Teavitus

vastavalt nimekirjale 17.06.2025 nr 7-4/25/12243 Teavitus Alutaguse rahvuspargi laiendamise kohta Austatud menetlusosaline Keskkonnaamet teatab, et kliimaministri 17.10.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/401 on algatatud määruste „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri” ja „Paadenurme looduskaitseala kaitse- eeskiri” muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Määruse muutmise eesmärgiks on liita Alutaguse rahvuspargile selle lähiümbruses paiknevad püsielupaigad ja peamiselt riigimaadel paikevad varem kaitseta loodusväärtuslikud alad eesmärgiga tagada Alutaguse piirkonna loodusväärtuste tõhusam kaitse. Saadame Teile määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardikihid Mapinfo formaadis. Materjalidega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel. Eelnõu avalik väljapanek toimub 18. juunist 5. septembrini 2025. a. Parandusettepanekud ja vastuväited Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile [email protected] hiljemalt 5. septembriks 2025. a. Eelnõu avalik arutelu toimub 30. septembril 2025. a kell 14 Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik). Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumidevahelisele kooskõlastamisele ja määrus jõustub eeldatavasti 2026. aasta alguseks. Ühtlasi palume huvitundvatel kodanikel võimaldada soovi korral vallavalitsuses tutvuda eelnõu ja selle lisadega. Võimaluse korral palume Teil panna teade ja materjalid üles ka valla kodulehele. Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Lisainfo: Triin Amos, 5629 6403, [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond Lisad .1.Laiendatud Alutaguse RP määruse eelnõu.pdf; 2.Laiendatud Alutaguse RP seletuskiri.pdf; 3.AlutaguseRP piirid juuni 2025.zip Triin Amos 5629 6403 [email protected] 2 (2)  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määruse nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse- eeskiri” ja 26. märtsi 2020. a määruse nr 23 „Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määruses nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse- eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) kaitsta kaitsealuseid taime-, seene- ja samblikuliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), kiirjas ruse (Bidens radiata), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sale villpea (Eriophorum gracile), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), kahar parthein (Glyceria lithuanica), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana), must limasamblik (Collema nigrescens), männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), karvane kruupsamblik (Micarea hedlundii), sile neersamblik (Nephroma laevigatum), sõrmjas tardsamblik (Scytinium teretiusculum) ja haava-tardsamblik (Leptogium saturninum).”; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „neljateistkümneks” sõnaga „kahekümne kaheks; 3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Agusalu, Edivere, Konsu, Kuningaküla, Permisküla, Puhatu, Karjamaa, Katase, Remniku, Smolnitsa, Vasknarva, Imatu, Kuru, Pootsiku, Sälliku, Varesmetsa, Jaama, Kaatermu, Kamarna, Kivinõmme, Karoli, Jõuga, Ongassaare, Alliku, Taga-Roostoja, Arvila, Metsküla, Kellassaare, Lemmaku, Kauksi, Alajõe, Oonurme, Peressaare, Roostoja, Rajaküla, Kurtna, Uusküla ja Vasavere külas ning Mäetaguse ja Iisaku alevikus, Lüganuse vallas Piilse, Oandu, Rääsa, Lipu,Tarumaa ja Virunurme külas, Jõhvi vallas Kose külas, Toila vallas Konju külas, Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kaukvere külas ja Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kiissa külas.”; 4) paragrahvi 5 lõikes 1 kustutatakse sõna „ Puhatu” ja selle ees olev koma; 5) paragrahvi 5 lõike 6 punkti 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) jahipidamine on lubatud aasta ringi piiranguvööndis ning Kurtna, Liivamäe, Mustassaare- Lõpe, Mäetaguse tammiku, Ongassaare, Oonurme ja Smolnitsa sihtkaitsevööndis; 2) punktis 1 nimetamata sihtkaitsevööndites on jahipidamine lubatud 1. augustist 31. jaanuarini ning väikekiskjate ja metssigade küttimine 1. augustist 28. veebruarini;”; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Arvila-Kaasiksoo sihtkaitsevöönd;”; 7) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) Mustassaare-Lõpe sihtkaitsevöönd;”; 8) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21) Oonurme sihtkaitsevöönd;”; 9) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „37) Kauksi-Valgesoo sihtkaitsevöönd;”; 10) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõna „Arvila” sõnaga „Arvila-Kaasiksoo”, sõna „Mustassaare” sõnaga „Mustassaare-Lõpe”, sõna „Palkmetsa” sõnaga „Oonurme” ja sõna „Valgesoo” sõnaga „Kauksi-Valgesoo”; 11) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 1 kustutatakse sõnapaar „ja Puhatu”; 12) paragrahvi 13 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitsealal on kakskümmend kaks piiranguvööndit: 1) Agusalu piiranguvöönd; 2) Alutaguse piiranguvöönd; 3) Härjaoja piiranguvöönd; 4) Jõuga piiranguvöönd; 5) Kauksi piiranguvöönd 6) Keetsemani metsa piiranguvöönd 7) Kirikumäe piiranguvöönd; 8) Kurtna piiranguvöönd; 9) Leterma piiranguvöönd; 10) Metsiste piiranguvöönd; 11) Metsküla piiranguvöönd; 12) Mäetaguse tammiku piiranguvöönd; 13) Narva jõe piiranguvöönd; 14) Oonurme piiranguvöönd; 15) Peipsi põhjaranniku piiranguvöönd; 16) Puhatu piiranguvöönd; 17) Rajasoo piiranguvöönd; 18) Roostoja piiranguvöönd; 19) Tärivere piiranguvöönd; 20) Vasknarva piiranguvöönd; 21) Virunurme piiranguvöönd; 22) Võhmajärve piiranguvöönd.”; 13) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Agusalu, Härjaoja, Leterma, Mäetaguse tammiku, Puhatu, Rajasoo, Virunurme ja Võhmajärve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide, Puhatu piiranguvööndis muu hulgas ida-võsalille elupaikade kaitse.”; 14) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Peipsi põhjaranniku ja Vasknarva piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, metsase maastikuilme ja luitekoosluste iseloomuliku loodusliku seisundi säilitamine ja kaitsealuste liikide, Peipsi põhjaranniku piiranguvööndis männisinelase ning Vasknarva piiranguvööndis muu hulgas hariliku käokulla, kiirja ruse ja pruuni lõikheina elupaikade kaitse.”; 15) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kauksi, Keetsemani metsa, Metsküla, Oonurme, Roostoja ja Tärivere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluse säilitamine lendorava elupaikade sidususe tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse.”; 16) paragrahv 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Alutaguse ja Metsiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluse säilitamine metsise elupaikade tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse.”; 17) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas ning rahvaürituse korraldamine Kauksi, Kirikumäe, Peipsi põhjaranniku, Rajasoo ja Võhmajärve piiranguvööndis;”; 18) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Leterma ja Kurtna piiranguvööndis olemasoleval õuemaal või hajaasustusena kuni kahekorruselise hoone püstitamine ja Peipsi põhjaranniku piiranguvööndis avalikult kasutatavate hoonete püstitamine;”; 19) paragrahvi 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Agusalu, Härjaoja, Jõuga, Kirikumäe, Kurtna, Leterma, Peipsi põhjaranniku, Mäetaguse tammiku, Puhatu, Rajasoo, Vasknarva ja Võhmajärve piiranguvööndis turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit, välja arvatud Kurtna piiranguvööndi metsakvartalites numbriga AT309, AT344, AT345 ning metsakvartali AT362 eraldistes 4 ja 5 ning kaitsealal paiknevate järvede kalda piiranguvööndis ja Peipsi järve ranna piiranguvööndis; 2) Alutaguse piiranguvööndis harvendus-, valgustus-, kujundus- ja valikraie 1. augustist 31. jaanuarini, kusjuures harvendus- ja valikraiel ei tohi metsa täius jääda väiksemaks kui 0,6 ning ühe hektari kohta tuleb alates ühe hektari suurusest langist jätta raiumata vähemalt 15% langi pindalast, kus säilitatakse ka alusmets ja II rinne; 3) Kauksi, Keetsemani metsa, Metsküla, Oonurme, Roostoja ja Tärivere piiranguvööndis harvendus- ja valikraie 1. septembrist 15. märtsini ning valgustus- ja kujundusraie aastaringselt, kusjuures raiel tuleb tagada lendorava liikumiskoridori säilimine; 4) Metsiste piiranguvööndis lageraie langi suurusega kuni üks hektar ja turberaie langi suurusega kuni kaks hektarit 1. augustist 31. jaanuarini, kusjuures järgmine raievõte ja raie piirneval eraldisel ei ole lubatud enne, kui järelkasvu keskmine kõrgus on vähemalt kuus meetrit ning üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda vähemaks kui 50%; 5) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar. (2) Raiete tegemisel metsamaal, välja arvatud hall-lepikutes, tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall- lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. (3) Uuendusraiel ei ole järgmine raievõte ja raie piirneval eraldisel lubatud enne, kui järelkasvu keskmine kõrgus on vähemalt kuus meetrit. (4) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.”; 20) neljas ja viies normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas 1 ja 2 esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (https://register.keskkonnaportaal.ee/register) ja maainfosüsteemis (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). „5 Seletuskirjaga saab tutvuda riigipilve seletuskirjade lehel https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g”.; 21) määruse lisas 1 esitatud kaardilehed „Alutaguse rahvuspark” ja lisas 2 esitatud kaart „Rada Peipsi järvele” asendatakse käesoleva määruse lisas olevate kaartidega (lisatud)1. (2) Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2020. a määruses nr 23 „Paadenurme looduskaitseala kaitse- eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „neljaks” sõnaga „kolmeks”; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 kustutatakse; 3) paragrahvi 6 lõikes 2 kustutatakse sõnapaar „ja Kiissa”; 4) neljas ja viies normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (https://register.keskkonnaportaal.ee/register) ja maainfosüsteemis (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). „5 Seletuskirjaga saab tutvuda riigipilve seletuskirjade lehel https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g.”; 5) määruse lisas esitatud kaart „Paadenurme looduskaitseala” asendatakse käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaardiga (lisatud)1. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse-eesmärkide muutmise kohta; 2) kaitsekorra muutmise kohta; 3) kaitseala välispiiri muutmise kohta; 4) kaitsevööndite muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 17. oktoobri 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/401 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (https://register.keskkonnaportaal.ee/register) ja maainfosüsteemis (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda riigipilve seletuskirjade lehel https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g. Kristen Michal Andres Sutt Keit Kasemets Peaminister Energeetika- ja keskkonnaminister Riigisekretär Lisa 1. Alutaguse rahvuspark Lisa 2. Rada Peipsi järvele Lisa 3. Paadenurme looduskaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määruse nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri” ja 26. märtsi 2020. a määruse nr 23 „Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Alutaguse rahvuspark on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määrusega nr 97. Eelnõukohase määrusega laiendatakse Alutaguse rahvusparki (edaspidi rahvuspark, kaitseala või ala) ning muudetakse Paadenurme looduskaitseala piire. Alutaguse rahvuspark on moodustatud1 varem kaitse all olnud alade: Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaiga ja Narva jõe ülemjooksu hoiuala põhjal. Uusi alasid kaitse alla ei võetud ja Alutaguse rahvuspark moodustati eelnevalt kaitse all olnud aladega samades piirides. Alutaguse rahvuspark koosneb 16 eraldiseisvast lahustükist. Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) §-st 8, tegi Eestimaa Looduse Fond (edaspidi ELF) Keskkonnaministeeriumile ettepaneku2 liita Alutaguse rahvuspargile kõik selle lähiümbruses paiknevad kaitstavad alad (peamiselt püsielupaigad), projekteeritavad kaitstavad alad ja riigimaadel paiknevad seni kaitseta loodusväärtuslikud alad eesmärgiga tagada Alutaguse kui Eesti kõige tähtsama maismaa loodusmassiivi toimiv ja tõhus kaitse. Esialgses laiendusettepanekus esitatud ala pindala oli kokku 28 356 ha. Keskkonnaamet koostas ELFi ettepanekule ekspertiisi „Otstarbekuse hinnang Alutaguse rahvuspargi laiendamise kohta”3, milles jõuti järeldusele, et ala on looduskaitseliselt väärtuslik ja Alutaguse rahvuspargi laiendamine on suuremas osas vajalik, otstarbekas ja põhjendatud. Praeguses ulatuses rakendatavad kaitsemeetmed pikas perspektiivis Alutaguse rahvuspargi piirkonna kaitseväärtuste säilimist ei taga. Seniste kaitstavate alade, peamiselt püsielupaikade kaitse tõhususe analüüs näitab, et peamiselt 2000-ndate alguse teadmiste ja selleaegsete ohutegurite taustal piiritletud püsielupaigad ja kehtestatud kaitsemeetmed ei ole taganud liikide soodsat seisundit ning mitme liigi arvukus väheneb jätkuvalt ja elupaigad degradeeruvad. Kõikidele ettepanekus kaitse-eesmärkidena esitatud liikidele ja elupaikadele on arvestatavaks ohuteguriks lageraiepõhise metsa majandamise tagajärjel toimunud elupaikade killustumine ja/või metsa kuivendamine, millega jätkub ohustatud liikide elupaikade kahjustamine ja võimalused nende seisundit parandada on püsielupaikade ebapiisava ulatuse tõttu piiratud. Kliimaminister algatas 17. oktoobri 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/401 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmiseks, tuginedes 1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri”. 2 Kliimaministeeriumi ADR: 24.08.2020 kiri nr 8-2/20/3655, https://adr.envir.ee/et/document.html?id=389de144- 37de-421f-8c36-ace10dc91eff. 3 Kliimaministeeriumi ADR: 09.09.2021 kiri nr 8-2/20/3655-8. eelnimetatud kaitse alla võtmise otstarbekuse hinnangule. Kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1. Alutaguse rahvusparki laiendatakse kokku 24 755 ha võrra ja kaitseala uus pindala on 69 774 ha. Laiendatavast alast 7512 ha on varasemast kaitse all. Seoses varem kaitse all olevate alade liitmisega Alutaguse rahvuspargile muudetakse Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskirja, sest 5,7 ha kaitseala sihtkaitsevööndi alast arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Triin Amos (tel 5629 6403, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Evelyn Jallai (tel 5304 2764, e-post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendus Alutaguse rahvusparki (45 019 ha) laiendatakse kokku 24 755 ha võrra ja kaitseala uus pindala on 69 774 ha. Rahvuspargiga liidetavast alast on eri liikide kaitseks loodud 97 püsielupaigana varem kaitse all olnud 7506 ha suurune maa-ala. Sellest eramaid on 856 ha. 5,7 ha on olnud varem kaitse all osana riigimaal asuvast Paadenurme looduskaitsealast. Rahvuspargiga liidetavast alast 17 243 ha on seni kaitseta maad. Sellest 17 206 ha on riigi omandis, 24 ha eraomandis ja 13 ha puhul on omandi ulatus selgitamisel. Uute aladena võetakse Alutaguse vallas kaitse alla 15 199 ha, Lüganuse vallas 1805 ha, Mustvee vallas 19 ha ja Vinni vallas 220 ha maad. Seoses kaitseala laienemisega moodustatakse kaheksa uut piiranguvööndit, sihtkaitsevööndite hulk jääb samaks. Pärast laiendamist on rahvuspargis kokku 41 sihtkaitsevööndit ja 22 piiranguvööndit. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärke täiendatakse kümne soontaime- ja samblikuliigiga. Kaitse-eeskirjaga liidetavale alale seatavad piirangud lähtuvad kaitseväärtustest, alade puhkemajanduslikust ja muust kasutusest ning kehtestatud üldplaneeringutest. 2.1. Eelnõu sisu 2.1.1. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine Eelnõu § 1 lõikega 1 muudetakse Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja. Punktiga 1 täiendatakse § 1 lõike 1 punkti 8 lisades kaitse-eesmärgiks olevate liigirühmade hulka kaitsealused samblikuliigid. Alutaguse rahvuspargi laiendusalal leidub mitmeid kaitsealuste, ohustatud ja haruldaste samblike kasvukohti ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide loetellu lisatakse nimeliselt kuus samblikuliiki. Lisaks täiendatakse eesmärgiks seatud taimeliikide loetelu nelja kaitsealuse taimeliigiga. Kaitse-eesmärgiks lisatakse liigid, mis on eelnevalt seatud rahvuspargiga liidetavate kaitsealuste samblike ja käpaliste kaitseks moodustatud püsielupaikade kaitse-eesmärgiks. Samuti seatakse kaitse-eesmärgiks ohustatud ja haruldasi sambliku- ja taimeliike, mille elupaikade seisundi ja ulatuse puhul võib pikas perspektiivis prognoosida paranemist seoses vanade metsade osakaalu suurenemisega kaitstava ala laienedes. Kaitse-eesmärgiks lisatavad taimeliigid on Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kiirjas ruse (Bidens radiata), sale villpea (Eriophorum gracile) ja kahar parthein (Glyceria lithuanica) ning samblikuliigid männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), must limasamblik (Collema nigrescens), sõrmjas tardsamblik (Scytinium teretiusculum), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum), sile neersamblik (Nephroma laevigatum) ja karvane kruupsamblik (Micarea hedlundii). • Russowi sõrmkäpp on II kaitsekategooria taimeliik, mis kuulub Eesti liikide viimase, 2019. aasta ohustatuse hindamise järgi kategooriasse „ohualdis” (vulnerable). Liik on Alutaguse rahvuspargiga liidetava Pikasilla 1 käpaliste püsielupaiga (KLO3001220) kaitse- eesmärgiks, kasvukohaks on valdavalt soostuvad niidud, madal- ja allikasood. Eestis on kokku 480 kasvukohta, Ida-Virumaal on kokku kuus kasvukohta, millest üks asub olemasoleva ja kaks Alutaguse rahvuspargi laienduse alal. Liigi põhiline asurkond jääb Saaremaale ja Lääne-Eestisse, Alutagusel leidub sobivaid madal- ja allikasoid vaid kohati. Peamine ohutegur on kuivendamine. • Sale villpea on II kaitsekategooria taimeliik, mis on Eesti liikide 2017. aasta ohustatuse hindamise järgi ohulähedane (near threatened). EELISes on kokku 127 leiukohta, millest Ida-Virumaa neli teadaolevat leiukohta asuvad kõik laiendatud Alutaguse rahvuspargis (kolm leiukohta olemasolevas rahvuspargis ja üks laiendusalal). Taim kasvab siirdesoodes ja rabastuvates metsades. Peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja väikesoode kaitse alla võtmine aitab kaasa lisaks teadaolevatele ka seni teadmata kasvukohtade säilimisele. • Kahar parthein on II kaitsekategooria taimeliik, mis on Eesti liikide 2017. aasta ohustatuse hindamise järgi ohualdis (vulnerable). EELIS-es on kokku 57 leiukohta, millest Ida- Virumaal on 16 ja Alutaguse rahvuspargi alal neli (kaks olemasoleva rahvuspargi ala ja kaks laiendusalal). Kasvukohaks on niisked soostuvad salumetsad, peamised ohutegurid on seotud metsakuivendusega, mille ulatust on kaitsekorda rakendades võimalik reguleerida. • Kiirjas ruse on II kaitsekategooria taimeliik, mis on Eesti liikide 2017. aasta ohustatuse hindamise järgi ohualdis (vulnerable). Eestis on teadaolevalt kokku 26 leiukohta. Liiki teati seni leiduvat üksnes Peipsi järve lõunaosa ja Lämmijärve kaldavööndis, alles viimastel aastatel on Ida-Virumaal taime leitud kahes kasvukohas. Olemasoleva rahvuspargi piiresse jääv leiukoht asub Vasknarva piiranguvööndis liivarannal, kus liiki võib ohustada ülemäärane puhkemajanduslik tegevus. • Must limasamblik on II kaitsekategooria samblik, mis kuulub Eesti liikide 2019. aasta ohustatuse hindamise järgi kategooriasse „väljasuremisohus” (endangered). Liik on rahvuspargile liidetava Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaiga (KLO3000569) kaitse-eesmärgiks. Ida-Virumaalt on teada kuus leiukohta, millest rahvuspargi laiendusalale jääb kaks, Eestis on EELISe järgi teada 25 leiukohta. Liik kasvab haavikutes ja haava-segametsades ning vajab niisket ja varjulist kasvukohta, mistõttu on ta äärmiselt tundlik niiskus- ja valgusrežiimi muutustele. Liigi elupaik kattub lendorava  elupaikadega, seega tagatakse rahvuspargi laiendamisel ja lendorava elupaikade kaitse alla võtmisel ka musta limasambliku seni teadmata kasvukohtade kaitse. • Sõrmjas tardsamblik on II kaitsekategooria samblik, mis kuulub Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi kategooriasse „ohualdis” (vulnerable). Liik on rahvuspargile liidetava Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaiga (KLO3000569) kaitse-eesmärgiks. Ida-Virumaalt on teada kuus leiukohta, millest Alutaguse rahvuspargis asub kaks (lisaks püsielupaigas asuvale kasvukohale ka olemasoleva rahvuspargi Repna sihtkaitsevööndis). Eestis on kokku 51 leiukohta. Liik kasvab vanemates leht- ja segametsades, ka puisniitudel. Enamik Eesti leide on vanadelt haabadelt, vähem teistelt lehtpuudel ja puidult. Liigi elupaik kattub lendorava elupaikadega, seega tagatakse lendorava elupaikade kaitse alla võtmisega ka must limasamblike seni teadmata kasvukohtade kaitse. • Karvane kruupsamblik on II kaitsekategooria samblik, mis on Eesti liikide 2019. aasta ohustatuse hindamise järgi ohualdis (vulnerable). Liik on rahvuspargiga liidetava Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaiga (KLO3000570) kaitse-eesmärgiks. Eestis on EELISe järgi 41 leiukohta, millest Ida-Virumaa neli leiukohta jäävad kõik rahvuspargi alale (kolm olemasoleva rahvuspargi alal ja üks laiendusalal). Liik kasvab hästi kõdunenud männi ja kuuse kändudel, lamatüvedel ja tuuleheitejuurestikul. • Männi-soomussamblik on II kaitsekategooria samblikuliik, Eestis on teada 115 leiukohta, Ida-Virumaal kokku 20 leiukohta, millest rahvuspargi alal asub 17 (kolm neist jääb laiendatavale alale). Põlenguspetsiifilise liigina kasvab ta üksnes söestunud puidul ja puukoorel männikutes. Põlengujärgsed raied vähendavad kasvukohtade jätkusuutlikkust. Kuna rahvuspargi alal on võimalik seada tingimusi söestunud männitüügaste säilitamiseks pärast põlengut, suurendab see liigile potentsiaalselt sobivate elupaikade ulatust. • Haava-tardsamblik on III kaitsekategooria samblik, mis kuulub Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi kategooriasse „ohualdis” (vulnerable). Ida-Virumaal on kokku 44 leiukohta (Eestis kokku 155), millest Alutaguse rahvuspargi alal asub kuus ‒ kõik Alutaguse rahvuspargile liidetaval alal Virunurme-Kaukvere vahelises metsamassiivis. Samblik kasvab lehtpuude, enamasti haava tüvedel vanades niisketes metsades. • Sile neersamblik on III kaitsekategooria samblik, mis on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi „väljasuremisohus” (endangered). Eestis on EELISesse kantud 46 leiukohta (Ida-Virumaal kokku kaheksa), millest Alutaguse rahvuspargi ainus leiukoht jääb rahvuspargiga liidetava Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaiga alale. Punktiga 2 muudetakse § 1 lõike 2 punktis 2 esitatud rahvuspargi vööndite arvu. Seoses rahvuspargi laiendamisega moodustatakse kaheksa uut piiranguvööndit ja laiendamise järel on rahvuspargis kokku 22 piiranguvööndit ja 41 sihtkaitsevööndit. Sihtkaitsevööndite arv ei muutu. Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõiget 1, lisades kaitseala asukohaks olevate asustusüksuste loetellu Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Alajõe, Lemmaku, Kauksi, Peressaare ja Uusküla, Lüganuse vallas Lipu, Oandu, Piilse ja Rääsa küla, Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kaukvere küla ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kiissa küla. Alutaguse rahvuspargi maast asub Alutaguse vallas kokku 60 673 ha, Lüganuse vallas 8583 ha, Mustvee vallas 225 ha ja Vinni vallas 282 ha. Punktiga 4 arvatakse § 5 lõikega 1 kehtestatud liikumispiiranguga sihtkaitsevööndite loetelust välja Puhatu sihtkaitsevöönd. Vööndis kehtis ajaline liikumispiirang must-toonekure häirimatu pesitsemise tagamiseks. 2005. aastal EELIS-esse kantud pesas on teadaolev pesitsemine toimunud samal aastal. 2006. aastal oli pesa asustamata ja alates 2011. aastast varisenud. Vöönd asub raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu ka väljaspool radu kulgemist eelistavate matkajate sattumine on ebatõenäoline, mistõttu oleks häirimine selles kohas pesitsusala võimaliku taasasustamise korral väikese tähtsusega ohutegur. Must-toonekure arvukus ja pesitsusedukus kahaneb üle Eesti. Punktiga 5 täiendatakse § 5 lõike 6 punkte 1 ja 2, milles täpsustatakse jahipidamisega seotud regulatsioone. Aastaringse jahipidamisvõimalusega sihtkaitsevööndite hulka lisatakse Mustassaare-Lõpe ja Oonurme sihtkaitsevöönd, mis on moodustatud endistest lendorava püsielupaikadest ja EELISesse kantud lendorava elupaikadest. Lendorava kaitseks moodustatud vööndites on kaitsekorra määramisel aluseks võetud keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52, mille kohaselt lendorava püsielupaikades jahipidamisele piiranguid ei seata. Jahipidamist ei tooda ohutegurina esile ka lendorava kaitse tegevuskavas4. Muudes sihtkaitsevööndites leevendatakse jahipidamisele seatud ajalisi piiranguid ning jahipidamine on lubatud 1. augustist 31. jaanuarini, väikekiskjate ja metssigade küttimine 1. augustist 28. veebruarini (seni oli jahipidamine kõikidele ulukitele lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini). Jahipidamisele kehtestatud ajaliste piirangute aluseks on metsise kaitse tegevuskava, mille kohaselt tuleb jahipidamiseks lubatud aega pikendada, et tõhusamalt küttida metssigu ja ohjata väikekiskjaid, sh nugist, keda on tõhus püüda veebruaris. Kisklus on metsisele suure tähtsusega ohutegur, mis mõjutab oluliselt liigi sigimisedukust ja arvukust. Punktiga 6 nimetatakse § 8 lõike 2 punktiga 1 moodustatud Arvila sihtkaitsevöönd ümber Arvila-Kaasiksoo sihtkaitsevööndiks, kuna senisele Arvila sihtkaitsevööndiga liidetakse Kaasiksoo metsise püsielupaik. Punktiga 7 nimetatakse § 8 lõike 2 punktiga 18 moodustatud Mustassaare sihtkaitsevöönd ümber Mustassaare-Lõpe sihtkaitsevööndiks, et märkida vööndi geograafilist ulatust. Senise Mustassaare sihtkaitsevööndiga liidetakse lahustükkidena Muraka raba idaküljel asuvad lendorava püsielupaikade alad ja kümnest eraldipaiknevast lahustükist koosneva vööndi idapoolseimad tükid ulatuvad Lõpe küla alla. Punktiga 8 nimetatakse § 8 lõike 2 punktiga 21 moodustatud Palkmetsa sihtkaitsevöönd ümber Oonurme sihtkaitsevööndiks. Oonurme sihtkaitsevöönd moodustatakse senisest Palkmetsa sihtkaitsevööndist, millega liidetakse Kaukvere-Oonurme-Peressaare piirkonna lendorava püsielupaigad. Vööndi nimi valiti Oonurme küla järgi, mis asub geograafiliselt Muraka raba lääneküljel asuva lendorava elupaigakompleksi keskel. Punktiga 9 nimetatakse § 8 lõike 2 punktiga 37 moodustatud Valgesoo sihtkaitsevöönd ümber Kauksi-Valgesoo sihtkaitsevööndiks. Valgesoo sihtkaitsevööndile lisatakse Rannapungerja lendorava ja Kauksi männisinelase püsielupaiga ning Kauksi ja Kuru metsise püsielupaiga alad. Vöönd nimetatakse Kauksi-Valgesoo sihtkaitsevööndiks, kuna see ulatub Kauksi külast Valgesooni. Punktiga 10 asendatakse § 9 lõikes 2 Arvila, Mustassaare, Palkmetsa ja Valgesoo sihtkaitsevööndi nimed vastavalt Arvila-Kaasiksoo, Mustassaare-Lõpe, Oonurme ja Kauksi- Valgesoo sihtkaitsevööndiga. 4 Lendorava kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 8- 2/23/24. Punktiga 11 tühistatakse § 12 lõike 3 punktis 1 sätestatud liikumispiirang Puhatu sihtkaitsevööndis. Vööndis kehtis ajaline liikumispiirang must-toonekure häirimatu pesitsemise tagamiseks. 2005. aastal EELISesse kantud pesas on ainus teadaolev pesitsemine toimunud samal aastal. 2006. aastal oli pesa asustamata ja alates 2011. aastast varisenud. Must-toonekure arvukus ja pesitsusedukus kahaneb üle Eesti. Vöönd asub raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu ka väljaspool radu kulgemist eelistavate matkajate sattumine on ebatõenäoline, mistõttu oleks häirimine selles kohas pesapaiga võimaliku taasasustamise korral väikese tähtsusega ohutegur. Punktiga 12 muudetakse § 13 lõikes 2 esitatud piiranguvööndite loetelu. Seoses rahvuspargi laienemisega moodustatakse kaheksa uut piiranguvööndit: Alutaguse, Kauksi, Keetsemani metsa, Metsiste, Metsküla, Oonurme, Peipsi põhjaranniku, Roostoja, Virunurme ja Võhmajärve. Alutaguse ja Metsiste piiranguvöönd moodustatakse metsise elupaikade kaitse tagamiseks. Määrusega arvatakse Alutaguse piiranguvööndi koosseisu Alutaguse rahvuspargi senine Arvila piiranguvöönd ja osa Mustassaare piiranguvööndist. Kauksi, Keetsemani metsa, Metsküla, Oonurme ja Roostoja piiranguvöönd moodustatakse metsakoosluste säilitamiseks lendorava elupaikade sidususe tagamiseks. Määrusega arvatakse Metsküla piiranguvööndi koosseisu osa Alutaguse rahvuspargi senisest Mustassaare piiranguvööndist. Peipsi põhjaranniku piiranguvööndi kaitse alla võtmise eesmärk on metsase maastikuilme ja luitekoosluste iseloomuliku loodusliku seisundi säilitamine. Virunurme ja Võhmajärve piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Laiendatud rahvuspargis on kokku 22 piiranguvööndit. Uute piiranguvööndite kirjeldused on esitatud seletuskirja peatükis 2.3.3. Punktiga 13 lisatakse § 14 lõikes 1 nimetatud piiranguvööndite loetellu Virunurme ja Võhmajärve piiranguvöönd. Virunurme ja Võhmajärve piiranguvööndid moodustatakse seni kaitseta aladest ning nende kaitse-eesmärgiks on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Virunurme piiranguvöönd moodustatakse puhvrina ümber Lipu soo tipmise põhjaosa ja kaitse alla võetava Virunurme raba, et tagada sooalade veerežiimi säilimine. Võhmajärve piiranguvööndisse kuulub Võhmajärve soo, Kaika soo, Võhma järv ja osa Võhma luitestikust ning seal asub RMK Võhma lõkkekoht. Lihtsa ligipääsu, metsateede võrgustiku ja vaheldusrikka maastiku tõttu on tegemist külastatava piirkonnaga nii rekreatiivsetel kui ka metsaandide varumise eesmärkidel. Punktiga 14 lisatakse § 14 lõikes 3 nimetatud piiranguvööndite loetellu Peipsi põhjaranniku piiranguvöönd ja täiendatakse piiranguvööndite kaitse-eesmärke kaitsealuste liikide osas. Peipsi põhjaranniku piiranguvööndi kaitse alla võtmise eesmärk on looduse mitmekesisuse, metsase maastikuilme ja luitekoosluste iseloomuliku loodusliku seisundi säilitamine. Vöönd hõlmab suveperioodil intensiivselt külastatavaid rannaäärseid puhkemetsi ja liivaluiteid, kus asuvad RMK Kauksi ja Uusküla telkimisalad ning selle kaitse-eesmärgid on suunatud peamiselt maastikuliste väärtuste Peipsi põhjaranniku luidete, luitekoosluste ja vanade rannamännikute säilimisele. Peipsi põhjaranniku piiranguvööndi kaitse-eesmärgina tuuakse nimeliselt välja II kaitsekategooria metsamardikaliik männisinelane. Vööndisse jääb kaks männisinelase elupaika (KLO9201781 ja KLO9200847). Liigi jaoks on oluline surnud seisvate mändide, mille koor ei ole veel täielikult maha langenud, säilitamine ning peamine ohutegur ongi haudepuude maharaiumine. Puhkemajanduslik tegevus männisinelast otseselt ei ohusta, seni kuni puhkerajatiste asukohtade planeerimisel ja püstitamisel arvestatakse liigi vajadusi ja säilitatakse vanu mände. Vasknarva piiranguvööndi kaitse-eesmärgina tuuakse nimeliselt välja II kaitsekategooria taimeliik kiirjas ruse. Vööndi idapoolse osa rannaluidete vahel asuv kiirja ruskme kasvukoht (KLO9346297) avastati 2021. aastal. Liiki võib ohustada puhkemajanduslik tegevus: nii rajatiste rajamine kui ka liigne külastuskoormus (tallamine), mida on võimalik vältida puhkerajatiste ruumilise planeerimise ja külastuse suunamise abil. Punktiga 15 lisatakse § 14 lõikes 5 nimetatud piiranguvööndite loetellu Kauksi, Keetsemani metsa, Metsküla, Oonurme ja Roostoja piiranguvöönd, mille eesmärk on metsakoosluste säilitamine lendorava elupaikade sidususe tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse. Vööndid hõlmavad nii seniste lendorava püsielupaikade piiranguvööndeid kui ka uusi kaitse alla võetavaid, elupaiku ühendavaid alasid. Punktiga 16 lisatakse § 14 lõikes 6 nimetatud piiranguvööndite loetellu Arvila ja Mustassaare piiranguvööndi asemel Alutaguse ja Metsiste piiranguvöönd, mille eesmärk on metsakoosluste säilitamine metsise elupaikade kaitse tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse. Määrusega arvatakse senine Arvila piiranguvöönd ja osa Mustassaare piiranguvööndist loodava Alutaguse piiranguvööndi koosseisu ning endiste metsise püsielupaikade aladest moodustatakse uus, Metsiste piiranguvöönd. Vööndid toimivad puhvritena sihtkaitsevööndisse arvatud metsise mängupaikadele ning need hõlmavad nii metsisekukkede kui ka -kanade aastaringseid elupaiku. Metsiste piiranguvöönd on moodustatud Alutaguse rahvuspargiga liidetava Alajõe, Kaasiksoo, Kauksi, Kamarna, Kuru ja Ratva metsise püsielupaiga eramaid sisaldavatest piiranguvöönditest. Alutaguse piiranguvöönd on moodustatud seniste metsise püsielupaikade riigimaadest, seni EELISesse kantud kaitseta metsise elupaikadest ja olemasolevas rahvuspargi piiranguvööndi aladel asuvatest metsise elupaikadest. Alutaguse piiranguvöönd asub lausaliselt riigi omandis oleval maal. Punktiga 17 täiendatakse § 15 lõike 1 punktis 2 esitatud piiranguvööndite loetelu, kus rahvaürituste korraldamisele kaitseala valitseja nõusoleku tingimust ei seata, Kauksi, Peipsi põhjaranniku, Rajasoo ja Võhmajärve piiranguvööndiga. Arvestades, et tegemist on hõlpsasti ligipääsetavate, tiheda metsateede võrgustikuga ja külastatavate aladega, kus asub ka RMK külastustaristu, ning võimalike seni toimunud ja kooskõlastamata rahvaürituste negatiivset mõju kaitseväärtustele ei ole täheldatud, ei ole põhjendatud rahvaürituste korraldamisele piiranguid seada ka edaspidi. Vööndeis ohustavad kaitstavaid väärtusi eeskätt metsa majandamisega seotud tegevused. Kauksi piiranguvöönd hõlmab Jõhvi–Tartu maanteega piirnevat tiheda teedevõrgustikuga ja hõlpsasti ligipääsetavat ala, mille kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste kaitse lendorava ja teiste katkematut metsamassiivi vajavate liikide elutingimuste säilitamiseks. Vööndi kaitseväärtusi ohustab peamiselt lageraiepõhine metsamajandus ja ei ole tõendeid, et metsaliikide ebasoodne seisund oleks tingitud metsades rahvaürituste korraldamisest. Peipsi põhjaranniku piiranguvöönd luuakse eeskätt piirkonnale iseloomulike maastikuobjektide Peipsi põhjaranniku luidete ja vanade rannamännikute loodusliku seisundi säilitamiseks. Liikidega seotud väärtustest asuvad vööndis II kaitsekategooria metsamardika männisinelase ja kaitsealuste nahkhiirte elupaigad, kelle elutegevust rahvaüritused ei mõjuta. Samuti ei asu vööndites tallamistundlikke õrnal pinnasel kooslusi. Vööndisse jäävad RMK Kauksi ja Uusküla telkimisalad, mida igal aastal külastab tuhandeid inimesi. Seega ei ole ürituste korraldamisele loodusväärtuste säilimise seisukohast piirangute seadmine põhjendatud. Roostoja piiranguvöönd piirneb Iisaku asulaga, vööndis on tihe metsateede võrgustik ning RMK Kotka matkaraja algus- ja lõpp-punktiga seotud taristu (sh parklad). Vööndis kehtestatavad piirangud on suunatud eeskätt metsa- ja soomaastikega seotud väärtuste, sh maastikuilme säilimisele ja külastajate arvule piirmäära seadmine ei ole põhjendatud. Võhmajärve piiranguvöönd hõlmab kergesti liigipääsetavat Sälliku-Kuru teega piirnevat ala, kus asub RMK Võhmajärve külastustaristu. Vööndi olulisimad kaitseväärtused on piirkonnale iseloomulikud vahelduvad metsa- ja soomaastikud ning Võhma luitestik. Esmaseks kaitse- eesmärgiks on tüüpilise maastikuilme säilimine, milleks on oluline piirata metsamajanduslikku tegevust, mitte seada kitsendusi rahvaürituste korraldamisele. Punktiga 18 lisatakse § 15 lõike 2 punkti 3 avalikult kasutatavate hoonete püstitamise võimalus Peipsi põhjaranniku piiranguvööndisse. Alutaguse valla üldplaneeringu järgi on loodav Peipsi ranna piiranguvöönd osaliselt määratud puhke- ja virgestustegevuse ning supelranna maa-alaks, kuhu on võimalik ehitada hooajalisi ja aasta läbi teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid. Vööndi kaitse-eesmärgiks on piirkonnale iseloomuliku metsase maastikuilme (vanade rannamännikute) ja luitemaastiku loodusliku seisundi säilitamine, kaitsealustest liikidest leidub männisinelase ja nahkhiirte elupaiku. Selleks et leida ehitistele optimaalne asukoht vajab tegevus rajamine kaitseala valitseja nõusolekut ning oskusliku ja loodusväärtusi arvestava ruumilise planeerimise kaudu on võimalik arendada puhkemajandust kaitseväärtusi kahjustamata. Punktiga 19 sõnastatakse ümber § 16, mis puudutab metsa majandamist piiranguvööndis. § 16 lõike 1 punktiga 1 täpsustatakse piiranguvööndeid, milles on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Metsa majandamisele seatud piiranguid ei muudeta olemasoleva rahvuspargi Agusalu, Härjaoja, Jõuga, Kirikumäe, Kurtna, Leterma, Mäetaguse tammiku, Puhatu ja Vasknarva piiranguvööndis ning sarnased piirangud hakkavad kehtima ka loodavates Peipsi põhjaranniku, Rajasoo ja Võhmajärve piiranguvööndis. Vööndite kogupindala on 5144 ha, millest eramaid on 473 ha ja need on varem kaitse all Alutaguse rahvuspargi piiranguvöönditena. § 16 lõike 1 punktiga 2 reguleeritakse metsa majandamist Alutaguse piiranguvööndis. Alutaguse piiranguvöönd (4769 ha) on moodustatud metsise mänguväliste elupaikade kaitseks ning seal kehtestatava kaitsekorra aluseks on metsise kaitse tegevuskava eelnõu. Lausaliselt riigimetsamaadel asuvas vööndis keelatakse uuendusraied. Metsise kaitse tegevuskava eelnõus tuuakse välja, et uuendusraiete negatiivne mõju on metsisele valdav ja põhjalikult tõendatud ning puudub teaduslik info, mis tõendaks ja kirjeldaks tingimusi, mis lubaks arvata vastupidist. Harvendus-, valgustus-, kujundus- ja valikraiete tegemine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud 1. augustist 31. jaanuarini. Võrreldes kehtiva eeskirjaga võib raietega alustada ühe kuu võrra varem (varem olid metsise kaitseks moodustatud piiranguvööndites raied lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini), sest sügisesed vihmad ja talvine külmumata pinnas ei pruugi võimaldada raiete tegemist pinnast ja alustaimestikku kahjustamata. Seeläbi eeldatavasti väheneb rasketehnika negatiivne mõju metsise elupaikadele. Juuli keskpaigaks või hiljemalt juuli lõpuks metsise pesakonnad lennuvõimestuvad ja neil on augustis võimalik raietehnika eest pageda. Lisaks ajalisele piirangule on harvendus- ja valikraietele seatud tingimus, et metsa täius ei tohi jääda väiksemaks kui 0,6 ning 1 ha kohta tuleb alates 1 ha suurusest langist jätta raiumata vähemalt 15% langi pindalast, kus säilitatakse ka alusmets ja II rinne. Need tingimused aitavad säilitada metsisele sobivat metsa tihedust, mis tagab ühtlasi paremad varjetingimused metsise pesakondadele. § 16 lõike 1 punktiga 3 reguleeritakse metsa majandamist Kauksi, Keetsemani metsa, Metsküla, Oonurme, Roostoja ja Tärivere piiranguvööndis. Vööndid on moodustatud seniste lendorava püsielupaikade piiranguvöönditest ja lendorava elupaikade vahelistest sidusaladest. Nende vööndite kogupindala on 4276 ha. Sellest on eramaid 54 ha, mis on varem kaitse all lendorava püsielupaikade ja Alutaguse rahvuspargi Tärivere piiranguvööndina. Neis vööndites on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud harvendus- ja valikraie 1. septembrist 15. märtsini ning valgustus- ja kujundusraie aasta läbi, kusjuures raiel tuleb säilitada lendorava liikumiskoridor. Nende vööndite eesmärk on eelkõige pesametsade kaitse ja elupaikade sidususe tagamine. Uuendusraieid välistava metsanduse käigus ei teki lendoravate liikumist takistavaid lagedaid alasid ja metsamaastiku killustumist. Viimane põhjustab kaasneva efektina nii kiskjate kui ka kakkude kogunemist lendorava elupaiga metsadesse ja kiskluse surve suurenemist, mis on lendorava jaoks suure tähtsusega ohutegur. Harvendus- ja valikraiele on seatud ajaline piirang, mis on vajalik häirimise vähendamiseks ning see hõlmab ajavahemikku poegade kasvatamisest kuni noorloomade hajumiseni. Valgustus- ja kujundusraiel ajaline piirang puudub. § 16 lõike 1 punktiga 4 reguleeritakse metsa majandamist Metsiste piiranguvööndis (921 ha), mis on moodustatud seniste metsise püsielupaikade eramaid sisaldavatest piiranguvööndite aladest (eramaid on vööndis 641 ha). Vööndi eesmärgiks on metsise mänguväliste elupaikade kaitse, ilma et samal ajal seataks eraomanikele metsa majandamisele praegu kehtivate kitsendustega võrreldes lisapiiranguid. Seetõttu on metsa majandamisega seotud piirangute aluseks võetud seni kehtiv metsise püsielupaikade kaitse-eeskiri5. Vööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi suurusega kuni 1 ha ja turberaie langi suurusega kuni 2 ha. Raietele on seatud ajaline piirang ja neid võib teha 1. augustist 31. jaanuarini. Võrreldes kehtiva eeskirjaga, võib raietega alustada ühe kuu võrra varem (varem olid metsise kaitseks moodustatud piiranguvööndites raied lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini), sest sügisesed vihmad ja talvine külmumata pinnas ei pruugi võimaldada raiete tegemist pinnast ja alustaimestikku kahjustamata. Seeläbi eeldatavasti väheneb rasketehnika negatiivne mõju metsise elupaikadele. Juuli keskpaigaks või hiljemalt juuli lõpuks metsise pesakonnad lennuvõimestuvad ja neil on seega augustis võimalik raietehnika eest pageda. Senine nõue jätta raielankide vahele üle 60 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana on asendatud tingimusega, et järgmine raievõte ja raie piirneval eraldisel ei ole lubatud enne, kui järelkasvu keskmine kõrgus on vähemalt 6 m. See võimaldab kõrvalasuval eraldisel teha raieid varem kui 60 aasta möödudes, sest üldiselt kasvavad vööndis leiduvad tavalisemad puuliigid, nagu mänd ja kask 6 m kõrguseks tunduvalt kiiremini kui 60 aastaga. Samal ajal tagab see uuendusraiete jaotumise pikemale perioodile ja vööndis ei teki ulatuslikke lagealasid, mis ei vasta metsise elupaigaeelistustele ning teisalt soosivad nii metsiste kui ka kiskjate koondumist keskealiste ja vanemate metsade allesjäänud laikudesse. Kisklus on metsisele suure tähtsusega mõjutegur. 5 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ Senine metsise püsielupaikade kaitse-eeskirjas sätestatud nõue, et üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%, kehtib ka Alutaguse rahvuspargi Metsiste piiranguvööndis. Punktiga 20 ajakohastatakse määruse normitehnilisi märkusi punktide 4 ja 5 osas, mis puudutab kaitseala kaardi ja seletuskirjaga tutvumist. Punktiga 21 asendatakse senise määruse lisas olevad Alutaguse rahvuspargi kaardilehed uue määruse lisas esitatud kaardilehtedega. 2.1.2. Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine Eelnõu § 1 lõikega 2 muudetakse Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskirja. Punktidega 1– 3 kaotatakse Paadenurme looduskaitseala Kiisa sihtkaitsevöönd. Tegemist on 5,7 ha suuruse eraldipaikneva sihtkaitsevööndiga, mida kolmest küljest ümbritseb Alutaguse rahvuspargile liidetav Ojadevahe lendorava püsielupaik (KLO3001768). Vöönd kattub Kiissa lendorava elupaigaga (KLO9101137), kuid lendorav ei ole seatud Paadenurme looduskaitseala eesmärgiks. Arvestades vööndi paiknemist, väärtusi ja kaitse-eesmärke, on otstarbekas see liita Alutaguse rahvuspargi loodavale Oonurme sihtkaitsevööndile, kuhu kuuluvad senised lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndid, EELISesse kantud lendorava elupaigad ja suure väärtusega potentsiaalsed pesametsad. Punktiga 4 ajakohastatakse määruse normitehnilisi märkusi punktide 4 ja 5 osas, mis puudutab kaitseala kaardi ja seletuskirjaga tutvumist. Punktiga 5 asendatakse senise määruse lisas olevad Paadenurme looduskaitseala kaart uue määruse lisas esitatud kaardiga. 2.2. Alutaguse rahvuspargi laiendamise eesmärgid ja põhjendused Eesmärk: Alutaguse piirkonnale iseloomuliku tüpoloogilise koosseisuga looduslikus seisundis metsamassiivi kaitse Eelnõukohase määruse katuseesmärk on sidusa ja ökoloogiliselt funktsionaalse Alutaguse metsamassiivi taasteke. Olemasolev Alutaguse rahvuspark on moodustatud eraldiseisvate suurte sookaitsealade (Muraka, Agusalu, Puhatu, Selisoo) ja väiksemate konkreetsete maastikuobjektide kaitseks piiritletud alade (Iisaku oos, Mäetaguse tammik, Jõuga järved, Smolnitsa luited, Struuga luhad) põhjal. Enamasti sooservades ja -saartel ja/või eraldiseisvatel lahustükkidel killustatult paiknevad metsakooslused moodustavad olemasoleva Alutaguse rahvuspargi territooriumist kokku vaid 42%, mistõttu ei ole tagatud suuri looduslikke metsamassiive vajavate liikide soodne seisund ja elupaiganõudlus. Rahvuspargi lahustükid ja kaitse all olevad püsielupaigad on killustatud majandusmetsadega, lisaks rikuvad metsamaastiku terviklikkust teed, liinitrassid, rekonstrueeritud kraavid, rajatavad uued karjäärid jm. Kaitstava metsaala suurenemine esindab Alutaguse piirkonnale ajalooliselt iseloomulikku metsade tüpoloogilist jaotust: kaitse alla võetakse viljakamate kasvukohtade metsi Muraka raba ümbruses, kuivi nõmme- ja palumetsi Peipsi põhjarannikul ja Agusalu kriivadel ning soometsi Agusalu-Puhatu piirkonnas. Katkematu metsamassiivi olemasolu ja metsaosade ruumiline sidusus on oluline spetsiifiliste ökoloogiliste nõudlustega inimtegevusest vähemõjutatud metsakooslustega seotud liikidele ja halvasti levivatele liikidele. Näiteks sobib liigilise koosseisu ja kasvukohatüübi poolest lendorava elupaigaks vaid 2% olemasoleva Alutaguse rahvuspargi territooriumist, kuna sooservades kasvavad siirdesoo- ja rabastuvad metsad, samuti kriivadel kasvavad kuivad liivased metsad on elupaigana lendoravale sobimatud. Alutaguse metsadel on oluline roll ühenduse tagamisel Eesti ja Venemaa boreaalsete liikide asurkondade vahel, sest Alutaguse on otseseks jätkuks teisel pool Narva jõge laiuvatele boreaalsetele metsadele. Rahvuspargi laiendamine seob tervikuks Muraka soostiku ümbritsevad metsad üle Peipsi põhjaranniku, Agusalu-Puhatu soostiku ja Struuga luhtade Narva jõeni. Peaaegu kõikidele laiendusala kaitse-eesmärkidena esitatud liikidele ja elupaikadele on arvestatavaks ohuteguriks lageraiepõhise metsa majandamise tagajärjel toimunud elupaikade killustumine ja/või metsa kuivendamine, millega jätkub ohustatud liikide elupaikade kahjustamine ja võimalused nende seisundit parandada on seniste püsielupaikade ebapiisava ulatuse tõttu piiratud. Määrusega uusi alasid kaitse alla võttes kasvab metsamaa osakaal Alutaguse rahvuspargis 42 protsendilt 59 protsendini. Laiendamisel rahvuspargi koosseisu arvatavate püsielupaikade tsoneeringut muutes ja kaitse alla võetavaid alasid sihtkaitsevööndisse arvates suureneb rangelt kaitstavate metsade pindala 7750 ha võrra. Eesmärk: vanade metsadega seotud haruldaste ja ohustatud liikide kaitse Eelmises jaotuses kirjeldatud metsade kaitse tõhustamine on eeltingimuseks vanadest metsadest ja loodusmaastikest sõltuvate haruldaste ja ohustatud liikidega seotud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Olemasoleva rahvuspargi mõjupiirkonnas asuvate püsielupaikade kaitse tõhususe analüüs näitas, et peamiselt 2000-ndate alguse teadmiste ja selleaegsete ohutegurite põhjal piiritletud püsielupaigad ja kehtestatud kaitsemeetmed ei ole taganud liikide soodsat seisundit ning mitme liigi arvukus kahaneb jätkuvalt ja elupaigad degradeeruvad. Looduskaitseseaduse üks peamisi eesmärke on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Alutaguse rahvuspargi laiendusalal elutsevad liigid, kelle kaitseks rajatud püsielupaikade kaitsekord ja/või ulatus on selgelt ebapiisav, et elimineerida ümbritsevate ohutegurite mõju, on eeskätt lendorav, metsis, must-toonekurg, männisinelane, karvane kruupsamblik, must limasamblik, sõrmjas tardsamblik, väike käopõll ja Russowi sõrmkäpp. Eesti liikide punase nimestiku hindamiskriteeriumite järgi on kõikide nende liikide seisund väljasuremisskaala järgi ohustatud, neist lendorav, must-toonekurg ja habekakk on kriitilises seisundis (critically endangered), must limasamblik on väljasuremisohus (endangered) ning metsis, Russowi sõrmkäpp, sõrmjas tardsamblik, karvane kruupsamblik ja männisinelane on ohualtid (vulnerable). Kokku lisandub rahvuspargi laienedes riiklikult kaitstud elupaiku või paraneb olemasolevate kaitstud elupaikade kvaliteet Eesti punase nimestiku ohustatuse skaalal kategooriasse „ohualdis“, „väljasuremisohus“ või „kriitilises seisundis“ kuuluvatest liikidest ja/või kahaneva arvukustrendiga liikidest kokku 37 liigile. Alutaguse rahvuspargi laiendusalal leiduvatest liikidest kuuluvad I kaitsekategooriasse lendorav, must-toonekurg, merikotkas, kalakotkas, väike-konnakotkas ja habekakk. LKS § 46 lõike 1 alusel arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena, ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. LKS § 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Neist lendorava, must-toonekure ja kalakotka elupaikade kaitstus paraneb olulisel määral, kuna nende liikide kaitseks loodud püsielupaikade ulatus on elupaikade säilimiseks ja populatsioonide soodsa seisundi tagamiseks või saavutamiseks pikas perspektiivis ebapiisav. • Rahvuspargi laiendamisega tagatakse väljaspool olemasolevaid püsielupaiku asuvatele EELISesse kantud lendorava elupaikadele kaitse 620 ha ulatuses. Ühtlasi arvestatakse lendorava elupaikade ruumilist paiknemist ning jälgitakse, et elupaigad ei jääks isolatsiooni ja nendevaheline sidusus oleks tagatud. Isoleeritud alamasurkondade vahelise sidususe parandamiseks võetakse kaitse alla ka elupaikade vahelisel riigimaal paiknevaid lendoravale sobivaid metsakooslusi. Lendorava puhul on populatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks elupaikade kaitse kõrval võtmetähtsusega saavutada sidusus nii alamasurkondade sees kui ka vahel. Metsaosade täiendav kaitse alla võtmine parandab Muraka raba ümbruse alampopulatsiooni sidusust Alajõe-Smolnitsa-Jaama alampopulatsiooniga ning sealtkaudu üle Narva jõe Venemaa populatsiooniga. Seega toetab rahvuspargi laienemine lisaks elupaikade otsesele kaitsele ühtlasi lendorava kaitse tegevuskava eesmärki parandada alampopulatsioonide sidusust, mistõttu peaks vähenema alampopulatsioonide arv. Nii elupaikade kaitse alla võtmine olemasolevate kaitstavate alade piiride muutmise kaudu kui ka leiukohtade sidusa võrgustiku tagamine on lendorava kaitse tegevuskavas I prioriteedi tegevused. • Laiendusalal on teada üks must-toonekure pesapaik (olemasoleva rahvuspargi alal kaks pesapaika) ja kaitstava ala laiendamine panustab suure loodusmetsamassiivi/potentsiaalsete elupaikade kujunemise kaudu liigi seisundi paranemisesse. Samavõrra olulise tähtsusega on suurepinnalise kaitse kaudu võimalike toitumisveekogude ‒ kunagiste looduslikus sängis metsaojade ‒ kaitse ja looduslikkuse taastamine, kuna toitumisalade kehv seisund ja vooluveekogude jätkuv degradeerumine on must-toonekurele suure tähtsusega ohutegur. • Habekakku on Eestis, sealhulgas Alutagusel, kohatud juhuvaatluste käigus ja pesitsemisest on üksikuid teateid. Kuna habekakk on tüüpiline boreaalsete metsade liik, suurendab Alutaguse rahvuspargi laiendamine nii sobivate pesitusbiotoopide kvantiteeti kui ka kvaliteeti, kuna liik eelistab pesapaigana vanu küpseid metsi ja suuri loodusmetsamassiive. Sooalade kaitse ja seisundi parandamine tagab lagedate soolaikude säilimise, mis parandab kaku toitumisvõimalusi. • Kuigi merikotka, kalakotka ja väike-konnakotka Eesti populatsiooni seisundit võib praeguse arvukuse juures pidada soodsaks, on olemasoleva olukorra säilitamiseks vajalik tagada piisavalt suure elupaiga pikaajaline säilimine lokaalsel tasandil, mis on eelduseks liigi arvukuse püsimiseks. Liikide tegevuskavad soovitavad pesi ümbritsevat sobivat metsaala kaitsta suuremas ulatuses, kui seda teevad praegused püsielupaigad, kuid  majanduspiiranguid on võimalik seada üksnes kaitse all olevale alale. Rahvuspargi laiendusala hõlmab sobivaid soo- ja metsamaastikke kõikidele meie kotkaliikidele, mis tagab piirkonnas seni teadmata ja potentsiaalsete pesapaikade kaitse. II kaitsekategooriasse kuuluvad LKS § 46 lõike 2 järgi liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 kohaselt tuleb II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate elupaikade kaitse tagada kaitsealade moodustamisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Kuna Alutaguse rahvuspargi laiendamine on suunatud sidusa looduslikus seisundis metsamassiivi kujunemisele, pakub laiendusala esinduslikke elupaiku esmalt suurte jätkusuutlike metsaökosüsteemidega seotud liikidele nagu metsis ja männisinelane. Rahvuspargi laiendamisega võetakse kaitse alla väljaspool kaitstavaid alasid asuvaid männisinelase elupaiku 91 ha ulatuses, mis hõlmab 13 teadaolevat elupaigalaiku. EELISesse kantud metsise elupaiku tuleb juurde 10 513 ha ulatuses. Metsise kaitse tegevuskava toob kõige tõhusama kaitsemeetmena välja suured loodusmaastikes paiknevad kaitsealad, mille saavutamiseks tuleb suurte kaitsealade naabruses paiknevad väärtuslikud metsise elupaigad liita ühtseks kaitsekorralduslikuks tervikuks. Seega loob rahvuspargi laiendamine võimalused metsise soodsa seisundi saavutamiseks mitmel tasandil – kaitseta elupaikade kaitse alla võtmisega ning olemasolevate püsielupaikade laiendamise või ümbertsoneerimisega tõhustatakse üksikute elupaikade ja piirkondlikku kaitset, teisalt tagatakse levikukoridori toimimine nii Eesti ja Venemaa populatsioonide kui ka Alutaguse ja Sadala-Endla tuumalade ning sealtkaudu ülejäänud Eesti vahel. Sellega panustab laiendusettepanek märkimisväärselt kogu Eesti metsise asurkonna soodsa seisundi saavutamisse. Kokku elutseb rahvuspargi laiendusalal teadaolevalt 27 II kaitsekategooriasse kuuluvat liiki, kellest 14 liigi elupaikade kaitse alla võtmisel ja piirangute rakendamisel võib ette näha nende elutingimuste paranemist. Need liigid on lisaks metsisele ja männisinelasele kanakull, mustsaba-vigle, laanerähn, valgeselg-kirjurähn, karvasjalg-kakk, Russowi sõrmkäpp, kahar parthein, sookäpp, sale villpea, õrn tarn, karvane kruupsamblik ja sõrmjas tardsamblik. Rahvuspargi laienedes suureneb elupaikade pindala kõikidele boreaalsetele maastikele iseloomulikele piirkonnas elutsevatele liikidele. Valdavalt on laiendusala sihtliikide kaitse seotud: 1. suurepinnalise elupaiganõudluse ja häirimatuse vajadusega nii metsades kui ka soodes; 2. metsamajandusest puutumatu või vähemõjutatud metsaga; 3. kuivendusest puutumatu või vähemõjutatud metsade ja soodega; 4. endiste põlengualadega6. Eesmärk: seni kaitseta ja ebapiisavalt kaitstud soode kaitse Sooelupaikade ja soodega seotud liikide seisundi parandamiseks võetakse kaitse alla 3040 ha sooalasid, millest seni kaitseta suuremad sood on Virunurme raba, Lemmaku, Kaasiku, Kassisaare, Õpetaja ja Pikasilla soo. Lisaks hõlmab laiendusala hulgaliselt väikesi, paarikümne kuni saja hektari suurusi kriivadevahelisi soolaike. Mitu rahvuspargi koosseisu kuuluvat suurt sood (Lipu soo, Feodorisoo, Virsu soo, ja Ratva raba) on kaitse all osaliselt: kaitstav ala on piiritletud mööda lagesoo serva või sooservadesse 6 Palo, A. 2021. Alutaguse rahvuspargi ja selle lähiümbruse väärtuste Zonation analüüsi tulemuste tõlgendamine. Alutaguse rahvuspargi laiendusettepaneku väärtuste hindamine. Ekspertiis. kaevatud kraave, jättes tähelepanuta soo kui hüdroloogilise ja funktsionaalse terviku kaitse vajaduse. Seetõttu võetakse kaitse alla eelnimetatud soode servades asuvaid riigimaid. Sooökosüsteemi toimimiseks vajaliku puhvri puudumise tõttu on kunagised sooservade siirde- ja madalsoometsad kuivenduse mõjul asendunud kõdusoometsadega ja jätkub kunagiste lagesooelupaikade kvaliteedi halvenemine. Kaitse alla võtmine võimaldab reguleerida sookooslusi mõjutavate kuivendussüsteemide rekonstrueerimis- ja hooldustöid ning teha kaitsekorralduslikke tegevusi loodusliku veerežiimi taastamiseks. Lisaks soodele jääb Alutaguse rahvuspargi laiendusalale 520 ha seni kaitseta kaitset ja säilitamist väärivaid soometsi, millest esinduslikumad ja ulatuslikumad on Feodorisoo kaguosa soostuvad kaasikud ning Struuga luha lõunaosa lodumetsad ja madalsookaasikud. Sood on vastutuselupaigad, mille loodusliku seisundi säilimisest sõltub otseselt neis elavate liikide käekäik. Alutaguse rahvuspargi laiendusalal elutsevatest soodega seotud liikidest on ohustatud (Eesti liikide punase nimestiku hinnangul kriitilises seisundis, väljasuremisohus või ohualdis) kalakotkas, harilik sookäpp, kahar parthein, kõdu-koralljuur, metsis, mustsaba-vigle, Russowi sõrmkäpp, väike käopõll, heletilder, suurkoovitaja ja teder. Nende liikide säilimine on otseselt sõltuvuses sooalade loodusliku seisundi säilimisest. Eesti riigi kliimapoliitika raamdokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” toetab turbaaladel süsiniku säilitamist. Metsanduse ja maakasutuse alavaldkonnas näeb strateegia ette, et „säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist”. Seega on rahvuspargi laiendamine soode kaitse tõhustamiseks kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 rõhutab, et kaitsta tuleb süsinikurikkaid ökosüsteeme, sh turbaalasid, ja märgalasid. Strateegia toob välja ka EL looduse taastamise kava: peamised kohustused 2030. aastani, mille järgi tuleb taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad, tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene ning tagada, et vähemalt 30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. Eesmärk: looduslike vooluveekogude valglapõhine kaitse Laiendusala hõlmab mitmeid metsaojasid ja väiksemaid jõgesid, millest kõik on maaparanduse eesmärgil õgvendatud ja täielikult looduslikus sängis ei voola neist enam ükski. Rahvuspargi laienedes jäävad kaitstavale alale pikemate lõikudena Ojamaa jõe, Kõveroja, Rosseli oja, Uusküla oja, Imatu oja, Remniku oja ja Jaama jõe ülemjooks. Looduslike vooluveekogude õgvendamine on mõjutanud kõiki selle mõjualasse jäävaid kooslusi ja seal toimuvaid protsesse. Alutaguse rahvuspargi laiendamine ja majanduspiirangute rakendamine asetab uude perspektiivi ka kuivendussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise vajaduse ja ulatuse, mis tuleb tänapäevaste teadmiste kohaselt ümber kavandada. Metsaojade ja -jõgede ning nende valgalade kaitse alla võtmine annab võimaluse välja selgitada kaitseväärtuste poolest olulisemad ja hüdroloogiliste tingimuste poolest tundlikumad piirkonnad (nt endiste soometsade alad), kus on võimalik luua tingimused ojade loodusliku seisundi taastamiseks piirkondades, kus see ei tekita konflikti metsa majandamisega. Eesmärk: metsavajakute kaitseks soovitatud metsaalade range kaitse alla võtmine Alutaguse rahvuspargile liidetavate püsielupaikade piiranguvööndites asub 435 hektarit metsavajakute kaitseks valitud metsaalasid. Metsavajakute kaitse alla võtmisega parandatakse rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, st et rangelt kaitstud oleks 10% igast metsatüübist, mis oli Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 üks eesmärke. Laane-, salu- ja soovikumetsade tüpoloogilise esindatuse eesmärki ei ole veel lõplikult saavutatud ja selle protsessi lõpule viimise vajadust on rõhutatud Eesti metsanduse arengukava 2030 eelnõus7. Kuna piiranguvööndi režiim ei taga metsakoosluste puutumatut arengut, tuleb sihtkaitsevööndisse tsoneerida kokku 435 ha Kaasiksoo metsise püsielupaiga ning Ojadevahe, Nissipõllu, Jõemaa, Mädamänniku, Suuremurru ja Lõpe lendorava püsielupaiga piiranguvööndis asuvaid metsaalasid. Eesmärk: terviklik ja kulutõhusam kaitse korraldamine Kuna ettepanekuala tõhusamat kaitset vajavad väärtused paiknevad ruumiliselt kompaktselt ning liikide (püsi)elupaigad, ohustatud kooslused ja maastikulised väärtused kattuvad ja on tihedalt läbipõimunud, on kogu ala kaitse korraldamine nii administratiivse kui ka praktilise kaitsekorralduse seisukohast hõlpsam ja kulutõhusam kui kaitse üksikute liikide kaitseks mõeldud püsielupaikade kaudu. Terviklik lähenemine kaitseväärtustele, st ettepanekus esitatud eraldiseisvate elupaikade tervikuks liitmine võimaldab laiaulatuslikku ja kõiki ohutegureid arvestavat eesmärgipärast ruumilist planeerimist leevendus-, kaitse- ja taastamisabinõude rakendamiseks, samuti võimaldab see lihtsustada haldusmenetlust. Põhjendus: seniste püsielupaikade ebapiisav ulatus ja kaitsekord Lendorava püsielupaigad Alutaguse rahvuspargiga liidetakse kokku 52 lendorava püsielupaika, millest 35 püsielupaika on automaatsed püsielupaigad, mis moodustatakse lendorava pesapuude leidmisel looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 punkti 1 alusel ringikujulise alana 25 m raadiuses ümber iga teadaoleva pesapuu (pindala ümber ühe pesapuu 0,19 ha). Ringikujulised püsielupaigad asuvad üldjuhul keset majandusmetsa ja kaitsevöönd hoiab ära pesapuude langetamise, kuid ei taga lendorava püsivaks elutsemiseks piisava suurusega turvalist elupaika. Ka ei ole ringide vahel asuvale majandusmetsale võimalik kehtestada täielikke raiepiiranguid, mistõttu loomad hülgavad servaefekti tõttu avatuks jäänud pesapuud. Seetõttu on metsamaastiku sidusus lendorava asurkonnas puudulik. Kui ka püsielupaik moodustatakse ümber mitme lähestikku paikneva pesapuu, on selle ulatus enamasti väiksem kui ühe emaslooma kodupiirkonna keskmine suurus (8,3 ha)8. Nii on automaatsete ringikujuliste püsielupaikade pindala vaid 0,19−6,9 ha ja 35 automaatse püsielupaiga pindala on kokku üksnes 65 ha. Ringikujuliste püsielupaikade Alutaguse rahvuspargiga liitmisel laiendatakse neid ümbritsevat kaitstavat ala lendorava elupaiganõudlusi ja maastikuolusid arvestavalt minimaalselt EELISesse kantud elupaiga riigimaal asuva osa piirides. Sellega võetakse ringikujuliste püsielupaikade ümber kaitse alla täiendavalt kokku 620 ha ulatuses EELIS-esse kantud lendorava elupaiku. Ühtlasi arvestatakse lendorava elupaikade ruumilist paiknemist ja jälgitakse, et elupaigad ei jääks isolatsiooni ja nendevaheline sidusus oleks tagatud. Isoleeritud alamasurkondade vahelise sidususe parandamiseks võetakse kaitse alla ka elupaikade vahelisel riigimaal paiknevaid lendoravale sobivaid metsakooslusi. 7 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 8 Lendorava kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.01.2023 käskkirjaga nr 8-2/23/24. Kalakotka püsielupaigad Alutaguse rahvuspargiga liidetakse kokku 21 kalakotka püsielupaika. Kõik laiendusalal asuvad kalakotka püsielupaigad on moodustatud automaatselt LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. See teeb püsielupaiga suuruseks keskmiselt 12,5 ha. Kuigi 200 , on piisav pesametsa füüsiliseks säilimiseks, annab liigi kaitse tegevuskava9 soovituse rakendada teatud piiranguid, sh metsa majandamisel täiuse 0,7 säilitamine vähemalt kuni 500 m raadiuses. Majanduspiiranguid on võimalik seada üksnes kaitse alla olevale alale. Alutaguse rahvuspargi ja selle laiendusala sood on Eesti tihedaimalt asustatud kalakotka piirkondi. Kuigi kalakotka populatsiooni seisund on hetkel soodne, tuleb arvukuse hoidmiseks vähendada asurkonnale toimivate ohutegurite mõju ja selleks laiendatakse kaitstavat ala kalakotka pesapuude ümbruses minimaalselt EELIS-es registreeritud elupaiga ulatuses. Metsise püsielupaigad Alutaguse rahvuspargiga liidetakse üheksa metsise püsielupaika kogupindalaga 4744 ha. Metsise püsielupaigad on kaitse alla võetud keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”. Määrusega sätestatud kaitsekord ja piirid on välja töötatud enam kui 20 aasta taguste teadmiste põhjal ja selles on olulisi vajakuid nii kaitstava ala ulatuse kui ka tsoneeringu osas. Kaitstav ala hõlmab vaid metsise vahetut mänguala ja selle lähiümbrust, mitte aga metsisekanade sigimisala ja suviseid elupaiku. Püsielupaigad on üksteisest isoleeritud ja puudub nende omavaheline sidusus. Liites Alutaguse rahvuspargile sellega piirnevad metsise püsielupaigad ja laiendades kaitstavat ala, moodustub metsisele sobiv erinevaid elupaiku ühendav metsamassiiv, mis ühendab sidusaks territooriumiks kõik Alutaguse tuumala elupaigad Muraka raba lääneküljelt Narva jõeni. Just Alutaguse piirkonnas on metsise elupaikade sidususe loomine võtmetähtsusega, kuna see tagab jätkusuutliku levikukoridori toimimise nii Eesti ja Venemaa populatsioonide vahel kui ka Alutaguse ja ülejäänud Eesti vahel. Sellega panustab Alutaguse rahvuspargi laiendamine märkimisväärselt kogu Eesti metsise asurkonna soodsa seisundi saavutamisse. Metsise püsielupaikade Alutaguse rahvuspargiga liitmisel võetakse kaitse alla olemasolevate püsielupaikade vahel asuvad seni kaitseta EELISesse kantud metsise elupaigad riigimaal kogupindalaga 10 513 ha. Samblike ja soontaimede kaitseks loodud püsielupaigad Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik ning Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaik on kaitse alla võetud keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrusega nr 58 ning Pikasilla 1 ja Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10. Samblike kaitseks loodud püsielupaigad pindalaga vastavalt 6,1 ha ja 10,5 ha ei pruugi liikide ökoloogilisi nõudlusi arvestades pikas perspektiivis nende säilimist tagada, kuna väikese pindalaga pikliku kujuga püsielupaikadel on servaefekti mõjualas suurem osa elupaigast, mis muudab elupaiga mikroklimaatilisi tingimusi, kui sellega piirneval alal toimuvad lageraied või kraavide rekonstrueerimistööd. Käpaliste püsielupaigad pindalaga 4,8 ha ja 8,5 ha hõlmavad üksnes kaitstavate taimede vahetut kasvukohta. Püsielupaiku kaitse alla võttes ei ole arvestatud seda, et soode ja seal kasvavate taimeliikide kaitset saab tagada üksnes kogu koosluse veerežiimi mõjutavat ala kaitstes. 9 Kalakotka kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208. Ebasoodsa, eeskätt kuivendusega seotud mõju välistamiseks tuleb kaitsta sood kui hüdroloogilist tervikut. Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) II lisa liikidest võetakse rahvuspargi laiendamisel kaitse alla lendorava ja männisinelase elupaiku. Loodusdirektiivi II lisas on ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mille kaitsmine nõuab erikaitsealade määramist, seejuures on lendorav esmatähtis liik, kelle kaitsmise eest nii ühendus kui ka liikmesriik erilist vastutust kannavad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009 loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas olevatest liikidest laienevad 17 liigi kaitseks mõeldud territooriumid, sealhulgas suureneks elupaikade pindala boreaalsetele maastikele eriti iseloomulikele liikidele nagu metsis ja teder, laanepüü ja kakulised, samuti kotkaste ja must-toonekure pesitsuspaigad. Linnudirektiivi I lisa liikide kaitse on Euroopa Liidu liikmesriikidele, sh Eestile kohustuslik ning riigid peavad rakendama vajalikke meetmeid, mis taksitavad elupaikade hävimist, saastamist ja lindude häirimist nii sees- kui ka väljaspool nende kaitseks loodavaid alasid. Vanade metsade kaitset toetavad EL-is bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja metsastrateegia. ELi elurikkuse strateegia 2030 alapealkirjaga „Toome looduse oma ellu tagasi” (COM/2020/380) rõhutab vajadust loodust rohkem kaitsta. Peatükis 2.1 tuuakse välja, et Euroopa Liidus tuleks kaitsta vähemalt 30% maismaast ning range kaitse alla võtmiseks on väga oluline kindlaks määrata, kaardistada ja seire alla võtta kõik EL-is veel alles olevad loodus- ja põlismetsad ning neid rangelt kaitsta. Sidusa ja vastupanuvõimelise üleeuroopalise loodusvõrgustiku toimimiseks on oluline luua ökoloogilised koridorid, et vältida geneetilist eraldamist, võimaldada liikide rännet ning säilitada ja toetada heas seisundis ökosüsteeme. EL-i uus metsastrateegia aastani 2030 (COM/2021/572) seab eesmärgiks kaitsta, taastada ja suurendada Euroopa Liidus metsade osakaalu, et võidelda kliimamuutustega, tagasi keerata bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kindlustada vastupidavad ja multifunktsionaalsed ökosüsteemid. Strateegias tuuakse välja, et eelkõige peavad olema range kaitse all kõik põlismetsad ja vanad metsad, mis moodustavad hinnanguliselt vaid ligikaudu 3% ELi metsamaast ning on üldiselt väikesed ja eraldiseisvad salud. Põlismetsad ja vanad metsad on EL-i ühed kõige rikkalikumad metsaökosüsteemid, ladustavad märkimisväärseid süsinikuvarusid ja seovad süsinikku ka atmosfäärist ning on elurikkuse ja tähtsate ökosüsteemiteenuste pakkumise jaoks üliolulised. 2.2. Pindalaliste muudatuste sisu Alutaguse rahvusparki laiendatakse kokku 24 755 hektari võrra ja kaitseala uus pindala on 69 774 ha. 2.2.1. Alutaguse rahvuspargile liidetavad kaitse all olevad alad Alutaguse rahvuspargile liidetakse kokku 97 olemasolevat eri liikide kaitseks loodud püsielupaika, millega on kaitse all 7506 ha suurune maa-ala. Sellest eramaid on 928 ha. Lisaks liidetakse rahvuspargile riigimaal paiknev 5,7 ha suurune Paadenurme looduskaitseala Kiissa sihtkaitsevööndi lahustükk. Seni kehtivate püsielupaikade määruste kohaselt on rahvuspargile liidetavate püsielupaikade maast 3000 ha sihtkaitsevööndis ja 4506 ha piiranguvööndis. Püsielupaikade Alutaguse rahvuspargile liitmisel arvatakse 2534 ha varem piiranguvööndis asunud riigimaad sihtkaitsevööndisse. 1972 ha püsielupaikade piiranguvööndi maadest jääb ka pärast rahvuspargile liitmist piiranguvööndisse. Tsoneeringumuudatus on tingitud metsise ja lendorava püsielupaikade ebapiisavast kaitsekorrast, mis ei taga kaitstavate väärtuste säilimist. Rahvuspargile liidetavates püsielupaikades on kokku 856 ha eramaid, millest sihtkaitsevööndis on 182 ha ja piiranguvööndis 674 ha. Eramaade osas tsoneeringut ei muudeta. Tabel 1. Alutaguse rahvuspargiga liidetavad püsielupaigad. Üksikasjalik loetelu püsielupaikadest on esitatud seletuskirja lisas 9 metsise püsielupaika 4736 ha 54 lendorava püsielupaika 2599 ha 21 kalakotka püsielupaika 242 ha Kaatermu must-toonekure püsielupaik KLO3000492 21,6 ha Roostoja merikotka püsielupaik KLO3001459 12,5 ha Kuru merikotka püsielupaik KLO3000300 10,6 ha Uuetoa väike-konnakotka püsielupaik KLO3000300 22,9 ha Männisinelase püsielupaik KLO3000002 9,7 ha Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaik 6,1 ha KLO3000569 Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik KLO3000570 10,5 ha Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik KLO3001223 8,5 ha Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik KLO3001220 4,8 ha Luiska kanakulli püsielupaik 37,5 ha Katase kanakulli püsielupaik 19,7 ha 2.2.2. Alutaguse rahvuspargile liidetavad seni kaitseta alad Alutaguse rahvuspargi laiendamisega võetakse kaitse alla kokku 17 243 ha seni kaitseta maad, millest • riigi omandis olevat maad on 17 206 ha; • sihtotstarbeta maana on märgitud 13 ha suurune Alutaguse vallas Smolnitsa külas asuv Tõrvalille maaüksus (tunnus 13001:001:0644), mille omandi ulatus on selgitamisel. Maaüksusele jääb osa Smolnitsa lendorava püsielupaigast (KLO3002121) 14 pesapuuga, mis alates selle avastamisest 2020. aastal on olnud püsivalt asustatud, mistõttu arvatakse see Smolnitsa sihtkaitsevööndisse. Maaüksus asub tervikuna metsamaal, kus kasvavad haava enamusega lendoravale sobivad puistud ja selle kaitse alla võtmine on ülioluline, et tagada lendoravale sobiva elupaiga ja levikukoridori säilimine kuni 150 m laiuse liinitrassi ja Peipsi järve vahelisel metsaribal. Ligikaudu 0,7 ha maaüksusest on Alutaguse valla üldplaneeringuga määratud tehnoehitiste maa-alaks. Sihtkaitsevööndi alale tootmisotstarbeta rajatise rajamine kinnistu tarbeks on kaitse-eeskirja § 12 lõike 2 punkti 1 kohaselt kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, sealjuures tuleb arvestada, et selle rajamisel ja käitamisel ei kahjustataks lendorava elupaika. • Eraomandis olevaid maid on 24 ha. Kaitse alla võtmise ettepanek tehakse kahe eramaaüksuse ‒ Otsa-Sahkani (22901:008:0110, 5 ha) ja Männiku (81501:004:0036, 19 ha) – puhul, kus asuvad majanduslikult vähe tulutoovad soised metsad ning mis oma asukoha tõttu vahetult soomassiiviga piirnevana moodustavad osa elupaigatervikust. Maaüksustel  hakkab kehtima Metsiste piiranguvööndi kaitsekord, kuna maaüksused jäävad EELISesse kantud metsise elupaiga alale. 2.3. Alutaguse rahvuspargi välispiir ja vööndite piirid 2.3.1. Piiritlemise üldpõhimõtted Alutaguse rahvuspark on piiritletud 43 lahustükina ning tsoneeritud 42 sihtkaitsevööndiks ja 22 piiranguvööndiks. Rahvuspargi piiri kaardile kandmisel on alusena kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Piiritlemisel on võimalikult suures osas kasutatud looduses hõlpsasti jälgitavaid maastikuobjekte: kraave, sihte, metsateid- ja radu, või katastrisse kantud kinnistupiire. Turbamaadel asuvad piirikraavid on enamasti piiritletud kaitsealale, et reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid, mis võiksid negatiivselt mõjuda märgadele kooslustele. Mineraalmaal asuvad kraavid on kaitsealast välja arvatud juhul, kui nende toimimisest sõltuvad kaitsealast väljaspool asuvad majandusmetsad. Katastrisse kantud riigiteed on kaitsealast välja tsoneeritud. Muude võimaluste puudumise korral on piiritlemisel kasutatud kõlvikupiire ja metsaeraldiste piire. 2.3.2. Sihtkaitsevööndite laiendamine Alutaguse rahvuspargi sihtkaitsevööndite pindala kasvab 40 245 ha-lt 53 685 ha-ni. Sihtkaitsevööndeid laiendatakse kokku 13 440 ha võrra, millest 3000 ha on varem kaitse all püsielupaikade sihtkaitsevöönditena, 5,7 ha Paadenurme looduskaitseala sihtkaitsevööndina, 2534 ha on riigimaal asuvat seniste püsielupaikade piiranguvööndi ala ja 193 ha Alutaguse rahvuspargi Kurtna piiranguvööndi ala, mis arvatakse sihtkaitsevööndisse. 7707 ha on esimest korda kaitse alla võetavat ala. Eramaid on vööndis kokku 655 ha (1,2% vööndi pindalast), millest 181 ha on rahvuspargile liidetavate püsielupaikade eramaad ja 474 ha senise rahvuspargi eramaad. Sihtkaitsevööndisse arvatakse ohustatud ja kaitsealuste liikide elupaigad nagu metsise mänguaegsed elupaigad, lendorava pesametsad, kotkaste pesapuid ümbritsevad alad, aga ka suuremad kompaktsemad sooalad, nagu Virunurme, Pikasilla, Veletu ja Lemmaku soo, ning olemasoleva Alutaguse rahvuspargi sihtkaitsevöönditega vahetult piirnevad sooalad, mis on seni vaid osaliselt kaitse all, nagu Feodorisoo, Kassisaare soo ja Virsu soo. Ka arvatakse sihtkaitsevööndisse raietest ja kuivendusest vähemmõjutatud maastikukompleksid, mis on elupaigaks paljudele ohustatud liikide. Sellisteks aladeks on Ristikivi raba-Lemmaku soo piirkond, Agusalu soostikust lõunasse jääv Küürakasoo piirkond ja Luiska luitestiku-Pikasilla soo piirkond. Sihtkaitsevööndite piiritlemisel on eeskätt lähtutud lendorava ja metsise kaitse tegevuskavast. Olemasolevate sihtkaitsevöönditega liidetakse nendega piirnevad seni kaitseta või püsielupaikadena kaitse all olevad alad vastavalt kaitseväärtuste sarnasele olemusele ja paiknemisele. 2.3.2.1. Arvila-Kaasiksoo (endine Arvila) sihtkaitsevöönd Senisele Arvila sihtkaitsevööndile (312,8 ha) liidetakse lahustükina Kaasiksoo metsise püsielupaiga (KLO3000029) sihtkaitsevööndi ala ja 770,2 ha püsielupaiga piiranguvööndi riigimaast, mis arvatakse sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringut muudetakse, et olulised metsise mängu- ja elupaigad asuksid sihtkaitsevööndis. Seni kaitseta alast liidetakse vööndile riigimaal asuv Oandu soo lõunaosa 87,8 ha ulatuses. Vööndi laiendus hõlmab kahte metsisemängu (Kaasiksoo 1, EELIS-e ID: 346 848 739 ja Kaasiksoo 2, ID: -231 951 190) ning selle keskseks kaitse-eesmärgiks on metsise mängu- ja elupaikade seisundi tagamine. Selleks on oluline soo- ja metsakoosluste metsisele sobiva struktuuri säilitamine ja parandamine ning metsakuivendusest mõjutatud Kaasiksoo ja Oandu soo alal on vajalik teha looduslikku veerežiimi taastavaid tegevusi. Vööndi laiendus hõlmab ka EELISesse kantud laanepüü, tedre, karvasjalg-kaku ja kanakulli elupaiku. Kaasiksoo püsielupaiga vööndiga liitmise tõttu saab vööndi uueks nimeks Arvila-Kaasiksoo sihtkaitsevöönd. Vöönd koosneb kahest lahustükist kogupindalaga 1502,5 ha ja asub riigimaal. Sihtkaitsevööndi laienduse piir kulgeb mööda kraave ja teid. Kraavid on üldjuhul arvatud sihtkaitsevööndisse, välja arvatud vööndi lääne ja idaosaga piirnevad põhja-lõunasuunalised kraavilõigud, mis on arvatud piiranguvööndisse. Vööndiga piirnevad teed koos teekraavidega on tsoneeritud vööndist väljapoole. 2.3.2.2. Feodorisoo sihtkaitsevöönd Senisele Feodorisoo sihtkaitsevööndile (1855,8 ha) liidetakse LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud Riisisna (KLO3001989) ja Jaama (KLO3002131) lendorava püsielupaik tervenisti ning LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud Jaama kalakotka püsielupaiga (KLO3002015) riigimaale jääv osa. Varem kaitse all olevaid alasid liidetakse vööndile kokku 9,2 ha. Ühtlasi võetakse kaitse alla 476,5 ha vööndi edela- ja idaosaga piirnevaid riigimetsamaid ‒ Feodorisoo servaalade märgi metsi ja kunagisi sooheinamaid, kuhu on kujunemas väärtuslikud soostuvad ja soo-lehtmetsad. Vööndi kaitse-eesmärgiks on Agusalu soostiku kaguosas asuva Feodorisoo kui hüdroloogilise terviku ja sookooslustele iseloomulike liikide kaitse, millele lisandub lendorava elupaikade kaitse. Feodorisoo servametsade kaitse alla võtmine on võtmetähtsusega Narva jõe äärseid ja Peipsi põhjarannikul asuvaid lendorava elupaiku ühendava levikukoridori toimimiseks, kuna praegustes piirides kaitse all olevad alad – nii Feodorisoo lagealad kui ka Struuga luhamaastikud ‒ on lendoravale sobimatud, lisaks killustavad Feodorisoo ja luhtade vahelist metsariba Jaama ja Keetsemani elamupiirkond, kuni 150 m laiune liinikoridor ning ulatuslikud lageraiealad. Laiendatud Feodorisoo sihtkaitsevööndi pindala on 2341,5 ha. Eramaid on 32,9 ha ja need on varasemast kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus. 2.3.2.3. Heinasoo sihtkaitsevöönd Senisele Heinasoo sihtkaitsevööndile (4701,6 ha) liidetakse vööndiga lõuna poolt piirnev seni kaitseta soo- ja metsamassiiv, mis väärib tähelepanu looduslikuna säilinud veerežiimi poolest – väikesed Garbaata (Küürakasoo) siirdesood ja nendevahelised metsad on kraavitamata ja seetõttu suure looduskaitselise väärtusega. Liidenduse sisse jäävad LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud Remniku kalakotka püsielupaigad (KLO3001503, KLO3002160, KLO3002970, KLO3001920, KLO3002016), LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud Remniku oja lendorava püsielupaik (KLO3002950) ning Küüraka soo lendorava püsielupaiga (KLO3002951) riigimaa osa. Varem kaitse all olevaid alasid liidetakse vööndile kokku 61,1 ha. Heinasoo sihtkaitsevööndi kirdeosaga liidetakse seni kaitseta Agusalu soostiku orgaaniliseks osaks olev Kassisaare soo, kuhu ulatuvad EELIS-esse kantud sooliikide mudatildri, heletildri, mustsaba-vigle ja tedre elupaigad ning LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud Kassisaare kalakotka püsielupaik (KLO3001276). Laiendatud Heinasoo sihtkaitsevööndi eesmärk on kaitsta tervikliku kompleksina Agusalu soostiku esinduslikumat ja ulatuslikumat osa linnurikaste soonikutega siirdesoid, mis vahelduvad väikeste rabadega ja liivaluidete ehk kriivadega, ning kaitse alla võetavaid soode servametsi. Kaitse alla võetakse 779,8 ha riigimaid ja Heinasoo sihtkaitsevööndi uus pindala on 5542,4 ha. Eramaid on 14,9 ha, mis on varasemast kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus. Vööndi laiendatud osa on piiritletud mööda teid, kraave ja metsasihte, mis jäävad vööndist väljapoole. 2.3.2.4. Kullamäe sihtkaitsevöönd Senisele Kullamäe sihtkaitsevööndile (304,5 ha) liidetakse Ongassaare metsise püsielupaiga (KLO30000379) sihtkaitsevöönd ja 233 ha senist piiranguvööndi ala, Kamarna metsise püsielupaiga (KLO3000030) sihtkaitsevöönd ja 135 ha piiranguvööndi riigimaast, Kaatermu must-toonekure püsielupaiga (KLO3000492) sihtkaitsevööndi osa, Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik (KLO3000570), Pikasilla 1 (KLO3001220) ja Pikasilla 2 (KLO3001223) käpaliste püsielupaik, Luiska kanakulli püsielupaik (KLO3002751), Pikasilla (KLO3002384) ja Imatu kalakotka (KLO3001499) püsielupaik. Kaitse all olevaid alasid liidetakse vööndile kokku 754,9 ha ulatuses. Esimest korda võetakse kaitse alla kokku 584,4 ha riigimetsamaad. Vööndisse arvatakse Ongassaare metsise püsielupaiga ja Imatu metsatee vahelised metsakooslused, kus paikneb Agusalu kriivade esinduslikumaid osi ‒ Luiska luitestik koos Luiska metsaga, ning Pikasilla väikesed sooalad, mis on olulised kaitsealuste käpaliste kasvukohtadena. Vööndi laiendamise vajadus on seotud metsise elu- ja mängupaikade, must-toonekure, kalakotka ja kanakulli elupaikade, ohustatud ja haruldaste soontaime- ja samblikuliikide kasvukohtade ning maastikuelementide kaitsega. Laiendusala hõlmab piirkonna esinduslikumat, 11‒12 kukega Taga-Varesmetsa metsisemängu (EELIS-e ID: 22 312 016), mille mängualast ligi kolm neljandikku jääb kaitstavast alast väljapoole ja selle säilimine ei ole tagatud – olulise survetegurina tuuakse esile tugev raie mõju. Vöönd koosneb neljast lahustükist ja selle uus pindala on 1643,8 ha. Eramaid jääb vööndisse 9,4 ha ja need on varasemast kaitse all Kaatermu must-toonekure ja Kullamäe metsise püsilelupaiga sihtkaitsevööndi koosseisus. 2.3.2.5. Kurtna sihtkaitsevöönd Senist Kurtna sihtkaitsevööndit (454,2 ha) laiendatakse 193 ha võrra ja vööndi uus pindala on 647,2 ha. Vööndisse arvatakse Natura 2000 Kurtna loodusalal asuv Kurtna piiranguvööndi osa, mille metsakooslustest üle 80% vastab loodusdirektiivi metsaelupaigatüübi kriteeriumitele. Metsaelupaikade range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund Eestis ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande10 järgi soodne ja loodusaladel paiknevate metsaelupaikade säilimine tuleb tagada vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Metsaelupaikade kaitse-eesmärgiks on väljakujunenud looduslike koosluste säilimine, mille eelduseks on metsa majandamise keelustamine. 2.3.2.6. Laukasoo sihtkaitsevöönd Senist Laukasoo sihtkaitsevööndit (3252,5 ha) laiendatakse 271,6 ha võrra ja vööndi uus pindala on 3524,1 ha. Liidenduste puhul on suuremas osas tegemist seni kaitseta sooservadega, mis paiknevad riigimaal. Vööndis on eramaid 102,8 ha ja need on varasemast kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus. 2.3.2.7. Matkasoo sihtkaitsevöönd Senisele Matkasoo sihtkaitsevööndile (1932 ha) liidetakse sellega piirnevad Nissipõllu lendorava püsielupaigad (KLO3001766 ja KLO3002781), Lõpe lendorava püsielupaiga (KLO3000540) sihtkaitsevöönd ja 31,5 ha piiranguvööndi riigimaast ning Kuuse-Jaani lendorava püsielupaiga (KLO3000541) sihtkaitsevööndi ala. Kaitse all olevaid alasid liidetakse vööndile kokku 315,8 ha. Seni kaitseta aladest liidetakse vööndile Mäetaguse jõe ja Rannapungerja jõe vahelisel alal paiknev seni kaitseta Mädasoo seda ümbritsevate metsakooslustega. Vööndi laiendamine tõhustab oluliselt lendorava kaitset: Nissipõllu ja Lõpe elupaiga ning nende vahel asuvate metsakoosluste kaitse tagamine aitab oluliselt kaasa Muraka raba idaosa ning Tärivere mäel asuvate lendorava elupaikade sidususe säilimisele. Lahustükina liidetakse vööndile Kaasikusoo, millest väike osa on kaitse all seal paiknevate LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud ringikujuliste Lõpe (KLO3001155) ja Ees-Roostoja (KLO3001346 ja KLO3002161) kalakotka püsielupaigaga. Vööndiga liidetavate seni kaitseta maade pindala on kokku 580 ha ja need on riigi omandis. Lendorava kõrval on vööndi kaitse- eesmärgiks Muraka soostiku kagupoolsete soode: Matkasoo, Leterma soo, Mädasoo ja Kaasiku soo ning soodega seotud elustiku kaitse. Kaasikusoos asuvad EELISesse kantud tedre, kalakotka, sookure ja heletildri elupaigad. Vöönd koosneb mõlemal pool Iisaku−Tudulinna−Avinurme maanteed asuvast kahest lahustükist ja selle uus pindala on 2827,7 ha. Eramaid on kokku 34,7 ha, millest 18,5 ha on kaitse all endiste lendorava püsielupaikade (Nissipõllu, Lõpe ja Kuuse-Jaani) sihtkaitsevööndi koosseisus ja 16,2 ha Alutaguse rahvuspargi koosseisus. Vööndi laienduse piir kulgeb mööda metsasihte, kraave, maaüksuste piire, teid ja Rannapungerja jõge. Põhjapoolses lahustükis on piirnevad kraavid ja teed vööndist välja piiritletud, vööndisse jäävad üksnes Katmani ja Mädasoo metsateed. Vööndi lõunapoolses lahustükis on Kaasiku (Lõpe) soo piirikraavid tsoneeritud vööndisse. 2.3.2.8. Mustassaare-Lõpe (endine Mustassaare) sihtkaitsevöönd 10 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-20190725- 083848.xml&conv=589&source=remote. Senisele Mustassaare sihtkaitsevööndile (232,7 ha) liidetakse tervenisti Sildlasoo (KLO3001849), Suur-Reissaare (KLO3001998), Reissaare (KLO3001898), Jõemaa (KLO3002780) ja Uuetoa (KLO3001847) lendorava püsielupaik ning Uuetoa väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000300). Saarevälja lendorava püsielupaigast (KLO3001769) liidetakse Mustassaare sihtkaitsevööndile püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja 68,6 ha piiranguvööndi riigimaast, Mäe lendorava püsielupaigast (KLO3001765) sihtkaitsevöönd ja 12,3 ha piiranguvööndi riigimaast, Mädamänniku lendorava püsielupaigast (KLO3001764) sihtkaitsevöönd ja 77,5 ha piiranguvööndi riigimaast, Suuremurru lendorava püsielupaigast (KLO3001755) sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndi riigimaa osa (97,8 ha) ning Jõemaa lendorava püsielupaigast (KLO3001747) sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndi riigimaal asuv osa. Kaitse all olevaid alasid liidetakse vööndile 914,4 ha ulatuses. Vööndiga liidetakse seni kaitseta riigimaid ‒ LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud ringikujuliste Sildlasoo ja Uuetoa lendorava püsielupaigaga piirnevaid haava enamusega puistuid ‒ 110,6 ha ulatuses. Vööndi laiendamise ja tsoneeringu muudatuste peamine eesmärk on lendoravale sobivate metsaalade säilitamine ning laane- ja salumetsade kaitse. Laane- ja salumetsade kaitse eesmärgil arvatakse sihtkaitsevööndisse kokku 210 ha Jõemaa, Mäe, Mädamänniku ja Suuremurru lendorava püsielupaiga piiranguvööndi metsi. Sihtkaitsevööndi laiendamise ja püsielupaikade tsoneeringu muudatuste kaudu tekib sidus ja terviklik range kaitsega elupaigakompleks Muraka raba idaserva ning Muraka raba ja Selisoo vahelistest lendorava elupaikadest (elupaikadevahelised alad arvatakse piiranguvööndisse). Vööndi uueks nimeks saab Mustassaare-Lõpe sihtkaitsevöönd ja selle pindala vööndi piiri muutmise järel on 1025 ha. Eramaid on kokku 46,4 ha ning need asuvad endiste lendorava püsielupaikade (Saarevälja ja Suuremurru) sihtkaitsevööndi maadel. Vöönd koosneb üheksast lahustükist ja lahustükkide piirid kulgevad mööda kinnistupiire, teid ja kraave, mis on piiritletud vööndist väljapoole. Tagatalu (tunnus 13001:001:1210) ja Saarevälja (tunnus 49802:003:0060) maaüksusel järgib vööndi piir Saarevälja lendorava püsielupaiga (KLO3001769) sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki piiri, mille kirjeldus on leitav riigipilves asuvast lendorava püsielupaikade seletuskirjast11. 2.3.2.9. Oonurme (endine Palkmetsa) sihtkaitsevöönd Senisele Palkmetsa sihtkaitsevööndile (214 ha) liidetakse Kiissa (KLO3002924), Kiissametsa (KLO3002484), Kirsipuu (KLO3002469), Kunturi (KLO3002000), Leemetsi (KLO3001899), Mihklimurru (KLO3000553), Lehmasoone S (KLO3001841), Niinemetsa (KLO3102307), Pasuna (KLO3001863, KLO3000547), Peressaare (KLO3000548), Pikanoka (KLO3001856), Siimu (KLO3001857) ja Viilipoja (KLO3001852) lendorava püsielupaik tervenisti, Põldemasaare lendorava püsielupaiga (KLO3001760) sihtkaitsevöönd ja 39,6 ha piiranguvööndi riigimaast, Pärnamäe (KLO3001762), Põdra (KLO3002397) ja Tütarsaare (KLO3001987) püsielupaiga riigimaal asuv osa, Ojadevahe (KLO3001768) püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndi riigimaa osa ning Kaukvere (KLO3000553) püsielupaiga sihtkaitsevööndi ala. Kaitstavat ala liidetakse vööndile kokku 918,8 ha ulatuses, millest eramaid 102,8 ha ja need on varasemast kaitse all Põldemasaare, Pasuna ja Mihklimurru lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndi koosseisus. Seni kaitseta aladest liidetakse vööndile LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud ringikujulisi lendorava püsielupaiku ümbritsevad EELISesse kantud lendorava elupaigad ja 11 https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FP%C3%BCsielupaigad&openfile=3617 lendoravale potentsiaalselt sobivaid haava enamusega pesametsi kokku 683,2 ha ulatuses. Laiendatud sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on sidusa ja jätkusuutliku elupaigakompleksi loomine Muraka raba lääneküljel asuvatest Kaukvere-Oonurme-Peressaare piirkonna lendorava elupaikadest. Vöönd nimetatakse ümber Oonurme sihtkaitsevööndiks. Oonurme sihtkaitsevöönd koosneb 19 lahustükist ja selle uus pindala on 1816,1 ha. Vööndis on eramaid 32,1 ha ning tegemist on eelnevalt Mihklimurru ja Pasuna lendorava püsielupaigas asunud eramaadega. 2.3.2.10. Ratva-Metsküla sihtkaitsevöönd Senisele Ratva-Metsküla sihtkaitsevööndi (146,4 ha) lõunapoolse lahustükiga liidetakse sellest kirde pool asuv Ratva metsise püsielupaiga (KLO3000039) sihtkaitsevööndi ala ja 92 ha püsielupaiga piiranguvööndi riigimaast. Kaitseta alast liidetakse vööndile sellest edela poole jäävad Ratva Järvesoo lõunaosa siirde- ja madalsoomuldadel metsad 262,7 ha ulatuses. Laienduse ja tsoneeringu muutmise eesmärgiks on seni kaitseta metsise elupaikade ja Ratva raba servaalade kraavitusest mõjutatud märgade metsade kaitse ja seisundi parandamine. Vöönd hõlmab Ratva metsisemängu (EELIS-e ID: 2 102 492 266) ja metsise pesitsemiseks sobivaid elupaiku. Ratva-Metsküla sihtkaitsevööndi uus pindala on 548,1 ha ja see asub riigimaal. Vööndi laienduse piir kulgeb mööda kraave ja teid. Kraavid on arvatud vööndisse, välja arvatud endise püsielupaiga idaküljel asuvad eramaadega piirnevad kraavid. Vööndiga piirnev Vaabu- Jürioja metsatee lõik jääb vööndist väljapoole, teekraav on arvatud vööndisse, et vajaduse korral oleks võimalik seada tingimusi teekraavi hooldamisele ja vältida rekonstrueerimis- või hooldustööde negatiivset mõju teega piirenvatele soometsadele. 2.3.2.11. Roostoja sihtkaitsevöönd Senisele Roostoja sihtkaitsevööndile (286,2 ha) liidetakse vööndiga lääne poolt piirnev väike seni kaitseta Roostoja soo, kus asub LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001345) ning lahustükina LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud Tudulinna oja lendorava püsielupaik (KLO3002943) seda ümbritsevate lendoravale sobivate metsakooslustega. Vöönd on väärtustelt mitmekesine: väikesood (Madissaare soo, Ruunasoo ja Roostoja soo) ja nendevahelised metsakooslused pakuvad elupaiku metsisele, kalakotkale ja lendoravale. Seni kaitseta ala liidetakse vööndile 112 ha. Kolmest lahustükist koosneva Roostoja sihtkaitsevööndi uus pindala on 412,9 ha ja see asub kogu ulatuses riigimaal. Laiendatav ala kulgeb mööda katastripiire, kraave ja teid, mis on vööndist välja tsoneeritud. 2.3.2.12. Rüütli sihtkaitsevöönd Senisele Rüütli sihtkaitsevööndile (875,4 ha) liidetakse Ristikivi metsise püsielupaik KLO3000040) ning LKS § 50 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel moodustatud Kõrtsikraavi lendorava püsielupaik (KLO3002944), Roostoja merikotka püsielupaik (KLO3001459) ja Roostoja kalakotka püsielupaigad (KLO3002163, KLO3002163 ja KLO3001506). Kaitseta aladest võetakse kaitse alla püsielupaikadega piirnevaid riigimetsamaid 988,2 ha ulatuses, millega tagatakse kuivendusest vähemõjutatud ja suure looduskaitselise väärtusega Lemmaku-Ristikivi-Rüütli sookompleksi ning kõrge kvaliteediga metsise elupaikade kaitse. Rüütlisoos on teadaolevalt Alutaguse piirkonna viimaste aastate võimsaim, Ristikivi metsisemäng (EELIS-e ID: 241 686 632, 2024. a 16 kukke). Lemmaku siirdesoodes ja rabades on registreeritud ka tedre, heletildri, mudatildri, sookure, punaselg-õgija, mustsaba-vigle, suurkoovitaja ja hallõgija elupaiku ning ohustatud taimeliikide saleda villpea ja Russowi sõrmkäpa kasvukohti. Vööndi jagavad neljaks lahustükiks Ristikivi−Kõveroja, Lemmaku ja Ülejõe−Kopli metsateed, mis on tsoneeritud piiranguvööndisse. Laiendusala on piiritletud suuremas osas mööda katastripiire ja metsateid. Vööndi uus pindala on 2217,9 ha ja see asub kogu ulatuses riigimaal. 2.3.2.13. Smolnitsa sihtkaitsevöönd Senisele Smolnitsa sihtkaitsevööndile (128,8 ha) liidetakse LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel moodustatud Remniku (KLO3001997), Teeristimetsa (KLO3002949), Karoli (KLO3002955), Vihtse (KLO3002980), Struuga (KLO3002954) ja Permisküla (KLO3002957) lendorava püsielupaigad tervenisti, osa Vasknarva lendorava püsielupaigast (KLO3003129) ning Feodorimetsa (KLO3002959), Keetsmani metsa (KLO3002958) ja Smolnitsa lendorava püsielupaiga (KLO3002121) riigimaa osa. Kaitse alla olevat ala liidetakse vööndile kokku 20,3 ha. Seni kaitseta aladest arvatakse vööndisse ringikujulisi püsielupaiku ümbritsevad EELIS-esse kantud lendorava elupaigad ja liigilise koosseisu poolest elupaigaks sobivad puistud Kauksi−Vasknarva maanteega piirneval alal, Jaama ja Karoli küla ning Narva jõe vahel ning lõunapoolne veerandik Narva jões asuvast Permisküla saarest. Seni kaitseta ala liidetakse vööndile 269 ha ja see asub kogu ulatuses riigimaal. Vööndi laiendamise järel lisandub Smolnitsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide hulka luite- ja metsamaastiku säilitamise kõrval ka lendorava elupaikade kaitse. Selles piirkonnas killustavad lendoravale vajalikku metsamassiivi nii Jaama kui ka Karoli küla tiheasustusalad ja nendega piirnevad avamaastikud, ligi 150 m laiune liinikoridor ning ulatuslikud lageraiealad Feodorisoo ja Kauksi−Vasknarva maantee vahel, mistõttu on kaitstava ala laiendamine võtmetähtsusega, et tagada lendorava levikukoridori toimimine Narva jõe äärsete ja Peipsi põhjarannikul asuvate lendorava elupaikade vahel. Smolnitsa sihtkaitsevöönd koosneb 14 lahustükist ja selle pindala on 418,1 ha. Vööndis on eramaid 39,4 ha ja see on varasemast kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus. 2.3.2.14. Struuga sihtkaitsevöönd Senisele Struuga sihtkaitsevööndile (1244,6 ha) liidetakse 30,6 ha vööndi edelaosaga piirnevat riigimaad olemasoleva sihtkaitsevööndi ja Kuremäe−Vasknarva maantee vahelisel alal. Valdavas osas on tegemist keskealiste madal- ja siirdesoo kasvukohatüübi sanglepikute või kaasikutega, millel on perspektiiv kujuneda looduskaitseliselt väärtuslikeks soostuvateks ja soo-lehtmetsadeks. Vööndi uus pindala on 1275,7 ha. 2.3.2.15. Kauksi-Valgesoo sihtkaitsevöönd (endine Valgesoo sihtkaitsevöönd) Senisele Valgesoo sihtkaitsevööndile (357,8 ha) liidetakse Kauksi metsise püsielupaiga (KLO3000031) sihtkaitsevöönd ja 77 ha piiranguvööndi riigimaast, Kuru metsise püsielupaiga (KLO3000035) sihtkaitsevöönd ja 56 ha piiranguvööndi riigimaast, Sälliku (KLO3002975) ja Rannapungerja (KLO3002800) lendorava püsielupaik, Kauksi männisinelase püsielupaik (KLO3000002) ning Sälliku kalakotka püsielupaiga (KLO3002407), Kuru merikotka püsielupaiga (KLO3001372) ja Katase kanakulli püsielupaiga (KLO3002742) riigimaa osa. Vööndi laiendusele jäävad Kauksi (EELISe ID: 1 236 269 389), Sälliku (ID: 436 988 640), Kuru (ID: -1 446 758 116), Võhma-Kuru (ID: 568 949 334) ja Valgesoo (ID: -671 486 398) metsisemängud, millest Sälliku, Võhma-Kuru ja Valgesoo mängude keskmed on seni kaitseta. Kokku liidetakse vööndiga 739,9 ha uusi alasid: Valgesoo (Virsusoo, Laapatniku soo) läänepoolne osa ning sellega piirnevad metsakooslused, et tagada soo kui hüdroloogilise terviku soodsa seisundi säilimise, ning Sälliku Rebasmäe alused puisrabalaigud, kus leidub kalakotka, tedre, mudatildri, heletildri, soo-loorkulli, suurkoovitaja ja hallõgija elupaiku. Vööndi laiendamisel ja tsoneeringu muudatustel on oluline osa piki Peipsi põhjarannikut asuvate Kauksi, Kuru, Võhma-Kuru, Valgesoo ja Alajõe metsise elupaiga omavahelise ühenduse parandamisel, mida killustavad paralleelselt kulgevad Tartu-Jõhvi maantee, 330 kV kõrgepingeliinid ning nende vahel asuvad lageraiealad. Sihtkaitsevöönd nimetatakse selle geograafilise ulatuse järgi ümber Kauksi-Valgesoo sihtkaitsevööndiks ja selle pindala on 1603,6 ha. Eramaid on kokku 88,7 ha, millest 78,3 ha on varasemast kaitse all Kauksi ja Kuru metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndi ja männisinelase püsielupaigana ning 10,4 ha Alutaguse rahvuspargi koosseisus. Vöönd koosneb viiest lahustükist, mis on piiritletud mööda katastripiire, teid, kraave, metsasihte. Kahe idapoolse lahustüki puhul on piiritlemisel kasutatud ka märgala ja metsa vahelist kõlvikupiiri ja metsaeraldiste piire. 2.3.2.16. Veletu sihtkaitsevöönd Senisele Veletu sihtkaitsevööndile (853,4 ha) liidetakse Alajõe metsise püsielupaiga (KLO3000026) sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndi riigimaad ning LKS § 50 lõike 2 punkti 2 alusel moodustatud Alajõe kalakotka püsielupaigad (KLO3001632, KLO3001504 ja KLO3002464). Kaitseta alasid liidetakse vööndile 831,8 ha ning need hõlmavad metsisele sobivaid kõrge kvaliteediga kuivendusest vähemõjutatud metsa- ja sookooslusi (Veletu siirdesoolaigud) ning EELIS-esse kantud kalakotka, metsise, tedre, heletildri, punaselg-õgija, laanepüü, karvasjalg- kaku ja sookure elupaiku. Vööndi laiendamine mängib olulist rolli piki Peipsi põhjarannikut asuvate metsise elupaikade ühendamisel, mis tagab sidususe Muraka soostiku lõunaosa ja Agusalu-Puhatu piirkonna metsise elupaikade vahel. Vööndi laiendusala on piiritletud mööda katastripiire ja teid, mis vööndiga piirnedes on tsoneeritud sihtkaitsevööndist väljapoole. Vööndi uus pindala on 2066,7 ha, millest eramaale jääb varem Alutaguse rahvuspargis asunud 8,4 ha suurune maaüksus. 2.3.2.17. Virunurme sihtkaitsevöönd Senisele Virunurme sihtkaitsevööndile (116,9 ha) liidetakse Võhkassaare lendorava püsielupaiga (KLO3001751) sihtkaitsevöönd ja 47 ha piiranguvööndist, kokku liidetakse varem kaitse all olevat ala 183,3 ha. Seni kaitseta aladest liidetakse vööndile Virunurme raba koos seda ümbritsevate metsakooslustega pindalaga 994,7 ha. Raba servaalad on tugevalt metsakuivendusest mõjutatud ja kaitse alla võtmine võimaldab teha loodusliku veerežiimi taastamisele suunatud tegevusi. Kaitstava ala laiendamine Ojamaa jõe osas aitab kaasa II kaitsekategooria ja loodusdirektiivi I lisa samblaliigi juus-kiilsirbiku Eesti ainsa kasvukoha säilimisele, millele kasvukohast ülesvoolu toimuda võivad kuivendussüsteemide hooldus- või rekonstrueerimistööd on suure tähtsusega ohuteguriks. Vööndi laiendamise eesmärgiks Virunurme raba kaitse alla võtmise kõrval on vanade metsadega seotud haruldaste ja ohustatud liikide, sh lendorava, laanepüü, musta limasambliku ja haava-tardsambliku elupaikade säilitamine. Vööndi uus pindala on 1294,9 ha ja see koosneb mõlemal pool Kaukvere−Virunurme metsateed asuvast kahest lahustükist (rahvusparki läbiv teelõik on tsoneeritud piiranguvööndisse) ja asub täielikult riigimaal. Vööndi põhjapoolne lahustükk on piiritletud peaasjalikult mööda kraave, mis on arvatud vööndisse ja mööda Kaukvere−Virunurme metsateed. Lõunapoolses lahustükis jääb riigimetsa kvartalite OO067, OO053 ja OO058 põhjapiiril kulgev kraav piiranguvööndisse. 2.3.3. Piiranguvööndi ala laiendamine Alutaguse rahvuspargi piiranguvööndi ala laieneb kokku kaheksa piiranguvööndi ja 11 315 ha võrra. Senise 14 piiranguvööndi kogupindalaga 4774 ha asemel on Alutaguse rahvuspargis 22 piiranguvööndit kogupindalaga 16 089 ha. 193 ha senise rahvuspargi Kurtna piiranguvööndi ala arvatakse sihtkaitsevööndisse. Rahvuspargile juurde liidetavast piiranguvööndi alast 1971 ha on varasemast kaitse all püsielupaikade piiranguvöönditena ja 9536 ha on esimest korda piiranguvööndina kaitse alla võetavat ala. Piiranguvööndis on eramaid kokku 1180 ha (7,2% vööndi pindalast), millest 675 ha on varasemast kaitse all püsielupaikadena, 481 ha Alutaguse rahvuspargi koosseisus ja 24 ha on esimest korda kaitse alla võetavat ala. Piiranguvööndisse arvatakse Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonnad, asulate lähedal paiknevad tiheda pinnasteede võrgustikuga ja marja-seenekorjamise eesmärgil külastatavad alad nagu Võhmajärve soo ja Võhma luitestiku ning Rannapungerja-Kauksi-Kuru piirkond, Iisaku asulaga piirnev Õpetaja soo ja Kõrtsikraavi piirkond. Samuti arvatakse piiranguvööndisse väljaspool mängualasid asuvad metsise aastaringsed elupaigad ja lendorava elupaikade vahelised alad. Riigimaanteid rahvuspargi koosseisu ei arvata ja metsamassiive läbivad suuremad metsateed tsoneeritakse piiranguvööndisse. Ühtlasi jälgitakse, et laiendusalaga piirnevatele eramaadele säiliks võimaluse korral ligipääs läbi piiranguvööndi ala. Muudatusi ei ole Härjaoja, Jõuga, Kirikumäe, Mäetaguse tammiku, Narva jõe, Tärivere ja Vasknarva piiranguvööndi puhul. 2.3.3.1. Alutaguse piiranguvöönd Alutaguse piiranguvöönd pindalaga 4768,9 ha moodustatakse 1093,5 ha ulatuses kaitse all olevatest Kaasiksoo, Kauksi, Ongassaare ja Kamarna metsise püsielupaiga ning Alutaguse rahvuspargi Agusalu, Arvila, Jõuga, Mustassaare, Puhatu ja Roostoja piiranguvööndi aladest. Uute aladena võetakse kaitse alla 3675,4 ha riigimetsamaid. Vööndi eesmärk on väljaspool mängualasid asuvate metsise elupaikade ja sigimisalade kaitse ja selle piiritlemisel on arvestatud metsise EELIS-esse kantud elupaikade piire, ühtlasi seob vöönd tervikuks Alutaguse tuumalal asuvad sihtkaitsevööndisse tsoneeritud mängupaigad, mis tagab metsise elupaikade kompaktse ja jätkusuutliku kaitse. Vöönd asub tervenisti riigimaal ja koosneb 28 eraldipaiknevast lahustükist. Vööndis kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad metsise kaitse tegevuskavast. 2.3.3.2. Agusalu piiranguvöönd Agusalu piiranguvööndi pindalaga 283,3 ha moodustavad olemasoleva rahvuspargi Agusalu piiranguvööndi alad. Piiranguvööndi pindala väheneb 534 ha võrra, mis on tingitud riigimaal asuvate metsise elupaikade arvamisest Alutaguse piiranguvööndisse. Vööndis on eramaid 170,8 ha ja need on varasemast kaitse all Alutaguse rahvuspargi koosseisus. Agusalu piiranguvööndis kaitsekorras muudatusi ei ole. 2.3.3.3. Jõuga piiranguvöönd Jõuga piiranguvööndi pindala väheneb 51,5 ha võrra, kuna osa vööndist arvatakse metsise elupaikade kaitse tõhustamise eesmärgil Alutaguse piiranguvööndisse. Vööndi uus pindala on 63,4 ha ja kehtiva kaitsekorras muudatusi ei ole. 2.3.3.4. Kauksi piiranguvöönd Kauksi piiranguvöönd pindalaga 1165 ha moodustatakse Rannapungerja jõe vasakkaldal Lemmaku ja Kauksi vahel ning lahustükkidena Sälliku-Kuru piirkonnas asuvatest seni kaitseta riigimaadest. Vööndi eesmärk on püsivalt kõrgmetsa säilitamine Iisaku−Rannapungerja suunal, kus metsade sidusust killustavad paralleelselt kulgevad Tartu−Jõhvi maantee, 330 kV kõrgepingeliinide trassikoridorid ja nende vahel asuvad lageraiealad. Metsakoosluste säilimine selles piirkonnas on oluline kõikidele katkematuid metsamassiive vajavatele liikidele, kuid eeskätt toimib see jätkusuutliku ühenduskoridorina eraldipaiknevate Rannapungerja ja Sälliku lendorava elupaiga ning Muraka raba lõunaosa piirkonna ja Agusalu-Puhatu metsise elupaikade vahel. Rannapungerja lendorava leiukoht (KLO9132046) on liigi üha aheneva levikuareaali viimaste aastate kõige edelapoolseim asustatud elupaik Avinurme-Lohusuu suunal, mistõttu on ala kaitse alla võtmine ja metsa majandamisele piirangute seadmine lendorava jaoks kriitilise tähtsusega. Kaitse alla võtmine on oluline ka hõlpsasti kättesaadavate metsaga seotud ökosüsteemi hüvede alalhoidmiseks – piirkond on tiheda metsateede võrgustiku ja maantee läheduse tõttu kergesti ligipääsetav ja turvaline koht marja- ja seenekorjamiseks. Vööndis kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad lendorava kaitse tegevuskavast ja lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjast. 2.3.3.5. Keetsemani metsa piiranguvöönd Keetsemani metsa piiranguvöönd pindalaga 1056,8 ha moodustatakse Peipsi põhjarannikul ja Narva jõe ääres asuvatest seni kaitseta riigimaadest. Vöönd ühendab tervikuks Alutaguse rahvuspargi Agusalu, Struuga ja Smolnitsa-Vasknarva lahustüki ning funktsioneerib lendorava levikukoridorina Peipsi põhjaranniku ja Narva jõe äärsete lendorava elupaikade vahel. Ala kaitse alla võtmine ja metsa majandamisele piirangute rakendamine on kriitilise tähtsusega piirkonnas, kus lendoravale vajalikku metsamassiivi killustavad Jaama ja Karoli küla tiheasustusala ja nendega piirnevad avamaastikud, ligi 150 m laiune liinikoridor ning ulatuslikud lageraiealad Feodorisoo ja Kauksi−Vasknarva maantee vahel. Vöönd koosneb üheksast lahustükist ja asub lausaliselt riigimaal. Vööndis kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad lendorava kaitse tegevuskavast ja lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjast. 2.3.3.6. Kurtna piiranguvöönd Kurtna piiranguvööndi pindala väheneb 193 ha võrra, kuna Natura 2000 Kurtna loodusalal asuv vööndi osa, mille metsakooslustest üle 80% vastab loodusdirektiivi metsaelupaigatüübi kriteeriumitele, arvatakse sihtkaitsevööndisse. Metsaelupaikade range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et nende seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande12 järgi Eestis soodne ning loodusaladel paiknevate metsaelupaikade säilimine tuleb tagada vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Metsaelupaikade kaitse-eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste säilimine, mille eelduseks on metsa majandamise keelustamine. 2.3.3.7. Leterma piiranguvöönd Leterma piiranguvööndi pindala väheneb 16,1 ha võrra ja vööndi uus pindala on 3,5 ha. Vööndis asuvad riigimetsamaad arvatakse lendorava elupaikade kaitse tõhustamise eesmärgil Metsküla piiranguvööndisse. Leterma piiranguvööndisse jääb Uku maaüksus (tunnus 49802:003:0009) sellel asuva majapidamise ja ümbritsevate rohumaadega ning vööndi kaitsekorras muudatusi ei ole. 2.3.3.8. Metsiste piiranguvöönd Metsiste piiranguvöönd pindalaga 920,7 ha moodustatakse seniste Alajõe, Kaasiksoo, Ratva, Kamarna, Kauksi ja Kuru metsise püsielupaikade piiranguvööndite eramaid sisaldavatest aladest. Varem kaitse all olevaid eramaid on vööndis 620,4 ha ja kaitse alla võetavaid eramaid 24 ha. Vööndi eesmärk on väljaspool mängupaiku asuvate metsise elupaikade kaitse ja kaitsekorra määramisel on lähtutud metsise püsielupaikade kaitse-eeskirjast ja metsise kaitse tegevuskavast. 2.3.3.9. Metsküla piiranguvöönd Metsküla piiranguvöönd pindalaga 755,5 ha moodustatakse 260,7 ha ulatuses varem kaitse all olevatest aladest ‒ Alutaguse rahvuspargi Mustassaare piiranguvööndi lõunapoolsest lahustükist ja Leterma piiranguvööndi riigimaal asuvast osast ning Saarevälja, Mäe, Mädamänniku, Lõpe ja Suuremurru lendorava püsielupaiga piiranguvööndi aladest. Lisaks võetakse kaitse alla 494,8 ha püsielupaikade vahel asuvaid riigimaid. Piiranguvööndi eesmärk on servaefektist tuleneva negatiivse mõju vähendamine lendorava pesapuistutele, aga ka toitumisalade säilitamine ja ühenduskoridoride loomine pesapaikade vahel. Koos Mustassaare sihtkaitsevööndiga moodustub jätkusuutlik elupaigakompleks Muraka raba idakülje, Selisoo ja Tärivere mäe vahelistest lendorava elupaikadest. Eramaid jääb vööndisse 11 ha ja tegemist on 12 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-20190725- 083848.xml&conv=589&source=remote. varem Saarevälja, Lõpe, Mäe ja Suuremurru lendorava püsielupaiga piiranguvööndis asunud eramaadega. Vööndis kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad lendorava kaitse tegevuskavast ja lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjast. 2.3.3.10. Oonurme piiranguvöönd Oonurme piiranguvöönd pindalaga 895,5 ha moodustatakse 337,4 ha ulatuses varem kaitse all olevast Kaukvere, Põldemasaare, Võhkassaare ja Pasuna lendorava püsielupaiga ja Oonurme metsise püsielupaiga piiranguvööndist. Piiranguvööndi ülesanne on servaefektist tuleneva negatiivse mõju vähendamine sihtkaitsevööndisse arvatud lendorava pesapuistutele, aga ka toitumisalade säilitamine ja ühenduskoridoride loomine pesapaikade vahel. Oonurme piiranguvööndi eesmärgiks on sidusa ja jätkusuutliku elupaigakompleksi loomine Muraka rabast lääne poole jääva Kaukvere-Oonurme-Peressaare piirkonna lendorava elupaikadest. Vöönd on riigimaal ja selles kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad lendorava kaitse tegevuskavast ja lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjast. 2.3.3.11. Peipsi põhjaranniku piiranguvöönd Peipsi põhjaranniku piiranguvöönd pindalaga 277,2 ha moodustatakse seni kaitseta riigimaadele. Vöönd hõlmab Peipsi põhjaranniku puhkemetsi ja rannaalasid Kauksis ning Alajõel, sealhulgas RMK Kauksi ja Uusküla telkimisala, ning selle kaitse-eesmärk on maastikuliste väärtuste – Peipsi põhjaranniku luidete ja vanade rannamännikute – kõrval II kaitsekategooria metsamardika männisinelase ja nahkhiireliikide elupaikade kaitse. Vööndis kehtestatavad piirangud metsa majandamisele lähtuvad senises Alutaguse rahvuspargis kehtinud piirangutest. Kuna tegemist on puhkemajanduslikult olulise piirkonnaga, siis rahvaürituste korraldamisele kaitseala valitseja nõusoleku tingimust ei seata ning vööndis on valitseja nõusolekul lubatud avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine. 2.3.3.12. Puhatu piiranguvöönd Puhatu piiranguvöönd pindalaga 690,6 ha koosneb kuue lahustükina 392,3 ha ulatuses kaitse all olevast alast, millega liidetakse 126,1 ha seni kaitseta ala, mis on riigi omandis. Liidendused asuvad Alutaguse rahvuspargi Puhatu soostikku hõlmava osa servaaladel ja toimivad puhvrina sihtkaitsevööndis kaitstavatele väärtustele. Kaitsekorras võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga muudatusi ei ole. 2.3.3.13. Rajasoo piiranguvöönd Rajasoo piiranguvöönd (1286,5 ha) moodustatakse senisest Alutaguse rahvuspargi Rajasoo piiranguvööndist (113,2 ha), millega liidetakse 1173,3 ha Iisaku−Tudulinna maantee, Iisaku asula ja Tartu−Jõhvi maantee vahelises kolmnurgas asuvaid seni kaitseta riigimaal asuvaid soo- ja metsaalasid. Kaitstavateks väärtusteks on Õpetaja, Kaasiku ja Sälliku sood seal paiknevate tedre, öösorri ja nõmmelõokese elupaikadega. Hea ligipääsetavuse, pinnasteede võrgustiku ja asula läheduse tõttu on tegemist sageli külastatavate aladega, ühtlasi läbib vööndit RMK Kotka matkarada. Kaitsekorras võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga muudatusi ei ole. 2.3.3.14. Roostoja piiranguvöönd Roostoja piiranguvöönd (398,7 ha) moodustatakse 48,4 ha ulatuses senisest Kuuse-Jaani lendorava püsielupaiga piiranguvööndist ja ülejäänud osas lahustükina kaitse alla võetavast alast Muraka raba lõunaosa ja Tagajõe vahel, mis talitleb olulise sidusalana Suuressaare, Tagajõe ja Roogendiku lendorava elupaikade vahel. Laiemas maastikulises mastaabis moodustab vöönd riigimaal asuva ida-läänesuunalise jätkusuutliku levikukoridori Oonurme piirkonna, Roogendiku ja Härjaoja ning kaudselt ka Tärivere mäe elupaikade vahel. Vööndis kehtestatav kaitsekord ja piirangud lähtuvad lendorava kaitse tegevuskavast ja lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjast. 2.3.3.15. Virunurme piiranguvöönd Virunurme piiranguvöönd pindalaga 721,6 ha moodustatakse Virunurme raba ja Lipu sooga piirnevatest seni kaitseta riigimaadest. Vööndi loomise eesmärk on soode servaalade kaitse alla võtmine, et võimaldada seada tingimusi sooservades asuvate kuivendussüsteemide hooldus- ja rekonstrueerimistöödele ning hoida ära sooalade edasine degradeerumine. Vöönd koosneb kahest Virunurme rabaga ja Lipu sooga piirnevast lahustükist, millest valdava osa moodustavad Lipu sooga piirnevad kunagised sooalad, praegu kraavitatud kõdusoometsad. Unikaalse ja Muraka soostiku väärtuslikuima osa, Soome aabasoodele sarnaneva Lipu soo seisundi säilitamiseks peavad olema välistatud soo veerežiimi negatiivselt mõjutada võivad tegevused nii riikliku eesvooluna toimival Ojamaa jõel kui ka sooga piirneval metsaalal. 2.3.3.16. Võhmajärve piiranguvöönd Võhmajärve piiranguvöönd (241,7 ha) moodustatakse Sälliku-Kuru teega piirnevatest seni kaitseta riigimaadest, mis hõlmavad Võhmajärve sood, Kaika sood, Võhma järve ja osa Võhma luitestikust. Vööndi eesmärk on nii maastikuliste väärtuste – mitmekesise soo- ja metsamaastiku ning piirkonnale iseloomulike pinnavormide kriivade – kaitse ja säilitamine kui ka kaitsealuste soo- ja metsaliikide elupaikade alalhoidmine. Hea ligipääsetavuse ja teedevõrgustiku tõttu on tegemist on külastatava piirkonnaga, kus kaitsekorras võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga muudatusi ei ole. 3. Menetluse kirjeldus Täidetakse pärast avalikustamist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Liidu õigusele, eelkõige Euroopa nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiivile. Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RT III, 22.01.2025, 2) lisa 1 punkti 2: alapunktile 6 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Agusalu loodusala, alapunktile 13 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Alajõe loodusala, alapunktile 55 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Jõuga loodusala, alapunktile 99 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kauksi loodusala, alapunktile 150 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kurtna loodusala, alapunktile 227 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Muraka loodusala, alapunktile 243 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Mäetaguse loodusala, alapunktile 322 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Puhatu loodusala, alapunktile 381 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Selisoo loodusala, alapunktile 396 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Smolnitsa loodusala, alapunktile 403 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Struuga loodusala ning alapunktile 444 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tudusoo loodusala. Alutaguse rahvuspark hõlmab eelmises lõigus loetletud loodusalasid. Seetõttu tuleb Alutaguse rahvuspargis tegevuste kavandamisel hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Agusalu, Alajõe, Jõuga, Kauksi, Kurtna, Muraka, Mäetaguse, Puhatu, Selisoo, Smolnitsa, Struuga ja Tudusoo loodusala on esimest korda kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008. a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 043, 13.02.2009, lk 245−392). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 7. veebruari 2025. a rakendusotsusega (EL) 2025/238, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2025) 738 all, ELT L 7, 17.02.2025). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Alutaguse rahvuspargis on olulisteks kaitse-eesmärkideks linnudirektiivi I lisas nimetatud 31 linnuliigi kaitse. Alutaguse rahvuspargiga liidetav ala hõlmab Natura 2000 võrgustikku arvatud Kauksi ja Alajõe loodusala tervenisti, Agusalu ja Muraka loodusala osaliselt (ülejäänud osa Agusalu ja Muraka loodusalast jääb rahvuspargi praegustesse piiridesse) ja väikeses osas Tudusoo loodusala kokku 2819 ha ulatuses, mis on varasemast kaitse all metsise, lendorava ja männisinelase püsielupaikadena ja Tudusoo looduskaitseala Kiissa sihtkaitsevööndina. Kuigi loodusalad moodustavad Alutaguse rahvuspargiga liidetavast alast vähem kui 12%, on laiendusalal majandamispiirangute rakendudes perspektiiv loodusdirektiivi elupaikade kujunemiseks suurem kui majandusmetsades. Euroopa Keskkonnaagentuuri raportis „Looduse seisund Euroopa Liidus. Aruanne linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja elupaigatüüpide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta ajavahemikul 2013-2018 ” (EEA Report No 10/2020) rõhutatakse, et kuigi liikmesriikidel on otsene kohustus tagada eeskätt Natura- aladel asuvate elupaikade kaitse, tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool Natura-alasid asuvate elupaikade ja väärtuste seisundile ning kaitsele. Esile tuuakse kaitsealuste elupaikade taastamise ning kaitstavate alade vahelise funktsionaalse sidususe tagamise vajadus. Seega võimaldab Alutaguse rahvuspargi laiendamine panustada elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamisse ja kaudselt ka Natura võrgustiku toimimisse vaatamata sellele, et laiendusettepanek hõlmab vaid väikese osa Natura alasid. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja tema elupaikade soodsat seisundit, mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Kaitsealuste liikide lendorava ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Vanade metsade, mis on lendorava ja metsise elupaigaks, ja elupaikade ning bioloogilise mitmekesisuse kaitset toetavad Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ja metsastrateegia. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM/2020/380) seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Metsastrateegia aastani 2030 (COM/2021/572) seab eesmärgiks kaitsta, taastada ja suurendada Euroopa Liidus metsade osakaalu, et võidelda kliimamuutustega, tagasi keerata bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kindlustada vastupidavad ja multifunktsionaalsed ökosüsteemid. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Teadaolevalt ei ole määruse kehtestamisel vastuolusid Lüganuse, Mustvee ja Vinni valla üldplaneeringuga, milles rahvuspargi laiendusala on määratud rohevõrgustiku alaks. Alutaguse valla üldplaneeringus on u 50 ha Peipsi põhjaranniku piiranguvööndi alast määratletud puhke- ja virgestustegevuse, haljasala ja parkmetsa ning supluskoha maa-alana ning kavandatav vöönd tervikuna on eeskätt suvisel ajal intensiivselt külastatav ja seal asub RMK külastustaristu, sh Kauksi ja Uusküla telkimisalad. Eeltoodust lähtuvalt ei seata Peipsi põhjaranniku piiranguvööndis rahvaürituste korraldamisele kaitseala valitseja nõusoleku tingimust (§ 15 lõige 1 punkt 2) ning kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud avalikult kasutatavate hoonete püstitamine (§ 15 lõige 2 punkt 3), mis võimaldab püstitada hooneid puhkemajanduse arendamiseks. Ligikaudu 0,7 ha laiendatava Smolnitsa sihtkaitsevööndi alast on üldplaneeringu järgi määratud tehnoehitiste maa-alaks. Sihtkaitsevööndi alale on kaitse- eeskirja § 12 lõike 2 punkt 1 järgi kaitseala valitseja nõusolekul võimalik tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Määruse eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla 17 243 ha seni kaitseta maad, millest 7707 ha arvatakse sihtkaitsevööndisse ja 9536 ha piiranguvööndisse. Tsoneeringut muudetakse varem kaitse all oleva maa puhul - kokku arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 2727 ha (millest 2534 ha on püsielupaikade piiranguvööndi maad ja 193 ha Alutaguse rahvuspargi Kurtna piiranguvööndi maad), mis kõik jääb riigimaale. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu tulu väheneb uute kaitstavate alade kaitse alla võtmise ja kaitse all olevate püsielupaikade piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimise tõttu. Saamata jääva maamaksutulu arvutuste aluseks on rahandusministri 16. oktoobri 2024. a määrus nr 3813. Sisendandmeteks on maaüksuste maksustamishind maakatastri andmete järgi ning kohalike omavalitsuste kehtestatud maamaksumäär, mis 2025. aastal on nii Alutaguse, Lüganuse, Mustvee kui Vinni vallas 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Alutaguse vallas väheneb maamaksutulu uute alade kaitse alla võtmise ja kaitse all olevate alade piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvamise tõttu hinnanguliselt 48 795 eurot aastas. Lüganuse vallas väheneb maamaksutulu uute alade kaitse alla võtmise ja püsielupaikade piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvamise tõttu 10 430 eurot aastas. Mustvee vallas väheneb maamaksutulu uute alade kaitse alla võtmise ja püsielupaikade piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvamise tõttu 500 eurot aastas. Vinni vallas väheneb maamaksutulu uute alade kaitse alla võtmise tõttu 1350 eurot aastas Alates 2025. aastast kompenseeritakse kõikidele omavalitsustele riiklike looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv maamaksutulu. Kompenseerimine toimub eelneva aasta andmete alusel ehk 2025. aastal makstakse kompensatsiooni 2024. aastal saamata jääva maamaksu eest. Uute alade kaitse alla võtmisel on vajalik tasandusfondi ette näha lisavahendid omavalitsustele saamata jääva maamaksutulu kompenseerimiseks. Vajalik on riigi eelarvestrateegia protsessis taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid looduskaitseliste piirangute tõttu laekumata jääva maamaksu kompenseerimiseks. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Alutaguse rahvuspargi laienedes eramaid täiendavalt sihtkaitsevööndisse ei arvata. Metsiste piiranguvööndisse arvatakse 24 ha eramaad, kus vastavalt määruse § 16 lõike 1 punkti 4 järgi on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi suurusega kuni 1 ha ja turberaie langi suurusega kuni 2 ha. Seega ei piirata kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ehk metsa majandamist olulisel määral ja riigile omandamise kohustust rahvuspargi laiendamisega ei teki. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht ei suurene. Metsise ja lendorava püsielupaikade piiranguvööndist ja Alutaguse rahvuspargi Kurtna piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse kokku 2470 ha metsa (sellest valmiv mets 230 ha ja küps mets 900 ha). Kaitse all mitteolevast metsast läheb range kaitse alla 5497 ha (sellest valmiv mets 646 ja küps mets 1342 ha) ning piiranguvööndisse 8426 ha (sellest valmiv mets 888 ha ning küps mets 1460 ha). RMK ei teosta uuendusraieid metsaelupaigatüübis, mis asub kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis14. Seega 622 ha ulatuses käesoleva määruse kehtestamisega mõju ei kaasne, kuna alal oli juba varasemalt metsamajandamine piiratud. Omaniku ootuse järgi15 ei teosta RMK uuendusraieid ka metsaelupaigatüübis, mis asub väljaspool kaitstavat ala. Seega 526 ha ulatuses käesoleva määruse kehtestamisega mõju ei kaasne, kuna alal oli juba varasemalt metsamajandamine piiratud. 13 Rahandusministri 16.10.2014 määrus nr 38 „Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord”. 14 Alates 2018. aastast (https://rmk.ee/wp-content/uploads/2024/10/RMK_arengukava_2024-2028.pdf) 15 Alates 2023. aastast (kiri reg. nr 1-14/23/3763 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c92430cb-0525-4a13- 96e6-1547f3c3e1df) Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse (kaitseta ala sihtkaitsevööndisse minemisel) puidukasutuse tulu keskmiselt 232 eurot hektari kohta aastas. Seega väheneb 1878 ha küpse ja valmiva metsa sihtkaitsevööndisse arvamisel tulu 435 696 euro võrra aastas. Kaitseta ala piiranguvööndisse arvamisel on metsade majandamine piiratud, raiemaht väheneb 9/10 majandusmetsa lankide keskmisest, mis tähendab, et puidukasutuse tulu väheneb 208,8 eurot hektari kohta aastas. Seega väheneb 2274 ha kaitseta küpse ja valmiva metsa piiranguvööndisse arvamisel puidukasutuse tulu 474 811 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvööndi metsade majandamine oli varem kitsendatud, majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht oli ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Seega väheneb puidukasutuse tulu 23,2 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvöönditest 671 ha küpse ja valmiva metsa sihtkaitsevööndisse arvamisel vähendab tulu 15 567 eurot aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 926 000 eurot aastas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et suur osa kõnealustest küpsetest ja valmivatest metsadest on madala boniteediga ja asub märgalade vahetus läheduses niiske pinnasega aladel, kus puidu väärtus ja seega eeldatav tulu hektari kohta on keskmisest väiksem ning raie tegemine ebasobiva pinnase tõttu raskendatud või ei ole tulus. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). Puidutulu arvestamisel puhul tuleb arvesse võtta ka raiest lähtuvaid emissioone ning nende rolli LULUCF sektori eesmärkide täitmises, sh arvestades maakasutussektori heitkoguste ühikute hinda ja heitkoguste ostmise vajadust või müümise võimalust. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ järgi Alutaguse rahvuspargi laiendusalale kaevandamiseks sobivaid turbaalasid ei jää. Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse 22 ha erametsa uue kaitstava alana piiranguvööndisse, seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 1584 eurot aastas. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piiranguvööndis asuvale erametsaaladele on õigus taotleda alal looduskaitseliste piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks toetust. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrusega nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“, mille § 133 lg 7 kohaselt on toetuse määr väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas kaitstava ala piiranguvööndis kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Kokku tehakse ettepanek 22,2 ha eraomandis oleval metsamaal piiranguvööndi kaitsekorra kehtestamiseks ja selle realiseerumisel oleks makstava hüvitise suuruseks kokku kuni 1332 eurot aastas.  Ökosüsteemide hüvedest on Alutaguse rahvuspargi laiendamine väga oluline kliimaregulatsiooni seisukohalt ehk mulla süsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud süsiniku varu osas. ELME2 projekti käigus koostatud süsinikuvaru kaardikihtide alusel on seni kaitseta ala pinnases olev süsinikuvaru kokku 26,4 milj tonni. Looduse hüvede väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatava süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading System) hinda (13.062025 75 eurot/t/CO2) arvestades ning korrutades süsinikutonn süsihappegaasi ekvivalendile üleminekuks läbi süsinikuekvivalendi väärtusega (3,67), oleks see rahalises vääringus 6,9 miljardit eurot. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga looduslikus seisundis või taastatud veerežiimiga sooaladel toimub turba moodustumine, mistõttu on Alutaguse rahvuspargile liidetava osa sooalad pikaajalised süsiniku sidujad. Süsinikku siduvaid soomuldadel alasid on tulevases sihtkaitsevööndis on 3900 hektarit, kus igal aastal seotakse turbasse süsinikku 0,2–0,3 t hektari kohta (780–1170 t aastas). Seega on Alutaguse soode looduslikus seisundis märgaladena ehk olulise süsiniku sidujatena säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus kasvuhoonegaaside emissioone oluliselt vähendada ja süsiniku sidumist suurendama hakata. Seejuures on oluline rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise tähtsust, mille tagab ainult sihtkaitsevööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt metsanduslik kuivendus) tooks kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga summaarse süsinikuvaru kahanemise turba/mulla arvelt 1– 3 t/ha aastas ja veel intensiivsema kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C ha/a kadu. Lisaks mulla orgaanilise süsiniku hinnale on võimalik arvutada huvipakkuvatele aladele teisigi ökosüsteemiteenuste rahalisi väärtusi (tabel 1). Teenuste hindamise metoodika leiab ELME2 tehnilisest lõpparuandest16. Kõikide teenuste hinnad peale mulla orgaanilise süsiniku ja puitsesse biomassi seotud süsiniku kirjeldavad ühe aasta potentsiaalset teenuse hinda, st nt 70- aastase raamistiku jaoks (tüüpilise raieringi aeg) tuleb vastavad hinnad korrutada 70-ga. Näiteks on kasemahlast saadav potentsiaalne tulu Alutaguse rahvuspargi laiendusalal 178 669 eurot aastas, sealhulgas on sihtkaitsevööndisse kuuluvas alas potentsiaalne kasemahla väärtus 100 951 eurot aastas. Eeldusel, et sihtkaitsevööndis metsapindala ei vähene, on võimalik teenida ka iga järgmine aasta kasemahlast hinnanguliselt kuni 100 951 tuhat eurot. Mulda seotud orgaaniline süsinik on aga pikaajaline süsinikudepoo, st mullas talletatakse atmosfäärist seotud süsinikku pikka aega. Alutaguse rahvuspargi laiendusala hinnatud ökosüsteemiteenuste koguväärtus on 7,7 miljardit eurot, kusjuures neist igal aastal taastootvate hüvede (ehk kõik hüved peale mulla orgaanilise süsiniku ja puitsesse biomassi seotud süsiniku) hind on 42,3 miljonit eurot. Tabel 1. Valik ökosüsteemiteenuste majanduslikke väärtusi Alutaguse rahvuspargi laiendusalal kokku ning sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis eraldi. Alutaguse rahvuspargi laiendus Ökosüsteemiteenuste hinnad SKV ja PV kokku SKV-s PV-s 16 Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool. Mulla org C hind (CO2 t hinnaga 75 eur) 7 273 331 107 € 4 237 843 810 € 3 035 487 297 € Puitsesse biomassi seotud C (CO2 t hinnaga 75 eur) 388 533 893 € 216 134 185 € 172 399 707 € Veevoogude reguleerimine 25 149 590 € 13 443 737 € 11 705 853 € Potentsiaalne vee puhastamine 43 055 € 21 577 € 21 479 € Õhusaaste puhverdamine 159 920 € 84 220 € 75 700 € Erosioonikontroll (orgaanilise C ärakanne) 1 376 € 551 € 826 € Erosioonikontroll (P ärakanne) 5 204 € 2 207 € 2 997 € Loodusturism 4 394 485 € 2 539 229 € 1 855 256 € Virgestusväärtus 2 166 115 € 1 139 828 € 1 026 287 € Seened 4 871 548 € 2 494 842 € 2 376 706 € Kasemahl 178 669 € 100 951 € 77 718 € Jõhvikad 1 647 048 € 1 159 961 € 487 088 € Mustikad ja pohlad 3 654 133 € 1 647 272 € 2 006 862 € Kokku 7 704 136 144 € 4 476 612 369 € 3 227 523 775 € Rahvuspargi valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisa. Alutaguse rahvuspargile liidetavad püsielupaigad 1. Lendorava püsielupaigad 1.1. Feodorimetsa lendorava püsielupaik (KLO3002959) Feodorimetsa lendorava püsielupaik (1,7 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 26 lendorava pesapuud 25 m raadiuses ümbritsevale maa-alale. Kompaktselt asuvaid pesapuid ümbritseb püsielupaik koosneb kahest lahustükist. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja asub 1,4 ha ulatuses riigi omandis ning 0,3 ha ulatuses eraomandis oleval maal. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaa osa. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis on lendorava jaoks sobimatute alade ‒ Jaama küla tiheasustusala, Struuga luhtade ja 140 m laiuse liinikoridori ‒ vahele kiilutud elupaiga säilimise jaoks kriitilise tähtsusega. 2024. aastal avastatud elupaik viitab sidususe säilimisele Eesti ja Venemaa populatsioonide vahel. 1.2. Jaama lendorava püsielupaik (KLO3002131) Jaama lendorava püsielupaik (0,3 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel kahte lendorava pesapuud 25 m raadiuses ümbritsevale maa-alale. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja asub riigi omandis oleval maal. Püsielupaiga rahvuspargiga liitmisel võetakse kaitse alla EELISesse kantud lendorava elupaik (KLO9126284 pindalaga 8,8 ha) kogu ulatuses ning elupaigaga piirnevad riigimetsamaad. Liidendus toimib levikukoridorina viimastel aastatel avastatud Permisküla saare (KLO9128207), Teeristimetsa KLO9133655 ja Smolnitsa KLO9132052 lendorava elupaikade vahel, mis tagab Alutaguse ja Venemaa populatsioonide vahelise ühenduse. Seetõttu on piirkonnas, kus metsamassiivi terviklikkust katkestab nii 150 meetri laiune kõrgepingeliini koridor kui ulatuslikud lageraiealad, kaitstava ala laiendamine metsamassiivi taastekkeks ning funktsionaalse sidususe tekitamiseks kaitse all olevate rahvuspargi lahusosade ‒ Struuga luhtade ja Feodorisoo – vahel kriitilise tähtsusega. 1.3. Jõemaa lendorava püsielupaik (KLO3001747) Jõemaa lendorava püsielupaiga (97 ha: 42,4 ha skv, 54,6 ha pv) sihtkaitsevöönd asub tervenisti riigimaal. Piiranguvööndist 25,1 ha asub riigimaal ja 29,4 ha eramaal. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse üksnes püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndi riigi omandis olev osa (kokku 67,5 ha), mis tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Püsielupaiga eramaal paiknev osa jääb endiselt kaitse alla Jõemaa lendorava püsielupaiga piiranguvööndina, kus kehtib keskkonnaministri 14.07.2006 määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord. Tsoneeringu muutmise tingib lisaks lendorava pesametsade range kaitse tagamisele vajadus kehtestada range kaitse metsavajakute alale – esinduslike sooviku- ja salumetsade levikualana on piiritletud pea kogu piiranguvööndi riigimaa osa. Metsavajakute ala kattub lendorava elupaigaga (KLO9131776). 1.4. Jõemaa lendorava püsielupaik (KLO3002780) Jõemaa lendorava püsielupaik (2,75 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 27 lendorava pesapuu. Ringikujulistest lahustükkidest koosnev püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ning paikneb kogu ulatuses riigimaal. Püsielupaik liidetakse Alutaguse rahvuspargile tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad Mäetaguse jõe vasakkaldal kasvavad lendoravale sobivaid elupaiku pakkuvad haava enamusega puistud, millega tagatakse lendorava elupaiga KLO9131776 terviklik kaitse ning tekitatakse sidus Saarevälja-Jõemaa-Mäe- Nissipõllu elupaigakompleks. Teisalt võimaldab kaitseala koosseisu kuulumine tingimusi seada eesvooluna toimiva Mäetaguse jõe rekonstrueerimistöödele, et välistada lendorava pesapuude eemaldamist kallaste puhastamisel. 1.5. Jõgiaru lendorava püsielupaik (KLO3002942) Jõgiaru lendorava püsielupaik (1,88 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 11 lendorava pesapuu ning paikneb sihtkaitsevööndis. Kaheksa pesapuud (1,35 ha) paiknevad eramaal ja kolm pesapuud (0,53 ha) riigimaal. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaa osa, ühtlasi võetakse kaitse all ümbritsevad metsa-alad, mis seovad tervikuks lahustükkidena paiknevad Alutaguse rahvuspargi Muraka raba sihtkaitsevööndi ja Pasti sihtkaitsevööndi. 1.6. Karoli lendorava püsielupaik (KLO9133665) Karoli lendorava püsielupaik (0,78 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber kuue lendorava pesapuu ning paikneb sihtkaitsevööndis riigimaal. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis on lendorava jaoks sobimatute aladega ‒ Karoli küla tiheasustusala, Struuga luhtade ja 140 m laiuse liinikoridori ‒ piirneva elupaiga säilimise jaoks kriitilise tähtsusega. 2024. aastal avastatud elupaik viitab sidususe säilimisele Eesti ja Venemaa populatsioonide vahel. 1.7. Kaukvere lendorava püsielupaik (KLO3000553) Kaukvere lendorava püsielupaik (116,4 ha: 45,3 ha skv, 71,1 ha pv) asub tervenisti riigimaal ja arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu tervenisti. Tsoneeringu muudatusi ette ei nähta – piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi osakaal jäävad samaks. Kaitstavat ala laiendatakse lõuna-edela poole jäävatele riigimetsamaadele, kus paikneb lendoravale sobivaid metsakooslusi ja mille kaudu tekitatakse jätkusuutlik ühendus Pikanoka lendorava elupaigaga. Kaukvere püsielupaik on osa Muraka raba lääneosas paiknevast esinduslikust ja toimivast Kaukvere-Põldemasaare-Võhkasaare elupaigakompleksist. 1.8. Keetsmani metsa lendorava püsielupaik (KLO3002958) Püsielupaik (0,67 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel üheksat lendorava pesapuud 25 m raadiuses ümbritsevale maa-alale. Kompaktselt asuvaid pesapuid ümbritseb püsielupaik koosneb kahest lahustükist. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja asub 0,27 ha ulatuses riigi omandis ning 0,4 ha ulatuses eraomandis oleval maal. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaa osa. 1.9. Kiissa lendorava püsielupaik (KLO3002924) Püsielupaik (1,44 ha) on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel kümmet lendorava pesapuud 25 m raadiuses ümbritsevale maa-alale. Kompaktselt asuvaid pesapuid ümbritseb püsielupaik koosneb neljast lahustükist. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja paikneb riigi omandis oleval maal. 1.10. Kiissametsa lendorava püsielupaik (KLO3002484) Püsielupaik pindalaga 1,9 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 13 lendorava pesapuu. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja koosneb viiest eraldiasuvast lahustükist. Püsielupaik kattub Ojadevahe lendorava püsielupaiga (KLO3001768) piiranguvööndiga, mis arvatakse rahvuspargiga liitmisel tervenisti sihtkaitsevööndisse. Lisaks püsielupaigale liidetakse rahvuspargile Keetsemani metsana tuntud Struuga luhtade ja Feodorisoo vaheline metsamassiiv, mis lisaks lendorava levikukoridorile toimimisele ühendab funktsionaalseks tervikuks Alutaguse rahvuspargi Struuga ja Feodorsioo lahustükid. 1.11. Kirsipuu lendorava püsielupaik (KLO3002469) Püsielupaik pindalaga 2,5 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 17 lendorava pesapuu. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse Iisaku metskond 167 maaüksus (81501:001:0112), välja arvatud liinikoridori osa. 1.12. Kunturi lendorava püsielupaik (KLO3002000) Püsielupaik pindalaga 0,22 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber kolme lendorava pesapuu. Püsielupaiga rahvuspargiga liitmisel võetakse kaitse alla Kunturi lendorava elupaiga KLO9103334 riigimaal asuv osa (pindala 6,57 ha) ning Muraka raba edelaosaga piirnevad kõrge väärtusega Tagajõe-äärsed riigimetsamaad, kus leidub lendoravale sobivaid bioloogiliselt vanu metsi, mis on ühtlasi oluline lüli ühendamaks Muraka raba lõunaosa lendorava elupaiku Peressaare-Tudusoo elupaikadega. 1.13. Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik (KLO3000541) Kuuse-Jaani lendorava püsielupaigast (120,7 ha: 72,3 ha skv, 48,4 ha pv) on riigi omandis olevat maad 92,8 ha ja eraomandis oleval maad 27,9 ha. Eramaadest 13,2 ha jääb sihtkaitsevööndisse ja 14,7 ha piiranguvööndisse. Rahvuspargiga liidetakse püsielupaik tervenisti ning selle tsoneering ja kaitsekord, sh eramaade osas ei muutu. Püsielupaik on alates 2009. a olnud püsivalt asustatud. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigast põhja poole jäävad riigimetsamaad. Rannapungerja jõe ja Mäetaguse jõe vahel asuva nüüdseks metsastunud Mädasoo servametsad toimivad ühendusteena Kuuse-Jaani ja Lõpe elupaiga vahel, mis tagab Muraka raba ida-, kagu- ja lõunaosa metsade lendorava elupaikade omavahelise sidususe ning ühendab Muraka raba idaserva elupaiku pikalt isolatsioonis olnud, ent elujõulise Tärivere lendorava elupaigaga. 1.14. Kõrtsikraavi lendorava püsielupaik (KLO3002944) Püsielupaik pindalaga 0,66 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber viie lendorava pesapuu. Püsielupaik arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla rahvuspargi Rüütli sihtkaitsevööndiga piirnev lendorava elupaik KLO9133645 ning sellest põhja poole jääv Kaasiku soo ja Õpetaja soo, millega moodustub terviklik ja esinduslik elupaigakompleks Iisaku-Tudulinna-Avinurme maantee, Iisaku asula ja Jõhvi-Tartu maantee vahelistele riigimaadele 1.15. Küüraka soo lendorava püsielupaik (KLO3002951) Püsielupaik pindalaga 1,1 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber kuue lendorava pesapuu. Püsielupaigast 0,19 ha (üks pesapuu koos 25 m puhvriga) jääb eramaale. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaiga riigimaal paiknev osa. Eraomandis olev osa jääb edaspidi kaitse alla Küüraka soo lendorava püsielupaigana. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigast põhja poole jääv terviklik kuivendusest mõjutamata riigimetsamassiiv kuni Alutaguse rahvuspargi Heinasoo sihtkaitsevööndini. 1.16. Leemetsi lendorava püsielupaik (KLO3001899) Püsielupaik pindalaga 3,6 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 26 lendorava pesapuu. Püsielupaik kuulub sihtkaitsevööndisse ja koosneb viiest eraldiasuvast lahustükist. Püsielupaigast 1,43 ha kattub Pasuna lendorava püsielupaiga (KLO3000547) piiranguvööndiga, mis arvatakse tervenisti sihtkaitsevööndisse nagu ka Leemetsi püsielupaiga ringikujulisi lahustükke ümbritsevad riigimetsamaad. Lisaks püsielupaiga rahvuspargiga liitmisele võetakse kaitse alla Leemetsi lendorava elupaiga KLO9123889 riigimaal asuv osa 21,1 ha ulatuses, mis arvatakse sihtkaitsevööndisse. Elupaiga eramaal olev osa (10,48 ha) jääb ka edaspidi kaitse alla Lassi lendorava püsielupaigana (KLO3002857) ja seda ei arvata rahvuspargi koosseisu. 1.17. Lõpe lendorava püsielupaik (KLO3000540) Lõpe lendorava püsielupaiga (168 ha: 63,8 ha skv, 104,2 ha pv) piiranguvööndist 4,4 ha asub eraomandis oleval maal. Ülejäänud piiranguvööndi ala ja sihtkaitsevöönd paikneb riigi omandis oleval maal. Püsielupaik arvatakse rahvuspargi koosseisu tervenisti, sealjuures arvatakse piiranguvööndi riigimaast 31,5 ha sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndi eraomandis oleva kinnistu osas kaitsekord ja tsoneering ei muutu. Tsoneeringu muutmise tingib vajadus arvata range kaitsega vööndisse lendorava pesametsadeks sobivad metsaosad ning teisalt kehtestada range kaitse metsavajakute alale. Esinduslike sooviku- ja salumetsade esinemisalana on piiritletud 16,4 ha senisest piiranguvööndi alast. Ühtlasi võetakse kaitse alla Lõpe püsielupaigast vahetult lõuna poole jäävad riigimetsamaad – Rannapungerja jõe ja Mäetaguse jõe vahel asuva kunagise lageda, aga nüüdseks metsastunud Mädasoo servametsad toimivad lendorava levikukoridorina Lõpe ja Kuuse-Jaani elupaiga vahel ning sealtkaudu pikalt isolatsioonis olnud, aga siiani elujõulise Tärivere lendorava elupaigaga. 1.18. Mihklimurru lendorava püsielupaik (KLO3001757) Mihklimurru lendorava püsielupaik (54,55 ha) kuulub tervenisti sihtkaitsevööndisse ning sellest 15,3 ha on era- ja 39,2 ha riigimaal. Püsielupaik liidetakse Alutaguse rahvuspargiga tervenisti. Tsoneeringu osas muudatusi ette ei nähta, kogu alal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ka edaspidi. 1.19. Mädamänniku lendorava püsielupaik (KLO3001764) Mädamänniku lendorava püsielupaik (163,78 ha: 46,93 ha skv, 116,85 ha pv) asub kogu ulatuses riigi maadel ja liidetakse Alutaguse rahvuspargiga tervenisti. Piiranguvööndist 77,5 ha arvatakse sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmine on tingitud vajadusest kehtestada range kaitse metsavajakute alale. Esinduslike sooviku- ja salumetsade esinemisalana on piiritletud kogu piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvatav ala. Teisalt tekitatakse lendorava jaoks kompaktne range kaitsega Mädamänniku-Suuremurru elupaigakompleks, mille maksimaalse kvaliteedi tagamine on Muraka raba idaosa alampopulatsiooni osa säilimise jaoks kriitilise tähtsusega. 1.20. Mäe lendorava püsielupaik (KLO3001765) Mäe lendorav püsielupaiga (138,05 ha, 98,92 ha skv, 39,13 ha pv) piiranguvööndist 10,9 ha asub eraomandis oleval maal. Ülejäänud piiranguvöönd ja sihtkaitsevöönd on riigi omandis. Püsielupaik arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu tervenisti, sealjuures eramaa osas tsoneeringut ja kaitsekorda ei muudeta. Piiranguvööndi riigimaast 12,3 ha arvatakse sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmise vajadus on tingitud kohustusest kehtestada range kaitse metsavajakute ‒ esinduslike sooviku- ja laanemetsade – alale. 1.21. Niinemetsa lendorava püsielupaik (KLO3102307) Püsielupaik pindalaga 2,3 ha asub riigimaal ja on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 24 lendorava pesapuu. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaik tervenisti, sealhulgas võetakse kaitse alla 50,6 ha suurune Niinemetsa lendorava elupaik (KLO9124708), kus kehtestatakse sihtkaitsevööndi kaitsekord. Kaitse alla võetav ala piirneb Aru lendorava püsielupaigaga. 1.22. Nissipõllu lendorava elupaik (KLO3002781) Püsielupaik pindalaga 3,7 ha asub riigimaal ja on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 33 lendorava pesapuu. Ringikujulistest lahustükkidest koosnev elupaik kattub Nissipõllu lendorava püsielupaiga (KLO3001766) piiranguvööndiga, mis tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Nissipõllu lendorava püsielupaik pindalaga 3,7 ha on sihtkaitsevööndis ja moodustatud 25 m moodustatud LKS § 50 lg p 1 alusel 25 m raadiuses raadiusega ringist ümber. Kaitstud Püsielupaik pindalaga 2,3 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 26 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Lendorava elupaik KLO9131777 13,8 ha asub piiranguvööndis. 1.23. Nissipõllu lendorava püsielupaik (KLO3001766) Nissipõllu lendorava püsielupai (104,5 ha: 36,84 ha skv, 67,66 ha pv). Püsielupaiga sihtkaitsevööndist 0,9 ha jääb eraomandis olevale maale. Piiranguvöönd asub riigi omandis oleval maal ja see arvatakse täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muudatus on tingitud vajadusest tagada range kaitse piiranguvööndis asuvale lendorava elupaigale KLO9131777 pindalaga 13,8 ha. Püsielupaik piirnev vahetult Alutaguse rahvuspargi Matkasoo sihtkaitsevööndiga. Ühtlasi võetakse piiranguvööndina kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab Muraka raba lääneserva Saarevälja-Nissipõllu- Jõemaa-Mäe elupaigakompleksi tervikliku ja jätkusuutliku kaitse. 1.24. Ojadevahe lendorava püsielupaik (KLO3001768) Ojadevahe püsielupaiga (308,7 ha: 136,4 skv, 172,3 pv) piiranguvööndist 23 ha asub eraomandis oleval maal. Ülejäänud piiranguvöönd ja sihtkaitsevööndi ala on riigi omandis. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga sihtkaitsevöönd tervenisti ning piiranguvööndi riigi omandis olev osa, mis tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Eraomandis olevad maaüksused jäävad ka edaspidi kaitse alla Ojadevahe lendorava püsielupaiga piiranguvööndina. Tsoneeringu muudatus on tingitud vajadusest tagada sobiv kaitsekord piiranguvööndis asuvale 13 registreeritud pesapuuga Kiissametsa lendorava elupaigale (KLO9130760, 14,1 ha). Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse kogu elupaiga piiranguvööndi ala, kuna vastavalt lendorava kaitse tegevuskavale tuleb kaitsta ka riigimaal asuvaid lendoravale potentsiaalselt sobivaid elupaiku, et tulevikus oleks võimalik järkjärgult vähendada piiranguid eramaadel. 1.25. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO3001863) Püsielupaik pindalaga 1,6 ha asub riigimaal ja on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 13 lendorava pesapuu. Püsielupaik arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu tervenisti. Püsielupaik asub Pasuna lendorava püsielupaiga (KLO3000547) piiranguvööndi alal, mis arvatakse Alutaguse rahvuspargiga liites tervenisti sihtkaitsevööndisse. 1.26. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO3000547) Pasuna lendorava püsielupaiga (276,1 ha: 102,3 ha skv, 173,7 ha pv) sihtkaitsevööndist 15,7 ha asub eraomandis oleval maal. Ülejäänud sihtkaitsevööndi ala ja piiranguvöönd asuvad riigimaal. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaik tervenisti ja senine piiranguvööndi ala arvatakse tervenisti sihtkaitsevööndisse. Eraomandis oleva maaüksuse osas tsoneeringut ja kaitsekorda ei muudeta ja jääb ka tulevikus sihtkaitsevööndisse. 1.27. Peressaare lendorava püsielupaik (KLO3000548) Peressaare lendorava püsielupaik (63,7 ha: 26,9 ha skv 36,9 ha pv) asub riigimaal ning arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu tervenisti, ühtlasi arvatakse kogu püsielupaiga piiranguvööndi ala sihtkaitsevööndisse. 1.28. Permisküla lendorava püsielupaik (KLO3002957) Püsielupaik pindalaga 1,72 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 21 lendorava pesapuud ümbritsevale maa-alale ja see asub riigimaal. Kaitse alla võetakse lendorava elupaik tervenisti, mis on piiritletud 6,5 ha suuruse Permisküla metskond 133 maaüksusega (22901:007:0249). Elupaik asub Permisküla saare ja Jaama-Kuningaküla riigitee vahelisel alal ning otsene lüli Eesti ja Venemaa lendoravapopulatsioonide vahel. 1.29. Pikanoka lendorava püsielupaik (KLO3001856) Püsielupaik pindalaga 0,19 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ringina ümber ühe lendorava pesapuu. Lisaks ringikujulisele püsielupaigale võetakse kaitse alla 11,6 ha suurune Pikanoka lendorava elupaik KLO9112126 ning seda ümbritsevad riigimaad. Liidendus on loogiline laiendus Oonurme ja Virunurme vahelises metsamassiivis asuvale esinduslikule Kaukvere-Mihklimurru-Põldemasaare-Võhkassaare elupaigakompleksile. 1.30. Põdra lendorava püsielupaik (KLO3002397) Püsielupaik pindalaga 0,35 ha on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses kahte pesapuud ümbritsevale maa-alale. Püsielupaigast 0,23 ha, sh mõlemad pesapuud asub riigimaal ja 0,12 ha (osa pesapuid ümbritsevast puhveralast) eramaal. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaiga riigimaa osa. Ühtlasi võetakse kaitse alla EELISesse kantud Põdra lendorava elupaiga KLO9124725 seni kaitseta osa 5 ha ulatuses. Ülejäänud osa elupaigast on kaitse alla Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaigana. Tegemist on elujõulise elupaigaga, kus on teada kokku 25 pesapuud, mis on alates 2019. aastast püsivalt asustatud. 1.31. Pärnamäe lendorava püsielupaik (KLO3001762) Pärnamäe püsielupaigast (388,4 ha: 148,9 ha skv, 239,5 ha pv) liidetakse Alutaguse rahvuspargiga üksnes riigi omandis olev osa ‒ 53,9 ha sihtkaitsevööndist ja 27,5 ha piiranguvööndist. Piiranguvööndi riigimaa tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Pärnamäe lendorava püsielupaiga eraomandis olevaid kinnistuid Alutaguse rahvuspargiga ei liideta. 1.32. Põldemasaare lendorava püsielupaik KLO3001760 Põldemasaare lendorava püsielupaik (168,9 ha: 83,3 ha skv, 85,6 ha pv) on riigi omandis. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaik tervenisti ja 39,6 ha piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse. Ühtlasi laiendatakse kaitstavat ala püsielupaigast lõuna suunas asuvatele riigimaadele, mis seob tervikuks Põldemasaare ja Pikanõmme püsielupaigad tekitades Muraka raba lääneküljele jätkusuutliku elupaigakompleksi. 1.33. Rannapungerja lendorava püsielupaik (KLO3003127) Püsielupaik pindalaga (25,58 ha: 10 ha skv, 15,5 ha pv) asub riigimaal ja rahvusparki arvamisel selle tsoneeringut ei muudeta. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimetsamaad, mis tagab Rannapungerja lendorava elupaiga (KLO9132046) ja seda ümbritseva metsamaastiku tervikliku kaitse. Metsamaastikku killustavad Viru-Paide, Viru-Mustvee ja Balti-Tartu 330 kV kõrgepingeliinid, Jõhvi-Tartu maantee ja Rannapungerja jõe äärsed põllumaad, lisaks väiksemad metsateed ja madalpingeliinid, mistõttu on lineaartaristu objektide vahelise metsa säilimiseks raiepiirangute rakendamine riigimaadel selles piirkonnas lendorava jaoks olulise tähtsusega. 1.34. Reissaare lendorava püsielupaik (KLO3001898) Püsielupaik pindalaga 1,5 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 16 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Püsielupaik liidetakse Alutaguse rahvuspargile tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimetsamaad, mis tagab Reissaare lendorava elupaiga (KLO9123885) pindalaga 20 ha tervikliku kaitse. Liidendus hõlmab Alutaguse rahvuspargi Muraka raba ja Mustassaare sihtkaitsevööndi ning Saarevälja lendorava püsielupaiga vahelist riigimetsamaad ja selle kaudu moodustub ühtne jätkusuutlik elupaigakompleks Muraka raba idaserva metsade lendorava elupaikadest. 1.35. Remniku lendorava püsielupaik (KLO3001997) Püsielupaik pindalaga 2,3 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 26 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Püsielupaik liidetakse Alutaguse rahvuspargile tervenisti. Elupaik avastati 2019. aastal ja on olnud püsivalt asustatud. See viitab Alutaguse ja Venemaa lendoravapopulatsioonide vahelise levikukoridori olemasolule ja toimimisele, mistõttu on selles piirkonnas kaitstava ala laiendamine metsamassiivi säilimiseks ja taastekkeks kriitilise tähtsusega. Seetõttu võetakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kaitse alla lendorava elupaik KLO9124740 pindalaga 38,9 ha tervenisti.  1.36. Remniku oja lendorava püsielupaik KLO3002950 Püsielupaik pindalaga 0,9 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses kaheksat pesapuud ümbritsevale maa-alale. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaik tervenisti. Elupaik avastati 2024. aastal. 2024. aastal avastatud lendorava elupaik viitab Alutaguse ja Venemaa lendoravapopulatsioonide vahelise levikukoridori olemasolule ja toimimisele, mistõttu on selles piirkonnas kaitstava ala laiendamine metsamassiivi taastekkeks kriitilise tähtsusega. 1.37. Riisisna lendorava püsielupaik (KLO3001989) Püsielupaik pindalaga 1,8 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses kümmet pesapuud ümbritsevale maa-alale. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaik tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla Riisisna lendorava elupaiga (KLO9124716) seni kaitseta 88,4 ha suurune osa (osa elupaigast on juba kaitse all Alutaguse rahvuspargi Heinasoo sihtkaitsevööndina), kus rakendub sihtkaitsevööndi kaitsekord. Rahvuspargile liidetav osa piirneb Alutaguse rahvuspargi Feodorisoo sihtkaitsevööndiga. 1.38. Roostoja lendorava püsielupaik (KLO3002941) Püsielupaigast pindalaga 2,3 ha on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 13 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Rahvusparki arvatakse 0,7 ha suurune, riigimaal asuv osa püsielupaigast. 1.39. Saarevälja lendorava püsielupaik (KLO3001769) Saarevälja püsielupaigast (218,5 ha: 81 ha skv, 137,5 ha pv) on eraomandis olevat maad 48 ha ja riigi omandis olevat maad 170,5 ha. Eramaadest 28,3 ha on sihtkaitsevööndis ja 19,7 ha piiranguvööndis. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaik tervenisti ning 68,6 ha riigimaal asuvast piiranguvööndi alast arvatakse sihtkaitsevööndisse. Eramaade osas kaitsekorda ja tsoneeringut ei muudeta. Kuna püsielupaik piirneb ühelt poolt Muraka rabaga ja teisalt eramaade lageraiealadega, mis toimivad lendoravale levikutõkkena, võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tekitada Saarevälja lendorava elupaiga sidusus Mäe ja Nissipõllu elupaigaga. 1.40. Siimu lendorava püsielupaik KLO3001857 Püsielupaik pindalaga 2,7 ha asub riigimaal ja on loodud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 25 pesapuu. Automaatsete ringidena moodustatud püsielupaik koosneb seitsmest hajusalt paiknevast lahustükist. 2010. aastal avastatud elupaik on alates 2019. aastast olnud püsivalt asustatud. Lisaks püsielupaiga Alutaguse rahvuspargiga liitmisele võetakse tervenisti kaitse alla EELISesse kantud Siimu (Pikanõmme) lendorava elupaik (KLO9112128) pindalaga 37,6 ha, ja sellega piirnevad riigimetsamaad, mille tulemusena tekib Muraka raba lääneküljele sidus ja jätkusuutlik Võhkassaare-Põldemasaare-Pikanõmme elupaigakompleks. 1.41. Sildlasoo lendorava püsielupaik (KLO3001849) Püsielupaik pindalaga 4,7 ha asub riigimaal ja on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 48 pesapuu. Pesapuud paiknevad piki Mäetaguse jõe mõlemat kallast ning lisaks püsielupaiga rahvuspargiga liitmisele võetakse sihtkaitsevööndina kaitse alla Sildlasoo lendorava elupaik (KLO9122422) pindalaga 24,8 ha tervenisti ning sellest ida poole jääv Mäetaguse jõe vasakkaldal paiknev riigimetsamaa Uuetoa väike konnakotka elupaigani. Alutaguse rahvuspargi Mustassaare sihtkaitsevööndiga piirnev kaitse alla võetav ala toimib ühenduslülina Muraka raba idaosa ja Selisoo edelaserva metsade lendorava elupaikade vahel. 1.42. Smolnitsa lendorava püsielupaik (KLO3002121) Püsielupaik pindalaga 5,4 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 93 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Automaatsete ringidena moodustatud püsielupaik koosneb 15 hajusalt paiknevast lahustükist. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaal paiknev osa. Eramaal paikneb 1 ha püsielupaigast ja see jääb edaspidi kaitse alla Smolnitsa lendorava püsielupaigana. EELISesse kantud 109,8 ha suurusest lendorava elupaigast KLO9126235 on 25,8 ha juba kaitse all Alutaguse rahvuspargi Smolnitsa sihtkaitsevööndina. Täiendavalt arvatakse Alutaguse rahvuspargi koosseisu elupaiga riigimaal asuv osa ‒ 56,7 ha ‒ ja seal hakkab kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord. Eramaal asuvat osa elupaigast ‒ 17,9 ha – kaitstakse ka edaspidi Smolnitsa lendorava püsielupaigana (KLO9126235) ja seda Alutaguse rahvuspargiga ei liideta. 1.43. Struuga lendorava püsielupaik (KLO3002954) Püsielupaik pindalaga 2,12 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 17 lendorava pesapuu 2024. aastal. Püsielupaigast 0,97 ha asub riigimaal ja 1,15 ha jääb eramaale. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaa osa. Eramaal asuv elupaik jääb kaitse alla Struuga lendorava püsielupaigana. Püsielupaik asub Jaama-Kuningaküla riigitee, Jaama küla tiheasustusala ja Struuga luhtade vahelisel alal, kus napib talle sobivaid metsakooslusi. Seetõttu võetakse kaitse alla ka püsielupaiga ringidega piirnevad metsaalad põhja suunas, mis tagab ühendatuse Vihtse ja Karoli ning sealtkaudu Permisküla saarel asuvate elupaikadega. 1.44. Suur-Reissaare lendorava püsielupaik (KLO3001998) Püsielupaik pindalaga 3,9 ha asub riigimaal ja moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 35 pesapuud ümbritsevale maa-alale. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga automaatne püsielupaik jääb Saarevälja lendorava püsielupaiga (KLO3001769) piiranguvööndisse, mistõttu arvatakse püsielupaiga Alutaguse rahvuspargiga liitmisel sihtkaitsevööndisse ka Saarevälja lendorava püsielupaiga piiranguvööndi riigimaa osa. 1.45. Suuremurru lendorava püsielupaik (KLO3001755) Püsielupaigast (205,6 ha: 102,3 ha skv, 103,3 ha pv) on eraomandis olevaid maid 23,6 ha ja riigi omandis olevat maid 182 ha. Eramaadest 18,1 ha kuulub sihtkaitsevööndisse ja 5,5 ha piiranguvööndisse. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaik tervenisti ja eramaade osas jääb tsoneering ja kaitsekord samaks. Piiranguvööndi riigimaa osa tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmise tingib lisaks lendorava pesametsade kaitse tõhustamisele vajadus kehtestada range kaitse metsavajakute alale – esinduslike sooviku- ja salumetsade levikualana on piiritletud kogu piiranguvööndi riigimaa osa (97,3 ha). 1.46. Sälliku lendorava püsielupaik (KLO3002975) Püsielupaik pindalaga 0,65 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses kolme pesapuud ümbritsevale maa-alale 2024. aastal. Püsielupaik asub riigimaal ja arvatakse Alutaguse rahvusparki tervenisti. Püsielupaik asub Tartu-Jõhvi maantee ja põllumassiivi vahelisel 160 m laiusel metsaribal ning elutingimuste säilitamiseks võetakse kaitse alla ka sellega piirnevad riigimetsamaad. 1.47. Teeristimetsa lendorava püsielupaik (KLO3002949) Püsielupaik pindalaga 0,5 ha asub riigimaal ja moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses seitset pesapuud ümbritsevale maa-alale 2024. aastal. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaika ümbritsevad riigimetsamaad, mille eesmärgiks on lendorava elupaiga KLO9133655 (2,5 ha) säilimine ning laiemas plaanis rahvuspargi Smolnitsa, Struuga ja Feodorisoo lahustükkide funktsionaalseks ökoloogiliseks tervikuks sidumine. Liidendusalalt viimastel aastatel avastatud lendorava leiukohad viitavad Alutaguse ja Venemaa lendoravapopulatsioonide vahelise levikukoridori olemasolule ja toimimisele, mistõttu on piirkonnas, kus metsamassiivi terviklikkust katkestab nii 140 meetri laiune kõrgepingeliini koridor kui ulatuslikud lageraiealad, kaitstava ala laiendamine metsamassiivi taastekkeks kriitilise tähtsusega. 1.48. Tudulinna oja lendorava püsielupaik (KLO3002943) Püsielupaik pindalaga 2,5 ha asub riigimaal ja moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 26 pesapuud ümbritsevale maa-alale 2024. aastal. Lisaks püsielupaiga rahvuspargiga liitmisele võetakse tervikuna kaitse alla riigimaal asuv 6,9 ha suurune Tudulinna oja lendorava elupaik KLO9133643 ning püsielupaiga ja Alutaguse rahvuspargi vahelised lendoravale sobivad metsakooslused. Praegu kaitstav ala on piiritletud sookoosluste kaitset silmas pidades ning Muraka raba lõunaserva siirdesoomännikud lendoravale elupaigana ei sobi. 1.49. Tütarsaare lendorava püsielupaik (KLO3001987) Püsielupaik pindalaga 3,5 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 71 pesapuud ümbritsevale maa-alale ning koosneb 20 lahustükist. 2019. aastal avastatud elupaik on olnud senini igal aastal asustatud. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaiga riigimaa osa (0,1 ha püsielupaiga servast jääb Pärnamäe lendorava püsielupaiga piiranguvööndis asuvale eramaale ja seda rahvuspargile ei liideta). Ühtlasi võetakse tervikuna kaitse alla riigimaal asuv Tütarsaare lendorava elupaik KLO9124709 pindalaga 76,5 ha. Aru ja Pärnamäe lendorava püsielupaiga vahelise riigimetsa kaitse alla võtmisel tekib kompaktne ja esinduslik elupaigavöönd, mis ulatub Muraka raba edelaosast üle Peressaare elupaikade Tudusoo looduskaitseala lõunaosa elupaikadeni. 1.50. Uuetoa lendorava püsielupaik (KLO3001847) Püsielupaik pindalaga 2,2 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses 29 pesapuud ümbritsevale maa-alale. 2016. aastal avastatud elupaik on olnud tänaseni püsivalt asustatud. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaiga riigimaa osa (0,05 ha püsielupaiga servast jääb eramaale ja seda rahvuspargile ei liideta). Lisaks püsielupaiga maale võetakse kaitse alla Uuetoa lendorava elupaiga KLO9122423 seni kaitseta 8,1 ha suurune riigimaal asuv osa ning sellega piirnevad riigimetsamaad, mis seovad tervikuks Muraka raba idaserva ja Selisoo edelaserva metsades asuvad lendorava elupaigad.  1.51. Vasknarva lendorava püsielupaik (KLO3003129) Püsielupaik (35,8 ha: 25,7 ha skv, 10,1 ha pv) asub riigimaal ning arvatakse rahvusparki tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaika ümbritsevad riigimetsamaad, mille eesmärgiks on lendorava elupaiga KLO9132052 (9,4 ha) säilimine ning laiemas mastaabis rahvuspargi Smolnitsa, Struuga ja Feodorisoo lahustükkide funktsionaalseks ökoloogiliseks tervikuks sidumine. Liidendusalalt viimastel aastatel avastatud lendorava leiukohad viitavad Alutaguse ja Venemaa lendoravapopulatsioonide vahelise levikukoridori olemasolule ja toimimisele, mistõttu on selles piirkonnas, kus metsamassiivi terviklikkust katkestavad nii 150 meetri laiune kõrgepingeliini koridor kui ulatuslikud lageraiealad, kaitstava ala laiendamine metsamassiivi taastekkeks kriitilise tähtsusega. 1.52. Vihtse lendorava püsielupaik (KLO3002980) Püsielupaik pindalaga 2,11 ha on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses ümber 22 lendorava pesapuu 2024. aastal. Püsielupaik asub tervenisti riigimaal. Püsielupaik asub Jaama-Kuningaküla riigitee, Jaama ja Karoli küla tiheasustusala ja 140 m laiuse kõrgepingeliini trassi vahelisel alal, kus napib talle sobivaid metsakooslusi. Seetõttu võetakse kaitse alla ka püsielupaiga ringidega piirnevad metsaalad lõuna ja põhja suunas, mis tagab ühendatuse Struuga ja Karoli elupaikadega. 1.53. Viilipoja lendorava püsielupaik (KLO3001852) Viilipoja lendorava püsielupaik pindalaga 0,93 ha asub riigimaal ning on moodustatud LKS § 50 lg 2 p 1 alusel 25 m raadiuses kaheksat lendorava pesapuud ümbritsevale maa-alale. Ühtlasi võetakse sihtkaitsevööndina kaitse alla riigimaal asuv lendorava elupaik KLO9123550 (11,8 ha) tervenisti ning Alutaguse rahvuspargi Pasti sihtkaitsevööndi ja Pärnamäe lendorava püsielupaiga vaheline riigimetsamaa. Liidendus seob tervikuks olemasolevad kaitstavad alad, mille kaudu tekib jätkusuutlik Muraka raba edelaserva ja Peressaare-Tudusoo piirkonna elupaiku ühendav maastikukompleks. 1.54. Võhkassaare lendorava püsielupaik (KLO3001751) Võhkassaare lendorava püsielupaik (237,5 ha: 112,8 ha skv, 124,8 ha pv) asub tervenisti riigimaal ja liidetakse Alutaguse rahvuspargile tervenisti. Ühtlasi tsoneeritakse 47 ha piiranguvööndi ala sihtkaitsevööndisse. Püsielupaik piirneb ida poolt Alutaguse rahvuspargi Lipu soo ja Virunurme sihtkaitsevööndiga ning lääne poolt Põldemasaare lendorava püsielupaigaga. Kaitstavaid alasid liites tekib Muraka raba lääneosa metsades asuvatest lendorava elupaikadest esinduslik ja jätkusuutlik kaitsekorralduslikult terviklik elupaigakompleks. 2. Metsise püsielupaigad 2.1. Alajõe metsise püsielupaik (KLO3000026) Alajõe metsise püsielupaigast (518,4 ha: 109,1 ha skv, 409,3 ha pv) on eraomandis olevaid maid 132 ha. Kõik eramaad jäävad piiranguvööndisse ja rahvuspargi koosseisu arvamisega nende osas kaitsekord ja tsoneering ei muutu. Kõik piiranguvööndis asuvad riigimaad (277,3 ha) tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmise vajaduse tingib Alajõe metsise mängupaiga ebapiisav kaitstus, kus rangelt kaitstud on vaid 41% olulisest elupaigast (1 km raadius ümber mängupaiga), mistõttu lageraied on toimunud mänguala piiril, ning mängus osalevate kukkede arvukus on languses (2018: 6 kukke, 2021: 5 kukke, 2022: 3 kukke). Senise piiranguvööndi alale jäävad ka kalakotka, karvasjalg-kaku, laanepüü ja tedre elupaigad. Kuna metsise elupaiga kaitstus pole tagatud ka 3 km – suviste elupaikade - mastaabis, võetakse ühtlasi kaitse ala püsielupaigaga piirnevad riigimaad lääne, põhja ja ida suunas, millega tagatakse Alajõe metsisemängu sidusus lähimate – Valgesoo ja Veletu – mängudega. 2.2. Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029) Kaasiksoo metsise püsielupaigast (1271,8 ha: 342,4 ha skv, 929,4 ha pv) on eraomandis olevaid maid 12,5 ha. Kõik eramaad asuvad piiranguvööndis ning rahvuspargiga liitmisel nende osas tsoneering ei muutu. Püsielupaiga piiranguvööndi riigimaast arvatakse sihtkaitsevööndisse 770,2 ha. Kaasiksoo metsise püsielupaik asub Muraka loodus- ja linnualal. Kahte metsisemängu – Kaasiksoo 1 ja Kaasiksoo 2 – hõlmava püsielupaiga tsoneeringu muutmise vajaduse tingib mängupaikade ebapiisav kaitstus, kus rangelt kaitstud on vastavalt 60% ja 35% olulisest elupaigast (1 km raadius ümber mängupaiga), ning piiranguvööndis asuvate loodusdirektiivi elupaigatüüpide looduslikus seisundis rabad (7110*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) range kaitse vajadus. 2.3. Kamarna metsise püsielupaik (KLO3000030) Kamarna metsise püsielupaik (437,67 ha: 143,2 ha skv ja 294,4 ha pv) kuulub maaomandilt 355,1 ha ulatuses riigi omandisse ja 82,6 ha ulatuses eraomandisse. Eramaadest 4,2 ha asub sihtkaitsevööndis ja 78,4 ha piiranguvööndis. Rahvuspargiga liitmisel eramaade osas tsoneeringut ei muudeta. Piiranguvööndi riigimaast arvatakse 134,99 ha sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmise vajadus on tingitud Kamarna metsise mängupaiga ebapiisavast kaitstusest, kus rangelt kaitstud on vaid 45% olulisest elupaigast (1 km raadius ümber mängupaiga) ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide looduslikus seisundis rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) asumisest piiranguvööndis. Kamarna metsise püsielupaik asub Agusalu loodus- ja linnualal. Vähendamaks elupaikade killustatust ja parandamaks metsise mänguvälise elupaiga kaitstust , võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimetsamaad, mille tulemusel tekib sidus ja esinduslik Agusalu soostiku põhjaosa metsise elupaiku ning metsa- ja sookooslusi hõlmav elupaigakompleks. 2.4. Kauksi metsise püsielupaik (KLO3000031) Kauksi metsise püsielupaigast (651,89 ha: 239,48 ha skv, 412,64 ha pv) on eraomandis kokku 196,22 ha, millest 49,85 ha on sihtkaitsevööndis ja 146,37 ha piiranguvööndis. Rahvuspargiga liitmisel arvatakse 77 ha riigi omandis olevat piiranguvööndi maad sihtkaitsevööndisse. Eramaade osas tsoneering ei muutu. Kuigi püsielupaiga looduslikku seisundit mõjutab tihe teede- ja kraavivõrgustik ning viimastel aastatel toimunud teede ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd ning raied, on püsielupaiga jätkuv kaitse all olemine ja seda ümbritsevate riigimaade kaitse alla võtmine selles piirkonnas ülioluline, kuna püsielupaigaga ida poolt piirnevalt on Alutaguse metsamassiivi killustatus paralleelselt kulgevate Tartu-Jõhvi maantee, 330 kV kõrgepingeliinide ning nende vahel asuvate lageraiealade kumulatiivse mõju tõttu suurim. Trassikoridoride ja teedevaheliste metsaalade kaitse alla võtmine on suunatud eeskätt metsamaastiku sidususe säilitamisele ja seal kehtestatakse piiranguvööndi kaitsekord. 2.5. Kuru metsise püsielupaik (KLO9102371) Kuru metsise püsielupaigast (420,61 ha: 74,24 ha skv ja 346,38 ha pv) püsielupaigast on eraomandis 205,37 ha, millest 28,2 ha jääb sihtkaitsevööndisse ning 177,19 ha piiranguvööndisse. Eramaade osas Alutaguse rahvuspargiga liitmisel tsoneering ei muutu. Püsielupaiga lääneosas asuvad piiranguvööndi riigimetsamaad arvatakse 55,83 ha ulatuses sihtkaitsevööndisse, et tagad metsisemängu keskme asumine sihtkaitsevööndis. Kuigi püsielupaiga looduslikku seisundit mõjutab tihe teede- ja kraavivõrgustik ning piiranguvööndi alal toimunud raied, on püsielupaiga jätkuv kaitse all olemine ja seda ümbritsevate riigimaade kaitse alla võtmine selles piirkonnas ülioluline, kuna püsielupaigaga lääne poolt piirnevalt on Alutaguse metsamassiivi killustatus paralleelselt kulgevate Tartu- Jõhvi maantee, 330 kV kõrgepingeliinide ning nende vahel asuvate lageraiealade kumulatiivse mõju tõttu suurim. Trassikoridoride ja teedevaheliste metsaalade kaitse alla võtmine on suunatud eeskätt metsamaastiku sidususe säilitamisele ja seal kehtestatakse piiranguvööndi kaitsekord. Metsisemäng on märgitud kahanev arvukusega, mõjuteguriteks elupaiga alal asuv tihe teede ja kuivenduskraavide võrgustik ning piiranguvöönd tehtud ulatslikud harvendusraied. Metsise kaitse tagamiseks võetakse kaitse alla püsielupaigast lääne-loodesse ja kirdesse jäävad riigimetsamaad, mis tagavad sidususe Kuru metsise elupaiga ning Kauksi ja Sälliku ning Võhma-Kuru metsisemängude vahel. Kuru metsise püsielupaiga ja sellega piirnev metsa-ala on oluline ühenduslüli Lääne- ja Ida-Alutaguse vahel, mida põhja poolt piiravad iisaku asula ja seda ümbritsevad põllumajandusmaastikud, lõuna poolt 140 m laiune 330 kV liini koridor ning Peipsi-äärsed tiheasustus- ja puhkealad. 2.6. Oonurme metsise püsielupaik (KLO3000038) Oonurme metsise püsielupaiga (369,94 ha: 90,82 ha skv, 279,12 ha pv) piiranguvöönd kattub kokku 86,4 ha ulatuses lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndiga (50,4 ha Mihklimurru lendorava püsielupaiga, 29,7 ha ulatuses Kaukvere lendorava püsielupaiga ja 6,1 ha Põldemasaare lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga) ja nendel aladel kehtib praegu ja edaspidi sihtkaitsevööndi kaitsekord. Täiendavalt arvatakse sihtkaitsevööndisse 41,1 ha piiranguvööndi maad. Püsielupaigast 20,86 ha on eramaid, mis asuvad Mihklimurru ja Põldemasaare lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga kattuval alal ning need jäävad ka edaspidi sihtkaitsevööndisse. Kuigi Oonurme metsise mänguaegse elupaiga kaitstust võib pidada heaks, on püsielupaiga ulatus kanade suvist elupaiganõudlust arvestades ebapiisav – 3 km raadiuses on kaitse all napilt 25% elupaigast. Täiendavalt võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimetsamaad, mille kaudu seotakse tervikuks eraldiasuvad ringikujulised Pikanoka ja Siimu lendorava püsielupaigad  2.7. Ongassaare metsise püsielupaik (KLO9105919) Ongassaare metsise püsielupaik (515,02 ha: 169,72 skv, 345,3 pv) paikneb tervenisti riigi omandis oleval maal. Püsielupaik hõlmab Pikassilla soo (id: 82 389 221) ja Taga-Varesmetsa (id: 22 312 016) metsisemängu, millest viimane on piirkonna esinduslikuim (2019: 11‒12 kukke). Rahvuspargiga liitmisel arvatakse sihtkaitsevööndisse 233 ha senist piiranguvööndi ala. Tsoneeringu muutmise vajadus on tingitud metsise elupaikade ebapiisavast kaitstusest. Taga- Varesmetsa metsisemängu kese jääb püsielupaigast väljapoole ning 1 km raadiuses paiknevast mänguaegsest elupaigast on kaitse all vaid 26%, kus kehtiv piiranguvööndi kaitsekord ei vasta metsise mänguaegsele elupaiganõudlusele. Eelnimetatud põhjusel laiendatakse kaitstavat ala ka püsielupaika ümbritsevatele riigimaadele mis tagab Ongassaare ja Kamarna metsise püsielupaiga omavahelise sidususe ning laiemas plaanis Agusalu soostiku põhjaosas asuva mitmekesise ja loodusväärtuste poolest rikkaliku maastikukompleksi tervikliku kaitse. Ongassaare püsielupaik asub Agusalu loodus- ja linnualal ning seal paiknevate loodusdirektiivi elupaigatüüpide looduslikus seisundis rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) seisundi säilimine ja paranemine peab olema tagatud. 2.8. Ratva metsise püsielupaik (KLO3000039) Ratva metsise püsielupaigast (215,3 ha: 46,9 ha skv, 168,3 ha pv) eraomandis on 61,9 ha, mis asub piiranguvööndis ning rahvuspargiga liitmisel nende osas tsoneering ja kaitsekord ei muutu. Piiranguvööndi riigimaast rahvuspargiga liitmisel arvatakse 92 ha senist piiranguvööndi ala sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmise vajadus on tingitud metsise mänguaegse elupaiga ebapiisavast kaitstusest, kus mängupaiga kese koos vahetu mängualaga jääb piiranguvööndisse. Ratva metsisemäng (id: 2 102 492 266) on kahaneva arvukusega (2017: 5 kukke, 2022: 3 kukke), mille puhul on oluliseks mõjuteguriks on piiranguvööndis toimunud raied ja toimiva kraavituse tagajärjel toimunud puistu tihenemine. Ratva metsise püsielupaik jääb ühtlasi Muraka linnu- ja loodusalale, mis ühtlasi seab ranged kohustused sealsete loodusdirektiivi elupaigatüüpide vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) seisundi säilitamiseks ja paranemiseks. 2.9. Ristikivi metsise püsielupaik (KLO3000040) Ristikivi metsise püsielupaik (341,78 ha: 121,13 ha skv, 220,65 ha pv) asub tervenisti riigimaal. Metsise kaitse tõhustamiseks arvatakse püsielupaiga ala tervenisti sihtkaitsevööndisse ning võetakse kaitse alla püsielupaika ümbritsevad riigimetsamaad. Olemasolevates piirides püsielupaik katab napilt üksnes 1 km raadiuses metsise mänguaegse elupaiga ruumilised vajadused ning hea elupaigakvaliteediga kunagine võimas Ristikivi metsisemäng (id: 241 686 632) on oma hiilgust taastamas (2009: 18 kukke, 2018: 9 kukke, 2024: 16 kukke). Soo lõunaosast leiti 2024. aastal 18 kukega tedremäng. Kaitstava ala laiendamine tagab kvaliteetse ja kuivendusest ja raietest vähemõjutatud Lemmaku soo-Ristikivi raba tervikliku soo- ja metsamaastiku säilimise ning laiemas plaanis tekitab funktsionaalse elupaigakompleksi Alutaguse rahvuspargi lahustükina kaitse all oleva Laevasoo ning Rannapungerja jõe ja Jõhvi-Tartu maantee vahelisele alale, mis lisaks Ristikivile hõlmab Kauksi (Id: 1 236 269 389), Sälliku (Id: 436 988 640) ja Rajasoo (Id: -778 227 353) metsisemängu.  3. Kalakotka püsielupaigad 3.1. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3001504) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Riigimaal asuv püsielupaik asub Alajõe metsise püsielupaiga (KLO3000026) piiranguvööndis, mis arvatakse rahvuspargiga liitmisel sihtkaitsevööndisse. Ühtlasi arvatakse sihtkaitsevööndisse püsielupaigast põhja poole jäävad seni kaitseta riigimaad, mis tagab EELISesse kantud kalakotka elupaiga KLO9128324 tervikliku kaitse. 3.2. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3001632) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,4 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Riigimaal asuv püsielupaik asub Alajõe metsise püsielupaiga (KLO3000026) piiranguvööndis, mis arvatakse rahvuspargiga liitmisel sihtkaitsevööndisse. Ühtlasi arvatakse sihtkaitsevööndisse püsielupaigast põhja poole jäävad seni kaitseta riigimaad, mis tagab EELISesse kantud kalakotka elupaiga KLO9128324 tervikliku kaitse. 3.3. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3002464) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab kalakotka elupaiga KLO9128324 tervikliku kaitse. 3.4. Ees-Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3002161) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad tagamaks seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127182 terviklik kaitse. Ühtlasi võetakse kaitse alla Kaasiku (Lõpe soo) lääneosa ja sealsed tedre elupaigad. 3.5. Ees-Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001346) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad alad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127182 tervikliku kaitse. Ühtlasi võetakse kaitse alla Kaasiku (Lõpe soo) lääneosa ja sealsed tedre elupaigad. 3.6. Imatu kalakotka püsielupaik (KLO3001499) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulise ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad seni kaitseta riigimetsamaad, mis tagab nii kalakotka elupaiga KLO9128327 kui ka Pikasilla soo sookoosluste ning Luiska luitestiku kriivade ja metsakoosluste tervikliku kaitse. 3.7. Jaama kalakotka püsielupaik (KLO3002015) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulise ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaigast 5,4 ha on eraomandis ja 7,2 ha riigi omandis, millest Alutaguse rahvuspargiga liidetakse üksnes riigimaa osa. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad seni kaitseta riigimetsamaad, mis lisaks kalakotka elupaigale KLO9124808 tagab ka maastikulise sidususe kaitse alla olevate Feodorisoo ja Struuga luhtade vahel. 3.8. Kassisaare kalakotka püsielupaik (KLO3001276) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 10,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulise ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka seni kaitseta püsielupaigaga piirnev Agusalu soostikku kuuluv Kassisaare soo, mis lisaks sookoosustele tagab ka kalakotka elupaiga KLO9126515 tervikliku kaitse. 3.9. Lõpe kalakotka püsielupaik KLO3001155 LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127182 tervikliku kaitse. Ühtlasi võetakse kaitse alla Kaasiku (Lõpe soo) lääneosa ja sealsed tedre elupaigad. 3.10. Pikasilla kalakotka püsielupaik (KLO3002384) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulise ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad seni kaitseta alad riigimaal, mis tagab nii kalakotka elupaiga KLO9128327 kui ka Pikasilla soo sookoosluste ning Luiska luitestiku kriivade ja metsakoosluste tervikliku kaitse. 3.11. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3001503) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127181 tervikliku kaitse ning Agusalu soostiku lõunaosas asuva kuivendusest vähemõjutatud Garbaata soo ja märgade metsade soodsa seisundi säilimise. 3.12. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3002160) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127181 tervikliku kaitse ning Agusalu soostiku lõunaosas asuva kuivendusest vähemõjutatud Garbaata soo ja märgade metsade soodsa seisundi säilimise. 3.13. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3002016) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9124809 tervikliku kaitse ning Agusalu soostiku lõunaosaga piirnevate metsakoosluste soodsa seisundi säilimise. 3.14. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3001920) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,2 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9124809 tervikliku kaitse ning Agusalu soostiku lõunaosaga piirnevate metsakoosluste soodsa seisundi säilimise. 3.15. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3002970) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9124809 tervikliku kaitse ning Agusalu soostiku lõunaosaga piirnevate metsakoosluste soodsa seisundi säilimise. 3.16. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001345) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9128336 tervikliku kaitse ning Muraka soostiku lõunaosas asuva Roostoja Laukasoo säilimise. 3.17. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3002163) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127184 tervikliku kaitse. Püsielupaik kattub Ristikivi metsise püsielupaiga (KLO3000040) piiranguvööndiga, mis arvatakse rahvuspargile liitmisel samuti sihtkaitsevööndisse. 3.18. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001507) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,0 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127184 tervikliku kaitse. Püsielupaik kattub Ristikivi metsise püsielupaiga (KLO3000040) piiranguvööndiga, mis arvatakse rahvuspargile liitmisel samuti sihtkaitsevööndisse. 3.19. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001506) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,5 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9127184 tervikliku kaitse. Püsielupaik kattub Ristikivi metsise püsielupaiga (KLO3000040) piiranguvööndiga, mis arvatakse rahvuspargile liitmisel samuti sihtkaitsevööndisse. 3.20. Sälliku kalakotka püsielupaik (KLO3002407) LKS § 50 lg 2 p 2 alusel piiritletud 12,6 ha suurune püsielupaik hõlmab ringikujulist ala 200 meetri raadiuses ümber pesapuu. Püsielupaik asub riigimaal ja seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mida ei muudeta. Rahvuspargiga liidetakse ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab seni vaid osaliselt kaitse all oleva kalakotka elupaiga KLO9128686 tervikliku kaitse ning Võhmajärve soo põhjaosa säilimise.  3.21. Sälliku kalakotka püsielupaik (KLO3002304) 0,06 ha suurune püsielupaik on seni kaitseta osa kalakotka pesapuu ümber 200 meetri raadiuses ringist, mis jääb väljapoole olemasolevat rahvusparki. Kaitse alla võetakse ka püsielupaigaga piirenvad riigimetsamaad, millega tagatakse kalakotka elupaiga KLO9127183 terviklik kaitse. 4. Muude liikide kaitseks kehtestatud püsielupaigad 4.1. Kaatermu must-toonekure püsielupaik (KLO3000492) Kaatermu must-toonekure püsielupaik (21,6 ha: 6,8 pv, 14,8 skv) jääb 8,5 ha ulatuses eraomandis olevale maale, mis hõlmab kogu piiranguvööndi ja 1,7 ha sihtkaitsevööndi alast. Alutaguse rahvuspargile liidetakse püsielupaiga sihtkaitsevööndi ala, mille osas senist tsoneeringut ja kaitsekorda ei muudeta. Kuna senises ulatuses kaitstav ala (21,6 ha) ei kata terviklikku metsamassiivi eelistava liigi elupaiganõudlusi ja liigi elupaik KLO9128329 ei ole piisavalt kaitstud, laiendatakse kaitstavat elupaigaala lõuna suunas asuvatele riigimaadele, kus praeguse püsielupaiga ja olemasoleva rahvuspargi Kivinõmme lahustükki vahelisel alal leidub veel vanu sobivaid metsakooslusi. 4.2. Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaik (KLO3000569) Riigimaal asuv 6,1 ha suurune püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ja see liidetakse Alutaguse rahvuspargile tervenisti. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigast ida poole jäävad riigimetsamaad, kuna haruldaste samblikuliikide ökoloogilisi eelistusi arvestades ei pruugi loode-kagusuunaliselt väljavenitatud 70 m laiune ja 640 m pikkune püsielupaik pikas perspektiivis tagada liikide säilimist, kuna elupaik asub tervenisti servaefekti mõjualas. Põhja poolt piirneb püsielupaik vahetult Oonurme metsise ja Mihklimurru lendorava püsielupaigaga, mis liidetakse samuti rahvuspargiga. 4.3. Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik (KLO3000570). 10,4 ha suurune püsielupaik asub riigimaal. Koos püsielupaiga rahvuspargiga liitmisele võetakse piiranguvööndina kaitse alla ka püsielupaigaga piirnevad riigimetsamaad, et tagada halvasti levivale liigile levikuvõimalused ja välistada vahetult leiukohaga piirnevatel aladel võimalike lageraiete negatiivne mõju. 4.4. Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik (KLO3001220) 4,8 ha suurune püsielupaik asub riigimaa sihtkaitsevööndis. Alutaguse rahvuspargiga liidetakse nii püsielupaiga ala kui ka seda ümbritsev Pikasilla soo tervenisti. Lisaks sihtliikidele väikesele käopõllele ja Rusowi sõrmkäpale kasvab püsielupaigas kõdu-koralljuurt, sookäppa, kahelehist käokeelt ja kuradi sõrmkäppa, lääneosas on männi-soomussambliku ning haruldaste ja ohustatud liikide leidumispotentsiaal ümbritsevas soos on suur. 4.5. Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik (KLO3001223) 8,5 ha suurune püsielupaik asub 1,3 ha ulatuses eramaal. Kogu elupaik on sihtkaitsevööndis. Püsielupaik on moodustatud väikese käopõlle kaitseks, kuid siin asuvad ka kaitsealuste kuradi- sõrmkäpa ja roomava öövilke kasvukohad. Veerežiimi tagamiseks laiendatakse kaitstavat ala põhja-ida suunas olevatel riigimaadele, mis tagab nii elupaigaks olevate sookoosluste säilimise kui suuremas mastaabis Luiska luitsestiku, Pikasilla soo ja Taga-Varesmetsa esindusliku maastikukompleksi säilimise. 4.6. Männisinelase püsielupaik (KLO3000002) 9,6 ha suurune männisinelase püsielupaik 1,2 ha asub eramaal. Rahvuspargiga liitmisel kaitsekord ei muutu ja lisaks männisinelasele kaitstakse ka loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*). Sihtliik männisinelane on taigametsade relikt, kelle elupaik on seotud vanade põliste männikutega, sealhulgas on oluline järjepideva metsamassiivi suurus. Seetõttu võetakse kaitse alla ka püsielupaigaga lääne pool paiknev riigimetsamassiiv. Kuna liike ei vaja täielikku majanduskeeldu, vaid pigem struktuurilist ja vanuselist heterogeensust, piisab piiranguvööndi kaitsekorrast. 4.7. Uuetoa väike konnakotka püsielupaik (KLO3000300) 22,9 ha suurune püsielupaik asub täielikult riigimaal sihtkaitsevööndis. Lisaks rahvuspargiga liidetavale püsielupaiga alale võetakse kaitse alla ka püsielupaigaga piirnevad riigimaad 4.8. Kuru merikotka püsielupaik (KLO3001372) Ringikujuline 12,5 ha suurune püsielupaik on piiritletud 200 m raadiuses ringina ümber pesapuu. Rahvuspargiga liidetakse püsielupaiga riigimaal asuv osa, 1,9 ha püsielupaigast asub eramaal ja seda rahvuspargiga ei liideta. Ühtlasi võetakse kaitse alla püsielupaigaga piirnevad riigimaad, mis tagab võhma luitestiku ja luidetevahelise väikesoode kompleski tervikliku loodusliku seisundi säilimise. 4.9. Roostoja merikotka püsielupaik (KLO3001459) Ringikujuline riigimaal asuv 12,5 ha suurune püsielupaik on piiritletud 200 m ringina ümber pesapuu ja see liidetakse rahvuspargiga tervenisti. Kaitsealaga liidetakse ka püsielupaika ümbritsevad maad Ristikivi raba – Lemmaku soo vahelise kuivendusest ja raietest vähemõjutatud loodusmaastiku soodsa seisundi säilitamise eesmärgil.