Heiki Hepner Teie 06.11.2025 nr 2-10/348-1
Raplamaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie 29.12.2025 nr 13-2/2720-14
Vastuskiri
Austatud Heiki Hepner
Täname Teid arvamuse avaldamise eest majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla
maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta.
Oma arvamuses märgite, et Teie hinnangul ei ole planeeringu koostamise lõpetamine piisavalt
põhjendatud ja toote välja järgnevad põhjendused:
1. Teie hinnangul on pikaajalisi ruumilise arengu suundumusi kajastav maakonna teemaplaneering
sobiv instrument strateegiliste prioriteetide kokku leppimiseks ja fikseerimiseks. Demokraatlik ja
avalik maakonnaplaneeringu protsess võimaldab tasakaalustada riigi, omavalitsuste ja
kogukondade huvid ning leida vajalikud ruumilise arengu suunamiseks vajalikud kompromissid.
Maavarade kaevandamise otsuste viimine üksikjuhtudele ei taga terviklikku ja pikaajalist vaadet
ruumilisele arengule ning suurendab kohalike konfliktide riski ja vähendab läbipaistvust ja
õiguskindlust.
2. Leiate, et väiksemad maavarade alad vajavad terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust.
Maakonnaplaneeringus on võimalik välja tuua vähemasti nende maavarade kasutuselevõtu ja
maakonna ruumikasutuse üldised tingimused ja põhimõtted.
3. Toote välja, et planeeringu lõpetamise kontekstis ei ole asjakohane viidata Rail Baltica
projektile, kuna Vabariigi Valitsuse korralduses, millega teemaplaneeringu koostamine algatati,
puudub viide, et planeeringu algatamise eesmärk oleks seotud selle taristuprojektiga.
4. Teile jääb ebaselgeks, kuidas konkreetselt mõjutab keskkonnaministri määrus turba
kaevandamise kohta planeeringut. Teie hinnangul ei välista see turba kaevandamise temaatika
käsitlemist planeeringutes. Ka jääb ebaselgeks, kus ja millisel viisil on fikseeritud lubjakivi ja
dolokivi kaevandamise alad ja põhimõtted Teie maakonnas ning miks nende kaevandamise
tulevikuperspektiive ei saa käsitleda teemaplaneeringus.
5. Teie hinnangul on oluline teemaplaneeringu ja KSH koostamise roll keskkonnamõjude
terviklikul hindamisel. Menetluste viimisel üksikjuhtude tasandile võib terviklik pilt kaduda ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
keskkonnamõjude hindamine jääda väga kitsaks. Viitate, et levimas on kahetsusväärne praktika,
mil kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.
6. Näete ohtu, et kuna varustuskindluse ja nõudluse analüüsi jt planeeringu koostamise käigus
tekkinud materjalidel ei ole legaalset staatust, siis puudub kohustus nendega arvestada riigi huvi
hindamisel, kaevanduslubade andmisel ja muudel asjakohastel juhtudel. Nendes esitatud
põhimõtted ei ole kehtiva teemaplaneeringuta siduvad ja konkreetne raamistik nende
rakendamiseks kohalikes oludes puudub.
Maavarade kaevandamise üle otsustamine ja maavarale ligipääsu tagamine on toimunud senises
praktikas läbi riigi üksikotsuste ning seda on käsitletud planeerimistegevusest täiesti eraldi. Teie
arvates on see üks peamine põhjus, miks selliste otsuste tegemisel ja elluviimisel tekivad pinged
ja probleemid. Avalik planeerimismenetlus oleks sobiv tööriist leida süsteemne kõiki osapooli
rahuldav tasakaalustatud lahendus, mis võimaldaks nii maavarade kaevandamist kui kohalikul
tasandil vajalikku ruumikasutuse kavandamist ja elluviimist. Teie arvates ei tohiks riik loobuda
pikaajaliste lahenduste otsimisest läbi planeeringute, vajadusel planeeringu eesmärke
ajakohastades ja metoodikat kohandades.
Teie hinnangul ei ole teemaplaneeringu koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud. Selline
tegevus vähendab otsuste läbipaistvust ja kasvatab kaevanduste kavandamisel tekkivaid pingeid.
Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on põhjalikult kaalutud ja leitud, et
maakonnatasandi planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu maakonnas
ehitusmaavarade kaevandamise planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu koostamise
raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi
uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks
teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva
lubjakivi ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on aga liiga väikesed (10
– 20 ha), et nende kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette planeerida.
Täiendavalt selgitame, et 22.07.2024 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus,
millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja mõjutas oluliselt
teemaplaneeringu koostamise eesmärki. Kuna algselt loodeti planeerida Pärnu ja Rapla maakonnas
ka turba kaevandamiseks sobivaid alasid, mis on kohati väga ulatuslikud ja mis oleks moodustanud
olulise osa teemaplaneeringust. Määruse jõustumisega vähendati oluliselt turba kaevandamiseks
sobivaid alasid ja turba kaevandamiseks sobivaid alasid planeerida ei olnud enam võimalik.
Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on Kliimaministeerium välja töötamas
kaevandamise valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku kõik murekohad, probleemid,
soovitused, tingimused, head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest
lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute koostamise raames
tehtud analüüse ja uuringuid.
Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH on paraku
väga üldine ja selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses kaevandamise asukohas, milline
mõju sellel konkreetsel kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks teemaplaneeringu
koostamisel läbiviidav KSH lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kaevandusalad
tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.
Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad
menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja
kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas
2 (3)
õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kõiki asjaolusid. Tegemist on
läbipaistva ja õiguskindlust tagava protsessiga.
Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaste kaartide ja teiste hinnangute
tutvustamiseks ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste selgitamiseks Rapla ja
Pärnu maakonna omavalitsustele korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma koosoleku, mille
materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja
Agnes Lihtsa
+372 5819 0538
[email protected]
3 (3)