Hr Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.10.2025 nr 2-2/3595-1
Meie 07.11.2025 nr 0711/2025
Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõust
Edastasite arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tänab võimaluse eest
esitada oma vaatenurk ja ettepanekud. EVEA toetab lähenemist, mille eesmärgiks ei ole kehtiva seaduse
ulatuslik ümberkujundamine, vaid seaduse täpsustamine õigusselguse huvides. Töövaidluste
lahendamisel töövaidluskomisjonis (TVK) esineb rohkesti menetlusega seotud küsimusi, millele tuleb
otsida vastuseid, kasutades tõlgendamist või õiguse analoogiat. Paljud tehtavad muudatused peaksid
võimaldama TVK-l efektiivsemalt vaidlusi lahendada ning tagada töövaidluse osapoolte õiguste
tõhusama kaitse. Oluline on aga teha optimaalne valik menetluslike küsimuste vahel, mida on vaja eraldi
reguleerida ja mille puhul võib kasutada menetlusnormide tõlgendamist ning analoogiat. Probleem
seisneb selles, et kui reguleerida menetlus liiga detailselt, siis kaotab töövaidluste kohtuväline
lahendamine oma kiiruse ja lihtsuse. Sellisel juhul tekib küsimus eraldiseisva töökohtu loomisest, mis
aitaks vähendada maakohtute töökoormust ja suurendada kohtunike spetsialiseerumist.
Alljärgnevalt toome välja mõned eelnõu probleemkohad.
1. Eelnõus täiendatakse töövaidluse lahendamise seadust (TvLS) sättega, millega nähakse ette
võimalus pöörduda TVK-sse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 52 ja
töölepingu seaduse §-s 331 sätestatud nõuetega, s.t nõuetega, mis on esitatud tööandjalt
alltöövõtu tellinud isiku vastu. Töölepingu seaduses on erandina sätestatud, et kui töötaja teeb
hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid
ning tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise
kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana. Kuna tegemist ei ole
töövaidlusega, vaid nõuete tagamisest tekkinud vaidlusega, siis ei ole põhjendatud võimaluse
andmine lahendada seda TVK-s. Sellised vaidlused saab lahendada kohtus. Sama kehtib ka
lähetatud töötajate puhul.
___________________________________________________________________________________________
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee
Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387 E-post:
[email protected]
2. Eelnõus tehtava muudatuse kohaselt peab avalduses lisaks nõudesummale olema edaspidi välja
toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on
oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse lahendajale. TVK-s puudub aga kohtumenetluses
eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja
menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus on problemaatiline, kuna muudab
TVK poole pöördumise keerulisemaks, kehtestades avalduse vormistamise täiendava nõude.
Alustatud menetluse käigus on võimalik kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille klaarimine ei
oluliselt ajamahukam, kui esitatud avalduses nõudesumma kujunemist põhjalikult selgitada.
Selline muudatus ei aita kaasa vaidluse kiiremale lahendamisele ega tõsta oluliselt TVK
efektiivsust.
3. Sarnane olukord on seotud täiendusega, millega kohustatakse avaldajat märkima TVK-le esitatud
avalduses mittenõustumine tagaseljaotsuse tegemisega. Muudatus on seotud seadusesse
lisatava sättega, millega luuakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s. Muudatuse kohaselt
eeldatakse avaldaja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemisega, kui avaldaja ei ole TVK-le teatanud,
et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Selleks on vaja avaldajale luua võimalus juba avalduses
märkida, kui ta ei nõustu tagaseljaotsuse tegemisega. Probleem on selles, et kui ta jätab
avalduses selle märkuse tegemata, siis ei saa formaalsel põhjusel menetlust algatada ja avaldust
tuleb täiendada. Selle tulemusena hakkab vaidluse lahendamine venima ning menetlus kaotab
lihtsust ja kiirust.
4. Eelnõuga pikendatakse avalduse menetlusse võtmise otsustamise tähtaega. TVK peab praegu
otsustama avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg on väidetavalt
osutunud liiga lühikeseks, eriti näiteks olukordades, kus avaldusi laekub korraga palju ja/või üks
TVK juhataja peab asendama teist. Seega soovitakse TVK-le avalduse menetlusse võtmiseks ette
näha pikem, viiepäevane tähtaeg. EVEA ei toeta nimetatud tähtaja pikendamist, kuna see oleks
vastuolus kiire menetluse põhimõttega.
5. Kehtivas õiguses ei ole TVK-l võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole
põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Selleks puudub ka
vajadus, sest 15 kalendripäeva pikkune tähtaeg on täiesti piisav puuduste kõrvaldamiseks.
6. Eelnõuga täiendatakse TvLS § 35 lõiget 1 ning nähakse ette, et pooled sõlmivad
lepituskokkuleppe kirjalikult kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates,
välja arvatud juhul, kui menetlus pikenes objektiivsete asjaolude tõttu. Muudatuse põhjenduseks
tuuakse, et praegune korraldus ei ole piisavalt paindlik ega võimalda ettenähtud
kümnetööpäevasest ajaraamist üle minna. EVEA hinnangul ei ole vaja sellist võimalust sätestada,
et olemasolev tähtaeg on lepitamiseks piisav. Kui pooltel puudub soov kokkuleppele jõudmiseks,
siis lisaaja andmine kokkuleppe saavutamisele palju kaasa ei aita ja vaidluse lahendamiseks on
vaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kaaluda võiks hoopis seaduses läbivalt
tähtaegade sõnastuse ühtlustamist - kord on need antud kalendripäevades ja siis jälle
tööpäevades.
7. Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 1 ning nähakse ette, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse läbi
45 päeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest. Põhimõtteliselt saab nõustuda sellega, et
tähtaja kulgemine peaks algama mitte avalduse esitamisest, vaid avalduse menetlusse võtmisest.
Kui aga eelnõus sätestatakse, et avalduse saamise järel tuleb otsustada selle menetlusse võtmine
kehtiva kolme tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul, siis see võimendab probleemi, mis on
seotud menetluse kiiruse vähenemisega.
8. Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 2 nii, et istungi edasilükkamisel oleks objektiivsete asjaolude
järgi võimalik uus istung pidada ka hiljem kui 30 kalendripäeva alates eelmise istungi toimumise
päevast. Praegune kord on eelnõu autorite arvates istungi pidamise tähtaja puhul liialt
paindumatu. Jällegi on tegemist küsimusega, mis puudutab menetluse kiirust. EVEA hinnangul on
probleem vaja lahendada töökorralduslike meetmetega, mitte aga seaduse muutmisega. Pealegi
kasutatakse eelnõus objektiivsete asjaolude mõistet, mis vähendab õigusselgust.
9. Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, millega nähakse ette, et TVK juhataja võib mõjuval
põhjusel otsuse teatavaks tegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra
ning TVK teatab menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja muutmisest. Kehtiv norm
reguleerib otsuse teatavaks tegemist menetlusosalistele, kui töövaidlusasi vaadatakse läbi
istungil ning otsus tuleb teatavaks teha kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.
Tähtajast kõrvale kalduda ei ole praegu seadusega lubatud. Seadusandja antud tähtaeg on
üldjuhul piisav, kuid suurema paindlikkuse huvides soovitakse anda TVK juhatajale võimalus
otsuse teatavaks tegemise tähtaja pikendamiseks. Suurem paindlikkus menetluse kiiruse arvelt ei
ole EVEA arvates parim lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leho Verk
EVEA tegevjuht
Saatja:
[email protected]
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu EVEA
Kuupäev: 2025-11-07 13:23
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Lisatud on EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni)
seisukohad seoses töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega.
Lugupidamisega
Leho Verk
EVEA
[email protected]
tel 502 9571