Kiri ettepanekute esitamiseks

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU OTSUS Kohtla-Järve 22. mai 2025 nr 215 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas AS VNK tootmiskompleksi detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine AS VNK (registrikood 10718773) juhatuse liikmed Olga Spaževa, Dmytro Khaynatsky ja Rafael Kušnir esitasid 10. oktoobril 2024. a detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 10. oktoobril 2024. a numbri 6-1/3110 all) ühtse tootmiskompleksina tegutseva Keemia väikekoht 21 kinnisasjadele ja lähialale detailplaneeringu algatamiseks. Kinnisasjad on osaühingu Moris Systems (registrikood 10857090) omandis. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda Järve linnaosa üldplaneeringu järgse 100% tootmismaa juhtfunktsiooni jätkamist, võimaldades olemasoleva amortiseerunud kompleksi rekonstrueerimist aromaatsete süsivesinike tootmiseks ja uue administratiivhoone ehitamist. Eesmärgi saavutamiseks määratakse ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded tootmishoonete lammutamiseks ja ehitamiseks, kinnisasjade ümberkruntimiseks ning seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramiseks ja haljastuse kavandamiseks. Planeeritava ala suurus on umbes 38 ha. Planeeringu algatamise taotluse menetlemisel 11. aprillil 2025. a sõlmiti kolmepoolne haldusleping nr 4-7.14/3. Planeeringust huvitatud isik ja arendaja on AS VNK. Detailplaneeringu ala hõlmab järgmisi kinnisasju vastavalt lisatud skeemile (lisa 2): 1) Keemia vkt 3a (katastritunnus 32215:001:0011, 100% tootmismaa, 199 m²); 2) Keemia vkt 1c (katastritunnus 32215:001:0041, 100% tootmismaa, 70 598 m²); 3) Keemia vkt 4c (katastritunnus 32215:001:0006, jäätmehoidla maa 60%, transpordimaa 30%, tootmismaa 10%, 124 991 m²); 4) Keemia vkt 5c (katastritunnus 32215:001:0045, 100% tootmismaa, 29 447 m²); 5) Keemia vkt 6c (katastritunnus 32215:001:0044, 100% tootmismaa, 27 118 m²); 6) Keemia vkt 7c (katastritunnus 32215:001:0051, 100% tootmismaa, 6351 m²); 7) Keemia vkt 8c (katastritunnus 32215:001:0055, 100% tootmismaa, 4084 m²); 8) Keemia vkt 9c (katastritunnus 32215:001:0048, 100% tootmismaa, 13 308 m²); 9) Keemia vkt 10c (katastritunnus 32215:001:0043, 100% tootmismaa, 4256 m²); 10) Keemia vkt 11c (katastritunnus 32215:001:0052, 100% tootmismaa, 1218 m²); 11) Keemia vkt 12c (katastritunnus 32215:001:0042, 100% tootmismaa, 10 180 m²); 12) Keemia vkt 13c (katastritunnus 32215:001:0046, 100% tootmismaa, 1239 m²); 13) Keemia vkt 14c (katastritunnus 32215:001:0047, 100% tootmismaa, 15 340 m²); 14) Keemia vkt 15c (katastritunnus 32215:001:0049, 100% tootmismaa, 19 953 m²); 15) Keemia vkt 16c (katastritunnus 32215:001:0053, 100% tootmismaa, 13 424 m²); 16) Keemia vkt 17c (katastritunnus 32101:001:1309, 100% tootmismaa, 5938 m²): 17) Keemia vkt 19c (katastritunnus 32215:001:0082, 100% tootmismaa, 6485 m²); 18) Keemia vkt 2h (katastritunnus 32215:001:0036, 100% tootmismaa, 6814 m²); 19) Keemia vkt 3h (katastritunnus 32215:001:0029, 100% tootmismaa, 4135 m²); 20) Keemia vkt 4h (katastritunnus 32215:001:0028, 100% tootmismaa, 8881 m²); 21) Keemia vkt 3f (katastritunnus 32215:001:0027, 100% tootmismaa, 5607 m²). Detailplaneeringu ala ümbritsevad ida poolt Viru Keemia Grupp AS tootmismaad. Planeeringualast põhja poole jäävad riigiomandis olevad Keemia vkt 3t ja 4t tuhamägede maaüksused, läänes asuvad riigiomandis olevad Kohtla metskond 79 ja Vaheküla haljasala P1 ning lõuna pool on Vaheküla haljasala P2 ja Keemia vkt 3b // Vaheküla raudtee R2 maaüksused. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine”) seletuskirja peatüki 4.3 „Tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maa“ kohaselt on tootmismaade all mõeldud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maid. Tootmis- ja ärimaad jaotuvad vastavalt oma mõjule ümbruskonnale kolmeks: 1) olulist mõju avaldava tootmise maad, 2) nõrka mõju avaldava tootmise maad ja 3) tootmismaad, mille territooriumil asub tootmine, millega ei kaasne hoonest väljuvat negatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala jääb piirkonda, kus on lubatud olulise keskkonnamõjuga tootmistegevuse arendamine. Järve linnaosas asuvad AS Viru Keemia Grupp ja endine AS Nitrofert on kemikaaliseadusest tulenevalt tunnistatud suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. AS VNK tootmismaad kuulusid varem AS-i Viru Keemia Grupp alla. Järve linnaosa üldplaneeringu järgi säilitatakse olemasolevad tootmismaad ja uute suuremate aladena reserveeritakse tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maad AS Viru Keemia Grupp tootmisaladest lõunasse kuni linnaosa piirini. Idast piirneb nimetatud tootmismaa Ehitajate tänavaga paralleelselt kulgeva kaitsehaljastusega. Läänepoolsetel aladel on keskkonnakaitselisi tingimusi järgides lubatud samuti arendada olulist mõju avaldavat tootmistegevust. AS VNK tootmiskompleksi ala detailplaneeringu koostamise eesmärk ei sisalda Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 35 lõike 2, § 33 lõike 1 punkti 3 ning § 6 lõike 1 punktide 11 ja 33 tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 35 lõike 2 alla: keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse selle vajadust põhjendamata KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 11 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. AS VNK tootmiskompleksis on varasemalt toodetud benseeni ja tolueeni, mis on KeHJS § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud keemilised ained, kuid arvestades, et nende tootmine oli ajutiselt peatatud ja seotud keemilisi protsesse, toorainete ja toodangu mahte ei ole käitise keskkonnakompleksloasse kaasatud ning uusi tootmisüksusi ei ole varasemates keskkonnamõju hindamistes käsitletud, tuleb kohaldada KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatut. AS VNK tootmisrajatises kavandatakse orgaaniliste põhikemikaalide benseeni ja tolueeni tootmist tööstuslikus mahus ja tehnoloogilises protsessis kasutatakse erinevaid keemilise töötlemise etappe, nagu vesiniku tootmine, benseeni-tolueenifraktsiooni hüdrostabiliseerimine, põlevgaaside puhastamine ja väävli tootmine, st mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud. Kavandatava benseeni-tolueeni tehase seadmed ja tehase juurde kuuluvate planeeritavate mahutiparkide ja teiste taristute ohtlike kemikaalide käitlemise summaarsed mahud kuuluvad A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte alla, kuna nii käideldav toore kui ka selle töötlemissaadused on tuleohtlikud. Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjud on eeldatavalt positiivsed, sest piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab piirkonnas tööpuudust ja kuritegevuse võimalusi. Detailplaneeringu elluviimine ei too eeldatavalt kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjusid ega kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi, kuna võimaldab maandada regioonis tööpuuduse riske, pakkuda elanikkonnale ja ettevõtte töölistele stabiilsust ning säilitada piirkonnas Järve linnaosa üldplaneeringuga ette nähtud olemasolev tööstus, mis vähendab survet rajada uusi tööstusalasid. Vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõikele 1 algatab detailplaneeringu koostamise planeerimisalase tegevuse kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneeringu korral kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust, lähtudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, mille järgi algatatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Arvestades ülaltoodud põhimotiive ja kaalutlusi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 11 ja 33, § 33 lõike 1 punkti 3 ning § 35 lõike 2 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosas AS VNK tootmiskompleksi detailplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 2. Määrata detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1. 3. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kohtla-Järve Linnavolikogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskallee 19, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn). Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 9, Tartu). 4. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Kohtla-Järve Linnavalitsuses (Keskallee 19, tel 337 8500, https://www.kohtla-jarve.ee/). 5. Avaldada teade detailplaneeringu algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel ja ajalehes Põhjarannik. Eduard Odinets volikogu esimees  LISA 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 22. mai 2025. a otsuse nr 215 juurde KOHTLA-JÄRVE LINNA JÄRVE LINNAOSAS AS VNK TOOTMISKOMPLEKSI DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISSEJUHATUS Planeeringuala asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosas AS Viru Keemia Grupp endiste põlevkivi töötlemise kontserni jaotusel asuvate ettevõtete alal, millele on tekitatud AS VNK tootmismaad. Planeeringuala on ca 38,0 ha suurune ja hõlmab 21 Keemia väikekoht kinnisasja, millel tegutseb AS VNK (registrikood 10718773). Kinnisasjad on OÜ Moris Systems (registrikood 10857090) omandis. AS VNK käitab kinnisasjadel naftakeemiatööstuse kompleksi keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-183588 alusel ning peamiseks tegevuseks on aromaatsete süsivesinike fraktsioonidest, pürolüüsiõlidest jms vaikude, solvendi jm süsivesinike, sh benseeni- ja tolueenifraktsiooni tootmine. Käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Tootmiskompleksis on varasemalt toodetud benseeni ja tolueeni, kuid tootmiseks vajalike tehnoloogiliste seadmete kasutamine on ajutiselt peatatud ja ei kajastu kehtivas kompleksloas. AS VNK tootmismaad kuulusid varem AS-i Viru Keemia Grupp alla. Järve linnaosa üldplaneeringu järgi säilitatakse olemasolevad tootmismaad ja uute suuremate aladena reserveeritakse tootmismaad ja äri liitfunktsiooniga maad AS Viru Keemia Grupp tootmisaladest lõunasse kuni linnaosa piirini. Idast piirneb nimetatud tootmismaa Ehitajate tänavaga paralleelselt kulgeva kaitsehaljastusega. Läänepoolsetel aladel on keskkonnakaitselisi tingimusi järgides lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. AS VNK maaüksuste planeeritav ala kuulub sellesse piirkonda, kus on lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda Järve linnaosa üldplaneeringu järgse 100% tootmismaa juhtfunktsiooni jätkamist, võimaldades olemasoleva amortiseerunud kompleksi rekonstrueerimist aromaatsete süsivesinike tootmiseks ja uue administratiivhoone ehitamist. Eesmärgi saavutamiseks määratakse ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded tootmishoonete lammutamiseks ja ehitamiseks, kinnisasjade ümberkruntimiseks ning seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramiseks ja haljastuse kavandamiseks. Kruntidele on lubatud määrata järgmised maakasutamise sihtotstarbed: TT – tootmishoone maa, TL – laohoone maa ning LT – tee maa (juurdepääsu teed). Järve linnaosa üldplaneeringu järgi on planeeritava ala kasutusotstarve 100% tootmismaa. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeritav ala hõlmab järgmisi kinnisasju vastavalt lisatud skeemile: 1) Keemia vkt 3a (katastritunnus 32215:001:0011, 100% tootmismaa, 199 m²); 2) Keemia vkt 1c (katastritunnus 32215:001:0041, 100% tootmismaa, 70 598 m²); 3) Keemia vkt 4c (katastritunnus 32215:001:0006, jäätmehoidla maa 60%, transpordimaa 30%, tootmismaa 10%, 124 991 m²); 4) Keemia vkt 5c (katastritunnus 32215:001:0045, 100% tootmismaa, 29 447 m²), 5) Keemia vkt 6c (katastritunnus 32215:001:0044, 100% tootmismaa, 27 118 m²); 6) Keemia vkt 7c (katastritunnus 32215:001:0051, 100% tootmismaa, 6351 m²); 7) Keemia vkt 8c (katastritunnus 32215:001:0055, 100% tootmismaa, 4084 m²); 8) Keemia vkt 9c (katastritunnus 32215:001:0048, 100% tootmismaa, 13 308 m²); 9) Keemia vkt 10c (katastritunnus 32215:001:0043, 100% tootmismaa,4256 m²); 10) Keemia vkt 11c (katastritunnus 32215:001:0052, 100% tootmismaa,1218 m²); 11) Keemia vkt 12c (katastritunnus 32215:001:0042, 100% tootmismaa,10 180 m²); 12) Keemia vkt 13c (katastritunnus 32215:001:0046, 100% tootmismaa,1239 m²); 13) Keemia vkt 14c (katastritunnus 32215:001:0047, 100% tootmismaa,15 340 m²); 14) Keemia vkt 15c (katastritunnus 32215:001:0049, 100% tootmismaa,19 953 m²); 15) Keemia vkt 16c (katastritunnus 32215:001:0053, 100% tootmismaa,13 424 m²); 16) Keemia vkt 17c (katastritunnus 32101:001:1309, 100% tootmismaa,5938 m²); 17) Keemia vkt 19c (katastritunnus 32215:001:0082, 100% tootmismaa, 6485 m²); 18) Keemia vkt 2h (katastritunnus 32215:001:0036, 100% tootmismaa, 6814 m²); 19) Keemia vkt 3h (katastritunnus 32215:001:0029, 100% tootmismaa, 4135 m²); 20) Keemia vkt 4h (katastritunnus 32215:001:0028, 100% tootmismaa, 8881 m²); 21) Keemia vkt 3f (katastritunnus 32215:001:0027, 100% tootmismaa, 5607 m²). ASUKOHT, HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeringuala asub Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt elamupiirkonnast eraldatuna ja kinnisel territooriumil. Juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt on võimalik ainult Kaevuri tänava lõpus olevalt raudtee ülesõidu alalt kinnise värava kaudu. Detailplaneeringu ala ümbritsevad ida poolt Viru Keemia Grupp AS tootmismaad. Põhja poole jäävad planeeringualast riigiomandis olevad Keemia vkt 3t (katastritunnus 32215:001:0065, 100% jäätmehoidla maa) ja 4t (katastritunnus 32215:001:0066, 100% jäätmehoidla maa) tuhamägede maaüksused, läänes asuvad riigiomandis olevad Kohtla metskond 79 (katastritunnus 43701:003:0130, 100% maatulundusmaa) ja Vaheküla haljasala P1 (katastritunnus 32215:001:0076, 100% tootmismaa) ning lõuna pool on Vaheküla haljasala P2 (katastritunnus 32215:001:0077, 100% tootmismaa) ja Keemia vkt 3b // Vaheküla raudtee R2 (katastritunnus 32217:001:0056, 100% transpordimaa) maaüksused. AS VNK tootmiskompleks asub suurte tuhamägede Keemia vkt 4t (katastritunnus 32215:001:0066, 100% jäätmehoidla maa) alumisel alal Järve linnaosa tööstuspiirkonna kaugemas punktis. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine”) kuulub nimetatud piirkond tootmise piirkonda, kus on lubatud olulise keskkonnamõjuga tootmismaad. Järve linnaosa üldplaneeringu peatüki 4.3 „Tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maa“ kohaselt on tootmismaade all mõeldud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maid. Tootmis- ja ärimaad jaotuvad vastavalt oma mõjule ümbruskonnale olulist mõju või nõrka mõju avaldav tootmismaa või tootmismaa, millel asub tootmine, millega ei kaasne hoonest väljuvat negatiivset keskkonnamõju. Järve linnaosas asuvad AS Viru Keemia Grupp ja endine AS Nitrofert on kemikaaliseadusest tulenevalt tunnistatud suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. AS VNK tootmismaad kuulusid varem AS-i Viru Keemia Grupp alla. Järve linnaosa üldplaneeringu järgi säilitatakse olemasolevad tootmismaad ja uute suuremate aladena reserveeritakse tootmismaad ja äri liitfunktsiooniga maad AS Viru Keemia Grupp tootmisaladest lõunasse kuni linnaosa piirini. Idast piirneb nimetatud tootmismaa Ehitajate tänavaga paralleelselt kulgeva kaitsehaljastusega. Läänepoolsetel aladel on keskkonnakaitselisi tingimusi järgides lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. AS VNK maaüksuste planeeritav ala kuulub sellesse piirkonda, kus on lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei sisalda Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering, kehtestatud 28.12.2016. a) järgi on Kohtla-Järve linna Järve linnaosa linnalise asustuse ala. Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt on oluline linnalise asustusega aladel suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ning soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kohtla-Järve linna arengukavas aastateks 2016–2034 on üheks eesmärgiks piisavalt arendada teenuste sektorit. Planeeringulahenduse elluviimisel on tagatud maakonnaplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtted ja täidetud linna arengukavaga seatud eesmärk. Maakonnaplaneeringu peatükis 1.2 „Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte“ on välja toodud, et Eesti olulisim kaevandamispiirkond ja energiatootja on Ida-Virumaa, kus majanduskeskkonnas domineerivad suurettevõtted: a. Ida-Virumaa on pikaajalise kogemusega põlevkivikaevandamise ja -energeetika piirkond, kandes võtmerolli Eesti energiasõltumatuse seisukohalt; b. kaevandamissektor, energeetika ja sellega seotud tööstusharud on maakonnas olulisteks tööandjateks; väikeettevõtluse osatähtsus on Ida-Virumaal võrreldes ülejäänud Eestiga väga madal, samuti on vähe ettevõtlusaktiivsust; c. kuigi see on sotsiaalmajanduslikult väga oluline, toob põlevkivitööstus siiani loodus- ja inimkeskkonnale kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Lähtudes maakonnaplaneeringu peatükist 4.8 „Riskiallikad“, ei kavandata maakonnaplaneeringuga uusi suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Olemasolevad suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja nende ohualad on kajastatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel „Asustuse suunamine“. Altkaevandatud aladele ehitamise tingimused on välja toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.2 „Põlevkivi kaevandamise perspektiiv“. Võimaluse korral on soovitatav suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukohavaliku protsess läbi viia üldplaneeringu koostamise raames. Kohtla-Järve linn on käsitletud maakonnaplaneeringus Ida-Viru maakonna tõmbekeskusena. Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel (maakonnaplaneeringu sõnastus on viidud vastavusse praegu kehtivate õigusaktidega jm viidatud dokumentide kehtivate versioonidega) on järgmised. 1. Suurõnnetuse ohuga uues ettevõttes või olemasolevas ettevõttes muudatuste planeerimisel või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ümbruse planeerimisel tuleb arvestada kemikaaliseaduse kohase Päästeameti juhendi „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine“ põhimõtetega ja hädaolukorra seaduse alusel Päästeameti koostatud ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaaniga Ida regiooni ettevõtetele. 2. Vastavalt kemikaaliseaduse §-le 32 tuleb maakasutuse planeerimisel, sealhulgas üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel, arvestada ohtlikust või suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva riskiga. Päästeametile tuleb kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt nii uue käitise asukoha valikul kui ka olemasoleva  käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba. 3. Tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ning elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. Tingimused tootmisalade arendamiseks on käsitletud Järve linnaosa üldplaneeringu peatükis 4.3 „Tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maa”, mille kohaselt on tootmismaade all mõeldud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maid. Tootmis- ja ärimaad jaotuvad vastavalt oma mõjule ümbruskonnale kolmeks: 1) olulist mõju avaldava tootmise maad, 2) nõrka mõju avaldava tootmise maad ja 3) tootmismaad, mille territooriumil asub tootmine, millega ei kaasne hoonest väljuvat negatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala kuulub esimesse rühma ja seal on lubatud olulise keskkonnamõjuga tootmise arendamine. Järve linnaosa üldplaneeringu peatükis 4.3 esitatud tootmismaade kasutamise ja arendamise põhimõtete kohaselt on ette nähtud: 1) kasutada olemasolevat tootmismaad intensiivsemalt; 2) liita suuremad tootmisalad ühtselt arendatavaks tööstuspargiks; 3) piirata olulist mõju avaldavat tootmist elamu- ja puhkealadel ning nende läheduses; 4) vähendada tootmist teenindava rasketranspordi kahjulikke mõjusid; 5) näha olemasolevatel või taaskasutusse võetavatel tootmismaadel järelreostuse olemasolul ette selle varasemat likvideerimist; 6) luua olulisemat mõju avaldavatele tootmismaadele seda ümbritsev kaitsehaljastuse maa juhtfunktsiooniga ala, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat negatiivset mõju; 7) uued ettevõtted peavad vastama parima tehnika nõuetele. AS VNK tootmiskompleksi detailplaneering on olemuselt olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutamine. Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivad ning kodulehel https://www.kohtla-jarve.ee kättesaadavad üld- ja detailplaneeringud on järgmised. 1. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). 2. Planeeringualast kirde poole jääv Keemia vkt 3s, 5s ja 1p detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. märtsi 2014. a otsusega nr 42 „Kohtla- Järve linna Järve linnaosas Keemia väikekoht maaüksuste 3s, 5s ja 1p ja nende lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” ja muudetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. aprilli 2014. a otsusega nr 47). 3. Ida poole jääv Kohtla-Järve tööstuspark 3 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 24. juuli 2018. a korraldusega nr 375 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Kohtla-Järve tööstuspark 3 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine“). Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat Järve linnaosa üldplaneeringut ning AS VNK tootmiskompleksi maakasutuse sihtotstarve jääb peamiselt tootmismaa sihtotstarbeks. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktist 3 tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 11 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. AS VNK tootmiskompleksis on varem toodetud benseeni ja tolueeni, mis on KeHJS § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud keemilised ained, kuid arvestades, et nende tootmine oli ajutiselt peatatud ja seotud keemilisi protsesse ning toorainete ja toodangu mahte ei ole käitise keskkonnakompleksloasse kaasatud ning uusi tootmisüksusi ei ole varasemates keskkonnamõju hindamistes käsitletud, tuleb kohaldada KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatut. AS VNK tootmisrajatises kavandatakse orgaaniliste põhikemikaalide benseeni ja tolueeni tootmist tööstuslikus mahus ja tehnoloogilises protsessis kasutatakse erinevaid keemilise töötlemise etappe, nagu vesiniku tootmine, benseeni-tolueenifraktsiooni hüdrostabiliseerimine, põlevgaaside puhastamine ja väävli tootmine, st mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud. Kavandatava benseeni-tolueeni tehase seadmed ja tehase juurde kuuluvate planeeritavate mahutiparkide ning teiste taristute ohtlike kemikaalide käitlemise summaarsed mahud kuuluvad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte alla, kuna nii käideldav toore kui ka selle töötlemissaadused on tuleohtlikud. Järve linnaosa üldplaneeringu peatüki 4.3 kohaselt lisandub säilitatavatele olemasolevatele tootmismaadele vajadusel ärimaa funktsioon. Tingimused tootmismaadel ning tootmis- ja ärimaa liitfunktsiooniga aladel detailplaneeringute koostamiseks on järgmised: 1) ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa ärimaa kõrvalfunktsiooniga, mis võimaldab maa- aladel arendada kas äri- või tootmistegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni; 2) maa-alade sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustatakse detailplaneeringu algatamise staadiumis, vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade juhtfunktsioon (kas tootmismaa või tootmis- ja ärimaa liitfunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa); 3) detailplaneeringu raames tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, kui lähedusse jäävad elamud või ühiskondlikud hooned ning kui tootmisega kaasneb hoonest või krundilt väljuv oluline keskkonnamõju; 4) olulist mõju avaldava tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse kahjuliku mõju hajumiseks; 5) kahjulike mõjude vähendamiseks planeerida kaitsehaljastus; 6) detailplaneeringuga tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivatele parkimisnormidele krundi piires; 7) suurematele tootmis- ja ärimaadele planeerida rohelised puhvertsoonid; 8) vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt; 9) territooriumi piiravad piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 2,0 m ja peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga. AS VNK tootmiskompleksi detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala juhtfunktsioon on tootmismaa. Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016–2034 on seadnud eesmärgiks piisavalt arendada tööstuse ja teenuste sektorit. MAAKASUTUSPIIRANGUD Kehtivad järgmised maakasutuspiirangud: Keemia väikekoha territooriumi terviklikul alal kulgevad mitmed maakaabelliinid ja soojatorustiku soojusmagistraal, mis teenindavad AS VNK ja AS Viru Keemia Grupp tootmiskomplekse. VAJALIKUD UURINGUD Planeeringu aluseks peab koostama nõuetekohase geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500. Täiendavate uuringute tegemise vajadus detailplaneeringu algatamisel teadaoleva info põhjal puudub. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 1 punktist 3 tuleb algatada KSH, kui detailplaneeringu alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Sellise juhul ei ole vaja KSH algatamist täiendavalt põhjendada. ÜLDPLANEERINGULE VASTAVUS Järve linnaosa üldplaneeringu järgi säilitatakse olemasolevad tootmismaad ning uute suuremate aladena reserveeritakse tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maad AS Viru Keemia Grupp tootmisaladest lõunasse kuni linnaosa piirini. Idast piirneb nimetatud tootmismaa Ehitajate tänavaga paralleelselt kulgeva kaitsehaljastusega. Läänepoolsetel aladel on keskkonnakaitselisi tingimusi järgides lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. AS VNK maaüksuste planeeritav ala kuulub sellesse piirkonda, kus on lubatud arendada ka olulist mõju avaldavat tootmistegevust. On alust eeldada, et planeeringu realiseerudes tootmismaa intensiivsuse kasutusotstarbel ei kasva elamispiirkonna liiklusintensiivsus ja ei häirita täiendava mürafooni ja heitgaaside kontsentratsiooni tõusuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus nimetatud asukohas on perspektiivne ja selle elluviimise tingimused soodsad. Kavandatavat tegevust toetavad suuresti olemasolev tehniline taristu ja võimsused ning olemasoleva asukoha säilimine. LINNA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS Planeeringu koostamisel ja planeeringu ülesannete lahendamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega. 1. Geodeetiline mõõdistus teostada uue kõrgussüsteemi järgi, mida on võimalik kasutada geodeetilise alusplaanina asendiplaani koostamisel ning millel oleks näha kommunikatsioonide paiknemine. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja ehitisregistrisse. 2. Määrata hoonestusala ja ehituslikud tingimused äri- ja tootmishoonetele ning vajaliku taristu rajamiseks. Lubatud on olemasolevaid hooneid lammutada, rekonstrueerida ja laiendada ning lähtudes kasutatavast tehnoloogiast püstitada uusi hooneid ja rajatisi. 3. Jälgida maakonnaplaneeringus sätestatud printsiipi, et linnalise asustuse alal lähtutakse asustuse suunamisel ala sees eelkõige tihendamise printsiibist, mille puhul eelistatakse olemasolevate ehitiste kasutusele võtmist rekonstrueerimise ja laiendamise teel. 4. Jälgida maakonnaplaneeringus sätestatut, et hoonestuse kavandamisel peab hoonestus olema kaasaegne tööstuslik arhitektuur. 5. Põhjendada planeeringu lahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seost hoonestusala kontaktvööndis oleva keskkonnaga. 6. Planeeritava hoonestuse lahendamisel pidada silmas, et hoonestus peab sobima tööstuslikku miljööpiirkonda nii mahulise kui ka välisviimistluse osas ning selle ala planeeritava hoonestuse 3D-mudel esitada koos planeeringu lahendusega visualiseerimise tasemel või ruumilise illustratsiooni kujul enne detailplaneeringu vastuvõtmisele suunamist. 7. Krundi alale uue hoonestuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonna olemasoleva hoonestusega. 8. Planeeritava ala kruntideks jaotamine: planeeritud maaüksusest on lubatud ümber kruntida või jaotada ja vajadusel moodustada uued krundid. Planeeringuga anda maakasutuse bilansi koondtabel (planeeringu algatamise eelne ning kavandatud kruntide pindalade suhe ja sihtotstarbed). 9. Vajaduse tekkimisel on planeeringu käigus lubatud teemaa kruntide määramine liikluse korraldamise eesmärgil või omavaheliste piiride muutmisel. 10. Kruntide ehitusõigus: - anda hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbed; - lubatud ehitiste arv krundil – lahendada planeeringuga; - suurim lubatud ehitisealune pind – määrata planeeringuga sõltuvalt tehnoloogilistest lahendustest; - määrata ehitiste lubatud kõrgus – lahendada planeeringuga sõltuvalt tehnoloogilistest lahendustest hoonetele kuni 20 meetrit, korstnate ja muude rajatiste puhul 65 meetrit; - ehitistevahelised kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele. 11. Määrata ehitistele arhitektuurinõuded: - lubatud korruselisus, sh vahekorruste olemasolu – lahendada planeeringuga; - rajatiste (lahtised korrused, korstnad jne) kõrgused määrata meetrites ja absoluutkõrgustena olemasolevast maapinna kõrgusmärgist; - katuse kalded ja tüüp – lahendada planeeringuga; - katuse kattematerjalid – lahendada planeeringuga; - välisviimistluse materjalid – lahendada planeeringuga (ehitise funktsioonile sobivad ehitusmaterjalid). 12. Piirded: piirete rajamine lubatud, kõrgus vastavalt vajadusele. 13. Käsitleda võimalike väikeehitiste (kuni 20 m2) lubamist või keelamist (tehnokonstruktsioonid, tanklad, prügimajad, jalgrattaparkla, katusealune jne) näitlikult, võimalusega täpsustada projekteerimise käigus. 14. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata hoonestusala, mille piires võib rajada krundile ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Planeeringus sätestada keelutingimus hoonete püstitamise kohta hoonestusalast väljapoole. 15. Anda parkimise korralduse põhimõtted: - planeeringus esitada krundile juurdepääsude asukohad ja väljasõit territooriumilt, eelistades planeeritud transpordimaa krunte; - anda planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem, sh krundile võimalikult ohutud juurdepääsud. 16. Anda haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. 17. Planeeringus käsitleda jäätmete sorteeritud kogumise vajadust. 18. Esitada vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevete ärajuhtimine). 19. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad: - esitada olemasoleva olukorra iseloomustus; - lahendada tehnovõrkudega varustamine koos uute tehnovõrkude paigaldamise ja vajalike võimsuste ära näitamisega; - veevarustus, kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon lahendada tsentraalsena. 20. Kitsenduste ja servituutide määramise vajadus: - ettepanek kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks: jalgtee, tee- , liini- ja veejuhtimisservituudid ning muud servituudid; - tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid kanda tehnovõrkude koondplaanile. 21. Elektriautode laadimise tehnorajatis ja parkimiskoht luua vastavalt ehitusseadustikule. 22. Tulenevalt võimalikust kriisiolukorrast ja ka vajadusel tankla planeerimisel arvestada generaatori paigaldamise nõuetega. 23. Lahendada sademevee kogumine ja käitlemine võimalusel looduslike meetmetega (pinnakatete planeerimisel vee kogumine ja kastmiseks kasutamine või näha ette vee puhastamine). 24. Kavandada piisava välise tulekustutusvee olemasolu (arvestada olemasolevaga, vajadusel kavandada juurde). 25. Sideühenduste tarbeks planeerida mikrotorustik lähima valguskaabliühenduseni. 26. Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid. 27. Planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivate normidega, sealhulgas järgida tuleohutuse tagamiseks ehitistevahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piirist. Arendaja või huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu kehtestamisele suunamist sõlmima Kohtla-Järve Linnavalitsusega lepingu planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede, haljastuse ning tehnovõrkude ja -rajatiste ja muu sellise taristu väljaehitamise kohta. Kui soovitakse planeeringut ellu viia ehitusetappide kaupa, siis on vajalik koostada lisana vastav kruntimise joonis ja selgitus. KOOSTAMISE PROTSESS Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus. Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Kohtla-Järve Linnavolikogu. Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja ühel mälupulgal. Planeeringu dokumendid vormistatakse vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”. Lubatud või keelatud ehitise kasutamise otstarbed määratakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ alusel. KOOSTÖÖ 1. Detailplaneering koostatakse koostöös võrguvaldajatega ja asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 1.1. Päästeamet; 1.2. Maa- ja Ruumiamet; 1.3. Kliimaministeerium; 1.4. Lennuamet; 1.5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 1.6. Keskkonnaamet. 2. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud: 2.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 2.2. AS Gaasivõrk; 2.3. Elektrilevi OÜ; 2.4. OÜ Järve Biopuhastus; 2.5. Gren Viru AS; 2.6. Telia Eesti AS; 2.7. piirinaaber AS Viru Keemia Grupp; 2.8. Lüganuse Vallavalitsus. Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Kohtla-Järve Linnavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada detailplaneeringu menetlemise protsessi käigus. AJAKAVA Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Järgnevalt on esitatud orienteeruv ajakava, mis arvestab lähtuvalt detailplaneeringu iseloomust efektiivsema menetlusega, kuid ei muuda eeltoodud üldeesmärki. Planeeringuala omanikuga ja detailplaneeringu koostajaga lepingu sõlmimine – aprill 2025. Detailplaneeringu ja KSH algatamine ning otsusest teatamine – aprill–juuni 2025. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine – kaks kuud (mai– juuni 2025). Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ametkondade ettepanekute ja arvamuse küsimine ning tagasiside alusel täiendamine – kuni kolm kuud (mai–juuli 2025). Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel – juuli 2025. Detailplaneeringu eelnõu ja KSH aruande koostamine – neli kuud (august–november 2025). Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu avalikustamine, sh teavitamised, vajadusel avalik arutelu ja täienduste tegemine – kuni kolm kuud (detsember 2025 – veebruar 2026). Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande kooskõlastamine ja arvamuse küsimine – kaks kuud (veebruar–märts 2026). Detailplaneeringu vastuvõtmine ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine – eeldatavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 2026. aasta aprilli istungil. Detailplaneeringu avalikustamine, sh sellest teavitamine, ja esitatud arvamustele põhjendatud seisukohtade andmine, vajadusel avalik arutelu ja planeeringus muudatuste tegemine – kolm kuud (mai–juuli 2026). Planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile või vastavalt seadusandlusele heakskiitmiseks: kuni kolm kuud (august–oktoober 2026). Detailplaneeringu kehtestamine – eeldatavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 2026. a novembri istungil. Järgneb kehtestamisest teavitamine. Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat nende avalikustamisest. Vajadusel täpsustatakse lähteseisukohti protsessi käigus.  LISA 2 Kohtla-Järve Linnavolikogu 22. mai 2025. a otsuse nr 215 juurde 32101:001:1310 Keemia vkt 18c 32215:001:0066 Keemia vkt 4t N 50.92 .36 59 .11 51 A a 00 kt5 13 0% S 00 v 51 10 . 51.04 sm 1: 03 a H i 54 aa em ² 15 78 ot 5: 59. . 53 m Ke To 221 i m 3 51.01 96 58. TP 51.09 51 . 01 51.20 A g. 51.18 La 7 50.97 7 1. 5 32215:001:0040 50 Keemia vkt 10j .95 83 A 58. 50.90 . 5159 50 .85 50.93 50.84 50.67 50.95 50.62 52.74 60 .44 58. 51 51.36 50.95 .78 kr 50.78 50 51.67 50.62 .63 51 51.01 50.79 60 0 . 52.50 50 .0 51 34 .41 2 50 A . g. .0 58 pi nnas 0 tee 7 29 La 50. 5 .6 50.84 2 .1 50 .14 50.92 51 47 50 50. 4 53 50.71 50. .6 .11 51 50 51.69 . 5198 50.70 62 50. 50.58 50.83 50.69 Keemia vkt 17c Keemia vkt 6h 50.86 50.68 50.63 50.95 TP 32101:001:1309 32215:001:0025 .53 58 kr 50.29 Tootmismaa 100% 50.70 Tootmismaa 100% .85 50.79 51 51.51 51.39 5 938 m² 5 0 .5 1 056 m² 8 50.61 51.55 50.38 H 2 50.91 La .7 50.26 g. A H 50 L 50.59 .31 51.39 50.94 50.61 58 50.15 50.33 3 A g. .6 28 .66 . 51 51 50 . La 13 50.92 50.99 51.18 6 49 50 .9 .95 4 49 9 50.61 .7 50.66 9 51 15 . 07 7 . 58 .11 .8 3 H .8 ga 49 32215:001:0058 52 22 51.24 50 . 49.72 51 . ra H 50 Keemia vkt 2e 50 az 6 51 .6 .17 A 50.47 9 g. 4 50.12 Keemia vkt 17 A 51.00 La 50 .04 50.96 32101:001:1308 A 50.34 51 51.41 . 27 50.36 Tootmismaa 100% 50.79 et 49.74 51 51.02 . 42 1 548 m² b 9 4 1 3 . 44 50 58 . .3 51 49.74 .3 . 4 01 az 0 .6 0 51.04 5 5 50.63 49 ga H ra 50.60 A 50.41 t 49.83 49.75 be 50.95 51.13 51 . 08 .85 5 TP 49 kr 1. 50.55 0 50.31 A g. 49.80 1 49 50.26 50.52 .68 32217:001:0005 La 49.62 8 80 .9 . 49.77 50 8 49 4 Ke Keemia vkt 3e .8 .03 9 9 em 7 5 4 .8 9 50.22 7 50.25 49 .2 3 i .9 4 .3 0 av 0 5 49.71 49.78 .71 50 0 22 oo 1 0 49 3 k 50 . 49 5 1. k .04 T 5 t5 A 8 . 50 66 :00 g. 3 5 5 r 5 f 5 0 .90 50.38 t .6 . m 1 .8 14 : La L i 00 9 49 50.24 50.50 sm 49 68 9 4 4 50.93 50.94 51.26 51.16 9 . 0 92 a .8 49.81 . a .4 8 2 0 38m 1 9 4 49.66 00 .9 50 4 3 49.71 % .8 50 4 ² 5 49.76 .1 az .5 9 0 4 1 ga H 49 49.67 4 5 ra 9 .5 4 49.98 .6 A .8 50 79 50 7 Keemia vkt 15c 50.43 9 . 49.82 A H 51 50 . 4 . 03 9 4 01 50.11 7 .8 49 . 9 . 50.37 32215:001:0049 50.86 9 9 t 69 49.72 1 6 5 49.82 0 .7 be 0. .8 50.80 51.08 50.89 50.92 50.57 4 Tootmismaa 100% 9 50.89 49.62 49.75 .8 49 P 3 4 unenud betoonvundam e d ndi 5 50.57 Keemia vkt 1f .8 ag l 1 49 A 8 19 953 m² 49 .74 50.17 32215:001:0014 A 50.99 5 4 0. 49 3a 49.83 9 05 50.64 11 .9 L 51.05 Tootmismaa 100% 0% .35 2 kt 81 00 3 . 51 50.18 1 396 m² 10 .8 5 49 70 1 av 0 5 sm 1: 7. 20 .0 H 9 2 49.85 .4 5 49.91 4 5 24 .1 4 aa 9 i 51.57 12 00 50.27 3 . 50 9 ² 50 .7 1 50.93 50.85 51.05 50.50 em 0 2H15: 1 9 50 9m 4 .8 . 9 36 3 2 .7 Ke Keemia vkt 4f i 49 kr ko H .1 2 50.25 19 9 0 50 H nt 32 m 4 .7 7 3 ot 49 or 50.29 32215:001:0061 .0 0 .8 . 50.31 50.07 ll 5 70 50 9 ki 3 To 2 4 Tootmismaa 100% .7 kr 53 50.41 5 9 2H 49 48 .30 50.23 4 .0 2 . L 4 . 57 51 12 026 m² .9 9 .7 50 .1 49.72 49 50.73 49.63 49 3 49.99 m 50.78 50.98 51.35 50.76 5 0 ah 8 50.38 .6 4 u 50.03 .7 5 ti .2 49.70 50 49 0 9 49.51 . 53 2 1 53 .0 49.98 9 4 .1 49.84 .1 3 92 5 H 8 0 49.59 ko H 49.99 5 nt or kr 49.63 70 . 5 49 50 .6 .24 98 k 50 5 0 . 49.57 i . 50.28 51 l 28 .8 5 l 89 50.61 5 kr A 49 4 0 2 49. 2 49.66 .10 50 51.01 50.97 51.16 50.32 .5 d 5 .5 2 . 7. L 50.28 50.44 97 0 . 50 49.59 4 0 5 n 2 6 5 5 49.56 50.15 0 be 50.18 .8 vu .4 t 49.75 l TP 4 49 49.72 ag 49.96 1 49.68 49.60 . 52 .7 49. 57 be 5 49.77 49.66 9 50.33 0 .54 51.37 4 t/ . 49.47 m 19 49.66 7 H u 51 50.11 L ru . 1 0 1 49.62 5 1 .3 . 49.61 3 52 49.75 .6 50 51 7 22 50 5 50.97 . 1 kr 4 .97 .6 . 8 0 7 49.59 50.90 50.52 57 ll .7 .1 .0 9 ki H 3 9 4 49.73 49 8 50 8 4 .7 .6 kr 50.31 50.15 49 52 2 0 49.94 k . 5 i 71 29 l 9 t l 0 8 49.59 50 49.64 49.66 .6 be .5 . .6 50 51.73 49.74 1 9 2 0 4 50 0 4 50.00 .4 1. 5 .8 50.15 51 49.98 . 05 50.06 6 2 49.72 5 49 49.70 .7 5 .11 49.97 Keemia vkt 7c 49. 49 61 50.92 50 L 50 .65 3 50.22 5 50 .58 50 .2 32215:001:0051 0 9 .9 39 .5 49.91 50 4 51 . Keemia vkt 2h 1 9 50 .7 Tootmismaa 100% 49.76 6 kr L 51.10 . 50.21 8 49.64 3 5 03 .6 50.55 97 2 49 0 .0 50.18 L 32215:001:0036 . . .7 . L 9 49 96 49.86 0 9 6 351 m² 50 4 TP 49 3 49 A 2 49.97 50 1 . 7. 50.98 50.78 73 Tootmismaa 100% .99 .7 50.46 3 5 49 t 49.97 49.67 49.8 50.78 . 49 be 1 k 49 74 50 kr r H 9 49.66 .4 TP . 6 814 m² 50.98 67 .0 . 90 50 4 49.75 49.98 0 51.08 50.00 5 51.02 7 9 49.70 2 5 . 28 . .7 9 4 4 0 50 7 50.41 50.03 9 50.13 49 49 . 4 49 49.79 .95 50.09 .12 .8 78 9 . 5 .9 61 49 0 50.10 6 et 50.02 . 2 0 74 1 1 49 7 .9 .8 .8 3 51.07 b 3 . .8 49. 90 51 5 50.04 .7 9 .8 0 50 . 02 ki 9 0 5 49 4 5 1. kr l 0 4 50.85 l 50 09 .7 .96 49.97 69 5 52 2 . 5 3 51 9 L 9 . .7 45 kr 9 . 4 4 50.01 9 2 49.77 .7 H 4 49.85 k 5 0 50 ti i 50.36 18 A 49.83 be 50.19ll L .05 49.97 4 49.74 2 9 t u 8 . TP 5 50.00 .9 70 49.90 9 49 2 .6 .1 Keemia vkt 16c ah 4 50.05 .4 49 49 .84 7 9 9 0 . 50.04 .71 5 4 49.96 6 49.95 49 5 4 0 A 50.17 M 4 .69 50.25 .3 49.59 9 .6 51.13 5 32215:001:0053 49.88 7 3 50.04 k 8 50.00 50.03 49.85 50.20 i 0 .4 50.09 l l 49.80 50.36 be Tootmismaa 100% 7 Keemia vkt 8c TP 50 NP kr t 50 .0 50.38 3 3 . 52 49 1 .0 19 50.04 H .5 . 0 . 66 4 5 .5 0 82 bet 50 5 13 424 m² .9 0 4 k .0 5 32215:001:0055 B . 49 0 9 r 4 44 50 5 50.03 4 9 . e KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS Maa- ja Ruumiamet [email protected] Meie: 22.08.2025 nr 6-1/1729-3 Kliimaministeerium [email protected] [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Kohtla-Järve linna Järve linnaosas AS VNK tootmiskompleksi detailplaneeringu KSH programmi ja eskiislahenduse esitamine ettepanekute tegemiseks Kohtla-Järve Linnavolikogu 22. mai 2025 otsusega nr 215 algatati Kohtla-Järve linna Järve linnaosas AS VNK 21 maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP) ning keskkonnamõju strateegiline hinnang. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda Järve linnaosa üldplaneeringu järgse 100% tootmismaa juhtfunktsiooni jätkamist, võimaldades olemasoleva amortiseerunud kompleksi rekonstrueerimist aromaatsete süsivesinike tootmiseks ja uue administratiivhoone ehitamist. Eesmärgi saavutamiseks määratakse ehitusõigus ja arhitektuur-ehituslikud nõuded tootmishoonete lammutamiseks ja ehitamiseks, kinnisasjade ümberkruntimiseks ning seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramiseks ja haljastuse kavandamiseks. Planeeritava ala suurus on umbes 38 ha. Algatatud DP ala hõlmab ühtse tootmiskompleksina tegutseva Keemia väikekoht 21 kinnistut ja lähiala ning ei sisalda Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kinnistud on osaühingu Moris Systems omandis. Planeeringust huvitatud isik ja arendaja on AS VNK. Järve linnaosa üldplaneeringu järgselt planeeringuala jääb piirkonda, kus on lubatud olulise keskkonnamõjuga tootmistegevuse arendamine. Detailplaneeringu ala ümbritsevad ida poolt Viru Keemia Grupp AS tootmismaad. Planeeringualast põhja poole jäävad riigiomandis olevad Keemia vkt 3t ja 4t tuhamägede maaüksused, läänes asuvad riigiomandis olevad Kohtla metskond 79 ja Vaheküla haljasala P1 ning lõuna poolt Vaheküla haljasala P2 ja Keemia vkt 3b // Vaheküla raudtee R2 maaüksused. Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS 30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980 EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X registrikood 75001017 AS VNK tootmiskompleksis on varasemalt toodetud benseeni ja tolueeni, mis on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud keemilised ained, kuid arvestades, et nende tootmine oli ajutiselt peatatud ja seotud keemilisi protsesse, toorainete ja toodangu mahte ei ole käitise keskkonnakompleksloasse kaasatud ning uusi tootmisüksusi ei ole varasemates keskkonnamõju hindamistes käsitletud, tuleb kohaldada KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatut. Esitame AS VNK tööstusterritooriumi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõu ettepanekute saamiseks planeerimisseaduse § 81 ja § 76 lg 1 ja lg 2 kohaselt. Planeeringu dokumendid, KSH programmi juurde kuuluvad lisad, sh detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus on kätte saadavad Kohtla-Järve linna veebilehel https://www.kohtla-jarve.ee/ru/algatatud-detailplaneeringud . Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 kohaselt ettepanekute esitamiseks on ette nähtud 30 päeva, ning lõike 4 kohaselt kui määratud tähtaja jooksul ettepanekuid ei ole esitatud, loetakse, et huvitatud isik või asutus ei soovi ettepanekud esitada.. Soovi korral palume esitada arvamust detailplaneeringu KSH programmi eelnõu ja eskiislahenduse kohta hiljemalt 22.09.2025. /Allkirjastatud digitaalselt/ Henri Kaselo linnapea Rita Burenkova, 51 82 791, [email protected] Töö nr 24004975-1 | 15.07.2025 VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu (esmane versioon) Tartu 2025 Juhan Ruut|juhtekspert (litsents: KMH0155) Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .................................................... 4 2. PLANEERINGUGA VÕIMALDATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID. ................................................................................................................... 7 2.1. Olemasolevad tegevused ................................................................................................. 7 2.2. Lisanduvad tegevused...................................................................................................... 9 2.3. Alternatiivsed arengustsenaariumid-tegevusalternatiivid............................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................ 11 3.1. Asukoht ......................................................................................................................... 11 3.2. Seosed lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ....................................... 11 3.3. Keskkonnatingimused .................................................................................................... 12 4. SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................ 16 4.1. Kliimaneutraalsuse saavutamine.................................................................................... 16 4.2. Kohalik tasand ............................................................................................................... 17 4.2.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 17 4.2.2. Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034 ........................................................................... 17 4.2.3. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering .................................................................. 17 4.2.4. Kehtivad detailplaneeringud ................................................................................................ 19 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV KESKKONNAMÕJU .............................................................................................................................. 20 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA ......................................................................... 22 7. DETAILPLANEERINGU JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED JA AJAKAVA ....................... 27 8. KSH EELDATAV AJAKAVA ................................................................................................................ 29 9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJATE ANDMED ........ 31 10. KAASAMISE TULEMUSED............................................................................................................. 32 10.1. Ametkondadelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine .................................................................................... 32 LISAD................................................................................................................................................... 33 Lisa 1. DP ja KSH algatamine ................................................................................................. 33 Lisa 1.1 Algatamisotsus ........................................................................................................ 33 Lisa 1.2 AS VNK tootmiskompleksi detailplaneeringu lähteseisukohad (algatamisotsuse lisa 1) ............................................................................................................................................ 33 Lisa 1.3 Planeeringuala piirid (algatamisotsuse lisa 2) ........................................................... 33 Lisa 1.4 Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade 02.06.2025 ............................................. 33 Lisa 2. Detailplaneeringu eskiisjoonis .................................................................................... 33 VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 3 Sissejuhatus AS VNK esitas Kohtla-Järve Linnavalitsusele 07.11.2024 taotluse algatada Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas AS VNK keemiatööstuse kompleksi territooriumi detailplaneering. Taotluse kohaselt soovitakse uue detailplaneeringu raames kaasajastada võimalused perspektiivseks aromaatsete süsivesinike tootmise kompleksi arenguks, uute toomishoonete ehitamiseks ja kinnistute ümberkruntimiseks loogilisema hoonestuse korrastamise eesmärgil. Planeeringuala hõlmab AS VNK keemiatööstuse kompleksi 21 maaüksust üldpindalaga ca 38 ha. Planeeringuala kruntide sihtotstarve säilib ning vastab Järve linnaosa üldplaneeringu lahendusele (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruar 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 punkti 1 kohaselt ei ole see detailplaneering Järve linnaosa üldplaneeringut muutev, kuid vajalik on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine. Planeeringualal kavandatav tegevus on olemuselt naftakeemiatööstus, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik - p.11 aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. PlanS § 124 lg 5 sätestab, et kui detailplaneering on aluseks (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on KSH läbiviimine kohustuslik. Kohtla-Järve Linnavalitsus pikendas 07.11.2024 kirjaga nr 6-1/3110-1 planeeringu ja KSH algatamise tähtaega 90 päeva võrra ning kinnitas planeeringust huvitatud isiku valitud konsultandi OÜ Hendrikson & Ko sobivust, sh vastavust PlanS § 4 lg 5 ja 6. Sama kirjaga esitati planeeringu koostamise halduslepingu eelnõu palvega see allkirjastada enne detailplaneeringu algatamise otsuse langetamist. Järgnes planeeringust huvitatud isiku ja Linnavalitsuse teabevahetus, milles mh täpsustati planeeringualal olemasolevaid tegevusi. Samuti täpsustas planeeringu koostamisest huvitatud isik planeeritavaid tootmisüksusi ja rajatisi, sh ruumivajadust ja hoonete-rajatiste mahtusid. Kolmepoolne haldusleping allkirjastati 11.04.2025, detailplaneering ja KSH algatati Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.05.2025 otsusega nr 215 (algatamise ja algatamisest teavitamise dokumendid on esitatud käesoleva programmi Lisas 1, sh on algatamise otsuses lisana toodud detailplaneeringu lähteseisukohad). Programmi koostamisel on arvestatud, et PlanS § 124 lg 5, lg 7 ja lg 9 sätestatuga: kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest; koostöö ja kaasamise korraldamisel arvestatakse PlanS § 127 sätestatut, st see toimub detailplaneeringu koostamise sätete järgi. Menetlusetapid koos eeldatava ajakavaga on esitatud programmi ptk 8.2 PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, kuid nõuded KSH programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad KeHJS-st. Sellest lähtuvalt on käesolev KSH programm koostatud KeHJS § 36 lg 2 toodud koosseisus, seejuures kuna tegemist on detailplaneeringuga, mille alusel võimaldatakse KeHJS § 6 lg 1 p.11 nimetatud tegevust, on täiendavalt arvestatud KeHJS § 13 lg 1 punktides 1-9 nimetatud koosseisuga, sh on sõnastatud võimalikud alternatiivid. Vastavalt KeHJS § 34 lg 5 juhib detailplaneeringu keskkonnamõju hindamist KeHJS § 14 lg 1 kohane juhtekspert Juhan Ruut (litsents nr KMH0155; vastab ühtlasi KeHJS § 34 lg 4 nõuetele). Hendrikson & Ko OÜ ekspertrühma koosseisu on täpsustatud programmi ptk 8.1. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 4 1. Detailplaneeringu eesmärk, planeeritava ala asukoht AS VNK käitab Kohtla-Järve linna Järve linnaosas keemiatööstuse kompleksi, mis paikneb ca 40,5 ha pindalaga tootmisalal (asukoht vt joonis 1.1). Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-183588, peamiseks tegevuseks on aromaatsete süsivesinike fraktsioonidest, pürolüüsiõlidest jms vaikude, solvendi jm süsivesinike, sh benseeni- ja tolueenifraktsiooni tootmine. Summaarne töödeldava toorme, sh teatud koguses ohtlikke jäätmeid, kogus on kuni 327 524 t/a. Samu tehnoloogilisi seadmeid saab kasutada kuni 20 000 t/a kergnafta fraktsioneerimiseks, mis teeb kompleksloaga lubatud summaarseks töödeldavaks koguseks kuni 347 524 t/a. Erinevaid tooteid saadakse kuni samas koguses (kompleksloas toodud erinevate toodete kokkuliitmisel kuni 366 782 t/a, kuid loas on näidatud iga toote maksimaalne võimalik kogus, tegelikus tootmisprotsessis sõltub erinevate toodete saamine vastuvõetud toorme koostisest ja omadustest). Samuti on lubatud kuni 30 000 t/a diislikütuse vahendamine. Käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Ettevõte tegutseb endise põlevkivi töötlemise kontserni jaotamisel tekkinud tootmismaadel, kus siiani on osaliselt säilinud varasemas tootmises kasutatud seadmed ja hooned. Tootmiskompleksis on varasemalt toodetud benseeni ja tolueeni, kuid selleks vajalikud tehnoloogilised seadmed ei kajastu kehtivas kompleksloas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada olemasoleva amortiseerunud kompleksi aladel täiendavate tootmisvõimsuste rajamist, sh vaikude katalüütiline tootmine ja aromaatsete süsivesinike (benseeni ja tolueeni) tootmine. Kavas on ka uue kontorihoone ehitamine. Maaüksustel asuvad ehitised ehitatakse osaliselt ümber, laiendatakse või asendatakse uutega (näidatud detailplaneeringu eskiislahendusel, mis on esitatud KSH programmi Lisas 2). Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste realiseerimisel saab AS VNK käitises töödelda kokku kuni ~680 000 t/a tooret ja saadakse ligikaudu samas mahus saada toodangut. Täpsem ülevaade tegevuse etappidest ja mahtudest on esitatud ptk 2. Muuhulgas lahendatakse planeeringuala ümberkruntimine ja kruntide ehitusõigus. Planeeringuala pindala on ca 38 ha selle moodustavad käesoleval ajal järgmised maaüksused: 1. Keemia vkt 3a (32215:001:0011, 199 m²), 2. Keemia vkt 1c (32215:001:0041, 70598 m²), 3. Keemia vkt 4c (32215:001:0006, 124997 m²), 4. Keemia vkt 5c (32215:001:0045, 29447 m²), 5. Keemia vkt 6c (32215:001:0044, 27118 m²), 6. Keemia vkt 7c (32215:001:0051, 6351 m²), 7. Keemia vkt 8c (32215:001:0055, 4084 m²), 8. Keemia vkt 9c (32215:001:0048, 13308 m²), 9. Keemia vkt 10c (32215:001:0043, 4256 m²), 10. Keemia vkt 11c (32215:001:0052, 1218 m²), 11. Keemia vkt 12c (32215:001:0042, 10180 m²), 12. Keemia vkt 13c (32215:001:0046, 1239 m²), 13. Keemia vkt 14c (32215:001:0047, 15340 m²), 14. Keemia vkt 15c (32215:001:0049, 199532 m²), 15. Keemia vkt 16c (32215:001:0053, 13426 m²), 16. Keemia vkt 17c (32101:001:1309, 5938 m²), 17. Keemia vkt 19c (32215:001:0082, 6485 m²), 18. Keemia vkt 2h (32215:001:0036, 6814 m²), 19. Keemia vkt 3h (32215:001:0029, 4135 m²), 20. Keemia vkt 4h (32215:001:0028, 8878 m²), 21. Keemia vkt 3f (32215:001:0027, 5601 m²). VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 5 Detailplaneeringu eskiislahenduse järgi moodustatakse 17 tootmishoonete maa krunti pindalaga 5 556 – 56 861 m2. Kavandatavate ehitiste täpne arv, mahud jne määratakse detailplaneeringu koostamise ja KSH protsessi tulemusena. Eskiislahenduses on hoonete suurim lubatud ehitusalune pind kruntidel 11 – 50 %, hoonete suurim lubatud arv krundil 3 – 9 (lisaks on lubatud rajatised nagu mahutid, varjualused, estakaadid, korstnad jmt). Ehitusõigus kruntide kaupa on toodud lisas 2 oleval eskiisjoonisel ehitusõiguse tabelis. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 20 m, rajatiste maksimaalne kõrgus 65 m. Eskiisil näidatud lahendus realiseeritakse erinevatel ajaperioodidel toimuva arendustegevuse tulemusena, kuid planeerimise mõistes on tegemist ühe arendusetapiga ja detailplaneeringus ei nähta ette erinevaid etappe. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 6 Joonis 1.1 AS VNK tootmiskompleksi ~40,5 ha ala paiknemine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa tööstusalal (Aluskaart:Maa-amet 2025, asukoht piiritletud kaardil punasega). Detailplaneeritav ala jääb näidatud ala piiridesse VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 7 2. Planeeringuga võimaldatavate tegevuste kirjeldus. Alternatiivsed arengustsenaariumid. Siinkohal kirjeldatakse detailplaneeritaval ala toimuvaid praegusi ja perspektiivseid tegevusi niivõrd, kui see on praeguseks ajaks teada. Keskendutakse tegevustele-rajatistele-taristule, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (eelkõige tootmistegevused ja nendega seotud rajatised-taristu). Vastavalt KeHJS § 13 lg 1 p. 2 esitatakse tegevuste lühikirjeldused. Erinevate tegevusete-rajatiste paigutus planeeringualal on esitatud detailplaneeringu eskiislahendusel (KSH programmi lisa 2). Detailplaneeringu lahenduse koostamine, sh ümbekruntimine ja kruntide ehitusõiguse määramine toimub edasises protsessis, kirjeldused antakse KSH aruande ja detailplaneeringu seletuskirja koosseisus. Detailplaneeringu lahenduse koostamise tingimused on toodud planeeringu ja KSH algatamisotsuse kooseisus olevates lähteseisukohtades (vt Lisa 1.2). 2.1. Olemasolevad tegevused Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-183588, peamiseks tegevuseks on aromaatsete süsivesinike fraktsioonidest, pürolüüsiõlidest jms vaikude, solvendi jm süsivesinike, sh benseeni- ja tolueenifraktsiooni tootmine. Summaarne töödeldava toorme, sh teatud koguses ohtlikke jäätmeid, kogus on kuni 327 524 t/a. Samu tehnoloogilisi seadmeid saab kasutada kuni 20 000 t/a kergnafta fraktsioneerimiseks, mis teeb kompleksloaga lubatud summaarseks töödeldavaks koguseks kuni 347 524 t/a. Erinevaid tooteid saadakse kuni samas koguses. Samuti on lubatud kuni 30 000 t/a diislikütuse vahendamine. Protsessides vajaminev soojusenergia saadakse erinevatest põletusseadmetest, mille summaarne soojussisend on ~19,6 MWth, kütusena kasutatakse maagaasi kuni 16,068 mln Nm3/a. Suurima nimisoojusvõimsusega põletusseade on katlamaja (6,2 MWth), millega saab toota ~8 t/h auru. Käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Olemasolevad tootmisüksused ja neid toetav taristu paiknevad suhteliselt hajutatult - vt joonis 2.1. Osa joonisel nimetatud üksustest on käesolevaks ajaks lammutatud. Detailplaneeringu koostamise ja menetluse seisukohast kuuluvad olemasolevate tegevuste hulka (st nende väljaehitamine, vajadusel kompleksloa täiendamine ja tegevustega alustamine on võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist): ▪ Keemia vkt 12 c (katastritunnus 32215:001:0042, 100% tootmismaa) olemasolev laohoone angaar lammutatakse ja asemele ehitatakse olemasoleva naftapolümeervaikude tehnoloogiaseadme uus tootmisrajatis - lahtine tootmisvahekorrus. Projekteerimistingimused on väljastatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse (LV) 21.05.2024 korraldusega nr 225. ▪ Keemia vkt 14c (katastritunnus 32215:001:0047, 100% tootmismaa) ehitatakse bituumeni vastuvõtmiseks raudtee estakaad ja neli bituumeni mahutit, mis on vajalik tootmises nafta- polümeervaikude sortimendi laiendamiseks tumedate naftapolümeervaikude tootmise retsepti osana (projekteerimistingimused Kohtla-Järve LV 26.02.2025 korraldusega nr 74). Teadaolevalt kavandatakse kuni 2000 t/a bituumeni käitlemist. Osaliselt kasutatakse terminali seadmete paigutamiseks olemasolevaid hooneid, üks hoone lammutatakse. ▪ Keemia vkt 13c (katastritunnus 32215:001:0046, 100% tootmismaa) lammutatakse olemasolev, kasutusest kõrvaldatud otsekuumutusahi P-2 ja selle asemele ehitatakse uued rektifikatsiooni- kolonnid vanade asendamiseks koos hooldusplatvormidega, seoses pürolüüsõlide rektifikat- siooniseadmete rekonstrueerimise vajadusega, et tagada parimad tehnoloogiaseadmete tööde tingimused (projekteerimistingimused Kohtla-Järve LV 26.02.2025 korraldusega nr 75). VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 8 Joonis 2.1. AS VNK tootmiskompleksi seadmete-rajatiste-taristu paigutus olemasolevas lahenduses /väljavõte keskkonnakompleksloa juurde kuuluvast lähteolukorra aruandest/ VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 9 ▪ Keemia vkt 10c (katastritunnus 32215:001:0043, 100% tootmismaa) lammutatakse olemasolev otsekuumutusahi P-1 ja selle asemele ehitatakse olemasoleva pürolüüsiõlide rektifikatsiooni- seadme 4 rektifikatsioonikolonni raudbetoonist korrusehitis (ligikaudsed mõõtmed 25 m x 30 m, korruseid 3, sh tehnoseadmete ja torustike korrus, üldkõrgus kuni 18 m). Projekteerimis- tingimused on väljastatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26.02.2025 korraldusega nr 76. Otsekuumutusahju P-1 lammutamine toimub eeldatavalt lähema 5 aasta jooksul, uuele sama funktsiooni täitvale otsekuumutusahjule leitakse uus asukoht käesoleva detailplaneeringuga. 2.2. Lisanduvad tegevused Tootmiskompleksis on varasemalt toodetud benseeni ja tolueeni, kuid selleks vajalikud tehnoloogilised seadmed ei kajastu kehtivas kompleksloas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada olemasoleva amortiseerunud kompleksi aladel täiendavate tootmisvõimsuste rajamist, sh vaikude katalüütiline tootmine ja aromaatsete süsivesinike (benseeni ja tolueeni) tootmine, samuti rekonstrueerida olemasolevat taristut ja nn abitegevusi. Pärast rekonstrueerimist hõlmab uus aromaatsete süsivesinike tootmise kompleks järgmisi peamisi rajatisi: ▪ fraktsioneerimise sektsioon; ▪ benseeni-tolueenifraktsiooni hüdrostabiliseerimise sektsioon; ▪ aromaatsete süsivesinike ekstraktsiooni ja ekstrakti fraktsioneerimise sektsioon; ▪ vesiniku tootmise sektsioon (arvestuslik sisendvõimsus maagaasi kasutamisel < 3 MWth); ▪ gaasi puhastamise ja väävli tootmise sektsioon. Täiendavalt rajatakse põletusseade, mida kasutatakse veeauru täiendavaks tootmiseks (kütuse vajadus kuni 300 kg/h, arvestuslik sisendvõimsus < 3 MWth, kütusena kasutatakse termopolümeersete vaikude tootmise kõrvalsaadusi), jääkgaaside põletustõrvik. Rekonstrueeritakse katlamaja, et saavutada auru tootlikkus kuni 50 t/h (siinkohal arvestatud kogu vajamineva auru tootmisega katlamajas). Samuti on kavas laiendada olemasolevaid tooraine ja toodete mahutiparke. Korraldatakse ümber reovee puhastamine ja sademevee käitlemine. Kompleksi tootlikkus toorme järgi on 360 000 t/a. Kompleksi toormeks on vedelate pürolüüsisaaduste fraktsioon (VPS fraktsioon). Tooted, mida planeeritakse saada aromaatsete süsivesinike tootmiskompleksis: ▪ benseen kuni 150 000 t/a; ▪ tolueen kuni 60 000 t/a; ▪ solvent kuni 100 000 t/a; ▪ väävel kuni 100 t/a. Olemasolevale naftapolümeervaikude tootmisele lisatakse katalüütiliste naftapolümeervaikude tootmine, kus toodetakse erinevaid C5 ja C9 naftapolümeervaike, sh läbipaistvaid vaike. Uue tootmisüksuse koosseisus on eraldi sektsioonina ka vaikude hüdreerimine (selleks vajalik vesinik saadakse aromaatsete ühendite tootmisesse kavandatavalt vesinikuseadmelt). Katalüütiliste vaikude tootmine ei suurenda summaarset tooraine kogust (koos bituumeniga kuni 350 000 t/a), samuti jääb samaks summaarne toodang (bituumeni lisamisel vaikudele on vaja vastavalt vähem muid koostisaineid, senine toomismaht 44 498 t/a ei suurene), st tegemist on toodetava sortimendi laiendamisega, mitte koguste suurendamisega. Rajatakse uus laokompleks toodetud vaikude hoiustamiseks. Ülevaade lisanduvate seadmete tehnoloogilisest olemusest ja eeldatavatest parameetritest, samuti rekonstrueerimise mahtudest jm antakse KSH aruande koosseisus. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 10 2.3. Alternatiivsed arengustsenaariumid-tegevusalternatiivid KeHJS § 40 lg 4 toob välja nõuded KSH aruandele, sh tuleb aruandes välja tuua: 9 ) ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti; 10) ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Arvestades, et tegemist on detailplaneeringuga, mis on kooskõlas kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentidega ja mille eesmärgiks on korrastada olemasolevat tootmisala ning võimaldada täiendavaid KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevusi, on otstarbekas sõnastada alternatiivid keskkonnamõju hindamise (KMH) kontekstis (KSH kontekstis on arengustsenaariumiteks detailplaneeringu koostamine või nn 0-stsenaarium ehk tegevus senise ehitusõiguse alusel). Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamine peab käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid, nii otseseid kui ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid. Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule1 võib alternatiivide hulk piirduda kahega: pakutud tegevuse ning 0-alternatiiviga või tegevuse osade variantidega (üksikute protsesside variandid, objektide disain, asukoht kinnistul jms), kui valitud on ka parim võimalik tehnika (PVT). Kuna kavandatavad seadmed peavad vastama PVT nõuetele, siis eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid: ▪ Alternatiiv 1 – AS VNK tootmiskompleksi laiendamine ning abitegevuste ja taristu rekonstrueerimine vastavalt arendaja kavandatud tehnoloogiatele ja mahtudele. ▪ Alternatiiv 2 – muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste-kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks eeltoodud muudatuste-piirangute rakendamisega leevendada. Selliseid piiranguid või muudatusi praeguses etapid teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KSH käigus vastavad kirjeldused. ▪ 0-alternatiiv – AS VNK tootmiskompleksi ei laiendata. Tegevused jätkuvad senise ehitusõiguse alusel. Osade etappide-tegevuste lahendamisel on erinevad võimalused, sh kas kasutada senist ühist taristut teiste ettevõtetega või rajada oma taristu (nt tehnoloogilise reovee ja sademevee käitlus). Sel juhul antakse KSH käigus hinnangud, millist varianti eelistada. 1 T. Põder. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 11 3. Kavandatava tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Asukoht AS VNK tegutseb endise põlevkivi töötlemise kontserni jaotamisel tekkinud tootmismaadel, kus siiani on osaliselt säilinud varasemas tootmises kasutatud seadmed ja hooned. Ala kogupindala on ca 40,5 ha, millest detailplaneeringusse kaasatakse 21 maaüksust pindalaga ca 38 ha (loetelu toodud eelnevalt ptk 1). Antud territoorium on inimtegevusest tugevasti mõjutatud, looduslikud kooslused puuduvad. AS VNK kasutatavad alad paiknevad Kohtla-Järve linna Järve linnaosa edela- ja lõunaserva tööstusterritooriumil (vt joonis 1.1). Detailplaneeringu ala ümbritsevad kirde ja ida poolt Viru Keemia Grupp AS tootmismaad, samuti Keemia vkt 3b // Vaheküla raudtee R2 maaüksus (100% transpordimaa). Planeeringualast põhja ja lääne poole jäävad riigiomandis olevad Keemia vkt 3t ja 4t maaüksused (100% jäätmehoidla maa), millel asub Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila suletud osa. Edelas-lõunas asuvad riigiomandis olevad Kohtla metskond 79 (100% maatulundusmaa, asub Lüganuse valla territooriumil) ja Vaheküla haljasala P1 (ligikaudu 2/3 ca 39,5 ha kinnistu pindalast moodustavad metsamaa ja looduslik rohumaa, kuid maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa; kinnistu on hoonestamata). Lõuna-kagu poolt piirneb ala riigi omandis oleva Vaheküla haljasala P2 kinnistuga (pindala 12,1 ha, valdavalt metsastunud kuid maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa; kinnistu on hoonestamata). Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad detailplaneeringu ala piirist ca 560 m kaugusel lõunas – Vabriku (KÜ nr 32003:001:0017); Toila valla Kohtla-Uueküla küla tihedama hoonestusega elamuala jääb ca 1,5 km kaugusele. Itta ca 600 m kaugusele jääb Kohtla-Järve Järve linnaosa Kaevuri tn 37 elamumaa (KÜ nr 32217:001:0001), Lille tn piirkonna elamumaad jäävad ca 1,4 km kaugusele. Järve linnaosa korruselamute rajoonid jäävad veelgi kaugemale. Piirkonna looduslik reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused on valdavalt 49,5...51,5 m vahemikus, madaldudes lõuna suunas. Detailplaneeringu ala asub ca 6,5 km kaugusel Soome lahe lõunarannikust. Oluliseks tehnogeenseks objektiks tööstuspiirkonna käitiste läheduses on Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ehk nn poolkoksimäed, kuhu hakati põlevkiviõli tootmisjääke ladestama 1938. aastal, millele 1943. aastal lisandus ka esimese (nn vana) jõujaama tuhk. Poolkoksimäed jagunevad erinevateks üksusteks, millest planeeringualale kõige lähemal on prügila suletud, riigi omandis olev osa. 3.2. Seosed lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Detailplaneeringu alal puudub otsene seos lähipiirkonna tegevustega. AS VNK uute tootmisüksuste kavandamisel-rajamisel kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevat tööstuse toimimiseks vajalikku taristut, sh võimalusel olemasolevaid veehaardeid. Kavas on osa kompleksis vajaminevast aurust saada VKG Energia OÜ tootmisüksustest, praegu käitist teenindav aurutrass on rekonstrueerimisel (uus trass võimaldab kuni 10 t/h auru tarnimist). Elektrienergia saadakse praegu ja tulevikus Viru Elektrivõrgud OÜ kaudu. AS VNK tootmisüksuse reovee ja sademevee käitlus on praegu seotud AS VKG Oil vastavate süsteemidega. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse ettepanekud nende süsteemide rekonstrueerimiseks, sh kaalutakse iseseisvate süsteemide rajamise otstarbekust. Seos piirkonnas toimuvate ja perspektiivsete tegevustega tekib piirkondlikku ja kohalikku arengut suunavate dokumentide kaudu. Nendest on antud ülevaade ptk 4.2 VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 12 3.3. Keskkonnatingimused AS VNK tootmisterritoorium nagu ka muu Järve linnaosa tööstuspiirkond paikneb endisel sooalal. Ala asub merepinnast keskmiselt 50 meetri kõrgusel. Alale on rajatud sademevee kogumise süsteem reostumise ohuga seadmetelt-platsidelt Normaalse sademehulga puhul juhitakse sademevesi torude ja lahtiste kraavide kaudu AS VKG Oil sademevee kogumise süsteemi ja sealt Kohtla jõkke. Lähim pinnaveekogu on ca 1,1 km kaugusel läänes asuv Varbe peakraav (Varbe oja, VEE1071100). AS VNK tootmiskompleksi kinnistud jäävad tervikuna Kohtla-Järve tööstuskompleksi põhjavee jääkreostusobjekti (JRA0000002) ala lõunaossa. Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi on poolkoksimägede piirkonnas reostunud ohtlike ainetega, sh fenoolidega. Peamine põhjavee reostuse põhjustaja on varasem põlevkiviõli tootmise ja tootmisjäätmete ladestamise praktika, mille tulemusena reostus õlidega maapind ning tööstusterritooriumi ja prügila ümbruse kraavide vesi. Jääkreostusobjekti registrikaardi andmetel on pinnas ja põhjavesi reostunud põlevkiviõli, fenoolide, tolueeni, ksüleenide, stüreeni, naftaleeni, PAH'd, indeenirea süsivesinike ja arseeniga2. Kohtla-Järve Järve linnaosas tegutsevad mitmed tööstusettevõtted. Neist lähim on AS VKG Oil tootmiskompleks, mis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (tegevusala põlevkiviõli tootmine). Käitise ohtliku ala raadius on 360 m, mis ulatub planeeringualani (vt joonis 3.1). Kuid vastavalt avaldatud ohuteabele3 doominoefekti võimalust ei ole – ohuallikaks on põlevkiviõli tsisternveoki BLEVE, mille plahvatuse korral on ehitisi olulisemalt ohustava ala raadius 198 m (soojusvoo tugevus 25 kW/m2); detailplaneeringu ala servani ulatub väljapool hooneid viibivatele inimestele ohtliku soojuskiirguse Ro ala. Valdav osa planeeringualast jääb AS VNK enda ohualasse. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) Keskkonnaregistri andmetel ei asu AS VNK tootmismaade ega vahetus läheduses looduskaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ega kaitstavate taime- või loomaliikide leiukohtasid. Lähim III kategooria kaitsealune taim (KLO0337758) on hall käpp, mis jääb detailplaneeringu alast ca 1,05 km kaugusele põhja-kirde suunal (asub Väike-Tuhamäel); üle 2 km kaugusele loode-lääne suunal, teisele poole poolkoksimägesid, jääb metsakooslustesse kaitsealuste käpaliste elupaiku, samuti vääriselupaiku (vt joonis 3.2). Piirkonda ei jää Natura 2000 võrgustikku arvatud loodus- ega linnualasid, mis tingiksid Natura (eel)hindamise vajaduse - lähim Natura 2000 ala on Pangametsa loodusala (EE007010, EELIS koodRAH0000163), mis kulgeb piki mereäärset pankrannikut ca 6,5 km kaugusel; Ontika loodusala (EE0070108, EELIS kood RAH0000542) lähim punkt jääb ca 11 km kaugusel edelasse. Lähimaks looduskaitsealaks on mereäärne Ontika maastikukaitseala (KLO1000554), mille lähim punkt on detailplaneeringu ala põhjaservast vähemalt 5 km kaugusel. 2 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/residual-pollution/8285442 3 https://www.vkg.ee/wp-content/uploads/2022/08/ohutusinfo-vkg-oil_02-08-2022.pdf VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 13 Joonis 3.1 Piirkonnas asuvad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. AS VKG Oil ohuala ulatub detailplaneeringu ala põhja-kirdepiirini (tähistatud punase joonega), sisuline koosmõju kavandatavaga puudub [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti Geoportaali ohtlike ettevõtete kaardirakendus, 2025] Detailplaneeringu alast ca 660 m kaugusel edelas asub Natura elupaik nr 44954 – põhitüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), elupaiga esinduslikkus on B, seisund C (võsastunud, kohati soostunud), mistõttu kaasnev elupaigatüüp ca 50% ulatuses on aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230). Kaugemale, ca 1,7…2,2 km kaugusele edela-lõuna-kagu suunas jäävad aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mille esinduslikkus on B-C, seisund C (vt joonis 3.2). Kavandatava tegevuskoha ja lähipiirkonna alale ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte - lähim objekt on ca 1,8 km kaugusel kirdes asuv ehitusmälestisena registreeritud Kohtla-Järve õigeusu kirik (reg kood 13888). Geoloogia ja hüdrogeoloogia Geoloogilise iseloomustuse järgi asub territoorium paekiviplatool. Pinnareljeef on tasane. Looduslik kvaternaari katteladestu (0,2-1,0 m) koosneb moreenist, keskmisest liivsavist ja vähem raskest saviliivast. Kuid enamus territooriumist on kaetud kuni 2 m paksuse täitepinnase kihiga, mille moodustavad jäme killustik, mügi, peenliiv; täitepinnas on keemilise lõhnaga, mis viitab pinnase saastumisele. Järgneb 1,9-2,0 m sügavusel asuv saviliiva kiht (hall, plastne, segunenud kihiti veega küllastunud tolmliivaga; kihi paksus 1,0 kuni 2,5 m. 2,0-4,4 m sügavusel on liivsavi (pruun, sitkeplastne, kihi paksus 1,40-2,5 m). Selle all lasub 4,8-5,8 m sügavusel liivsavimoreen (hallikasroheline, sitkeplastne, kruusa ja veeriseid 30%; kihi paksus 1,9-2,5 m). 5,5-6,8 m sügavusel on Ordoviitsiumi-Kukruse horisondil lubjakivi mügi (veega küllastunud, saviga; kihi paksus 0,50- 0,80 m). Järgneb lubjakivi (helehall, lõheline, peeneteraline). Pinnasevett mõõdet 0,5 m – 0,8 m VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 14 sügavusel maapinnast, lume sulamise ajal ja vihmaperioodidel võib veetase tõusta kuni 0,5 meetri võrra.4,5 Joonis 3.2 Planeeringuala piirkonnas asuvad looduskaitsealused objektid. Lähimaks on III kategooria kaitsealuse taime hall käpp kasvukoht ca 1,05 km kaugusele põhja-kirde suunal (tähistatud punase märgiga). Edela-lõuna-kagu suunas jäävad ~0,65…2,2 km kaugusele Natura elupaigad – tähistatud helerohelisega. Natura 2000 alad on ~6,5 km kaugusel, jäävad kaardilt välja [Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse kaardirakendus, 2025] Antud alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Maapinnale lähim Ordoviitsium-Kambrium Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on halvas seisundis. Ilmastikuandmeid saab iseloomustada Jõhvi linna meteoroloogiliste näitajate järgi6: Sademed: Aasta keskmine sademete hulk on 717 mm. Olulisemad temperatuurid: ▪ Paljuaastane keskmine temperatuur +5,5°C ▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +17,4°C ▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -5,2°C ▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +34,6°C 4 Insener-geoloogiline uuring HP1443 – kokkuvõte. Keemia väikekoht 6c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, IdaViru maakond. Viru Geoloogia OÜ, 2018. 5 Insener-geoloogiline uuring HP1913. Keemia väikekoht 12c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, IdaViru maakond. Viru Geoloogia OÜ, 2020 6 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 15 ▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -34,5°C Tuule kiirused: ▪ Kõige väiksema kuu keskmine (juuli, august) 2,9 m/s ▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,6 m/s ▪ Keskmine aastane kiirus 3,7 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.3 (tuulteroos) Joonis 3.3 Jõhvi vaatlusjaama piirkonda iseloomustav tuulteroos (Riigi Ilmateenistus) Atmosfääriõhu kvaliteet Kohtla-Järve linnas tehtud välisõhu kvaliteedi uuringud viitavad, et Kohtla-Järve linnas on õhukvaliteediga probleeme, sh võib erinevate heiteallikate koosmõju tekitada lõhnahäiringu7,8. 2024. aasta uuringu alusel tehtud modelleerimised näitasid, et tööstuspiirkonnale lähimate elumajade juures võib lõhnatundide esinemissagedus ulatuda 6,3 – 8,0 %-ni aastas7. Lõhnahäiringu hindamine rastermeetodil näitas, et ühes elamupiirkonna rastris oli lõhnainete esinemine 26,55 % aastas, teistes 13,27% (lõhnatunni lävendiks EVS-EN 16841-1 kohaselt 10%). EVS 888 kohase 15 % lõhnatunni lävendiga on tulemused 8,85 %, 7,08 % ja 6,19%. Seega võrreldes 2016. aastaga on toimunud lõhnatundide arvu vähenemine ligikaudu 1,5 – 2 korda (2016. a 15,63%, 15,27% ja 9,32%). 2024. aastal mõõdeti piirkonna käitiste peamiste lõhnaallikate heiteks 14,3 mln OU/s, sellest moodustas AS VNK lõhnaainete heide 0,08 %. Sarnaselt lõhnaainetega moodustavad AS VNK kompleksloa L.KKL.IV-183588 alusel välisõhku viidavad saasteainete heitkogused väikese osa piirkonna käitiste koguheitest. 2023. aastal piirkonnas deklareeritud summaarsetest heitkogustest moodustas AS VNK heiteallikat heide ~0,006% vääveldioksiidi (SO2), ~3,2% lämmastikoksiidide (NOx), 3,5% lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC), 0,03% väävelvesiniku (H2S) heitest. Suhteliselt suurem oli osakeste heide: peenosakeste (PM10) osakaal oli 12%, eriti peentel osakestel (PM2,5) 9,8%. 7 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“. Tallinn, 2016. 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas“ 2024. aastal. Tallinn, 11.02.2025 VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 16 4. Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 4.1. Kliimaneutraalsuse saavutamine Euroopa Liidus ja Eestis on seatud sihiks saavutada kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus 2050. aastaks, seejuures lähtutakse erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest. Pariisi kliimakokkuleppe9 eesmärk on hoida globaalne soojenemine ohutul tasemel (temperatuuri tõus piirdub 1,5°C-ga) ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa roheline kokkulepe10 seab eesmärgiks saavutada Euroopa Liidus kestlik majandus, sh edendades materjalide ringlusse võttu ning saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Kliimaneutraalsuse saavutamise vajadust rõhutab ka EL kliimamäärus11. Energiamahukate tegevusvaldkondade puhul, sh tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine, aitab eesmärki saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (EL HKS)12. Eesti riiklik strateegia „Eesti 2035“13 seab eesmärgiks riikliku kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. Eesti Kliimapoliitika põhialused aastani 205014 seab riigi pikaajaliseks sihiks vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ligikaudu 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tööstuslikes protsessides soodustatakse vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist, sh edendades ringmajandust. AS VNK käitis ei kuulu EL HKS-i – käitatavate põletusseadmete nimisoojusvõimsus ei ületa 20 MW olemasolevas olukorras ega ka pärast tootmise laiendamist .Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud keskkonnavaldkonna siseriiklike arengukavade rakendamise tegevustega. Tegemist on keemiatööstusettevõtte arendamisega, mille toorainevood põhinevad naftakeemia-sektoris saadud fraktsioonide täiendavas väärindamises. Siit tuleneb seos Õiglase ülemineku territoriaalse kavaga15, mille Õiglase ülemineku territoriaalse kava. Kavas on toodud kehtiv strateegiline raamistik, mille abil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus. Peatükis „Võimalikud kasvuvaldkonnad“ on märgitud, et Ida-Virumaa inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused, mistõttu on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma kliimaeesmärke. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide tootmine. Kuna AS VNK käitis on keskkonnakompleksloa kohuslusega keemiatööstuse ettevõte, tuleb arvestata EL tööstusheite direktiivi muudatustest16 lähtuva vajadusega koostada 30. juuniks 2030 artikkel 27d kohane ümberkujundamiskava, mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas käitaja käitist 9 Pariisi kliimakokkulepe - Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks 10 Euroopa Roheline Kokkulepe on Euroopa Liidu majanduse kestlikuks muutmise tegevuskava. Selle saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, sealjuures tagades õiglane üleminek 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119), vastu võetud 30. juunil 2021. 12 https://kliimaministeerium.ee/kliima/eli-heitkogustega-kauplemise-susteem 13 Strateegia „Eesti 2035“ annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis 14 Eesti Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on visioonidokument, mille kohaselt aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. 15 Vabariigi Valitsus kinnitas Õiglase ülemineku territoriaalse kava 09.06.2022 Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021-2027 rakenduskava ja partnerlusleppe raames 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, 24. aprill 2024, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Avaldatud 15.07.2024. Liikmesriigid peavad 30. juuniks 2026 direktiivi muudatused riiklikesse õigusaktidesse üle võtma. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 17 2030.–2050. aastal muudab, et aidata kaasa kestliku, rohelise, ringluspõhise, ressursitõhusa ja kliimaneutraalse majanduse tekkele 2050. aastaks. 4.2. Kohalik tasand 4.2.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. Ida-Viru maakonnaplaneering hõlmab haldusreformi eelset Ida-Viru maakonna territooriumi ja see on koostatud ajaperspektiiviga 2030+. AS VNK tootmisala paikneb maakonnaplaneeringu järgi linnalise asustuse peamise tööstuse- ja logistika alal. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ visiooniga ja eesmärkidega ettevõtluse arendamise kontekstis. 4.2.2. Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034 on vastu võetud 30.09.2015 volikogu määrusega nr 76. Määrus on linna arengut suunav dokument, mis määratleb ära linna arengu eesmärgid, põhilised arengusuunad ning kirjeldab investeeringud ning tegevusi, mis on vajalikud seatud eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt arenguvisioonile on aastal 2034 Kohtla-Järve linn edukas tööstusele orienteeritud omavalitsus. Kohtla-Järve linna oluliste väljakutsete kokkuvõtte järgi vajavad tööstusparkideks sobivad alad edasiarendamist, kuna tööstusalade väljaarendamine sobivas kohas loob eeldused kvaliteetsete ja kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks. Linna strateegiliseks arengusuunaks on mh tööstuseettevõtluse arengu toetamine – investeeringud tööstusalade väljaarendamiseks, tööstusettevõtete vajaduste toetamine. Kavandatav tegevus vastab Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034 eesmärkidele ning toetab seatud eesmärkide täitmist. 4.2.3. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering on kehtestatud 20. veebruari 2008.a otsusega nr 265. Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 on kinnitatud Kohtla-Järve linna kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemused, milles jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa kehtivad üldplaneeringud on linnaarengu suunamiseks jätkusuutlikud ja asja- ning ajakohased. Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Selleks reserveeritakse maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks üldisemal tasemel. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi asub kavandatava ala tootmismaal (vt Joonis 4.1). Kohtla-Järve linna üldplaneeringu kohaselt on tootmis- ja ärimaade kasutamise ja arendamise üks põhimõte olemasolevate tootmismaade kasutamise intensiivistamine. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise aruanne toob välja (ptk 4.3.1, lk 47 ja ptk 6, lk 60): VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 18 Joonis 4.1. Väljavõte Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. ▪ Tööstuse säilitamine ning arendamine on võimalik juhul kui rakendatakse kõikvõimalikke meetmeid reostussituatsioonide ärahoidmiseks ning olemasolevate saastekollete mõju vähendamiseks. ▪ Parima võimaliku tehnoloogia rakendamine on kohustuslik suure tootmismahuga ettevõtetes, aga PVT-d tuleks kasutada ka väiksemates ettevõtetes. ▪ Keskkonnaohtlike vedelike või leostumisohtlike vedelike tahkete aine keskkonda pääsemise vältimine, ehk veereostuse ennetamisvõimaluste minimeerimine. ▪ Kui üldplaneeringuga pole alale määratud lubatud tootmise iseloom, tuleb sinna keskkonnaohtliku tootmise kavandamisel tuleb eelnevalt läbi viia täiendav KMH. ▪ Tootmisalade laiendamisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks, on üldplaneeringuga ette nähtud haljastuse puhvertsoonide rajamine. ▪ Planeeritavad tootmismaade laiendamised arvestavad hea juurdepääsu võimalusega alale riigimaanteelt. ▪ Tootmismaadega soetud transpordivood on suunatud perspektiivselt mitte läbima asustatud alasid. ▪ Kindlasti tuleb seada piirang, mis ei luba rajada ettevõtteid, mis emiteerivad kriitilisi/indikatiivseid saasteaineid (väävelvesinik, fenool, ammoniaak, vääveldioksiid ja peentolm). Teisest küljest peab rajatav objekt vastama PVT nõuetele (nt püüdeseadmete osas). ▪ Otsuse tegemisel tuleb arvestada ettevaatuspõhimõttega, st mitte lubada tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole kindel. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 19 Siit saab järeldada, et tootmisettevõtte tegevuse laiendamine on sobiv, kui tehases rakendatakse PVT-d ja tootmisega ei kaasne keskkonnaohtu, st ülenormatiivse heite teket õhku ja vette arvestades koosmõju olemasolevate ja planeeritavate ettevõtetega. Tootmis- ja ärimaade kasutamise ja arendamise põhimõtte kohaselt on vajalik olemasolevate tootmismaade kasutamise intensiivistamine. Vastavalt peatükile 4.1 „Maade reserveerimise põhimõtted Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringus“ toimub reaalne arendus- ja ehitustegevus linnas läbi detailplaneeringute. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.. Ptk 4.3 „Tootmis- ja äri liitfunktsiooniga maa“ on toodud tingimused detailplaneeringute koostamiseks tootmismaal, tootmis- ja äri segafunktsiooniga alal. Mh on välja toodud, et detailplaneeringu raames tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, kui lähedusse jäävad elamud või ühiskondlikud hooned ning kui tootmisega kaasneb hoonest või krundilt väljuv oluline keskkonnamõju. Olulist mõju avaldava tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse kahjuliku mõju hajumiseks. Kahjulike mõjude vähendamiseks planeerida kaitsehaljastus. Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega. Koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.. 4.2.4. Kehtivad detailplaneeringud AS VNK tootmiskäitise katastriüksusel kehtivad detailplaneeringud puuduvad. . VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 20 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv keskkonnamõju Detailplaneering ja KSH algatati Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.05.2025 otsusega nr 215, otsuses on lisatud algatamise põhjused ning nõuded KSH sisule. Algatamisotsus on lisatud käesolevale programmile (Lisa 1). Käesolevas programmis vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH programmi vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks VNK AS olemasoleva tootmiskompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine, mis toimub koostatava detailplaneerigu alusel. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjuajal (mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus17). Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundlike alade asumine mõjupiirkonnas. Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba programmi etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik: ▪ Mõju maakasutusele ja maastikele, valgustatuse mõju – detailplaneeringuga ei väljuta seni kasutatavate tootmismaade piiridest, uued tehnoloogilised üksused paigutatakse varasemate, samalaadsete amortiseerunud üksuste asemele. ▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele - tegevus vastab arengukavadele ja kõrgema tasandi planeeringutele. ▪ Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele. Piirkond on inimtegevusest oluliselt mõjutatud, oluline mõju elusloodusele eeldatavalt puudub. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala kaistavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. ▪ Mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, seega mõjude käsitlemine ei ole käesoleva KSH raames asjakohane. ▪ Katastroofide, välja arvatud teiste ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete mõju ja kliimamuutustest tingitud mõju – teadaolevalt puudub väliste katastroofide oht, mida peaks käitise tegevuse reguleerimisega arvestama. ▪ Piiriülene mõju – tegemist on arendusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada. ▪ Kiirguse mõju – teadaolevalt ei kavandata kiirgusallikate kasutamist, mis võiksid levitada kiirgust väljaspoole käitise territooriumi. KSH-s keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude väljaselgitamisele ning leevendamisele, seejuures arvestades koosmõju teiste piirkonnas toimuvate tegevustega 17 Mõju võib avalduda erinevatel tasanditel, nt mõju kliimale globaalsel tasandil, üldisemad sotsiaal-majanduslikud mõjud regionaalsel tasandil. Mitmetel juhtudel määratakse mõjutsoon lähtuvalt mõjuteguriga seotud ehitise või rajatise parameetritest (nt õhusaasteallika mõjuala ulatuseks võetakse üldjuhul ring, mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega, kemikaalidega seotud avariijuhtumite ohualad määratakse õigusaktiga kinnitatud kriteeriumite alusel lähtuvalt käideldava ohtliku aine kogusest, käitlemistingimustest ja rakendatavatest ohutusmeetmetest, mõju pinnaveele määrab ära eesvooludena kasutatavate kraavide ja suubla paiknemine). Eelpool nimetamata mõjude puhul võib üldistatult välja tuua, et eeldatav mõjuala ehk -piirkond on tehase territoorium ja selle lähiümbrus, samuti trasside asukoht ja vahetu ümbrus. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 21 hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele, hindamismetoodikad on kirjeldatud ptk 6): ▪ Ressursikasutuse mõju. ▪ Mõju välisõhu seisundile, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ning looduskeskkonnale, arvestades koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. ▪ Müra ja vibratsiooni mõju. ▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile, mh hinnatakse tehnoloogilise reovee ja sademevee käitlust. ▪ Jäätmete teke ja nende käitlemisega kaasneda võiv mõju. ▪ Tegevuse lõpetamise mõju. ▪ Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse kliimatundlikkus. ▪ Avariiolukorrad ja ohtlikkus / tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 22 6. KSH käigus kasutatav hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Kuna hinnatakse detailplaneeringut, siis lähtutakse planeerimisseadusest. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid18. Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk-s 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes. Hindamisprotsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Võimalusel antakse hinnangud KMH täpsusastmes. Üldistatult jagunevad KSH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: ▪ Mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt; ▪ Hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega) kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta, saastatuse ennetamise ja ka saastamise korral leevendavate meetmete rakendamise nõudeid. Projektlahendusega ja seadme käitamisega tuleb tagada vastavus õigusaktide ja parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele (nii olemasolev tootmiskompleks kui kavandatavad uued tootmisüksused on keskkonnakompleksloa kohuslusega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms), antakse KSH aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse iga alternatiivi, sh valdkondlike tehnoloogiliste alternatiivide juures, kuivõrd PVT minimaalse või optimaalse heite- ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju olulisust, sh vastavust kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud ennetusmeetmed või puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et meetmed on rakendatud ja puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Mõjuala ulatuse hindamise põhimõtted on toodud ptk 5, iga hinnatava valdkonna kohta on ulatuse kohta märge tabelis 6.1. Olulisemad kavandatava tegevuse avaldatava keskkonnamõju hindamise kriteeriumite allikad on tööstusheite seadus (THS, sh § 26 lg 1 toodud põhimõtted rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks, vältida võimaluse korral jäätmete tekitamist, kasutada käitises energiat võimalikult tõhusalt) ja järgmised PVT viitedokumendid - PVT järeldused (siinkohal 18 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018 VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 23 tuleb nentida, et kavandatav tegevus ei mahu ainult ühe konkreetse tegevusalapõhise ehk vertikaalse PVT allika juurde - suuremahuline orgaaniliste kemikaalide tootmine on tihedalt seotud mineraalõli ja gaaside rafineerimisega. Kohalduvate PVT järeldust loetelu tuuakse välja KSH aruandes, Hindamismeetodid ja -kriteeriumid valdakondade kaupa on toodud tabelis 6.1. Samas on näidatud teemade kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelleerimine, hinnangud). Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka läbivalt PVT rakendamisega vastavalt eeltoodud PVT allikatele. Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades Valdkond - Mõju hindamismeetod, sh mõju olulisuse määramise kriteeriumid Energia jm ressursikasutus – hinnatakse kasutusaegse ressursivajaduse vastavust PVT kriteeriumitele, kasutatakse eksperthinnangut. Energiakasutuse mahud on sisendiks kliimamõjude hindamisele. Mõjuala väljapoole käitist ei ulatu. Mõju pinnasele ja põhjaveele: kasutatakse eksperthinnangut, hinnatakse mõju ennetamise vastavust PVT kriteeriumitele; keskkonnamõju olulisuse hindamise kriteeriumiks on veeseaduse sätted pinnase ja põhjavee kaitse kohta, Keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 kehtestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ja 04.09.2019 määrusega nr 39 kehtestatud ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused. Mõjuala käitise territoorium ja vahetu ümbrus, täpsustub mõju hindamise käigus. Ehitusaegne mõju: hinnatakse, kui hoonete, Kasutusaegne mõju: lisaks eeltoodud allikatele tehnoloogiliste seadmete vms paigaldamiseks on asjakohane Keskkonnaministri 20.09.2019 on vaja teha suures mahus vundamenditöid, määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle millega kaasneb vajadus põhjaveevoolu saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, tõkestamiseks või süvenditesse koguneva ehitamise ja kasutamise nõuded“ põhjavee ümberjuhtimiseks. Arvestada, et tegemist on jääkreostusalaga, kus põhjavesi on reostunud ja võib esineda reostunud pinnast. Mõju pinnaveele: kasutatakse eksperthinnangut, hinnatakse mõju ennetamise vastavust PVT kriteeriumitele; keskkonnamõju olulisuse hindamise kriteeriumiks on veeseaduse sätted pinnavee kaitse kohta ja vastavad rakendusaktid, sh heite piirväärtused (kehtestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“) ja keskkonnakvaliteedi piirväärtused (Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“). Mõjualaks on suublaks olev veekogu (sh nn kaudse heite korral teiste ettevõtte taristu kaudu), kuid võmaliku olulise mõju tekkepiirkonnaks on väljalasu lähiümbrus. Ulatus täpsustub mõju hindamise käigus. Ehitusaegne mõju: hinnatakse, kui on vajalik Kasutusaegne mõju: hinnatakse kavandatava vundamendi jm süvenditesse koguneva reostunud sademevee käitluse sobivust ja sademevee ja põhjavee väljapumpamine vastavust õigusaktide ja PVT nõuetele, tehakse suublasse. ettepanek sobivaima variandi valikuks. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 24 Valdkond - Mõju hindamismeetod, sh mõju olulisuse määramise kriteeriumid Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale: hinnatakse lõhnaainete levikut ja lõhnahäiringu olulisust. Saasteainete hajumise modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus) ja AEROPOL (KOTKAS Airviro võimekusest ei piisa piirkonna käitiste võimaliku mõjuala iseloomustamiseks). Vajadusel lõhnaainete leviku modelleerimine programmiga AEROPOL. Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84, erialane kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused. Mõjuala ulatuse määravad modelleerimistulemused, eeldatavalt ala võrreldes olemasoleva olukorraga ei suurena, kuna ei rajata praeguse katlamaja korstnast kõrgemaid heitallikaid (korstna arvestuslik mõjuala 50-kordse kõrguse järgi on raadiusega 2,75 km). Müra- ja vibratsiooni mõju: hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali ja toodangu transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele. Tegevusest lähtuvaid müratasemeid võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetega. Vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine programmiga SoundPLAN. Hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni võrreldes seda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 kehtestatud piirväärtustega. Mõjuala ulatus eeldatavalt 300 m, täpsustatakse mõju hindamise käigus, sh vajadusel modelleerimisega. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine – eksperthinnang; kriteeriumiteks vastavus õigusaktidele ja asjakohastele PVT nõuetele. Jäätmetekke osas mõjualaks käitise territoorium, käitluse mõjuala määratud teiste mõjuvaldkondade mõju ulatusega (mõju pinnasele- ja põhjaveele, pinnaveele, välisõhu saastamine). Mõju kliimale - lähtutakse kavandatava tegevuse kasvuhoonegaaside heitkogusest. Hinnatakse tegevuse kumulatiivset mõju, st nii otsest kui kaudset, kliimamuutustele ja kasvuhoonegaaside heitele. Analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust strateegilistes planeerimisdokumentides toimunud ning kavandatavate muudatustega, sh Euroopa Liidu algatustega ning muude rahvusvaheliste kokkulepetega. Võimalusel tuginetakse strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames antud hinnangutele, samuti läbiviidud uuringutele19. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju - õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ning mõju ulatuse hindamine eksperthinnanguna ja mudelarvutustega (ALOHA programm), sh hinnatakse võimalikku mõju potentsiaalselt ohualasse jääda võivatele tegevustele ja doominoefekti esinemise võimalusi olemasolevate Auvere energiakompleksi rajatistega. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid. Arvestatakse, et tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Ohualade ulatus määratakse Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas 1 toodud kriteeriumite alusel. Võimalikku vastastikust mõju teiste tegevustega hinnatakse Päästeameti doominoefektide hindamise juhendi järgi. Kuna tegemist on käitise projekteerimisfaasis läbiviidava hindamisega, siis on metoodiliseks aluseks Päästeameti koostatud juhend planeerijatele ja projekteerijatele Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimiseks ja projekteerimiseks. Selles on mh toodud nõuded, mida projekteerimisfaasis tehtava suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskianalüüs peab sisaldama. Hinnang, kas ohuala erinevatesse osadesse võib jääda teatud hooneid ja rajatisi 19 Võimalike allikmaterjalide jms loetelu https://envir.ee/kliima/kliima VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 25 Valdkond - Mõju hindamismeetod, sh mõju olulisuse määramise kriteeriumid antakse Päästeameti juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ kohaselt. Kliimakindluse hindamisel on aluseks Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava 203020 ning asjakohased rahvusvahelised suunised21, sh Euroopa Komisjoni poolt koostatud kliimakindluse hindamise juhend22. Mõju olulisuse skaala KSH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: ▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; ▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; ▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: ▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb); ▪ oluline negatiivne mõju; ▪ väheoluline negatiivne mõju; ▪ neutraalne mõju või mõju puudub; ▪ väheoluline positiivne mõju; ▪ oluline positiivne mõju; ▪ väga oluline positiivne mõju. Tegevuste tehnoloogiliste variantide võrdlev hindamine Osade etappide-tegevuste lahendamisel on erinevad võimalused, sh kas kasutada senist ühist taristut teiste ettevõtetega või rajada oma taristu (nt tehnoloogilise reovee ja sademevee käitlus). Sel juhul antakse KSH käigus hinnangud, millist varianti eelistada. Kaaluda ja võrrelda tuleb erinevaid tehnilis-majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid, leida tuleb nii loodus- kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Iga teemat võrreldakse eraldi, kuid ei ole välistatud, et tekivad seosed erinevate teemade vahel (st mingi tehnoloogiline muudatus tingib teatud muudatused mujal) ja vaja on arvestades kogu seoseahelat. Üldiseks võrdlemise aluseks on tehniline teostatavus (analüüsitakse reaalselt teostatavaid tehnoloogilisi lahendusi) ja maksumus (koosneb investeeringust, sh täiendava taristu rajamise kulud ja asjakohasusel liitumise maksumus, ning kasutusaegsetest kuludest). Tulemused esitatakse võimalike tehnoloogiliste variantide võrdlustabelina, milles võimalusel esitatakse kvantitatiivsed väärtused või juhul kui see ei ole võimalik, tuuakse täiendavalt vastavad selgitused. Koostatakse variantide järjestus tehnilis-majanduslike kriteeriumite alusel. Järgneb tehnoloogiliste lahenduste avaldatava keskkonnamõju võrdlev hindamine, sh arvestatakse täiendavalt rajamist vajava taristu mõjusid. Võetakse arvesse kõiki ptk 5 loetletud mõjuvaldkondi 20 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 21 nt IPCC Sixth Assessment Report Impacts, Adaptation and Vulnerability. https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg2/ 22 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 26 (sh neid, mille puhul on olemas varasemad hindamistulemused, mida käesolevas KSHs üle ei hinnata – lähtutakse varasemalt tehtud hindamise tulemustest, kuid vajadusel neid ajakohastades). Tulemused esitatakse tehnoloogiliste variantide võrdlustabelina kõikide olulist keskkonnamõju iseloomustavate kriteeriumite kaupa. Seejärel järgneb tehnilis-majandusliku võrdluse ja keskkonnateemade võrdluse tulemuste sünteesimine, mille põhjal selgitatakse välja tehnoloogiliste variantide eelistatus. Rakendatakse sama mõju olulisuse skaalat, mis alternatiivide hindamisel. Juhul kui selgub, et selle skaala rakendamisel ei selgu üheselt eelistatavat varianti, rakendatakse täiendavat metoodikat, mis võimaldab suhtelist paremusjärjestust konkreetsemalt väljendada. Alternatiivide võrdlemise metoodika KSH programmi ptk 2 toodi kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi. Samas on alternatiivi 2 (arendaja kavandatud tegevus piiratud mahus) väljatöötamine ja kaasamine alternatiivide võrdlemisse põhjendatud ainult juhul, kui alternatiivi 1 (arendaja kavandatud tegevus) puhul ilmneb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida on võimalik leevendada kavandatava tegevuse mahu vähendamise või tehnoloogiliste muudatuste rakendamise kaudu. Sel juhul sõnastatakse alternatiiv 2, st kirjelduses tuuakse välja muudatuste olemus ja ulatus võrreldes kompleksloa taotluses esitatuga. Kõikide alternatiivide võrdlus eelistatud alternatiivi valikuks viiakse läbi samaaegselt. Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendis lk 159 toodu23: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“ Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KSH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid eksperthinnangu vormis. Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide-variantide hindamisel kasutatavad hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju (-3), oluline negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0), väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju (+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast tegevusest. Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, tehniline rakendatavusmaksumus. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3 komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1). Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, PlanS ja KeHJS nõuetest ning võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded ja tingimused edasiste tegevuslubade taotlemiseks. 23 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2017. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 27 7. Detailplaneeringu ja KSH protsessi kaasatud osapooled ja ajakava Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kuid koostöö ja kaasamise korraldamisel arvestatakse PlanS § 127 sätestatut. Vastavalt PlanS § 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning detailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamise hetkel) esitatud tabelis 7.1. Tabel 7.1. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatavad isikud või asutused Isik või asutus Roll ja/või huvi Teavitamise viis Kohtla-Järve Linnavalitsus DP ala asub Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil DP koostamise korraldaja Kohtla-Järve Linnavolikogu DP ja KSH koostamise algataja, DP vastuvõtmine ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine, DP kehtestamine Koostöö valitsusasutustega Keskkonnaamet KeHJS § 23 lg 2 nimetatud asutus. e-kirjaga Kaitstavate loodusobjektide valitsejana, sh Natura 2000 alad. DP-ga võimaldatavateks tegevusteks keskkonnakompleksloa andmine. Päästeamet Suurõnnetuste riski ja tagajärgede e-kirjaga vähendamisega seotud meetmed maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel (kemikaaliseaduse § 32) Tuleohutuse tagamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p.3 nimetatud e-kirjaga Järelevalve Amet A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte dokumentide menetlemine Terviseamet Elanike tervise kaitse, keskkonnatervise e-kirjaga valdkonna (sh elukeskkonnas esineva müra) rahvatervise seaduse § 12 lg 3 alusel. Kaitseministeerium KeHJS § 23 lg 1 nimetatud asutus - e-kirjaga kooskõlastavad üle 28 m kõrgusega ehitise kavandamise. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 28 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Maa- ja Ruumiamet Planeeringute järelevalve. e-kirjaga DP heakskiitmine Kaasamine: Eesti Keskkonnaühenduste PlanS § 127 lg 2 alusel valitsusväliseid e-kirjaga Koda keskkonnaorganisatsioone ühendava organisatsioonina Olemasolevate/kavandatavate On vastutavad alal paiknevate e-kirjaga tehnovõrkude omanikud või tehnovõrkude eest valdajad (Gren Viru AS,Telia Eesti AS, OÜ Järve Biopuhastus, AS Gaasivõrk, Elektrilevi OÜ) Naaberkinnisasjade omanikud PlanS Isikute õigusi võib planeering e-kirjaga ehk piirinaabrid: AS Viru Keemia puudutada. Grupp, Lüganuse Vallavalitsus Piirkonna elanikud ja ettevõtted PlanS § 127 lg 2 alusel võib eeldada Teavitamine kuulumist isikudte ja asutuste hulka, ajalehtedes, Planeeritava maa-ala elanikke keda eeldatavalt kaasnev keskkonna- Ametlikes esindavad mittetulundus- mõju tõenäoliselt puudutab või kellel Teadaannetes ja ühingud ja sihtasutused võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt planeeringu kaasneva olulise keskkonnamõju vastu. koostamise korraldaja Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või veebilehel. mõjutatud isikud. Kirjaga teavitatakse, kui on edastatud soov olla protsessis kaasatud ja kontaktandmed. KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e-kirja teel ning esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise osas. Kaasamise viisidena kasutatakse: ▪ informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud; ▪ konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas; ▪ osalus – avalik arutelu, koosolekud, töögrupid. Kokkuvõte kaasamise etappide tulemustest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti (ptk 10). VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 29 8. KSH eeldatav ajakava Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. KSH programmi etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 8.1; tabelis ei ole esitatud PlanS detaile teavitamisest jms planeeringu koostamise korraldaja ülesannetest. Tabel 8.1. KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine (orienteeruv) Detailplaneeringu ja KSH algatamine, DP lähteseisukohtade esitamine. Kohta-Järve Linnavolikogu 22.05.2025 otsus nr 215 KSH programmi koostamine. mai-juuli 2025 Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta juuli-august 2025 ettepanekute küsimine PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva). Esitatud ettepanekute läbivaatamine, KSH programmi täiendamine, august2025 esitamine planeeringu koostamise korraldajale. KSH programmi ja lähteseisukohtade (koos esitatud ettepanekutega) september 2025 avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6. KSH aruande eelnõu ja detailplaneeringu eelnõu koostamine august-oktoober 2025 DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva Teavitamine 17.10.2025, vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanek 03.11 kuni väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva 05.12.2025 enne avaliku väljapaneku algust. Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikute Seisukohtade saatmine- ettepanekute analüüs ning kirjalikult põhjendatud seisukohtade teavitamine 05.01.2026 saatmine - teavitamine avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist). DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Arutelu korraldatakse vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku 20.01.2026 väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 30 Täienduste ja kokkuvõtete KSH aruandesse ja DP eelnõusse (DP-s ja KSH Tulemustest teavitamine aruande eelnõus vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 84 lg 2). Sh 30 19.02.2026 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja Saatmine-teavitamine arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS kooskõlastuste saamiseks § 127 lg 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lg 2 nimetatud 27.02.2026 isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja KSH aruande Ettepanekute laekumine kuni eelnõu kohta arvamust). 31.03.2026 KSH tulemused lisatakse DP seletuskirja. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kohtla-Järve Linnavolikogu ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine. aprill 2026 istungil Järgneb DP menetlus vastavalt PlanS § 87-90 sätetele. KSH aruanne on sellesse menetlusse kaasatud dokument ja sellesse muudatusi ei tehta, välja arvatud juhul, kui menetluse käigus tehakse põhjendatud ettepanekuid DP sellises ulatuses muutmiseks, millega kaasneb vajadus ka KSH tulemuste muutmiseks. Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust aprill-mai 2026 väljapanekust teavitatakse vastavalt PlanS § 87 lõigete 5 ja 6 nõuetele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust). Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine esitades KOV-i põhjendatud mai-juuni 2026 seisukoha arvamuse osas ning teavitades avaliku arutelu toimumise aja ja koha (30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 87 lg 9 nõuetele). Arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui planeeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lg 2). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni-juuli 2026 (avalikust arutelust teavitatakse vastavalt PlanS § 87 lõige 6 ja § 88 lõige 3 nõuetele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Detailplaneeringu täiendamine ettepanekute alusel, esitamine august 2026 heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile (MaRu). Detailplaneeringu heakskiitmine. MaRu kiidab DP heaks või jätab selle august-september 2026 heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 Detailplaneeringu kehtestamine Kohta-Järve Linnavolikogu otsusega oktoober 2026 istungil VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 31 9. KSH programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostajate andmed Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus Kontaktisik: Rita Burenkova, linnaarhitekt Tel: +372 51 982 791 e-post: [email protected] Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik - VNK AS Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Keemia vkt 1C, Kontaktisik: Dmitri Hainatski, juhatuse liige Detailplaneeringu ja KSH koostaja: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 9, Tartu 51004 KKH juhtekspert ja kontaktisik: Juhan Ruut Tel: +372 551 6423 e-post: [email protected] KSH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 9.1. Tabel 9.1 KSH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Juhan Ruut Juhtekspert, suhtlemine menetlusosaliste ja huvirühmade KSH juhtekspert esindajatega. (litsents KMH0155) Mõju välisõhu seisundile, tegevusega kaasnevate õnnetus ja avariijuhtumite riskid, sh vastupanuvõime kliimamuutustele; PVT vastavushinnangud, ekspertrühma liikmete hinnangute sünteesimine, alternatiivide võrdlemise läbiviimine, KHM aruande koostamine. Kady Mäesalu Projektijuht. Piirkonna üldise looduse- ja maakasutuse ning keskkonna-tingimuste kirjeldus, vastavus strateegilistele arengudokumentidele Veiko Kärbla Õhukvaliteedi ekspert mõju atmosfääriõhule, saastetasemete ja lõhna hindamine-modelleerimine. Müra Kristiina Šteglova Kliimaekspert. Kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine Ingrid Vinn Veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise teemad Katri Järvekülg Jäätmed, ringmajandus VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 32 10. Kaasamise tulemused 10.1. Ametkondadelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt. VNK tootmisterritooriumi detailplaneeringu KSH 33 Lisad Lisad on kättesaadavad lingilt: Programmi_lisad_avalik Lisa 1. DP ja KSH algatamine Lisa 1.1 Algatamisotsus Lisa 1.2 AS VNK tootmiskompleksi detailplaneeringu lähteseisukohad (algatamisotsuse lisa 1) Lisa 1.3 Planeeringuala piirid (algatamisotsuse lisa 2) Lisa 1.4 Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade 02.06.2025 Lisa 2. Detailplaneeringu eskiisjoonis Saatja: "Kohtla-Järve Linnavalitsus" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "KM Info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Kiri ettepanekute esitamiseks Kuupäev: 2025-08-22 11:56 Tere! Edastame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Palume kinnitada kirja kättesaamist. Lugupidamisega Kohtla-Järve Linnavalitsus www.kohtla-jarve.ee <http://www.kohtla-jarve.ee/> 30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve Tel. +372 337 8500 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> ***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.