesaadavust. E-kaubanduses enne tellimist ühiskonnagruppide tervist ja heaolu. vanuse kontrollikohustus rakendub kõigile e- Muudatuste eesmärk on vastavalt seletuskirjas toodule poodidele ühesuguselt, st nii füüsilise suurendada e-kaubanduse paindlikkust. Sisuliselt müügisaaliga kui ilma, ning vähendab reaalset tähendavad eelnõuga tehtavad muudatused aga seda, alaealistele kättesaadavust. et alkoholi müümine ja ostmine veebikeskkonnas muutub lihtsamaks ja alkohol ise senisest kättesaadavamaks. 2024. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 10,7 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. Iga neljas 16-64- aastane mees on suure terviseriskiga tarvitaja, naiste seas on neid 10-12% vahemikus. Oluline on siin välja tuua, et kui meeste puhul on aastate lõikes terviseriskiga tarvitajate osakaal vähenenud, siis naiste seas püsib see stabiilsena. Samuti näitavad uuringud, et kuigi mehed tarvitavad alkoholi sagedamini kui naised, on pikaajalises võrdluses vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate meeste osakaal pigem vähenenud (47% aastal 2014 vs 46% 2024), naiste seas aga on vastav näitaja märgatavalt suurenenud (16% vs 27%) (Tervise Arengu Instituut (TAI)). Seega on alkoholi tarvitamises soolised eripärad ning alkoholikahjud ühiskonnas meestele ja naistele erinevad. Alkoholi tarvitamist mõjutavad alkoholi õiguslik kättesaadavus (nt joomise minimaalne lubatud vanus, müügiaeg), majanduslik kättesaadavus (alkoholi jaehind) ja füüsiline kättesaadavus (nt müügikohtade lähedus). Piirangud kujundavad peale otsese alkoholi kättesaadavuse ka arusaamu lubatavast ja taunitavast ning mõjutavad seetõttu keskkonnafaktorina ka noorte alkoholitarbimist. (Wagenaar ja Perry (1994)) Testostlemise uuringud kinnitavad, et hoolimata vanusepiirangust on alkohol noortele kergesti kättesaadav ning dokumenti küsitakse ostul vaid umbes pooltel juhtudel (TAI). Tehnoloogia areng ei ole siin kaasa toonud olukorra paranemist, pigem vastupidi – kaupluste iseteeninduskassades küsiti dokumenti isegi harvemini – vaid 30%-l juhtudest (samas). Veebikeskkonnas osteldes on need riskid veelgi suuremad - arvestades, et noored kasutavad alkoholi kättesaamiseks ka vanemate tuttavate abi, ei ole vastupidiselt käesoleva seaduse seletuskirjas toodule alust arvata, et e-identimise süsteemi vahendite kaudu risk alaealistele alkoholi müüa sel viisil maandatakse. Vastupidi, eelmisel aastal läbiviidud TAI kaugmüügi testostlemise tulemused näitasid, et 81% kaugmüügi testostude puhul anti alkohol vanust kindlaks tegemata üle (TAI). Alkohol on Eestis juba praegu laialdaselt kättesaadav – 90% inimestest jõuab esimese müügikohani 10 minutiga (Sotsiaalministeerium). Alkoholi kaugmüügi seoseid tarbimise suurenemise ja joomise normaliseerimisega on leitud ka arvukates rahvusvahelistes teadusuuringutes (näiteks Jimikaye B. Courtney et al 2025, Cassian Duthie et al 2023 jne). Alkoholipoliitika peegeldub elanike käitumises – alkoholi tarbimine oli 2013-2018 aastatel langustrendis, kuid pöördus peale 2019.a leevendatud aktsiise jälle tõusule (Rehm et al 2025). Soodustades alkoholi e-müüki, suurendab riik selle kättesaadavust nii täiskasvanud elanikkonnale kui alaealistele. Nii WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon), OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon),  valdkonna eest vastutav Sotsiaalministeerium kui riiklik arengudokument “Alkoholipoliitika arengusuunad 2025-2035” on erinevalt alkoholiseaduse eelnõust soovitanud piirata või lausa keelata alkoholi kaugmüük. Lähtuvalt eelnevast juhin Teie tähelepanu, et antud kooskõlastamisele esitatud eelnõus ja selle seletuskirjas puudusid planeeritava seaduse mõjuhinnangud erinevatele elanikkonna gruppidele, sealhulgas soolises vaates. Nõustuda ei saa sotsiaalse mõju hinnanguga, mis väidab, et mõju on väheoluline ja positiivne kuna luuakse täiendav kanal vanuse kontrolliks. Palun Teil teha vastavasisulised täpsemad analüüsid kaasates selle valdkonna eksperte, tuues välja riskid ning nende maandamise mehhanismid. Tervise Arengu Tervise Arengu Instituudi ülesanne on pakkuda Arvestatud. Täiendame eelnõud ja seletuskirja. Instituut poliitikakujundajale tõenduspõhist teavet olukorras, Me ei kaota müügisaali nõuet kus poliitikakujundaja on tegemas otsust, mis võib toitlustusettevõttes, vaid defineerime mõjutada rahvastiku tervist ja heaolu. Seetõttu juhime müügisaaliga müügikoha mõiste. Müügisaali Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt nõude muutmine ei tähenda, et alkoholi väljatöötatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste tarvitamine muutuks automaatselt lihtsamaks või muutmise seaduse eelnõus tähelepanu järgmistele tooks kaasa avaliku korra täiendavaid rikkumisi. asjaoludele: Eelnõu kohaselt jääb müügisaali nõue alles, kuid selle mõiste muutub selgemaks ja Alkoholiseaduse muutmine paindlikumaks. Müügisaalina saab käsitleda ka Kuna Eestis puudub teistele riikidele sarnane alkoholi nt terrasse, mis peavad olema kaupleja müügilubade süsteem, on müügisaali nõue seaduslikus valduses. See tähendab, et lihtsalt kioski ette laudade paigutamine ilma kinnisasja alkoholiseaduses seni ohjeldanud alkoholi veelgi omaniku loata ei ole lubatud ning müügikoht laialdasemat kättesaadavust ja müügikohtade tihedust. peab olema selgelt määratletud ja piiritletud ning Müügisaali nõude kaotamine toitlustusettevõttes kauplejal peab olema võimalus müügikohta suurendab alkoholi kohapeal tarvitamist väljaspool sisenemiseks. Oluline on ka, et kohalikel siseruume ja võib soodustada avaliku korra rikkumisi omavalitsustel säilib paindlikus piirata ning sellest tulenevalt suurendada korrakaitsele alkoholimüüki avalikus ruumis vastavalt kuluvad ressursid. vajadusele (sellist õigust on kasutanud täna Tallinna linn). Leiame, et müügisaalita müügikoha defineerimine ei suurenda avaliku korra rikkumiste arvu ega korrakaitsekulusid, sest seadus jätab alles vajalikud piirangud ja annab omavalitustele võimaluse täiendavateks meetmeteks. Müügisaali nõude kaotamine e-kaubanduses Selgitatud. Eesti Konjunktuuriinstituudi suurendab otseselt alkoholi kaugmüüki ja alkoholi küsitluste järgi ostab valdav osa Eesti inimesi kättesaadavust Eestis ning sellega seotud kahjusid alkohoolseid jooke füüsilistest kauplustest. 2023. ühiskonnale laiemalt. aastal müüdi kogu müüdud alkoholist ainult Eelnõus ei ole välja toodud, kuidas maandatakse 1,8% kaugteel ehk e-poodides. Seega tegemist on alkoholi kättesaadavuse suurenemisega seotud riske ja küllaltki väikese turuosakaaluga täna. millised on ettevõtja ehk müüja kohustused ja tarvitusele võetavad meetmed alaealistele alkoholi Tõenäoline on alkoholimüügi e-kaubanduses kättesaadavuse piiramiseks. osakaalu suurenemine mõnevõrra, aga siiski • Tervise Arengu Instituudi 2024.a kaugmüügi võttes arvesse füüsiliste poodide müüginumbreid meetodil läbiviidud alkohoolsete jookide testostlemise jääb e-kaubandus marginaalseks. Suure osa e- uuringu* tulemused näitasid, et praegu ei kasuta kaubandusest moodustab ka alkoholi müük müügiettevõtted ühtlaselt ja järjekindlalt välismaale nt. laevaliinidel. Eelnõuga taotletavad tehnoloogilisi võimalusi ostja vanusekontrolli muudatused ei muuda olemasolevat olukorda teostamiseks enne makse sooritamist. Uuringu käigus sellisel määral, mis võimaldaks suurt viidi läbi 91 testostu, mille puhul vahetult enne makse alkoholimüügi kasu. Täna on e-kaubanduses sooritamist nõudis e-pood või rakendus vanuse võimalik alkoholi soetada, seega eelnõu ei tekita tuvastamist 53 testostu (58%) puhul. 37 testostu (41%) muudatusega juurde täiesti uut ning seni kasutamata kanalit. Eelnõu kohaselt peab e- puhul ei olnud vanuse tuvastamine vajalik, 1 testostu kaubanduses alkohoolse joogi jaemüügil (1%) kohta andmed puuduvad. kaupleja enne tehingu tegemist tuvastama ostja • Samuti näitas uuring, et kauba üleandmisel täisealisuse kõrge usaldusväärsusega e- kõigi testostude kohta anti tellimus vanust tuvastamata identimise vahendiga (nt mobiil-ID, Smart-ID üle 74 testostu puhul, mis moodustasid 81% kõigist või eesti.ee äpi kaudu). See nõue kehtib kõigile testostudest. ettevõtjatele, kes tegelevad alkoholi kaugmüügiga, sõltumata sellest, kas neil on ka füüsiline pood. Lisaks on eelnõus sätestatud, et kui alkoholi üleandmisel kasutatakse vanuse kontrollimiseks e-identimist või eesti.ee rakendust, võib kaupleja loobuda vanuse kontrollist e-poes, kuid sellisel juhul peab vanuse kontroll toimuma kauba üleandmisel. See tähendab, et kui kuller või pakiautomaat ei võimalda vanuse tuvastamist, ei tohi alkoholi üle anda. Praegu on olemas pakiautomaadid, mis toetavad vanuse tuvastamist e-identimise kaudu, kuid kullerite puhul sellist lahendust veel laialdaselt ei kasutata. Seetõttu on regulatsioon sõnastatud tehnoloogianeutraalselt, et tagada tulevikukindlus ja nõuete täitmine ka uute lahenduste tekkimisel. See peaks maandama riske, mis on seotud alkoholi kättesaadavuse suurenemisega alaealistele. Samuti oleme lisanud erandi olukorras, kus alkohol toimetatakse välismaale. Täna kehtib samuti nõue valduse üleandmisel teostada kontrolli isiku vanuse üle. Kui seda nõuet praegu ei järgita osade isikute poolt, ei ole täiendava kohustuse kehtestamine tõenäoliselt tõhus. Sellises olukorras tuleks suurendada  järelevalvet ning rakendada sanktsioone nende isikute suhtes, kes otsustavad nõudeid eirata. Eeldus, et isik täidaks täiendavaid kohustusi olemasolevate asemel ei pruugi ootustele vastata. Teemaga tegeleb ka teadlikult turvalisem juhtrühm, mis võib pakkuda soovitusi antud probleemi lahenduseks. Tervise Arengu Instituut ei nõustu väitega, et Arvestatud. Täiendame seletuskirja. Kaugmüügi kaugmüügi suurenemine vähendab riigi või KOV-i suurenemine ei vähenda riigi või KOV-i järelevalve koormust, vajalik on läbi mõelda meetmed järelevalve töökoormust. Muutused kaugmüügile järelevalve teostamiseks. töökoormuses võivad tuleneda eelkõige sellest, et täna on sunnitud järelevalveasutus (TTJA) teostama kontrolli ka fiktiivsete müügikohtade üle, mis ei ole enamuse ajast tarbijatele avatud ning on loodud üksnes selleks, et võimaldada alkoholi legaalne müük e-kaubanduses. Samuti on raskendatud sellistesse asukohtadesse sisenemine. Järelevalve läbiviimiseks on oluline, et tehingute Selgitatud. Tehingute fikseerimise kohustus on fikseerimise nõue on tagatud ka e-kaubanduse korral. ettevõtjal ka täna. Raamatupidamise Samuti peavad e-kaubandusplatvormid olema valmis algdokument on tõend, mis peab võimaldama tõendama, et alkoholi müümisel teostatakse vanuse igal kompetentsel ja sõltumatul isikul aru saada kontrolli enne kliendi poolse makse sooritamist. toimunud majandustehingu sisust, hinnata selle asjaolusid ja tõepärasust. Teisisõna peavad algdokumendid olema vormistatud inimese jaoks lihtsasti loetavatena, varjamata selleks tavakasutajale kättesaamatuid tehnilisi erivahendeid, keeleolust vms. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab iga majandustehingu kohta koostatud algdokument sisaldama vähemalt kolme elementi, milleks on tehingu  toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldust ja arvnäitajaid (nt müüdud kauba kogus, hind ja summa). Raamatupidamise algdokumendid peaksid olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja masintöödeldavad. Seega täna kehtiva raamatupidamise seaduse alusel on kohustatud kõik sh e-kaubanduses tehtud tehingud fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. E-kaubanduses alkohoolse joogi jaemüügil peab kaupleja enne tehingu tegemist kontrollima ostja vanust kõrge usaldusväärsusega e-identimise vahendiga (nt Mobiil-ID, Smart-ID või eesti.ee äpp). See tähendab, et vanuse kontroll peab olema tehtud enne, kui klient saab makse sooritada ja tellimuse lõpule viia. Erandiks on üksnes olukord, mille kohaselt e-kaubanduses alkohoolse joogi jaemüügil ei pea kaupleja tuvastama enne tehingu tegemist tehingut tegeva isiku täisealisust, kui valduse üleandmisel tuvastatakse täisealisus e-identimise vahendiga või kui alkohol toimetatakse välismaale. Eesti Eesti Väikepruulijate Liidu poolt kommentaare ei ole. Väikepruulijate Liit Eesti Kaupmeeste Eelnõu paneb ette mitmed positiivsed sammud Liit protsesside ajakohastamiseks, mis aitavad alkoholiseadusel muutunud turuolukorraga kaasas käia. Kuna muudatused on peamiselt tehnilised, ei ole  meil neile täiendavat tagasisidet peale selle, et toetame neid nagu nad on ette pandud. AS § 44 lg 3 Teeme omalt poolt eelnõusse ühe täiendava Selgitatud. Ettepanek on arusaadav ja mõistetav, ettepaneku, mis võimaldaks vähendada kaupmeeste kuid see ei tule ilma täiendavate riskideta. Kuna halduskoormust ning viia seadus kooskõlla igakordset tugevat autentimist ostu hetkel ei tänapäevaste digilahendustega. Ettepanek puudutab toimuks, jääks püsima risk, et alaealine kasutab eelnõu § 44 (Tehingu fikseerimine) lõiget 3: vanema või teise pereliikme „(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab mobiiltelefoni/kontot vanuse tuvastamiseks. Ei senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on ole välistatud, et alaealisel võib olla juurdepääs täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis täisealise perekonnaliikme mobiilside vahendile vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e- ning olukorras, kus täiendavad identimise vahendiga, mis kuulub kõrge juurdepääsupiirangud sidevahendil puuduvad, usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. saab alaealine omandada alkoholi. Praktikas on Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja risk, et selline lähenemine võib avada täiendava puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus võimaluse alaealistele alkoholi omandamiseks. on senisele valdajale teada.“; Teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja § 44 lg 3 kohta eelnõu seletuskirja järgnev selgitus: Alkohoolse joogi omandaja täisealisus loetakse senisele valdajale teadaolevaks muuhulgas siis kui alkohoolse joogi valduse üleandmisega seotud tehing toimub senise valdaja poolt pakutava tehnilise lahenduse (näiteks äpi) vahendusel, mille kasutuslepingu sõlmimisel ja/või sisselogimisel on kasutaja isik ja vanus tuvastatud kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendusel ning süsteem kontrollib iga sellise tehingu puhul isiku vanust äpi süsteemi salvestatud isikukoodi vastu. Ettepaneku põhjendus: Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu eesmärgiks on seletuskirja kohaselt seaduse kaasajastamine, et vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Viimastel aastatel on jaemüügiga tegelevate ettevõtete poolt ulatuslikult kasutusele võetud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi sh kaubandusketipõhised äpid, mille eesmärgiks on pakkuda tarbijatele kiiremat teenindust ja kasutusmugavust ning hoida kokku ettevõtjate kulusid (eelkõige tööjõukulude näol). Nimetatud lahendused võimaldavad tarbijatel kauplustes oma ostud sooritada kiiresti ning enamasti kaupluse töötaja otsese sekkumiseta. Üks peamisi põhjusi, miks kaupluse töötaja peab tehingu tegemisel sekkuma, on alkoholiseadusest tulenev nõue tuvastada enne alkohoolse joogi valduse üleandmist, et valduse omandaja on täisealine. Nii kehtiv seadus, kui eelnõu sõnastus annab loa täisealisuse tuvastamisest loobuda valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada „Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“ Äpi kasutuslepingu sõlmimisel ja sisselogimisel ja hilisemal kasutusel teatud sagedusega toimub äpi kasutaja isiku tuvastamine e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e- identimise süsteemi (mobiilID, SmartID) ning selle käigus tuvastatakse mh ka äpi kasutaja vanus. Seega on kaupmehele teada iga äpi kasutaja isik ning vanus. Selgitame, et sarnast lahendust kasutavad ka näiteks sõidujagamisteenuse pakkujad, mille puhul on samuti oluline vanuse ja juhtimisõiguse olemasolu tuvastamine (st tugev autentimine toimub esimesel kasutuskorral ja edaspidi teatud perioodilisusega ning igakordsel kasutamisel kõrge usaldusväärsuse tasemega isikutuvastust ei toimu). Eelnõu seletuskirja vanuse tuvastamist selgitavas punktis on kirjeldatud alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamiseks kasutatavaid võimalusi ja seda, mida loetakse kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahenditeks. Seletuskiri ei sisalda täpsustusi või selgitusi selle kohta, millisel juhul loetakse valduse omandaja vanus senisele valdajale teadaolevaks, mistõttu saab antud sätte osas tekkida erinevaid tõlgendusi. Uued kasutuselevõetud tehnoloogilised lahendused (näiteks äpid) võimaldavad kaupmeestel oma kliente paremini tuvastada mistõttu on kaupmehele teada iga registreeritud äpi kasutaja isik ja vanus. Sellega seoses oleks kaupmeestel võimalik täisealiste äpi kasutajate puhul loobuda igakordsest täiendavast isikutuvastusest alkoholi sisaldava tehingu puhul tuginedes sellele, et kliendi täisealisus on kaupmehele juba teada. Äpi süsteemis taustal toimub igakordselt selliste tehingute puhul täisealisuse kontroll vastu süsteemi salvestatud isikukoodi, millest jääb süsteemi maha ka vastav logi. Kaupmehed soovivad õigusselgust antud küsimuses ning näeme, et  selle saaks tagada seaduse eelnõu seletuskirja täiendamisega. Tallinn Tallinna Linnakantselei tagasiside keskendub Linnakantselei alkoholiseaduse ja tubakaseaduse kavandatavate muudatuste sisulisele mõjule, toetades samas kaasaegseid digilahendusi ja halduskoormuse vähendamist. AS § 41 lg 3 1. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse Arvestatud. Täiendame eelnõu ja seletuskirja. alkoholiseaduse § 41 lõiget 3 kolmanda Defineerime müügisaaliga müügikoha ja toome lausega järgmises sõnastuses: välja erandid, et alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud, välja „Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi arvatud e-kaubanduses ja avalikul üritusel. jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või Kokkuvõttes see tähendab, et müügisaaliga avalikul üritusel.“ müügikohaks võib olla ka muu piiritletud ala, mis ei pruugi olla ehitise osa. Oluline on, et ala Kuna müügisaaliga müügikoha mõiste on oleks selgeks piiritletud ja kaupleja seaduslikus määratlemata, siis selline olukord õigusselgust ei taga valduses. See välistab omakorda olukorrad, kus ning võib luua ka erinevatele ettevõtjatele ebavõrdsed kioski ette pannakse lauad ilma vastava omaniku võimalused. Näiteks on Tallinna Jõuluturul loata. Seega aitab muudatus parandada müügikohad ja Tallinna Raekoja kõrval asub õigusselgust ning välistab võimaluse, et toitlustusettevõte Kooker. Praktikas on esinenud ettevõtjad tõlgendavad müügisaali mõistet omal ebavõrdne olukord, kus Tallinna Jõuluturu käel ja ebavõrdselt. Tallinna Jõuluturu ja müügikohtades kui toitlustusettevõttes soovitakse toitlustusettevõtte näite osas on oluline, et müüa alkoholiga glögi - esimene neist saab avaliku avaliku ürituse raames kehtivad erandid, mis ürituse raames alkoholi müüa, kuid näiteks võimaldavad alkoholi müüa ka müügisaalita toitlustusettevõte Kooker alkoholi müüa ei tohi, kuna müügikohas. Peale taotletavad muudatust oleks tegevuskohal puudub müügisaal. võimalik ka ettevõtetel, millel puudub traditsiooniline müügisaal alkoholi müüa, kui Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 41 lõikesse 3 nende seaduslikus valduses on selgelt piiritletud planeeritava täiendusega, mille kohaselt ei kohaldu ala. See muudatus toetab ettevõtjate võrdväärset müügisaalita müügikoha keeld toitlustuses, loob konkurentsi ja võrdsetel tingimustel hooajalist võimalusi väikeettevõtetele ja hooajalisele kaubandust. Arusaadavalt võib müügisaaliga kaubandusele. müügikoha defineerimine suurendada võimalusi alkoholimüügiks ning seeläbi olla vastuolus Samas on võimalik, et selle toitlustuses alkoholi rohelise raamatu eesmärgiga vähendada alkoholi müügil müügisaali nõude kaotamisega tekib enam kättesaadavust. Siinkohal tuleb rõhutada, et juurde alkoholi müügikohti, mis omakorda võib viia kohalikel omavalitsustel jääb siiski õigus piirata vastuoluni alkoholipoliitika rohelise raamatu alkoholimüüki omal territooriumil, kehtestades eesmärkidega – vähendada alkoholi müügikohti. selleks vastavaid keelde teatud piirandades. Seega säilib paindlikus reguleerida alkoholi kättesaadavust vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Kas olukorras, kus alkoholi müügiõigus antakse ka Võtame arvesse ja täiendame seletuskirja. väiksema pinnaga müügikohtadele, on arvestatud Alkoholiseaduse kohaselt ei tohi alkohoolsete eesmärgiga piirata alkohoolsete jookide nähtavust ja jookide väljapanek olla märgatavalt nähtav eksponeerimist? Kas selle raames on vajalik väljastpoolt müügikohta. See nõue kehtib ka kehtestada selgemad nõuded alkoholi väljapanekule? müügisaaliga müügikoha puhul, mis on kaupleja seaduslikus valduses ning selgelt eristatav ja piiritletud ala. Sellises müügikohas peab samuti olema tagatud, et alkohoolsete jookide väljapanek ei oleks väljastpoolt müügikohta silmatorkavalt nähtav. E-kaubandus ilma füüsilise kaupluseta. Antud Arvestatud. muudatus vähendab ebaproportsionaalseid piiranguid ja loob võrdsed võimalused väikekauplejatele, ilma et järelevalvevõime väheneks – e-müügi üle tuleb niikuinii teha andmepõhist kontrolli. See väldib „näiliste poodide“ teket, mis koormavad nii ettevõtjaid kui kohalikke omavalitsusi ilma sisulise lisaväärtuseta. Ettepanek on kaaluda kehtestada järelevalvelised Selgitatud. Alkoholiseaduse järgi on lubatud miinimumnõuded alkoholi e-müügiks, näiteks alkohoolseid jooke jaemüügis müüa ainult kättetoimetamise ajatempli ja isiku/vanuse kontrolli müügikohtades ajavahemikus 10.00–22.00 ning meetodi logimine valduse üleandmise hetkel; pärast seda aega ei ole kaasamüük lubatud. tarnekeeld kell 22.00–10.00 ja selle automaatne Samuti sätestab seadus, et alkohoolse joogi jõustamine süsteemis; geo-piirangud (kui on kohalikul üleandmine tarbijale kohaletoimetamise teenuse tasandil kehtestatud täiendavad piirangud – nt kaudu on keelatud ajavahemikus 22.00–10.00. territooriumid/ajad ning luua müügitehingu kohta Seega ei ole praegu lubatud alkohoolseid jooke käivate andmete standardne eksport järelevalve kohaletoimetamise teel üle anda väljaspool asutustele. seaduses ette nähtud kellaaegu. Täiendavate riskide ärahoidmiseks täiendame eelnõud ja seletuskirja. Lisaks alkohoolse joogi ostmisel ostja vanuse Arvestame. Täiendame eelnõu ja seletuskirja. tuvastamine e-identifitseerimise vahendite või muu Eelnõu muudatusega soovitakse, et enne tõhusa tehnoloogilise lahenduse kaudu, sest ainuüksi alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine nn isekinnitused ei ole usaldusväärsed. valdaja veenduma, et ostja on täisealine, kasutades selleks kas isikut tõendavat dokumenti, kõrge usaldusväärsusega e- identimise vahendit või eesti.ee rakendust. E- kaubanduses on nõuded veelgi rangemad ehk enne tehingu tegemist peab kaupleja tuvastama ostja täisealisuse e-identimise vahendiga, v.a olukorras, kus valdus antakse üle kasutades e- identimise vahendit või alkohol toimetatakse kätte välismaale. Selline kord aitab tugevdada vanuse kontrolli ja vähendada alaealistele alkoholi kättesaadavust. Seega ainuüksi isekinnitusest ei piisa olukorras, kus alkohoolse joogi kättetoimetamisel e-kaubanduses ei kasutata e-identimise vahendit. Juhime tähelepanu, et siiani ei ole ka täpsustatud e- Arvestame. Täiendame seletuskirja. Lisame kaubanduse järelevalve korraldusega seonduvat. alkoholiseadusesse, et alkoholi ei või jaemüügis Praktikas ei ole seni selgust, kelle ülesanne on teha hoida ega ladustada mujal, kui  järelevalvet alkoholi müügi üle e-kaubanduse korras majandustegevusregistris olevas tegevuskohas ja ning milline on seejuures kohaliku omavalitsuse roll ja see tegevuskoht ei tohi olla eluruum. Samuti ei sekkumisvõimalused. Kui majandustegevuse registris tohi ettevõtja saada märkida majandustegevuse (MTR) on tegevuskohaks märgitud domeen, siis registrisse tegevuskohaks üksnes domeeni, vaid kuidas on see seotud konkreetse peab olema märgitud alkoholi ladustamise korral haldusterritooriumiga? ka ladustamise koht. Seega majandustegevusregistris tuleb esitada tegevuskoht, mis võib olla kauplus, toitlustusasutus või ladu, kuid ei või olla eluruum. Eluruumis alkoholi hoidmise keeld väldib, et alkoholi kvaliteedi ja maksureeglite järelevalve käigus ei ole tegemist eraelu puutumatuse riivega alkoholi hoiukohta sisenemisel. Järelevalve pädevus e-kaubanduse nõuete, sh vanuse tuvastamise üle jääb Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, vastavalt alkoholiseadusele, kus on alaealiste vanuse tuvastamise osas välja jäetud vaid seaduse paragrahvis 46 ning 47 lõigetes 1,5 ja 6 sätestatud nõuded. Seega alkoholi jaemüügi e- kaubanduse reeglite muutmisel ei ole plaanis märkimisväärselt suurendada ülejäänud järelevalveametite tegevust. AS § 44 Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse alkoholiseaduse Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõu täiendatud. § 44 ja sõnastatakse see järgmiselt: Soovime, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja „§ 44. Tehingu fikseerimine täpsusega fikseeritakse elektroonselt iga alkohoolse joogi jaemüügi tehing ja tehingutest Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja moodustub muutmatu süsteemne kirje. toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega Rõhutame tähtust, et alkoholi puhul müügi fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas fikseerimine toimuks kasutades elektroonilist vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“ vahendit kasutades. Samas jääme  tehnoloogianeutraalseks jättes võimaluse Uuendatud sõnastuses jääb võimalus, et alkohoolsete erinevate vahendite kasutuselevõtuks ka jookide müügil ei kasutata elektroonilist tehnoloogiat, tulevikus. Müügitehingu fikseerimine ja selle vaid piirdutakse algelise lahendusega, näiteks muutmatu süsteemne kirje peab tagama müügitehingute talletamine paberkandjal (nn järelevalvetegevuseks piisavad võimalused. vihikusse kirjutamine). Ainuüksi alkoholi müügi aja elektrooniline fikseerimine ei ole järelevalveks piisav, sest see ei välista andmete muutmist ega anna teavet müüdud kauba kohta, mistõttu ei ole võimalik rikkumisi tõhusalt tuvastada. Praegused nõuded on puudulikud, mistõttu on müügitehingute ajalugu sageli kas ligipääsmatu või muudetav. Alkoholi müügi puhul üksnes kellaaja elektrooniline fikseerimine ei taga tõhusat järelevalvet. Selleks, et kontrollida kehtivatest nõuetest kinnipidamist, peab lisaks kellaajale olema tagatud usaldusväärne ja muutmatu teave müüdud alkohoolse joogi kohta. Ühtlasi on ettepanek täiendada alkoholiseadust Selgitatud. Kehtiva alkoholiseaduse kohaselt on nõudega, mis seaks alkoholi müüvale ettevõtjale alkohoolsete jookide jaemüük kauplustes ja kohustuse sellise (elektroonilise) süsteemi toitlustusettevõtetes lubatud tingimusel, et olemasoluks, millel on reaalajaga seotud ajatempel või tegevuskohas on kassaaparaat, mille kaudu muu tehniline lahendus, mis võimaldab andmeid (st fikseeritakse kõik alkohoolsete jookide jaemüügi müügitehinguid – kellaaeg, müüdud kaup) muutmatul tehingud. On mõistetav, et täiendavad nõuded, kujul kontrollida. St muutmiskindel süsteemne kirje nagu näiteks ajatempel sekundites, tehingu tehingutest (logifail), milles kajastatud järgmine unikaalne ID, tuvastajad või tamper-evident teave: täpne ajatempel sekundites, tehingu unikaalne lahendused, võivad parandada järelevalve ID; müügikoha/ettevõtja ja terminali/teenuse identsed tingimusi alkoholi jaemüügi osas. Samas tuleb tuvastajad; tootekirje tunnus, mis eristab alkohoolse arvestada, et tegemist oleks uute kohustustega,  joogi muust kaubast, kogus/ühik; makseviis mis toovad ettevõtjatele lisakulusid, mida praegu (sularaha/kaart/e-makse; teenindaja/kanali tunnus (nt ei ole. Enne selliste nõuete kehtestamist tuleb veebileht, kohapealne). hinnata, millised on tegelikud kulud nende süsteemide rakendamisel ning olukorras, kus Seega muutmiskindel kasutatav tehnoloogia ehk kulud on märkimisväärsed, ei pruugi kohustus tamper-evident lahendus (nt ahelräsid või olla proportsionaalne. Seetõttu on vajalik kvalifitseeritud ajatempel) ja kellaaegade sünkroon tulevikus täiendav hindamine ja mõjuanalüüs (NTP), et vältida ajaga manipuleerimist (nt tehingu enne antud kohustuste rakendamist. kellaaja käsitsi muutmist); kohustuslik andmete säilitusaeg vähemalt 24 kuud ning peab olema viivitamatu väljastusvõime (standardne CSV/JSON eksport ja masinliides järelevalvele). Eelkirjeldatud nõuded tagaksid ettevõtjale vabaduse valida sobiv platvorm (POS, veebimüügihaldus, pangaterminali integratsioon), kuid tagavad kontrollitava ja võrreldava andmestiku. AS § 47 lg 3 Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse alkoholiseaduse Arvestatud. § 47 lõiget 3 ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e- identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“. Toetame lahendust, mis lubab lisaks füüsilisele dokumendile kasutada samaväärse usaldusväärsusega e-identimise vahendeid. Praktilised näited: ID kaart, Mobiil-ID, Smart-ID või teised eIDAS tasemel süsteemid; kohapeal nt dokumendi kiibi lugemine. KOV pädevus kontrolltehingu kui erimeetme Selgitatud. Kontrolltehingute pädevuse andmise kohaldamisel ning muude järelevalvetegevustega seotud hinnangute andmisega tegeleb töögrupp Ühtlasi soovime taaskord tuua välja, et alkohoolse „Teadlikult turvalisem“, mille käigus koostatakse joogi jaemüügile seatud nõuete täitmise üle järelevalve ka õigusanalüüs. Kui õigusanalüüs valmib, võib teostamist takistab olulisel määral asjaolu, et see tähendada märkimisväärseid muudatusi omavalitsusel puudub senini kontrolltehingu järelevalvekorralduses ja täiendavaid muudatusi tegemise pädevus (AS § 521 lg 2 kohaselt on see vaid alkoholiseaduses. AS § 47 lg 2-4 sätestatud nõuete täitmise üle - ehk alaealiste puhul). Eesmärgipärase ja efektiivse järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügile kehtestatud piirangutest kinnipidamiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust kontrolltehingute tegemisel. On oluline laiendada kohaliku omavalitsuse kontrolltehingu teostamise pädevusi ka AS § 49 lõikele 4. Järelevalve praktikal põhinevad selgitused KOV-le kontrolltehingu tegemise pädevuse laiendamise kohta oleme saatnud 29.10.2024 kirjaga nr 1-12/1224-1 nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Jätkuvalt oleme avatud aruteluks ja vajadusel ka täiendavaks põhjendusteks kontrolltehingu pädevuse laiendamise teemal. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Tööstuskoda Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, millega vähendatakse bürokraatia nõudeid erinevates seadustes. Kaubanduskoda toetab bürokraatia vähendamise suunda ning peab oluliseks, et regulatsioonid oleksid ettevõtjatele selged ja võimalikult vähese halduskoormusega. Arvestatud. Müügisaali nõude leevendamine Kehtiva alkoholiseaduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas keelatud. Eelnõu kohaselt on edaspidi alkohoolse joogi jaemüük lubatud e-kaubanduses ilma kauplust või toitlustusettevõtet omamata (eelnõu § 1 p 1). Eelnõuga täpsustatakse sätet nii, et müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel (eelnõu § 1 p 3). Kaubanduskoda toetab plaanitavaid muudatust, kuna see lihtsustab ettevõtete, eriti väikeettevõtete tegevust, kellel ei ole majanduslikult otstarbekas pidada füüsilist müügikohta või müügisaali. Muudatus loob paindlikuma ja õiglasema ettevõtluskeskkonna, võimaldades ka uutel ärimudelitel (nt ainult e-kanalis tegutsevatel ettevõtjatel) turule lihtsamini siseneda. Lisaks oleme seisukohal, et füüsilise müügisaali nõue ei ole enam põhjendatud olukorras, kus vanusekontrolli ja müügitingimuste täitmist saab edukalt tagada digitaalselt. Tehnoloogilised  lahendused, sealhulgas e-identimine ja kullerite kohustused vanuse tuvastamisel, võimaldavad tagada müügireeglite järgimist ka ilma traditsioonilise kaupluseta. Kehtiv regulatsioon on ajale jalgu jäänud ega arvesta kaasaegsete ja turvaliste e-kaubanduse praktikatega. Arvestatud Müügitehingute fikseerimise lihtsustamine Kaubanduskoda toetab kavandatavat muudatust, millega asendatakse konkreetne tehniline nõue (kassaaparaadi kasutamine) paindlikuma reegliga, mis võimaldab alkohoolse joogi müügi tehinguid fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kellaaja täpsusega (eelnõu § 1 p 4). Leiame, et selline lähenemine vähendab tarbetut reguleerimist ning annab ettevõtjatele valikuvabaduse sobivaima lahenduse kasutamiseks, säilitades samal ajal vajaliku kontrollitaseme. Eesti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis Põllumajandus- koondab koos oma liikmesorganisatsioonidega üle 30 Kaubanduskoda 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Oleme tänulikud, et olete võtnud bürokraatia vähendamise fookusesse ning astunud samme ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Meie tagasiside keskendub peamiselt alkoholiseadusele ning alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmisega seotud ettevõtluse arendamisele.  Nõustume, et alkoholiseaduses on mitmeid sätteid, mis Selgitatud. Alkoregistri muudatuse eelnõu on on oma vajaduse kaotanud või ei täida enam oma ettevalmistamisel regionaal- ja esialgset eesmärki ega ole ajakohane, arvestades põllumajandusministeeriumil. tehnoloogia arengut ja innovaatiliste lahenduste Muud teemad võtame teadmiseks. kasutuselevõttu. Toetame seetõttu alkoholiseaduse kaasajastamist, et vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid. Pädev mõõtja: Väiksematele alkoholitootjatele Kui käesolev eelnõu peamine eesmärk on bürokraatia on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi vähendamine ja muudatused puudutavad eelkõige seaduse §-i 331 lõikes 31 olemas erisus kaubanduslike nõudeid, st suurendatakse e- väiksematele alkoholitootjatele, kes toodab kaubanduse paindlikkust ja täiendatakse võimalusi alkohoolsetest jookidest vaid õlut, veini ja alkohoolsete jookide tehingute teostamiseks, siis kääritatud jooki ning kelle iga nimetatud jäävad lahendamata ettevõtjate jaoks olulised aktsiisikauba liigi tootmismaht kalendriaastas on küsimused: riikliku alkoholiregistri kaotamine ning kuni 15 000 (kaasa arvatud) hektoliitrit, ei pea leevendused väiketootjate turule sisenemisel. tõendama mõõtetulemuste jälgitavust pärast selle Seejuures on peaministri juures tegutsev efektiivsuse pädeva mõõtja tunnistuse kehtivuse lõppemist, ja majanduskasvu nõukoda toetanud ettepanekut mis on esitatud aktsiisilao tegevusloa taotlemisel alkoholiregistri kaotamiseks ning valitsus on sellele või käesoleva seaduse § 31 lõikes 15 nimetatud andnud heakskiidu. tootmismahu piiri ületamisel rohkem kui 20 protsenti. Vaid tootmismahu piiri 15 000 Arvestades eelnõu eesmärki seadust kaasajastada, hektoliitrit ületamine ei too kaasa peame mõistlikuks tühistada § 7 lg 6, mis keelab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise puskariaparaadi omamise või valdamise. Tänapäeval kohustust. on veedestilleerimise aparatuur vabalt kättesaadav ning puskariaparaadil ei ole tehnoloogiliselt eristuvaid Alkohoolsete jookide definitsioonid ATKEAS-is tunnuseid võrreldes teiste destilleerimisseadmetega. (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi Kuna § 7 lg 1 p 5 ja lg 2 jäävad kehtima, ei ole seadus) ja alkoholiseaduses erinevad, kuna nende edaspidigi lubatud puskarit1 valmistada ega käidelda. seaduste eesmärgid ja reguleerimisala on olemuslikult erinevad. ATKEAS-i peamine ülesanne on määratleda aktsiisimaksu objektid ja 1 Alkoholiseaduses sõnastatakse puskar kui kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.  Käesoleva aasta alguses kogus EPKK oma liikmetelt kehtestada aktsiisimäärad. Seetõttu tugineb 140 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks, mis ATKEAS kaubakoodide klassifikatsioonile (KN- edastati 5. mail riigisekretärile ning regionaal- ja koodid), mis on vajalik aktsiisi arvestamiseks ja põllumajandusministrile. Ettepanekud koondati viide tolliprotseduurideks. Alkohoolne jook ATKEAS- valdkonda (aruandlus ja andmete esitamine, kontrollid i tähenduses on aktsiisikaup, mis kuulub ja järelevalve, load ja menetlused, regulatsioonid ja kindlasse kategooriasse, näiteks õlu, vein, kaasamine) ning neid on arutatud mitmete riiklike kääritatud jook, vahetoode või muu alkohoolne asutustega, et leida lahendusi liikmete väljatoodud jook. Seadus ei erista lahjat ja kanget alkoholi, probleemidele. Alkoholi puudutavatest ettepanekutest vaid lähtub maksustamise tehnilistest tõstame esile: kriteeriumidest. 1) Mõistete ühtlustamine erinevates õigusaktides. Alkoholi ja alkohoolsete jookide Alkoholiseadus seevastu reguleerib alkoholi definitsioonid erinevad nt ATKEAS-es ja käitlemist, müüki ja tarbimist, et kehtestada alkoholiseaduses. müügipiirangud ja tarbimisreeglid. 2) Pädeva mõõtja tunnistuse nõude leevendamine. Kehtiv kord nõuab iga kahe aasta järel uuesti tõendamist, mis on kulukas ja ajamahukas. Väiketootjatele tuleks luua erandid või muuta tunnistus ühekordseks nõudeks. 3) Mõõteseadmete kalibreerimise paindlikum rakendamine. Näiteks voolutitega mõõturite puhul võiks kalibreerimissagedus sõltuda seadme tootja soovitusest. 26. augustil korraldas EPKK alkoholi väiketootjate ümarlaua, kuhu olid kutsutud Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti esindajad. Kohtumisel rõhutasime vajadust laiendada erisusi väiketootjatele, mida lubab EL-i aktsiisidirektiiv2. Eestis on erisust 2 Vähendatud aktsiisimäärad võib kehtestada: 1. Väikeste õlletehaste (mis toodavad maksimaalselt 200 000 hektoliitrit (hl) õlut aastas) ning piiritusetehaste (mis toodavad maksimaalselt 10 hl puhast alkoholi aastas) puhul võidakse standardmääradest teha kuni 50% ulatuses maksuvähendusi. 2. Vähendatud  rakendatud vaid õlletootjatele, samas kui marjaveini- ja siidritootjatele see ei laiene. Tootjate põhilised argumendid erandite laiendamise poolt on järgmised:  Marjaveini ja siidri tootmine põhineb kohaliku tooraine väärindamisel, samas kui õlletootmine baseerub valdavalt imporditud toorainel.  Väiketootjate toodete kõrgem hind ei suurenda elanikkonna alkoholi tarbimist olulisel määral.  Maksutulu näitel oleks 50% aktsiisisoodustuse korral riigi saamata jääv summa väike, samas kui väikeettevõtjad panustaksid laiemalt maksudesse rohkem. Leevenduste korral oleks turule lihtsam siseneda nii hobi- kui ka senistel illegaalse tootmisega tegelevatel tootjatel, mis kokkuvõttes kasvataks legaalset majandustegevust. Alkoholitootjate ja Alkoholitootjate- ja Maaletoojate Liit toetab Selgitatud. Alkoregistri kaotamise eelnõu on Maaletoojate Liit kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ning avaldab ettevalmistamisel regionaal- ja tunnustust eelnõu koostajatele põhjaliku ja kiire põllumajandusministeeriumil ning liigub samas ettevalmistustöö eest. ajagraafikus antud eelnõuga. Ühtlasi juhime tähelepanu, et valitsuskabinet otsustas 8. mail käesoleval aastal bürokraatia vähendamise eesmärgil kaotada alkoholiregistri, mille õiguslik alus tuleneb alkoholiseadusest. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb ühest eesmärgist kantud sama seaduse aktsiisimäära võib kohaldada veini ja kääritatud jookide (alkoholisisaldusega kuni 8,5%), õlle (alkoholisisaldusega kuni 2,8%), vahetoodete (alkoholisisaldusega kuni 15%) ja etüülalkoholi (alkoholisisaldusega kuni 10%) puhul.  muudatused menetleda üheskoos. Käesoleval juhul on nii kooskõlastamiseks esitatud muudatused kui ka alkoholiregistri kaotamine kantud ühest ja samast eesmärgist – bürokraatia vähendamisest – ning tegemist on sama seaduse muutmisega. Seetõttu on õige ja otstarbekas neid menetleda koos. Samal eesmärgil lühikese ajavahega kahte eraldi eelnõusse killustatud muudatused ei ole kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust ning soovides samas mitte takistada esitatud eelnõu kiiret menetlemist, teeme ettepaneku täiendada alkoholiseaduse muutmise eelnõud ka alkoholiregistri kaotamise regulatsiooniga. Tegemist ei ole juriidiliselt töömahuka ega keeruka täiendusega ning poliitiline otsus alkoholiregistri kaotamiseks on juba langetatud. Eesti Linnade ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Valdade Liit 12. septembril 2025 kooskõlastusringile alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu. Kahetsusväärselt ei ole Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastamisse ega arvamuse andmisesse kaasatud. Edastame Tallinna linna ettepanekud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõule. Tagasiside keskendub alkoholiseaduse ja tubakaseaduse kavandatavate muudatuste sisulisele mõjule, toetades samas kaasaegseid digilahendusi ja halduskoormuse vähendamist. Arvestatud on Tallinna varasemate seisukohtade ja kogemustega, sh järelevalve probleemidega kassaaparaadinõuete täitmisel. „Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi Arvestatud. Täiendame eelnõu ja seletuskirja. jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või Defineerime müügisaaliga müügikoha ja toome avalikul üritusel.“ Kuna müügisaaliga müügikoha välja erandid, et alkohoolse joogi jaemüük mõiste on määratlemata, siis selline olukord müügisaalita müügikohas on keelatud, välja õigusselgust ei taga ning võib luua ka erinevatele arvatud e-kaubanduses ja avalikul üritusel. ettevõtjatele ebavõrdsed võimalused. Näiteks on Kokkuvõttes see tähendab, et müügisaaliga Tallinna Jõuluturul müügikohad ja Tallinna Raekoja müügikohaks võib olla ka muu piiritletud ala, kõrval asub toitlustusettevõte Kooker. Praktikas on mis ei pruugi olla ehitise osa. Oluline on, et ala esinenud ebavõrdne olukord, kus Tallinna Jõuluturu oleks selgeks piiritletud ja kaupleja seaduslikus müügikohtades kui toitlustusettevõttes soovitakse valduses. See välistab omakorda olukorrad, kus müüa alkoholiga glögi - esimene neist saab avaliku kioski ette pannakse lauad ilma vastava omaniku ürituse raames alkoholi müüa, kuid näiteks loata. Seega aitab muudatus parandada toitlustusettevõte Kooker alkoholi müüa ei tohi, kuna õigusselgust ning välistab võimaluse, et tegevuskohal puudub müügisaal. Alkoholiseaduse ettevõtjad tõlgendavad müügisaali mõistet omal (edaspidi AS) § 41 lõikesse 3 planeeritava täiendusega, käel ja ebavõrdselt. Tallinna Jõuluturu ja mille kohaselt ei kohaldu müügisaalita müügikoha toitlustusettevõtte näite osas on oluline, et keeld toitlustuses, loob võimalusi väikeettevõtetele ja avaliku ürituse raames kehtivad erandid, mis hooajalisele kaubandusele. Samas on võimalik, et selle võimaldavad alkoholi müüa ka müügisaalita toitlustuses alkoholi müügil müügisaali nõude müügikohas. Peale taotletavad muudatust oleks kaotamisega tekib enam juurde alkoholi müügikohti, võimalik ka ettevõtetel, millel puudub mis omakorda võib viia vastuoluni alkoholipoliitika traditsiooniline müügisaal alkoholi müüa, kui rohelise raamatu eesmärkidega – vähendada alkoholi nende seaduslikus valduses on selgelt piiritletud müügikohti. ala. See muudatus toetab ettevõtjate võrdväärset konkurentsi ja võrdsetel tingimustel hooajalist kaubandust. Arusaadavalt võib müügisaaliga müügikoha defineerimine suurendada võimalusi alkoholimüügiks ning seeläbi olla vastuolus rohelise raamatu eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohalikel omavalitsustel jääb siiski õigus piirata  alkoholimüüki omal territooriumil, kehtestades selleks vastavaid keelde teatud piirandades. Seega säilib paindlikus reguleerida alkoholi kättesaadavust vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Kas olukorras, kus alkoholi müügiõigus antakse ka Arvestatud. Täiendame seletuskirja. väiksema pinnaga müügikohtadele, on arvestatud Alkoholiseaduse kohaselt ei tohi alkohoolsete eesmärgiga piirata alkohoolsete jookide nähtavust ja jookide väljapanek olla märgatavalt nähtav eksponeerimist? Kas selle raames on vajalik väljastpoolt müügikohta. See nõue kehtib ka kehtestada selgemad nõuded alkoholi väljapanekule? müügisaaliga müügikoha puhul, mis on kaupleja seaduslikus valduses ning selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija saab siseneda. Sellises müügikohas peab samuti olema tagatud, et alkohoolsete jookide väljapanek ei oleks väljastpoolt müügikohta silmatorkavalt nähtav. E-kaubandus ilma füüsilise kaupluseta. Antud Arvestatud. muudatus vähendab ebaproportsionaalseid piiranguid ja loob võrdsed võimalused väikekauplejatele, ilma et järelevalvevõime väheneks – e-müügi üle tuleb niikuinii teha andmepõhist kontrolli. See väldib „näiliste poodide“ teket, mis koormavad nii ettevõtjaid kui kohalikke omavalitsusi ilma sisulise lisaväärtuseta. Ettepanek on kaaluda kehtestada järelevalvelised Selgitatud. Alkoholiseaduse järgi on lubatud miinimumnõuded alkoholi e-müügiks, näiteks alkohoolseid jooke jaemüügis müüa ainult kättetoimetamise ajatempli ja isiku/vanuse kontrolli müügikohtades ajavahemikus 10.00–22.00 ning meetodi logimine valduse üleandmise hetkel; pärast seda aega ei ole kaasamüük lubatud. tarnekeeld kell 22.00–10.00 ja selle automaatne Samuti sätestab seadus, et alkohoolse joogi jõustamine süsteemis; geo-piirangud (kui on kohalikul üleandmine tarbijale kohaletoimetamise teenuse tasandil kehtestatud täiendavad piirangud – nt kaudu on keelatud ajavahemikus 22.00–10.00. territooriumid/ajad ning luua müügitehingu kohta Seega ei ole praegu lubatud alkohoolseid jooke kohaletoimetamise teel üle anda väljaspool käivate andmete standardne eksport järelevalve seaduses ette nähtud kellaaegu. Vaatamata asutustele. sellest, täpsustame eelnõus ja seletuskirjas antud murekohta. Lisaks alkohoolse joogi ostmisel ostja vanuse Arvestame. Täiendame eelnõu ja seletuskirja. tuvastamine e-identifitseerimise vahendite või muu Eelnõu muudatusega soovitakse, et enne tõhusa tehnoloogilise lahenduse kaudu, sest ainuüksi alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine nn isekinnitused ei ole usaldusväärsed. valdaja veenduma, et ostja on täisealine, kasutades selleks kas isikut tõendavat dokumenti, kõrge usaldusväärsusega e- identimise vahendit või eesti.ee rakendust. E- kaubanduses on nõuded veelgi rangemad ehk enne tehingu tegemist peab kaupleja tuvastama ostja täisealisuse e-identimise vahendiga, v.a olukorras, kus valdus antakse üle kasutades e- identimise vahendit. Selline kord aitab tugevdada vanuse kontrolli ja vähendada alaealistele alkoholi kättesaadavust. Seega ainuüksi isekinnitusest ei piisa olukorras, kus alkohoolse joogi kättetoimetamisel e-kaubanduses ei kasutata e-identimise vahendit. Juhime tähelepanu, et siiani ei ole ka täpsustatud e- Arvestame. Täiendame seletuskirja. Lisame kaubanduse järelevalve korraldusega seonduvat. alkoholiseadusesse, et alkoholi ei või jaemüügis Praktikas ei ole seni selgust, kelle ülesanne on teha hoida ega ladustada mujal, kui järelevalvet alkoholi müügi üle e-kaubanduse korras majandustegevusregistris olevas tegevuskohas ja ning milline on seejuures kohaliku omavalitsuse roll ja see tegevuskoht ei tohi olla eluruum. Samuti ei sekkumisvõimalused. Kui majandustegevuse registris tohi ettevõtja saada märkida majandustegevuse (MTR) on tegevuskohaks märgitud domeen, siis registrisse tegevuskohaks üksnes domeeni, vaid kuidas on see seotud konkreetse peab olema märgitud alkoholi ladustamise korral haldusterritooriumiga? ka ladustamise koht. Seega majandustegevusregistris tuleb esitada tegevuskoht, mis võib olla kauplus, toitlustusasutus või ladu, kuid ei või olla  eluruum. Eluruumis alkoholi hoidmise keeld väldib, et alkoholi kvaliteedi ja maksureeglite järelevalve käigus ei ole tegemist eraelu puutumatuse riivega alkoholi hoiukohta sisenemisel. Järelevalve pädevus e-kaubanduse nõuete, sh vanuse tuvastamise üle jääb Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, vastavalt alkoholiseadusele, kus on alaealiste vanuse tuvastamise osas välja jäetud vaid seaduse paragrahvis 46 ning 47 lõigetes 1,5 ja 6 sätestatud nõuded. Seega alkoholi jaemüügi e- kaubanduse reeglite muutmisel ei ole plaanis märkimisväärselt suurendada ülejäänud järelevalveametite tegevust. „§ 44. Tehingu fikseerimine Alkohoolse joogi Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõu täiendatud. jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, Soovime, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses kui kellaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi täpsusega fikseeritakse elektroonselt iga jaemüügi tehing.“ Uuendatud sõnastuses jääb alkohoolse joogi jaemüügi tehing ja tehingutest võimalus, et alkohoolsete jookide müügil ei kasutata moodustub muutmatu süsteemne kirje. elektroonilist tehnoloogiat, vaid piirdutakse algelise Rõhutame tähtust, et alkoholi puhul müügi lahendusega, näiteks müügitehingute talletamine fikseerimine toimuks kasutades elektroonilist paberkandjal (nn vihikusse kirjutamine). Ainuüksi vahendit kasutades. Samas jääme alkoholi müügi aja elektrooniline fikseerimine ei ole tehnoloogianeutraalseks jättes võimaluse järelevalveks piisav, sest see ei välista andmete erinevate vahendite kasutuselevõtuks ka muutmist ega anna teavet müüdud kauba kohta, tulevikus. Müügitehingu fikseerimine ja selle mistõttu ei ole võimalik rikkumisi tõhusalt tuvastada. muutmatu süsteemne kirje peab tagama Praegused nõuded on puudulikud, mistõttu on järelevalvetegevuseks piisavad võimalused. müügitehingute ajalugu sageli kas ligipääsmatu või muudetav. Alkoholi müügi puhul üksnes kellaaja elektrooniline fikseerimine ei taga tõhusat järelevalvet. Selleks, et kontrollida kehtivatest nõuetest kinnipidamist, peab lisaks kellaajale olema tagatud usaldusväärne ja muutmatu teave müüdud alkohoolse joogi kohta. Ühtlasi on ettepanek täiendada alkoholiseadust Selgitatud. Kehtiva alkoholiseaduse kohaselt on nõudega, mis seaks alkoholi müüvale ettevõtjale alkohoolsete jookide jaemüük kauplustes ja kohustuse sellise (elektroonilise) süsteemi toitlustusettevõtetes lubatud tingimusel, et olemasoluks, millel on reaalajaga seotud ajatempel või tegevuskohas on kassaaparaat, mille kaudu muu tehniline lahendus, mis võimaldab andmeid (st fikseeritakse kõik alkohoolsete jookide jaemüügi müügitehinguid – kellaaeg, müüdud kaup) muutmatul tehingud. On mõistetav, et täiendavad nõuded, kujul kontrollida. St muutmiskindel süsteemne kirje nagu näiteks ajatempel sekundites, tehingu tehingutest (logifail), milles kajastatud järgmine teave: unikaalne ID, tuvastajad või tamper-evident täpne ajatempel sekundites, tehingu unikaalne ID; lahendused, võivad parandada järelevalve müügikoha/ettevõtja ja terminali/teenuse identsed tingimusi alkoholi jaemüügi osas. Samas tuleb tuvastajad; tootekirje tunnus, mis eristab alkohoolse arvestada, et tegemist oleks uute kohustustega, joogi muust kaubast, kogus/ühik; makseviis mis toovad ettevõtjatele lisakulusid, mida praegu (sularaha/kaart/e-makse; teenindaja/kanali tunnus (nt ei ole. Enne selliste nõuete kehtestamist tuleb veebileht, kohapealne). Seega muutmiskindel hinnata, millised on tegelikud kulud nende kasutatav tehnoloogia ehk tamper-evident lahendus (nt süsteemide rakendamisel ning olukorras, kus ahelräsid või kvalifitseeritud ajatempel) ja kellaaegade kulud on märkimisväärsed, ei pruugi kohustus sünkroon (NTP), et vältida ajaga manipuleerimist (nt olla proportsionaalne. Seetõttu on vajalik tehingu kellaaja käsitsi muutmist); kohustuslik tulevikus täiendav hindamine ja mõjuanalüüs andmete säilitusaeg vähemalt 24 kuud ning peab enne antud kohustuste rakendamist. olema viivitamatu väljastusvõime (standardne CSV/JSON eksport ja masinliides järelevalvele). Eelkirjeldatud nõuded tagaksid ettevõtjale vabaduse valida sobiv platvorm (POS, veebimüügihaldus, pangaterminali integratsioon), kuid tagavad kontrollitava ja võrreldava andmestiku „(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab Arvestatud. senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e- identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“. Toetame lahendust, mis lubab lisaks füüsilisele dokumendile kasutada samaväärse usaldusväärsusega e-identimise vahendeid. Praktilised näited: ID kaart, Mobiil-ID, Smart-ID või teised eIDAS tasemel süsteemid; kohapeal nt dokumendi kiibi lugemine. Ühtlasi soovime taaskord tuua välja, et alkohoolse Selgitatud. Kontrolltehingute pädevuse andmise joogi jaemüügile seatud nõuete täitmise üle järelevalve ning muude järelevalvetegevustega seotud teostamist takistab olulisel määral asjaolu, et hinnangute andmisega tegeleb töögrupp omavalitsusel puudub senini kontrolltehingu tegemise „Teadlikult turvalisem“, mille käigus koostatakse pädevus (AS § 521 lg 2 kohaselt on see vaid AS § 47 ka õigusanalüüs. Kui õigusanalüüs valmib, võib lg 2-4 sätestatud nõuete täitmise üle - ehk alaealiste see tähendada märkimisväärseid muudatusi puhul). Eesmärgipärase ja efektiivse järelevalve järelevalvekorralduses ja täiendavaid muudatusi teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügile kehtestatud alkoholiseaduses. piirangutest kinnipidamiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust kontrolltehingute tegemisel. On oluline laiendada kohaliku omavalitsuse kontrolltehingu teostamise pädevusi ka AS § 49 lõikele 4. Järelevalve praktikal põhinevad selgitused KOV-le kontrolltehingu tegemise pädevuse laiendamise kohta oleme saatnud 29.10.2024 kirjaga nr 1-12/1224-1 nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Jätkuvalt oleme avatud aruteluks ja vajadusel ka täiendavaks põhjendusteks kontrolltehingu pädevuse laiendamise teemal. Tallinn TubS § 22 lg Eelnõu §-ga 6 täiendatakse tubakaseaduse § 22 Arvestatud. Tubakaseadus reguleerib 1 Linnakantselei 2 1 lõikega 2 järgmises sõnastuses: tubakatoodete ja nendega seotud toodete jaemüüki ning iga isik, kes soovib selles „(2 ) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote valdkonnas tegutseda, peab järgima seadust 1 müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev tervikuna, mitte valikuliselt. selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“. Toetame müügisaaliga müügikoha defineerimist tubakaseaduses, mis annaks nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele selguse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müügi lubatavuse osas. Praktikas on tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müük avalikel üritustel ja selle lubatavus olnud varasemalt probleemiks, st mis ulatuses saab pidada nn pop-up telki, haagist või muud teisaldatavat müügikohta müügisaaliks. Ühtlasi soovitame, et tubakaseaduse muudatusega oleks selge, et igale müügikohale kohalduvad ka muud tubakaseaduses kohalduvad nõuded, näiteks § 22 lg 31, mille kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine keelatud. TubS § 23 Tallinna linnal on ettepanek täiendada tubakaseaduse Arvestatud. § 23 ettevõtja kaasaaitamiskohustuse sätet Kehtiva tubakaseaduse redaktsiooni järgi on tubakatoodete müügil jaemüügikohas (välja arvatud toitlustusettevõttes) ettevõtjal kohustus võtta tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt vastu Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud trükised, mis on ette nähtud tasuta levitamiseks tubakatoote tarbimise leviku vähendamise eesmärgil. Ning paragrahv 23 lõike 2 järgi panema nimetatud trükised välja tarbija nägemis- ja käeulatusse kohas, kus tubakatoodet müügiks pakutakse. Paberkandjal oleva teabe esitamine ja kättesaadavaks tegemine tarbijale on üldises langustrendis ning üha enam on kasutusel muud lahendused, mis on ressursisäästlikumad. Näide keskkonnateadlikumate võimaluste kasutamise kohta ettevõtja tegevuses on kirjeldatud ka tarbijakaitseseadusesse sisse viidud muudatustes, mille eesmärk on vähendada väljaprinditavate paberarvete ning ostukviitungite hulka. Kehtiva tubakaseaduse nõude järgi on ettevõtjal kohustus vastu võtta ja oma müügikohas kättesaadavaks teha tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendavad trükised. Kuigi tubakaseaduse § 23 loob formaalse aluse tervist edendavate trükiste kättesaadavaks tegemiseks müügikohtades, ei ole tegelikult selge, millisel määral seda nõuet praktikas täidetakse ning milline on selle tegelik mõju suitsetamise leviku vähenemisele. Järelevalve tuvastab küll trükiste olemasolu või puudumise, kuid ei mõõda, kas materjalid mõjutavad tarbija käitumist. Rahvusvahelises teaduskirjanduses  on rõhutatud, et ainult passiivne info edastamine trükiste kaudu ei pruugi tuua kaasa olulist muutust tervisekäitumises. Seetõttu võiks kaaluda tubakaseaduse § 23 nõude ajakohastamist, et tervisealane teave ei oleks piiritletud ainult paberkandjal trükistega, vaid oleks kättesaadav ka digitaalsete ja interaktiivsete kanalite kaudu – näiteks QR-koodid müügikohas, ekraanilahendused, või suunamine riiklikele loobumisteenuste veebiplatvormidele. Selline laiendus aitaks suurendada normi tegelikku mõju, sidudes traditsioonilise müügikeskkonna kaasaegsete infoleviku tehnoloogiatega ning vastates paremini tänapäevaste tarbijate harjumustele. Tervise Arengu § 22 lg 21 Tervise Arengu Instituut on seisukohal, et Selgitatud. Tulenevalt tänasest regulatsioonist ja Instituut tubakaseaduse § 22 täiendamine lõikega 21 järgmises järelevalveasutuste praktikast on võimalus sõnastuses: „(21) Tubakatoote ja tubakatootega pakkuda tubakatooteid ja seonduvaid tooteid seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja telkidest, kohapeal püstitatud ehitistest (nt valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu laatadel) täna olemas. Oluliseks jääb endiselt, et tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“ muudab piirangu müüja peaks kinni nähtavuse tingimustest. tähendust ja laiendab toote füüsilist kättesaadavust, võimaldades tubaka ja nikotiinitoodetega kauplemist ka välitingimustes. Eesti Linnade ja „(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote Selgitame. Tulenevalt tänasest regulatsioonist ja Valdade Liit müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev järelevalveasutuste praktikast on võimalus selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb pakkuda tubakatooteid ja seonduvaid tooteid tehingu tegemiseks.“. Toetame müügisaaliga telkidest, kohapeal püstitatud ehitistest (nt müügikoha defineerimist tubakaseaduses, mis annaks laatadel) täna olemas. Oluliseks jääb endiselt, et nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele selguse müüja peaks kinni nähtavuse tingimustest. tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müügi lubatavuse osas. Praktikas on tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müük avalikel üritustel ja selle lubatavus olnud varasemalt probleemiks, st mis ulatuses saab pidada nn pop-up telki, haagist või muud teisaldatavat müügikohta müügisaaliks. Ühtlasi soovitame, et tubakaseaduse muudatusega Selgitame. Tubakaseadus reguleerib oleks selge, et igale müügikohale kohalduvad ka muud tubakatoodete ja nendega seotud toodete tubakaseaduses kohalduvad nõuded, näiteks § 22 lg 31, jaemüüki ning iga isik, kes soovib selles mille kohaselt on tubakatoote või tubakatootega valdkonnas tegutseda, peab järgima seadust seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse tervikuna, mitte valikuliselt. toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine keelatud. Kehtiva tubakaseaduse redaktsiooni järgi on Selgitame. Ettepanek on arusaadav. Kuna tubakatoodete müügil jaemüügikohas (välja arvatud käesoleva eelnõu eesmärk on bürokraatia toitlustusettevõttes) ettevõtjal kohustus võtta vähendamine, ei kuulu see praegu kavandatavate tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed muudatuste fookusesse. Enne vastavasisulise edendava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, kohustuse lisamist tuleks hinnata, milline on mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt vastu kõige tõhusam viis sõnumi edastamiseks (näiteks Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud trükised, mis ekraanilahendused, QR-koodid jms) ning samuti on ette nähtud tasuta levitamiseks tubakatoote analüüsida, millised kulud sellega ettevõtetele tarbimise leviku vähendamise eesmärgil. Ning kaasnevad. paragrahv 23 lõike 2 järgi panema nimetatud trükised välja tarbija nägemis- ja käeulatusse kohas, kus tubakatoodet müügiks pakutakse. Paberkandjal oleva teabe esitamine ja kättesaadavaks tegemine tarbijale on üldises langustrendis ning üha enam on kasutusel muud lahendused, mis on ressursisäästlikumad. Näide keskkonnateadlikumate võimaluste kasutamise kohta ettevõtja tegevuses on kirjeldatud ka tarbijakaitseseadusesse sisse viidud muudatustes, mille eesmärk on vähendada väljaprinditavate  paberarvete ning ostukviitungite hulka. Kehtiva tubakaseaduse nõude järgi on ettevõtjal kohustus vastu võtta ja oma müügikohas kättesaadavaks teha tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendavad trükised. Kuigi tubakaseaduse § 23 loob formaalse aluse tervist edendavate trükiste kättesaadavaks tegemiseks müügikohtades, ei ole tegelikult selge, millisel määral seda nõuet praktikas täidetakse ning milline on selle tegelik mõju suitsetamise leviku vähenemisele. Järelevalve tuvastab küll trükiste olemasolu või puudumise, kuid ei mõõda, kas materjalid mõjutavad tarbija käitumist. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on rõhutatud, et ainult passiivne info edastamine trükiste kaudu ei pruugi tuua kaasa olulist muutust tervisekäitumises. Seetõttu võiks kaaluda tubakaseaduse § 23 nõude ajakohastamist, et tervisealane teave ei oleks piiritletud ainult paberkandjal trükistega, vaid oleks kättesaadav ka digitaalsete ja interaktiivsete kanalite kaudu – näiteks QR-koodid müügikohas, ekraanilahendused, või suunamine riiklikele loobumisteenuste veebiplatvormidele. Selline laiendus aitaks suurendada normi tegelikku mõju, sidudes traditsioonilise müügikeskkonna kaasaegsete infoleviku tehnoloogiatega ning vastates paremini tänapäevaste tarbijate harjumustele. Lõhkematerjaliseaduse muudatused Justiits- ja Eelnõu § 3 p-ga 2 täiendatakse lõhkematerjalide Selgitatud. Vedaja on Eesti kontekstis juriidiline Digiministeerium seadust (LMS) sättega, milles nähakse ette, et isik. Isikuandmeid veo teatistega seoses ei lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud koguta.  tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu esitada LMS § 16 osas tehtud tähelepanekud vajavad elektrooniline veoteatis. Palume täpsustada, kas täiendavat analüüsi, mis tehakse LMS muudatuse veoteatis võib sisaldada ka isikuandmeid, näiteks menetluses, millega alustatakse 2026. füüsilisest isikust vahetu vedaja nimi, isikukood vms. Juhul, kui veoteatis sisaldab isikuandmeid, siis tuleb seaduses ette näha ka isikuandmete säilitamise tähtaeg või viidata seletuskirjas, millises seaduse sättes sellekohane tähtaeg ette on nähtud. LMS § 16 näeb ette nõuded lõhkematerjali käitlejale. Palume täpsustada, kes neid nõudeid kontrollib ja millisel õiguslikul alusel. Võrdlusena toome välja, et hädaolukorraseaduses on sellekohase kohustuse täitmiseks nähtud ette taustakontrolli sätted ning viis, kuidas ettevõtjal on võimalik isiku nõuetele vastavust kontrollida. Palume üle vaadata, kas LMS sätestatud kohustuste täitmine on ettevõtjale ka tegelikkuses võimalik. Siseministeerium Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 muudetakse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. lõhkematerjaliseadust, asendades Eesti territooriumi piires lõhkematerjali loakohustuse teatamiskohustusega. Kavandatud LMS § 371 kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali vedamiseks Eestis esitada Politsei - ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis. Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on oluline, et ka Kaitsepolitseiametile jõuaks teave lõhkematerjali veost ning amet saaks julgeoleku kaalutlustel nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist.  Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja täiendada LMS §- i 371 lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab veoteatise Kaitsepolitseiametile. (3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“. Kaitsepolitseiamet Kaitsepolitseiamet teeb kooskõlastamiseks ja Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. arvamuse avaldamiseks saadetud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõule järgmise ettepaneku. Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 muudetakse lõhkematerjaliseadust, asendades Eesti territooriumi piires lõhkematerjali loakohustuse teatamiskohustusega. Kavandatud LMS § 371 kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali vedamiseks Eestis esitada Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis. Kaitsepolitseiametil ei ole vastuväiteid kehtiva praktika muutmiseks, kuid ameti seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on oluline, et ka Kaitsepolitseiametile jõuaks teave lõhkematerjali veost ning amet saaks julgeoleku kaalutlustel nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist. Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja täiendada LMS §-i 371 lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:  „(2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab veoteatise Kaitsepolitseiametile. (3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“. Tarbijakaitseseaduse muutmine Justiits- ja Eelnõu § 5 p-dega 4 ja 6 muudetakse Selgitatud. MKM ei saa täielikult nõustuda Digiministeerium tarbijakaitseseaduses (TKS) tarbijavaidluste sellega, et senini on tarbijavaidluste komisjoni komisjoni (TVK) sekretariaadi rolli. roll olnud üksnes formaalne ning komisjoni toetav. Nimelt kontrollib sekretariaat mh seda, TKS § 40 kohaselt on TVK sõltumatu tarbijavaidlusi kas tarbija poolt esitatud avaldus on korrektne lahendav organ. TVK sekretariaadi senine roll on või esineb selles puudusi. Samuti on olnud formaalne ja komisjoni toetav, ta edastab sekretariaadil pädevus teha tarbijale ettepanek dokumente, kontrollib formaalsete nõuete täitmist jms avaldus tagasi võtta, kui kohaldatavate (§ 44 lg 2). Sisuliste otsustuste tegemise pädevust õigusaktide, komisjoni otsuste või jõustunud sekretariaadil ei ole. Sekretariaat ise ei ole ega saa kohtuotsuste alusel on põhjendatud eeldada, et kehtiva õiguse kohaselt olla sõltumatu organ, kuna vaidlus lahendatakse tarbija kahjuks. See kõik sekretariaadi ülesandeid täidab täitevvõimu asutus eeldab sekretariaadi poolt sisuliselt avaldusega (TTJA, § 44 lg 1). Eelnõuga kavandatud muudatustega tutvumist ega pole vaid formaalsete nõuete laiendatakse sekretariaadi pädevust selliselt, et kontroll. täitevvõimu asutus hakkab edaspidi tegema TKS § 47 lg 3 kohaseid diskretsiooniotsustusi, seega otsustusi, Lisaks on MKM seletuskirjas analüüsinud mis ei tähenda formaalset seaduse nõuete kontrolli, kõnealuse muudatuse vastavust direktiivile vaid hakkab andma õiguslikke hinnanguid ja 2013/11/EL vaidluste kohtuvälise lahendamise otsustama selle üle, milliseid vaidlusi TVK menetleb kohta ning jõudnud järeldusele, et sekretariaadile ja milliseid mitte. Seletuskirjas on muudatusi sellise pädevuse andmine on direktiivi alusel põhjendatud kulude kokkuhoiu eesmärgiga. lubatud. Seletuskirjas märgitakse, et sekretariaadis töötavad Samuti oleme täiendatud mõjuanalüüsi JDM juristid, kuid seadusest selliseid nõudeid ei tulene. poolt viidatud osas. Kuigi TVK-l ei ole pädevust teha siduvaid otsuseid ja TVK menetlus ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus, palume täiendavalt seletuskirjas analüüsida, kas pakutud lahendus täidab senist TVK kui sõltumatu vaidluste lahendamise organi eesmärki, sh kas sellist lahendust võimaldab EL õigus (sh nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, aga ka teised valdkondlikud õigusaktid). Samuti palume seletuskirjas täiendavalt analüüsida ka, milline mõju kaasneb tarbijatele (nt ei saa välistada, et tarbijate juurdepääs senisele komisjonimenetlusele väheneb, arvestades et kaebuste menetlusse võtmise üle otsustab täitevvõimu asutus, kes diskretsiooniotsustuste tegemisel ei ole sõltumatu, vaid lähtub nt kokkuhoiu eesmärgist). Eelnõu § 5 p-dega 3, 7-11 asendatakse TKS-s TVK Arvestatud ja selgitatud. istungite protokollimine helisalvestamisega. Kuivõrd tarbijavaidluste komisjon ei korralda Eelnõuga kavandatud muudatustega tunnistatakse füüsilisi istungeid, vaid kõik istungid toimuvad kõik protokollimist puudutavad nõuded, millest Microsoft Teamsi vahendusel, mis võimaldab nähtub, mida protokollitakse, kehtetuks ega kehtestata lihtsasti istungeid ka salvestada, sh mitte ainult ning ei ole ette nähtud nõuete kehtestamist helisalvestada, siis on eelnõus tehtud muudatus helisalvestamisele. ning helisalvestamine on asendatud istungi salvestamisega. Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tehakse edaspidi kindlaks, millist istungit salvestati ja kuidas Lisaks on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et konkreetse menetlusega seotakse. Samuti palume istungi alguses öeldakse, millise vaidlusega on selgitada, kas salvestis lisatakse konkreetse asja  toimiku juurde (toimiku regulatsiooni TKS-s ei ole) tegemist (ehk mida salvestatakse) ning faili või kas salvestuse alguses öeldakse, mida ja millal pealkirja lisatakse konkreetse vaidluse number. salvestatakse või kas failile pannakse vastav pealkiri vms. Samuti palume selgitada, mis õiguslik tähendus Seadusesse on lisatud mh info tarbijavaidlusaja on helisalvestisel. Kuna nõudeid ei kehtestata, palume andmete säilitamise osas (§ 451) ning eelnõule on seletuskirjas kirjeldada, mis nõuetele eelnõu lisatud juurde TTJA infosüsteemi põhimääruse koostajate hinnangul peaks helisalvestamise muutmise kavand, et selleks kajastuks eraldi protseduur vastama. tarbijavaidlusasjade andmestik. Kuna nii protokollid kui ka helisalvestised sisaldavad isikuandmeid, siis palume seletuskirjas selgitada, mis on nende säilitamise kord, sh kus ja kaua neid säilitatakse (sh viidates ka asjakohasele regulatsioonile). Juhime tähelepanu, et isikuandmete säilitamise tähtaeg peab olema reguleeritud seaduse tasandil. Eesti Kaubandus- Eelnõu kohaselt nähakse ette, et tarbijavaidlusi hakkab Teadmiseks võetud. Tööstuskoda reeglina lahendama komisjoni esimees ainuisikuliselt, keerulisematel juhtudel aga moodustatakse kolmeliikmeline komisjon (eelnõu § 5 p 1, 2). Toetame plaanitavaid muudatusi. Ainuisikulise otsustamise võimalus sobib hästi olukordades, kus vaidlus on selge ja asjaolud üheselt mõistetavad. See võimaldab menetlusi korraldada paindlikumalt ja ressurssisäästlikumalt. Eelnõu seletuskirja (lk 11) kohaselt võib siiski juhtudel, kus vaidluse läbivaatamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel selgub, et asjaolud on ebaselged või keerukad, komisjoni koosseisu laiendada kolmeliikmeliseks. Selline paindlik lähenemine aitab säilitada menetluse  tõhususe, kuid samas tagab ka piisava põhjalikkuse ja õiguste kaitse keerulisemates vaidlustes. Oluline on seejuures, et komisjoni liikmete määramisel ja otsuste tegemisel järgitakse läbipaistvuse ning erapooletuse põhimõtteid, et säiliks usaldus tarbijavaidluste lahendamise süsteemi vastu. Teadmiseks võetud. Nõude suurus tarbijavaidluskomisjonis Eelnõuga nähakse ette, et tarbijavaidluskomisjon ei pea võtma avaldust menetlusse, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro (eelnõu § 5 p 5). Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot. Koda leiab, et alampiiri tõstmine 30 eurolt 50 eurole on mõistlik, sest see aitab vältida ebaproportsionaalselt väikeste nõuete menetlemist, vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Elektroonilise side seaduse muutmine Justiits- ja Eelnõu § 4 p-ga 1 suurendatakse riigilõivuseaduse Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. Digiministeerium (RLS) § 206 lõikes 1 (amatöörraadiojaama tööloa Amatöörraadiojaama tööloaga antakse isikule taotlus või tööloa kehtivusaja pikendamise taotlus) 10-õigus kasutada sagedusala, mis on riigi piiratud lt eurolt 20-le eurole. ressurss. Tegu ei ole kulupõhimõttelise arvestusega, vaid RLS § 4 lg 2 kohaselt on Riigilõivu tõusu põhjendatakse sellega, et kuna loa lõivumäära ettenägemisel arvestatud tööloaga kehtivusaeg eelnõuga kavandatud muudatustega saadavat hüve. Seletuskirja lisatud täpsem kahekordistub, siis on proportsionaalne selgitus. kahekordistada ka taotluse esitamise riigilõivu. RLS § 4 lg 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Eelnõu seletuskirjas ei ole täpsemalt selgitatud kas ja kuidas on plaanitav amatöörraadiojaama tööloa taotlemise riigilõivumäär kooskõlas RLS § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõttega. Palume seletuskirja selles osas täiendada. Palume täiendada eelnõu § 2 täiendavalt ühe punktiga: Arvestatud. Eelnõu täiendatud osas, mis paragrahvi 191 lg 6 tunnistatakse kehtetuks. See on puudutab ESS § 191 lg 6 kehtetuks tunnistamist. põhjendatud, kuna selle alusel kehtestatud määrust ei Eelnõu samuti täiendatud osas, mis puudutab rakendata enam. Volitusnormi kehtetuks ESS-is Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve tunnistamisega muutub kehtetuks (haldusmenetluse Ameti järelevalve infosüsteemi nimetuse seaduse § 93 lg 1) ka volitusnormi alusel kehtestatud täpsustamist. 11. veebruaril 2005. a Vabariigi Valitsuse määrus nr 30 Arvestame Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve „Riigilõivu tasaarvestuse kord numbrilubade Ameti järelevalve infosüsteemi andmekogu andmisel“. regulatsiooni ja põhimääruse osas tehtud tähelepanekutega ja vastavad muudatused on Eelnõu § 2 p-ga 4 muudetakse ESS paragrahvi 12, mis plaanis teha SeOS muudatusega. puudutab sagedusloa taotlemist. Seoses sagedusloa taotlemise regulatsiooniga peame vajalikuks teha ka järgimised märkused ESS-i regulatsiooni osas. A. ESS § 12 lg 1 sätestab, et sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. ESS § 12 lõikes 1 punktis 1 on loetletud isikuandmed, mida taotlus sisaldab, samas ei selge, kui kaua isikuandmeid töödeldakse. ESS § 12 alusel ei ole selge, kas eelnimetatud  infosüsteem on sama, mis seadme ohutuse seaduse (SeOS) §-s 12 nimetatud infosüsteem. Kui jah, siis tuleb muuta ESS-i regulatsiooni nii, et seal kajastuks korrektne infosüsteemi nimi, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. Kui tegemist on muu infosüsteemiga, siis palume täpsustada, kus asub infosüsteemi seaduse tasandi regulatsioon. Kui taotluste menetlemine toimub aga SeOS § 12 reguleeritud infosüsteemis, siis juhime tähelepanu, et nimetatud andmekogu regulatsioon ei vasta isikuandmete ega avaliku teabe töötlemise nõuetele. Teeme nimetatud andmekogu regulatsiooni kohta järgmised tähelepanekud. SeOS § 12 näeb ette, et andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna seaduse tasandi regulatsiooniga on andmekogu juba asutatud ning seda asutamist ei ole võimalik edasi delegeerida, tuleb sättest välja jätta sõnad „asutab ja“. SeOS § 12 ei näe ette, et andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Seaduses loetletud andmetest (nt ESS § 12, 34, LMS § 13) nähtub, et andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Sellisel juhul tuleb seaduse tasandil reguleerida: 1) mis eesmärgil andmeid töödeldakse – andmete töötlemise eesmärk ei saa olla pelgalt andmete kogumine, vaid see on seotud asutusele seadusega pandud ülesannete täitmisega;  2) milliseid isikuandmete kategooriaid 3 töödeldakse, nt üldandmed (….), hariduse andmed jne; 3) kes on isikuandmete töötlemisel vastutav või kaasvastutavad töötlejad; 4) kui kaua andmeid säilitatakse. Seega tuleb SeOS § 12 täiendada sätetega, mis näevad ette töödeldavate isikuandmete kategooriad ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja. SeOS § 12 lg 5 näeb ette, et põhimääruses sätestatakse andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu tingimused. Juhime tähelepanu, et üldjuhul nähakse põhimääruses ette ka andmekogu pidamise kord, andmeandjad, andmevahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja ülesanded, juurdepääs ja väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused. Hetkel ei nähtu volitusnormist, et ministrile oleks edasi delegeeritud õigus määrata kindlaks andmeandjad ja nende poolt esitatavad andmed (põhimääruse § 6), andmete säilitamise tähtaeg (põhimääruse § 9) jne. Põhimääruse § 8 lg 2 kohaselt on andmekogus töödeldavad andmed seadme auditi, kontrolli ja isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta on avalikud. Juhime tähelepanu, et kui isikuandmeid (mis üldjuhul kannavad AK märget) avalikustatakse, siis peab 3 Isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. NB! üldandmete hulka ei kuulu eriliiki isikuandmeid (sh rahvus). selleks olema seaduse tasandil (ei piisa põhimääruse tasandist, vt § 8 lg 4) ette nähtud norm, millest nähtub, milliseid andmeid avalikustatakse ning mis eesmärgil neid avalikustatakse ning kui kaua neid avalikustatakse. Palume viidata, millise normi alusel on tunnistuse andmed avalikud. Põhimääruse § 8 lg 5 näeb ette andmekogu andmetele juurdepääsu. Juhime tähelepanu, et eristada tuleb juurdepääsu ja väljastamist. Juurdepääs tähendab võimalust andmekogusse siseneda ja seal andmeid näha. Ilmselt ei ole lõikes ette nähtud, et kõik loeteletud isikud ja asutused saavad andmekogusse sisenedes andmeid näha. Näiteks ei ole ilmselt igal sissetuleva kirja saatjal (kuna andmekogu kasutatakse ka TTJA dokumendiregistrina) võimalus andmekogusse siseneda ja enda kohta andmeid näha. Palume säte sõnastada nii, et eristatud oleks juurdepääs ja andmete väljastamine. ESS § 13 lg 10 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Selgitatud. ESS § 13 lg 10 eesmärk ei ole olnud Järelevalve Infosüsteemis ei avalikustata tunnistada kogu amatöörraadiojaama ning amatöörraadiojaama ning füüsilise isiku vee- või füüsilise isiku vee- või õhusõiduki sagedusloa õhusõiduki sagedusloa andmise otsust ja sagedusloa andmise otsus ja sagedusloa tingimused tingimusi. asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. ESS § 13 lg 10 reguleerib üksnes otsuse ja loa Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § avaldamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes Ameti järelevalve infosüsteemis. Kuivõrd ESS § viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja 13 lg 9 näeb ette, et kõik sagedusloa andmise dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud otsused ja sagedusloa tingimused infosüsteemis seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avaldatakse, siis sama paragrahvi lõige 10 loob avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele erandi dokumentide infosüsteemis avaldamisele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. nende sageduslubade puhul, mis sisaldavad Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik isikuandmeid, millele juurdepääsu töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja võimaldamine kahjustaks andmesubjekti eraelu arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud puutumatust. juurdepääsupiirang. Raadioamatöörid ja füüsilise isiku vee- või AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. õhusõiduki sagedusloa omanikud ei ole Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid ettevõtjad. Antud sagedusload antakse teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas enesearendamiseks ja side pidamiseks isiklikel piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned mittetulunduslikel raadiotehnilistel eesmärkidel. üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Küll aga sisaldavad nimetatud sagedusloa andmise otsused ja sagedusload isikute eraelulisi Isikuandmetele saab juurdepääsupiirangu seada AvTS kontaktandmeid ja elukoha aadresse, millele § 35 loetletud alustel. Palume selgitada, mis alusel on alalise juurdepääsu andmine infosüsteemis võib tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ülejäänud oluliselt kahjustada nende eraelu puutumatust. teave sagedusloa andmise otsuses ja sagedusloa tingimustes. Kui sagedusloa andmise otsuse kohta Eelnev ei tähenda, et kõnealustele esitatakse teabenõue, siis kas otsus väljastatakse, kuid sageduslubadele ja nende andmise otsustele kinni kaetakse üksnes isikuandmed. Juhul kui kehtiks täies osas juurdepääsupiirang, vaid et kaitstavad on üksnes isikuandmed, siis tuleb ESS § 13 dokumendid ei ole kättesaadavad infosüsteemis. lg 10 seadusest välja jätta, kuna see kordaks AvTS § Teabenõude korral edastataks otsus ja 35 ette nähtud alust. sagedusluba osas, mis ei kuulu vastavalt AvTS §- le 35 üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma Samuti selgitame, et ESS § 13 lg 10 sätestati üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla 2016. aastal Õiguskantsleri ettepanekul, et tagada õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS selgesõnaliselt asjaolu, et nimetatud sagedusload § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes ja otsused nende andmiseks ei kuuluks ESS § 13 juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha lg 9 alusel avaldamisele toona majandustegevuse üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas registris. AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. 2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti seadusandluse kooskõlale nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Välja tuleb tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on. Samuti on vajalik täpsustada, kas tegemist on täiendava juurdepääsupiirangu alusega või on võimalik kaitstav teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks ka AvTS-i alusel. Viimasel juhul tuleb ESS § 13 lg 10 seaduses kehtetuks tunnistada. Kui tegemist on uue juurdepääsupiirangu alusega, tuleb säte ümber sõnastada, nähes seal ette mida puudutavat teavet ja mis eesmärgil ning vajadusel, kui kaua kaitstakse.  ESS § 1021 näeb ette isikuandmete kaitse. Juhime Arvestatud. ESS § 1021 tunnistatakse terves osas tähelepanu, et osaliselt kattub regulatsioon kehtetuks. isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seaduse regulatsiooniga. Palume seega kõnealuse sätte regulatsioon üle vaadata, et see ei dubleeriks riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu määrust ega kordaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatut. Eesti Oleme Eesti Infotehnoloogia ja Võtame teadmiseks. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus (ITL) tutvunud eelnõus Telekomm- sisalduvate muudatustega, mis mõjutavad Eesti unikatsiooni Liit sideettevõtteid (eelnõu §-id 2, 4 ja 5). Anname teada, et meil ei ole eelnõu kohta ettepanekuid. Avaldame toetust eelnõu § 2 punktiga 12 elektroonilise seaduse § 137 lg 3 kehtetuks tunnistamisele, millega muudetakse side valdkonna aruandlus aastapõhiseks. Toetame ka eelnõu seletuskirja lk 8 välja toodut, mille kohaselt vähendatakse selle muudatusega ka küsitavate andmete koosseisu. Lisaks toetame eelnõu § 5 punktiga 4 tarbijavaidluste komisjoni menetlusse võetavate nõuete alamäära tõstmist 50 euroni. Eesti Kaubandus- Selgitatud ja seletuskirja täiendatud. Eelnõuga on kavandatud ka riigilõivuseaduse Tööstuskoda Amatöörraadiojaama tööloaga antakse isikule muudatused. Näiteks eelnõu kohaselt tõuseb õigus kasutada sagedusala, mis on riigi piiratud amatöörraadiojaama tööloa riigilõiv 10 eurolt 20 ressurss. Tegu ei ole kulupõhimõttelise eurole (eelnõu § 4 p 1). Samuti ütleb seletuskirja lk 2, arvestusega, vaid RLS § 4 lg 2 kohaselt on et „Riigilõivuseaduse muudatuse eesmärk on otseselt seotud ESS-i muudatustega, millega pikendatakse lõivumäära ettenägemisel arvestatud tööloaga amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning saadavat hüve. Seletuskirja lisatud täpsem selgitus.  ühtlustatakse raadioteenuse osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse (MeeTS) alusel antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksu“. Kaubanduskoda leiab, et pelgalt loa kehtivusaja pikenemine ei tähenda automaatselt haldusorgani töömahu või kulu suurenemist. Kui menetlustoiming iseenesest ei muutu töömahukamaks, ei pruugi suurem riigilõiv olla põhjendatud. Sellisel juhul ei ole muudatus kooskõlas eelnõu üldise eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada regulatsioone. Palume seletuskirjas täpsustada, mille põhjal on kulupõhimõtte rakendamist hinnatud, ning kaaluda, kas lõivude tõstmine on antud juhul proportsionaalne ja põhjendatud. Me ei ole vastu riigilõivu tõstmisele, kui see on põhjendatud, kuid sellist muudatust ei tohiks peita kobareelnõusse, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat. Väärismetalltoodete seaduse muutmine Justiits- ja Eelnõu § 8 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks ning Arvestatakse. Kande õiguslik alus ei ole muul Digiministeerium seletuskirjas selgitatakse, et VMTS § 201 lõige 5, mis tasandil reguleeritud. Kande õiguslik alus on tehniline muudatus ilma sisulise muutuseta. Seda, säilitatakse VMTS § 201 lõikes 5. kas registreeringu kehtivusaega pikendatakse kande tegemisega või muul viisil, ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida. JUSTDIGI kommentaar punktile 2: Palume selgitada, kas see on reguleeritud muul tasandil kui seadusega  ning mis see regulatsioon on. St kannete tegemine ja kannete õiguslik tähendus peab olema reguleeritud ja selge. Muud märkused: Justiits- ja Täiendavalt märgime, et isikuandmete kaitse Arvestatakse. Teisel kooskõlastusringil esitame Digiministeerium üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik AKI-le arvamuse andmiseks. konsulteerima järelevalveasutusega (Eestis Andmekaitse Inspektsioon (AKI)), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis on seotud isikuandmete töötlemisega (vt IKÜMi artikli 36 lõige 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese kooskõlastusringil arvamuse küsimisega. IKÜMi artikli 52 järgi tegutseb AKI IKÜMiga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Seetõttu ei ole Justiits- ja Digiministeeriumil võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab ise eelnõu AKI-le kooskõlastamiseks edastama. Tarbijakaitse ja Täname võimaluse eest avaldada arvamust Selgitatud. Uute riigilõivude kehtestamine vajab Tehnilise Järelevalve alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse põhjalikumat analüüsi, mida käesoleva eelnõu Amet (bürokraatia vähendamine) eelnõule (edaspidi eelnõu). kiireloomulisuse tõttu ei jõua teha. Võtame Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ettepaneku teadmiseks ja analüüsime vajadust. TTJA) toetab eelnõu eesmärki halduskoormust vähendada ja ettevõtjaid liialt bürokraatlike nõuete täitmisest vabastada. TTJA teeb siinkohal ettepaneku täiendada eelnõu riigilõivuseaduse muudatustega, mis tasakaalustavad täiendavalt riigipoolsete toimingute tegemisele kuluvat ressurssi. Alternatiivselt teeb TTJA ettepaneku käesolevas arvamuses esitatud muudatusettepanekute arvestamiseks eraldiseisvas eelnõus. TTJA täiendavad muudatusettepanekud on ühtlasi seotud Rahandusministeeriumi eelarverevisjonis tehtud tõhustamisettepanekutega. Tarbearvestite statistilise taatluse riigilõiv Tarbearvestite (nt vee-, soojus- ja elektriarvestite) statistiline taatlus koosneb kolmest teineteisele järgnevast menetlusest, iga järgnev alamteenus eeldab eelmise sooritamist, mistõttu moodustavad need tervikliku menetlusahela. Menetluse maht sõltub otseselt kogumite arvust ja suurusest: 1. kogumite moodustamise taotlusega esitatud andmete kontroll (määruse nõuetele vastavus ja andmete terviklikus) ja mõõtevahendite kogumite moodustamine ning kinnitamine; 2. esindusvalimi moodustamise taotlusega esitatuid andmete kontroll ja andmete võrdlemine kinnitatud kogumite andmetega. Kogumite muutusest tulenev andmete töötlemine, sh MS Office tarkvaraga loetelust juhuslikest arvestitest koosnevate valimite moodustamine ja kinnitamine; 3. esindusvalimi taatlustulemuste kohaldamise taotlusega esitatud dokumentide kontroll, sh taatlustulemuste kontroll ja kogumi taadelduks tunnistamine. Kõigi etappide puhul tuleb TTJA-l kontrollida esitatud andmete vastavust, teha võrdlusi kogumite ja valimite lõikes ning hinnata taatlustulemuste kehtivust. Tegemist on ressursimahuka teenusega, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osutab ettevõtjatele, võimaldamaks kuluefektiivselt suures koguses mõõtevahendite taatluskulusid kokku hoida, kuid senini puudub statistilise taatluse ja taadelduks tunnistamise teenusel riigilõiv. Kusjuures potentsiaalne kokkuhoid ületab ka Vee-ettevõtjate Liidu taotletava elektroonsete veearvestite pretsedenditu taatluskehtivusaja kahekordistamist ilma OIML D10 kohase tõenduseta. Praeguses olukorras kasutavad ettevõtjad statistilise taatluse teenust riigilõivuta. Kogumite moodustamisel arvestite arvu alampiiri puudumine on viinud selleni, et osa ettevõtjaid moodustab põhjendamatult väikseid kogumeid, et vältida suuremate kogumite ja valimite läbiviimisega kaasnevaid riske. Sellise praktika tulemusena võib statistilise taatluse käigus kujuneda olukord, kus taatlustulemus rakendub lõpuks ainult kümnekonnale või paarikümnele mõõtevahendile. See moonutab statistilise taatluse eesmärki, milleks on pakkuda kuluefektiivset võimalust korraga suure kogumi mõõtevahendite taatlemiseks, vähendades samas riigi ja ettevõtja koormust. Väikeste kogumite kasutamine suurendab hoopis menetluskoormust, sest iga kogumi puhul tuleb täita kõik ettenähtud menetlusetapid (kogumi moodustamine, valimi määramine, valimi taatlemine, tulemuste hindamine, kogumi taadelduks tunnistamine või kehtetuks tunnistamine). Kui kogumite suurus on väike, ei teki statistilise taatluse eeldatud efekti, kuivõrd iga menetluse lõpptulemus mõjutab vaid väga vähest hulka mõõtevahendeid. Samas suureneb TTJA poolt taatluste menetlustele kuluv ressurss, sest menetletavate kogumite arv suureneb. Seetõttu on põhjendatud kehtestada riigilõiv ka statistilise taatluse teenusele ning siduda lõiv kogumi ja valimi suurusega. Kavandatav muudatus näeks ette, et iga alammenetluse eest tasutakse eraldi riigilõivu ning lõivumäärad sõltuvad kogumite arvust. Selline lahendus ei soodustaks põhjendamatult väikeste kogumite moodustamist, suunaks statistilist taatlust kasutama eesmärgipäraselt ehk suurte kogumite korral ning aitaks tasakaalustada riigi kulutusi ja vähendada põhjendamatult väikestest kogumitest tulenevat menetluskoormust. Vastavalt statistilise taatluse menetlustele, teeme ettepaneku järgmiste riigilõivude kehtestamiseks: 1. Kogumi moodustamise taotluse läbivaatamine (200 eurot + 20 eurot/kogum). See on töömahukaim osa menetlustest, sest TTJA peab kontrollima kogumi moodustamise aluseks olevate andmete vastavust määruses sätestatud nõuetele, hindama kogumi ühtsust ja kooskõla (nt tootja, tüüp, täpsusklass) ning kinnitama kogumi. Kuivõrd kogumi moodustamise taotluse läbivaatamisele kulub enim ressurssi, siis teeme ettepaneku määrata taotluse läbivaatamisele põhitasu 200 eurot ning täiendavalt 20 euro suuruse tasu iga kogumi kohta. 2. Esindusvalimi moodustamise taotluse läbivaatamine (100 eurot + 20 eurot/kogum). Selles etapis kontrollib TTJA, et taotluses esitatud andmed vastaksid eelnevalt kinnitatud kogumite andmetele, ning moodustab juhusliku valimi (vajaduse korral MS Office’i või muu tarkvara abil). Kuna töömaht on väiksem kui kogumi moodustamisel, on põhitasu madalam (100 eurot), kuid täiendav tasu 20 eurot kogumi kohta on vajalik mitme kogumi korral tekkiva lisatöö arvestamiseks. 3. Esindusvalimi taatlustulemuste kohaldamine (20 eurot/kogum). Kõige lühem etapp, mis hõlmab taatlustulemuste kontrolli ning kogumi taadelduks tunnistamist. Menetlusele kuluv ressurss on kõige väiksem, mistõttu piisab 20 euro suurusest tasust kogumi kohta. Selline riigilõivude diferentseerimine peegeldaks menetlustele kuluvat tegelikku töömahtu, kuivõrd kõige kõrgem lõiv määratakse töömahukaimas etapis (kogumi moodustamine) ning hilisemates etappides on tasud madalamad. Muudatus tagab, et TTJA pakutav teenus muutub kulupõhisemaks ja proportsionaalsemaks, säilitades samas ettevõtjatele võimaluse kasutada statistilist taatlust kui kuluefektiivset alternatiivi kordustaatlusele. Tehtud ettepaneku näitlikustamiseks toome välja ühe kogumi menetlemise korral kujuneva statistilise taatluse teenuse maksumuse: Kogumi moodustamise taotluse läbivaatamine: 200 eurot + 20 eurot = 220 eurot. Esindusvalimi moodustamise taotluse läbivaatamine: 100 eurot + 20 eurot = 120 € eurot. Taatlustulemuste kohaldamine: 20 eurot. - Kokku oleks ühe kogumi menetlemise puhul tasumisele kuuluv riigilõiv 360 eurot. Kavandatav muudatus näeks ette, et iga alamteenuse eest kehtestatakse eraldi riigilõiv ning lõivumäärad sõltuksid kontrollitavate mõõtevahendite hulgast. Selline lähenemine tagaks proportsionaalselt menetlustega tekkinud kulude katmise. Alammenetluste eristamine riigilõivu määramisel tagab, et ettevõtjatele ei kaasneks põhjendamatut riigilõivu olukorras, kus algselt moodustatud kogumi suhtes ei esitata hiljem järgmise alammenetluse taotlust. Samuti tagab ettepanek, et suuremate kogumite puhul, kus töödeldavate andmete maht ja menetlusele kuluv ressurss on suurem, rakendub ka kõrgem riigilõiv. Teenuse lõivustamine võimaldab katta vähemalt osa menetluse tegelikest kuludest ning väldib olukorda, kus mahuka ja ettevõtjatele otseselt kasuliku teenuse kulud langevad täielikult riigi kanda. Kavandatud lõivumäärad ei kata kogu taatlusteenuse kulu, kuid tagab õiglasema kulude jaotuse riigi ja ettevõtjate vahel. Samal ajal säilib ettevõtjate jaoks võimalus kasutada statistilist taatlust kui kuluefektiivset lahendust, võrreldes iga mõõtevahendi üksiktaatlusega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada riigilõiv tarbearvestite statistilise taatluse teenuse eest täiendades riigilõivuseadust järgnevalt: 1. Lisada paragrahv 2041 järgmises sõnastuses: „§ 2041 . Statistilise taatlusega seotud toimingud (1) Mõõteseaduse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetatud statistilise taatluse mõõtevahendite kogumi moodustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot taotluse kohta ning 20 eurot iga kogumi kohta. (2) Mõõteseaduse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetatud statistilise taatluse mõõtevahendite esindusvalimi moodustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot taotluse kohta ning 20 eurot iga kogumi kohta. (3) Mõõteseaduse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetatud statistilise taatluse mõõtevahendite esindusvalimi taotlustulemuse kohaldamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot iga kogumi kohta.“ Vastavushindamisasutuse ja taatluslabori tegevusõiguse andmine Vastavushindamisasutuse ja taatluslabori tegevusloa sh teavitamise korral on õiguslikult tegu majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel tehtava toiminguga, mille puhul on ette nähtud riigilõivuseaduse § 344 alusel riigilõiv 20 eurot. Senine riigilõivumäär on sümboolne ega hüvita tegelikke menetluskulusid. Vastavushindamisasutuse või taatluslabori tegevusloa taotluse läbi vaatamisele, otsuste vormistamisele sh allkirjastamisele ja registritesse kandmisele kulub minimaalselt pool tööpäeva, kuid vastavalt taotlusele võib kuluda ka mitmeid nädalaid. Tegelikult on keskmine vastavushindamisasutuse või taatluslabori tegevusloa menetlemine oluliselt töö- ja ajamahukam kui tavaliste majandustegevuse lubade puhul. Lisaks on taatluslaborite tegevusõigusega kaasnev taatlusmärgise kooskõlastamine täna samuti riigilõivuvaba, kuigi see nõuab sisulist menetlust ja katseid (kleebise materjali sobivuse hindamine). Vastavushindamisasutuse tegevusõigus annab loa tegutseda kogu Euroopa Liidus ning on seega märkimisväärselt suurema väärtusega kui enamik teisi määratlemata tegevuslubasid. Menetlus hõlmab muu hulgas esitatud dokumentatsiooni põhjalikku kontrolli (sh vastavus toote nõuetele vastavuse seadusele ja EL õigusaktides ette nähtud nõuetele) ja järelevalveks vajalike alusandmete töötlemist. 4 (4) Menetluse käigus peab TTJA tegema otsuseid, mille õiguslik tagajärg on suur - antud tegevusõigus on eelduseks ettevõtte osalemisele Euroopa turul. Näiteks sõltuvalt taotluses esitatud metoodikate ja kategooriate arvust või teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse akrediteeringust võib menetlusele kuluda mõni tööpäevi kuni mitu nädalat, hõlmates täiendavaid päringud ja selgitusi. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku järgmiste riigilõivude kehtestamiseks:  põhitasu 150 eurot, mis katab baastasemel menetluse (taotluse kontroll, registrisse kandmine, järelevalve ettevalmistus), ning  lisatasu 20 eurot iga taotluses esitatud metoodika või kategooria kohta, mis peegeldab täiendavat töömahtu dokumentide ja hinnangute läbivaatamisel.  taatlusmärgise kooskõlastamine 80 eurot (taotluse kohta), mis katab menetluse kulud sh märgiste katsete läbiviimise ja pildistamise ning avaldamise. Selline jaotus võimaldab TTJA hinnangul siduda riigilõivu tegeliku töökoormusega. Riigilõiv sarnaneks akrediteerimistasude loogikale, kus tasu sõltub metoodikate arvust, sest iga lisametoodika või - kategooria suurendab menetlusele kuluvat ressurssi. Aastas esitatakse hinnanguliselt 5–10 kõnealust tegevusloa taotlust. Taotlustes esitatud metoodikate arv varieerub oluliselt (ühest kuni mõnekümneni), mis tähendab, et menetluskulu võib taotluste lõikes olla väga erinev. Kavandatav lõivumäär tagab kulude õiglasema jaotuse - taotlejad, kes esitavad mahukamaid taotlusi, panustavad ka suurema omaosalusega. Kokkuvõttes aitab muudatus tagada, et riigi pakutav teenus oleks kulupõhisem, õiglasem ja proportsionaalne antava hüve väärtusega, vähendades  samal ajal põhjendamatult väikese riigilõivuga kaasnevat koormust riigile. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada riigilõivuseadust järgnevalt: 1. Lisada paragrahv 2042 järgmises sõnastuses: „§ 2042 . Vastavushindamisasutuse või taatluslabori tegevusloa ja taatlusmärgise kooskõlastamise taotluse läbivaatamine (1) Vastavushindamisasutuse või taatluslabori tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot ning 20 eurot iga taotluses esitatud metoodika või kategooria kohta, milles soovitakse teenust osutada. (2) Taatlusmärgise kooskõlastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.“ II kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud arvamuse esitaja paragrahv, osaliselt/selgitatud lõige, punkt Justiits- ja Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused eelnõu Arvestatud. Eelnõu ja digiministeerium mõjuanalüüsi kohta seletuskirja vastavalt täiendatud. 1. Seoses väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmisega ei ole meie varasemaid märkuseid, mis tehti seletuskirja faili, arvestatud. Viidatud on üksnes hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) erandile, kuid ei põhjendata erandi kasutamist konkreetse eelnõu osas. Seega palume lisada ka sisulise põhjenduse erandile. Kuna eelnõuga vähendatakse mitmete sihtrühmade halduskoormust, siis on mõju eelduslikult neile positiivne, kuid tõendamist vajab, kas sellega ei kaasne uusi nõudeid, kohustusi või piiranguid ja kohanemisvajadust neile või kellelegi teisele. Lisada info, kuidas tuvastati muudatuste vajadus. Kas siia panustasid nt ka mõjutatavad sihtrühmad ise (ettepanekud tulid neilt?), toimusid sihtrühmade kaasamised ning kuivõrd on muudatuste näol üldse tegemist olukordadega, kus oleks saanud kaaluda nt erinevaid alternatiive. Viidatud info tuleb kajastada HÕNTE § 42 lg 2 kohaselt seletuskirja 2. osas („Seaduse eesmärk“). 2. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Andmekaitseinspektsioon Nõustume Justiits- ja Digiministeeriumi I kooskõlastusringil Selgitatud. Seadme ohutuse esitatud tähelepanekutega Seadme ohutuse seaduse (SeOS) §-ga 12 seaduse muudatus on reguleeritud infosüsteemi kohta, et nimetatud andmekogu ministeeriumis välja töötamisel regulatsioon ei vasta isikuandmete nõuetele. Andmekogu puhul ja saadetakse tuleb seaduse tasandil kehtestada 2 (2) isikandmete taatlemise kooskõlastamisele 2026. aasta eesmärk ja ulatus, töödeldavate isikuandmete koosseis (hetkel on alguses. andmete koosseisud toodud andmekogu põhimääruse lisas 1), vastutav töötleja ja andmete säilitamine. Palume täpsustada, millal on kavas teha vastavad muudatused SeOS-es. Alkoholiseaduse muudatused Justiits- ja § 1 p 15 Eelnõu § 1 p-ga 15 nähakse ette pikem üleminekuperiood ettevõtjate Arvestatud. § 1 p 15 on digiministeerium jaoks, kes sätte jõustumise ajal e-kaubanduses tegutsevad eelnõust välja jäetud. (01.01.2027). See tähendab, et ettevõtjad, kes seaduse jõustumise Eelnõust võeti välja ka pärast I hetkel e-kaubandusega ei tegele, aga alustavad peale seaduse kooskõlastusringi lisatud jõustumist tegevusega, neile kohalduvad eelnevalt toodud sätetes kohustus ettevõtjatele e- nimetatud nõuded koheselt. kaubanduses enne alkohoolse joogi tehingu lõpuni viimist e- Palume läbi viia põhiseaduspärasuse analüüs ja täiendada identimise kaudu kontrollida seletuskirja veenva põhjendusega, miks koheldakse ettevõtjaid isiku täisealisust, kuna erinevalt. PS § 12 lg 1 riive on, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases muudatus vajab täiendavat olukorras olevaid isikuid. Võrdsuspõhiõiguse kontrollskeemis tuleb mõjude analüüsi ja laiemat muuhulgas hinnata, kas eesmärk on legitiimne, st kas ebavõrdseks kaasamist. kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Asjaolu, et ettevõtjad on alustanud enda tegevusega erineval ajal, ei pruugi olla piisav põhjus, et neid erinevalt kohelda. Eelnõu seletuskirjas tuleks tuua põhiseaduspärasuse analüüs seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena välja. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud põhiseaduspärasuse analüüsile. Kaaluka põhjuse puudumisel palume panna hilisem rakendusaeg kõigile ettevõtjatele samasugune, st kaotada erinev üleminekuaeg ettevõtjatele sõltuvalt tegevuse alustamise ajast. Täiendavalt palume arvestada eelnõu faili kommentaaris toodud märkustega normi sisu osas. Eesti Kaubandus- § 1 p 12 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) esitab Arvestatud. Alkoholiseaduse Tööstuskoda arvamuse alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatus, millega oli plaanis eelnõu kohta. Kuna Kaubanduskoja 29.10.2025 Majandus- ja lisada vanuse kontrollikohustus Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud arvamust ei ole enne tellimist e-kaubandusest arvestatud ega kajastatud eelnõu kooskõlastustabelis (eelnõu lisa 2), on eelnõust eemaldatud. siis esitame oma seisukohad uuesti. Oleme eelnõu uuendatud Muudatus vajab täiendavat versiooniga tutvunud ning Kaubanduskoda ei toeta eelnõu § 1 p-i 12, mõjude analüüsi ja laiemat mille kohaselt lisandub e-kaubanduses alkoholi tellimisel kaasamist. lisakontrollikiht. Eelnõu kohaselt peab ostja e-poest alkoholi ostes enne tellimuse tegemist tuvastama ostja vanuse e-identimise kaudu (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID). Järgnevalt selgitame, miks Kaubanduskoda plaanitavat muudatust ei toeta. 1. Vastuolu eelnõu eesmärgiga ning hea õigusloomega Kaubanduskoda toetab eelnõu algset eesmärki vähendada bürokraatiat ja lihtsustada ettevõtjate halduskoormust. Samas tekitab küsimusi eelnõu § 1 p 12, mis hoopis suurendaks ettevõtete koormust. Kaubanduskoja hinnangul ei ole aktsepteeritav, et eelnõu, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, täiendatakse punktidega, mis hoopis suurendavad bürokraatiat. Selline muudatus ei ole kooskõlas eelnõu algse eesmärgiga ega vasta hea õigusloome tavadele. Meie hinnangul vajab see ettepanek tavapärast seadusloome protsessi, sh põhjalikku mõjuanalüüsi ja avalikku arutelu. Seetõttu leiame, et uue nõude käsitlemine tuleks viia läbi teise eelnõu raamesse, kus seda saaks adekvaatselt hinnata ja kaaluda alternatiive. Käesoleval juhul on antud punkt eelnõusse lisatud menetluse poolepeal, mis ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. 2. Kulude kasv Lisakontrollikiht e-kaubanduses alkoholi tellimisel toob keskmise e- poe jaoks olulise lisakulu: esmase arenduse maksumus on hinnanguliselt ca 5000 eurot ning lisanduvad jooksvad kulud. See  suurendab ettevõtjate kulukoormust ja vajab enne põhjalikku mõjuanalüüsi. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda ei toeta eelnõu § 1 p-i 12 ning palume antud sätet eelnõusse mitte lisada. Palume ettepaneku suhtes viia läbi tavapärane seadusloome protsess, sh põhjalik mõjuanalüüs ja avalik arutelu. Eesti Väikepruulijate Liit § 1 p 12 Eesti Väikepruulijate Liit (EVPL) peab vajalikuks märkida, et Arvestatud. Alkoholiseaduse “kaasamine” ei ole meie arust päris see, kui algupärast muudatus, millega oli plaanis kommentaarideks saadetud eelnõud muudetakse ja täiendatakse lisada vanuse kontrollikohustus teiste ametnike poolt ning siis antakse lihtsalt teada, et nüüd on see enne tellimist e-kaubandusest eelnõu nüüd siis selline ja rohkem kommentaare ei soovita. Hetkel on eelnõust eemaldatud. jääb kooskõlastustabelist petlik mulje, et EVPL on eelnõuga ilma Muudatus vajab täiendavat kommentaarideta nõus olnud, sest eelnõu algsele versioonile meil mõjude analüüsi ja laiemat tõesti kommentaare ei olnud. kaasamist. Täpsemalt ei olnud algses versioonis e-kaubanduse puhul ostja isiku tuvastamist enne tehingu tegemist, kuid lõplikku versiooni on see siiski lisatud. Tõsi, Sotsiaalministeerium küsis privaatselt EVPLi arvamust selle kohta, mille me ka andsime, kuid avalikku arutelu ei toimunud, veel vähem saime aimu eelnõu olulisest muutusest. EVPL on bürokraatia kasvu vastu irooniliselt läbi bürokraatia vähendamise eelnõu. Toon siinkohal ära ka väljavõtte meie vastusest Sotsiaalministeeriumile: “Ostja vanuse tuvastamise nõue tellimisel kasutades Smart IDd või mõnd muud samaväärset vahendit sulgeks koheselt kõikide väiketootjate /---/ e-poed, sest sellise lahenduse sinna juurdepookimine on väga kulukas, sest nõuab IT arendust ja ilmselt ka paljudel juhtudel e-poe platvormi vahetust. IT firmad saaksid küll tööd ja mõned e-poe platvormid kliente juurde, kuid lõpuks  väheneks lihtsalt masstoodangule alternatiivsete toodete pakkumine.” Kuigi eelnõu annab võimaluse e-identimist vältida, siis juba selle lisamine seadusesse võib olla vastuolus Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldusega 1/2025 vanusetuvastuse kohta. Palume, et Justiits- ja Digiministeerium (või AKI) annab ka sellekohase hinnangu. Elektroonilise side seaduse muudatused Justiits- ja § 2 p 4 Eelnõu § 2 p-ga 4 asendatakse sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Selgitatud. Seadme ohutuse digiministeerium Järelevalve Infosüsteem“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise seaduse muudatus on välja Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem“ vastavas käändes. töötamisel ja saadetakse kooskõlastamisele 2026. aasta Kooskõlastustabelis on märgitud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise alguses. Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi andmekogu regulatsiooni ja põhimääruse osas tehtud tähelepanekutega arvestatakse ning vastavad muudatused on plaanis teha seadme ohutuse seaduse (SeOS) muudatusega. Palume täpsustada kooskõlastustabelis SeOS muutmise eelnõu ajakava, kuhu kõnealused muudatused on kavandatud.  § 2 p 15 Eelnõu § 2 p-ga 15 tunnistatakse kehtetuks elektroonilise side Arvestatud. seaduse (ESS) § 1021. JDM palus esimesel kooskõlastusringil kõnealuse sätte regulatsioon üle vaadata, et see ei dubleeriks riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu määrust ega kordaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatut. Nüüdseks oleme aga tuvastanud, et kõnealuse sättega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EL, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), ning mis on erinorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) suhtes (vt IKÜM art 95). Sellest tulenevalt palume ESS § 1021 kehtetuks tunnistamine eelnõust siiski välja jätta. Tarbijakaitseseaduse muudatused Justiits- ja § 5 p 4 Eelnõu § 5 p-ga 4 täiendatakse tarbijakaitseseadust (TKS) normiga Arvestatud. Eelnõu teksti on digiministeerium tarbijavaidluste andmete säilitamise kohta (kavandatav § 451). muudetud ning sätestatud, et kolm aastat hakkab kulgema Sättest ei ole selge, kui kaua säilitatakse andmeid ja dokumente. tarbijavaidluskomisjoni Soovitame tähtaja määrata tarbijavaidluskomisjoni menetluse menetluse lõppemisest arvates. lõppemisest arvates, kuna menetluse lõpp ei pruugi olla üksnes vaidluse lahendamine, vaid ka rahuldamata jätmine või ka tarbija poolt avalduse tagasivõtmine. § 5 p 5 ja 7 Eelnõu § 5 p-dega 5 ja 7 muudetakse TKS-is tarbijavaidluste Arvestatud. Eelnõust ning komisjoni (TVK) sekretariaadi rolli. seletuskirjast on eemaldatud muudatused, millega Kuivõrd sisulisi õiguslikke kaalutlusotsustusi selle kohta, milliseid laiendatakse sekretariaadi vaidlusi TVK menetleb ja milliseid mitte, teevad muudatuste pädevust. kohaselt edaspidi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud (vt täpsemalt JDM märkust esimesel kooskõlastusringi kooskõlastuskirjas), kelle sõltumatuse kohta regulatsioon puudub ja kelle puhul ka ei saa tegemist olla sõltumatute isikutega, kuivõrd nad on täitevvõimu rolli täitvad ametnikud, kes on alluvussuhtes, ei ole tulevikus tagatud, et TVK on sõltumatu vaidlusi lahendav organ, mida näeb ette TKS § 40. Seega on muudatuste tulemusena TKS-i regulatsioon vastuoluline. Palume jätta TKS § 47 vastavad muudatused eelnõust välja. § 5 p 10-12 Eelnõu § 5 p-dega 10-12 muudetakse TKS-i seoses istungite Arvestatud. Eelnõu salvestamisega. seletuskirjas on selgitatud, kuidas toimub istugi Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kõik protokollimist puudutavad salvestamine (Microsoft nõuded (vt sisunõudeid TKS § 54 lg 11), kuid nõudeid Teamsi vahendusel) ning helisalvestamisele ei kehtestata. JDM tegi esimesel salvestuse pealkirjaks lisatakse kooskõlastusringil märkuse, milles palusime mh kirjeldada, mis konkreetse tarbijavaidluse nõuetele eelnõu koostajate hinnangul peaks helisalvestamise number. Lisaks on seletuskirjas protseduur vastama. selgitatud, et enne istungi salvestamise algust Seletuskirjast see ei selgu, täpsustatud ei ole ka eelnõu. informeeritakse vaidlevaid osapooli: 1) istungi salvestamisest; 2) selles, et salvestisega on võimalik hiljem tutvuda; 3) salvestised on kättesaadavad vaid vaidluse osapooltele ning TTJA-le,s .t  salvestisi avalikult ei jagata; 4) salvestisi säilitatakse kolm aastat arvates tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõppemisest. Andmekaitseinspektsioon § 5 p 4 Eelnõu § 5 p-ga 4 täiendatakse tarbijakaitseseaduse 6. peatüki 1. jagu Arvestatud ja selgitatud. §-ga 45¹, mis sätestab tarbijavaidluse andmete säilitamist. AKI Eelnõust on eemaldatud viide hinnangul ei ole eelnõus pakutud regulatsioon piisavalt selge. arhiiviseadusele ning § 45¹ lg-s Kavandatava § 45¹ lg-s 2 nähakse ette, et menetluse käigus kogutud 2 nähakse ette, et dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud tarbijavaidluse käigus kogutud õigusaktides ettenähtud korras. AKI hinnangul on tegemist sisutühja andmeid ja dokumente sättega, kuna see tegelikult ei reguleeri midagi. Arhiiviseadus ei näe säilitatakse kolm aastat arvates ette korda TTJA menetluse käigus kogutud andmete säilitamiseks ja tarbijavaidluste komisjoni kui tegemist on arhiiviseaduse mõttes arhiiviväärtusliku menetluse lõppemisest kuna dokumendiga, siis seda arhiivi üleandmist ja säilitamist on menetluse lõpp ei pruugi olla reguleeritud arhiiviseaduses endas. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et üksnes vaidluse lahendamine, menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm vaid ka rahuldamata jätmine aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. või ka tarbija poolt avalduse Seletuskirjas on täpsustatud ainult, et menetluse käigus kogutud tagasivõtmine. Lisaks on andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat ka juhul, kui tarbija seletuskirjas selgitatud, miks on avalduse tagasi võtnud. Seejuures jääb selgusetuks, mida on andmete töötlemisel ja tähendab õigusvaidluse lahendamine. Näiteks tarbijavaidlus on säilitamisel lähtutud just lahendatud ja sekretariaat lõpetab menetluse, kui kaupleja rahuldab kolmeaastasest tähtajast. tarbija nõude (tarbijakaitseseaduse § 48 lg 7 p 1). Kas siis tähtaja arvutamise alguspunktiks on tarbija nõude lahendamine, sekretariaadi poolt menetluse lõpetamine või mingi muu hetk, nt menetluse lõpetamise jõustumine, ehk ebamääraseks jääb, millal tegelikult tähtaeg hakkab kulgema? Arusaamatu on ka see, kuidas tähtaeg arvutakse avalduse tagasivõtmise juhul, st kas tagasivõtmisest alates, sekretariaadi menetluse lõpetamisest või mingist muust hetkest. Lisaks puudub seletuskirjas põhjendus tähtaja pikkuse osas. Palume säilitamise regulatsiooni paremine läbi mõelda, et isikuandmete säilitamise tähtaeg, sh selle arvutamise kord, oleks selgelt määratud ning põhjendada seletuskirjas, miks (mis eesmärgil) andmeid on vaja säilitada just sellise aja jooksul.  Riigilõivuseadus Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest 1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega sageduskanali kohta: 1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 95 eurot; 1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 191 eurot; 1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 572 eurot; 1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 474 eurot; 1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 381 eurot; 1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 95 eurot; 1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 191 eurot; 1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 474 eurot; 1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 947 eurot; 1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 289 eurot; 1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 756 eurot; 1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 381 eurot. 2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 100 kHz ribalaiuse eest: 2.1. sagedusalas kuni 2300 MHz – 22 eurot; 2.2. sagedusalas 2300 MHz kuni 4,2 GHz – 11 eurot; 2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2,50 eurot; 2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1,23 eurot; 2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,68 eurot. 3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 3.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 947 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.1 nimetatud juhtudel, – 95 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 474 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhtudel, – 48 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest. 4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 4.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 191 eurot; 4.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 28 eurot; 4.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot; 4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 20 eurot; 4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 48 eurot; 4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 381 eurot; 4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot; 4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot; 4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76 eurot; 4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot; 4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 474 eurot; 4.15. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot; 4.16. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 38 eurot; 4.17. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 48 eurot; 4.18. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 95 eurot; 4.19. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 191 eurot; 4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 48 eurot; 4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 95 eurot. 5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot. 6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest; 6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest; 6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 381 eurot; 6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 191 eurot; 6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 95 eurot; 6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 48 eurot; 6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 191 eurot; 6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot; 6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 381 eurot; 6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 756 eurot; 6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot; 6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1894 eurot; 6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 947 eurot; 6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 3776 eurot; 6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 95 eurot; 6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot; 6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 289 eurot; 6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot; 6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 572 eurot; 6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 2841 eurot; 6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot; 6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot; 6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 289 eurot; 6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 480 eurot; 6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 240 eurot; 6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot; 6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot; 6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 25 eurot; 6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 48 eurot; 6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot; 6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 191 eurot; 6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 756 eurot; 6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 381 eurot. 7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 191 eurot; 7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 76 eurot; 7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 76 eurot. 8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot. 9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 9.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525 MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 191 eurot iga sagedusala eest; 9.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 289 eurot. 10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu ribalaiuse eest: 10.1. kuni 0,1 MHz – 148 eurot; 10.2. 0,1 MHz kuni 1 MHz – 756 eurot; 10.3. 1 MHz kuni 10 MHz – 1427 eurot; 10.4. 10 MHz kuni 50 MHz – 2128 eurot; 10.5. 50 MHz või enam – 2128 eurot, millele lisandub 35 eurot iga MHz ribalaiuse eest, mis ületab 50 MHz. 11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot. 12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 12.1. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 48 eurot; 12.2. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 191 eurot; 12.3. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 381 eurot; 12.4. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 756 eurot; 12.5. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW või enam – 1894 eurot. 13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale seitsmeks aastaks tasutakse riigilõivu: 13.1. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 336 eurot; 13.2. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 1337 eurot; 13.3. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 2667 eurot; 13.4. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 5292 eurot; 13.5. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW ja enam – 13 258 eurot. 14. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu: 14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025 MHz – 48 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500 kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 96 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 457,5125 MHz kuni 457,5875 MHz; 467,5125 MHz kuni 467,5875 MHz; 2900 MHz kuni 3100 MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 288 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 381 eurot. 15. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mehitamata õhusõiduki, maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 15.1. ühes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 98 eurot iga mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 15.2. kahes kuni viies maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 148 eurot iga mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 15.3. kuues kuni kümnes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 197 eurot iga mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 15.4. üheteistkümnes ja enamas maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 246 eurot iga mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest. 16. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot. 17. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 17.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks: 1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 15 980 eurot; 2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 11 510 eurot; 3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 3840 eurot; 17.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 195 eurot; 17.3. punktis 17.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks: 1) 770 eurot, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist; 2) 1540 eurot, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist; 3) 15 340 eurot, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist; 17.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 17.1–17.3, 17.5 ja 17.7 sätestatud juhtudel, – 0,35 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 17.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid numeratsioonialadest „800“, „900“ ja „901“, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 191 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 17.6. punktides 17.4, 17.5 ja 17.7 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes; 17.7. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kaheteistkümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,01 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 17.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest.