Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/21 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO EUNAVFOR Aspides 2026 eelnõu RO EUNAVFOR Aspides 2026 seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr 482 „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides (The European Union´s Naval Force Operation Aspides) 2026. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr  Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides (European Union’s Naval Force Operation Aspides) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). EUNAVFOR Aspides Alates 2023. aasta oktoobrist on Huthi mässulised korraldanud rünnakuid kaubalaevade vastu Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Rünnakud seavad ohtu inimeste elu laevadel ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS) sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks. Huthide rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude Euroopa Liidu ja Punase mere regiooni riikide majandust. Euroopa Liidu (EL) nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta otsusega 2024/583 merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR Aspides, et kaitsta meresõiduvabadust. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooni täna kehtiv mandaat kestab kuni 2026. aasta 28. veebruarini, mida vajadusel pikendatakse. Operatsiooniala moodustavad Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelised veed. Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja meresõiduvabaduse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas meresõiduvabadus. EUNAVFOR Aspidese tegevus on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta. Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Michail Pantouvakis, operatsiooni peakorter (Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force Headquarters – FHQ) tegutseb Itaalia mereväe alusel. Operatsioonil osalevad 21 EL liikmesriiki, alustega panustavad operatsiooni tegevusse teiste hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka. 1 Eesti panus Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku operatsioonilise väljundi Eesti mereväele. Eesti panustab 2025. aastal operatsioonile ühe kaitseväelasega, kes täidab operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta. Tema ülesanne on seirata olukorda operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja teistele asjaosalistele. Täna osaleb Eesti kaitseväelane operatsioonil Itaalia mereväe alusel Caio Duilio, varasemalt on Eesti kaitseväelane paiknenud ka Hollandi mereväe alusel. Eesti mereväelastele pakub operatsioon väljundi erialateadmiste praktiseerimiseks ning rahvusvahelise staabitöö kogemuse omandamiseks. 2026. aastal plaanime panustamist jätkata ühe kaitseväelasega samal ametikohal, mandaati taotleme operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni 3 kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Operatsioon EUNAVFOR Aspides on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel. Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2722, mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab enesekaitseõigust selliste rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid OHQ-s, rakendatakse Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (SOFA 2 ) ning FHQ puhul lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppeid. Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist tuginedes Riigikogu RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud otsusele. Kaitseväele anti RIKS-i § 34 lg 61 alusel korraldus panustada operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelasega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes 1 sätestatud korras. 1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu toimuvaid operatsioone. 2 Status of Forces Agreement – Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid. 2 Panustamisega seotud kulu 2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Aspides osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 56 593 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 3 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides (European Union’s Naval Force Operation Aspides) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]). EUNAVFOR Aspides Alates 2023. aasta oktoobrist on Huthi mässulised korraldanud rünnakuid kaubalaevade vastu Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Rünnakud seavad ohtu inimeste elu laevadel ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS) sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks. Huthide rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude Euroopa Liidu ja Punase mere regiooni riikide majandust. Euroopa Liidu (EL) nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta otsusega 2024/583 merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR Aspides, et kaitsta meresõiduvabadust. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooni täna kehtiv mandaat kestab kuni 2026. aasta 28. veebruarini, mida vajadusel pikendatakse. Operatsiooniala moodustavad Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelised veed. Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja meresõiduvabaduse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas meresõiduvabadus. EUNAVFOR Aspidese tegevus on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta. Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Michail Pantouvakis, operatsiooni peakorter (Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force Headquarters – FHQ) tegutseb Itaalia mereväe alusel. Operatsioonil osalevad 21 EL liikmesriiki, alustega panustavad operatsiooni tegevusse teiste hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka. 1 Eesti panus Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku operatsioonilise väljundi Eesti mereväele. Eesti panustab 2025. aastal operatsioonile ühe kaitseväelasega, kes täidab operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta. Tema ülesanne on seirata olukorda operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja teistele asjaosalistele. Täna osaleb Eesti kaitseväelane operatsioonil Itaalia mereväe alusel Caio Duilio, varasemalt on Eesti kaitseväelane paiknenud ka Hollandi mereväe alusel. Eesti mereväelastele pakub operatsioon väljundi erialateadmiste praktiseerimiseks ning rahvusvahelise staabitöö kogemuse omandamiseks. 2026. aastal plaanime panustamist jätkata ühe kaitseväelasega samal ametikohal, mandaati taotleme operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni 3 kaitseväelasega panustamiseks. Õiguslik alus Operatsioon EUNAVFOR Aspides on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel. Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2722, mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab enesekaitseõigust selliste rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid OHQ-s, rakendatakse Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (SOFA 2 ) ning FHQ puhul lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppeid. Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist tuginedes Riigikogu RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud otsusele. Kaitseväele anti RIKS-i § 34 lg 61 alusel korraldus panustada operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelasega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes 1 sätestatud korras. 1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu toimuvaid operatsioone. 2 Status of Forces Agreement – Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid. 2 Panustamisega seotud kulu 2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Aspides osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 56 593 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 3 EELNÕU 21.08.2025 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr 482 „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides (The European Union´s Naval Force Operation Aspides) 2026. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr