LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2024-31.12.2024 T oetuse saaja andmed Juriidiline nimetus SA Eesti Ajaloomuuseum Registrikood 90014603 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Krista Sarv, teadusdirektor,
[email protected] , 696 8695 Projektijuhi nimi Veronika Portsmuth Projektijuhi telefon ja e-posti aadress
[email protected] , 5277335 Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Muusikakogu käsikirjade rakendusuuring T oetuse kasutamise lõpp aruanne P rojekti p eamised tulemused SA Eesti Ajaloomuuseumi muusika arhiivkogu käsikirjade uurimi se käigus on t ulnud välja mitmed seni teadmata ja esitamata teosed. Käsikirjade uurimise esimese projekti raames on läinud põhirõhk Eduard Oja, Evald Aava, Rudolf Tobiase, Artur Kapi ja Heino Elleri käsikirjad ega töötamisele. Töö lähtepunktiks oli terve käsikirjade kogu žanri või koosseisu lõikes läbitöötamine ning seejärel valiku tegemine, mi llised teosed võiks id professionaalsetele interpreetidele, muusikateadlastele v õi muusikaõppuritele huvipakkuvad olla. Valiku tegemisel oli lähtepunktiks ka käsikirjade kui arhiivisäilikute seisukord ning teoste kunstiline väärtus, lisaks ka aspekt, kas teosed on juba laiemale ava likkusele kättesaadavad ( näiteks kirjastatud või plaadistatud kujul) , kui teos on juba ilmunud, siis kas väljaanne on praeguseks hetkeks vananenud või mitte. Projekti käigus sai valik teostest no odigraafikasse viidud, et need oleks mugavalt kasutatavad. Lisaks ilmusid teoste loomist ja taustinfot avavad tekstid SA Eesti Ajaloomuuseumi populaarteaduslikul platvormil Ajaveeb (kaks teksti on ilmunud, üks veel ilmumas) . Noteeritud teoste juurde on loodud ka kriitilised kommentaarid ja sissejuhatavad eessõnad. Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Materjali kaardistamine ja valiku tegemine: juuni, juuli. Valitud autorite käsikirjaliste teoste analüütiline uurimine: august- november. Spetsialiseerumine vastavalt huvide ja erialaprofiilile. Ühe uurija esmaseks uurimisteemaks osutusid klaveriminiatuurid , teine keskendus Eduard Oja sümfoonilisele muusikale , kolmas koorimuusikale (sealhulgas nii üksikutele lauludele kui ka suurvormile) . Valitud autorite kä si kirjaliste teoste süstematiseerimine koosseisude, sh instrumentide, žanrite, loomingulise ajatelje ja ajastu vaates: juuli-aug ust . Valitud autorite käsikirjaliste teoste ettevalmistamine digitaalsesse noodigraafikasse viimiseks , parandused : november-detsember . Konteksti loovate tekstide (sh sissejuhatuste, heliloojate elulugude) ning nooditeksti täiendavate kriitiliste kommentaaride kirjutamine: november-detsember. Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Valitud autorite käsikirjaliste teoste analüütilise uurimise ning süstematiseerimise etapid olid esialgsega võrreldes vastupidises järjekorras: esmalt oli loogilisem luua tervilik ülevaade koosseisude, ž anrite ja kronoloogilise telje järgi ning alles seejärel teostest teha kitsam valik ning neid analüütiliselt uurida. Sõltuvalt uurija profiilist jaotusid valikud järgmiselt: üks uurija spetsialiseerus klaveriminiatuuridele , teine sümfoonilisele ning kammermuusikale , kolmas sellistele vormidele, kuhu oli kaasatud segakoor . Läbi töötatud klaveripalu oli 156, neist noodigraafikasse viimiseks jäid valikusse 24 pala (arvestades seejuures noodigraafiku jõudlust) : Eduard Ojalt “Eesti tants nr. 2”, “ Malgõje mi vagadas ”, “Nokturn”, “Allegro umoristico ”, “ Adagio ”; Rudolf Tobiaselt “Melanhoolia”, “ Pi fferari ”, “Meloodia”, “Gavott”, “Humoresk”, “Menuett”, “Valss”, “Sügispildikesed” ( gis -moll, h-moll ), “Õhtuhämarus”, “Masurka”, “Albumileht ” op . 10 nr. 1 ja 2, “ Andantino ” ; Evald Aavalt “Kaks plastilist tantsu”, “Mälestusleht”, “Kaks eesti tantsu”, “Prelüüd”, “ Fortepianole ”. Esimene uurija vastutas ka biograafilise materjali kokkupaneku ning sissejuhatavate tekstide loomise eest – ülejäänud kaks uurijat said keskenduda ainult noodimaterjaliga töötamisele. Teise uurija eelvalikus oli Elleri instrumentaalkammermuusika (“Kaks lüürilist pala” klaveritriole) , lõplikult läbi töötatud sai Eduard Oja “Aja triloogia” orkestriversioon, töö järgus on (noodigraafika-järgseid parandusi ootavad) “Ilupoeem” ja “Mere laul”. Kolmas uurija keskendus Evald Aava kooriloomingule. Põhjalikuma uurimistöö läbisid kantaat "Kaitse Jumal mu isamaad" ; laul segakoorile ning kahele instrumendile – klaverile ja viiulile – "Saatus ole helde" , a capella segakoorile “Sa minu püha kodumaa pind”, “Õitse maa ja müha meri”, “Me oleme põhjamaa lapsed”, “Meil aia ä ärne tänavas”. Projekti t ulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks , jätkamissuunad , esile kerkinud probleemid. Projekti tulemusena on võimalik inte rpreetidel, uurijatel ning muusikaõppuritel tutvuda eesti muusika suurkujude vähem tuntud või isegi seni esitamata-kirjastamata teostega , sealhulgas on kultuuriloo seisukohast olulised nii teoste loomise tagapõhja toetavad tekstid, millega väljaanded on varustatud ning käsikirjade erinevaid versioone analüüsivad kriitilised kommentaa r id . Klaveriminiatuuride valiku taga on võimaliku sihtgrupina peetud silmas ka veel pilliõppe alguses olevaid huvilisi – mitmed palad sobivad pedagoogiliseks r epertuaariks, samas on nii Eduard Oja, Evald Aava kui ka Rudolf Tobiase klaveriminiatuuride hulgas professionaalsetele interpreetidele väljakutseid pakkuvat muusikat. Evald Aava kooriteosed võiksid huvi pakkuda nii professionaalsetele kui asjaarmastajalikele kooridele. Eduard Oja sümfooniline muusika on nimetatud helilooja loomingu silmapaistvaim osa , projektis uuritud teostele lisanduks jätkurahastuse saamisel “Müsteeriumid” , “ Quasi Marcia Funebre ”, “Eesti tants” sümfooniaorkestrile ning sümfooniline süit “Külamoosekandid” . Jätkamissuunaks oleks ka Eduard Oja ning Evald Aava lied -duode ning instrumentaalkammermuusika käsikirjade uurimine – eeltööd on selleks juba tehtud, selline valik võimaldaks žanri poolest uurimistööd laiendada ning jõuda ka pianistidest, koorilauljatest ning sünfooniaorkestrist kaugemale (näiteks soololauljateni) . Lisaks muuseumi kanalitele – MuIs , saavad digiteeritud noodid kättesaadavaks ka EMI K-u keskkonnaks Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Hetkel on käsil e ttevalmistus ed SA Eesti Ajaloomuuseumi e-poodi või koostöös EMIKuga teoste virtuaalsel kujul avaldamiseks , teosed on viidud noodigraafikasse ning nüüd on järg keeleliste toimetuste ning kujundaja käes . Projekti on avalikkusele tutvustatud populaarteaduslike postituste kaudu SA Eesti Ajaloomuuseumi platvormil Ajaveeb. Trükkimise järel on plaanis teha valitud teoste kontsert-esitlus, kus teoste kõlamise vahel oleksid ka sõnalised tutvustused. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 50 000 Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses , Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) 1. personalikulud 29971,20 Carolin Krajnak , Valle - Rasmus Roots , Veronika Portsmuth 2. Noodigraafika tootmine 11538 ,00 Mari Amor FIE, Nee OÜ 3. Inventari soetamine 4373,77 Stanford Music 4 . projektijuhtimiskulud 4000,00 Noric Footsteps OÜ 5. Majandusvedude teenus 67,50 AVA Ekspress OÜ Kulud kokku 49950,47 € Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 49,53 eurot Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Eelarve ei muutunud Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks : toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valit ud , on selleks olemas põhjendus ; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest “ ; p rojekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi ( ETIS ) kaudu avalikult kättesaadavaks ; p rojekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti ; j uhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist ;