Leping

Hankedokumendi Lisa 1 TEHNILINE KIRJELDUS “Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine” 1. PROBLEEMI KIRJELDUS NING HETKEOLUKORD Maareform on olnud Eesti üks keerukam ja pea igaüht puudutav reform, mis käivitus 01.11.1991, kui jõustus maareformi seadus. Maareform on suures osas läbi viidud, hetkeseisuga ca 99%-l Eesti Vabariigi territooriumist. Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on kohalikud omavalitsused ja Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu). Eesmärgiks on loobuda proaktiivsest tegevusest, kus maa reformimine kestab väga pikalt ning toob kaasa suure halduskoormuse ja maaomandi ebaselguse. Maareformi toiminguid on vaja teha veel ca 10 680 maaüksusel ja MaRu kogutud andmete kohaselt jagunevad need maareformi liikide vahel järgmiselt: Eeldatav maareformi liik Maaüksuste arv ostueesõigusega erastamine 1047 hoonestusõiguse seadmine 1181 maa munitsipaalomandisse andmine 389 maa riigi omandisse jätmine maareservina 567 maa riigi omandisse jätmine teistel alustel 281 mitu liiki koos 13 maa tagastamine 30 Liik teadmata 1338 vaba metsamaa erastamine 1 vaba põllumaa erastamine 3 riba kinnisasjaga liitmine 5678 korteriomandi seadmine (ei toimu maareformi seaduse alusel) 152 Kokku 10680 Reformimata maaüksuste arvud ja liigid on pidevas muutumises, sest algselt moodustatud maaüksused piiritleti olemasolevate kinnisasjade vaheliste aladena ja vastavalt maareformi läbiviimiseks vajalike asjaolude selgumisele muudetakse maaüksuste piire. Enamasti neid jagatakse ja seejärel viiakse ühe algse maaüksuse osas maareform läbi kahe või rohkema menetlusega (näiteks osa piiritletakse ehitise teenindamiseks vajaliku maana ja erastatakse ning osa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse). Lisaks tuleb üha sagedamini mõne maaüksuse osas alustatud menetlus lõpetada ja algatada teist liiki menetlus, st väga paljude maaüksuste osas ei saa kuni maareformi lõppotsuse tegemiseni olla kindel, millisel viisil maareform läbi tuleb viia. Erinevate menetlusliikide kohta on esitatud lühike selgitus ning peamised asjaolud, mis on takistanud menetluste lõpuleviimist. 1.1 Maa riigi omandisse jätmine maareservina - MaRu selgitab välja riigi omandisse jäetava maa ja viib läbi maa riigi omandisse jätmiseks vajalikke toiminguid. Riigi maareservina jäetakse riigi omandisse maid, juhindudes eelkõige maareformi seadusest (edaspidi MaaRS), Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korrast“ ning riigivaraseadusest, samuti teistest maareformi reguleerivatest määrustest ja seadustest. Maareformi käigus on maareservina maad lisandumas piiratud hulgal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele ja MaRu volitatud valitsemisele on selle menetluse liigiga tulemas hinnanguliselt 600 maaüksust. Riigi omandisse jäetavate maade menetluste peamised viibimise põhjused on järgnevad: • Riigi omandisse jäetava maaga piirneval maal on maareformi toimingud tegemata – üldjuhul on piirneval reformimata maal asuvatele ehitistele teenindamiseks vajalik maa või ostueesõigusega erastatava maa piirid määramata ja seetõttu ei ole riigi omandisse jäetava maa täpsed piirid teada. • Kohalik omavalitsus ei ole maa riigi omandisse jätmisega nõus ja soovib maad endale või ei ole MaRu-le vastanud, kas on nõus maa riigi omandisse jätmisega. • Puuduvad vajalikud dokumendid – kohaliku omavalitsuse poolt on oluline info edastamata või mingi toiming tegemata – nt sihtotstarve määramata, ehitise osas ei ole edastatud infot rajamise õiguspärasuse, ehitise omaniku, maareformi läbiviimiseks esitatud taotluste kohta jne. • Ootab katastri piiride korrastamist – enamasti veekogude piiridega seotud maaüksused. Samuti on siin kaldakinnisasja teemaga seotud maid. • Maareformi liik muutub – maa, kus menetluse käigus on selgunud, et ei ole otstarbekas või võimalik maad riigile jätta, aga ei ole veel teada, mismoodi maareform läbi viiakse. • Mõõdistusvajadus – vaja läbi viia katastrimõõdistus kas MaRu enda poolt või hanke korras. 1.2 Maa riigi omandisse jätmine teistel alustel – tähendab seda, et teised asutused korraldavad ise maa riigi omandisse jätmist (nt Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet) või viib menetluse läbi MaRu ja seejärel antakse maa teisele ministeeriumile ja asutusele üle (nt Riigimetsa Majandamise Keskusele). Enamasti on vormistaja Transpordiamet, kes vastavalt vajadusele ja oma tööjõudlusele maid vormistab ja teeb seda enamasti omavalitsuste kaupa või vastavalt töös olevatele projektidele. Mingi hulk maid on vaja veel vormistada ka Politsei- ja Piirivalveametil, aga neid MaRu andmetel palju alles jäänud ei ole. MaRu viib läbi looduskaitseliste piirangutega ja veekogude aluste maade riigi omandisse jätmise menetlusi. Looduskaitsealuseid maid on jäänud mõned üksikud, veekogusid tõenäoliselt mitukümmend. 1.3 Maa munitsipaalomandisse andmine - MaRu selgitab välja munitsipaalomandisse antava maa ja viib läbi maa munitsipaalomandisse andmiseks vajalikud toimingud. Munitsipaalomandisse antakse maid juhindudes MaaRS-ist, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusest nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” ja teistest asjakohastest õigusaktidest. Maa munitsipaalomandisse andmise menetluste peamised viibimise põhjused on sarnased maa riigi omandisse jätmise takistustega: • Munitsipaalomandisse antava maaga piirneval reformimata maal on toimingud tegemata ja maaüksuste vahelised piirid ei ole kindlaks määratud. • Kohaliku omavalitsuse poolsed toimingud on tegemata, st ei ole esitatud vajalikku infot või dokumente, näiteks on sihtotstarve määramata, ehitise osas ei ole edastatud andmeid rajamise õiguspärasuse, ehitise omaniku, maareformi läbiviimiseks esitatud taotluste kohta jne. • Mõõdistusvajadus – katastripidaja on selgitanud välja mõõdistusvajaduse, kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele tellivad mõõdistusi, aga mõne omavalitsuse jaoks on see liigselt kulukas. • Kohalik omavalitsus ei ole maa munitsipaalomandisse andmisega nõus – nt kohalike teede alused, varedega või õigusliku aluseta rajatud ehitistega maad. • Kohalik omavalitsus ei vasta, kas on nõus maad munitsipaalomandisse saama, nt puudub töötaja, kes maareformiga tegeleks. • Ootab katastri piiride korrastamist – oodatakse katastripidaja seisukohta, seal on tegemist näiteks piirnevate kinnisasjadega, mille kohta ei ole veel välja selgitatud, kas tegemist on kaldakinnisasjaga jne. 1.4 Ostueesõigusega erastamine ja teised maa erastamise liigid ning põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine ja ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmine – menetluste läbiviimisel juhindutakse eelkõige MaaRS-ist ja iga menetlusliigi kohta Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud menetluskordadest. Menetlused on seotud eraõiguslike isikutega. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse (nt lõpule viimata pärimismenetlus või ehitiste omandiõiguse dokumentide mitteesitamine) või õigusega vastuolus olevate soovide tõttu. Sageli on põhjuseks kohaliku omavalitsuse tegevusetus maareformi eeltoimingute tegemisel. Probleemiks on maareformialaste teadmistega ametnike puudumine kohalikes omavalitsustes ja ka see, et maareformi läbiviimist ei peeta oluliseks. See vähendab maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsete toimingute tegemisel. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel on reformimata maade hulgas ligikaudu 3700 maaüksust, millel asuvad ehitised, mille omanikel võib olla õigus saada maareformi käigus maa omanikuks või kasutajaks. Selleks, et määrata kindlaks maareformi läbiviimise liik ja teha vajalikud omavalitsuse ning riigi poolsed toimingud, on vaja eelkõige välja selgitada ehitise rajamise õiguslikkus, ehitise omanik ja see, kas tema või eelmine omanik on esitanud tähtaegselt avalduse maa omandamiseks ja millises ulatuses. Vabade põllumajandusmaade ja metsamaade erastamise ning põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlusi on MaRu andmetel lõpule viimata alla kümne. 1.5 Riba piirneva kinnisasjaga liitmine – reformimata maatükkidest hinnanguliselt poole moodustavad kinnisasjade vahele jäänud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükid (nn ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. MaaRS § 312 lõike 1 kohaselt käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Kinnisasjaga liitmise menetluste läbiviimisel juhindutakse MaaRS-ist, maakorraldusseadusest ja Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määrusest nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“. MaRu andmete kohaselt on ribamenetlusi vaja läbi viia ca 5500 maaüksusel. Ka neil maaüksustel on esmalt vaja välja selgitada, kas on lahendamata taotlusi maareformi läbiviimiseks muul viisil, kas seal asub ehitisi või on muid asjaolusid, mis takistavad maakorralduse käigus reformimata maa kinnisasjaga liitmist. Kui nn riba liidetakse piirneva riigi- või munitsipaalmaaga, viib MaRu läbi kogu menetluse, kui riba liidetakse eraomandis oleva maaga, viib enamiku toiminguid läbi kohalik omavalitsus, kuid MaRu ülesanne on kontrollida kohaliku omavalitsuse toimingute õiguspärasust, nende alusel teha maakorralduse otsus, kontrollida maa eest tasutava hüvitise laekumist ning teha maakatastritoimingud. Kõige keerulisem ja ressursimahukam on riba korteriomanditega liitmine. Iga korteriomandi omanik (ka see, kes ei ole kinnistusraamatusse kantud) tuleb menetlusse kaasata, võtta tema allkiri maakorralduskavale ja iga omanik peab olema maakorraldusega nõus ning esitama taotluse kinnisasja piiri muutmiseks. 1.6 Teadmata maareformi liigiga maaüksused – neil maaüksustel ei ole veel menetluse esialgset liiki välja selgitatud või on tegemist maaüksusega, kus aastaid tagasi algatatud maareformi menetlus on MaRu-le teadmata põhjusel nurjunud või peatunud. Viimati nimetatud maaüksuste puhul on võimalik, et tuleb läbi viia mitu maareformi menetlust, näiteks ehitise omaniku kasuks ehitise teenindusmaale hoonestusõiguse seadmine ning ülejäänud maa riigi omandisse jätmine. 1.7 Antud analüüsi fookuses ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimingud ega reformimata maal asuvate kortermajade omanike kasuks korteriomandite seadmine. MaRu andmetel on maa tagastamise menetlused lõpule viimata veel 30 maaüksusel. Maa tagastamise toiminguid ja otsuseid teevad kohalikud omavalitsused ja järelevalvet teeb Rahandusministeerium. Korteriomandi seadmist viivad läbi kohalikud omavalitsused ja neilt saadud andmete kohaselt on veel 152 maaüksusel vaja vastavad toimingud läbi viia. 2. TELLITAVA TÖÖ EESMÄRK 2.1 Hanke eesmärgiks on välja töötada tõhus, õiguskindel ja selge õiguslik raamistik, mis tooks välja maareformi lõpetamisega seotud riskid ja aitaks lahendada esinevad takistused ja toetada õigusmuudatuste tegemisel. Tellija teeb ettepaneku esitada pakkumus analüüsi koostamiseks koos töötubade korraldamise ja konsultatsiooni teenusega, mille eesmärk on välja selgitada maareformi lõpuleviimise võimalused. 2.2 Analüüsiga tuleb uurida, kas on võimalik lõpetada maareform, jättes kõik seni reformimata maad riigi omandisse. Kas seda saab rakendada iga menetlusliigi puhul või on erisused? Kui on erisusi, siis tuleb need erisused välja tuua. Selleks esitada ettepanekud õigusnormide muudatusteks, et milliseid õigusakte tuleks iga menetlusliigi puhul muuta? Lisaks palume õiguslikku hinnangut järgmistele küsimustele: 2.2.1 Millised probleemid tekivad ja mis on võimalikud lahendused nende riskide maandamiseks. Näiteks on vajalik uurida, missugused on võimalikud riskid, kui seni reformimata maad jäetakse nö masskandega riigi omandisse. 2.2.2 Kas sellega kaasneb võimalik omandiõiguse riive nende isikute suhtes, kellel on võimalik nõudeõigus, nt asuvad neil maadel kellegi ehitised? 2.2.3 Missuguse menetlusega saab maareformi tagasi pöörata, et viia läbi uus menetlus ning maa erastada vahepeal välja ilmunud õigustatud isiku omandisse? Missuguseid õigusaktide sätteid on selleks vaja muuta? 2.2.4 Millised võivad olla ohud, kui riik kasutab kinnisasja ise või koormab selle kolmandate isikute õigustega ja kuidas neid ohte on võimalik maandada? 2.2.5 Kas nende maade osas, mille puhul on võimalik õigustatud subjekt teada, on mõistlik seada sundhoonestusõigus, mida saab hiljem teatud tingimustel isik omandada. Riskikohaks on võimalik õiguslik riive, kohtuvaidlused ning riigile lisandub hulk vara, millel on hooldusvajadus, mille katmiseks tuleb leida lisarahastust. Lisarahastus tuleb leida ka nö jätkutegevusteks ehk selgitada pärast maa riigi omandisse jätmist välja, kas kellelgi oli õigus seda maad maareformi käigus omandada ning viiakse läbi toimingud maa tema omandisse andmiseks või korvatakse kahju, mis on tekkinud või tekib kui maad ei ole enam võimalik õigustatud isiku omandisse anda (kui sisuliselt puudub võimalus maareformi tagasipööramiseks). Samas tagatakse sellega pikalt kestnud maareformi lõpetamine. 2.3 Juhul, kui lahendus jätta kõik maad riigiomandisse ei ole õiguslikult teostatav, tuleb tuvastada selle välistavad õiguslikud takistused ning hinnata, kas ja milliste õigusaktide muutmise teel oleks võimalik nimetatud takistused kõrvaldada. Selleks esitada ettepanekud õigusnormide muudatusteks. Tuua välja, millised täiendavad probleemid tekivad ja mis on võimalikud lahendused nende riskide maandamiseks. 2.4 Analüüsida võimalikke alternatiivseid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid lahendusviise menetlusliikide kaupa koos nende rakendamise õiguslike ja faktiliste tagajärgedega. Tulenevalt asjaolust, et maareformi liigid on eriilmelised ja reguleeritud erinevate õigusaktidega, palume iga menetlusliigi osas välja tuua maareformi lõpuleviimise lahendus, sealhulgas vastavasisulised õigusaktide muudatused, võimalikud ning välistatud menetlustoimingud ja nendega seotud riskid. 2.5 Kõikide tulemite puhul lisab pakkuja põhjendused muudatusteks (sh probleemkohtade/riskide kirjelduse ning kuidas need on maandatud). Põhjendatud peab olema ettepanekute kooskõla Eesti põhiseadusest tulenevate piirangutega. 2.6 Tellija eeldab, et antud analüüsi jaoks teostatakse detailne õigusaktide analüüs ning aruandes esitatakse nende kohta ka täpsed viited. Tulemusi esitleb pakkuja kirjaliku aruandena ning töö võetakse vastus kolmes osas. 3. TÖÖ ÜLESEHITUS Hanke tulemusena valmib kolme etapiline õigusanalüüs ja -konsultatsioon, mille eesmärk on probleemi sisuline lahendamine ja ettepanekute viimine rakenduskõlbliku õigusliku vormini. 3.1 Töö koosneb kolmest järjestikusest osast: 1. osa – Maareformi lõpetamise kiirendamise õiguslik analüüs ja esialgsed lahendusettepanekud 1. Analüüsitakse tellija püstitatud probleeme kehtiva õiguse alusel. 2. Kaardistatakse õigusriskid, kitsaskohad ja regulatiivsed lüngad. 3. Koostatakse juriidiliselt põhjendatud esialgsed ettepanekud probleemi lahendamiseks, lähtudes asjassepuutuvatest õigusaktidest. Järgnev on mittetäielik loetelu: 1) Põhiseadus; 2) Riigivaraseadus; 3) Asjaõigusseadus; 4) Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 5) Maa hindamise seadus; 6) Maareformi seadus (ja selle muutmise seadused); 7) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus; 8) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; 9) Kinnistusraamatuseadus; 10) Vabariigi valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise kord”; 11)Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määrus nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“; 12) Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“; 13) Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määrus nr 74 “Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord”; 14) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 "Maa munitsipaalomandisse andmise kord”. 15) teisi asjakohaseid õigusakte. Töö esimese etapi käigus korraldab pakkuja vähemalt kaks 1–2 tunni pikkust vahekoosolekut tellijaga. Koosolekute eesmärk on tööprotsessi vahepealne tagasisidestamine, vaheanalüüside esitlemine ning tellija sisendi arvestamine enne esialgsete ettepanekute koostamist. Koosolekute toimumise ajad ja vorm (kohapealne või virtuaalne) kooskõlastatakse töö käigus. Täielik õigusaktide loetelu selgub lepingu täitmise käigus. 2. osa – Ettepanekute valideerimine ja täiendamine koostöös osapooltega 1. Korraldatakse töötoad, kus arutatakse I etapis koostatud ettepanekuid koos asjasse puutuvate osalistega (nt Majandus- ja Kommunikatsiooni ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad, Maa- ja Ruumiameti esindajad jt). Tellija eeldab, et pakkuja pakub analüüsi koostamise käigus välja töötubade metoodika ning arvu ning teeb vähemalt ühe töötoa. Füüsiliselt Tallinnas toimuvate töötubade kestvus võiks olla 4-6 h ning seal kasutatakse koosloome meetodeid. Lõplik metoodika otsustatakse koos hankijaga. 2. Kogutakse osapoolte tagasiside ning vajadusel muudetakse või täiendatakse ettepanekuid. 3. Etapi lõpus valmib praktiliselt rakendatav ja sisuliselt valideeritud ettepanekute pakett, mis on valmis õigusakti eelnõuks vormistamiseks. 3. osa– Õiguslik vormistamine ja konsultatsiooniteenus 1, Antakse nõu, kuidas II etapis täiendatud ettepanekud viia kooskõlla kehtiva õiguskeskkonnaga. 2. Pakkuja poolt pakutakse välja vormistusviisid (nt seaduseelnõu, määruse muudatus, muu normatiivakt). 3. Koostatakse normitehnilised juhised või eelnõu lähteülesanne. 4. Pakkuja nõustab hankijat eelnõu(de) väljatöötamisel nii kirjalikult kui suuliselt, kokku kuni 60 tunni ulatuses. Iga konsultatsioon lepitakse eraldi kokku: hankija esitab lähteülesande kirjalikult, mille alusel pakkuja hindab vajaliku töömahu. Kui hinnatud maht on hankijale sobiv, kinnitab hankija teenuse tellimise. Hankijal on õigus jätta osa konsultatsiooniteenusest tellimata ning mitte kasutada kogu hankeperioodi jooksul maksimaalset tundide mahtu. 4. TÖÖ TULEMUSED 1. osa 1. Maareformi lõpetamise kiirendamiseks õiguslik analüüs. 2. Esialgsed lahendusettepanekud. 2. osa 1. Töötuba/töötoad 2. Täiendatud ettepanekud, töötubade materjalid (sh esitlused, kokkuvõte kaasatavate ettepanekutest). 3. osa 1. Konsultatsiooniteenus kuni 60 tundi. 2. Ettepanekute pakett, mis on valmis õigusakti eelnõuks vormistamiseks. Nõuded töö tulemitele Töö tulemuseks peab olema: 1. struktureeritud ja viidatud õiguslik analüüs; 2. põhjendatud lahendusettepanekute kogum; 3. ettepanekute õiguslik rakenduskava või vormistamise juhis; 4. tööde tulemused koostatakse eesti keeles; 5. kasutatud allikad on viidatud ja loetletud kasutatud kirjanduse loetelus; 6. töö iga osa võetakse vastu üleandmis-vastuvõtmis aktiga. 5. ANALÜÜSI AJAKAVA JA OOTUSED KOOSTÖÖLE 5.1. Tööde teostamise ajakava on toodud allolevas tabelis. Kuupäevaline ajakava lepitakse kokku avakohtumisel. Tegevus Tulemus Tähtaeg 1.osa Projekti avakohtumine Analüüsi lähteülesande, 5 tööpäeva jooksul tellijaga uurimisküsimuste peale lepingu metoodika, ajakava ja teiste allkirjastamist töö teostamisega seotud  tegevuste arutelu tellijaga ning kinnitamine. Maareformi Aruanne 1 ja Hiljemalt 15.12.2025 lõpetamise vahekohtumine kiirendamise analüüs ja ettepanekud 2.osa Ettepanekute Aruanne 2 ja Hiljemalt 4 nädalat valideerimise töötoad vahekohtumine. peale Tellijalt aruandele 2 kirjaliku tagasiside saamist 3.osa Konsultatsiooniteenus Suulised ja kirjalikud Kuni 31.03.2026 konsultatsioonid. 5.2. Projekti kulgu seirab analüüsi juhtrühm, kuhu kuuluvad hankija esindajad. Muu hulgas kinnitab juhtrühm uurimisülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi eesmärgipüstitustele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid. 5.3. Juhtrühm kooskõlastab eduka pakkuja tööde tulemused ning esitab jooksvalt vajadusel täiendavaid suuniseid. 5.4. Avakohtumisel antakse täitjale üle täiendavad abimaterjalid. 5.5. Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud tähtaegadest. Pakkuja esitab koosolekute materjalid juhtrühmale digitaalsel kujul vähemalt 1 tööpäev enne koosoleku toimumist. 5.6. Vajadusel võib pakkuja lisada ajakavva täiendavad arutelusid tellija ja pakkuja vahel.  Hankedokumendi L isa 3 .1 Hange: „ Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine “ Töörühma juhi CV Nimi: Edgar-Kaj Velbr i Haridusnõue Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus). Esitada järgmine info: õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad . Tartu Ülikool, õigusteadus 2010-2015 Magistrikraad Kogemus 1 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti koostamise ja konsultatsiooni kogemus haldus-, asja- või maaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast . Esitada järgmine info: Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega ; Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega. Euroopa Komisjoni analüüs Energiavaldkonnas riiklike järelevalveasutuste iseseisvuse ja efektiivsuse hindamine, mille sisuks oli Eesti õigusliku olukorra ja turuolukorra analüüs, intervjuud turuosalistega ning õigusliku analüüsi koostamine , sh vajadus muuta Eesti õiguskorda . Tegevuse algus 02/2022, tegevuse lõpp 06/2022. Kogemus 2 Vähemalt kahe õigusanalüüsi p rojekti juhtimise kogemus viimase 60 kuu jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast arvates . Nimetada ära 2 juhitud projekti nimetused ja projektide ajaline kestus. Õigusanalüüs Eesti Kinnisvarafirmade Liidule seoses seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, mis sätestab kohaliku kasu instrumendi rakendamise päikeseparkidele, 07/2025 Õigusanalüüs meretuuleparkide rajamisele kehtiva õigusliku regulatsiooni ja tasude kohta, 07/2025 kuni 09/2025 Õigusanalüüs elektri salvestuslahenduste kasutuselevõtu õigusliku regulatsiooni kohta, sh osalemine sagedusreservide turul ja muudel turgudel, 04/2025 Õigusanalüüs transpordimaa sundvõõrandamise võimaluste ja õiglase hüvitise arvutamisele kohalduvate metoodikate kohta, 11/2024-12/2024 Õigusanalüüs Eestis kohalduvate piiratud asjaõiguste ja nende rakendamise kohta lepingulise tagatisena, 06/2024. Keeleoskus eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2. C2 /allkirjastatud digitaalselt/ Hankedokumendi L isa 3.2 Hange: „ Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine “ Töörühma liikme CV – spetsialist Nimi: Margus Kõiva Haridusnõue Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus). Haridus peab olema kõigi l spetsialisti de l. Esitada järgmine info: õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad; Õ ppeasutuse ja õppekava nimi: Tartu Ülikool, õigusteadus (2457) Sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta: 1997-2002 Omandatud kraad: magistrikraad või vastav kvalifikatsioon (Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 § 12 lg 1 p 1) Kogemus Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti koostamise ja konsultatsiooni kogemus haldus-, asja- või maaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast. Kogemus peab olema vähemalt ühel töörühma liikmel. Esitada järgmine info: Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega ; Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega. Keskkonnaameti nõustamine: Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määruste ( looduskaitseseaduse § 11, 12 ja 13 sätestatud ala kaitse alla võtmise otsuste ja kaitse-eeskirjade ) eelnõude ja seletuskirjade eelnõude läbivaatamine koos õigusliku ekspertiisi tegemisega . Hankelepingud: 10.02.2021 hankeleping Keskkonnaameti ja Advokaadibüroo FORT OÜ vahel õigusteenuse osutamiseks perioodil veebruar 202 1 -detsember 202 1; 16.02.2022 hankeleping Keskkonnaameti ja Advokaadibüroo FORT OÜ vahel õigusteenuse osutamiseks perioodil veebruar 2022-detsember 2022 Kliimaministeerium , 04.03.2025 hankeleping nr 4-1/25/30 , õiguslik analüüs „ Julgeoleku ja muud erisused direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks ”, tegevuse algus märts 2025, tegevuse lõpp aprill 2025. Hankeleping käsitles riigikaitse vajadustest tulenevalt nn Natura erandi kohaldamise võimalusi looduskaitsedirektiivi alusel kaitse alla võetud maadel. Keeleoskus eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). K eeleoskus C1 tasemel peab olema kõigil spetsilis tidel. Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2. Eesti keele oskus: emakeel , C2 /allkirjastatud digitaalselt/ „Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“ hanke alusdokument „HANKEDOKUMENT“ (HD) 1. Hanke üldinfo 1.1. Tellijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post [email protected]. 1.2. Tellija teeb ettepaneku esitada pakkumus õigusliku analüüsi läbiviimiseks “Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine” (edaspidi hange või töö) vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. CPV kood: 79111000-5 (Õigusabiteenused). 1.3. Hange viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentidele. 1.4. Töö lõplik üleandmise tähtaeg on 31.03.2026. 1.5. Tellimus jaotub kolmeks osaks: 1. osa - maareformi lõpetamise kiirendamise õiguslik analüüs ja esialgsed lahendusettepanekud, 2. osa - ettepanekute valideerimine ja täiendamine koostöös osapooltega, 3. osa – õiguslik vormistamine ja konsultatsiooniteenus mahus kuni 60 tundi. 1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 30.10.2025 kell 10.00. Palume hiljemalt samaks ajaks anda teada ka sellest, kui loobute pakkumuse esitamisest. 1.7. Pakkumused esitatakse aadressile [email protected]. 1.8. Pakkumuse eeldatav maksumus on alla 30 000 euro (käibemaksuta). Eeldatav maksumus hõlmab analüüsi kõiki kolme osa, sh. konsultatsiooniteenust kuni 60 tundi. Kõik hanke alusdokumentides nimetatud hankija poolt töövõtjale hüvitatavad kulud tuleb arvestada lepingu hinna sisse, st kogusumma ehk lepingu hind peab jääma alla pakkumuse maksumuse piirmäära 30 000 eurot (käibemaksuta) Eeldatavat maksumust ületav pakkumine (30 000 eurot (käibemaksuga) või rohkem) lükatakse tagasi. 1.9. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse vormil HD Lisa 4. 2. Hanke eesmärk ja lähteülesanne 2.1. Hanke eesmärgiks on tellida kolmeetapiline õigusanalüüs ja konsultatsiooniteenus, mille eesmärk on lõpetada maareform, töötada välja selle lahendamiseks põhjendatud ja toimivad ettepanekud ning lõpuks koostada õiguslik raamistik, mille alusel saab ettepanekud vormistada kehtivateks õigusnormideks või õigusaktide muudatusteks. 2.2. Maareform on olnud Eesti üks keerukam ja pea igaüht puudutav reform, mis käivitus 01.11.1991 kui jõustus maareformi seadus. Maareform on suures osas läbi viidud, hetkeseisuga ca 99%-l Eesti Vabariigi territooriumist. Maareformi toiminguid on vaja teha 2025. aasta septembri seisuga veel ca 11 000 maaüksusel. Maareformi elluviijad ja vahetud  korraldajad on kohalikud omavalitsused ja Maa- ja Ruumiamet (MaRu). Eesmärgiks on loobuda proaktiivsest tegevusest, kus maa reformimine kestab väga pikalt ning toob kaasa suure halduskoormuse ja maaomandi ebaselguse. 2.3. Hanke raames peab Töövõtja osalema muudes hankelepingu täitmisega vahetult seonduvates ja hankelepingu kohaseks täitmiseks vajalikes tegevustes ja töödes, lähtudes riigihanke alusdokumendis ja selle lisades sätestatud tingimustest ja viidatud dokumentidest. 2.4. Lepingu täitmisel tuleb lähtuda pakkumuse dokumentidest (vt Lisa 2 - Lepingu eritingimuste projekt p 1.2), töövõtulepingus kirjeldatud nõuetest ja muudest dokumentidest, mille järgimine on professionaalse teenuseosutaja hinnangul antud lepingu eesmärkide täitmiseks vajalik. 2.5. Tellijal on õigus muuta pakkuja esitatud hanke tulemeid ja töö osasid. 3. Nõuded pakkujale ja pakkuja meeskonnale 3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kaks spetsialisti, kes töötavad iseseisvate liikmetena, ent koos moodustavad töörühma (edaspidi töörühm). Üks töörühma liige täidab mh ka töörühma juhi ülesandeid. Pakkuja määrab töörühma juhi ning pakkuja ja tellija vaheline teabevahetus toimub töörühma juhi kaudu. 3.2. Pakkuja töörühma juhil ja spetsialistidel peavad olema täidetud järgmised nõuded (vastavustingimus): Töörühma juht Spetsialist Nõudeid tõestav dokument Haridusnõue Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt Haridust tõendavate magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus). dokumentide koopiad või väljavõte riiklikust registrist Kogemus 1 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud esitada lisa 3.1; 3.2 õigusliku analüüsi ja/või õigusakti koostamise ja konsultatsiooni kogemus haldus-, asja- või maaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast. Kogemus 2 Vähemalt kahe esitada lisa 3.1; 3.2 õigusanalüüsi projekti juhtimise kogemus viimase 60 kuu jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast arvates. Keeleoskus Eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Esitada lisa 3.1; 3.2 2 3.3 Pakkumuses pakutud spetsialistid peavad täitma HD-s ja selle lisades kirjeldatud ülesandeid isiklikult. 4. Nõuded pakkumusele 4.1. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. Pakkumuse igat dokumenti eraldi allkirjastama ei pea. 4.2. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. 4.3. Pakkumus peab sisaldama kõiki HD-s nõutud dokumente ning vastama HD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole HD-s kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 4.6. Pakkumus peab sisaldama: 4.6.1. Pakkuja esmast nägemust teostatavast tööst (mitte üle kolme A4), milles kajastatakse pakkuja esmast nägemust tellitava töö teostamisest. Töö jaguneb kolmeks etapiks (vt. Lisa 1, p 3). Iga etapi kohta palume kirjeldada oma esmast lahenduskava ja lähenemist. 4.6.2. Spetsialistide haridust ja kogemust tõendavate dokumentide koopiaid või väljavõte riiklikust andmebaasist; 4.6.3. Iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 3.1, lisa 3.2) CV-d, mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta täidab töö teostamiseks vajalikke nõudeid ning et ta saab osaleda lepingu täitmisel; 4.6.4. Pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Pakkuja esitab töö teostamise maksumuse pakkumuse maksumuse vormil (Lisa 4). 4.6.5. Pakkuja informatsioon, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks määramise kohta. Pakkuja ei või ärisaladuseks märkida RHS § 46.1 lõikes 1 nimetatud asjaolusid. 3 4.7. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on aru saanud hanke eesmärgist, teostatava töö sisust ja ulatusest ning kinnitab, et ta on võimeline teostama töö HD Lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 5.1 toodud ajakavas. 4.8. Pakkumus peab olema jõus 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine. 5.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.2. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 5.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi lükata ja hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 5.3.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse (p 1.8.); 5.3.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib vajadus hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või võimatuks; 5.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 6. Pakkumuste hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine 6.1. Hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi. 6.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades. Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. 6.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. Pakkumust ei tunnistata edukaks kui hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus teostatavast tööst“ eest saadud väärtuspunktide summa on alla 25 punkti. 6.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses kriteeriumis komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 6.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt pakutud töötunnihind (Lisa 4, rida 1) on madalaim. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 4 6.6. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 6.6.1. Pakkuja nägemust teostatavast tööst ja hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiliselt tõendatud kogemus ja pakkuja esmane nägemus tööst - maksimaalne punktide arv 50, komponendi osakaal lõpphindest 50%: 6.6.2. Hankija hindab kogemust, mis ületab punktis 3.2 vastavustingimusena nimetatud kogemust. 1. Pakkuja kogemus haldus-, asja- või 2. Pakkuja esmane nägemus maaõiguse alase õigusaktide koostamisel tehnilise kirjelduse punktis 2.2-2.3 toodud uurimusküsimustele) SUUREPÄRANE SUUREPÄRANE (25 väärtuspunkti) (25 väärtuspunkti) Isikul on vähemalt kahe haldus-, asja- või Isik on esitanud esialgse nägemuse maaõiguse alaste õigusakti maareformi lõpetamiseks. Põhjendus ettevalmistamise kogemus. on loogiline, seotud hanke eesmärgiga ja näitab süvitsi minevat arusaamist töö sisust. HEA HEA (15 väärtuspunkti) (15 väärtuspunkti) Isikul on vähemalt ühe haldus-, asja- või Isik on esitanud maareformi maaõiguse alaste õigusakti lõpetamiseks esialgse nägemuse, mille ettevalmistamise kogemus. põhjendus on üldisem või vähem seotud töö eesmärgiga. VÄHENE VÄHENE (0 väärtuspunkti) (0 väärtuspunkti) Isikul puudub varasem kogemus haldus- Isikul puudub esialgne nägemus või , asja- või maaõiguse alaste see ei ole põhjendatud. õigusküsimuste lahendamises 6.6.3 Pakkumuse maksumus - kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid. Maksimaalne punktide arv 50, osakaal 50%. Pakkumuse maksumuse punktid arvutatakse järgmise valemi alusel: punktimäär = kõige odavam pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus × 50. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega ilma käibemaksuta. 6.7. Pakkumust, kus esinevad faktivead, ei tunnistata edukaks pakkumuseks. 7. Hankelepingu sõlmimine 7.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga hankelepingu (edaspidi töövõtuleping), mille tingimused on esitatud lisas 2. 5 7.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. 7.3. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida leping esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse esitajaga juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust. 8. Lisad 8.1. HD Lisa 1 Tehniline kirjeldus- “Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine” 8.2. HD Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused 8.3. HD Lisa 3.1 Töörühma juhi CV (vorm) 8.4. HD Lisa 3.2 Töörühma liikme CV (vorm) 8.5. HD Lisa 4 Pakkumuse maksumus (vorm) 6  Hankedokumendi Lisa 4 Hange: „Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“ Pakkumuse maksumus Nr Kulu nimetus Tundide arv Maksumus (km-ta) 1 Töötunni hind (A)* 170 2 1. osa – Maareformi lõpetamise kiirendamise õiguslik analüüs ja - 10 200 esialgsed lahendusettepanekud 3 2.osa – Ettepanekute valideerimine ja - 7 650 täiendamine koostöös osapooltega 4 3. osa – Õiguslik vormistamine ja 60** 10 200 konsultatsiooniteenus 5 Teenuse kogumaksumus (1.-3. osa) kokku 28 050 *Pakkuja esitab konsultatsiooni töötunni hinna. ** 60 tundi on konsultatsiooniteenuse maksimaalne maht. Tellija ei ole kohustatud tellima konsultatsiooniteenust maksimaalses mahus.  Hange: „Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“ TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/315-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi tellija), ja Advokaadibüroo WALLESS OÜ, registrikood 14024560, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, mida esindab volikirja alusel Edgar-Kaj Velbri (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö jaotub kolme ossa: 1. osa - Maareformi lõpetamise kiirendamise õiguslik analüüs ja esialgsed lahendusettepanekud, 2. osa - Ettepanekute valideerimine ja täiendamine koostöös osapooltega ja 3. osa - Õiguslik vormistamine ja konsultatsiooniteenus. 2.2. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud alla riigihanke piirmäära jääva eriteenuse (CPV kood 79111000-5, Õigusabiteenused) hanke1 „Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“, tulemusena ning vastavalt hankedokumendile koos lisadega ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle kirjalikud tulemused elektrooniliselt tellijale üle vastavalt Lisa 2 „Tehnilise kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) punktis 5.1 toodud ajakavale. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töö iga osa võetakse vastu üleandmis-vastuvõtmis aktiga. Osa valmimisel esitab töövõtja tellijale digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.2. Tellija vaatab töö üle ja juhul kui töö vastab lepingutingimustele tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 14 päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 3.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava 1 MKM hankekord § 11 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 1  töö esitamiseks. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 sätestatud töö teostamise eest tasu summas kuni 28 050,00 eurot, millele lisandub käibemaks. 4.2. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 nimetatud töö eest kolmes osas pärast vastava töö osa vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 4.2.1. esimene väljamakse pärast töö 1. osa (Maareformi lõpetamise kiirendamise õiguslik analüüs ja esialgsed lahendusettepanekud) vastuvõtmist summas 10 200,00 eurot (käibemaksuta); 4.2.2. teine väljamakse pärast töö 2. osa (Ettepanekute valideerimine ja täiendamine koostöös osapooltega) vastuvõtmist summas 7 650,00 eurot (käibemaksuta); 4.2.3. kolmas väljamakse pärast töö 3. osa (Õiguslik vormistamine ja konsultatsiooniteenus) vastuvõtmist vastavalt kasutatud õigusliku vormistamise ja konsultatsiooniteenuse mahule (töötunnihind x töötundide arv), kusjuures: 4.2.3.1. õigusliku vormistamise ja konsultatsiooniteenuse töötunnihind on 170,00 eurot (käibemaksuta); 4.2.3.2. lepingu täitmisel tellitud õigusliku vormistamise ja konsultatsiooniteenuse töötundide arvu esitab töövõtja aktiga pärast teenuse osutamist. 5. Poolte volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Tea Faber, e-post [email protected]. 5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Edgar-Kaj Velbri, telefon 5650 6329, e-post [email protected]. 1. Lepingu lisad 1.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1 Hankedokument “Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“ koos lisadega Lisa 2 Tehniline kirjeldus “Maareformi lõpetamise õigusraamistiku väljatöötamine“ Lisa 3.1. Töörühma juhi CV Lisa 3.2. Töörühma liikme CV Lisa 4 Pakkumuse maksumus Lisa 5 Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Lisa 6 Volikiri (leitav pakkumuse koosseisus) 2. Muud sätted 2.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 2.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 2.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. Tellija Töövõtja Ivari Rannama Edgar-Kaj Velbri /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  HD Lisa 5 Lepingu Lisa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ...................(edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel ..............sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr ..... alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. …....... (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste ja üldtingimustega arve esitamiseks summas …........................ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/