Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU 15.08.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud objektid, mille puhul tuleb koostada REP. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP sellise lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2. Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH koostamise. 1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri, lk 3-4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 1 14. oktoobrist 2024. a kuni 22. novembrini 2024. a toimusid Kaitseministeeriumi ja RKIK-i korraldatud konsultatsioonid ettevõtetele kaitsetööstuspargi teemal. Vastavalt PlanS §-le 32 toimus ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi3 avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-Nigula valla ajalehes. Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmiga sai tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel4 ning Pärnu linna, Lääne-Nigula valla ja Lüganuse valla veebilehtel või paberkandjal Pärnu Linnavalitsuses, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Pärnu linna Tõstamaa osavallakeskuses, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskuses, Lüganuse Vallavalitsuses, Maidla rahvamajas nende lahtiolekuaegadel. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni 5. detsember 2024. a Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja Maidla rahvamajas. Avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne- Nigula valla ajalehes. Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi ning avaldati koos esitatud ettepanekute ja seisukohtade tabeliga Kaitseministeeriumi veebilehel5. Lisaks avaldati teade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“ ja ajalehes „Õhtuleht“. Vastavalt PlanS §-le 37 esitati 4. aprillil 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja 3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Samas. 2 Toiduametile, Transpordiametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning arvamuse avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu riigikaitsekomisjonile, Pärnu linnavalitsusele, Lüganuse vallavalitsusele, Lääne-Nigula vallavalitsusele) tähtajaga 4. mai 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaega pikendati vastavalt esitatud taotlustele kuni 26. maini 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise etapis laekus kokku 59 kirja nii asutustelt kui ka isikutelt. Kõik asutused, kellele saadeti kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks, kooskõlastasid selle. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Lisaks tehti olulisemaid muudatusi aruande peatükkides 6.1.7 „Mõju põhja- ja pinnaveele“, 6.1.10 „Kliimamõjud“, 6.2.1 „Müra mõju“, 6.2.3 „Õhusaaste mõju“, 6.2.4 „Avariiliste juhtumite hindamine“, 6.3.1 „Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“, 6.4.1 „Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand“, 7.2 „Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ ja 8 „Planeeringu elluviimise tingimused“. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-66 on esitatud mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala kohta, mis viiakse REP-i ja KSH dokumentidesse sisse ja lahendatakse hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega arvestamise kohta on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 7 ning on kättesaadavad Kaitseministeeriumi veebilehel7. Vastavalt PlanS §-le 38 toimus ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel8, Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes “Õhtuleht”, “Pärnu Postimees”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu” ning Tõstamaa ajalehes “Tõstamaa Tuuled”, Lüganuse vallalehes ja Lääne-Nigula valla ajalehes. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, KSH esimese etapi aruande ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel ning Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel või paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Pärnu linnavalitsus, Pärnu linna Tõstamaa osavallakeskus, Lüganuse vallavalitsus, Sonda rahvamaja, Lääne-Nigula vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskus. Avalikustamisel esitatud arvamuste koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi 6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 8 Samas. 3 veebilehel9. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.7. Vastavalt PlanS §-le 39 toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse vallavalitsuses ja Sonda rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel10 ja 10. juuli 2025. a kirjaga nr 12-1/25/27111 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikuid. Vastavalt PlanS §-le 40 avaldati informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta 6. augustil 2025. a Ametlikes Teadaannetes ning 7. augustil 2025. a ajalehtedes „Õhtuleht“, „Pärnu Postimees“, „Lääne Elu“ ja „Põhjarannik“. II. ÕIGUSLIK ALUS REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1. 18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused12, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetlus on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete 9 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 10 Samas. 11 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17445484. 12 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) – RT I, 08.07.2025, 36. 4 tingimuste täitmisel liikuda kohe pärast asukoha valimist planeeringu kehtestamisse. Vastavalt EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole asukoha eelvalikut tehtud, seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile käesoleva korralduse andmise ajaks jõustunud PlanS §-i 271. EhSRS § 309 teine lause sätestab, et koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Võttes arvesse, et kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet oluliselt muuta, siis vastavalt EhSRS §-le 309 ei olnud vajalik eelvaliku juba läbitud menetlust korrata. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega13. Aruande ptk-s 7.2. on toodud detailselt projekteerimistingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Seega on antud juhul põhjendatud REP-i kehtestamine PlanS §-i 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb riigi eriplaneeringu menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne14 (edaspidi aruanne) vastab PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning andmeid riigi eriplaneeringu kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4. on detailse lahenduse koostamisest loobumist pikemalt põhjendatud. Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271 lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53 lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut. Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata. 13 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 1. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 Samas. 5 III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi15. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–2027 on samuti seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine16. Vastavaks tootmiseks on vaja ohualasid ja sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtetele aga liialt kulukas ja aeganõudev. Riik saab tööstuspargi abil ärikeskkonda soodsamaks muuta17. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks18. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse. REP-i algatamisel seati eelduseks, et kaitsetööstusparki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. REP-i koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Sellest tulenevalt seati eelduseks, et kaitsetööstuspark peab mahutama vähemalt viie ettevõtte tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud juba eelnevalt välja võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)19. Eeltoodule tuginedes täpsustati aruandes REP-i eesmärki, mis võimaldab REP-iga kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. 15 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 16 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 17 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 18 Samas, lk 1. 19 Aruande ptk 3.1. 6 3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised Aruande alapeatükis 4.1. kirjeldatakse põhjalikult kaitsetööstuspargis kavandatavat tegevust ning hooneid ja rajatisi. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats. Kaitsetööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona (väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning kaitsetööstuspargis tegutsemise tingimustele. Kaitsetööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased (st, et neis käideldakse rohkem kui 50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet)20. Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas. Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus. Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala. Kaitsetööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on minimaalselt 100 ha. 3.3. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku alad 3.3.1. Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine Kaitsetööstuspargi REP-i planeeringuala21 hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha. Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti järgmistest põhikriteeriumitest: pargi pindala, ohuala, tööjõud, raudteekaubajaam või kaubasadam, elektriühendused. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest. Samuti on planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust22. 20 Samas, ptk 4.1. 21 Samas, ptk. 3.2. Joonis 1. 22 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 5. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 7 Aruande alapeatükis 3.3. on selgitatud, et arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi planeeringualade puhul välja: kaitstavad loodusobjektid (st looduskaitseseaduse § 4 kohased kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid), Natura 2000 võrgustiku alad, olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel. Täpsustamise põhjendused ja selgitused on esitatud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis23. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1 (204 ha, Audru metskond 20, 82602:005:0282), Pärnu 2 (244 ha, Audru metskond 52, 62401:001:2178), Piirsalu (68 ha, Kõuemaru, 68001:003:0278, ja Tuulemaru, 68001:003:0274), Põhja-Kiviõli (141 ha, Põhja- Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) ja Aidu (136 ha, Kohtla metskond 200, 43801:001:0133)24. Asukoha eelvaliku hindamiste jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu täpsustatud alade joonised koos selgitustega on toodud aruande alapeatükkides 4.2.1.–4.2.5. Aruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid. Asukoha eelvalikul kasutatud võrdluskriteeriumid erinevad mõnevõrra asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja KSH programmis kirjeldatust, kuid sisaldavad kõiki nendes dokumentides ette nähtud teemasid. Sellest tulenevalt on aruandes hindamine ja võrdlus esitatud kriteeriumigruppide (1-4 ja 5-8) lõikes, mis koosnevad alljärgnevates võrdluskriteeriumitest: 1) eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus; 2) baastaristu maksumus; 3) asukoha riigikaitseline sobivus; 4) protsessiriskid; 5) keskkonnamõjud (sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele); 6) keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele; 7) sotsiaalmajanduslikud mõjud; 8) kultuurilised mõjud. Võrdluskriteeriumite hinnangud ei ole matemaatiliselt liidetavad, st võrdluskriteeriumid ei ole võrdse olulisuse ja osakaaluga. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks oli eesmärgipärasus – st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning 23 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Punkt 5. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 24 Aruande ptk 3.3. Joonis 2. 8 kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulenenud olulisi välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4)25. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja KSH programmis26 (aruande Lisa 10) on kirjeldatud kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodikat pikemalt. Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul läbivalt kirjeldatud eelkõige aruande alapeatükis 6.1.6 „Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele“, alapeatükis 6.2.1 „Müra mõju“, alapeatükis 6.3.1 „Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“ ja lisas 1 „Loomastiku uuring“. Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega27. Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud, tuginedes mõjude hindamise, sh KSH programmile, milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv keskkonnamõju. Läbiviidud KSH on lahutamatu osa planeerimisprotsessist, mis tähendab, et see ei ole ülejäänud planeeringust eraldiseisev protsess, vaid on integreeritud28. Kaitsetööstuspargi REP-i protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise asjakohaseid mõjusid vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 529. Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus30. Konkreetsete teemavaldkondade mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on aruande peatükis 6 „Mõjude hindamine ja asukoha alternatiivide võrdlus“ vastavate alateemade juures täpsustatud. Iga alapeatüki lõpus on ka kokkuvõttev lõik asukoha eelistusest vastavast mõjude hindamisest tulenevalt (esitatud alljärgnevalt). Eraldi aruannetena on koostatud loomastiku uuring, linnustiku uuring, taimestiku uuring ja Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring31. Võttes arvesse aruande mahtu, on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõte aruandest. 25 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 26 Samas. 27 Aruande ptk 5. 28 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 14. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 PlanS § 4 lg 2 p 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. 30 Aruande ptk 3.1. 31 Samas, ptk 5. 9 Aruande alapeatükis 6.1. on kirjeldatud keskkonnamõjud, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, kliimale ning kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamist ja kliimamuutustega kohanemist. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad. Eraldi läbi viidud loomastiku-, taimestiku- ja linnustiku uuringud (asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise esimese etapi aruande lisad 1–-3) käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla32. Eelvalikualade eelistused, lähtudes kaitstavatest objektidest, on kujundatud eelnimetatud uuringute tulemuste põhjal ning neid kajastavad aruandes kokkuvõtlikult alapeatükid 6.1.3–6.1.5. Natura hindamise aruanne on aruande lisa 5. Kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele kajastub aruande alapeatükis 6.1.2. Sealt nähtub, et Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et kaitsetööstuspargi REP-i rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale ja Uhaku loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise etappi. Eelhindamisel ei saanud ainsana välistada ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse- eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse vajadusel vastavaid meetmeid järgmistes etappides. Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajadusel töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise tulemusel võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel33. Aruande alapeatükis 6.2. on kirjeldatud keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele, sh müra, vibratsiooni, õhusaaste mõju ja avariiliste juhtumite hindamine. Kaitsetööstuspargi REP-i puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel, mida kirjeldatakse 32 Samas, ptk 6.1.1. 33 Samas, ptk 6.1.2. 10 täpsemalt aruande alapeatükis 6.2.1.3. Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra normtasemetele (nii piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel34. Müra mõju hindamine hõlmab ka soovitusi müra mõju vähendamiseks35. Aruande alapeatükis 6.3. on kirjeldatud sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; mõju piirkondlikule arengule; mõju varale, mõju maakasutusele; mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Aruande alapeatükis 6.4. on hinnatud mõju kultuuripärandile (kultuurimälestised, arheoloogiapärand, pärandkultuur ja militaarpärand, väärtuslikud maastikud). Aruande alapeatükis 6.5. „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ on analüüsitud järgmisi teemasid: piisava ruumi olemasolu, täpse lahenduse kavandamise piirangud, katseplatsi paigutamise piirang, lõhkeainetehase rajamise võimalikkus, veeressursi kättesaadavus, ühenduvus olulistest taristuobjektidest ja kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest. Nendes teemades on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused eelvalikualade vahel seoses kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) võimaliku lahenduse vastavusega planeeringu eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad eelvalikualade erinevate asukohtadega seotud piirangutest. Eesmärgile vastavuse ja tehnilise teostatavuse koondhinnang on aruande alapeatükis 6.5.8. olevas tabelis „Kriteeriumgrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus““. Aruande alapeatükkides 6.6.–6.8. on analüüsitud baastaristu maksumust, asukoha riigikaitselist sobivust ja protsessiriske. Kuna REP-i eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada ettenähtud ajaraamis, on aruande alapeatükis 6.8. analüüsitud protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt mõjutada, kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt (nt ehituslubade andmine jm). Siinkohal on oluline välja tuua maaomandit puudutav analüüs, mille käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel eelvalikualadel. Siiski, täiendavalt hinnati ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Protsessiriskina oli see hindamine vajalik, kuna kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse niinimetatud ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi36. Koondhinnang antud kriteeriumi osas on aruande alapeatükis 6.8.6 toodud tabelis „Kriteeriumgrupi „Protsessiriskid koondhinnang““. Aruande alapeatükis 7.1. on välja toodud eelvalikualade võrdlustulemused kriteeriumite kaupa. Alapeatükis 7.1.1. on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 5–8 (keskkonnamõjud, sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele; sotsiaalmajanduslikud mõjud; kultuurilised mõjud). Eelvalikualade võrdluses on suurima 34 Samas, ptk 6.2.1.2. 35 Samas, ptk 6.2.1. ja 7.3. 36 Samas, ptk 6.8.5. 11 ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks negatiivne mõju eelkõige linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad. Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud piirides (n-ö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal realiseeritavad). Neid alasid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja- Kiviõli eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (millel on võrreldes Aidu alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol). Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt Tabel 8 „Meetmed linnustikule mõju leevendamiseks)37. Seega, kuigi Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, on olulist ebasoodsat keskkonnamõju võimalik vältida. KSH annab täiendavad soovitused ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua, alade vahel ei ole. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna nendel aladel ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda seni avastamata arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH hinnangul on üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida38. Aruande alapeatükis 7.1.2 on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 1–4 (eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus, protsessiriskid). Kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub sobiva asukoha eelvalik eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4). Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku tegemisel olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2. Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks). Vastavalt täpsustatud REP-i eesmärgile tuleb kaitsetööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie ettevõtja tootmine, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 tonni lõhkeainet käitlevad ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) tagaksid eeltoodud eesmärgi. Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust 37 Samas, ptk 6.1.4. 38 Samas, ptk 7.1.1. 12 kaitsetööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja oleks tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus. Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad alad Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti tagaksid mõlemad alad eelnimetatud eesmärgi ala suuruse osas, kuid väiksemas ulatuses kui Pärnu alad. Aidus on seejuures keerulisem tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu piirangutest ja ohtlikele hoonetele sobiva ala piiratusest. 3.3.2. Eelistatud alad kaitsetööstuspargi rajamiseks Aruande alapeatükk 7.1.3. käsitleb eelistatud asukoha valikut. Eelistatud asukoha valik lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Täpsustatud eesmärki on kirjeldatud korralduse punktis 3.1. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Osadel aladel on seda võimalik teha väiksemas mahus ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia). See tähendab, et kõigil eelvalikualadel on võimalik toota laskemoona ehk viia läbi tegevust, mis vastab kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse iseloomule. Samuti on planeeringu koostamise protsessi käigus selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur ning riigi huvi on pakkuda kõigile tõsistele huvilistele võimalust tootmiseks. Rohkematele ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus Eestis laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Eelnevast lähtudes valitakse kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale ei mahu kõik valikpakkumisel edukad olnud ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala. Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) vastavad mõlemad kõige paremini REP-i eesmärgi kriteeriumile. Mõlemad alad tagaksid vajaliku minimaalse ala kaitsetööstuspargi tegevuseks ja suuremas mahus kui Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala on kõige eelistatumad, lähtudes riigikaitselisest sobivusest, see tähendab, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala. Kuigi ka Pärnu 1 alal on vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis kaitsetööstuspargi tegevust välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Kokkuvõttes on aruandes ettepanek loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega. Eelistuselt teine asukoht on Põhja-Kiviõli ala. See ala vastab planeeringu eesmärgile, kuid Põhja-Kiviõli ala on siiski väiksem (141 ha) ja riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Pärnu 1, aga samas suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt 100 ha suuruse pargi rajamist. Põhja-Kiviõli alal on ka väiksem keskkonnamõju kui Piirsalu alal ja Pärnu 2 alal. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata 13 Piirsalu ala esimeseks ega teiseks eelistuseks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Kuigi Aidu ala on Põhja-Kiviõli alaga võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu ala on riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Põhja-Kiviõli ala. Aidu asub maismaa riigipiirile lähemal kui Põhja-Kiviõli. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks Põhja- Kiviõli ala. Kokkuvõttes leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Võrreldes Pärnu 1 alaga (204 ha) on Põhja-Kiviõli ala väiksem (141 ha) ning riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu esimeses järgus ei plaanita baastaristut rajama hakata. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele, kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku) ei mahu. Kuigi Piirsalu ala ja Aidu ala ei ole kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad, on need siiski sobilikud toetamaks kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega on planeeringu koostamise korraldajal võimalus REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja Aidu alal. Piirsalu ala ja/või Aidu ala puhul REPi protsessi jätkudes tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, kõik nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata, vajadusel ajakohastada ning seejärel läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala edasisel võimalikul arendusel tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-639 toonud välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu sisu kohta, mis on vaja REP-i ja KSH dokumentidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks40. 3.3.3. REP-i osaline kehtestamine eelvalikualade kaupa Planeerimisseadus ei reguleeri, kui mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist nähtub, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või suurema ala järgi (nt maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala või ettevõtete huvi on suurem, kui protsessi alguses hinnati), kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)41. Aruande menetluses võrreldi eelvalikualadena Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidut. Korralduse punktist 3.3.2. nähtub, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest loobuda. Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus 39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 40 Aruande ptk 6.1.4. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 nelja ala järele ning samuti ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi, on kaitsetööstuspargi kiireks väljaarendamiseks põhjendatud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud juhul ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline REP-i kehtestamine ei lõpeta Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jätab planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajadusel (eelkõige kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Muu hulgas on võimalik teha täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas REP-i menetluse jätkamisel kaasatakse menetlusse asjaomased ministeeriumid ja asutused ning avalikkus vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele. Kui nende alade kasutuselevõtmise vajadus ei ilmne viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest, siis nende puhul REP-i koostamine ja KSH lõpetatakse vastavalt PlanS §-le 29. Antud juhul on konkreetse tähtaja määramine oluline õiguskindluse ja õigusselguse tagamiseks, et oleks üheselt arusaadav, millises aja jooksul nende alade kasutuselevõtmise vajadus otsustatakse. 3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad sättes toodud tingimused. PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et 15 määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42. Aruandest nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspark planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju kaitsetööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus ümbritsevatele aladele välistatud43. Mõlema eelvalikuala osas on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke44. Kokkuvõte hinnatud mõjudest ja teostatud uuringutest on toodud muuhulgas korralduse punktis 3.3.1. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on aruande alapeatükis 7.3. Hindamise tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid antud REP-i lahendust, on juba lahendusse integreeritud – st aruande alapeatükis 4.2 kirjeldatud ala lahendustes on keskkonnameetmetega arvestatud. Aruande alapeatükis 7.3 on teemavaldkondade kaupa esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest ja soovitustest, millega kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada ebasoodsat keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse. Pärnu 1 ala metsalinnustiku (II ja III kaitsekategooria lindude) elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga 45 kompensatsioonimeetmete kava . Kompensatsioonimeetmete kava on käesoleva korralduse ajaks saanud Kliimaministeeriumi46 ja Keskkonnaameti47 heakskiidu. Kompensatsioonimeetmete kava koostamisse kaasati ka Pärnu linnavalitsus, kellel kava osas täiendavaid märkusi ei olnud. Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab Kliimaministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga. Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada aruande alapeatükis 7.3. toodud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega. Kokkuvõte projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva korralduse punktis 3.5. 42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3. 43 Aruande ptk. 4. 44 Samas, ptk 6.1.2. 45 Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal. Asutusesiseseks kasutamiseks. Avalik versioon on kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 46 Kliimaministeeriumi 04.08.2025. a kiri nr 8-2/25/3474-2. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17644948. 47 Keskkonnaameti 01.08.2025. a kiri nr 6-5/25/6892-11. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17641580. 16 Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks. REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud detailplaneeringus. Seega on vastavalt PlanS-ile avalikkus olnud kaasatud asukoha eelvaliku protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda eelnimetatud täpsusastmes koostatud asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti on võimalik kaasata ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust ning kaaluda kõiki asjaolusid. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Pärnu 1 ja Põhja- Kiviõli detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada nende alade osas kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel. 3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu elluviimine 3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. EhS § 26 lõike 3 punkti 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (nt hoonete suurim lubatud arv maa- alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms). Aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused. Projekteerimistingimuste andmise tagamiseks määratakse asukoha 17 eelvalikus tingimused, arvestades nii EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse antud REPi osas asjakohased küsimused48. Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb järgida aruande alapeatükkides 7.2.1–-7.2.2 toodud tingimusi. Arvestades, et aruanne on käesoleva korralduse lahutamatuks osaks, ei ole põhjendatud aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodut käesolevas korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevates alapunktides tuuakse loeteluna välja aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodud tingimused ning kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. Nagu eespool on mainitud, on need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi projekteerimisel arvestada, integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada, on toodud aruande alapeatükis 7.3. Aruande peatükis 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. Vastavalt PlanS § 53 lõikele 3 kaotab REP kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi REP-i elluviimiseks kõikidel kehtestatud aladel loetakse ellu viimisega alustamist vähemalt ühel kehtestatud alal. 3.5.2. Pärnu 1 alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Aruande alapeatükis 7.2.1. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning parkimiskorraldust, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, maaparandussüsteemide asukohti ja nendest tekkivate kitsenduste määramist, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Männiku jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis, Männiku jõe kallasraja tõkestamine), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused: 1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala (pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats; 2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas). 2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks 48 Aruande ptk 7.2. 18  maksimaalselt võimalik, et hoida osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna, sh arvestades inventeerimise tulemustega. 3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud ala piires (krundil nr 1). 4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus. 5. Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime. 3.5.3. Põhja-Kiviõli alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Aruande alapeatükis 7.2.2. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning parkimiskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused: 1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala (pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats; 2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas). 2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna. 3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud ala piires (krundil nr 1). 4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus. 19 3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on antud juhul REP-i koostamine õigustatud. Kaitstööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse punktis 3.1. Pärnu 1 ala asub Audru metskond 20 maaüksusel (katastritunnus: 82602:005:0282). Pärnu 1 alal kehtib riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“49 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnu 1 ala puhul tegemist rohevõrgustiku tuumala ehk tugialaga. Samuti kehtib Pärnu 1 alal Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“50 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on tegemist riigimetsa alaga ning rohevõrgustiku alaga. Pärnu 1 eelvalikuala asub koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+51 alal. Koostatava üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku tugialaga. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud maakonnaplaneeringus sätestatud nõudega, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vajalik tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Kaitsetööstuspargi pindala Pärnu 1 alal moodustab rohevõrgustiku tuumalast umbes 2%. Kombineeritud olemasolevate ja kavandatavate rohevõrgustiku tugiala tehisaladega moodustab kaitsetööstuspargi pindala umbes 5% rohevõrgustiku tuumalast. Seega on tagatud maakonnaplaneeringus sätestatud nõue säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses. Pärnu 1 ala osas asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitasid seisukohti Pärnu linnavalitsus, Pärnu linnavolikogu, Tõstamaa osavallakogu. Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu linnavolikogu esitatud arvamusi käsitletakse Pärnu linna arvamusena. Pärnu linn esitas kokku 18 seisukohta ja arvamust, mis on koos Kaitseministeeriumi vastustega toodud aruande lisas 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel52. Esitatud seisukohad ja arvamused hõlmasid muu hulgas ettepanekuid ja arvamusi Pärnu linna kaasamisest edasistesse lubade ja projekteerimistingimuste menetlustesse, 49 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering. 50 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2. 51 Samas. 52 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 20 ettevõtlusvõimaluste ja töökohtade loomise kajastamise osas, lõhkamiste teostamisega seoses, eramaadel metsa säilitamise osas, rajatistele kõrguspiirangute määramiseks, ohualade määramisest tulenevate kitsenduste eramaadele seadmise ja rakendamise osas, teede rekonstrueerimise osas, elektrivarustuse ja internetiühendusega seoses, varjumiskohtade rajamise osas ning kompensatsioonialade osas. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal olulisemad Pärnu linna esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta: 1) ettepanekuga kruntidele ettevõtete paigutamise osas nii, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike, arvestati osaliselt. Aruannet täiendati lausega „Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike“; 2) ettepanekuga lisada aruandesse, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused, arvestati ning aruannet on täiendatud; 3) ettepanekuga seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises punkris, ei olnud võimalik arvestada, kuna katsetamiste täpne vajadus selgub ettevõtete valiku järel ning teadaolevalt ei sobi kinnine punker igat tüüpi toodete katsetamiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et seda võimalust kaalutakse projekteerimise käigus, kui on selgunud kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende katsetamiste vajadus. Samas, praeguses etapis tuleb eeldada, et kõiki katsetusi ei ole võimalik kinnises või poolkinnises rajatises läbi viia, isegi kui neid otsustatakse rajada; 4) ettepanekuga kaasata Pärnu linn kompensatsioonimeetmete kava koostamisse ning esitada neile arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud, on arvestatud. Selles osas täiendati aruannet (ptk 7.3 ja ptk 8); 5) eramaadel metsa säilimise tagamise osas kui metsamajandamist ei piirata, selgitab Vabariigi Valitsus, et kaitsetööstuspark on suures osas ümbritsetud siiski riigi metsamaadega ja soovitus kehtib selles osas. Eraomanikele otseselt metsamajandamisele piiranguid ei seata; 6) aruandes paluti täpsustada muuhulgas, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused eramaadele väljaspool REP-i ala ja mida peetakse silmas edasise planeerimise all. Ettepanekut arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et ohualad määratakse konkreetsetele ohtlikele ehitistele nende asukohas. Praeguses etapis ei ole täpselt teada ehitiste paigutust, mistõttu ohualasid ei saa ka hetkel määrata. KSH esimese etapi aruande ptk-des 6.2.4 ja 6.8.5 on käsitletud ohualade määramist; 7) teede rekonstrueerimise ettepaneku osas selgitab Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeerium kogub kokku kõik ettepanekud seoses teede parendamistega ning arutab need läbi nii Transpordiameti kui ka kohaliku omavalitsuse üksusega; 8) ettepaneku osas, mis hõlmas Tõstamaa piirkonda elanikkonna kaitseks varjumiskohtade korrastamise ja rajamise riigi poolset toetamist, selgitab Vabariigi Valitsus, et piirkonna elukeskkonna parendamise meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega ja kogukondadega planeeringu elluviimisel järgmistes etappides. Tõstamaa osavallakogu esitas kokku 10 seisukohta ja arvamust. Esitatud arvamuste osas, mis kattusid Pärnu linna arvamustega, on ülevaade ülaltoodud Pärnu linna arvamuste all. Kõik esitatud seisukohad ja arvamused koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud aruande lisas 21 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel53. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal Tõstamaa osavallakogu esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta: 1) kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Tõstamaa seniseid põhitegevusalasid põllumajandus, metsandus, turism. Vabariigi Valitsus selgitab, et aruandest järeldub, et kaitsetööstuspargil ei ole eeldatavalt olulist negatiivset mõju erametsanduse, põllumajanduse ja turismi arengule; 2) ettepaneku osas, et mitte rajada Ermistu piirkonda tuuleparke, selgitab Vabariigi Valitsus, et tuuleparkide arendajad peavad tuuleparkide rajamiseks läbima PlanS-ist tuleneva planeerimisprotsessi, mille eeldus on kohaliku omavalitsuse otsus. Võimalike arenduste puhul tuleb saada nii planeeringule kui ka hilisematele ehituslubadele Kaitseministeeriumi kooskõlastus; 3) ettepaneku osas, et välistada ohtlike ainete vedu läbi Pärnu sadama, selgitab Vabariigi Valitsus, et aruandes on märgitud, et Pärnu sadama kasutamine ohtlike ainete veoks ei ole eelduslikult otstarbekas. Samas sõltuvad lõplikud logistilised otsused mitmetest tulevikus täpsustuvatest asjaoludest ning nende osas ei ole praeguses planeeringu etapis võimalik lõplikke otsuseid või välistusi teha. Kokkuvõtlikult leidis Pärnu linn, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik. Nii Pärnu linn kui ka Tõstamaa osavallakogu nõustusid REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga rajada kaitsetööstuspark eelistatult Pärnu 1 alale tingimusel, et sealjuures arvestatakse Pärnu linna huvidega. Kohaliku kasu meetmete osas tehti ettepanek sõlmida heade kavatsuste kokkulepe Kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel. Vabariigi Valitsus peab esitatud ettepanekut kaalukaks ning Kaitseministeerium arutab heade kavatsuste kokkuleppe sisu edasise protsessi jooksul. Märgime, et kaitsetööstuspargi rajamisest mõjutatud Tõstamaa piirkonna toetamiseks on Kaitseministeerium juba otsustanud eraldada ligi kolm miljonit eurot, eelkõige teedevõrgu parandamiseks. Kompensatsioonimeetmete valikul arvestati Pärnu linna, Tõstamaa osavallakogu ja erinevate ühingute ettepanekutega. Lisaks otsustas Kaitseministeerium eraldada Pärnu linnale 30 000 eurot Tõstamaa mõisa keldris asuva avaliku varjumiskoha parendamiseks vastavalt Päästeameti toodud ettepanekule. Põhja-Kiviõli ala asub Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär (katastritunnus 75101:003:0112), Liignurme (katastritunnus 75101:002:0066 ja Liignurme kaeveväli (katastritunnus 75101:003:0298) maaüksustel. Kaitsetööstuspark rajatakse Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär maaüksusele. Alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida- Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“54 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist osaliselt rohevõrgustiku alaga. Samuti kehtib Põhja- Kiviõli alal Lüganuse Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 243 „Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamine“55 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu 53 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 54 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Kehtestamise-korraldus- 2.pdf. 55 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering. 22 järgi on tegemist osaliselt taastuvenergeetika maa-alaga ning osaliselt tehnoehitise maa-alaga. Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor. Lüganuse vald ei ole Põhja-Kiviõli eelvalikuala osas riigi eriplaneeringu menetluse käigus arvamusi esitanud. 3.7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 12 kirja. Arvamusi esitasid Kliimaministeerium, Transpordiamet, Terviseamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (ühine arvamus), OÜ Aidu Wind Park esindaja, Päraküla Selts MTÜ ja viis eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult toodud aruande lisas 8 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel56. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta. Kliimaministeerium esitas täiendava arvamuse kompensatsioonimeetmeta kava koostamise kohta. Arvamusega arvestati kompensatsioonimeetmete kava koostamisel ning kava koostati koostöös Kliimaministeeriumiga. Terviseamet esitas täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule. Nende poolt esitatud soovitused ja põhimõtted sisalduvad juba KSH aruandes ning soovitustega (sh maksimaalse mürataseme hindamine lähtuvalt konkreetsest tegevusest, meetmete vajaduse täpsustamine, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) on kavas arvestada ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning tegevuste edaspidise kavandamise raames. Kaitseministeeriumi palvel esitas Transpordiamet täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule, mis puudutab riigiteede ümberehitust või avaliku huviga ehitiste ehitamist riigitee kaitsevööndisse. Transpordiameti arvamus on vajalik Kaitseministeeriumile hindamaks Pärnu 1 alaga seoses esitatud kohaliku hüve ettepanekuid piirkonna maanteede kohta. Kooskõlastamise etapis esitatud arvamus koos Kaitseministeeriumi selgitustega kajastub aruande lisas 7. Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma arvamuses ettepaneku Piirsalu eelvalikualal REP-i protsessi jätkata, teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Antud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Vabariigi Valitsus selgitab, et Piirsalu eelvalikualal sobiva arendusala välja selgitamiseks on vastavalt KSH-le vaja viia läbi täiendavad analüüsid. Tulenevalt kaitsetööstuspargi rajamise kiirest ajagraafikust ei ole võimalik käesoleval hetkel Piirsalu eelvalikuala osas REP-i kehtestada. Korralduse punktis 3.3.3. on selgitatud, et Piirsalu eelvalikuala osas on võimalik REP-i menetlust jätkata ja REP kehtestada ka selle ala osas. 56 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 23 Eraisikud on esitanud arvamusi ja vastuväiteid seoses Natura ja rohevõrgustiku aladega, menetlusse kaasamisega, uuringute läbiviimisega, keskkonnakahjuga, mõjust inimese tervisele ja heaolule. Esitatud ettepanekud on võetud teadmiseks ning selgitavad vastused kajastuvad aruande lisas 7. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid ühise arvamuse, milles tõid välja varem esitatud seisukohad. MTÜ-de sõnul on KSH pinnapealne ning nad taunivad Pärnu valimist kaitsetööstuspargi alaks. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud tuginedes usaldusväärsele ning piisavale alusandmestikule ja mõjude hindamise kvaliteeti ning tulemusi ei ole põhjust kahtluse alla seada. OÜ Aidu Wind Park esitas ettepaneku Aidu eelvalikuala osas REP-i menetlus lõpetada, kuna seoses tuulepargiga ei ole see sobivaim ala kaitsetööstuspargi rajamiseks ning, et mitme ala sobilikuks tunnistamisel ei ole tegemist erinevate alade vahel valimisega. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et osalist REP-i kehtestamist käsitleb korralduse punkt 3.3.3. Selguse huvides määrab Vabariigi Valitsus käesolevas korralduses viie-aastase tähtaja Aidu eelvalikuala osas REP-i menetluse jätkamiseks. Lisaks esitati ettepanek lisada REP-i asukoha eelvalikusse Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukoht, et kui Aidu eelvaliku ala osas jätkatakse REP-i menetlust, siis kaitsetööstuspark ei loo mistahes piiranguid tuulepargile ja näha ette ka kohesed meetmed mistahes negatiivsete mõjude ilmnemisel. Kokkuvõtlikult oldi seisukohal, et niivõrd suurte võimalike kahjude ohu puhul, ei ole Aidu eelvalikuala sobilik kaitsetööstuspargi rajamiseks. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt ning REP-i asukoha eelvalikut täiendati Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukohaga. Päraküla Selts MTÜ jäi oma arvamuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ega toeta Pärnu aladele kaitsetööstuspargi rajamist. Nad juhtisid muuhulgas tähelepanu, et kui Pärnu 2 ala osutus sobimatuks rohevõrgustiku ja linnustiku seisukohalt, siis ei ole samas rohevõrgustiku alas olev Pärnu 1 samuti sobiv tööstuse rajamiseks ning, et mõjusid on vähe hinnatud. Esitatud seisukoht võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et eelvalikualadel hinnati mõjusid põhjalikult ning esitatud seisukohadele on Kaitseministeerium andnud ka täiendavad selgitused koondtabelites (aruande lisa 7 ja lisa 8). 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a toimunud avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium ja KSH aruande koostaja aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentidest vajalikud muudatused. Tehtud muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vajalik neid uuesti kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude protokollid on aruande lisa 9. 24 IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ja leiab, et kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine on vajalik ning kantud avalikust huvist. Vabariigi Valitsus nõustub aruandes esitatud järeldustega, et kaitsetööstuspargi rajamiseks on kõige sobilikumaks ja ka eelistuselt esimeseks asukohaks Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka baastaristut. Vabariigi Valitsus nõustub, et kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamiseks, milleks on võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmise tagamine, on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida käesoleva otsusega ka teine asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Lisaks nähtub aruandest, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused, millest tulenevalt võib vastavalt PlanS § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ning Vabariigi Valitsus saab kehtestada REP-i asukoha eelvaliku alusel. Kuna aruandest nähtub veel, et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering käesoleva korraldusega ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas ning REP-i menetlus jätkub eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas. V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309, otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. 2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud. 3. Kaitseministeeriumil selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas riigi eriplaneeringu kehtestamise võimalus välja hiljemalt viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest. 4. Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt korralduse punktis 3.4. viidatud kompensatsioonimeetmete kavas tehtud ettepanekutele vajalikus ulatuses. 5. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41 25 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates. 6. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7. VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Pärnu linnale, Lüganuse vallale ja Lääne-Nigula vallale. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 26 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine Jr Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht k nr 1 Terviseame 08.08.2025 Amet juhib tähelepanu oma 30.06.2025 kirjale nr 1.1. Arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise t 9.3- 2/25/2563-8. Kirjas tõime välja järgneva: hindamise aruandes on antud soovitusega arvestatud ja 1. Planeeringus kavandatud tööstusala vahetus see on kajastatud. läheduses asuvate elamualade kohta puuduvad 1.2. Arvestatud. Nimetatud nõuetega arvestatakse teadaolevad mürataseme mõõtmistulemused, edasisel projekteerimisel Vibratsiooni osas täiendati mistõttu ei ole võimalik hinnata kehtivat aruannet ning lisati täpsustus sotsiaalministri müraolukorda ega kavandatava tootmistegevuse 17.05.2002 määruses nr 78 toodud nõuetega võimalikku mõju kohalikele elanikele. Edasises arvestamise kohta ehitustööde teostamisel ja menetlusetapis on äärmiselt oluline teostada igapäevase tootmistegevuse raames. täpsemad müra leviku arvutused, lähtudes 2. Teadmiseks võetud. Toodud põhimõtted ning kaitsetööstuspargi konkreetsetest kavandatavatest soovitused sisalduvad juba aruandes ning soovitusi (sh tegevustest, ning planeerida asjakohased meetmed, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) et tagada inimeste tervise ohutus. on kavas kaaluda ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning 1.1. Seetõttu soovitame projekteerimise faasis, tegevuste edaspidise kavandamise raames. siiski vajalikud müramõõtmised läbi viia. 1.2. Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevuse osas amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele, millega tuleks projekteerimisel arvestada: Ehitustöödel tuleb arvestada, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja  mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Igapäevase tootmisprotsessi tööstusmüra osas peab lähimate eluhoonete juures peab olema tagatud määruses nr 71 sätestatud tööstusmüra normtasemed nii päevasel kui ka öisel ajal. Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Uute kergliiklusteede kui ka hoonete planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piirkonda või vahetuslähedusse, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 2. Kaitsetööstuspargi katseplatsi osas soovitab amet katseplatsi viia tiheasustusaladest võimalikult kaugele. Arvestades aruandes toodud katseplatsi kasutamise võimalikku sagedust, sh lõhkamiste arvu ja lõhkainete kogust, soovitab amet kõrgest ja väga kõrgest müratasemega tegevusest lähtuva mürahäiringu vähendamise meetmena kinnist punkrit, Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe harjutusalasid. 2 Eesti 08.08.2025 Eesti Geoloogiateenistus kooskõlastas planeeringu Teadmiseks võetud. Geoloogiat asukoha eelvaliku 28.04.2025 kirjaga nr 13 eenistus 3/25 706. Kuivõrd maavaradega seonduvas osas ei ole planeeringu lahendus oluliselt muutunud, ei ole Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eelnõu „ Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja Kiviõli ala osas “ lahendus oleks vastuolus maapõue ja maavarade kaitse põhimõtetega Eesti Geoloogiateenistus nõustub planeeringu lahendusega alal Pärnu 1 (204 ha), mis asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuval katastriüksusel Audru metskond 20 (katastritunnus 82602:005:0282) ning alal Põhja Kiviõli (141 ha), mis asub Ida Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuval katastriüksusel Kiviõli põlevkivik arjäär (katastritunnus 75101:003:0112). 3 Kliimamini 11.08.2025 Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud Teadmiseks võetud. steerium eelnõu. Eelnõu otsustuse punktis 4 on märgitud, et Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt kompensatsioonimeetmete kavas tehtud ettepanekutele ja vajalikus ulatuses. Kliimaministeerium kooskõlastas kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikualal 04.08.2025 kirjaga nr 8-2/25/3474-2, milles on märgitud Kliimaministeeriumi seisukoht hüvitamise ulatuse ja vajaduse kohta. 4 Keskkonna 12.08.2025 1. Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 olevas 1. Arvestatud. Aruannet on täiendatud ning lisatud amet dokumendis (nt lk 40, 197) on Pärnu 1 ala korral ajakohane info kompensatsioonimeetmete kava osas. jätkuvalt kirjas: „Tuleb koostada kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku 2. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et arvesse tuleb elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt võtta ka kõiki muid olulisi asjaolusid ning edasises täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas menetluses nendega ka arvestatakse. Seetõttu kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse korralduse resolutsioonis ei ole asjakohane detailiselt konkreetsed kompenseerimise alad ja/või - kõiki asjaolusid välja tuua. Korralduse eelnõu meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega resolutsiooni punkt 2 on tervikuna eelnõu kohases jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise sõnastuses eemaldatud lähtuvalt ning resolutsiooni protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui punkti 1 on täiendatud. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik riigi eriplaneeringu kehtestamise võimaluse välja mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib selgitamise tähtaeg on lisatud resolutsiooni eraldi (sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti punktina. nõusolek/heakskiit) hiljemalt REPi kehtestamise 3. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu (PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu Linnavalitsus.“ koostamisel loobutakse detailse lahenduse Otsuse eelnõu lisas 1 olevat dokumenti tuleks koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse ajakohastada, kuna praeguseks on asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et kompensatsioonimeetmete kava linnustiku kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal koostatud ning selle tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab on nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa heaks kiitnud/kooskõlastanud, seda on käsitletud ka arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et otsuse eelnõus. Kehtestamisele minev dokument asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering peaks sisaldama ajakohast teavet. on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, ei ole antud 2. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 kohaselt: „Juhul juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses korralduse kui tekib täiendavate alade vajadus, jätkata riigi eelnõu resolutsiooni punkt 3. Resolutsiooni on eriplaneeringu menetlust eelvalikualade Aidu ja muudetud ning punkt 3 korralduse eelnõus olnud Piirsalu osas, võttes arvesse nendel aladel ja sõnastuses on eemaldatud. Eeltoodud seisukoha on kaitsetööstuspargi mõjualasse jäävaid kehtivaid esitanud ka Majandus- ja planeeringuid. Menetluse jätkamise vajaduse Kommunikatsiooniministeerium oma ilmnemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui kooskõlastuskirjas. käesoleva korralduse andmisest möödub viis aastat ning selle aja jooksul ei ole nimetatud alade kasutamise vajadust tekkinud, lõpetatakse riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Aidu ja Piirsalu eelvalikualade osas.“ Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 esimese lause osas märgime, et arvesse tuleb võtta kõik olulised asjaolud, sh tegevusload, Keskkonnaameti 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 toodud märkused ja ettepanekud Piirsalu eelvalikuala kohta (mis tuleb kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) materjalisesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks kui kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks) jmt. Palume täpsustada. 3. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 3 kohaselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa 1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis 7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.“ Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 toodud dokumendi alaptk-des 7.2.1–7.3 nimetatud tingimused ja meetmed ei puuduta üksnes projekteerimis- ja ehitusetappi, vaid käsitlevad osaliselt ka kasutusetappi. Palume materjalid üle vaadata ja täpsustada. Ühtlasi, sama dokumendi ptk-s 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, mida tuleks otsuse eelnõu resolutsioonis samuti käsitleda. Samuti oleks oluline välja tuua, kellele on otsuse eelnõu lisas 1 toodud tingimused, nõuded ja meetmed suunatud (st kes neid täitma peab ja millise menetluse juures) ning kes ja mille alusel otsustab, kas alapeatükis 7.3 nimetatud soovituslikke keskkonnameetmeid on vaja rakendada. 5 Maa- ja 12.08.2025 1. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS juurde viide 1.Arvestatud. Korralduse eelnõu on vastavalt Ruumiamet Vabariigi Valitsusele kui riigi eriplaneeringu täiendatud. kehtestajale ja sõnastada see järgmiselt: „Lähtudes 2. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse eeltoodust, planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3, (PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu § 53 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 52 koostamisel loobutakse detailse lahenduse lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et rakendamise seaduse §-ga 306 otsustab Vabariigi kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab Valitsus:“ projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab 2. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS punkti 3 viide arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa projekteerimistingimustele, sest see on üks asukoha arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et eelvaliku alusel (PlanS § 271 lg 1) riigi asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering eriplaneeringu kehtestamise eeldustest ja sõnastada on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega ei ole see järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel antud juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda korralduse eelnõu resolutsiooni punkt 3. Punkt 3 kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud. mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa Eeltoodud seisukoha on esitanud ka Majandus- ja 1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud Kommunikatsiooniministeerium oma projekteerimistingimuste aluseks olevatest kooskõlastuskirjas. tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis 7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.“. 6 Päästeamet 12.08.2025 1. Enne kooskõlastuse andmist peab Päästeamet 1. Mittearvestatud. vajalikuks juhtida eelnõu koostaja tähelepanu Märgime, et korralduse eelnõu edastati Päästeametile dokumentatsiooni täiendamise vajadusele. Kuigi arvamuse avaldamiseks, millest tulenevalt loeme dokumentatsioonis on välja toodud, et riskide esitatud kooskõlastuskirja arvamuseks. hindamisel arvestatakse nii ohtliku käitise sees kui Nimetatud nõue ei kuulu planeerimisseaduses ka väljaspool asuvate ohustatud objektidega, ei ole nimetatud ülesannete hulka, mida tuleb riigi käsitletud institutsionaalse taristu (pääste, politsei eriplaneeringuga (mh PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ja kiirabi) olemasolu ega selle võimekust. ülesanded) lahendada. Samuti ei ole planeeringu Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna just koostamise korraldaja ülesanne tagada piirkonnale nimetatud taristu tagab operatiivse reageerimise nii vastav päästevõimekus. Päästeamet on ohtliku käitise siseste kui ka väliste ohustatud kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kooskõlastanud objektide turvalisust ohustavatele sündmustele, 28.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/2020-1. Kooskõlastuste sealhulgas päästesündmustele. koodtabelis on Kaitseministeerium Päästeameti Päästeamet peab oluliseks, et kaitsetööstuspargi kooskõlastuse juures eraldi ka toonitanud: riigi eriplaneeringu eelnõu dokumentatsioonis „Põhjalikumaid hinnanguid, sh tuua sisse ohtude oleks kirjeldatud tegevused, mis on vajalikud realiseerumise tõenäosused ja rakendatavad meetmed institutsionaalse taristu tagamiseks. Seejuures tuleb riski vältimiseks lisaks ohututele vahekaugustele, saab arvestada planeeringualade ja sinna kavandatavate anda siis, kui on konkreetselt teada kaitsetööstusparki tegevustega kaasnevaid riske ning sellest tuleva(te) ettevõtete tegevus, st vähemalt on olemas tulenevalt tagada piirkondadele vastav eskiisprojekti tasemel andmed (ka aruandes on viidatud päästevõimekus. ’Muude ohtlike ainete … mahutite jm paigutus määratakse konkreetse projektiga’). 2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises Eelnevast tulenevalt leiame, et kehtestamise korralduse hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste eelnõud või riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on hindamise esimese etapi aruannet ei ole kohane antud võetud hinnangulised kogused ning käideldavad küsimuse osas täiendada. kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad 2. Teadmiseks võetud. kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused 3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50 kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et asutused ja isikud. planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad. Kuna  käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu KSH-s. 3. Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste menetlustesse. 7 Eesti 12.08.2025 Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise Teadmiseks võetud. Linnade ja eest. Kooskõlastame esitatud eelnõu täiendavate Valdade märkusteta. Toetame Pärnu Linnavolikogu Liit ettepanekuid eelnõule. 8 Majandus- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvestatud. Resolutsiooni on muudetud ning punkt 3 ja kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega. korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud. Kommunik atsioonimi Meie hinnangul ei ole Vabariigi Valitsuse nisteerium korralduse eelnõus resolutsiooni punkt 3 tervikuna vajalik, kuivõrd planeerimisseaduse § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu koostamisel loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa arvatud selle lisasid. 9 Päästeamet 14.08.2025 1. Juhime tähelepanu sellele, et ohtlike ja 1. Teadmiseks võetud. suurõnnetuseohuga ettevõtete koondumine 2. Teadmiseks võetud. suurendab piirkondade potentsiaalset riski ja toob 3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused kaasa vajaduse tõsta kohaliku päästevõimekuse väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, taset vastavusse tekkiva ohutasemega. Tulenevalt kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud päästeseaduse § 2 lg 3 nõuetest tähendab, et asutused ja isikud. piirkonnas tuleb suurendada päästevõimekust ja arendada vajalikku taristut, et tagada nõuetekohane reageerimiskiirus ja -võime võimalike ohuolukordade korral. Hetke hinnangul on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala piirkonnas vajalik tagada vähemalt: - Päästemeeskonna koosseisu suurendamine – minimaalne koosseis 3 päästjat, kes on alaliselt 24/7 valves ja valmis väljasõiduks 1 minuti jooksul. - Taristu arendamine – päästekomando olemasoleva hoone ümberehitus või asendamine uue, nõuetele vastava komandoga, mis võimaldab tagada nii laiendatud meeskonna majutuse kui ka tehniliste vahendite hoidmise. Vajalikud vahendid on 500 000 eurot püsikulu, 5 milj. eurot ühekordne kulu, millest moodustavad: - Püsivad personalikulud: ca 380 000 eurot aastas. - Komando ümberehituse või uue hoone rajamise investeering: ca 5 miljonit. - Uue või renoveeritud komando ülalpidamiskulud: ca 120 000 eurot aastas. 2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on võetud hinnangulised kogused ning käideldavad kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50 tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et planeerimis projekteerimisfaasis rakendub kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad. Kuna käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu KSH-s. 3. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel ja plaanitud on ehitiste ja pargiala tuleohutusega seotud küsimused lahendada projekteerimistingimustega jättes vahele detailplaneerimise etapid. Sellest tulenevalt peab Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste menetlustesse. 15.08.2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309. Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht Priit Alekask’iga ([email protected]). Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025-2027 on samuti seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas, seejuures loobudes detailse lahenduse koostamisest. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest1 (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul 1 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise 1 puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Osaline REP-i kehtestamine võimaldab vajadusel jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja Piirsalu eelvalikuala osas, mis on osutunud samuti sobivaks toetamaks REP-i eesmärki. Pärnu 2 eelvalikuala ei osutunud sobivaks kaitsetööstuspargi rajamiseks. 3. Eelnõu sisu Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sh asukoha eelvaliku menetlusprotsessist. Eelnõu II osa käsitleb kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikku alust, sh 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i ja EhSRS-i muudatusi, mis võimaldavad REP-i kehtestada asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus korralduse andmisel lähtub. Punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatakse REP-i kehtestamise eesmärki, sh täpsustatud REP-i eesmärki ja riigi huvi ning kavandatavat tegevust, hooneid ja rajatisi. Punktis 3.3. antakse kokkuvõtlik ülevaade asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku aladest. Punkt 3.3 hõlmab ka mõjude hindamise aruande kokkuvõtet. Punktis 3.3.3. selgitatakse osalise REP-i kehtestamise võimalust ning vajadust. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise võimalust ja olulisust kaitsetööstuspargi rajamisel. Punktis 3.5. antakse ülevaade eelvalikualade projekteerimistingimuste andmiseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis 3.6. analüüsitakse kohaliku omavalituse üksuste õiguste riivet, muuhulgas antakse ülevaade Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal kehtivatest planeeringutest ning asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitatud seisukohtadest. Punktis 3.7. antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustest. Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V). Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP osaliselt (osahaldusakt) asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline kehtestamine on vajalik, et jätkata REP-i menetlust vajaduse ilmnemisel ka eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Punkt 2 sisaldab infot riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatuvate planeeringute kohta. Punkt 3 seab Kaitseministeeriumile kui planeeringu koostamise korraldajale kohustuse selgitada korralduse andmisest alates viie aasta jooksul välja võimalus kehtestada REP ka eelvalikualade Piirsalu ja esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 2 Aidu osas. Punktis 4 seatakse kohustus tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine. Punktidest 5 ja 6 tulenevad kohustused Kaitseministeeriumile korralduse ja REP-i dokumentide avaldamise ning REP-i kehtestamisest teavitamise osas. Eelnõu VI ja VII osa on vaidlustamise viide ja korralduse PlanS kohane teatavaks tegemine. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. KSH osana viidi läbi Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 alusel. Mõju hindamise tulemusest selgus, et ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel. Korralduse III osa punktis 3.3.1. on esitatud kokkuvõte mõjude hindamise tulemustest, sh Natura mõju hindamise tulemustest. 3 5. Korralduse mõjud Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona tööstusharu arengule ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. REP-i algatamise hetkel oli Eestis 11 ettevõtjal relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade ümber ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, ning sõjarelvade ja laskemoona vedudeks, kuid ei olnud ühtegi laskemoonatootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. 2025. aasta sügisel valmib Ämari lennubaasis esimene lahingumoona tehas, mis saab olema ajutine lahendus kuni viieks aastaks. Kaitsetööstuspargis hoonestusõiguse seadmiseks korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus valikpakkumise, millele esitati 12 pakkumist. Üheksa ettevõtet kutsuti läbirääkimistele ning lähiajal selgub edukaks osutunud ettevõtete arv. Pakkumisi oli nii suurekaliibrilise laskemoona, lahingumoona kui moona komponentide tootmiseks. Hinnanguliselt võivad ettevõtete investeeringud ulatuda 300-400 miljoni euroni ning loodud töökohtade arv 300-400. Kaitsetööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laskemoona valdkonnas. REP-i elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi KSH ning selle osana Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine. Mõjude hindamise tulemustest on ülevaade korralduse punktis 3.3.1. Pärnu 1 alal metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju kompenseerimiseks ning rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava, mille elluviimine toimub paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega. Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud REP-i elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kaitseministeerium on esialgselt planeerinud 50 miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristu projekteerimiseks ja ehituseks. Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Projekteerimine toimub erinevates etappides, mis võimaldab alustada kiiresti pärast planeeringu kehtestamist ka ehitustegevusega 2025. aasta viimases kvartalis. Suurem ehitustegevus jääb 2026. aastasse. Baastaristuna on plaanis ehitada juurdepääsuteed, pargi sisesed teed, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustik ja nendega seotud muud kohalikud rajatised, tuletõrje veevarustuse rajatised, gaasi- ja soojavarustuse rajatised, piirdeaed, väravad, tõkkepuud ja nendega seotud hooned, hoidlad, laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats, tööstuspargi haldamisega seotud administratiivhoone jms. 4 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi kaudu (edaspidi EIS) kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu koos sisulise märkusega, kuid kõik teised eelnimetatud ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma sisuliste märkusteta. Eelnõule esitasid arvamusi Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Eesti Geoloogiateenistus ning Maa- ja Ruumiamet. Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti korralduses ja aruandes täpsustused, muuhulgas jäeti korralduse resolutsiooni punkt 2 eelnõus esitatud kujul välja, kuid sellest lähtuvalt täiendati punkti 1 sõnastust, samuti on eelnõu kohane resolutsiooni punkt 3 välja jäetud, kuna tegemist seadusest tuleneva nõudega. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi võrreldes EIS-i kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga korralduses ja aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused arvestamise või mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas 1. Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine. 5 Riigikantselei 15.08.2025 nr 5-4/25/5 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2025. a istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu. Kogu riigi eriplaneeringu materjal (sh „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ koos lisadega) on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda pöördudes Kaitseministeeriumi poole e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister kaitseministri ülesannetes Lisad: 20250815_A_KT park VVk_EN 20250815_A_KT park VVk_SK 20250815_A_KT park VVk_SK_Lisa1 Meelika Väravas [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 15.08.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud objektid, mille puhul tuleb koostada REP. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP sellise lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2. Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH koostamise. 1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri, lk 3-4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 1 14. oktoobrist 2024. a kuni 22. novembrini 2024. a toimusid Kaitseministeeriumi ja RKIK-i korraldatud konsultatsioonid ettevõtetele kaitsetööstuspargi teemal. Vastavalt PlanS §-le 32 toimus ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi3 avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-Nigula valla ajalehes. Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmiga sai tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel4 ning Pärnu linna, Lääne-Nigula valla ja Lüganuse valla veebilehtel või paberkandjal Pärnu Linnavalitsuses, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Pärnu linna Tõstamaa osavallakeskuses, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskuses, Lüganuse Vallavalitsuses, Maidla rahvamajas nende lahtiolekuaegadel. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni 5. detsember 2024. a Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja Maidla rahvamajas. Avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne- Nigula valla ajalehes. Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi ning avaldati koos esitatud ettepanekute ja seisukohtade tabeliga Kaitseministeeriumi veebilehel5. Lisaks avaldati teade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“ ja ajalehes „Õhtuleht“. Vastavalt PlanS §-le 37 esitati 4. aprillil 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja 3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Samas. 2 Toiduametile, Transpordiametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning arvamuse avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu riigikaitsekomisjonile, Pärnu linnavalitsusele, Lüganuse vallavalitsusele, Lääne-Nigula vallavalitsusele) tähtajaga 4. mai 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaega pikendati vastavalt esitatud taotlustele kuni 26. maini 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise etapis laekus kokku 59 kirja nii asutustelt kui ka isikutelt. Kõik asutused, kellele saadeti kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks, kooskõlastasid selle. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Lisaks tehti olulisemaid muudatusi aruande peatükkides 6.1.7 „Mõju põhja- ja pinnaveele“, 6.1.10 „Kliimamõjud“, 6.2.1 „Müra mõju“, 6.2.3 „Õhusaaste mõju“, 6.2.4 „Avariiliste juhtumite hindamine“, 6.3.1 „Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“, 6.4.1 „Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand“, 7.2 „Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ ja 8 „Planeeringu elluviimise tingimused“. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-66 on esitatud mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala kohta, mis viiakse REP-i ja KSH dokumentidesse sisse ja lahendatakse hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega arvestamise kohta on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 7 ning on kättesaadavad Kaitseministeeriumi veebilehel7. Vastavalt PlanS §-le 38 toimus ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel8, Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes “Õhtuleht”, “Pärnu Postimees”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu” ning Tõstamaa ajalehes “Tõstamaa Tuuled”, Lüganuse vallalehes ja Lääne-Nigula valla ajalehes. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, KSH esimese etapi aruande ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel ning Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel või paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Pärnu linnavalitsus, Pärnu linna Tõstamaa osavallakeskus, Lüganuse vallavalitsus, Sonda rahvamaja, Lääne-Nigula vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskus. Avalikustamisel esitatud arvamuste koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi 6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 8 Samas. 3 veebilehel9. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.7. Vastavalt PlanS §-le 39 toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse vallavalitsuses ja Sonda rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel10 ja 10. juuli 2025. a kirjaga nr 12-1/25/27111 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikuid. Vastavalt PlanS §-le 40 avaldati informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta 6. augustil 2025. a Ametlikes Teadaannetes ning 7. augustil 2025. a ajalehtedes „Õhtuleht“, „Pärnu Postimees“, „Lääne Elu“ ja „Põhjarannik“. II. ÕIGUSLIK ALUS REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1. 18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused12, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetlus on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete 9 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 10 Samas. 11 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17445484. 12 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) – RT I, 08.07.2025, 36. 4 tingimuste täitmisel liikuda kohe pärast asukoha valimist planeeringu kehtestamisse. Vastavalt EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole asukoha eelvalikut tehtud, seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile käesoleva korralduse andmise ajaks jõustunud PlanS §-i 271. EhSRS § 309 teine lause sätestab, et koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Võttes arvesse, et kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet oluliselt muuta, siis vastavalt EhSRS §-le 309 ei olnud vajalik eelvaliku juba läbitud menetlust korrata. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega13. Aruande ptk-s 7.2. on toodud detailselt projekteerimistingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Seega on antud juhul põhjendatud REP-i kehtestamine PlanS §-i 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb riigi eriplaneeringu menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne14 (edaspidi aruanne) vastab PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning andmeid riigi eriplaneeringu kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4. on detailse lahenduse koostamisest loobumist pikemalt põhjendatud. Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271 lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53 lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut. Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata. 13 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 1. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 Samas. 5 III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi15. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–2027 on samuti seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine16. Vastavaks tootmiseks on vaja ohualasid ja sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtetele aga liialt kulukas ja aeganõudev. Riik saab tööstuspargi abil ärikeskkonda soodsamaks muuta17. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks18. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse. REP-i algatamisel seati eelduseks, et kaitsetööstusparki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. REP-i koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Sellest tulenevalt seati eelduseks, et kaitsetööstuspark peab mahutama vähemalt viie ettevõtte tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud juba eelnevalt välja võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)19. Eeltoodule tuginedes täpsustati aruandes REP-i eesmärki, mis võimaldab REP-iga kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. 15 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 16 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 17 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 18 Samas, lk 1. 19 Aruande ptk 3.1. 6 3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised Aruande alapeatükis 4.1. kirjeldatakse põhjalikult kaitsetööstuspargis kavandatavat tegevust ning hooneid ja rajatisi. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats. Kaitsetööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona (väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning kaitsetööstuspargis tegutsemise tingimustele. Kaitsetööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased (st, et neis käideldakse rohkem kui 50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet)20. Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas. Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus. Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala. Kaitsetööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on minimaalselt 100 ha. 3.3. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku alad 3.3.1. Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine Kaitsetööstuspargi REP-i planeeringuala21 hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha. Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti järgmistest põhikriteeriumitest: pargi pindala, ohuala, tööjõud, raudteekaubajaam või kaubasadam, elektriühendused. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest. Samuti on planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust22. 20 Samas, ptk 4.1. 21 Samas, ptk. 3.2. Joonis 1. 22 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 5. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 7 Aruande alapeatükis 3.3. on selgitatud, et arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi planeeringualade puhul välja: kaitstavad loodusobjektid (st looduskaitseseaduse § 4 kohased kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid), Natura 2000 võrgustiku alad, olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel. Täpsustamise põhjendused ja selgitused on esitatud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis23. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1 (204 ha, Audru metskond 20, 82602:005:0282), Pärnu 2 (244 ha, Audru metskond 52, 62401:001:2178), Piirsalu (68 ha, Kõuemaru, 68001:003:0278, ja Tuulemaru, 68001:003:0274), Põhja-Kiviõli (141 ha, Põhja- Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) ja Aidu (136 ha, Kohtla metskond 200, 43801:001:0133)24. Asukoha eelvaliku hindamiste jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu täpsustatud alade joonised koos selgitustega on toodud aruande alapeatükkides 4.2.1.–4.2.5. Aruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid. Asukoha eelvalikul kasutatud võrdluskriteeriumid erinevad mõnevõrra asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja KSH programmis kirjeldatust, kuid sisaldavad kõiki nendes dokumentides ette nähtud teemasid. Sellest tulenevalt on aruandes hindamine ja võrdlus esitatud kriteeriumigruppide (1-4 ja 5-8) lõikes, mis koosnevad alljärgnevates võrdluskriteeriumitest: 1) eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus; 2) baastaristu maksumus; 3) asukoha riigikaitseline sobivus; 4) protsessiriskid; 5) keskkonnamõjud (sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele); 6) keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele; 7) sotsiaalmajanduslikud mõjud; 8) kultuurilised mõjud. Võrdluskriteeriumite hinnangud ei ole matemaatiliselt liidetavad, st võrdluskriteeriumid ei ole võrdse olulisuse ja osakaaluga. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks oli eesmärgipärasus – st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning 23 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Punkt 5. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 24 Aruande ptk 3.3. Joonis 2. 8 kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulenenud olulisi välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4)25. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja KSH programmis26 (aruande Lisa 10) on kirjeldatud kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodikat pikemalt. Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul läbivalt kirjeldatud eelkõige aruande alapeatükis 6.1.6 „Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele“, alapeatükis 6.2.1 „Müra mõju“, alapeatükis 6.3.1 „Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“ ja lisas 1 „Loomastiku uuring“. Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega27. Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud, tuginedes mõjude hindamise, sh KSH programmile, milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv keskkonnamõju. Läbiviidud KSH on lahutamatu osa planeerimisprotsessist, mis tähendab, et see ei ole ülejäänud planeeringust eraldiseisev protsess, vaid on integreeritud28. Kaitsetööstuspargi REP-i protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise asjakohaseid mõjusid vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 529. Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus30. Konkreetsete teemavaldkondade mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on aruande peatükis 6 „Mõjude hindamine ja asukoha alternatiivide võrdlus“ vastavate alateemade juures täpsustatud. Iga alapeatüki lõpus on ka kokkuvõttev lõik asukoha eelistusest vastavast mõjude hindamisest tulenevalt (esitatud alljärgnevalt). Eraldi aruannetena on koostatud loomastiku uuring, linnustiku uuring, taimestiku uuring ja Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring31. Võttes arvesse aruande mahtu, on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõte aruandest. 25 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 26 Samas. 27 Aruande ptk 5. 28 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 14. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 PlanS § 4 lg 2 p 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. 30 Aruande ptk 3.1. 31 Samas, ptk 5. 9 Aruande alapeatükis 6.1. on kirjeldatud keskkonnamõjud, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, kliimale ning kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamist ja kliimamuutustega kohanemist. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad. Eraldi läbi viidud loomastiku-, taimestiku- ja linnustiku uuringud (asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise esimese etapi aruande lisad 1–-3) käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla32. Eelvalikualade eelistused, lähtudes kaitstavatest objektidest, on kujundatud eelnimetatud uuringute tulemuste põhjal ning neid kajastavad aruandes kokkuvõtlikult alapeatükid 6.1.3–6.1.5. Natura hindamise aruanne on aruande lisa 5. Kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele kajastub aruande alapeatükis 6.1.2. Sealt nähtub, et Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et kaitsetööstuspargi REP-i rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale ja Uhaku loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise etappi. Eelhindamisel ei saanud ainsana välistada ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse- eesmärkide saavutamisele juhul, kui rakendatakse vajadusel vastavaid meetmeid järgmistes etappides. Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajadusel töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise tulemusel võib öelda, et Natura 2000 võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel33. Aruande alapeatükis 6.2. on kirjeldatud keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele, sh müra, vibratsiooni, õhusaaste mõju ja avariiliste juhtumite hindamine. Kaitsetööstuspargi REP-i puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel, mida kirjeldatakse 32 Samas, ptk 6.1.1. 33 Samas, ptk 6.1.2. 10 täpsemalt aruande alapeatükis 6.2.1.3. Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra normtasemetele (nii piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel34. Müra mõju hindamine hõlmab ka soovitusi müra mõju vähendamiseks35. Aruande alapeatükis 6.3. on kirjeldatud sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; mõju piirkondlikule arengule; mõju varale, mõju maakasutusele; mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Aruande alapeatükis 6.4. on hinnatud mõju kultuuripärandile (kultuurimälestised, arheoloogiapärand, pärandkultuur ja militaarpärand, väärtuslikud maastikud). Aruande alapeatükis 6.5. „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ on analüüsitud järgmisi teemasid: piisava ruumi olemasolu, täpse lahenduse kavandamise piirangud, katseplatsi paigutamise piirang, lõhkeainetehase rajamise võimalikkus, veeressursi kättesaadavus, ühenduvus olulistest taristuobjektidest ja kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest. Nendes teemades on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused eelvalikualade vahel seoses kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) võimaliku lahenduse vastavusega planeeringu eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad eelvalikualade erinevate asukohtadega seotud piirangutest. Eesmärgile vastavuse ja tehnilise teostatavuse koondhinnang on aruande alapeatükis 6.5.8. olevas tabelis „Kriteeriumgrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus““. Aruande alapeatükkides 6.6.–6.8. on analüüsitud baastaristu maksumust, asukoha riigikaitselist sobivust ja protsessiriske. Kuna REP-i eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada ettenähtud ajaraamis, on aruande alapeatükis 6.8. analüüsitud protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt mõjutada, kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt (nt ehituslubade andmine jm). Siinkohal on oluline välja tuua maaomandit puudutav analüüs, mille käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel eelvalikualadel. Siiski, täiendavalt hinnati ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Protsessiriskina oli see hindamine vajalik, kuna kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse niinimetatud ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi36. Koondhinnang antud kriteeriumi osas on aruande alapeatükis 6.8.6 toodud tabelis „Kriteeriumgrupi „Protsessiriskid koondhinnang““. Aruande alapeatükis 7.1. on välja toodud eelvalikualade võrdlustulemused kriteeriumite kaupa. Alapeatükis 7.1.1. on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 5–8 (keskkonnamõjud, sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele; sotsiaalmajanduslikud mõjud; kultuurilised mõjud). Eelvalikualade võrdluses on suurima 34 Samas, ptk 6.2.1.2. 35 Samas, ptk 6.2.1. ja 7.3. 36 Samas, ptk 6.8.5. 11 ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks negatiivne mõju eelkõige linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad. Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud piirides (n-ö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal realiseeritavad). Neid alasid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja- Kiviõli eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (millel on võrreldes Aidu alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol). Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt Tabel 8 „Meetmed linnustikule mõju leevendamiseks)37. Seega, kuigi Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, on olulist ebasoodsat keskkonnamõju võimalik vältida. KSH annab täiendavad soovitused ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua, alade vahel ei ole. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna nendel aladel ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda seni avastamata arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH hinnangul on üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida38. Aruande alapeatükis 7.1.2 on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 1–4 (eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus, protsessiriskid). Kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub sobiva asukoha eelvalik eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4). Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku tegemisel olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2. Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks). Vastavalt täpsustatud REP-i eesmärgile tuleb kaitsetööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie ettevõtja tootmine, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 tonni lõhkeainet käitlevad ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) tagaksid eeltoodud eesmärgi. Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust 37 Samas, ptk 6.1.4. 38 Samas, ptk 7.1.1. 12 kaitsetööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja oleks tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus. Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad alad Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti tagaksid mõlemad alad eelnimetatud eesmärgi ala suuruse osas, kuid väiksemas ulatuses kui Pärnu alad. Aidus on seejuures keerulisem tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu piirangutest ja ohtlikele hoonetele sobiva ala piiratusest. 3.3.2. Eelistatud alad kaitsetööstuspargi rajamiseks Aruande alapeatükk 7.1.3. käsitleb eelistatud asukoha valikut. Eelistatud asukoha valik lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Täpsustatud eesmärki on kirjeldatud korralduse punktis 3.1. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Osadel aladel on seda võimalik teha väiksemas mahus ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia). See tähendab, et kõigil eelvalikualadel on võimalik toota laskemoona ehk viia läbi tegevust, mis vastab kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse iseloomule. Samuti on planeeringu koostamise protsessi käigus selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur ning riigi huvi on pakkuda kõigile tõsistele huvilistele võimalust tootmiseks. Rohkematele ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus Eestis laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Eelnevast lähtudes valitakse kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale ei mahu kõik valikpakkumisel edukad olnud ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala. Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) vastavad mõlemad kõige paremini REP-i eesmärgi kriteeriumile. Mõlemad alad tagaksid vajaliku minimaalse ala kaitsetööstuspargi tegevuseks ja suuremas mahus kui Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala on kõige eelistatumad, lähtudes riigikaitselisest sobivusest, see tähendab, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala. Kuigi ka Pärnu 1 alal on vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis kaitsetööstuspargi tegevust välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Kokkuvõttes on aruandes ettepanek loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega. Eelistuselt teine asukoht on Põhja-Kiviõli ala. See ala vastab planeeringu eesmärgile, kuid Põhja-Kiviõli ala on siiski väiksem (141 ha) ja riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Pärnu 1, aga samas suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt 100 ha suuruse pargi rajamist. Põhja-Kiviõli alal on ka väiksem keskkonnamõju kui Piirsalu alal ja Pärnu 2 alal. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata 13 Piirsalu ala esimeseks ega teiseks eelistuseks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Kuigi Aidu ala on Põhja-Kiviõli alaga võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu ala on riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Põhja-Kiviõli ala. Aidu asub maismaa riigipiirile lähemal kui Põhja-Kiviõli. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks Põhja- Kiviõli ala. Kokkuvõttes leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Võrreldes Pärnu 1 alaga (204 ha) on Põhja-Kiviõli ala väiksem (141 ha) ning riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu esimeses järgus ei plaanita baastaristut rajama hakata. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele, kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku) ei mahu. Kuigi Piirsalu ala ja Aidu ala ei ole kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad, on need siiski sobilikud toetamaks kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega on planeeringu koostamise korraldajal võimalus REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja Aidu alal. Piirsalu ala ja/või Aidu ala puhul REPi protsessi jätkudes tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, kõik nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata, vajadusel ajakohastada ning seejärel läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala edasisel võimalikul arendusel tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-639 toonud välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu sisu kohta, mis on vaja REP-i ja KSH dokumentidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks40. 3.3.3. REP-i osaline kehtestamine eelvalikualade kaupa Planeerimisseadus ei reguleeri, kui mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist nähtub, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või suurema ala järgi (nt maa-aluse tehase rajamiseks osutub sobivaimaks kaitsetööstuspargist ja lõhkeainetehasest erinev ala või ettevõtete huvi on suurem, kui protsessi alguses hinnati), kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)41. Aruande menetluses võrreldi eelvalikualadena Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidut. Korralduse punktist 3.3.2. nähtub, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal laske- ja lahingumoona toota. Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest loobuda. Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus 39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 40 Aruande ptk 6.1.4. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 14 nelja ala järele ning samuti ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi, on kaitsetööstuspargi kiireks väljaarendamiseks põhjendatud REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud juhul ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline REP-i kehtestamine ei lõpeta Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jätab planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajadusel (eelkõige kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Muu hulgas on võimalik teha täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas REP-i menetluse jätkamisel kaasatakse menetlusse asjaomased ministeeriumid ja asutused ning avalikkus vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele. Kui nende alade kasutuselevõtmise vajadus ei ilmne viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest, siis nende puhul REP-i koostamine ja KSH lõpetatakse vastavalt PlanS §-le 29. Antud juhul on konkreetse tähtaja määramine oluline õiguskindluse ja õigusselguse tagamiseks, et oleks üheselt arusaadav, millises aja jooksul nende alade kasutuselevõtmise vajadus otsustatakse. 3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad sättes toodud tingimused. PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et 15 määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42. Aruandest nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspark planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju kaitsetööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus ümbritsevatele aladele välistatud43. Mõlema eelvalikuala osas on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke44. Kokkuvõte hinnatud mõjudest ja teostatud uuringutest on toodud muuhulgas korralduse punktis 3.3.1. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on aruande alapeatükis 7.3. Hindamise tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid antud REP-i lahendust, on juba lahendusse integreeritud – st aruande alapeatükis 4.2 kirjeldatud ala lahendustes on keskkonnameetmetega arvestatud. Aruande alapeatükis 7.3 on teemavaldkondade kaupa esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest ja soovitustest, millega kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada ebasoodsat keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse. Pärnu 1 ala metsalinnustiku (II ja III kaitsekategooria lindude) elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga 45 kompensatsioonimeetmete kava . Kompensatsioonimeetmete kava on käesoleva korralduse ajaks saanud Kliimaministeeriumi46 ja Keskkonnaameti47 heakskiidu. Kompensatsioonimeetmete kava koostamisse kaasati ka Pärnu linnavalitsus, kellel kava osas täiendavaid märkusi ei olnud. Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab Kliimaministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga. Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada aruande alapeatükis 7.3. toodud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega. Kokkuvõte projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva korralduse punktis 3.5. 42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3. 43 Aruande ptk. 4. 44 Samas, ptk 6.1.2. 45 Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal. Asutusesiseseks kasutamiseks. Avalik versioon on kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 46 Kliimaministeeriumi 04.08.2025. a kiri nr 8-2/25/3474-2. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17644948. 47 Keskkonnaameti 01.08.2025. a kiri nr 6-5/25/6892-11. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17641580. 16 Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks. REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud detailplaneeringus. Seega on vastavalt PlanS-ile avalikkus olnud kaasatud asukoha eelvaliku protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda eelnimetatud täpsusastmes koostatud asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti on võimalik kaasata ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust ning kaaluda kõiki asjaolusid. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Pärnu 1 ja Põhja- Kiviõli detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada nende alade osas kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel. 3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu elluviimine 3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. EhS § 26 lõike 3 punkti 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (nt hoonete suurim lubatud arv maa- alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms). Aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused. Projekteerimistingimuste andmise tagamiseks määratakse asukoha 17 eelvalikus tingimused, arvestades nii EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse antud REPi osas asjakohased küsimused48. Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb järgida aruande alapeatükkides 7.2.1–-7.2.2 toodud tingimusi. Arvestades, et aruanne on käesoleva korralduse lahutamatuks osaks, ei ole põhjendatud aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodut käesolevas korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevates alapunktides tuuakse loeteluna välja aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodud tingimused ning kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. Nagu eespool on mainitud, on need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi projekteerimisel arvestada, integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada, on toodud aruande alapeatükis 7.3. Aruande peatükis 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. Vastavalt PlanS § 53 lõikele 3 kaotab REP kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi REP-i elluviimiseks kõikidel kehtestatud aladel loetakse ellu viimisega alustamist vähemalt ühel kehtestatud alal. 3.5.2. Pärnu 1 alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Aruande alapeatükis 7.2.1. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning parkimiskorraldust, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, maaparandussüsteemide asukohti ja nendest tekkivate kitsenduste määramist, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Männiku jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis, Männiku jõe kallasraja tõkestamine), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused: 1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala (pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats; 2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas). 2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks 48 Aruande ptk 7.2. 18  maksimaalselt võimalik, et hoida osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna, sh arvestades inventeerimise tulemustega. 3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud ala piires (krundil nr 1). 4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus. 5. Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime. 3.5.3. Põhja-Kiviõli alal projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Aruande alapeatükis 7.2.2. on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning parkimiskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused: 1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala (pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats; 2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas). 2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna. 3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud ala piires (krundil nr 1). 4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus. 19 3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on antud juhul REP-i koostamine õigustatud. Kaitstööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse punktis 3.1. Pärnu 1 ala asub Audru metskond 20 maaüksusel (katastritunnus: 82602:005:0282). Pärnu 1 alal kehtib riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“49 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnu 1 ala puhul tegemist rohevõrgustiku tuumala ehk tugialaga. Samuti kehtib Pärnu 1 alal Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“50 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on tegemist riigimetsa alaga ning rohevõrgustiku alaga. Pärnu 1 eelvalikuala asub koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+51 alal. Koostatava üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku tugialaga. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud maakonnaplaneeringus sätestatud nõudega, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vajalik tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Kaitsetööstuspargi pindala Pärnu 1 alal moodustab rohevõrgustiku tuumalast umbes 2%. Kombineeritud olemasolevate ja kavandatavate rohevõrgustiku tugiala tehisaladega moodustab kaitsetööstuspargi pindala umbes 5% rohevõrgustiku tuumalast. Seega on tagatud maakonnaplaneeringus sätestatud nõue säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses. Pärnu 1 ala osas asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitasid seisukohti Pärnu linnavalitsus, Pärnu linnavolikogu, Tõstamaa osavallakogu. Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu linnavolikogu esitatud arvamusi käsitletakse Pärnu linna arvamusena. Pärnu linn esitas kokku 18 seisukohta ja arvamust, mis on koos Kaitseministeeriumi vastustega toodud aruande lisas 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel52. Esitatud seisukohad ja arvamused hõlmasid muu hulgas ettepanekuid ja arvamusi Pärnu linna kaasamisest edasistesse lubade ja projekteerimistingimuste menetlustesse, 49 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering. 50 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2. 51 Samas. 52 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 20 ettevõtlusvõimaluste ja töökohtade loomise kajastamise osas, lõhkamiste teostamisega seoses, eramaadel metsa säilitamise osas, rajatistele kõrguspiirangute määramiseks, ohualade määramisest tulenevate kitsenduste eramaadele seadmise ja rakendamise osas, teede rekonstrueerimise osas, elektrivarustuse ja internetiühendusega seoses, varjumiskohtade rajamise osas ning kompensatsioonialade osas. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal olulisemad Pärnu linna esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta: 1) ettepanekuga kruntidele ettevõtete paigutamise osas nii, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike, arvestati osaliselt. Aruannet täiendati lausega „Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike“; 2) ettepanekuga lisada aruandesse, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused, arvestati ning aruannet on täiendatud; 3) ettepanekuga seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises punkris, ei olnud võimalik arvestada, kuna katsetamiste täpne vajadus selgub ettevõtete valiku järel ning teadaolevalt ei sobi kinnine punker igat tüüpi toodete katsetamiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et seda võimalust kaalutakse projekteerimise käigus, kui on selgunud kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende katsetamiste vajadus. Samas, praeguses etapis tuleb eeldada, et kõiki katsetusi ei ole võimalik kinnises või poolkinnises rajatises läbi viia, isegi kui neid otsustatakse rajada; 4) ettepanekuga kaasata Pärnu linn kompensatsioonimeetmete kava koostamisse ning esitada neile arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud, on arvestatud. Selles osas täiendati aruannet (ptk 7.3 ja ptk 8); 5) eramaadel metsa säilimise tagamise osas kui metsamajandamist ei piirata, selgitab Vabariigi Valitsus, et kaitsetööstuspark on suures osas ümbritsetud siiski riigi metsamaadega ja soovitus kehtib selles osas. Eraomanikele otseselt metsamajandamisele piiranguid ei seata; 6) aruandes paluti täpsustada muuhulgas, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused eramaadele väljaspool REP-i ala ja mida peetakse silmas edasise planeerimise all. Ettepanekut arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et ohualad määratakse konkreetsetele ohtlikele ehitistele nende asukohas. Praeguses etapis ei ole täpselt teada ehitiste paigutust, mistõttu ohualasid ei saa ka hetkel määrata. KSH esimese etapi aruande ptk-des 6.2.4 ja 6.8.5 on käsitletud ohualade määramist; 7) teede rekonstrueerimise ettepaneku osas selgitab Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeerium kogub kokku kõik ettepanekud seoses teede parendamistega ning arutab need läbi nii Transpordiameti kui ka kohaliku omavalitsuse üksusega; 8) ettepaneku osas, mis hõlmas Tõstamaa piirkonda elanikkonna kaitseks varjumiskohtade korrastamise ja rajamise riigi poolset toetamist, selgitab Vabariigi Valitsus, et piirkonna elukeskkonna parendamise meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega ja kogukondadega planeeringu elluviimisel järgmistes etappides. Tõstamaa osavallakogu esitas kokku 10 seisukohta ja arvamust. Esitatud arvamuste osas, mis kattusid Pärnu linna arvamustega, on ülevaade ülaltoodud Pärnu linna arvamuste all. Kõik esitatud seisukohad ja arvamused koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud aruande lisas 21 7 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel53. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal Tõstamaa osavallakogu esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta: 1) kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Tõstamaa seniseid põhitegevusalasid põllumajandus, metsandus, turism. Vabariigi Valitsus selgitab, et aruandest järeldub, et kaitsetööstuspargil ei ole eeldatavalt olulist negatiivset mõju erametsanduse, põllumajanduse ja turismi arengule; 2) ettepaneku osas, et mitte rajada Ermistu piirkonda tuuleparke, selgitab Vabariigi Valitsus, et tuuleparkide arendajad peavad tuuleparkide rajamiseks läbima PlanS-ist tuleneva planeerimisprotsessi, mille eeldus on kohaliku omavalitsuse otsus. Võimalike arenduste puhul tuleb saada nii planeeringule kui ka hilisematele ehituslubadele Kaitseministeeriumi kooskõlastus; 3) ettepaneku osas, et välistada ohtlike ainete vedu läbi Pärnu sadama, selgitab Vabariigi Valitsus, et aruandes on märgitud, et Pärnu sadama kasutamine ohtlike ainete veoks ei ole eelduslikult otstarbekas. Samas sõltuvad lõplikud logistilised otsused mitmetest tulevikus täpsustuvatest asjaoludest ning nende osas ei ole praeguses planeeringu etapis võimalik lõplikke otsuseid või välistusi teha. Kokkuvõtlikult leidis Pärnu linn, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik. Nii Pärnu linn kui ka Tõstamaa osavallakogu nõustusid REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga rajada kaitsetööstuspark eelistatult Pärnu 1 alale tingimusel, et sealjuures arvestatakse Pärnu linna huvidega. Kohaliku kasu meetmete osas tehti ettepanek sõlmida heade kavatsuste kokkulepe Kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel. Vabariigi Valitsus peab esitatud ettepanekut kaalukaks ning Kaitseministeerium arutab heade kavatsuste kokkuleppe sisu edasise protsessi jooksul. Märgime, et kaitsetööstuspargi rajamisest mõjutatud Tõstamaa piirkonna toetamiseks on Kaitseministeerium juba otsustanud eraldada ligi kolm miljonit eurot, eelkõige teedevõrgu parandamiseks. Kompensatsioonimeetmete valikul arvestati Pärnu linna, Tõstamaa osavallakogu ja erinevate ühingute ettepanekutega. Lisaks otsustas Kaitseministeerium eraldada Pärnu linnale 30 000 eurot Tõstamaa mõisa keldris asuva avaliku varjumiskoha parendamiseks vastavalt Päästeameti toodud ettepanekule. Põhja-Kiviõli ala asub Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär (katastritunnus 75101:003:0112), Liignurme (katastritunnus 75101:002:0066 ja Liignurme kaeveväli (katastritunnus 75101:003:0298) maaüksustel. Kaitsetööstuspark rajatakse Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär maaüksusele. Alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida- Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“54 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist osaliselt rohevõrgustiku alaga. Samuti kehtib Põhja- Kiviõli alal Lüganuse Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 243 „Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamine“55 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu 53 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 54 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Kehtestamise-korraldus- 2.pdf. 55 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering. 22 järgi on tegemist osaliselt taastuvenergeetika maa-alaga ning osaliselt tehnoehitise maa-alaga. Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor. Lüganuse vald ei ole Põhja-Kiviõli eelvalikuala osas riigi eriplaneeringu menetluse käigus arvamusi esitanud. 3.7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 12 kirja. Arvamusi esitasid Kliimaministeerium, Transpordiamet, Terviseamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (ühine arvamus), OÜ Aidu Wind Park esindaja, Päraküla Selts MTÜ ja viis eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult toodud aruande lisas 8 koondtabelina ning koondtabel on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel56. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta. Kliimaministeerium esitas täiendava arvamuse kompensatsioonimeetmeta kava koostamise kohta. Arvamusega arvestati kompensatsioonimeetmete kava koostamisel ning kava koostati koostöös Kliimaministeeriumiga. Terviseamet esitas täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule. Nende poolt esitatud soovitused ja põhimõtted sisalduvad juba KSH aruandes ning soovitustega (sh maksimaalse mürataseme hindamine lähtuvalt konkreetsest tegevusest, meetmete vajaduse täpsustamine, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) on kavas arvestada ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning tegevuste edaspidise kavandamise raames. Kaitseministeeriumi palvel esitas Transpordiamet täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule, mis puudutab riigiteede ümberehitust või avaliku huviga ehitiste ehitamist riigitee kaitsevööndisse. Transpordiameti arvamus on vajalik Kaitseministeeriumile hindamaks Pärnu 1 alaga seoses esitatud kohaliku hüve ettepanekuid piirkonna maanteede kohta. Kooskõlastamise etapis esitatud arvamus koos Kaitseministeeriumi selgitustega kajastub aruande lisas 7. Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma arvamuses ettepaneku Piirsalu eelvalikualal REP-i protsessi jätkata, teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Antud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Vabariigi Valitsus selgitab, et Piirsalu eelvalikualal sobiva arendusala välja selgitamiseks on vastavalt KSH-le vaja viia läbi täiendavad analüüsid. Tulenevalt kaitsetööstuspargi rajamise kiirest ajagraafikust ei ole võimalik käesoleval hetkel Piirsalu eelvalikuala osas REP-i kehtestada. Korralduse punktis 3.3.3. on selgitatud, et Piirsalu eelvalikuala osas on võimalik REP-i menetlust jätkata ja REP kehtestada ka selle ala osas. 56 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 23 Eraisikud on esitanud arvamusi ja vastuväiteid seoses Natura ja rohevõrgustiku aladega, menetlusse kaasamisega, uuringute läbiviimisega, keskkonnakahjuga, mõjust inimese tervisele ja heaolule. Esitatud ettepanekud on võetud teadmiseks ning selgitavad vastused kajastuvad aruande lisas 7. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid ühise arvamuse, milles tõid välja varem esitatud seisukohad. MTÜ-de sõnul on KSH pinnapealne ning nad taunivad Pärnu valimist kaitsetööstuspargi alaks. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud tuginedes usaldusväärsele ning piisavale alusandmestikule ja mõjude hindamise kvaliteeti ning tulemusi ei ole põhjust kahtluse alla seada. OÜ Aidu Wind Park esitas ettepaneku Aidu eelvalikuala osas REP-i menetlus lõpetada, kuna seoses tuulepargiga ei ole see sobivaim ala kaitsetööstuspargi rajamiseks ning, et mitme ala sobilikuks tunnistamisel ei ole tegemist erinevate alade vahel valimisega. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et osalist REP-i kehtestamist käsitleb korralduse punkt 3.3.3. Selguse huvides määrab Vabariigi Valitsus käesolevas korralduses viie-aastase tähtaja Aidu eelvalikuala osas REP-i menetluse jätkamiseks. Lisaks esitati ettepanek lisada REP-i asukoha eelvalikusse Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukoht, et kui Aidu eelvaliku ala osas jätkatakse REP-i menetlust, siis kaitsetööstuspark ei loo mistahes piiranguid tuulepargile ja näha ette ka kohesed meetmed mistahes negatiivsete mõjude ilmnemisel. Kokkuvõtlikult oldi seisukohal, et niivõrd suurte võimalike kahjude ohu puhul, ei ole Aidu eelvalikuala sobilik kaitsetööstuspargi rajamiseks. Antud ettepanekuga arvestati osaliselt ning REP-i asukoha eelvalikut täiendati Kaitseministeeriumi varem esitatud seisukohaga. Päraküla Selts MTÜ jäi oma arvamuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ega toeta Pärnu aladele kaitsetööstuspargi rajamist. Nad juhtisid muuhulgas tähelepanu, et kui Pärnu 2 ala osutus sobimatuks rohevõrgustiku ja linnustiku seisukohalt, siis ei ole samas rohevõrgustiku alas olev Pärnu 1 samuti sobiv tööstuse rajamiseks ning, et mõjusid on vähe hinnatud. Esitatud seisukoht võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et eelvalikualadel hinnati mõjusid põhjalikult ning esitatud seisukohadele on Kaitseministeerium andnud ka täiendavad selgitused koondtabelites (aruande lisa 7 ja lisa 8). 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a toimunud avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium ja KSH aruande koostaja aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentidest vajalikud muudatused. Tehtud muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vajalik neid uuesti kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude protokollid on aruande lisa 9. 24 IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ja leiab, et kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine on vajalik ning kantud avalikust huvist. Vabariigi Valitsus nõustub aruandes esitatud järeldustega, et kaitsetööstuspargi rajamiseks on kõige sobilikumaks ja ka eelistuselt esimeseks asukohaks Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka baastaristut. Vabariigi Valitsus nõustub, et kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamiseks, milleks on võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmise tagamine, on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida käesoleva otsusega ka teine asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Lisaks nähtub aruandest, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused, millest tulenevalt võib vastavalt PlanS § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ning Vabariigi Valitsus saab kehtestada REP-i asukoha eelvaliku alusel. Kuna aruandest nähtub veel, et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud toetamaks REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega), kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering käesoleva korraldusega ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas ning REP-i menetlus jätkub eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas. V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309, otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. 2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud. 3. Kaitseministeeriumil selgitada eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas riigi eriplaneeringu kehtestamise võimalus välja hiljemalt viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest. 4. Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt korralduse punktis 3.4. viidatud kompensatsioonimeetmete kavas tehtud ettepanekutele vajalikus ulatuses. 5. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41 25 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates. 6. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7. VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Pärnu linnale, Lüganuse vallale ja Lääne-Nigula vallale. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 26  15.08.2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309. Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht Priit Alekask’iga ([email protected]). Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025-2027 on samuti seatud eesmärgiks kaitsetööstuspargi rajamine. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Alates 2026. aastast on seatud eesmärgiks eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas, seejuures loobudes detailse lahenduse koostamisest. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest1 (edaspidi aruanne) nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul 1 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise 1 puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Osaline REP-i kehtestamine võimaldab vajadusel jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja Piirsalu eelvalikuala osas, mis on osutunud samuti sobivaks toetamaks REP-i eesmärki. Pärnu 2 eelvalikuala ei osutunud sobivaks kaitsetööstuspargi rajamiseks. 3. Eelnõu sisu Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sh asukoha eelvaliku menetlusprotsessist. Eelnõu II osa käsitleb kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikku alust, sh 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i ja EhSRS-i muudatusi, mis võimaldavad REP-i kehtestada asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus korralduse andmisel lähtub. Punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatakse REP-i kehtestamise eesmärki, sh täpsustatud REP-i eesmärki ja riigi huvi ning kavandatavat tegevust, hooneid ja rajatisi. Punktis 3.3. antakse kokkuvõtlik ülevaade asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku aladest. Punkt 3.3 hõlmab ka mõjude hindamise aruande kokkuvõtet. Punktis 3.3.3. selgitatakse osalise REP-i kehtestamise võimalust ning vajadust. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise võimalust ja olulisust kaitsetööstuspargi rajamisel. Punktis 3.5. antakse ülevaade eelvalikualade projekteerimistingimuste andmiseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis 3.6. analüüsitakse kohaliku omavalituse üksuste õiguste riivet, muuhulgas antakse ülevaade Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal kehtivatest planeeringutest ning asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitatud seisukohtadest. Punktis 3.7. antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustest. Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V). Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP osaliselt (osahaldusakt) asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline kehtestamine on vajalik, et jätkata REP-i menetlust vajaduse ilmnemisel ka eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Punkt 2 sisaldab infot riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatuvate planeeringute kohta. Punkt 3 seab Kaitseministeeriumile kui planeeringu koostamise korraldajale kohustuse selgitada korralduse andmisest alates viie aasta jooksul välja võimalus kehtestada REP ka eelvalikualade Piirsalu ja esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 2 Aidu osas. Punktis 4 seatakse kohustus tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine. Punktidest 5 ja 6 tulenevad kohustused Kaitseministeeriumile korralduse ja REP-i dokumentide avaldamise ning REP-i kehtestamisest teavitamise osas. Eelnõu VI ja VII osa on vaidlustamise viide ja korralduse PlanS kohane teatavaks tegemine. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. KSH osana viidi läbi Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 alusel. Mõju hindamise tulemusest selgus, et ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel. Korralduse III osa punktis 3.3.1. on esitatud kokkuvõte mõjude hindamise tulemustest, sh Natura mõju hindamise tulemustest. 3 5. Korralduse mõjud Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona tööstusharu arengule ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. REP-i algatamise hetkel oli Eestis 11 ettevõtjal relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade ümber ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, ning sõjarelvade ja laskemoona vedudeks, kuid ei olnud ühtegi laskemoonatootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. 2025. aasta sügisel valmib Ämari lennubaasis esimene lahingumoona tehas, mis saab olema ajutine lahendus kuni viieks aastaks. Kaitsetööstuspargis hoonestusõiguse seadmiseks korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus valikpakkumise, millele esitati 12 pakkumist. Üheksa ettevõtet kutsuti läbirääkimistele ning lähiajal selgub edukaks osutunud ettevõtete arv. Pakkumisi oli nii suurekaliibrilise laskemoona, lahingumoona kui moona komponentide tootmiseks. Hinnanguliselt võivad ettevõtete investeeringud ulatuda 300-400 miljoni euroni ning loodud töökohtade arv 300-400. Kaitsetööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laskemoona valdkonnas. REP-i elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi KSH ning selle osana Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine. Mõjude hindamise tulemustest on ülevaade korralduse punktis 3.3.1. Pärnu 1 alal metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju kompenseerimiseks ning rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava, mille elluviimine toimub paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega. Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud REP-i elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kaitseministeerium on esialgselt planeerinud 50 miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristu projekteerimiseks ja ehituseks. Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Projekteerimine toimub erinevates etappides, mis võimaldab alustada kiiresti pärast planeeringu kehtestamist ka ehitustegevusega 2025. aasta viimases kvartalis. Suurem ehitustegevus jääb 2026. aastasse. Baastaristuna on plaanis ehitada juurdepääsuteed, pargi sisesed teed, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustik ja nendega seotud muud kohalikud rajatised, tuletõrje veevarustuse rajatised, gaasi- ja soojavarustuse rajatised, piirdeaed, väravad, tõkkepuud ja nendega seotud hooned, hoidlad, laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats, tööstuspargi haldamisega seotud administratiivhoone jms. 4 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi kaudu (edaspidi EIS) kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu koos sisulise märkusega, kuid kõik teised eelnimetatud ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma sisuliste märkusteta. Eelnõule esitasid arvamusi Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Eesti Geoloogiateenistus ning Maa- ja Ruumiamet. Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti korralduses ja aruandes täpsustused, muuhulgas jäeti korralduse resolutsiooni punkt 2 eelnõus esitatud kujul välja, kuid sellest lähtuvalt täiendati punkti 1 sõnastust, samuti on eelnõu kohane resolutsiooni punkt 3 välja jäetud, kuna tegemist seadusest tuleneva nõudega. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi võrreldes EIS-i kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga korralduses ja aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused arvestamise või mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas 1. Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine. 5  Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine Jr Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht k nr 1 Terviseame 08.08.2025 Amet juhib tähelepanu oma 30.06.2025 kirjale nr 1.1. Arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise t 9.3- 2/25/2563-8. Kirjas tõime välja järgneva: hindamise aruandes on antud soovitusega arvestatud ja 1. Planeeringus kavandatud tööstusala vahetus see on kajastatud. läheduses asuvate elamualade kohta puuduvad 1.2. Arvestatud. Nimetatud nõuetega arvestatakse teadaolevad mürataseme mõõtmistulemused, edasisel projekteerimisel Vibratsiooni osas täiendati mistõttu ei ole võimalik hinnata kehtivat aruannet ning lisati täpsustus sotsiaalministri müraolukorda ega kavandatava tootmistegevuse 17.05.2002 määruses nr 78 toodud nõuetega võimalikku mõju kohalikele elanikele. Edasises arvestamise kohta ehitustööde teostamisel ja menetlusetapis on äärmiselt oluline teostada igapäevase tootmistegevuse raames. täpsemad müra leviku arvutused, lähtudes 2. Teadmiseks võetud. Toodud põhimõtted ning kaitsetööstuspargi konkreetsetest kavandatavatest soovitused sisalduvad juba aruandes ning soovitusi (sh tegevustest, ning planeerida asjakohased meetmed, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) et tagada inimeste tervise ohutus. on kavas kaaluda ka kaitsetööstuspargi rajatiste ning 1.1. Seetõttu soovitame projekteerimise faasis, tegevuste edaspidise kavandamise raames. siiski vajalikud müramõõtmised läbi viia. 1.2. Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevuse osas amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele, millega tuleks projekteerimisel arvestada: Ehitustöödel tuleb arvestada, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja  mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Igapäevase tootmisprotsessi tööstusmüra osas peab lähimate eluhoonete juures peab olema tagatud määruses nr 71 sätestatud tööstusmüra normtasemed nii päevasel kui ka öisel ajal. Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Uute kergliiklusteede kui ka hoonete planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piirkonda või vahetuslähedusse, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 2. Kaitsetööstuspargi katseplatsi osas soovitab amet katseplatsi viia tiheasustusaladest võimalikult kaugele. Arvestades aruandes toodud katseplatsi kasutamise võimalikku sagedust, sh lõhkamiste arvu ja lõhkainete kogust, soovitab amet kõrgest ja väga kõrgest müratasemega tegevusest lähtuva mürahäiringu vähendamise meetmena kinnist punkrit, Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe harjutusalasid. 2 Eesti 08.08.2025 Eesti Geoloogiateenistus kooskõlastas planeeringu Teadmiseks võetud. Geoloogiat asukoha eelvaliku 28.04.2025 kirjaga nr 13 eenistus 3/25 706. Kuivõrd maavaradega seonduvas osas ei ole planeeringu lahendus oluliselt muutunud, ei ole Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eelnõu „ Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja Kiviõli ala osas “ lahendus oleks vastuolus maapõue ja maavarade kaitse põhimõtetega Eesti Geoloogiateenistus nõustub planeeringu lahendusega alal Pärnu 1 (204 ha), mis asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ermistu külas asuval katastriüksusel Audru metskond 20 (katastritunnus 82602:005:0282) ning alal Põhja Kiviõli (141 ha), mis asub Ida Viru maakonnas Lüganuse vallas Varinurme külas asuval katastriüksusel Kiviõli põlevkivik arjäär (katastritunnus 75101:003:0112). 3 Kliimamini 11.08.2025 Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud Teadmiseks võetud. steerium eelnõu. Eelnõu otsustuse punktis 4 on märgitud, et Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine vastavalt kompensatsioonimeetmete kavas tehtud ettepanekutele ja vajalikus ulatuses. Kliimaministeerium kooskõlastas kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikualal 04.08.2025 kirjaga nr 8-2/25/3474-2, milles on märgitud Kliimaministeeriumi seisukoht hüvitamise ulatuse ja vajaduse kohta. 4 Keskkonna 12.08.2025 1. Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 olevas 1. Arvestatud. Aruannet on täiendatud ning lisatud amet dokumendis (nt lk 40, 197) on Pärnu 1 ala korral ajakohane info kompensatsioonimeetmete kava osas. jätkuvalt kirjas: „Tuleb koostada kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku 2. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et arvesse tuleb elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt võtta ka kõiki muid olulisi asjaolusid ning edasises täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas menetluses nendega ka arvestatakse. Seetõttu kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse korralduse resolutsioonis ei ole asjakohane detailiselt konkreetsed kompenseerimise alad ja/või - kõiki asjaolusid välja tuua. Korralduse eelnõu meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega resolutsiooni punkt 2 on tervikuna eelnõu kohases jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise sõnastuses eemaldatud lähtuvalt ning resolutsiooni protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui punkti 1 on täiendatud. Eelvalikualade Aidu ja Piirsalu ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik riigi eriplaneeringu kehtestamise võimaluse välja mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib selgitamise tähtaeg on lisatud resolutsiooni eraldi (sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti punktina. nõusolek/heakskiit) hiljemalt REPi kehtestamise 3. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu (PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu Linnavalitsus.“ koostamisel loobutakse detailse lahenduse Otsuse eelnõu lisas 1 olevat dokumenti tuleks koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse ajakohastada, kuna praeguseks on asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et kompensatsioonimeetmete kava linnustiku kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid kaitsetööstuspargi Pärnu 1 alal koostatud ning selle tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab on nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa heaks kiitnud/kooskõlastanud, seda on käsitletud ka arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et otsuse eelnõus. Kehtestamisele minev dokument asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering peaks sisaldama ajakohast teavet. on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, ei ole antud 2. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 kohaselt: „Juhul juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses korralduse kui tekib täiendavate alade vajadus, jätkata riigi eelnõu resolutsiooni punkt 3. Resolutsiooni on eriplaneeringu menetlust eelvalikualade Aidu ja muudetud ning punkt 3 korralduse eelnõus olnud Piirsalu osas, võttes arvesse nendel aladel ja sõnastuses on eemaldatud. Eeltoodud seisukoha on kaitsetööstuspargi mõjualasse jäävaid kehtivaid esitanud ka Majandus- ja planeeringuid. Menetluse jätkamise vajaduse Kommunikatsiooniministeerium oma ilmnemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui kooskõlastuskirjas. käesoleva korralduse andmisest möödub viis aastat ning selle aja jooksul ei ole nimetatud alade kasutamise vajadust tekkinud, lõpetatakse riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Aidu ja Piirsalu eelvalikualade osas.“ Otsuse eelnõu resolutsiooni p 2 esimese lause osas märgime, et arvesse tuleb võtta kõik olulised asjaolud, sh tegevusload, Keskkonnaameti 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 toodud märkused ja ettepanekud Piirsalu eelvalikuala kohta (mis tuleb kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) materjalisesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks kui kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks) jmt. Palume täpsustada. 3. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 3 kohaselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa 1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis 7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.“ Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõu lisas 1 toodud dokumendi alaptk-des 7.2.1–7.3 nimetatud tingimused ja meetmed ei puuduta üksnes projekteerimis- ja ehitusetappi, vaid käsitlevad osaliselt ka kasutusetappi. Palume materjalid üle vaadata ja täpsustada. Ühtlasi, sama dokumendi ptk-s 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, mida tuleks otsuse eelnõu resolutsioonis samuti käsitleda. Samuti oleks oluline välja tuua, kellele on otsuse eelnõu lisas 1 toodud tingimused, nõuded ja meetmed suunatud (st kes neid täitma peab ja millise menetluse juures) ning kes ja mille alusel otsustab, kas alapeatükis 7.3 nimetatud soovituslikke keskkonnameetmeid on vaja rakendada. 5 Maa- ja 12.08.2025 1. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS juurde viide 1.Arvestatud. Korralduse eelnõu on vastavalt Ruumiamet Vabariigi Valitsusele kui riigi eriplaneeringu täiendatud. kehtestajale ja sõnastada see järgmiselt: „Lähtudes 2. Mittearvestatud. Kuivõrd planeerimisseaduse eeltoodust, planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3, (PlanS) § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu § 53 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 52 koostamisel loobutakse detailse lahenduse lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et rakendamise seaduse §-ga 306 otsustab Vabariigi kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab Valitsus:“ projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab 2. Ettepanek lisada eelnõu V. OTSUS punkti 3 viide arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa projekteerimistingimustele, sest see on üks asukoha arvatud selle lisasid. PlanS § 271 lõige 3 sätestab, et eelvaliku alusel (PlanS § 271 lg 1) riigi asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering eriplaneeringu kehtestamise eeldustest ja sõnastada on projekteerimistingimuste andmise alus. Seega ei ole see järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi projekteerimisel antud juhul vajalik tervikuna sellises sõnastuses ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda korralduse eelnõu resolutsiooni punkt 3. Punkt 3 kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud. mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande (lisa Eeltoodud seisukoha on esitanud ka Majandus- ja 1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud Kommunikatsiooniministeerium oma projekteerimistingimuste aluseks olevatest kooskõlastuskirjas. tingimustest ja nõuetest ning arvestada alapeatükis 7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.“. 6 Päästeamet 12.08.2025 1. Enne kooskõlastuse andmist peab Päästeamet 1. Mittearvestatud. vajalikuks juhtida eelnõu koostaja tähelepanu Märgime, et korralduse eelnõu edastati Päästeametile dokumentatsiooni täiendamise vajadusele. Kuigi arvamuse avaldamiseks, millest tulenevalt loeme dokumentatsioonis on välja toodud, et riskide esitatud kooskõlastuskirja arvamuseks. hindamisel arvestatakse nii ohtliku käitise sees kui Nimetatud nõue ei kuulu planeerimisseaduses ka väljaspool asuvate ohustatud objektidega, ei ole nimetatud ülesannete hulka, mida tuleb riigi käsitletud institutsionaalse taristu (pääste, politsei eriplaneeringuga (mh PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ja kiirabi) olemasolu ega selle võimekust. ülesanded) lahendada. Samuti ei ole planeeringu Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna just koostamise korraldaja ülesanne tagada piirkonnale nimetatud taristu tagab operatiivse reageerimise nii vastav päästevõimekus. Päästeamet on ohtliku käitise siseste kui ka väliste ohustatud kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kooskõlastanud objektide turvalisust ohustavatele sündmustele, 28.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/2020-1. Kooskõlastuste sealhulgas päästesündmustele. koodtabelis on Kaitseministeerium Päästeameti Päästeamet peab oluliseks, et kaitsetööstuspargi kooskõlastuse juures eraldi ka toonitanud: riigi eriplaneeringu eelnõu dokumentatsioonis „Põhjalikumaid hinnanguid, sh tuua sisse ohtude oleks kirjeldatud tegevused, mis on vajalikud realiseerumise tõenäosused ja rakendatavad meetmed institutsionaalse taristu tagamiseks. Seejuures tuleb riski vältimiseks lisaks ohututele vahekaugustele, saab arvestada planeeringualade ja sinna kavandatavate anda siis, kui on konkreetselt teada kaitsetööstusparki tegevustega kaasnevaid riske ning sellest tuleva(te) ettevõtete tegevus, st vähemalt on olemas tulenevalt tagada piirkondadele vastav eskiisprojekti tasemel andmed (ka aruandes on viidatud päästevõimekus. ’Muude ohtlike ainete … mahutite jm paigutus määratakse konkreetse projektiga’). 2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises Eelnevast tulenevalt leiame, et kehtestamise korralduse hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste eelnõud või riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on hindamise esimese etapi aruannet ei ole kohane antud võetud hinnangulised kogused ning käideldavad küsimuse osas täiendada. kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad 2. Teadmiseks võetud. kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused 3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50 kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et asutused ja isikud. planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad. Kuna  käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu KSH-s. 3. Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste menetlustesse. 7 Eesti 12.08.2025 Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise Teadmiseks võetud. Linnade ja eest. Kooskõlastame esitatud eelnõu täiendavate Valdade märkusteta. Toetame Pärnu Linnavolikogu Liit ettepanekuid eelnõule. 8 Majandus- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvestatud. Resolutsiooni on muudetud ning punkt 3 ja kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega. korralduse eelnõus olnud sõnastuses on eemaldatud. Kommunik atsioonimi Meie hinnangul ei ole Vabariigi Valitsuse nisteerium korralduse eelnõus resolutsiooni punkt 3 tervikuna vajalik, kuivõrd planeerimisseaduse § 271 lõige 1 sätestab, et kui riigi eriplaneeringu koostamisel loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja riigi eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel, siis on eelduseks see, et kehtestatav riigi eriplaneering sisaldab projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Projekteerimistingimuste andmisel peab arvesse võtma seega kogu riigi eriplaneeringut, kaasa arvatud selle lisasid. 9 Päästeamet 14.08.2025 1. Juhime tähelepanu sellele, et ohtlike ja 1. Teadmiseks võetud. suurõnnetuseohuga ettevõtete koondumine 2. Teadmiseks võetud. suurendab piirkondade potentsiaalset riski ja toob 3. Teadmiseks võetud. Projekteerimistingimused kaasa vajaduse tõsta kohaliku päästevõimekuse väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, taset vastavusse tekkiva ohutasemega. Tulenevalt kes kaasab menetlustesse vajalikud / puudutatud päästeseaduse § 2 lg 3 nõuetest tähendab, et asutused ja isikud. piirkonnas tuleb suurendada päästevõimekust ja arendada vajalikku taristut, et tagada nõuetekohane reageerimiskiirus ja -võime võimalike ohuolukordade korral. Hetke hinnangul on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala piirkonnas vajalik tagada vähemalt: - Päästemeeskonna koosseisu suurendamine – minimaalne koosseis 3 päästjat, kes on alaliselt 24/7 valves ja valmis väljasõiduks 1 minuti jooksul. - Taristu arendamine – päästekomando olemasoleva hoone ümberehitus või asendamine uue, nõuetele vastava komandoga, mis võimaldab tagada nii laiendatud meeskonna majutuse kui ka tehniliste vahendite hoidmise. Vajalikud vahendid on 500 000 eurot püsikulu, 5 milj. eurot ühekordne kulu, millest moodustavad: - Püsivad personalikulud: ca 380 000 eurot aastas. - Komando ümberehituse või uue hoone rajamise investeering: ca 5 miljonit. - Uue või renoveeritud komando ülalpidamiskulud: ca 120 000 eurot aastas. 2. Kaitsetööstuspargi keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH) on mõjude peatükis (avariiliste juhtumite hindamine) käsitletud nii ohutute kauguste kui ka ohualade määramist. Arvesse on võetud hinnangulised kogused ning käideldavad kemikaalid. Ettevõtete täpne arv, sh käideldavad kemikaalid (k.a lõhkeaine) ja nende kogused selguvad valikpakkumiste käigus. Vähemalt kolm ettevõtet on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50 tonni lõhkeainet. KSH on välja toodud, et planeerimis projekteerimisfaasis rakendub kemikaaliseaduse § 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad. Kuna käesolevas etapis ei ole võimalik detailsemat hinnangut riskide kohta anda, sh tegevuskohtade lõikes, siis on oluline, et seda teostatakse planeerimis-projekteerimisfaasis nagu on viidatu KSH-s. 3. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku alusel ja plaanitud on ehitiste ja pargiala tuleohutusega seotud küsimused lahendada projekteerimistingimustega jättes vahele detailplaneerimise etapid. Sellest tulenevalt peab Päästeamet vajalikuks kaasata piirkonna päästekeskused projekteerimistingimuste menetlustesse.