Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/14, 10.01.2024 Toetuse saaja nimi Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Kultuuriministeeriumi eelarves nimeliselt välja toodud organisatsioonid Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 896,000.00 € 1,008,534.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 472,500.00 € 472,500.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 472,500.00 € 472,500.00 € 344,800.00 € 329,610.00 € OMAFINANTSEERING Piletitulu (üritused, sissepääs, haridusprogrammid) 112,000.00 € 127,438.00 € Pood (publikatsioonid, meened) 43,000.00 € 45,779.00 € Ruumide ja kohviku rent, residentuuri tulu 113,200.00 € 107,660.00 € Pärdi perekonna toetus ja muud tulud, eelmiste aastate sääst 76,600.00 € 48,733.00 € 78,700.00 € 206,424.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Fondid, sponsorid, annetused 44,300.00 € 145,454.00 € Riigi Tugiteenuste Keskus (SEKMO programm 2024.a.) 31,200.00 € 38,970.00 € Lisandus 2.toetatud projekt Nordic Culture Programme (Ukraina residentuur, Loore) 3,200.00 € 3,200.00 € Nordic Culture Programme (muusikaresidentuur, APK) € 15,300.00 € Kultuurkapital € 3,500.00 € kahe proejekti toetus (1000 + 2500 eur) € € € € € € € € € € 2 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 500,600.00 € 527,890.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu 319,600.00 € 385,806.00 € 93 % Kum (354 094 eur), 10% Kaasfin (31 712 eur) Lepinguline töötasu 15,750.00 € 9,669.00 € 100 % Omafin Tööandja maksukulu 165,250.00 € 132,415.00 € 90% Kum (118 406 eur), 10% Kaasfin (14 009 eur) € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 338,000.00 € 332,343.00 € Arhiivikulud, andmebaas 34,000.00 € 25,926.00 € 100% Kaasfin Ekspositsioon 56,000.00 € 58,146.00 € 100% Kaasfin 56,200.00 € Sündmused (kontsert, vestlused, filmiõhtud, residentuur, haridusprogrammid) 63,377.00 € 100% Kaasfin Poe ja kohvikuga seotud kulud 8,400.00 € 26,399.00 € 100 % Omafin Kommunikatsioonikulud (sh.veeb, tõlkimine, fundraising) 45,600.00 € 32,519.00 € 100% Kaasfin Raamatupidamise, konsultatsiooni, auditi ja juriidilised kulud 14,800.00 € 15,133.00 € 100% Omafin Publikatsioonide väljaandmine 3,000.00 € 746.00 € 100% Kaasfin Kontori ja sidekulud 7,200.00 € 4,853.00 € 100% Omafin Lähetuskulud ja transpordi kompensatsioon 25,000.00 € 17,967.00 € 100% Omafin Koolituskulud, tervise edendamise kulud 7,800.00 € 4,670.00 € 100% Omafin Kommunaalkulud (elekter) 40,000.00 € 33,474.00 € 100 % Omafin Halduskulud (koristus, haljastus, valve, prügi jne.), residentuurimaja 40,000.00 € 49,133.00 € 100% Omafin 3 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 25,000.00 € 168,934.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Inventar (väikemööbel, stuudio ja saali varustuskulud) 10,000.00 € 1,285.00 € 100% Omafin Remonttööd 15,000.00 € 19,006.00 € 100% Omafin Residentuurimaja investeering € 148,643.00 € 76% Omafin (113 197, eelmiste aastate sääst), 24% Kaasfin (35 € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 32,400.00 € 45,585.00 € Raamatukogu 5,000.00 € 2,669.00 € 100 % Kaasfin Kindlustus ja maamaks 3,600.00 € 5,390.00 € 100% Omafin Panga teenustasud, erisoodustus 1,800.00 € 2,262.00 € 100% Omafin Nõukogu liikmetega seotud kulud 1,500.00 € 72.00 € 100% Omafin IT kulud, tarkvara, riistvara, IT hooldus 18,000.00 € 17,446.00 € 100% Omafin Esinduskulud, ürituste ja vastuvõttude kulud 2,500.00 € 1,826.00 € 100% Omafin Sekmo doktorantidega seotud kulud € 15,920.00 € 100% Omafin € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 896,000.00 € 1,074,752.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Anu Kivilo Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 02.02.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus  TEGEVUSARUANNE 20 2 4 Arvo Pärdi Keskus on Arvo Pärdi loomingulise pärandi ja sellega seotud mõttemaailma hoidja ning tutvustaja . 202 4 . aasta märksõnadeks on keskuse teadustegevuse arendamine , Arvo Pärt 90 ettevalmistus , uute toetuste leidmine ning Aliina residentuurimaja rekonstrueerimine. Keskuse sisutegevus jaguneb kaheks mahukaks osaks: Arhiivi, raamatukogu ja teadusega seotud tegevused ning Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 1.1. Arhiivi ga seotud tegevused 1. 1.1. Arhiivimaterjalide täiendamine ja loomine Loomisloo vestlused on jõudm as lõpule. Nelja teose vestlused viisid läbi Karin Rõngelep („Meie aed“ ) Hele-Mai Poobus ( „ Für Lennart in memoriam “ ) ning Maarja Tyler ( „ Scala cromatica “ ja „ Estländler “ ). Alates 2016. aastast on toim u nud 8 3 teose loomisloo vestlus t ning vormistatud on 6 2 teose loomislood . Hele-Mai Poo bus viis läbi „Üheskuulamise“ Kanon Pokajaneni teose kohta. Kai Kutman pidas loomisloo vestluste materjalide baasil ettekande J ärvi akadeemia osalejatele teosest „ L’abbé Agathon “ . Kristina Kõrver pidas ettekande “Fratrese” loomisloost ja Pärdi käsikirjade uurimisest Galway Music Residency projektis Iirimaal. Kristina Kõrver osales inglise dirigendi Stephen Laytoni projektis, kus tutvustas teose “Sieben Magnificat-Antiphonen” loomisl ugu . Kodulehel ilmus neli pikemat artiklit loomisloo vestlustest ja huvitavatest arhiivileidudest. Toimus seitse vestlus t a rhiivi jaoks mälestuste kogumise eesmärgil ( Laurie Anderson, Valentõn Silvestrov , Marina Nesteva , Stephen Layton , James MacMillan , Tõnu Kaljuste ja Eric Marinitsc h ) . Arhivaar Anneli Kivisiv töötas läbi Riigiarhiivis olev ad 29 tele-, nuku - ja joonisfilmile kirjuta tud muusika toimikud ning Eesti Raadio muusikasaadete toimikud. Anu Kivilo tutvustas Gentis , Belgias Arvo Pärdi keskuse arhiivi ja andmebaasi Flandria Kultuuriinstituudi (Flandria Arts Institute ) poolt korraldatud seminaril. Jätkuvalt k ogutakse, sorteeritakse ning kirjeldatakse uut füüsilist materjali ( ajalehed, kingitused, käsikirjad, kavalehed, fotod, CDd, DVDd, autasud, kirjavahetus jne) ja digimaterjali ( uudised, kajastused, saated, salvestused jmt) . 1.1.2 Ar hiivimaterjalide arvelevõtmine , korrastamine ja varundamine Pideva tööna jätkub arhiivimaterjalide arvelevõtmine ning kirjeldamine. 20 2 4 . aasta lõpuks on arvele võetud ja vastavalt arhiveerimise reeglitele tähistatud ning pakendatud 1 2 832 dokumenti (üks dokument sisaldab tavaliselt mitmeid faile). Jätku b arvelevõetud dokumentide kandmine APISesse . APISes on tehtud 3 9 0 9 kannet infobaasi erinevatele sakkidele. Digitaalselt võetakse arvele kontserdid üle maailma, kus esitatakse Arvo Pärdi loomingu t . 202 4 . aastal võeti arvele 912 erinevat kontserti. Kogu digiteeritud või digitaalselt saabunud materjal salvestatakse õiges vormingus ning varundatakse. Paberm aterjalide digiteerimisel oleme kasutanud tunnitasulis t e töötaja te Birgit Püve ja Hedi Rosma abi. A udiomaterjale (CD d , LP d ja kassetid) digiteeris ja kirjeldas vabatahtlikuna Doug Maskew . Digihoidla moderniseerimiseks ja säilikute arhiivipüsivuse säilitamiseks on lähiaastatel vajalik investeering. Kuna see on ajakriitiline ning sihtasutusel endal investeering u tegemiseks vahendid puuduvad , siis otsisime võimalusi, kuidas seda probleemi lahendada teenuslepingu ga, et kulud jaotuksid mitme aasta peale ning oleks tagatud pidev kaasaegne tehniline tugi. Alates 2025.aasta jaanuarist pakub teenust OÜ Reeves , kellega meil on olnud aastatepikkune koostöö digihoidla sisulistes tegevustes. 1.1. 3. APISe andmebaas ja selle arendus A PISe arendusi ei toimunud, kuna me ei ole leidnud selleks rahastust . K una infosüsteem on töös alates 2013.aastast, siis tuleb leida viise arhiivisüsteemi uuendami seks. Koos Eesti Muusika-ja Teatriakadeemiaga taotlesime Euroopa teadusgranti , mille üheks osaks oleks olnud ka infosüsteemi arendamine . Kahjuks me seda granti ei saanud. Aasta jooksul leidsime partneri (OÜ Proekspert), kes teeb 2025.aasta alguses teeb 800 tundi sponsorluse korras t asuta tööd APISe andmebaasiga ja lahendab kõige akuutsemad probleemid. Jätkub toetus programmide ning toetajate otsimine. 1.2. Raamatukoguga seotud tegevused Aastaga on raamatukogu täienenud 2 6 0 teaviku võrra. Aasta lõpu seisuga oli raamatukogus arvele võetud 5 657 teavikut, sealhulgas 4054 raamatut, 5 66 ajakirja numbrit , 2 57 heliplaati , 19 videosalvestist ning 7 61 nooti. Raamatukogu kogude kasvutempo on võrreldav eelmise aastaga. Hetkel on täiendav kasv ostudena või kingitusena saadud uutest teavikutest, samuti seni arvele võtmata heliplaatide (mis ei sisalda Pärdi muusikat) kataloogimise tulemusel. Aasta lõpus vähendasime 202 5 . aastaks perioodika tellimist veelgi võrreldes eelmise aastaga . Lõpetasime ka muusikateadusliku andmebaasi Grove Music Online tellimuse, kuna se da kasutati väga vähe ja maksumus on liiga suur. Välisperioodikast jätkame ajakirja BBC Music tellimist, samuti käivad keskuses paberil veel mitmed Eesti väljaanded: Muusika , Teater. Muusika. Kino , Postimees , Eesti Ekspress , Müürileht , Sirp . Pikemaajalisemalt töötas keskuse raamatukogus , kastutades ka APISe andmebaasi 14 uurijat. 1.3. Teaduse ning publikatsioonidega seotud tegevused Kristina Kõrver on 2.aasta teadmussiirde doktorant Tartu Ülikooli semiootika osakonnas. Tema töö teemaks on „Arvo Pärdi käsikirjad kui sisekõne helis, sõnas ja pildis: helilooja loomeprotsessi tekstoloogilise eripära analüüs“ (juhendajad Peeter Torop, Elin Sütiste ). Kristina esines Eesti esimesel humanitaarteaduste konverentsil (EHAK, aprillis) ettekandega Pärdi helikeele semantikast ning pidas külalislektorina loengu Pärdi muusika- ja mõttemaailmast TÜ välistudengitele . Maarja Tyler astus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse. Tema töö teemaks on „ Modernismi ja avangardi avaldumine Nõukogude Eesti muusikas Arvo Pärdi loomingu näitel“ (juhendaja Toomas Siitan). Teadmussiirde doktorantuuriõpinguid toetavad kaks Sektoritevahelise mobiilsuse to etusprogrammi (SEKMO) projekti. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga osalesime kahe teadusprojekti koostamisel : ERC teadusprojekt – Ettevalmistus kestis märtsist augustini. Kahjuks rahastust ei saanud . „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023–2026“ Kultuuriministeeriumis - t aotlus „Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979)“ – Projekt sai rahastuse 2025 . aastaks. 1.3.1. Arvo Pärdi keskuse 2. rahvusvaheline teaduskonverentsi ettevalmistus Jätkus APK 2. rahvusvahelise teaduskonverentsi ettevalmistus, mis toimub 2025.aasta oktoobris. Kahepäevane k onverents on üks Arvo Pärt 90 sünnipäevale pühendatud sündmustest, mis keskendub lisaks Pärdi uurimustele ka teistele humanitaaralade le. Konverentsi peaesinejaks on Har vardi Ülikooli emeriit prof essor C hristoph Wolff . Konverentsil esineb kuni 15 teadlast. 1.3. 2 . Publikatsioonid „Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt“ Raamat on pühendatud Pärdi muusikalistele tervitustele (kokku ligi 80) , mis on omalaadsed muusikalised väikevormid , mis on loodud eesmärgiga õnnitleda, tervitada või tänada. Publikatsiooni eesmärk on tutvustada seni tundmatut materjali ja käsitleda uut külge Pärdi loomingulises tegevuses. Projekti juhiks on Maarja Tyler, proje kti meeskonnas on Ardo Västrik, Karin R õngelep , Anneli Kivisiv, Kai Kutman. Need tervitused, mida on võimalik esitada, on ka salvestatud. Raamat ilmub 2025.aasta kevadel. Joonas Sildre „Kahe heli vahel “ Ilmus id tõl k e d inglise , soome ja korea keeles . Nõudlus inglise ja soome keelse raamatu järele on hea. Huvi tõlgete väljaan d mis e vastu on tundnud tśehhi ja taani kirjastu s ed. 1.4. Infokeskus Keskus haldab Arvo Pärdi loominguga seotud kirjavahetust. Väga tihe on kirjavahetus kirjastusega Universal Edition , kust küsitakse luba seadeteks, esitusteks ja muusika kasutamiseks filmides. Kuna Arvo Pärt on avalikust elust taandunud, siis on keskus n - ö Arvo Pärdi esindajaks, sh vajaliku materjali vahendaja. Keskuse ülesandeks on Pärdi loomingu uurijate teen i ndamine nii e-maili teel kui keskuses kohapeal. Üha rohkem on keskus kaasatud ka erinevate festivalide programmide koostamisel. Tihti kasutatakse keskuse kodulehe materjale erinevate kavalehtede koostamisel. 2024.aastal oli päringuid ning kohtumisi oluliselt rohkem, kuna paljud festivalid ning kontsertorganisatsioonid tähistavad Arvo Pärdi 90.sünnipäeva 2025.aastal. Lähemalt aruande ala l õi gus „Suhtlus ja koostöö teiste organisatsioonidega “. Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 202 4 . aasta l külastas keskust kokku ca 20 300 inimest , mis on ca 700 inimest vähem kui 2023.aastal (21 000 in) , kuid rohkem kui 2022.aastal ( ca 17 600 in) ning võrreldav 2020.aastaga (ca 20 000 in) . Keskuse sündmustest võttis osa ca 250 0 inimest ja ruumirendiga seotud eriüritustest ca 5 6 00 inimest. Kuna sündmusi ja ruumirendi ü r itusi oli vähem, siis oli ka nendes segmentides külastajaid vähem. H aridusprogrammide st võttis osa oluliselt rohkem inimesi, vt. 2.2 Haridusprogrammid. Keskuse külastused ja e kspositsioon iga seotud tegevused Keskust külastas 20 2 3 . aastal piletiga 10 729 inimest ( aastal 2023 külastas 10 073, 2022 .aastal 9490, 2021 . aastal 6218, 2020 .aastal 10 795 ja 2 019. aasta l 24 246 inimest). Telliti 23 9 ringkäiku ( 2023. aastal oli ringkäike 238 , 2022.aastal 239, 2021. aastal 1 50, 2020 . aastal 220 ja 2019 . aastal 444). Muuseumikaardiga külastas keskus t 866 inimest . R egistreerime piletiostu käigus ka riigid, kust külastajad saabuvad. 80% külastajatest on Eestist, kõige rohkem on välisturiste Soomest, Saksamaal t ja Lätist. Uue näituse „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil ettevalmistamine Keskuse uue näituse „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil“ kuraatoriks on Maarja Tyl e r , toimetajateks Kai Kutman ning Kristina Kõrver. Kogu näituse projektijuht on Kai Kutman . Näituse vormi teostaja on Kärt Marani ja Tuumik OÜ . Näituse tehniliseks teostajaks on RGB. Näituse esimese osa sisu valmis 2023.aastal . Kuna Eestis ei ole sellist interaktiivse raamatu vormis näitust varem tehtud, siis läks tehniliste lahendustega kauem aega. Näitus t toetas id ettevõtetest Cobalt ja F ertilitas ning eratoetajad perekond Kaldoja , Tina Liu ja Blake Neely . Näituse ava mine toimub 31.jaanuar 2025.a. N äituse 2.osa ( Tintinnabuli vaimsed allikad) ettevalmistamise ga tegeleb Aile Tooming. Taotlesime näituse 2.osa tehniliseks teostuseks toetust „Muuseumikiirendi programmist“. Kahjuks me toetust ei saanud. Ajutised näitused, a udiogiid , püsinäitus Dortmundi festivali raames toimus keskuse meeskonna poolt koostatud ajutine näitus „Arvo Pärt – Zeitinsel “ . Näituse koostasid Kai Kutman, Aile Tooming ning Karin Rõngelep. Töötajad osalesid ka näituse avamisel ning festivali kontser t i d el. Augustis toimus Paide kirikus näitus „Armastuse valem“ . Näituse koostasid Kai Kutman, Aile Tooming ning Karin Rõngelep. Seda näitust on võimalik eksponeerida ka teiste paikades. Oktoobrist novembrini oli näitus Rakvere Kolmainu kirikus ning detsembris Läänemaal Oru kultuursaalis. Arvo Pärt 90 raames tõlgitakse see näitus ka soome ning prantsuse keelde. Novembrist detsembrini eksponeerisime keskuses Arnold Schönbergi Keskuse koostatud ajutis t näitus t . Näitus oli pühendatud Schönbergi 150.aastapäevale. Näitus sai teoks tänu Austria saatkonnale. A udiogiidi ning olemasoleva püsinäituse sisu osas uuendusi 202 4 .aastal ei toimunud , küll on aga vajalik jooksvalt tegeleda nende korrashoiuga. Haridusprogrammid 202 4 . aastal jätkusid haridusprogrammid. Kuna aasta alguses pöördusime otse koolide poole, siis osales haridusprogrammides rohkem õpilasi kui eelnevatel aasta t el. Programmidest võttis osa 1443 õpilast ( 2019. aastal osales ca 1200 õpilast , 202 0 . aastal 447 õpilast , 2021. aastal 440 õpilast , 2022.aastal 976 õpilast ja 2023. aastal 914 õpilast ). Lisaks toimusid ka mõned haridusprogrammid täiskasvanutele ja võõrkeelsed haridusprogrammid . On välja kujunenud teatud koolid ja lasteaiad, kes meie keskust külastavad. Keskuse sündmused 202 4 . aasta l toimus keskuses kokku 63 avalikku sündmust, mida on kokku rohkem kui eelnevatel aastatel. Keskus e enda kureeritud sündmusi oli 2 9 , mida tegime teadlikult vähem kui eelnevatel aastatel . R ohkem oli nn. ren dikontserte . Taas andis etendusi Tallinna Linnateat e r ( „ Seitmemagajapäev “ 11 korda). Koostöö toimus Iiri ja Austria saatkondadega ning Prantsuse Kultuuriinstituudiga. Kultuurkapital toetas filmiõhtuid ning Vox Clamantise kontserti. K ülastajatel on võimalus osta lisaks sündmuse piletile ka transfeer Tallinnas t Laulasmaale ja tagasi. Teenust osutab taksofirma Premium Taxi. See aitab palju neid inimesi, kellel isiklik transport puudub. 2024.aastal kasutati seda võimalust tunduvalt rohkem kui eelmisel aastal. 2.3.1. Kontserdid Keskuses toimus 35 avalikku kontserti, millest 1 4 olid meie põhiprogrammis ning 4 olid sisulised koost öökontsertid ( Järvi akadeemia, Nargenfestival , PJK konverentsikontsert , Tallinn feat . Reval) . L isaks toimus 14 ruumirendiga avalikku kontserti ja 3 külalis/koostöökontserti ilma ruumirendita ja keskuse piletiga või tasuta sissepääsuga. 2024. aasta jooksul APKs esinenud olulisemaid interpreete: Arnold Schönbergi koor (Austria), Chamber Choir Ireland (Iirimaa), Mägi Ensemble (USA), ansambel Melpomen ja Arianna Savall (Šveits), pianist Sofja Gülbadamova (Saksamaa); Eestist Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tõnu Kaljuste, Järvi Akadeemia Sinfonietta ja Tuuri Dede , VHK orkester ja Maria Listra , Vox Clamantis , Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik ja Triinu Piirsalu, Joel Remmel ja Eesti Puhkpillikvintett: Heili Rosin-Leivategija (flööt), Soo-Young Lee (klarnet), Guido Gualandi (oboe), Peeter Sarapuu (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv) . 2.3. 2 . Vestlusõhtud Aasta jooksul toimus seitse avalikku loengut ja vestlusõhtut. Kolm vestlusõhtut toimus koostöös „ Ööülikooliga “. Vestlejateks olid Rainer Sarnet, Viivi Luik ning Lembit Peterson. Teoloogia valdkonna loengupidjateks olid Peter Bouteneff, Orest Kormaśov ja Marge Paas. Enne Schönbergi koori kontserti vestlesid Kristel Pappel ja Joonas Hellermaa. 2.3. 3 . Üheskuulamine ja luuleõhtud, teatrietendused Hele-Mai Poob u s viis läbi „Üheskuulami se “ , mille keskmes o li teos „ Kanon Pokajanen “ . Keskuse programmis toimus Tšulpan Hamatova ja Andrejs Osokins i luule ja muusikaõhtu „Unenäoline“. Kuna Tallinna Linnateateri lavastus „Seitsmemagajapäev“ oli eelmisel aastal väga populaarne, siis eten dati seda ka 2024.aastal 11 korral. 2.3. 4 . Filmiõhtud ja muusikafilmide programm 22.-24. augustil toimusid 14. korda Arvo Pärdi Keskuse Filmiõhtud , nimetuse all „ Pärt&Film “ . „Pariisi mälestused“ (2022), rež Alice Winocour „ Japon “ (2002), rež Carlos Reygadas „Klaas: minu täitumata elu“ (2023), rež Rogier Kappers Filmidele tegid Kaarel Kuurmaa ja Riin Eensalu , videotervituse kaudu ka režissöör Rogier Kappers . Filmiõhtutel käis kokku 184 külastajat. J ätkus muusikafilmide programm koostöös Heidi Pruuliga . Toimus kaks filmilinastust Klaus Mäkeläst ja Kaija Saariahost . Klaus Mäke la filmi linastusel osales ka režissöör Bruno Monsaingeon . Lisaks Filmiõhtutele ja Muusikafilmidele lisame oma programmi aegajalt filme ka laiemast teemaderingist, nt sel aastal linastus temaatilise sobivuse tõttu uus film „Nähtamatu võitlus“ ( rež . Rainer Sarnet) ning Muuseumiöö raames Dorian Supini „Isegi kui ma kõik kaotan“. Keskuse muud tegevused 3.1. Loomer esidentuuri programm 202 4 . aasta l jätkus loome residentuuri programm, mis täidab keskuse eesmärki olla loominguline kohtumispaik erinevate kunstivaldkondade esindajatele. Stipendiumikonkursile laekus 5 54 taotlust üle maailma . Stipendiaatideks valiti prantsuse helilooja Benoit Si tzia (töötas keskuses oktoobris ) ning hispaania luuletaja El ena Medel (töötas keskuses juulis ) . Elena Medeli residentuuri toetas ka Hispaania Saatkond Eestis. Jaanuaris ja veebruaris töötasid keskuses Ukraina muusikud Roksana Smirnova ja Misha Kalinin . Residentuuri toetas Nordic Culture Pointi ukraina loojatele mõeldud programm ja projekt toimus koostöös teiste Eesti loomeresidentuuridega (MTÜ Loomeresidentuurid). R. Smirnova ja M. Kalinin andsid keskuses ka kontserdi „Sosinad“ ning salvestasid oma uue plaadi koos eesti muusikutega . Lisaks stipendiaatidele oleme arendanud jõuliselt tasulist residentuuri. 2024.aastal oli keskuse s 17 oma finantseeringuga residenti. Riikidest võime välja tuua Läti, Poola, Norra, Eesti, Saksamaa, USA, Soome, Prantsusmaa jne. Mitmed residendid on käinud meil mitu korda. Tänu Eesti Kirjanduse Teabekeskusele töötasid septembris 2 nädalat residentuurimajas 2 eesti kirjanduse tõlki (Maima Grindberga ja Anna Sedloćko ya ). 2024. taotlesime toetust Nordic Culture Point’ist muusikaresidentuuride läbiviimiseks. Saime toetust 34 000 eurot, mis on mõeldud 4 Põhja- ja Baltimaade muusiku 2-kuuliseks töötamiseks Laulasmaal. Suvel toimus konkurss, välja valiti soome dźässpianist ning helilooja Joonas Haavisto , läti kontrabassimängija ja helilooja Raivis Misjuns, rootsi muusikateadlane Mark Tatlow ning norra helikunstnik Ina Otzko . Residentuurid toimuvad jaanuarist – maini 2025. MTÜ Loomeresidentuurid kandideerisid edukalt Ukraina loojatele mõeldud residentuuriprogrammis ka teisel korral ning keskusel on võimalik vastu võtta 2025.aasta lõpus-2026.aasta alguses taas üks ukraina muusik. 2024.aastal toimus keskuse loomeresidentuuri programmi arendamine. Osalesime (Saara Laurik, Nele Kivisiv ja Anu Kivilo) EIS A ( Ettev õ tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ) poolt korraldatud 6-kuulisel turismiettev õ tete teenusedisaini meistrikursusel . Osaleme MTÜ Loomeresidentuuride LOORE töös. Anu Kivilo on mtü juhatuses. LOORE’l on koostööprojekt Soome ning Rootsi vastavate võrgustikega. Toimus 3 võrgustike kokkusaamist Soomes (keskusest osales Saara Laurik) , Rootsis (keskusest osales Anu Kivilo) ja Eestis (keskusest osalesid Saara Laurik ja Anu Kivilo) . Keskus osale s Galway Music Residency projektis Iirimaal . Meie poolt valitud eesti he lilooja ja elekronmuusik Sander Saaremets töötas Galways kaks kuud. Riina Eensalu ja Kristina Kõrver pidasi d ettekande Arvo Pärdi Keskusest, “Fratrese” loomisloost ja Pärdi käsikirjade uurimisest ning juhendasi d muusika kuulamise ja maalimise töötuba. Aliina residentuurimaja sai valmis juunikuuks. Aliina arenduse kohta on p ikem kirjeldus In v esteeringute all. 3.2. Salvestamine 202 4 . aasta jooksul toimus id järgmised salvestussessioonid ja filmimised: Marta Spārniņa ( Sinfonietta Riga/ERSO teine kontsertmeister) (veebruar) Misha Kalinin ja Roxana Smirnova koos keelpillikvartetiga (veebruar) Ewa Doroszkowska (klaver) (aprill ja oktoober) Ludensemble , dir Kaspar Mänd (juuni ja oktoober) Arte tantsufilm i filmimine (juuni) Jan Woischnik muusikavideo salvestamine (juuli) Muusikaliste tervituste salvestamine (september) Intervjuude filmimine Carnegie Halli jaoks (detsember) 3.3. Eriüritused, ruumide ning tehnika rent , pood ja kohvik Ruumirendi teenust iseloomustas 2024. aastal nii tellimuste kui tühistamiste kasv, samuti keskuses toimuvate sündmuste mitmekesistumine . Kui 2023. aastal toimus keskuses 81 sündmust ja eri põhjustel tühistati või jäi teostamata 36 sündmust, siis 2024. aastal toimus keskuses 89 sündmust ja jäi teostamata 43 sündmust. V aatamata sündmuste suuremale hulgale ruumirendist saadud tulu vähenes. See oli tingitud sellest, et märksa vähem oli suuri broneeringuid, kus oleks broneeritud kogu maja . Oluliselt rohkem oli väikeseid sündmusi. Suurematest sündmustest võib välja tuua Michelin Guide auhinnagala , Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud ohvriabi konverents, ülikoolide teadusosakondade k on verents, EV presidendi vastuvõtt diplomaatidele jne. Toimus 11 Tallinna Linnateatri etendust. Eriürituste kaudu külastas keskust ca 5500 inimest. Ruumirendi teenuse osas on tunda , et üldine majanduslik olukord ühiskonnas on halvenenud, firmad ei tee enam nii palju väljasõidu üritusi. Ka riigi ja omavalitsuse poolt korraldatud sündmusi on vähem või on need väiksemamahulised. Ruumirendi teenus oli keskuse omatulu teenimise suurendamise juures prioriteet. Tegime kaks suuremat kampaaniat Facebookis ja Nobel Digitaliga kampaania LinkdIni keskkonnas . Paraku väga suurt tulemust need ei andnud. Üha rohkem pakume eriürituste puhul lisaks ruumide kasutusele enda poolt ka sisu (kontsert, keskuse tutvustus, hariduskomponentidega meistriklassid, muusika ühiskuulamised jne) . Keskuses töötab pood, kust on võimalik osta valitud plaate, noote, raamatuid, maja arhitektuuriga seotud meeneid jne. Uueks keskuse poolt kavandatud raamatuks o li lastele mõeldud värviraamat. Projektijuhiks oli Karin Rõngelep. Tootsime uue kaubana keskuse T-särgid , mille kujunduses on kasutatud Arvo Pärdi käsikirjalisi elemente. 202 4 . aasta enam müüdud too deteks o lid raamatu test Joonas Sildre raamat „ Between two sounds “ (254 tk) , „Kahe heli vahel“ ( 216 tk ) ja „in Principio “ ( 184 tk), populaarseimad plaadid olid „ Tractus “ ( 103 tk) ja „ T abula rasa “ (1 02 tk) . Poe käive oli 45 779 eurot, mis oli veidi suurem kui planeeritud (4 4 000 eur ). E-poe osakaal on 4 68 1 eurot, ehk 1 0 , 6 %. Kauba kate on ca 4 1 %. Poe käive oli 7 000 eurot suurem kui eelneval aastal. Poe eest vastutav Indra Jõgis osales muu seumipoodide koolitusel. Keskuses tegutseb kohvik. Kohviku operaatoriks on jätkuvalt firma Rullike OÜ. Koostöö kohvikuga on väga hea . Kuna suuremaid ruumirente oli vähem, siis paraku oli ka kohvikust laekuv tulu väiksem kui planeeritud. 4. Arvo Pärdi loomingu ning keskusega seotud kommunikatsioon 2024. aasta kommunikatsiooni ja turunduse märksõnad on ettevalmistused AP90 juubeliaastaks, turunduseelarve kokkuhoid ja püüdlused leia keskusele lisarahastust (taotluste kirjutamine, ruumirenditeenuse reklaam). 4.1 Ettevalmistused AP90 juubeliaastaks Juunis valmis AP90 logo, mida kasutame järgmisel aastal Arvo Pärdi sünnipäeva-aastal nii enda sündmuste kommunikatsioonis kui ka pakume seda logo eelkõige neile välismaal toimuvatele sündmustele, millega olema järgmisel aastal seotud ( Carnegie Hall, Dresdeni kunstigalerii) kui ka teistele muusikakollektiividele, kes on oma kontserdi sidunud Arvo sünnipäevaga. Detsembris avalikusta sime oma veebis nii keskuse enda tegevused AP90 raames kui ka maailmas toimuvad Arvo sünnipäevale pühendatud sündmused, mille kohta on meil info olemas. Programmi osas oleme pidevas kontaktis Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna, eesti kultuurinõunikega välismaal ning saatkondadega Eestis. 4.2. Keskuse tutunduskanalid ja t urunduseelarve kokkuhoid Keskuse majanduslikust olukorrast tingituna loobusime venekeelse raadioreklaami tootmisest, Postimehe veerureklaamist ja ei kasutanud sel aastal lisaks kordagi majaväliseid digipindu. Selline otsus tingis aga selle, et senisest veelgi suurem tähtsus oli keskuse enda kommunikatsioonikanalitel, mille kaudu infot edastada. Seda näitab ka veelgi kasvanud sotsiaalmeedia aktiivus . Kuna keskuse turunduseelarve on väga piiratud, siis on keskuse turunduses olulisel kohal keskuse enda korraldatud sündmused ning nende eel- ja järelkajastus . Avalikkusega suhtlemisel on keskuse enda esmased kanalid koduleht ning sotsiaalmeediakanalitest Facebook, Instagram ja Twitter . 2024. aastal loodi ka keskuse Link d In kanali . Meie LinkdIni kanali strateegia on näidata sellel kanali kaudu eelkõige keskuse töötajate tööalase i d saavutus i , koostöö d , artikl e id erialaajakirjades, esinemis i konverentsidel jne. Samuti kasutame LinkdIni kontot B2B reklaamideks. Esimese B2B reklaamina tegime reklaami keskuse ruumirendi teenusele. S amuti saadab keskus 4 korda aastas välja uudiskirja. 202 4 . aastal ilmus keskuselt 2 5 veebiuudist (eesti ja inglise keeles), lisaks kajastati veebis pidevalt infot teoste ettekannete kohta üle maailma. Facebookis oli aasta jooksul 203 postitust . Sotsiaalmeedia kaudu jätkasime Arvo Pärdi teoste tutvustamist loomislugude kajastuste kaudu ning teoste esiettekannete tähtpäevade kaudu, samuti jätkus keskuse sündmuste turundamine ja kommunikeerimine eel- ja järelkajastustega Uudiskirja tellijaid on 2024. aastal kokku 4403 (sh 2592 e.k ja 1811 ingl.k ). Uudiskirjade avamisprotsent on püsivalt üle 50% (kõrgeim 61,4 %), mis on väga kõrge näitaja. Üldiselt peetakse väga heaks avamisprotsendiks juba 20%. APK Facebooki lehel (loodud veebruar 2014) on 2024. novembri seisuga 17 174 jälgijat . Kõige rohkem on meil jälgijaid vanusegrupis 45-54, millele järgnevad vanusegrupp 35-44 ja 55-64. Instagramis (loodud 2018) on keskusel 7092 jälgijat ning aastane kasv on olnud 19% . Meie partneri Nobel Digital andmetel kuvati Arvo Pärdi Keskuse infot erinevates kanalites . Läbi meie koostöö on eelmise 12 kuu jooksul Arvo Pärdi Keskuse infot pakutud 1 408 709 korda, millest koheseid tegevusi on tehtud järgnevalt: sõidujuhiste kasutamine 8568 korda, kõne 686 korda, kodulehe külastus 3364 korda. Selle perioodi jooksul on kirjutatud Arvo Pärdi Keskuse kohta 81 arvustust ja viie palli skaalas on keskust hinnatud hindega 4,79 . 4. 3 . Arvo Pärdi loomingu ja tunnustuste kajastamine , suhtlus meediaväljaannetega Keskus saatis 2024. aastal välja 14 pressiteadet, mis puudutasid Arvo Pärdi autasusid (Royal Philharmonic Society kuldmedal, Monaco kultuuriteenete orden) ja tema loomingut ( Dortmundi festival) ning keskuse tegevust (näituse „Armastuse valem“ avamine Paides, residentuurid, filmiõhtud, maineka Prantsuse muusikafilmide režissöör külaskäik keskuses, Schönberg 150 tähistamine kontserdi ja näitusega) jne . Rohkelt kajastust sai Dortmundis toimunud Arvo Pärdi loomingule pühendatud festival, kus keskuse inimesed olid ka esindatud. Vikerraadio s esinesid Kai Kutman ja Karin Rõngelep , Klassikaraadios esines Karin Rõngelep . Septembris seoses Arvo Pärdi sünnipäevaga, käis Vikerraadios Arvo Pärdi loomingus ja keskuse tegevuses t rääkimas Karin Rõngelep. Riin Eensalu andis intervjuu Krakowi ajakirjale Herito Magazine . Jätk us Arvo Pärdi teoste loomelugude põhjal tema loomingu tutvustamist artiklitega. Sel aastal ilmus kaks lugu Karin Rõngelepalt („Meie aed“ ja „ Cantique des degrés “) ja üks lugu Ardo Västrikult ( „ Sei gelobt , du Baum “ ). Suurim koostööprojekt oli ARTE kanali projekt saatesarja “Dance Plus City” . Keskuses filmiti film „In Between “ , mis on vaadatav ATRE kodulehel https://www.arte.tv/en/videos/112865-007-A/in-between/ . Film on suurepärane võimalus suurendada Arvo Pärdi Keskuse kui huvitava sihtkoha nähtavust eelkõige Prantsuse ja Saksa kultuurituristide ja arhitektuurihuviliste seas. 4. 4 . Kontsertide ja loengute kommunikatsioon ja turundus Keskuses toimus aasta jooksul 29 keskuse enda korraldatud sündmust , mille turundamiseks kasutame peamiselt keskuse enda kommunikatsioonikanaleid. Kõige suurem rõhk oli sotsiaalmeedia turundusel . Sellele lisandus väikesemahuline välireklaam (15 plakatit Clear Channeli kultuuripindadel ning erinevates kultuuriasutustes, näiteks EMTA, Telliskivi), eestikeelne raadioreklaam ERRi jaamades 5. Suhtlus ja koostöö teiste organisatsioonidega, osalemine festivalidel ja erialaorganisatsioonides , Arvo Pärt 90 ettevalmistus Keskus on organisatsioonina Eesti Muusika Infokeskuse , Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Loomeresidentuuride võrgustiku LOORE liige. Anu Kivilo on Loore juhatuse liige. Lisaks on keskuse töötajad erinevate erialaorganisatsioonide liikmed (Eesti Muusikateaduse Selts, Eesti Arhivaaride Ühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jt). Kontsertide ja sündmuste osas teeme koostööd suuremate Eesti kontsertorganisatsioonide, Eesti Rahvusringhäälinguga, muuseumide ning raamatukogudega. Jätku s koostöö Järvi Akadeemia ja Nargenfestivaliga . 2024.aasta veebruaris toimu s Arvo Pärdi Festival Dortmundis . Selle festivali jaoks koostasid Kai Kutman, Aile Tooming , Karin Kopra ning Anneli Kivisiv näituse ja osalesid festivalil . Vestlusringis esine s Michael Pärt. Aprillis osalesid Michael Pärt ja Anu Kivilo EV Presidendi visiidil Berliinis, Saksamaal. Arvo Pärt 90 Toimusid mitmed kohtumised ja arutelud seoses Arvo Pärdi 90.juubeliaastaga. Väga tihe on koostöö kirjastusega Universal Edition . Keskuse inimesed tutvusta sid A rvo Pärt 90 sündmusi Kultuuriministeeriumis, Välisministeeriumi s , väli ssaadikutele jne. Koostöö on Tallinna Lennujaamaga, et kuvada AP 90 visuaale . Siin valik kultuuriorganisatsioonidest, kellega on tihedam suhtlus: New Yorgi Carnegie Hall – 2025/2026 hooaja helilooja ( Richard and Barbara Debs Composer’s Chair ). Meie tähtsündmusteks on 23.oktoobri Paavo Järvi ja festivaliorkestri ning 24. oktoobri EFK ja TKO kontsert Tõnu Kaljuste juhatamisel. Oleme koostöös Carnegie Halliga teinud intervjuusid ning saatnud materjale turunduse jaoks. APK Sihtkapitaliga p laneerime toetajatele sündmusi jne. Dresdeni Kunstimuuseum ja KUMU näitus - Spiegel im Spiegel . German and Estonian Art from Lucas Cranach to Arvo Pärt – eksponeeritud on Arvo Pärdi käsikirjalised materjalid. Pärnu Muusikafestival – on pühendatud Arvo Pärdile . Keskuses toimub 2 kontserti, esinevad keskuse muusikateadlased. Flagey kontserdimaja (Brüssel, Belgia) – läbirääkimised oktoobris toimuva festivali osas. Suurbritannia – mitmeid läbirääkimisi peab keskuse loomenõukogu liige Anna Gustafson . EF K esineb BBC Promsil , oktoobris toimub festival Oxfordis. Võimalik saatersari BBC3s. Soome – erinevad projektid toimuvad Sibeliuse Muuseum i s , Turku muusikafestival il , Tampere muusikafestival il , Oulu 2026 Euroopa kultuuripealinn as , Helsinki festival il , filmifestival il DocPoint . Prantsusmaa - Les Boréales kultuurifestival , Normandia (2025), Présences Festival ( RadioFrance 2027 ) Saksamaa - Composer -in- Residency Gewandhausorchester Leipzig (2025/2 6 ja 2026/27) Filmigrupp Accentus . – v õimalikud juubelisündmuste ülekanded . Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapital, Arvo Pärdi K eskuse Sõprade Selts ( SõSe ) , eratoetajad ja projektitoetused Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapitali tegevus e keskpunkt 2024.aastal oli esime s e tulu sündmuse Repauso ettevalmist ami n e ja läbiviimi ne juunikuus. Sündmuse esimesel päeval toimusid näituse kuraatoritu ur , tintinnabuli töötuba ja potimaalimine. Programmi viisid läbi keskuse töötajad. Teisel päeva hommikut sisustas kolmeosaline programm, ettekande, diskussiooni ja Vox Clamantise kontserdiga. Sündmuse kulminatsiooniks oli õhtusöök 80 küla lisele. Kõnesid pidasid president Alar Karis, Michael Pärt ja Ott Kaukver . Esinesid V H K keelpilliorkester ja Sting . K õ ik toetajad, kes tegid sihtkapitalile viiekohalise v õ i suurema annetuse, said enda ja/v õ i firma nimele t ä nukingitusena p ü hendatud , AP signeeritud ja raamitud “ Aliinale ” faksiimile. APK Sihtkapital toetas esimest korda keskuse tegevust 60 000 euroga. Toimusid mitmed arutelud keskuse ja sihtkapitali fundraisingu tegevuste koordineerimiseks. Keskuse Sõprade Seltsi ( Sõse ) eesmärgiks on koondada inimesed, kes nõu ja jõuga toetavad Arvo Pärdi pärandi hoidmis t ja keskuse tegevust. Hetkel on SõSe liikmeid nimekirjas ca 40 . SõSe liikmed saavad regulaarselt uudiskirja keskuses toimuvatest sündmustest ning toimub kuni kaks Sõse kokkusaamist aastas . 2024.aastal oli nendeks kohtumine Dortmundis , kuhu kutsutuid tuli vähe. Küll aga oli väga edukas Sõse kokkusaamine Pärdi Päevade raamas Tallinna s 11. septembril. Enne sünnipäevakontserti kogunesime restorani s Pegasus . Üritusel osales 30 toetajat. Sponsorid ja eratoetajad Et keskus saaks kõiki planeeritud tegevusi ellu viia , oli 2024.aasta eesmärgiks leida rohkem eratoetajaid. Jätkusid lepingud, kus saame tasuta teenust ning toetus ei väljendu rahas . Näiteks on siin Laulasmaa La Spa , kus saame kasutada tasuta tube , vastu anname teatud hulga tasuta sissepääse ning ekskursioone. Advokaadibüroo Cobalt annab tasuta juriidilist nõu. Jätkuvalt on keskuses Esteloni kõlarid ning Estonia klaver. Cobalt toetas sellel aastal ka rahaliselt uue näituse ettevalmistust. Samuti toetas rahaliselt näitust uue sponsorina Fertilitas . Soodushinnaga pakub teenust taksofirma Premium Ta xi. Oleme Tallink OneClub hüvede programmis, mis väga nähtava t kasu toonud ei ole. Alustasime koostööd Tallinna Lennujaamaga, kus saame 2025.aastal esitluspinnad tasuta, ise peame tootma reklaamid. Keskuse infoletis on Swedbanki annetusmuna , mille eest me pangale teenustasu maksma ei pea, aga toetusi on tulnud selle kaudu vähe ja peame leidma parema viisi, kuidas inimesed saaksid teha spontaanseid annetusi. 2024.aasta l leidsime firma, kes on valmis sponsorluse korras alustama APISe arendust. Proekspert teeb 800 tasuta töötundi (väärtus ca 45 tuhat eurot) 2025.aasta alguses APISe arendust . Eratoetajatest toetas näitust perekond Kaldoja. Kokku saime sponsoritelt ning eratoetajatel ca 50 tuhat eurot (ei sisalda Myriad US toetust, mis kajastub fondide all). Projektitoetused ja fondid. 2024. aasta jooksul kirjutasime 2 2 projektitaotlust erinevatesse programmidesse , fondidesse ja saatkondadesse. Taotluste mahud olid väga erinevad, alates 400 eurost kuni 2,5 miljoni euroni. Positiivselt rahuldati 11 taotlust: Nordic Culture Point – Ukraina muusikute residentuuriks (koostöö Loorega) – 3800 eur Nordic Culture Point – APK muusikaresidentuur – 3 4 000 eur ( 2024 laekus 15 400 eur ) Nordic Culture Point – Ukraina muusikute residentuur nr. 2 (koostöö Loorega) – 3000 eur (laekub 202 5) Hispaania saatkond – hispaania residendi toetuseks – 400 eur Prantuse kultuuriinstituu t – programm – 400 eur Iiri saatkond – programm – kokku toetus 8000 eur , APK kaudu 2 330 eur Austria saatkon d – programm – 8300 eur Kultuurkapital – filmiõhtud - 1000 eur Kultuurkapital – Vox Clamantise kontsert – 2500 eur Teadmussiirde doktorantuur i SEKMO nr. 2 - t oetus on aastateks 202 4 -202 8 - 124 580 eurot (2024.aasta osa oli 7670 eurot ) . Eesti kultuuri ja teadugrant – koostöös EMTAga , rahad laekuvad EMTAsse , APK osa 25 500 eur O tsustamise ootel on taotlused Art Ment or Fond Lucernis ja Kultuuriministeerium i programm ist "Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded" Raamatupidamislikult sisaldab fondide eelarve ka A meerika toetusi läbi Myriadi fondi (USAs), mis sisuliselt on eratoetajad. 2024.aastal laekunud summa Ameerikast oli 34 47 1 eurot. Keskuse nõukogu ja meeskond K eskuse nõukogus on kuus liiget . 2024.aastal nõukogu s liikmete vahetusi ei toimunud. Kuna keskuse majanduslik olukord oli kriitiline, siis toimus kolm nõukogu koosolekut. 20 2 4 . detsembri seisuga töötab keskuses täiskohaga 1 5 inimest ning osalise tööajaga kaks inime st . Lisaks on tunnitasulise lepinguga tööl neli külaliste teenindamisega seotud inimest ( suvel ja nädalavahetustel) , arhiivis töötas aasta jooksul tunnitasulise töötajana kaks digiteerija t ja loomisloo vestlu si transkribeeri s üks inime ne . Osalise tööajaga tööta vad keskuses koristaja ja aednik. Eriüritustel kasutame vabatahtlike abi. Töötajatel on oluline külast ada kontserte, kus esitatakse Arvo Pärdi teos eid . 2024.aastal saime keskuse poolt palju vähem katta kontsertide külastamisega seotud kulusid. Töötajate motivatsiooni tõstmiseks on jätkuvalt võimaldatud tegeleda tervise edendamisega . 2024.aastal toimusid töötajate motivatsiooniüritused Aliina aias ning külastasime Linnateatri renoveeritud maja. Keskuse investeeringud ja inventar 202 4 . aasta põhiline investeering oli Aliina külalistemaja arendus . Arhiivimaja renoveerimine ja sisustus sai valmis juunis ja alates juulist saime hakata majutama loomeresidente. Töötasime välja süsteemi, kuidas maja hallata , milline on maja kasutamise kord jne. Kuna keskuse majanduslik olukord oli keeruline, siis ei saanud tegeleda välisterraside uuendamisega. Samuti tuleb 2025.aasta kevadel tegeleda välishaljastusega . Kuna Aliina külalistemaja renoveerimine läks kallimaks, siis olime sunnitud aasta lõpus kasutama arvelduskrediiti. Muud inventari 2024.aastal praktiliselt ei ostetud . Keskuse eelarve 202 4. aasta keskuse eelarve oli väga pingeline. Aliina külalistemaja investeering oli tarvis lõpetada, samuti ei saanud edasi lükata näituse valmimist. Seetõttu ei olnud võimalik töötajate palku tõsta, kuigi meie palgatase jääb ajale jalgu. Keskuse tegevuseelarve tulem oli + 82 425 eurot. Kuna Aliina residentuurimaja investeeringukulu oli 148 643 eurot, siis oli aasta kassapõhise arvestuse järgi tulem – 66 218 eurot. See oli ka põhjuseks, miks tuli aasta lõpul võtta arvelduskrediit i . Selle l aastal oli keskus väga edukas kaasfinantseeri ngute leidmisel. Tulu f ondidest ja eratoetajate sponsorlus est ning annetustest oli 206 424 eurot, mis on võrreldes eelarvega + 127 724 eurot . Kultuuriministeeriumi aasta tegevustoetus oli 4 72 500 eurot , mis on sama, mis 2023. aastal . Kultuuriministeeriumi toetus t kasutati tööjõukulude katteks. See k atab ca 90% keskuse tööjõukuludest. Kunagi oli keskus teinud oma äriplaani selliselt, et Kultuuriministeeriumi tegevustoetus katab tööjõukulud ning maja ülalpidamisega seotud kulud. 2024. aastal on need kulud kokku ca 610 000 eurot.