Seisukohad ja parandusettepanekud Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirjale

Keskkonnaameti Viru regioon Kunderi 18 44307 Rakvere 28.10.2015 nr KA-JUH-13/557 CC: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 10117 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn Seisukohad ja parandusettepanekud Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirjale Eesti Energia Kaevandused AS on esitanud 22.04.2014 keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa taotluse põlevkivi kaevandamiseks Estonia II mäeeraldisel. Taotluse materjalid on leitavad keskkonnaministeeriumi avalikust dokumendihaldusest aadressil http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10351&op=doc_details&dok_id=649174&asutus_id=1. Taotletav kaevanduse maa-ala on valitud nii, et sellest on välja jäetud looduskaitselised objektid (joonis 1), sh avalikustamisel olev Jõuga maastikukaitseala, mille piires põlevkivivaru on kategoriseeritud passiivseks keskkonnaministri 10.07.2008 käskkirjaga nr 919. Joonis 1. Jõuga maastikukaitseala asend Estonia II põlevkivi taotletava mäeeraldise suhtes (Rohelised alad- olemasolevad kaitsealad, rohelised kontuurid – planeeritavad kaitsealad). EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee Arvestades taotletava kaevanduse sügavust, saab taotletava tegevuse keskkonnamõjude puhul rääkida eelkõige põhjaveetaseme alandamisest ja võimalikust maapinna vajumistest. Kamberkaevandamisel maapinna vajumisi üldjuhul ei toimu. Kaevandamisest põhjustatud mõju keskkonnale saab leevendada mitmeti. Alade, mille all ja vahetus läheduses on maapinna langatuste vältimine vajalik, tuleb kaevandamisel kasutada kamberkaevandamist ja projekteerida piisava suurusega hoidetervikud (mittepurunevad, eluaegsed). Kõiki mõjutegureid on võimalik jälgida ja registreerida vastavate regulaarsete mõõtmistega. Seire kohustus on kaevandajal ja selle sageduse ning ulatuse määrab loa välja andja keskkonnalubades. Eesti Energia AS on selgel seisukohal, et avalikustatud Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirja koostamisel ei ole asjakohaselt kaalutud kaitseala all lasuva põlevkivi kaevandamise võimalikkust. Määruse seletuskirjas peatükis 2.5.3 on öeldud, et „praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.“ Antud juhul ei ole ilmselgelt analüüsitud, kas keskkonnaregistris arvel olevat põlevkivi on võimalik kasutada ilma kaitse-eesmärke ohustamata. Peatükis 2.5.4.3 nenditakse vaid paljasõnaliselt, et maavarade kaevandamine hävitaks Kõnnu oosipaigastiku pinnavormid, väärtuslikud kooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Ilmselgelt on siin silmas peetud pealmaa kaevandamise mõjusid millega reeglina kaasnebki eelkirjeldatu, samas on jäetud tähelepanuta, et kaitseala all lasuv põlevkivivaru on Kõnnu oosipaigastiku alal ca 65 m sügavusel ning senine kaevandamispraktika sellistel sügavustel, osutab üheselt maapinna reljeefi säilitamise võimalikkusele sobiva kaevandamistehnoloogia kasutamisel. Mõju elupaikade tingimustele on ka olnud väga erinev ulatudes mõju puudumisest olulise mõjuni ning sõltudes tegevuse spetsiifikast, veerežiimi ja geoloogilise ehituse eripärast jm. Määruse seletuskirja peatükis 2.5.2 on öeldud, et kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega. On arusaadav, et kaitsekorra kehtestamisel lähtutakse eelkõige looduskaitseseadusest, kuid kaitsekord peab olema kooskõlas ka kõigi teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, sealhulgas maapõueseaduses sätestatud maapõue kaitse põhinõuetega. Viimaste kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Tasub ka silmas pidada säästva arengu seaduse §2s sätestatud looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alustega, mille kohaselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Lisaks sätestab maapõueseadus, et maavara kaevandamisloa andmisest keeldutakse kui loa taotleja kavatseb kasutada allmaakaevandamist ja kaevandamine kahjustab kaitstavat loodusobjekti. Seega viitavad seadusandlikud aktid vajadusele ning maapõueseadus annab otseselt võimaluse kaaluda, kas tegevus võib kaitstava loodusobjekti all olla lubatav või mitte. Käesoleva määrusega soovitakse kehtestada paraku ilma vastava sisulise kaalutlust, hinnangut või uuringut tegemata, rangeim eeskiri, muutes seega viidatud maapõuesätte tühiseks ning jättes arvestamata riigi erinevate huvide koos rakendamise võimalikkust. Meie hinnangul on nii 2008. aastal maavaravarude kategooria muutmisel passiivseks kui ka kaitse- eeskirja määruse koostamisel lähtutud pelgalt looduskaitseseaduses sätestatust ning jäetud kaalumata muudest õigusaktidest tulenevad asjaolud, eelkõige põlevkivi kaevandamise võimalikkus maastikukaitseala alt. Eesti Energia AS on eeldanud, et kaevandamisloa menetluse kestel on võimalik muuhulgas ka hinnata taotletava tegevuse mõju Jõuga maastikukaitsealale ning vajadusel üle vaadata ka kaitse eeskiri ning kaitseala aluse varu kategooria. Olukorras, kus kaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus on käivitunud sõltumatult kaevandamisloa taotluse menetlusest tuleb kindlasti üle vaadata ka kaitse-eeskirja otstarbekus allmaakaevandamise mõttes. Leiame, et kaitsealal menetluse käigus ei ole haldusorgan piisavalt rakendanud haldusmenetluse seaduse §6 kohast uurimispõhimõtet ning jätnud selgitamata olulise tähendusega asjaolud erinevate riigi huvide, maavara kaevandamise ja looduse kaitsmise samaaegsest teostatavusest. Samuti on haldusorgan jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, et kaitseala piiride muutmine tingib kaevandamisloa taotluse menetluses vajaduse kaevandamisloa taotluse muutmiseks, seega võib menetletav haldusakt piirata oluliselt Eesti Energia Kaevandused AS õigusi, mistõttu haldusorgan oleks pidanud meid menetlusest teavitama haldusmenetluse seaduse § 47 kohaselt. Eesti Energia AS peab võimalikuks loodukaitse seaduse tõlgendamist selliselt, et tegevused, mis ei ole lubatud kaitsealal, võivad olla lubatud kaitseala kohal või kaitseala all. Juhul kui haldusorgan on lähtunud kaitseala kaitse-eesmärkide seadmisel allmaakaevandamise võimalikkuse käsitlemata jätmisel nimetatud seisukohast, palume see ka selgelt ja üheselt määruse seletuskirjas avaldada. Lisaks Kivinõmme (Jõuga) maastikukaitseala lahustükkidele jääb Estonia II mäeeraldisele veel mitmeid väiksemaid looduskaitselisi alasid (Kõnnu dendraarium, Kaatermu must-toonekure püsielupaik, Agusalu looduskaitseala lahustükk jt), kus ligikaudu 14 mln t põlevkivi on hinnatud passiivseks analoogselt Kivinõmme (Jõuga) maastikukaitse all oleva varuga. Leiame, et ka nende kaitsealauste objektide puhul on asjakohane kaaluda kaitsekorraldus kooskõlas võimaliku allmaakaevandamisega. Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõud selliselt, et maavaravarude kaevandamine maastikukaitseala all on kaitse-eesmärkide tagamise korral lubatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Vals juhatuse liige  Keskkonnaameti Viru regioon Kunderi 18 44307 Rakvere 28.10.2015 nr KA- JUH-13/557 CC: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 10117 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn Seisukohad ja parandusettepanekud Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirjale Eesti Energia Kaevandused AS on esitanud 22.04.2014 keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa taotluse põlevkivi kaevandamiseks Estonia II mäeeraldisel. Taotluse materjalid on leitavad keskkonnaministeeriumi avalikust dokumendihaldusest aadressil http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10351&op=doc_details&dok_id=649174&asutus_id=1 . Taotletav kaevanduse maa-ala on valitud nii, et sellest on välja jäetud looduskaitselised objektid (joonis 1), sh avalikustamisel olev Jõuga maastikukaitseala, mille piires põlevkivivaru on kategoriseeritud passiivseks keskkonnaministri 10.07.2008 käskkirjaga nr 919. Joonis 1. Jõuga maastikukaitseala asend Estonia II põlevkivi taotletava mäeeraldise suhtes (Rohelised alad- olemasolevad kaitsealad, rohelised kontuurid – planeeritavad kaitsealad). Arvestades taotletava kaevanduse sügavust, saab taotletava tegevuse keskkonnamõjude puhul rääkida eelkõige põhjaveetaseme alandamisest ja võimalikust maapinna vajumistest. Kamberkaevandamisel maapinna vajumisi üldjuhul ei toimu. Kaevandamisest põhjustatud mõju keskkonnale saab leevendada mitmeti. Alade, mille all ja vahetus läheduses on maapinna langatuste vältimine vajalik, tuleb kaevandamisel kasutada kamberkaevandamist ja projekteerida piisava suurusega hoidetervikud (mittepurunevad, eluaegsed). Kõiki mõjutegureid on võimalik jälgida ja registreerida vastavate regulaarsete mõõtmistega. Seire kohustus on kaevandajal ja selle sageduse ning ulatuse määrab loa välja andja keskkonnalubades. Eesti Energia AS on selgel seisukohal, et avalikustatud Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirja koostamisel ei ole asjakohaselt kaalutud kaitseala all lasuva põlevkivi kaevandamise võimalikkust. Määruse seletuskirjas peatükis 2.5.3 on öeldud, et „praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.“ Antud juhul ei ole ilmselgelt analüüsitud, kas keskkonnaregistris arvel olevat põlevkivi on võimalik kasutada ilma kaitse-eesmärke ohustamata. Peatükis 2.5.4.3 nenditakse vaid paljasõnaliselt, et maavarade kaevandamine hävitaks Kõnnu oosipaigastiku pinnavormid, väärtuslikud kooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Ilmselgelt on siin silmas peetud pealmaa kaevandamise mõjusid millega reeglina kaasnebki eelkirjeldatu, samas on jäetud tähelepanuta, et kaitseala all lasuv põlevkivivaru on Kõnnu oosipaigastiku alal ca 65 m sügavusel ning senine kaevandamispraktika sellistel sügavustel, osutab üheselt maapinna reljeefi säilitamise võimalikkusele sobiva kaevandamistehnoloogia kasutamisel. Mõju elupaikade tingimustele on ka olnud väga erinev ulatudes mõju puudumisest olulise mõjuni ning sõltudes tegevuse spetsiifikast, veerežiimi ja geoloogilise ehituse eripärast jm. Määruse seletuskirja peatükis 2.5.2 on öeldud, et kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega. On arusaadav, et kaitsekorra kehtestamisel lähtutakse eelkõige looduskaitseseadusest, kuid kaitsekord peab olema kooskõlas ka kõigi teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, sealhulgas maapõueseaduses sätestatud maapõue kaitse põhinõuetega. Viimaste kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Tasub ka silmas pidada säästva arengu seaduse §2s sätestatud looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alustega, mille kohaselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Lisaks sätestab maapõueseadus, et maavara kaevandamisloa andmisest keeldutakse kui loa taotleja kavatseb kasutada allmaakaevandamist ja kaevandamine kahjustab kaitstavat loodusobjekti. Seega viitavad seadusandlikud aktid vajadusele ning maapõueseadus annab otseselt võimaluse kaaluda, kas tegevus võib kaitstava loodusobjekti all olla lubatav või mitte. Käesoleva määrusega soovitakse kehtestada paraku ilma vastava sisulise kaalutlust, hinnangut või uuringut tegemata, rangeim eeski r i, muutes seega viidatud maapõuesätte tühiseks ning jättes arvestamata riigi erinevate huvide koos rakendamise võimalikkus t . Meie hinnangul on nii 2008 . aastal maavaravarude kategooria muutmisel passiivseks kui ka kaitse-eeskirja määruse koostamisel lähtutud pelgalt looduskaitseseaduses sätestatust ning jäetud kaalumata muudest õigusaktidest tulenevad asjaolud, eelkõige põlevkivi kaevandamise võimalikkus maastikukaitseala alt. Eesti Energia AS on eeldanud, et kaevandamisloa menetluse kestel on võimalik muuhulgas ka hinnata taotletava tegevuse mõju Jõuga maastikukaitsealale ning vajadusel üle vaadata ka kaitse eeskiri ning kaitseala aluse varu kategooria. Olukorras, kus kaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus on käivitunud sõltumatult kaevandamisloa taotluse menetlusest tuleb kindlasti üle vaadata ka kaitse-eeskirja otstarbekus allmaakaevandamise mõttes. Leiame, et kaitsealal menetluse käigus ei ole haldusorgan piisavalt rakendanud haldusmenetluse seaduse §6 kohast uurimispõhimõtet ning jätnud selgitamata olulise tähendusega asjaolud erinevate riigi huvide, maavara kaevandamise ja looduse kaitsmise samaaegsest teostatavusest. Samuti on haldusorgan jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, et kaitseala piiride muutmine tingib kaevandamisloa taotluse menetluses vajaduse kaevandamisloa taotluse muutmiseks, seega võib menetletav haldusakt piirata oluliselt Eesti Energia Kaevandused AS õigusi, mistõttu haldusorgan oleks pidanud meid menetlusest teavitama haldusmenetluse seaduse § 47 kohaselt. Eesti Energia AS peab võimalikuks loodukaitse seaduse tõlgendamist selliselt, et tegevused, mis ei ole lubatud kaitsealal, võivad olla lubatud kaitseala kohal või kaitseala all. Juhul kui haldusorgan on lähtunud kaitseala kaitse-eesmärkide seadmisel allmaakaevandamise võimalikkuse käsitlemata jätmisel nimetatud seisukohast, palume see ka selgelt ja üheselt määruse seletuskirjas avaldada. Lisaks Kivinõmme (Jõuga) maastikukaitseala lahustükkidele jääb Estonia II mäeeraldisele veel mitmeid väiksemaid looduskaitselisi alasid (Kõnnu dendraarium, Kaatermu must-toonekure püsielupaik, Agusalu looduskaitseala lahustükk jt), kus ligikaudu 14 mln t põlevkivi on hinnatud passiivseks analoogselt Kivinõmme (Jõuga) maastikukaitse all oleva varuga. Leiame, et ka nende kaitsealauste objektide puhul on asjakohane kaaluda kaitsekorraldus kooskõlas võimaliku allmaakaevandamisega. Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõud selliselt, et maavaravarude kaevandamine maastikukaitseala all on kaitse-eesmärkide tagamise korral lubatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Vals juhatuse liige