Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/27 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO JEF 2026 eelnõu RO JEF 2026 seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr  Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral PõhjaEuroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023. aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid, helikopterid ja miinijahtijad. 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks. JEF-i liikmesriikide valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Läänemere kriitilise meretaristu kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas. 1 Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga, kes koalitsioonis osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid. Eesti jätkuv valmidus vajadusel kiireloomuliselt JEF-i panustada on oluline ennekõike kahepoolsete suhete perspektiivist Ühendkuningriigiga, aga ka panustamaks JEF-i valmidusse. Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees ning meie kuvandist UK silmis. 2026. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vastava tegevuse vajadustest. JEF-i võimalike tegevuste käivitamisel on Kaitsevägi valmis panustama demineerijate meeskonna, meedikute, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga. JEF-is osalemise otsustamine Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. 2 Panustamisega seotud kulu Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 3 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral PõhjaEuroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023. aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid, helikopterid ja miinijahtijad. 2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks. JEF-i liikmesriikide valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Läänemere kriitilise meretaristu kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas. 1 Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga, kes koalitsioonis osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid. Eesti jätkuv valmidus vajadusel kiireloomuliselt JEF-i panustada on oluline ennekõike kahepoolsete suhete perspektiivist Ühendkuningriigiga, aga ka panustamaks JEF-i valmidusse. Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees ning meie kuvandist UK silmis. 2026. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vastava tegevuse vajadustest. JEF-i võimalike tegevuste käivitamisel on Kaitsevägi valmis panustama demineerijate meeskonna, meedikute, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga. JEF-is osalemise otsustamine Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. 2 Panustamisega seotud kulu Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 3 EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr