Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-2/5072-2 Toetuse saaja nimi Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Tegevustoetus Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 1,904,046.00 € 2,145,688.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 478,437.00 € 478,437.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 478,437.00 € 478,437.00 € 1,067,979.00 € 1,282,526.00 € OMAFINANTSEERING Piletitulu+arengufond kogunenud tulemi arvelt 545,400.00 € 711,808.00 € Meenete, raamatute ja plaatide müük, e-pood 49,500.00 € 42,946.00 € Koolituste jm osalustasud 28,000.00 € 44,898.00 € Ettevõtlustulud 445,079.00 € 482,874.00 € 357,630.00 € 384,725.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Viljandi linn tegevustoetus 42,490.00 € 42,490.00 € Viljandi linna projektitoetus € 1,160.00 € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Eesti Kultuurkapital 164,340.00 € 152,897.00 € Projektitoetus KM, KÜSK jm 65,800.00 € 91,862.00 € Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 78,000.00 € 78,333.00 € Toetus välisriikidest 6,000.00 € 1,289.00 € Annetused 1,000.00 € 16,694.00 € € € € € € € € € € € 2 (5) Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 600,246.00 € 673,602.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 434,000.00 € 465,476.00 € Tööandja maksukulud 146,500.00 € 153,960.00 € Muud personalikulud 1,500.00 € 3,347.00 € Koolitused ja lähetused 18,246.00 € 50,819.00 € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 1,303,800.00 € 1,395,011.00 € Kulud esinejatele ja osalejatele 454,586.00 € 561,697.00 € Muud kulud projektidele ja tegevustele 427,504.00 € 475,084.00 € Transpordikulud 44,554.00 € 47,931.00 € Üldhalduskulud 376,256.00 € 309,507.00 € Finantskulud 900.00 € 792.00 € € € € € € € € € € € € € € € 3 (5) Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 52,137.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Põhivara: Helisüsteem EAW AC6 € 49,994.00 € Põhivara: arvutid € 2,143.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 24,938.00 € Arenduskulud € 24,938.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 1,904,046.00 € 2,145,688.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Tarmo Noormaa Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 31.01.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus  Lisa 1 Kultuuriministeeriumi 2024.aasta tegevustoetuse aruandele Eesti Pärimusmuusika Keskuse 2024. aasta tegevuse kokkuvõte MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on üleriigiliselt tegutsev valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb Eesti muusikalise pärandi õpetamise ja propageerimisega. Meie missiooniks on hoida pärimusmuusika elavat traditsiooni ja meie rahvuslikku ning paikkondlikku identiteeti laval, hariduses ja igapäevaelus. Seisame selle eest, et pärimusmuusika kestaks põlvest põlve. Meie jaoks on tähtis, et rõõm pillimängust oleks alati igaüheõigus. Soovime, et erinevate põlvkondade huvi pärimusmuusika vastu looks uusi ja inspireerivaid kohtumisi kontsertidel, pidudel, kogukonnas või digiruumis. Üheks olulisemaks lüliks on seejuures läbimõeldud ja järjepidev koostöö haridusasutuste ning kogukondadega. Usume, et pärimusmuusika ulatub kodustest piiridest kaugemale nii elavas esituses kui ka digikultuuri osana, kaotamata seejuures oma ehedat ning traditsioonidele tuginevat olemust. Oleme EV Kultuuriministeeriumile strateegiliseks koostööpartneriks panustades pärimusmuusika valdkonnas mitmekülgse tegevusega Eesti riigi kultuuripoliitika elluviimisel. Meie organisatsiooni pikaajalise, järjepideva ja sihikindla tegutsemise tulemusel on märgatavalt paranenud pärimuskultuuri ja pärimusmuusika kättesaadavus ühiskonnas. Me töötame selle nimel, et eesti kultuur oleks elujõuline, kultuurimaastik mitmekesine ning et meie tegevuste mõju jõuaks üle kogu riigi. Sarnaselt teistele kultuuriorganisatsioonidele on meie viimase aja suurimaks väljakutseks toimetulek keerulises majanduskeskkonnas – kiire inflatsioon, surve all olev eelarve, piiratud investeerimisvõimekus, väljakutsed publiku saali toomisel. Ressursside piiratus mõjutab organisatsiooni töökeskkonna arendamist ning oma eriala spetsialistide kaasamist ja nende tasustamist. Meie meeskond oli 2024. aastal 15-liikmeline (võrdluseks enne koroonaaega 2019. aastal töötas meeskonnas 21 inimest). Eesti Pärimusmuusika Keskuse 2024. aasta arendustegevuseks oli spetsiaalselt Viljandi pärimusmuusika festivali tiimile loodud arenguprogramm. Tähelepanu alla võeti tiimijuhtide koolitamine, et areneks nii meeskonna ehk vabatahtlike juhtimise oskused kui ka kasvaksid üldised juhtimiskompetentsid. Üheskoos läbiti juhtimiskoolitus ning kommunikatsioonikoolitus, kus kinnitati omavahelised kokkulepped. Eraldi tegeleti vaimsele tervisele tähelepanu pööramisega - läbiti peaasi.ee poolt kokku pandud mahukas koolitusprogramm. Sama projekti raames tegeleti teise suunana kogu tööprotsessi parandamisega – uuendati töökorralduse protsesse, tabelandmete ühtlustamist ning kasutusele võeti vastutus- ja rollikirjelduste ülestähendused protsessikirjelduskaartide (Standard Operational Procedure – SOP) näol. Projektiks saadi arengutoetus Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist. Sellel olulisel arendussammul on pikaajalisem mõju nii Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamisele kui ka laiemalt sündmuste korraldamise kvaliteedile, kuna mitmed festivali valdkonnajuhid on ka teiste Eestis toimuvate sündmustega tihedalt seotud ning seetõttu toimub oskuste ülekandmine ning laiem rakendamine Eestis tervikuna. Kohaneme majanduskeskkonnas toimuvate muutustega. Pöörame erilist tähelepanu, et kõik tehtu oleks tugeva pärimusmuusika tausta ja sisuga. Otsime pidevalt kasvavatele püsi- ja tegevuskuludele kattevahendeid omatulu kasvatades. Jälgime hoolikalt iga sündmuse majanduslikku olukorda, aga meid huvitab ka meie tegevuse laiem sotsiaal-majanduslik mõju piirkonnale ning Eestile tervikuna. Varasemalt on festivali külastajauuringut läbi viidud 2022. aastal EAS-i poolt tellitud festivalide uuringu raames. 2024. aastal viis uuringufirma LevelLab Viljandi Pärimusmuusika festivalil läbi uuringu "Metoodika väljatöötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“ raames. Uuring tõi meie kui korraldajate jaoks esile olulisi andmeid, millele edaspidi planeeringutes toetuda. Oma tegevusi planeerides lähtume EPMK strateegiast ja arengukavast 2023-2026. Me korraldame eelkõige juba väljakujunenud pikaajalisi projekte, et tagada järjepidevus ning uute ettevõtmiste puhul eelistame neid, millel on tulevikku ulatuv mõju. Loome ka uusi formaate - nt töötasime välja hooaja programmi uue formaadi – inspiratsiooniõhtute sari „Mustrid ja muusika“; tõime värskendatud kujul tagasi perehommikute sarja. Oleme kultuurisektoris oma ala professionaalid - meie meeskonnas on nii pärimusmuusikuid kui ka kõrghariduse ja pikaaegse kogemusega kultuurikorraldajaid, teeme koostööd nii valdkonnas sees kui ka oma peamiste partneritega. Alates 2023. aastast toimub EPMK hooaja programmi loomine nõuandvas kogus ehk laiendatud programminõukogus, kuhu kutsusime professionaalsed pärimusmuusikud ja kultuurikorraldajad, kes on ühtlasi erinevate pärimusmuusika kogukondade ja huvigruppide esindajad. 2024. aastal esindasime Eestit erialases välissuhtluses WOMEXil ehk Worldwide Music Expol; ETHNO ja YAM koosolekutel Bodos Norras ja mitmel pool mujal. Oma lühi- ja pikaajalised plaanid oleme sidunud kuue strateegilise eesmärgiga: 1. Pärimusmuusika ja –kultuuri teadlikkus on loomulik osa võimalikult paljude inimeste igapäevaelust. 2. Üle Eesti on loodud võimalused professionaalselt korraldatud sündmustest osa saamiseks, viies pärimusmuusika inimesteni kogu selle sisu ja esitamisviiside mitmekesisuses. 3. Pärimusmuusika rikastab hariduse andmist ja õppevorme alates alus- ja üldharidusest kuni kõrghariduse ja elukestva õppeni. 4. Pärimusmuusika alane teadmine on hästi hoitud ning sellele on avatud ligipääs erinevate väljaannete, kogude ning teiste kanalite või formaatide kaudu. 5. Talendikatele pärimusmuusikutele on loodud võimalused loominguliseks tööks, esinemisteks ning muusikaliseks eneseteostuseks nii Eestis kui ka välismaal. 6. Suure mõjuga otsuste tegemisel arvestatakse Eesti pärimusmuusikute, valdkonna õpetajate ja juhendajate ühiste huvidega. Eesti pärimusmuusika kuvand ja koostöövõimekus on rahvusvaheliselt hinnatud ning konkurentsivõimeline. Eesti Pärimusmuusika Keskus tõi 2024. aastal kokku üle 57 000 külastuse ja pälvis mitmeid tunnustusi 2024. aasta oli Eesti Pärimusmuusika Keskusele edukas ja sündmusterohke. Viisime ellu aastale planeeritud tegevuskava. Kokku tehti keskuse korraldatud sündmustele aasta jooksul üle 42 000 külastuse, ületades eelmist aastat mõne tuhande võrra, jäädes aga covidi-eelsele ajale veel mitme tuhande külastusega alla. Koos teiste korraldajate sündmustega Pärimusmuusika Aidas kogunes külastusi aasta jooksul üle 57 000. Suvine XXXI Viljandi pärimusmuusika festival teemapealkirjaga „Mustrid ja jäljed“ kogus nelja päeva jooksul kokku 27 000 külastust, Inspira kanalil vaatas festivali ülekannet ca 37 500 inimese ning ERR kultuuriportaalis oli "Ando ja sõbrad 55” kontserdil otseülekande vaatajaid ca 5700. Esinejaid oli festivalil lisaks Eestile veel 11 riigist Ghanast Norrani. Festivali atmosfääri ja kvaliteetse programmiga külastuskogemuse loomise nimel oli ametis üle 600 inimese – tiimipealikud, vabatahtlikud, koostööpartnerid, teenusepakkujad, käsitöömeistrid, kauplejad. Oma panuse andis seega keskmiselt üks inimene 45 külastaja kohta. LevelLabi poolt 2024. aasta festivalil läbi viidud uuring tõi välja, et 2/3 festivali külastajatest on nö siseturistid, kes tulevad Viljandisse mujalt Eestist, 56% siseturistidest ja 72% välisturistidest viibis Viljandi Pärimusmuusika festivali ajal piirkonnas nimelt festivali tõttu ning keskmine piirkonnas viibimise päevade hulk oli siseturisti puhul 4 päeva, välisturisti puhul 5,2 päeva. Festivalil teenusepakkujatest 45% on kohalikud ettevõtjad, kokku võtsid teenusepakkujad (toitlustajad jt) festivali ajaks tööle lisatööjõudu 41 inimest, kes tegid kokku 1422 töötundi. Festivalikülastajad jätavad festivali poolt kulutatud 1 miljoni euro tulemusena piirkonda 4 miljonit eurot, mis avaldab majandusele nähtavat mõju. Publiku lemmiksündmuste hulgas olid Pärimusmuusika Lõikuspidu ja selle kavas olnud Etnokulpide auhinnagala, mis tõi kokku 2242 hääletajat ning ETV vahendusel kandus sündmus 38 000 vaatajani. Seekordne Lõikuspidu kuulus Kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Koostöös SA Kultuuripealinn Tartu 2024 ja TÜVKA-ga korraldasime suursündmuse Pärandusfestival, mille raames olid EPMK korraldada muusika meistriklassid ja Lõikuspidu. Meistriklassid tõid kokku 50 tudengit ja õppejõudu ning 12 vilistlast ning huvilist MUBAst, Heino Elleri muusikakoolist, EMTAst ja TÜVKAst. Oleme võtnud eest vedada nn. Eesti Ringi (eelmainitud nelja kooli pärimus- ja maailmamuusikat õppivate tudengite ning õppejõudude koostöövõrgustik, koostöökohtumiste formaat), mis toimus 2024. aastal neljandat korda. Pika traditsiooniga sündmustest, mida korraldasime ka 2024.aastal, toome esile Vabariigi Pillimehe tuuri, kus üle Eesti (Karksi-Nuias, Türil, Võrus jm) 9 kontserti andsid senised 3 Vabariigi Pillimeest. Tuurist sai osa ca 1800 inimest. Tuurile järgnes Vabariigi Pillimehe konkurss, kus eelvoorus osalenud 20 pillimängija hulgast valiti neljandaks Vabariigi Pillimeheks Toomas Valk karmoškal, konkursi žüriisse kuulusid pärimusmuusik, muusikaõpetaja ja koorijuht Celia Roose, muusika- ja pilliõpetaja ning etnomusikoloog Krista Sildoja ning kolm varasemat Vabariigi Pillimeest – Juhan Uppin, Martin Arak ja Kert Krüsban. Tallinn Music Weekil tõime välja Viljandi pärimusmuusika festivali lava kontserdid. Keskusele on enda lava kureerimine TMW-l olemuslikult turundusprojekt, mille kaudu olla Viljandi pärimusmuusika festivaliga nähtaval, tutvustada festivali välisdelegaatidele ja luua kontakte koostööks. Lisaks täidab TMW-l kohalolek Keskuse sisulisi eesmärke toetada pärimusmuusika jõudmist laiema kuulajaskonnani, seda populariseerida nii Eestis kui rahvusvahelisel muusikamaastikul. TMW-l pärimusmuusika esitlusõhtu korraldamine kuulub Keskuse strateegilise eesmärgi alla, mis ütleb, et eesti pärimusmuusika kuvand ja koostöövõimekus on rahvusvaheliselt hinnatud ning konkurentsivõimeline. Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatavaid hooaja kontserte ja teisi pärimusmuusika sündmusi toimus 2024. aastal 57 ning neid on külastas ca 2400 inimest. Sealhulgas korraldasime Viljandi Pärimusmuusika Aidas Tantsumaja sündmuste sarja, koostöös TÜ VKA-ga toimusid Omakultuuriakadeemia loengud 2024. aasta esimeses pooles. Populaarne oli Päevste kontsertkohtumiste sari, kus muusika Jaan Jaago juhib muusikalist vestlust külalisega. Hooajal esinenutest võib esile tuua näiteks Marko Matvere, Reet Linna, Margus Konnula alias Contra, Silver Sepp, Hedvig Hanson. Samuti viisime läbi kavas olnud kursused, õpitoad, laagrid, kontserdid jm pärimusmuusika sündmused noortele ja täiskasvanutele. Pärimusmuusika Keskuse korraldatud ja koostöös partneritega läbi viidud 11 kursusest võttis osa üle 100 inimese. Pärimusmuusika teabekogu külastas aasta jooksul ligi 1400 inimest ning mitmesugustes pärimusele pühendatud õpitubades osales üle 400 inimese. Eetrisse läks Regilaulu podcasti viies hooaeg, 10 uut osa, mis on kõlanud Klassikaraadio eetris ning on kuulatavad veebiplatvormidel. Eestikeelsel Regilaulu podcastil kogunes veebiplatvormil Soundcloud 5344 kuulajat, ingliskeelse saate kuulajaid oli aastaga kokku 800. Jätkuvalt pakume võimalust kasutada digitaalseid õppematerjale Opiq keskkonnas - õppevideod üldhariduskoolidele ning pärimusmuusika noodikogus õppevideod pillimänguharrastajatele. Haridusvaldkonna tegevused laste ja noortega Lastele ja noortele korraldatud laagrites ja ringreisidel osales kokku ligi 200 noort. Eesti Pärimusmuusika Keskuse ETNO-ökosüsteem on tervik, mis koondab Noorte ETNO, Eesti ETNO, ETNO ringreisid ning Talve ETNO. Igaüks neist ettevõtmistest annab noortele võimaluse süvitsi tutvuda eesti pärimusmuusika ja eri kultuuride muusikalise pärandiga, tehes seda loomulikus, praktilises koosmängu ja -loomise keskkonnas. Noorte ETNO keskendub eesti pärimusmuusikale, pakkudes alg- ja kesktaseme muusikutele (13–17-aastastele) esmast või korduvat kokkupuudet traditsiooniliste lugude, pillide ja ühise musitseerimisega. Eesti ETNO on rahvusvaheline laager 18–30-aastastele noortele nii Eestist kui ka välismaalt, kus luuakse eri maade pärimust peegeldav kirev kava. Osalejad arendavad kultuuridevahelist suhtlust, sallivust ja mitmekesist muusikalist silmaringi. ETNO ringreisid on jätk suvistele laagritele, kus väiksemad ansamblid annavad koolides, rahvamajades ja festivalidel kontserte noortelt noortele. Selline esinemisformaadis bänditöö arendab noorte kokkumänguoskust ning pakub väärtuslikku kontserdikogemust. Talve ETNO toob noored (18–30-aastased) taas kokku lühemas ent intensiivses talvises laagriformaadis. Õpitakse uusi lugusid, lihvitakse koosmänguoskust ja hoitakse üleval aastaringne huvi pärimusmuusika vastu. Kõigi nende algatuste ühine eesmärk on kindlustada pärimusmuusika elujõud: tuua kokku muusikahuvilisi noori, pakkuda aastaringset tuge nende arenguks, tutvustada noorte loomingut laiemale publikule. Juba 2023. aastal võtsime eesmärgiks tuua iga Viljandi linna kooli õpilane vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul pärimusmuusikast osa saama Viljandi Pärimusmuusika Aita. Ka 2024. aastal kutsusime koolialguse tervituskontserdile kõikide Viljandi linna koolide lapsed koolitasemete kaupa. Kahel kontserdil kokku oli osasaajaid 1500. Kontserdid olid koolidele tasuta, meid toetab kontsertide korraldamisel ettevõte Jazz Pesulad. 2024. aasta koolialguse kontsertidel esinesid noored pärimusbändid Päriffect ja Kvintrad, kes on kasvanud välja Laste ETNO ringreisist ja EPMK noorte pärimusmuusikute kasvulava programmist. Aktiivõppes põhikoolidele toimus sündmuste sari Jõulud Aidas, kus viidi läbi 7 kontserti - õpituba ja kokku osales 370 last. Juba mitmeid aastaid pingutame selle nimel, et meie korraldatud kontserdid oleksid üle-eestilised. Koolikontsertidest sai koolides üle Eestis osa 5100 last. Viisime läbi pärimusmuusika koolitusi harrastajatele nii Viljandis, Tallinnas kui ka Tartus. Meie jaoks on oluline koostöö kohaliku kogukonnaga ja kohalike organisatsioonidega. 2024. aastal laiendasime kohalikul tasandil koostööd - osaleme Viljandimaa kultuuritöötajate regulaarsetel kohtumistel. 1. juunil tähistasime Lastepäeva koos mitmete teiste Viljandilinna organisatsioonidega linnaruumis - Viljandi Arkaadia aias; koostöös Viljandi Vaba Waldorfkooliga tõime Pärimusmuusika Aida advendilaadale sadu inimesi. Viljandi linna “Lusikapeol” anname igale uuele Viljandi linna kodanikule üle tasuta kutse tulla ema-isaga koos titade mänguringi, mida Aidas 2 x kuus korraldame. Tõime hooaja sissetöötatud formaadina Viljandi pered koos oma pisemate liikmetega Pärimusmuusika Aita beebide ja väikelaste laulu- ja mängutuppa kaks korda kuus (üle 230 osaleja). Kohalikule kogukonnale olulistest sündmustest toimus 2024. aastal Pärimusmuusika Aidas näiteks Viljandi Kitarrifestival, Koolijazzi festival, vabariigi aastapäeva tähistamine toimus Aidas suurejoonelise EV 106 kontsert-lavastusega. Vabatahtlikke kaasasime kokku ca 260 inimest (Viljandi pärimusmuusika festivali ning sügisese Lõikuspeo raames), ca ⅓ vabatahtlikest on Viljandi ja lähipiirkonna inimesed, kooliõpilastest eakateni. Meie vabatahtlike kaasamise programm on süsteemne. Pakume festivali tiimiga liituvatele vabatahtlikele häid enesearenguvõimalusi, juhendamist ja tänupaketti. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatud sündmustele kasutasid Pärimusmuusika Aida ruume ka väljastpoolt tulnud sündmuskorraldajad kontsertide, konverentside jms. jaoks ca 130 korral ning nendest sündmustest võttis osa üle 15 000 inimese. Eesti Pärimusmuusika Keskusega seotud meediakajastusi (raadio, televisioon, ajalehed, ajakirjad) oli aasta jooksul kokku üle 1200. Järjest enam arendame oma kuvandit ja teenuseid ka sise- ja rahvusvahelise turismi sihtkohana. 2023.aastal liitusime Viljandimaa Arenduskeskuse poolt koordineeritava Viljandimaa turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustikuga, siis osaleme perioodiliselt toimuvatel kohtumistel ning panustame võrgustikus turismiteenuste arendamisel. Samuti liitusime Viljandimaa Arenduskeskuse kutsel Kesk- Eesti kestliku turismi hea tahte kokkuleppega ning sedakaudu jõudsime Viljandi Pärimusmuusika festivaliga rahvusvahelise Green Destinations 2024 TOP 100 lugude hulka. Kajastame oma tegemisi Visit Viljandi veebiportaalis. Septembrikuus Viljandis toimunud Eesti turismikonverentsi õhtune programm leidis aset Aidas. Aasta jooksul korraldasime Pärimusmuusika Aidas ekskursioone ca 700 inimesele ning juba traditsiooniliselt osalesime koolinoortele mõeldud “Maasikanoppimise” giidituuris. 2024. aastal omistatud tunnustused Eesti Pärimusmuusika Keskusele ja keskuse töötajatele Margit Kuhi, Pärimuslabori eestvedaja, EPMK programmi- ja haridusvaldkonna juht pälvis 2024. aastal Eesti Folkloorinõukogu aasta teo tiitli. See tunnustus anti välja kolmele tuhandele Ida-Virumaa koolilapsele 2023. aasta sügisel kohalikku pärimust ja muusikapärandit tutvustanud ettevõtmise eest. MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskusele omistati Viljandi Linnavalitsuse poolt laste ja noortesõbraliku ettevõtte preemia põhjendusega, et pärimusmuusika keskus pöörab oma tegevuses erilist tähelepanu laste ja noorte pärimusmuusika juurde toomisele. Alates väikelaste laulu- ja mänguringidest kuni vabariigi noore pillimehe valimise ja ETNO laagri korraldamiseni, on noored keskuse tegevustes pea igal sammul kaasatud. MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskust tunnustati Viljandimaa aasta vabaühendusena. Selle tiitli andis Viljandimaa Arenduskeskus koos Viljandi Omavalitsuste Liiduga, tunnustades Keskuse panust Eesti kultuurielu rikastamisse ja pärimustraditsioonide elushoidmisse. Viljandi pärimusmuusika festival valiti 2014. a. loodud Green Destinations Internationali poolt tähelepanuväärselt Green Destinations TOP100 edulugude sekka, tõstes esile festivali jätkusuutlikkust ning noortele suunatud algatusi. 2025. aastal jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oma põhitegevusetega Jätkame festivalide korraldamisega, üle-eestilise pärimusmuusika kontsertprogrammi arendamisega, pilliõppe kursustega nii algajatele kui ka edasijõudnutele, panustame veel enam noortevaldkonna arengusse, toome Pärimusmuusika Aita kontsertidele Viljandi linna koolide õpilased ning teeme pärimusmuusika kompetentsikeskusena sisulist koostööd teiste organisatsioonidega (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus jpt). Rahvusvahelisel tasandil erialasündmuse korraldame Viljandi Pärimusmuusika Aidas 2025. aasta septembrikuus: Showcase festival YAM Session (Young Audiences Music Session) on iga-aastane rahvusvaheline sündmus loomingulistele professionaalidele, kes tegelevad noortele suunatud elava muusika valdkonnaga. See showcase-festival liigub igal aastal erinevasse riiki, kus esitletakse noorele publikule mõeldud kontserdikavasid (nt koolikontsert) eri muusikastiilidest üle Euroopa ja maailma. Lisaks toimuvad ettekanded, arutelud rahvusvaheliste esinejatega ning pidulik YAM Awards’i auhinna tseremoonia, kus tunnustatakse silmapaistvaid muusikaproduktsioone lastele ja noortele. Lisaks töötame välja virtuaalseid õppematerjale ning digitaalseid tegevusi, et seeläbi kasvatada võimalikult paljude inimeste ligipääsu pärimusmuusikale, arendame pärimusmuusika noodikogu, panustame sisuloomesse ja veebimaterjalidesse, mida on võimalik ka sotsiaalmeedias levitada. Pärimusmuusika Aida tehnikapark ja professionaalne korraldustiim võimaldab läbi viia erinevate formaatidega sündmuseid. Juba 32. korda korraldame oma suvist signatuursündmust - Viljandi pärimusmuusika festivali, mille teemaks on seekord “Maast lahti!”.