dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

Kultuuriministeerium · 13. märts 2025
Viit
65
Registreeritud
13. märts 2025
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2025 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Kaarel Nestor

Failid

  • 📎65 13.03.2025 Ministri põhitegevus.asice487 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 13.03.2025 nr 65 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 ja kultuuriministri 8. novembri 2022. a määruse nr 19 „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ (edaspidi määrus) § 19 lg 1 punkti 2 ja § 23 punkti 4 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 24. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 7-10/.1/2023_75 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „2023-2026 regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetuste taotlusvoor““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Kehtna Vallavalitsuselt (edaspidi toetuse saaja) tagasi 2023-2026 regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus summas 16 154 eurot. 2. Tunnistan osaliselt, punktis 1 toodud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1.9. 3. Tuginedes määruse § 19 lõikele 4 tuleb toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast Kultuuriministeeriumile kui toetuse andjale tagasi toetus summas 16 154 eurot. Toetus tuleb tagasi kanda Rahandusministeeriumi pangakontole EE891010220034796011 või EE932200221023778606 viitenumbriga 2800047436 ning selgitusse märkida: „kultuuriministri 24. märtsi 2023. a käskkirja nr 7- 10/.1/2023_75 toetuse osaline tagastamine“. 4. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus Toetuse saaja esitas 31. jaanuaril 2023. a Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „2023-2026 regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetuste taotlusvoor“ taotluse projekti elluviimiseks summas 80 000 eurot. Taotluse ning määruse § 8 lg 2 järgi jaguneb projekti abikõlblikkuse periood neljaks osaks kalendriaastate kaupa – toetuse saaja taotles toetust igaks kalendriaastaks (2023-2026) 20 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas toetuse saaja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks, arvas toetuse saaja määruse § 15 lõike 1 alusel kultuuriministri 11. aprilli 2023. a käskkirja nr 98 „Taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ toetatavate tervisespordikeskuste nimekiri“ punktiga 1.9 toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja, rahuldas taotluse täies mahus ja eraldas taotluse rahuldamise otsuse punktiga 1.9. toetuse saajale 2023. aastaks toetust 20 000 eurot. Toetuse saaja ei kasutanud 2023. aastaks eraldatud toetust täies mahus ära. Määruse § 15 lõike 4 alusel on võimalik mõjuval põhjusel ja toetuse andja nõusolekul taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise edasilükkamist järgmisesse kalendriaastasse. Taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise aasta viimasel tööpäeval. Toetuse saaja esitas vastava taotluse Kultuuriministeeriumile 29. detsembril 2023. a, milles kirjeldas, et kasutas 2023. aastal ära 3846 eurot ning taotles kasutamata jäänud 16 154 euro edasi lükkamist 2024. aastasse. Kasutatud toetuse (summas 3846 eurot) kasutamise kohta esitas toetuse saaja Kultuuriministeeriumile aruande 9. jaanuaril 2024. a, millest nähtub, et taotluses toodud tegevused jäid osaliselt ka ellu viimata. Taotluse kohaselt oli perioodil 05.2023 - 12.2023 kavandatud silla projekteerimine ja rekonstrueerimine, kuid esitatud aruande kohaselt telliti 2023. aasta jooksul vaid suusasilla rekonstrueerimise projekt, kuid suusasild jäi rekonstrueerimata. Kultuuriministeerium nõustus kasutamata jäänud 2023. aasta toetuse (sealjuures 2023. aasta tegevuste) edasi lükkamisega 2024. aastasse 16 154 euro ulatuses ning aktsepteeris toetuse saaja aruande toetuse kasutamise kohta 3846 euro ulatuses. Toetuse andja eraldas kultuuriministri 14. märtsi 2024. a käskkirja nr 52 „Taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ toetuste eraldamine“ punktiga 1.9. toetuse saajale 2024. aastaks toetust 20 000 eurot. Toetuse andja saatis 27. novembril 2024. a kõikidele toetuse saajatele teate 2024. aasta tegevuste aruande esitamise tähtaja saabumise kohta. Samuti julgustati teates vajadusel küsimuste korral toetusmeetme koordinaatori poole pöörduma. Toetuse saaja Kultuuriministeeriumi poole meetmega seotud küsimustega ei pöördunud. Toetuse saaja esitas 10. jaanuaril 2025. a toetuse andjale 2024. aasta toetuse kasutamise aruande, mille alusel kasutati 2024. aastal toetust summas 3147,6 eurot. Aruandes taotleti kasutamata 2024. aasta toetuse edasi lükkamist 2025. aastasse 16 852,4 euro ulatuses. Määruse § 15 lõike 4 kohast taotlust toetuse edasi lükkamiseks Kultuuriministeeriumile ei esitatud. 10. jaanuaril 2025. a esitatud aruandest nähtub, et toetuse saaja ei ole 2024. aasta jooksul ära kasutanud 2023. aasta toetust summas 16 154 eurot ning 2024. aasta 20 000 euro suurusest toetusest on toetuse saaja kasutanud ära vaid 3147,6 eurot. Samuti nähtub aruandest, et toetuse saaja ei viinud 2024. aasta jooksul jätkuvalt ellu tegevusi silla rekonstrueerimiseks ega ka taotluse kohaselt 2024. aastaks planeeritud tegevusi valgustuse projekteerimiseks, rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Kuigi toetuse saaja avaldas aruandes soovi 2024. aasta kasutamata toetus summas 16 852,4 eurot järgmisesse 2025. aastasse edasi lükata, ei ole see taotlus esitatud nõuetekohaselt ega tähtaegselt määruse § 15 lõike 4 järgi. Toetuse saaja ei ole avalduse hilisemat esitamist põhjendanud, mistõttu puudub alus ka taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nõuetekohase taotluse esitamata jätmise tõttu ei ole toetuse andjal võimalik 2024. aasta toetust järgmisesse kalendriaastasse edasi lükata. Toetuse andja edastas 27. jaanuaril 2025. a toetuse saajale teate, et vastavalt esitatud aruannetele ja määruse § 15 lõike 4 kohase taotluse esitamata jätmise tõttu on toetuse saajal tekkinud kasutamata 2023. aasta toetuse jääk summas 16 154 eurot ning 2024. aasta toetuse jääk summas 16 852,4 eurot ning vastavate summade tagastamata jätmisel kavandab Kultuuriministeerium kasutamata toetuse tagasi nõuda. Teates palus toetuse andja esitada toetuse saajal omapoolne seisukoht kavandatava otsuse osas 3 tööpäeva jooksul. Nimetatud aja jooksul toetuse saaja omapoolseid seisukohti ei esitanud, mistõttu pöördus toetuse andja selgituste saamiseks toetuse saaja poole 3. veebruaril 2025. a telefoni teel. Telefonikõnele järgnevalt esitas toetuse saaja 7. veebruaril 2025. a täiendava taotluse 2024. aastal kasutamata jäänud toetuse edasi lükkamiseks 2025. kalendriaastasse. Samuti selgitas toetuse saaja, et suusasilla rekonstrueerimise takistuseks on suusasilla maksumus, mis on algses eelarves planeeritust kujunenud suuremaks, ja mille katmiseks lisavahendeid ei ole siiani leitud. Samuti selgitas toetuse saaja, et rajada kavandatud veevõtukoht asub maastikukaitsealal ja osaliselt sihtkaitsevööndis, ning selleks on vajalik kaitseala valitseja ehk keskkonnaameti kooskõlatus, mida toetuse saaja ehitusloa menetluse raames ei saanud. Veevõtukoha rajamine oli taotluse järgi planeeritud 2025. aastaks. 2024. aastaks planeeritud valgustuse projekteerimise, rekonstrueerimise ja ehitamise tegevuste teostamise jätmise kohta toetuse saaja selgitusi ei andnud. Kuna ka 7. veebruari 2025. a teates ei põhjendanud toetuse saaja toetuse edasi lükkamise taotluse hilisemat esitamist, ei olnud toetuse andjal nõuetekohase taotluse esitamata jätmise tõttu jätkuvalt võimalik 2024. aasta toetust järgmisesse kalendriaastasse edasi lükata, kuigi tegevuste edasi lükkumine on toetuse saaja teate järgi põhjendatud. Toetuse andja põhjendas antud seisukohta ning jagas täiendavaid selgitusi toetuse saajale 10. veebruari 2025. a telefonikõnes, samuti põhjendas toetuse edasi lükkamise taotluse rahuldamata jätmist kirjalikult 13. ja 17. veebruaril toetuse andmise keskkonnas. Selle järel avaldas toetuse saaja soovi aruande täiendamiseks, mida toetuse andja talle võimaldas. Toetuse saaja esitas toetuse andjale täiendatud aruande 13. veebruaril 2025. a ning sellest nähtub, et 2024. aasta toetust on kasutatud 6295,2 euro ulatuses ning kasutamata 2024. aasta toetuse jääk on 13 704,8 eurot. Toetuse andja kiitis esitatud aruande 13. veebruaril 2025. a heaks ning saatis toetuse saajale täiendava teate, et toetuse saajal tuleb vastavalt määruse § 20 punktile 6 toetuse andjale tagastada 2023. aastal kasutamata jäänud toetus summas 16 154 eurot ning 2024. aastal kasutamata jäänud toetus 13 704.8 eurot. Toetuse saaja tagastas 2024. aasta kasutamata toetuse summas 13 704.8 eurot 18. veebruaril 2025. 2023. aasta kasutamata toetust summas 16 154 eurot toetuse saaja toetuse andjale ei tagastanud. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ning tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2, § 20 punktile 6 ja § 23 punktile 4, teen toetuse osalise tagasinõudmise otsuse summas 16 154 eurot, kuivõrd toetuse saaja ei viinud ellu taotluses toodud tegevusi – silla rekonstrueerimist, valgustuse projekteerimist, rekonstrueerimist ja ehitamist – ega tagastanud kasutamata jäänud 2023. aasta toetuse jääki koos aruandega määruse § 20 punkti 6 kohaselt. Toetuse saaja on HMS § 40 kohaselt ära kuulatud ning oma selgitused ja põhjendused vastavalt eeltoodule esitanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel