Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/25 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO UNTSO 2026 eelnõu RO UNTSO 2026 seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr 486 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias 2026. aasta 31. detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelase kasutamisega. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või Süüriasse. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr  Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). UNTSO ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force) ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania, Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos (Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata. UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul tegutsev üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades, mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada tulemuste erapooletus. Eesti panus Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. 1 UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga, kes paikneb Iisraelis Tiberiase linnas. ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel pakutakse operatsioonile panustavatele riikidele täiendavaid võimalusi UNTSO juhtivate ametikohtade täitmiseks. 2026. aastal on rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht (Chief Liason Office Cairo). Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha. Kokku planeerib Eesti 2026. aastal panustada kahe kaitseväelasega. Varasemalt on Eesti mehitanud Liibanoni vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema ametikohta 2023. aastal. Mandaati taotleme kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulud 2026. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 119 102 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). UNTSO ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force) ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania, Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos (Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata. UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul tegutsev üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades, mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada tulemuste erapooletus. Eesti panus Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. 1 UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus. Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga, kes paikneb Iisraelis Tiberiase linnas. ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel pakutakse operatsioonile panustavatele riikidele täiendavaid võimalusi UNTSO juhtivate ametikohtade täitmiseks. 2026. aastal on rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht (Chief Liason Office Cairo). Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha. Kokku planeerib Eesti 2026. aastal panustada kahe kaitseväelasega. Varasemalt on Eesti mehitanud Liibanoni vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema ametikohta 2023. aastal. Mandaati taotleme kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Panustamisega seotud kulud 2026. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 119 102 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr 486 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias 2026. aasta 31. detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelase kasutamisega. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või Süüriasse. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr