Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus

Ministeeriumid Andmekaitse Inspektsioon Meie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1 Andmekaitse Inspektsioon Riigiprokuratuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame teie seisukohti kuni 03.septembrini 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, seletuskiri Markko Künnapu 53911687 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898  EELNÕU 30.05.2025 Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Päringu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata andmeliiklusandmete kohta elektroonilise side seaduse tähenduses võib menetleja teha elektroonilise side ettevõtjale prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal või kohtu loal.“; 2) paragrahvi 901 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Menetleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud päringu kirjalikus või elektroonilises vormis. Elektroonilise side ettevõtja vastab eelnimetatud päringule kiireloomulise päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades võimalik.“. § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta elektroonilise side seaduse tähenduses, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses on kirjalik või elektroonilises vormis päring andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) andmeliiklusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180) artikli 3 punktis 11 nimetatud andmed;“; 1 2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: “(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1 nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“; 3) paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinnas … ………………. 2025 ______________________________________________________________________________ Algatanud Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr 2  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Kokkuvõte lihtsas keeles: Euroopa Kohus otsustas, et riigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda kõikide klientide sideandmete (kes, millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) säilitamist ega nende andmete kasutamist süüteomenetluses. Süüteomenetluses võib Euroopa Kohtu otsuse järgi kasutada ainult neid sideandmeid, mida sideettevõte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks (näiteks teenuste planeerimiseks ja arvete esitamiseks). Kuna kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, keelasid Eesti kohtud sideandmete tõendina kasutamise Eestis üldse ära. Nii aga on väga keeruline tõendada näiteks telefonikelmusi või kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad suhtlevad omavahel justnimelt internetis ja telefonitsi. Selle eelnõuga muudetakse seadusi nii, et neid sideteenuste andmeid, mida sideettevõtjad niikuinii oma tarbeks säilitavad, saab ka politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada. Telefonikõnede ja sõnumite sisu see seadus ei puuduta. 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse seadustikku (VTMS) ja elektroonilise side seadust (ESS) ning lahendada praktikas tekkinud probleemid KrMS § 901 lõikes 2 nimetatud sideandmete päringute ja sideandmete kasutamisega kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste andmeliiklusandmete pärimist sideettevõtjatelt; sideseansside sisule (sõnumite, kõnede, alla ja üles laetud failide sisu) juurdepääsu eelnõuga ei reguleerita. Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis võimalik kriminaal- ja väärteomenetluse raames kasutada sideandmeid, mis on saadud sideettevõtjatelt üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse tulemusena. Euroopa Liidu Kohus on aga leidnud, et selliselt kogutud sideandmeid ei tohi süüteomenetluses kasutada, sest see ei vasta Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuetele. Muudatuse eesmärk on tagada, et tehtavad sideandmete päringud ja nende andmete kasutamine oleks Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi lubatud kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid, mida sideettevõtjad on säilitanud üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse alusel. Muudatus näeb ette, et edaspidi tekib õiguskaitseasutustel võimalus kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid nende sideandmete kohta ja kasutada neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma äriliste eesmärkide täitmise jaoks. Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna iga- aastane päringute maht eeldatavasti jääb samasse suurusjärku võrreldes senisega. Kuna sideettevõtjad säilitavad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks, siis muudatus ei too neile kaasa täiendavat halduskoormust. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning suurendab elanike põhiõiguste kaitset ja Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus toob inimestele selgema kaitse nende sideandmete kasutamisel, sideettevõtjatele täpse õigusliku aluse päringutele vastamiseks ning ilma suurt lisakoormust tekitamata õiguskaitseasutustele 1 kindlad protseduurireeglid, mis ühtlustavad ja lihtsustavad andmete kättesaamist kriminaal- ja väärteomenetluses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 14, väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 19 ja elektroonilise side seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 10. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel tekkinud probleemide lahendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga muudetakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i teksti ning viiakse kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil sideandmete päringute tegemine ja sideandmete kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Hetkel on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda kuritegevusega. Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele, mida sideettevõtjad säilitavad ärilistel eesmärkidel, ning nende kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 Tulenevalt 13.05.2024. a Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 on praktikas tekkinud olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses kasutada. Prokuratuur on loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901 alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo 2 tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina kriminaalmenetluses lubatud, on vaja nii KrMS-i kui ka ESS-i muuta nii, et uurimisasutustel tekiks võimalus teha kriminaalmenetluse jaoks päring sideandmete kohta, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ning sõltumata riigi pandud säilitamiskohustusest. 01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Vastava eelnõu (kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud seletuskirjas selgitati eelnõu eesmärgi kohta muu hulgas, et nii Euroopa Liidu Kohtu praktika, eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-746/18, kui ka Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16- 6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning see ei ole seotud riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega. Sellel põhjusel leidis seadusandja juba toona, et juhul kui päring tehakse ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, on sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS § 1111 alusel säilitatud andmeid. Samas, kuna ESS § 1111 jäi senisel kujul kehtima, võimaldas see Tartu Ringkonnakohtul eeldada, et andmed on esitatud ning saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest – või vähemalt ei ole võimalik lausalise säilitamiskohutuse tõttu säilitatud andmete edastamist võimalik välistada. Seetõttu on vaja KrMS § 901 ning andmete esitamisega seotud ESS-i sätteid muuta. KrMS § 901 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus sideandmete päringu ja sideettevõtja poolt andmete edastamise faktiga seoti ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ning eeldati, et isegi juhul, kui päringu objektiks olid ärilisel eesmärgil töödeldavad andmed, edastas sideettevõtja (ka) andmed, mis on tal olemas tulenevalt ESS-is pandud säilitamiskohustusest. Seetõttu jäetakse eelnõu kohaselt KrMS-ist välja viide ESS §-le 1111. Praegu näeb ESS § 112 ette päringule vastamise korra ja tähtajad. Kuna see säte viitab omakorda ESS §-le 1111, ei oleks see viide eelnõu jõustumisel enam korrektne. Sellel põhjusel lisatakse eelnõuga KrMS §-i 901 lõige 21, millega nähakse ette päringule vastamise tähtajad. Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ning jäetakse sealt välja viide ESS §-le 1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. Selle asemel nähakse ette, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta ESS tähenduses. Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka kohus, kuna see võib olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel ei ole kohtumenetluses rolli, mistõttu kehtiv sätte sõnastus ei ole ses osas kooskõlas menetluse üldise loogikaga. Uues sõnastuses viidatakse päritavatele andmetele kui andmeliiklusandmetele (traffic data). See termin tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543 1 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1741863396896, artikkel 3 „Mõisted“. 11) „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine. 3 artikli 3 punktist 11 ning lisatakse ka ESS-i teksti. Andmeliiklusandmed tähendavad tehnilist laadi andmeid sideseansi kohta ja ei hõlma seansi käigus edastatava informatsiooni sisu. Sideseansi käigus edastatava teabe sisule juurdepääsemise kohta kehtivad eeskätt kriminaalmenetluse seadustiku jälitustoiminguid puudutavad sätted ning neid eelnõuga ei muudeta. Ühtlasi täiendatakse KrMS § 901 lõikega 21, millega nähakse ette päringu tegemine kas kirjalikus või elektroonilises vormis, samuti päringule vastamise tähtajad. Vormi juures on oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt elektronposti teel. Sideettevõtja, kellele menetleja on esitanud andmete kohta päringu, peab kiireloomulise päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades võimalik, andma menetlejale teavet kõnesolevas paragrahvis ettenähtud andmete kohta. Sarnane päringute regulatsioon ja tähtajad on sätestatud ka kehtivas ESS §-s 112. Seega päringute tegemine ja nendele vastamine toimub nagu varem, muutub aga õiguslik alus kriminaalmenetluse eesmärgil päringute tegemiseks. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 2 VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eespool toodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega. Paragrahvist jäetakse välja viide ESS §-le 1111 ning tuuakse sisse andmeliiklusandmete termin. Päringu tegemise alused ja eesmärgid jäävad samaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta sarnaselt KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päringuga. Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu § 3 p-d 1–3 ESS § 2 täiendatakse punktiga 11 ja võetakse kasutusele andmeliiklusandmete termin. Sama andmeliiklusandmete termin tuuakse sisse ka kriminaalmenetluse seadustikku. Kehtiv ESS ei defineeri andmeliiklusandmeid ning selle asemel on antud andmekategooriate loetelu ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3. Selleks, et KrMS-i alusel tehtavat päringut eraldi määratleda, on otstarbekas võtta kasutusele andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu määruse (EL) 2023/1543 artikli 3 punktist 11. Andmeliiklusandmete näol on tegemist sideseanssi kirjeldavate tehniliste andmetega, sideseansi sisu andmeliiklusandmed ei hõlma. Määruse kohaselt on andmeliiklusandmed teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine. Kuna määruses toodud definitsioon ei anna ammendavat loetelu andmekategooriate kohta ning jätab selle lahtiseks, jääb see lahtiseks ka ESS-is. Kuna tegemist on Euroopa Liidu määrusega, ei ole võimalik seda riigisisese õigusega kitsendada. 4 Siin tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et määruse definitsioon täpsemate andmekategooriate kohta ei ole ammendav ning on tingitud ühelt poolt soovist olla paindlik ning teiselt poolt vajadusest olla õigusaktis tehnoloogianeutraalne. Oluline on arvestada tehnoloogia arenguga ning vajadusega hõlmata ka muid tulevikus kasutatavate tehnoloogiliste lahendustega tekkida võivaid andmeid. Samas ei hõlma need andmed mitte mingil juhul teenuse osutamisel edastatavate sõnumite sisu. Tegemist on metaandmetega, mis tekivad sideettevõtja poolt kasutatavates süsteemides ning on seotud sõnumi edastamise ja vastuvõtmise fakti ja muude asjaoludega, nagu näiteks allikas, sihtkoht, asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, formaat. Lisaks sõltuvad andmete hulk ning nende kategooriad sideettevõtja osutatavatest teenustest ning kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest, millest ühe puhul võib tekkida rohkem ning teise puhul vähem metaandmeid. Kuna siinse eelnõu kohaselt saab päringut esitada andmete kohta, mida sideettevõtja säilitab ärilisel eesmärgil, sõltub päringu objektiks olevate andmete hulk ja koosseis oluliselt ka konkreetsest sideettevõtjast ning tema antud hinnangutest ja tehtud otsustest andmete vajalikkuse ning säilitamisaja kohta. ESS § 102 muudatuse ning uue lõikega 21 nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge kohustus avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Muudatuse kohaselt saaks sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse KrMS-is ja VTMS-is sätestatud korras ja alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901 muudatuse kui ka VTMS § 312 muudatusega, kus nähakse ette tingimused ja alused andmeliiklusandmete saamiseks sideettevõtjale päringu esitamise kohta. ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koostoimes ESS §-dega 103 ja 104 sideettevõtja võimaluse ja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on lubatud kliendi nõusolekuta andmeid avaldada. Et tagada selgus, et päringuid võib teha ning andmeid avaldada ka kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, on vaja lisada uus lõige. Oluline on eristada andmeid, mida sideettevõtja säilitab ilma riigi pandud säilitamiskohustuseta ärilisel eesmärgil, ning andmeid, mida sideettevõtja säilitab vaid seetõttu, et talle on pandud selline kohustus ESS § 1111 kohaselt. Kuna viimati nimetatud alusel säilitatud andmete kasutamine ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud, sätestataksegi, et süüteomenetluse käigus esitatud päringutele vastamisel võib sideettevõtja esitada ainult neid andmeid, mida ta säilitaks ka juhul, kui tal ESS § 1111 alusel andmete säilitamise kohustust ei oleks. Andmeid, mida sideettevõtja oma ärilistel eesmärkidel säilitaks lühema perioodi vältel kui ESS §-s 1111 sätestatud aeg, saab kriminaalmenetluse eesmärgil väljastada vaid siis, kui need andmed oleksid sideettevõtjal olemas ka ilma ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustuseta. Regulatsiooni kehtestamisel kaaluti ka võimalust sätestada KrMS-is, et lausalise sideandmete säilitamise tõttu olemas olevate andmete kasutamine tõendina ei oleks lubatud. Üksnes tõendite lubatavuse tagantjärele hindamisel ja lubamatute tõendite tõendikogumist väljaarvamisel põhinev kriminaalmenetluslik regulatsioon ei kaitseks aga piisavalt inimeste õigust eraelu puutumatusele, kuna sideandmed saaksid siis ikkagi uurimisasutusele teatavaks. Paragrahvi 1111 muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõike 11 punktid 1 ja 3. ESS § 1111 lõige 11 näeb ette asutused, kellel on õigus esitada päring ESS § 111 1 alusel säilitatud andmete kohta. Punktides 1 ja 3 nähakse praegu ette võimalus esitada päring nende andmete saamiseks kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil. Riigikohus leidis oma 18.06.2021. a otsuses nr 1-16-6179, et kuna ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei ole 5 nende andmete kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud. Seetõttu on vaja kehtetuks tunnistada normid, mis võimaldavad teha ESS § 1111 alusel säilitatud andmete kohta päringuid kriminaal- ja väärteomenetluse jaoks. Kuna edaspidi toimuks KrMS-i järgi päringutele vastamine ESS § 102 alusel ja üksnes ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, puudub vajadus saada ESS § 1111 kohaselt säilitatavaid andmeid. Muudatuse tulemusena ei saaks KrMS-i ega VTMS-i järgi tehtud päringuid enam seostada andmetega, mille kohta on riik kehtestanud ESS § 1111 kohaselt säilitamiskohustuse. Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Vastavalt PS §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal kriminaal- ja väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus ka kooskõlla Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga sideandmete päringute tegemise ja kasutamise kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/15432. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i regulatsiooni, et tagada sideandmete kohta päringute tegemine kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse jaoks ning viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1543. 6. Seaduse mõjud Sihtrühm Muudatuste sihtrühmad on eelkõige kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal- ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud uurimisasutused3. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VtMS § 312 lõikes 1 loetletud kohtuvälistel menetlejatel4. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on sideandmete saamise võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, 12. juuli 2023, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks 3 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 4 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet. 6 Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad5, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada andmeid, mida nad on säilitanud ärilistel eesmärkidel. Sideettevõtjatele eelnõukohase regulatsiooni jõustumisega täiendavaid kohustusi ei panda. Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt ESS §-le 102 ärilisel eesmärgil säilitada. Eelnõuga laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset. Päringute tegemise alused nii KrMS-s kui ka VtMS-s jäävad endiseks ning asutuste ring, kellel on õigus päringuid teha, ei muutu. Päringute objektiks on edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ärilisel eesmärgil ning sõltumata ESS-is sätestatud säilitamiskohustusest. Sellel põhjusel ei too muudatused kaasa ka sotsiaalseid mõjusid. Muudatuste tulemusena viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning nendega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid, kuna nähakse ette selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus nende andmete kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. See aitab lahendada kohtupraktikas kujunenud olukorda, kus Eesti seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu on sideandmete tõendina kasutamine praktiliselt üldse võimatu. Päringute võimaldamine tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi kohtuväliste menetlejate, uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. Päringute tegemise alused on jätkuvalt KrMS-is ja VTMS-is, kuid muutub õiguslik alus andmete väljastamiseks sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks võimaldab tulevikus vähendada vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete kasutamise kohta. Senine praktika on näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel tehakse suhteliselt erandlikult ning kuni 31.10.2024 on päringute arv aastas järjest vähenenud. Kui 2022. aastal esitati 291 taotlust ja 2023.aastal 280 taotlust ning perioodil 01.01.2024– 31.10.2024 esitati sideandmete päringuks kokku vaid 153 taotlust. 6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele) Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna päringute maht jääb eelduslikult sarnasele tasemele nagu eelnevatel aastatel. Samuti säilitavad sideettevõtjad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks. Samas muutub oluliselt selgemaks õiguslik regulatsioon sideandmete päringute tegemise kohta. Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus õigusselgust - praegu kohtupraktikas valitsev mõnetine segadus lahendatakse selge regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi selge, milliseid sideandmeid ja missuguses mahus saab 5 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2. 7 süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide jaoks tähendab eelnõukohaste muudatuste jõustumine seda, et nendele osutatavate sideteenuste tehnilisi andmeliiklusandmeid saab edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses, milles need andmed on sideettevõtjal olemas ettevõtja enda äriliste eesmärkide täitmiseks. Võrreldes ESS §-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid vähem ning neid säilitatakse lühemat aega, mistõttu andmesubjekti eraelu puutumatus on eelnõu jõustumise järel kaitstud seni seaduses sätestatust suuremas mahus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne muudatustega eelduslikult kulude kasvu ega vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu mõjutaks riigi tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu üldises korras jõustumine jätab nii menetlejatele kui ka sideettevõtjatele piisava aja muudatuste rakendamiseks valmistumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr (allkirjastatud digitaalselt) 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-0904 - Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0190ae85-18e3-44e4-8e86-18faced4854a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0190ae85-18e3-44e4-8e86-18faced4854a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main