Selgitustaotlus

From: Merli Luhaäär [mailto:[email protected]] Sent: Friday, December 8, 2017 10:52 AM To: AKI info <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Selgitustaotlus. SELGITUSTAOTLUS Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha küsimiseks Alates uue Riigihangete seaduse jõustumisest 01.septembril 2017, oleme märganud, et hankijad ei avalikusta enam kõike avalikustamisele kuuluvat riigihankeid puudutavat teavet. Kuna uue RHS-ga tõsteti märgatavalt riigihangete piirmäärasid ehk päris suur osa riigihangetest jääb nüüd alla lihthanke piirmäära, siis hetkel oleme jõudnud seisu, kus suur osa alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete infot ehk suur osa riigihangete teabest, ei jõua avalikustamiseni – ja sellega kaasnevalt ei täideta uue Riigihangete seaduse mitmeid eesmärke; RHS § 2. Eesmärk, lõige 1 Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel ning AvTS-st tulenevat teabe avalikustamise kohustust. Peamiseks põhjuseks on mõiste „riigihange“ seadusest erinev arusaam hankijate poolt. Riigihankeks ei peeta alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid, kuigi RHS § 4 punkt 16 kirjeldab selgelt terminit: riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Seega on meie arusaama kohaselt ka alla lihthanke piirmäära jäävad hanked seaduse mõistes riigihanked. Teiseks, alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete info avalikustamisel ja hankekorra loomisel ei ole hankijad tihti arvestanud Avaliku teabe seadusega ja sellest tuleneva avaliku teabe avalikustamise kohustusega. Meie oleme oma arusaamade kujunemisel riigihankeid puudutava teabe avalikustamisele kuulumise osas lähtunud peamiselt järgmistest regulatsioonidest RHS-ses ja AvTS-ses: RHS § 4. Terminid, punkt 16 ütleb: riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. RHS § 1. Reguleerimisala, lg 2 ütleb: Juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega neile, kes on RHS § 5. mõistes hankijad ja AvTS § 5. mõistes teabevaldajad, kehtib ka AvTS ja sealt tulenev teabe avalikustamise kohustus. AvTS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada, lõige 1 ütleb, et: Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta. Ning AvTS § 8. Juurdepääs teabele, sätestab lg 2. Teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama. AvTS § 29, 30 ja § 31 annavad info selle kohta, kes, kus ja mil viisil on kohustatud avaliku teabe avalikustama. RHS § 9. Hankekord ja hankeplaan, lõiked 1, 2, 3, 4, 7 ja 8 määravad, kes peavad hankekorrad ja hankeplaanid koostama ja avalikustama ning mida hankekord peab sätestama. Samuti annab § 9 lõige 5: Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, määrab kindlaks meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või hankekorra kehtestamisel hankekorras. Ja RHS § 9 lõige 6 ütleb: Hankekord ja hankeplaan on avalikud. Kui hankija on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmed kindlaks määranud oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik. Kuna mitmed hankijad lähtuvad oma hankekorra loomisel, mis määrab alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete menetlemise korra, vaid RHS-st, saades samas vääralt aru mõistest „riigihange“, ning arvestamata AvTS-st tulenevat avaliku info avalikustamise kohustust, siis oleme jõudnud seisu, kus suur osa riigihangete avalikustamisele kuuluvast teabest jääb avalikustamata. Hankekordades on sageli määratud, et alla lihthanke piirmäära jääva hanke puhul piisab 3. või vähema pakkumise küsimisest omavalitud pakkujatelt, ilma et teade pakkumuse küsimise kohta oleks avalikustatud ja kättesaadav kõigile potentsiaalsetele pakkujatele avalikust allikast. Sellega pole aga tagatud võrdne ja efektiivne konkurentsi ärakasutamine hanketurul, mida nõuab RHS. Samuti annab selline seaduse tõlgendamine pinnast korruptiivsetele lahendustele hangete läbiviimisel. Sellest tulenevalt soovime saada Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta: 1) Termin „riigihange“. Kas alla lihthanke piirmäära jäävad hanked on riigihanked RHS § 4 punkt 16 toodud termini ”riigihange” mõistes ja seega avalikustamisele kuuluv teave AvTS § 28. lõige 1 punkt 20 alusel. 2) Kas ja kus on hankijad kohustatud avalikustama alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete teabe. Palun edastage vastus Andmekaitse Inspektsiooni poolse seisukohaga elektroonilisel kujul e-posti aadressile [email protected] Parimate soovidega, Merli Luhaäär Kvaliteedijuht Phone +372 683 6785 Mercell Estonia OÜ | Rävala 15, 10143 Tallinn E-mail [email protected] | Web www.mercell.com This e-mail with accompanying documents may contain information subject to confidentiality and is intended for the above addressees only. In case of incorrect transmission, please destroy the e-mail and any documents received and contact the person who has sent it by e-mail or phone. If you are not the right recipient, you have received this e-mail by error and any use, copying or forwarding of the e-mail and its content is strictly prohibited.