Teadus- ja arendusteenuse „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 06.11.2025 nr 5-6/3796-1 Teadus- ja arendusteenuse „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ (edaspidi uuring). Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. 1.1 Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud rakendusuuring koos selle põhjal koostatud tulevikulahendusega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse ettevõtete ja poliitikakujundajate vaatest optimaalse metoodilise lahenduse loomiseks, mis toetab ettevõtete digitaliseerituse taseme tõusu ning digilahenduste, sh andmepõhise aruandluse ja reaalajamajanduse lahenduste, süsteemsemat kasutuselevõttu. 1.2 Tellitav uuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja projektidele. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on täpsemalt kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse punktis 4.3. Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast uuringu läbiviimist hankija ja pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on hanke tehniline kirjeldus koos lisadega (hankelepingu projekt (Lisa 1) ja hindamismetoodika kirjeldus (Lisa 2)). 3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuhi Viktoria Bõstrjak-Butorina. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja  2 eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni esimees: Viktoria Bõstrjak-Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuht 4.2. komisjoni liikmed: 4.2.1. Tiina Kruusimägi – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava valdkonnajuht; 4.2.2. Kaie Nurmik – ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert. 5. Uuring finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle eeldatav maksumus on 60 000 eurot käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Heinsoo juhataja  Tehnilise kirjelduse lisa 1 TÖÖVÕTULEPING nr … ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel …. (edaspidi tellija), ja /……/, registrikood, asukoht /……/, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel /……/ (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on teadus-ja arendusteenus „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus. 2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse erandi1 alusel ning vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle etappide kaupa vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas /……/eurot, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist järgmiselt: 3.1.1. I etapi tööde eest 70% punktis 3.1. nimetatud tasust; 3.1.2. II etapi tööde eest 30% punktis 3.1. nimetatud tasust. 3.2. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Viktoria Bõstrjak-Butorina, telefon +372 5341 7002, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on /……/, telefon /……/, e-post /……/. 1 RHS § 11 lg 1 p 19, CPV 73000000-2 ning MKM hankekord § 12, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 1 5. Lepingu lisad 5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus koos lisadega (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist); 5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3  Tehniline kirjeldus Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring 1. Rakendusuuringu taust Ettevõtete digitaliseerimine on muutunud keskseks teguriks majanduse konkurentsivõime, tootlikkuse ja kestlikkuse suurendamisel. Digitaliseerimine hõlmab nii äriprotsesside automatiseerimist, andmepõhist juhtimist kui ka uute tehnoloogiate rakendamist, mis võimaldavad tõhusamat ressursside kasutust, keerukamate ja kallihinnalisemate toodete ning teenuste väljaarendamist ja müüki, osalemist rahvusvahelistest väärtus- ja tarneahelates, paremat kliendikogemust ja kiiremat otsustamist. Samas ei tähenda digitaliseerimine pelgalt tehnoloogiate kasutuselevõttu, vaid ka organisatsioonilisi muutusi, töötajate oskuste arendamist ning valmisolekut muuta seniseid tööviise ja juhtimismudeleid ning otsustusprotsesse. Eestis on digitaliseerimise edendamine olnud riiklik prioriteet, kuid ettevõtete digiküpsus ja lahenduste kasutuselevõtt on ebaühtlane. Paljud ettevõtted ei kasuta veel süsteemselt digitaalseid tööriistu, mis võimaldaksid andmete automaatset liikumist ja korduvkasutust. See omakorda piirab võimalusi vähendada halduskoormust ja suurendada andmete kvaliteeti. Üheks oluliseks suunaks ettevõtete ja riigi vahelise andmevahetuse digitaliseerimisel on reaalajamajandus. Eestis esitavad ettevõtted erinevatele riigiasutustele üle 400 aruande, mis sisaldavad enam kui 60 000 andmevälja. Aruandluse koormus on märkimisväärne ning põhjustab ettevõtjatele aja- ja rahakulu. 2020. aastal läbi viidud uuringu andmetel võiks reaalajamajanduse lahenduste laialdasem kasutuselevõtt säästa Eestis aastas üle 14 miljoni töötunni, mis vastab ligikaudu 7000 inimese täistööajale. Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahel läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. Reaalajamajanduse tegevusi, mis on seotud riigiga aruandlusega, juhib võrgustik, mis koosneb avaliku sektori asutustest (22 asutust). Võrgustiku töö eesmärk on lihtsustada ettevõtjale riigiga aruandluse protsessi ja muuta andmevahetus masinloetavaks. Joonis. Reaalajamajanduse võrgustik Reaalajamajanduse põhimõte seisneb selles, et andmed, mis tekivad ettevõtte igapäevastes äriprotsessides (nt arved, kviitungid, veoselehed) talletatakse majandustarkvaras ning liiguvad sealtkaudu automaatselt ja korduvkasutatavalt riigile vajalike aruannete esitamiseks . Lisaks Eestile liiguvad ka kõik teised Euroopa Liidu riigid järk-järgult üle elektroonsele paberivabale arveldusele. Selliste lahenduste eelduseks on, et ettevõtted kasutavad digitaalseid, masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid ning on valmis neid masinloetavalt edastama oma partneritele (sh aruandlusandmeid riigile) . Elektrooniliste ja automaatsete lahenduste kasutamine tõotab suurt aja- ja ressursisäästu, kuid vaatamata ilmsetele eelistele on paljud ettevõtted olnud aeglased neid omaks võtma (OECD 2021). Uuringud näitavad, et takistusi ei põhjusta pelgalt tehnilised või rahalised piirangud, vaid sageli ka psühholoogilised, organisatsioonilised ja kultuurilised tegurid (Faiz et al., 2024, Omowole et al., 2024, Tiwari et al., 2023). Uuringutega on leitud, et valitsuse ja avaliku sektori toetus, olgu see koolituste, teavitustöö või finantstoetuste näol, on kriitiline, et ettevõtted võtaksid digilahendusi kasutusele (Omowole et al., 2024). Selleks, et suurendada reaalajamajanduse lahenduste levikut, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldanud mitmeid tegevusi: teavitanud ettevõtjaid koolituste kaudu, korraldanud kord aastas reaalajamajanduse konverentsi ning avanud erinevaid toetusmeetmeid (nt toetused tarkvarade arendamiseks, liidestamisteks). Hoolimata sellest on reaalmajanduse tööriistade kasutus madal, näiteks kasutab automaatset käibedeklaratsiooni edastamist vaid umbes 10% vastava kohustusega ettevõtetest ning e-arvete kasutuselevõtt ei ole toimunud riigi soovitud tempos. Ettevõtete digitaliseerimine, millega kaasnevad eelpool kirjeldatud muudatused, nõuab ettevõtetelt muu hulgas valmisolekut ja motivatsiooni need muudatused läbi viia. Senised uuringud Eestis on keskendunud pigem ettevõtete digiküpsuse hindamisele või tehniliste lahenduste rakendamisele. Vähem on uuritud ettevõtjate motivatsiooni, hoiakuid ja ootusi digilahenduste kasutuselevõtuks ning seda, millised on tarkvaraarendajate ootused ja vajadused toimivate lahenduste loomiseks. Seega on vajalik saada selgem ja süsteemne arusaam sellest, millised tegurid mõjutavad ettevõtete valmisolekut ja motivatsiooni digilahenduste kasutuselevõtuks ning kuidas riigi ja tarkvaraarendajate tegevused võiksid seda kõige paremini toetada. 2. Rakendusuuringu eesmärk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka Tellija või hankija) soovib tellida rakendusuuringu (edaspidi nimetatud ka töö või uuring), mille eesmärk on toetada ettevõtete digitaliseerituse taseme tõusu ja digilahenduste laiemat ning süsteemsemat kasutuselevõttu. Uuringu fookuses on eelkõige protsessipõhine digitaliseerimine, andmepõhine aruandlus ja reaalajamajanduse lahendused (nt e-arved, e-kviitungid, automaatne andmeedastus), samuti protsesside automatiseerimine ja robotiseerimine Eesti ettevõtetes. Rakendusuuringu oodatavaks tulemuseks on uudne metoodika ettevõtete digitaliseerimise motivatsiooni ja hoiakute hindamiseks, mis arvestaks erineva digiküpsusega ettevõtete eripärasid. Uuringu käigus tuleb välja töötatavat metoodikat ettevõtete analüüsimisel piloteerida ja valideerida selle toimivus. Uuring peab tuvastama peamised takistused ja võimalused, mis mõjutavad uute digilahenduste kasutuselevõttu, ning hindama, kuivõrd vastavad seni rakendatud avaliku sektori meetmed ja tegevused ettevõtjate ja arendajate tegelikele vajadustele. Täpsemalt peab loodav metoodika võimaldama tuvastada:  ettevõtjate ja arendajate vaates peamised takistused ja barjäärid digilahenduste kasutuselevõtul,  positiivsed tegurid, mis suurendavad valmisolekut ja motivatsiooni,  ettepanekud riigi väärtuspakkumise kujundamiseks (nt mida saavad ettevõtted vastu, kui nad panustavad automatiseeritud ja standardiseeritud aruandlusesse),   võimalikud motivatsioonimehhanismid, mis toetavad ettevõtete pikaajalist valmisolekut digilahenduste kasutamiseks. Selle väljundi alusel saab Tellija edaspidi ise kujundada tegevuste paketi ettevõtete digitaliseerituse edendamiseks ja reaalajamajanduse lahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks. 3. Uurimisküsimused Lõplikud uurimisküsimused sõnastatakse koostöös Tellijaga, lähtudes hanke eesmärkidest ja sihtrühma profiilist. Uurimisküsimuste täpsemal kujundamisel võetakse aluseks Tellija poolt pärast hankelepingu sõlmimist edastatav digiküpsuse mudel, mis kirjeldab ettevõtete digitaliseerituse taset ning aitab hinnata, kuidas erinev digiküpsus mõjutab ettevõtete motivatsiooni ja valmisolekut digilahenduste kasutuselevõtuks. Küsimused peavad võimaldama hinnata järgmisi võtmevaldkondi: 3.1. Andmeesitajate vaated ja kogemused 3.1.1. Millised on erineva digiküpsuse, suuruse ja profiiliga ettevõtete ootused, vajadused ja hoiakud seoses andmete esitamise ning digilahenduste (nt äri- ja ressursihaldustarkvarad, logistika-, müügi- ja turundustarkvarad, küberturbe ja andmekaitse lahendused, e-arved, automaatne aruandlus) kasutamisega? 3.1.2. Kuidas tajuvad ettevõtted digilahenduste kasutuselevõtuga seotud töökoormust, kasu ja võimalikke riske (nt digitaalse ressursihalduse, kliendisuhtluse või andmepõhise aruandluse valdkonnas)? 3.1.3. Milline on ettevõtjate teadlikkus olemasolevatest digilahendustest ja nende funktsionaalsusest? Millistest kanalitest otsitakse infot? 3.2. Kasutuselevõttu mõjutavad tegurid 3.2.1. Millised on peamised takistused (sh tehnilised, organisatsioonilised, psühholoogilised), mis pärsivad digilahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes? 3.2.2. Millised tegurid suurendavad valmisolekut digilahenduste kasutamiseks? 3.2.3. Milline on ettevõtjate usaldus digilahenduste ja nende pakkujate suhtes? 3.3. Tarkvaraarendajate vaade 3.3.1. Millised on arendajate ootused ja vajadused seoses Eesti ettevõtetele digilahenduste ja andmevahetusvõimaluste arendamisega? 3.3.2. Millised on peamised takistused, millega tarkvaraarendajad riigiga koostöös digilahenduste loomisel kokku puutuvad? 3.3.3. Millist tuge või tingimusi arendajad peavad vajalikuks, et luua toimivaid ja skaleeritavaid lahendusi? 3.4. Riikliku tegevuse vastavus sihtrühma ootustele 3.4.1. Kuidas hindavad ettevõtjad (digilahenduste kasutajad ja andmeesitajad) ning tarkvaraarendajad seni rakendatud riiklikke tegevusi ja meetmeid? 3.4.2. Millised ootused ja vajadused on jäänud riiklike sekkumiste raames katmata? 3.4.3. Millisel määral on riigi poolt pakutavad digitaalsed aruandluslahendused ettevõtjate ja arendajate hinnangul selged, kasutatavad ja nende vajadustele vastavad? 3.5. Tõhusad lahendused ja väärtuspakkumine 3.5.1. Millised konkreetsed sekkumised võiksid kõige enam suurendada digilahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes? 3.5.2. Milline võiks olla riigi väärtuspakkumine ettevõtjale digilahenduste kasutuselevõtu eest, sh digitaalse andmeesituse korral? 3.5.3. Millised sõnumid ja teavitustaktikad aitaksid suurendada ettevõtjate motivatsiooni uute lahenduste kasutuselevõtuks? 3.5.4. Millised tegevused tuleks rakendada erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende vajadusi ja takistusi? 4. Uuringu metoodika Uuringu läbiviimiseks oodatakse pakkujalt selgelt struktureeritud uuringuplaani, mis kooskõlastatakse Tellijaga. Uuringuplaan peab tagama töö läbipaistvuse, teadusliku usaldusväärsuse ning andma Tellijale võimaluse hinnata kavandatava töö kvaliteeti. 4.1. Uurimismeetodid 4.1.1. Andmekogumise viisid: kasutatakse kombineeritud lähenemist (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid), sh küsitlused, intervjuud, fookusgrupid ja dokumendianalüüs. 4.1.2. Valim: uuringusse kaasatakse erineva suuruse ja digiküpsusega ettevõtted (mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted) erinevatest tegevusaladest, et tagada mitmekesine vaade. Lisaks kaasatakse tarkvaraarendajad, kelle roll on pakkuda reaalajamajanduse põhimõtetele vastavaid lahendusi. 4.1.3. Valikuprintsiibid: valimi kujundamisel lähtutakse ettevõtete digiküpsuse tasemest, suurusest, tegevusalast ja valmisolekust. 4.1.4. Mõõtevahendid: kasutatakse kohandatud küsitlusi ja intervjuukavasid, mis võimaldavad hinnata nii ettevõtete motivatsiooni ja hoiakuid kui ka arendajate vajadusi. 4.2. Andmeanalüüs 4.2.1. Kvantitatiivne analüüs: statistilised meetodid, mis võimaldavad seoseid hinnata digiküpsuse, ettevõtte suuruse, tegevusala ja motivatsioonifaktorite vahel. 4.2.2. Kvalitatiivne analüüs: sisuanalüüs intervjuudest ja fookusgruppidest, et avada hoiakuid, ootusi ja vajadusi süvitsi. 4.2.3. Tulemuste süntees: kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete võrdlev analüüs, et tuua välja peamised mustrid ja järeldused. 4.3. Vastavus TA viiele kriteeriumile Pakkuja poolt teostatav töö peab vastama järgmistele viiele teadus- ja arendustegevuse põhialustele: 4.3.1. Uudsus – Eestis ei ole varasemalt süstemaatiliselt uuritud ettevõtete motivatsiooni ja hoiakuid digilahenduste kasutuselevõtuks koos tarkvaraarendajate vaatega. Uuring loob uue teadmise ning uue metoodika nende tegurite hindamiseks. 4.3.2. Loomingulisus – töö ei piirdu olemasolevate digiküpsuse mudelite rakendamisega, vaid loob täiesti uue hindamisraamistiku ettevõtete motivatsiooni ja hoiakute analüüsimiseks. Loomingulisus väljendub ka ettevõtjate ja arendajate vaadete ühendamises. 4.3.3. Ettemääramatus – uuringu tulemusi ei saa ette prognoosida, kuna need sõltuvad ettevõtjate ja arendajate hoiakutest, ootustest ja kogemustest, mis võivad varieeruda tegevusala, suuruse ja digiküpsuse lõikes. Lisaks suurendab ettemääramatust asjaolu, et uuringu käigus luuakse uus metoodika, mille sisu ja rakendatavus kujunevad alles tööprotsessi käigus ning mida ei ole võimalik eelnevalt täpselt ette määratleda. 4.3.4. Süstemaatilisus – uuring viiakse läbi kooskõlastatud plaani alusel, mis sisaldab selgelt sõnastatud uurimisküsimusi, valimi kujundamist, andmekorjet, andmeanalüüsi ja tulemuste esitamist. Uuringu etapid on loogiliselt seotud ja ajaliselt piiritletud. 4.3.5. Ülekantavus ja korratavus – väljatöötatud metoodika ning uuringu tulemused dokumenteeritakse detailselt ning tehakse kättesaadavaks nii eesti kui inglise keeles. See võimaldab tulemusi rakendada edaspidistes arendusprojektides, poliitikakujunduses ja sarnastes rahvusvahelistes algatustes. 5. Uuringu ajakava 5.1. Uuring viiakse läbi kuue kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Uuring on jaotatud kaheks etapiks. 5.1.1. I etapp (teostamise tähtaeg 3 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest) – hõlmab uuringuplaani, metoodilise raamistiku väljatöötamist ja mõõtevahendite täpsustamist ning andmekorje läbiviimist (küsitlused, intervjuud/fookusgrupid, vajaduse korral dokumendi- ja andmeanalüüs). Etapp lõpeb I etapi  vahearuandega, mis kinnitab andmekorje lõpetamist ja annab lühikokkuvõtte kogutud andmetest. Esimene osamakse toimub pärast vahearuande vastuvõtmist Tellija poolt. Selle vastuvõtmise alusel toimub lepingu punkti 3.1.1 nimetatud I makse. 5.1.2. II etapp (järgmised 3 kuud) – hõlmab andmeanalüüsi ja tulemuste kujundamist, sealhulgas vajaduste ja võimaluste väljapakkumist, riigi väärtuspakkumise ja motivatsioonimehhanismide esialgse kontseptsiooni kujundamist ning tulemuste esitlust. Etapp lõpeb lõpparuandega, millele lisanduvad eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte ning esitlused. Lõplik makse toimub pärast lõpparuande vastuvõtmist Tellija poolt. Selle vastuvõtmise alusel toimub lepingu punkti 3.1.2 nimetatud II makse. 5.1.3. Kui analüüsi käigus selgub, et vahearuandes analüüsitud osasid tuleb täiendada, lisatakse täiendused lõpparuandesse. 5.2. Pakkuja peab esitama uuringu elluviimise ajakava nädala täpsusega, jagatuna etappideks, ning nimetama iga etapi eest vastutavad meeskonnaliikmed. Ajakava peab võimaldama Tellijal jälgida töö edenemist ja hinnata, kas etapid on graafikus. 5.3. Lisaks peab pakkuja ajakavas välja tooma ka ootused Tellijale (nt osalemine koosolekutel, tagasiside vahearuannetele, andmete või kontaktide vahendamine), et tagada töö sujuv kulg ja mõlemapoolne vastutus. 5.4. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani ja ajakava täpsustada, kui see aitab paremini saavutada töö eesmärke või kui see on vajalik nt ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed, töölõigud on ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh hankega seotud vaidlustus- ja kohtumenetlustest tingitud viivitusega) on kavas ajalisi nihkeid jms). Aja- ja tegevuskava on lubatud pikendada perioodi võrra, mille osas tööga/tegevuse alustamine viibis. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud projektiplaani ja ajakava. Lepingus sätestatud tööde lõpptähtaegu ei ole võimalik muuta. 6. Uuringu tulemid Töö tulemusena on Tellijal sisuliselt ja metoodiliselt kvaliteetsed väljundid, mis täidavad hanke eesmärgid ning toetavad riiklike tegevuste edasist planeerimist. 6.1. Hankega tellitavad tööd ja oodatavad tulemused 6.1.1. Selgelt struktureeritud ja avalikult jagatud uuringuplaan, mis on kooskõlastatud Tellijaga ning sisaldab teaduslikult põhjendatud metoodikat, uurimisküsimusi, andmekogumise ja -analüüsi plaani, valimi kirjeldust, uuringu ajakava ning eetika ja andmekaitse põhimõtteid. 6.1.2. Uus metoodika ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu ja motivatsiooni hindamiseks, mis koostatakse käesoleva uuringu raames. Metoodika peab vastama teadus- ja arendustegevuse nõuetele, olema rakendatav erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtetele ning sisaldama selget kirjeldust selle testimise ja valideerimise protsessi kohta. Töövõtja peab näitama, kuidas loodud metoodika on usaldusväärne ning millisel viisil seda saab kasutada edasistes rakendustes. 6.1.3. Andmekogumise ja -analüüsi teostus, mille tulemused peegeldavad erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete ning tarkvaraarendajate hoiakuid, kogemusi ja ootusi. 6.1.4. Uuringuraport, mis: 6.1.4.1. toob välja võtmetegurid, mis takistavad või soodustavad digilahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes, 6.1.4.2. analüüsib riigipoolsete seniste tegevuste vastavust sihtrühmade vajadustele, 6.1.4.3. sisaldab põhjendatud ja teostatavaid soovitusi ja tegevusi digilahenduste kasutuselevõtu suurendamiseks, 6.1.4.4. kirjeldab loodud metoodika rakendatavust ja valideerimise tulemusi. 6.1.5. Rakendatav ja põhjendatud sisend, mida saab kasutada edasiste arendusotsuste tegemiseks, sh toetusmeetmete, teavituskampaaniate ja teenusedisaini planeerimiseks. 6.2. Üleantavad tulemused 6.2.1. Töö lõpetamiseks peab töövõtja esitama Tellijale järgmised tulemused: 6.2.1.1. Uuringuplaan (digitaalselt .pdf, avaldatav Tellija või töövõtja veebilehel), 6.2.1.2. Uuringu vahe- ja lõppraport (eesti ja inglise keeles, .pdf), sh: 6.2.1.2.1. lühikokkuvõte (kuni 2–3 lk, eesti ja inglise keeles, .pdf), 6.2.1.2.2. lisadena kasutatud mõõtevahendid, küsitlused, intervjuukavad vms, 6.2.1.3. Slaidiesitlus (eesti ja inglise keeles, .pptx), 6.2.1.4. Tulemuste avalik esitlus kokkulepitud vormis (veebis või füüsiliselt). Kui esitlus toimub füüsilisel kujul, tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ruumid ja üldkorralduse. 6.3. Täiendavad nõuded 6.3.1. Töövõtja peab tagama projekti alguses info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS), sh projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, kestus, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbiviiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), maksumus, annotatsioon (eesti ja inglise keeles), tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes ka lõpptulemuste lühikirjeldus. 6.3.2. Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni Tellijale. 7. Töökorraldus tellija ja teostaja vahel Töö edukaks läbiviimiseks on oluline selge koostöökorraldus Tellija ja töövõtja vahel. 7.1. Vastutus ja kvaliteet 7.1.1. Töövõtja tagab ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 7.1.2. Töövõtja tagab töö teostamiseks ja tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. 7.1.3. Töövõtja ülesanne on töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamiseks võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. 7.2. Tellija roll 7.2.1. Tellija määrab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) projekti juhtrühma liikmed. 7.2.2. Projekti juhtrühm jälgib lepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle lepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise. 7.2.3. Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist. 7.2.4. Vajaduse korral võib Tellija kutsuda kokku täiendavaid koosolekuid või arutelusid konkreetsete teemade täpsustamiseks. 7.3. Avakohtumine 7.3.1. Avakohtumine töövõtjaga toimub eelistatult Tellija ruumides ning hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kutse avakohtumisele saadab Tellija. 7.3.2. Kui füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse avakohtumine kokkuleppel veebivahendusel. 7.3.3. Avakohtumisel kooskõlastatakse uurimisküsimused, töö sisu ja ajakava ning lepitakse kokku muud töö läbiviimist puudutavad küsimused. 7.4. Töökoosolekud 7.4.1. Töövõtja korraldab töö perioodil regulaarsed töökoosolekud MKM-i projekti juhtrühmaga vähemalt kord kuus või vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist. 7.4.2. Töövõtja võib vajadusel luua tööde teostamise eesmärgil eraldi projektirühmad. 7.4.3. Töövõtja esindaja korraldab MKM-i projekti juhtrühma ja vajadusel projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid, sh: 7.4.3.1. valmistab ette päevakava ja vajalikud materjalid koostöös ja kooskõlastatuna Tellija projektijuhiga, 7.4.3.2. juhib koosolekuid, 7.4.3.3. korraldab protokollimise ning juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 7.4.4. Materjalid, millega Tellija peab tutvuma, edastatakse vähemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. 7.4.5. Töövõtja edastab koosolekute kokkuvõtted Tellijale viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. 7.4.6. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 7.5. Aruannete ja teadete edastamine 7.5.1. Vahekokkuvõtete ja aruannete ülevaatamine toimub vastavalt peatüki 6 tingimustele. 7.5.2. Tellijal on õigus anda vahe- ja lõpparuandele kirjalikku tagasisidet. 7.5.3. Teadete edastamine ja tööde üleandmine toimub vastavalt lepingus sätestatud korrale. 8. Uuringumeeskond Pakkuja peab töö teostamiseks komplekteerima vähemalt järgmiste kompetentsidega ja liikmetega projektimeeskonna : 8.1. Projektijuht - projektijuht jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö tehnilises kirjelduses väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel. Projektijuht peab vastama järgmistele tingimustele: 8.1.1. Omab vähemalt bakalaureusekraadi (nt majanduse, juhtimise, sotsiaalteaduste, infotehnoloogia või muus sobivas valdkonnas) või sellega võrdsustatud haridustase; 8.1.2. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2 lepingu eseme projektiga sarnases projektis (nt rakendusuuringu või analüüsi läbiviimine, mis käsitles ettevõtete digitaliseerimist, digilahenduste kasutuselevõttu või reaalajamajanduse komponentide rakendamist), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja mille üheks esemeks on ärianalüüs. 8.2. Analüütik - analüütik vastutab uuringu metoodilise ülesehituse, andmekogumise ja analüüsi eest ja koostab uuringuplaani, juhib andmeanalüüsi protsessi ning osaleb uuringuraporti ja tegevuskava koostamises. Ta tagab, et uuringu tulemused on rakendatavad, selgelt põhjendatud ja toetavad poliitikakujundamist ning praktiliste arendusotsuste tegemist. Vajadusel kooskõlastab uuringu inimuuringute eetika komiteega ning tagab andmekaitse nõuete täitmise. Analüütik peab vastama järgmistele tingimustele: 8.2.1. omab doktorikraadi sotsiaalteadustes (nt psühholoogias, sotsioloogias vm sobivas valdkonnas) või sellega võrdsustatud haridustase; 8.2.2. peab varasemalt olema osalenud vähemalt kahes sotsiaal- ja majandusteaduste valdkonnas uut teadmist loonud teadus- või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine1. Pakkuja kirjeldab analüütiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vms). 8.3. Projektijuht ei tohi täita analüütiku rolli ning analüütik ei tohi täita projektijuhi rolli. Mõlemad rollid peavad olema täidetud eraldi isikute poolt, et tagada töö sisuline ja juhtimislik kvaliteet ning vältida huvide konflikti töö planeerimise ja sisulise läbiviimise vahel. 1 Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wpcontent/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 8.4. Lisaks eeltoodud kohustuslikele rollidele on soovitatav, et töövõtja kaasab meeskonda täiendavaid eksperte, kes toetavad projekti spetsiifilistes valdkondades (nt digilahenduste arendus, ettevõtluse ja majanduse analüüs, andmeteadus või teenusedisain). Selliste ekspertide kaasamine aitab tagada, et uuring katab kõik olulised aspektid – alates tehnoloogilistest võimalustest kuni ettevõtete äriliste vajaduste ja poliitikasoovitusteni. 8.5. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. 8.6. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku töö teostamisel nimetatud rollides osalema. Hankijal on õigus paluda esitada eelnimetatud meeskonnaliikmete nõusolekud. 8.7. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et lepingu kestel kaasatavad isikud vastavad käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele. 8.8. Meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast lepingu sõlmimist on lubatud ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest. 8.9. Pakkuja peab esitama kõigi meeskonnaliikmete CV-d, millest peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. Pakkuja kohustub lepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed osalevad lepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides isiklikult. 8.10. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik. 8.11. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022). 8.12. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses ei ole nõutud projektile viitamist. 8.13. Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi, maksumus (eurodes käibemaksuta) ja lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik ning riigihanke korral märkida riigihanke number. 8.14. Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja ei pea esitama üht katkematut projekti, st nt 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate projektide vahel. 8.15. Viidatud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/ kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud. 8.16. Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks. 8.17. Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise kohta. 8.18. Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile. 8.19. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole. 8.20. Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikme sünniaega või isikukoodi, et tuvastada hiljem isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist. 8.21. Hankija selgitab, et kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud konkreetse perioodi jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib lepingu kestel isiku meeskonda liitmise ajahetkele eelnevalt. 8.22. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib. Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus. 9. Pakkumuse esitamise tingimused 9.1. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt: 9.1.1. Tehnilises kirjelduses nimetatud töö kogumaksumus käibemaksuta ja käibemaksuga (juhul, kui käibemaks lisandub). 9.1.2. Meeskonnaliikmete kompetentsi (vastavalt p 8) tõendavad andmed (nt meeskonnaliikmete CV-d). 9.1.3. Töö teostamise metoodika, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 9.1.3.1 arusaam töö eesmärgist ja teostatava töö tulemist; 9.1.3.2 uuringu koostamise metodoloogiline raamistik koos viidetega teoreetilistele lähenemistele, selgitades, kuidas valitud lähenemine aitab probleemipüstitust lahendada ning millised on valikukriteeriumid; 9.1.3.3 töö eesmärgi täitmiseks kasutatavad meetodid ja neist tulenevad tegevused, selgitades kuidas valitud meetodite, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil; 9.1.3.4 valitud metodoloogilise lähenemise piirangud ja milliste kitsendustega tuleb sellest juhtuvalt tulevikulahenduse väljapakkumisel arvestada; 9.1.3.5 pakkuja toob ka välja, kuidas plaanitakse lähtuvalt metoodika valikust väljapakutud lahendust testida ning kirjeldab testimise korratavuse võimalikkust. Esitatud töö teostamise metoodika on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele. 9.1.4. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ning riskide haldamise meetmeid, sh peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama vähemalt järgmist: 9.1.4.1. Pakkuja kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja kirjeldab töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja hankija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua ka pakkuja töömaht tundides. 9.1.4.2. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektiplaani elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi rollide ja isikulise vastutuse. 9.1.4.3. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa, sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 9.1.4.4. Pakkuja kirjeldab projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele. 9.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 9.3. Hanke eeldatav maksumus on 60 000 eurot (käibemaksuta). 9.4. Pakkumuse esitamisega pakkuja kinnitab, et pakkumus on jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide tehnilises kirjelduses ja selle lisades sätestatud tingimuste ülevõtmist. 9.5. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.  „Ettevõtete digilahenduste kasutuselevõtu motivatsiooni rakendusuuring“ Hindamismetoodika kirjeldus 1. Hindamiskriteeriumid 1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%) Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille käibemaksuta töö kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ÷ “hinnatava pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta” ×30. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 1.2. Töö teostamise metoodika, projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%) Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama töö eesmärgist, metoodika ning projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 hindamispunkti – 70 punkti, kui: A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud lepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. B – Töö metodoloogiline (teaduslik) raamistik on välja toodud ja põhjalikult kirjeldatud. C - Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil, sh on selgitatud kuidas valimi suurus on piisav ja andmeallikad asjakohased. D - Töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab realiseerida tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Projektiplaanis on välja pakutud vähemalt 2 lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada. Pakutud on samuti lisalahendusi (vähemalt 2), mis võimaldavad töö eesmärki ja tulemeid efektiivsemalt või kvaliteetsemalt saavutada. Esitatust nähtub selgelt, kuidas tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. E - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult tehnilises kirjelduses nõutud tulemi saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab töö lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada. F - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse töö eesmärgi saavutamiseks. G - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud töö projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju eesmärkide saavutamisel. H - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (töö eesmärgist lähtuv) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 1.2.2 Hindamiskomisjon annab 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud töö ülesandepüstitusest, toonud välja ja kirjeldanud töö metodoloogilist (teaduslikku) raamistikku. Meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärki. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik ning vastab töö eesmärkidele ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 1-3 puudust või ebaselgust. 1.2.3 Hindamiskomisjon annab 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui Pakkuja on aru saanud töö ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud töö eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus jms) ning metoodika kirjeldus on vaid osaliselt kooskõlas tehnilise kirjelduse ja töö eesmärkidega. Töö teostamise metoodikas või projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 4-5 puudust või ebaselgust. 1.2.4 Hindamiskomisjon annab 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes AH 6 või rohkem puudust või ebaselgust. Pakkumus on vaid aimatavas seoses tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 2 Eduka pakkumuse valimine 2.1 Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid tehnilises kirjelduses nimetatud tingimustest. 2.2 Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 2.3 Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 2.4 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 2.5 Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaani ja ajakava“ eest hindamisel 10 punkti, siis hankijal on õigus pakkumust mitte edukaks tunnistada. 2.6 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise metoodika, projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel