LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2024-31.12.2024 T oetuse saaja andmed Juriidiline nimetus Eesti Meremuuseum SA Registrikood 90013667 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Urmas Dresen,
[email protected] Projektijuhi nimi Priit Lätti Projektijuhi telefon ja e-posti aadress +372 5 070809,
[email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Lootsi vraki ehituspuidu kvaliteedi määramine ja täiendav analüüs T oetuse kasutamise lõpp aruanne P rojekti p eamised tulemused Laeva säilivuse täpsustatud hinnang Valminud laeva ristlõikejoonised puidu eriomaste tunnustega Laeva kere puidu ning teiste ehitusdetailide puiduliigid määratud Sõnastatud järgnevad sammud ning uurmissuunad Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Laeva puidu olukorrale hinnagu andmine on keskne uurimisküsimus mitmest aspektist lähtuvalt. Esiteks on sellealane teave oluline laeva konserveerimise seisukohalt, võimaldades hinnata puidu käitumist laevakere jätkuval kuivamise l. Samuti võimaldab see hinnata bioloogilise ohu suurust (hallitused, muud seened) . Teiseks mõjutab p uidu seis u kord otse s elt laeva eksponeerimiseks vajalikke tegevusi, sest seda tuleb arvestada uue tugiraami ning sisemise tarindi projekteerimis el ja paigaldamis el . Kolmandaks annab p uidu seisukord ka suurel hulgal arheoloogilist infot, aidates taastada laevaga juhtunut nii huku ajal kui vahetult pärast hukkumist. Puidu seisukorda ei saa hinnata pelgalt visuaalse vaatluse ning puidu pinnalt niiskuse mõõtmisega, vaid vajalik on puursüdamike võtmine laeva erinevaist puitdetailidest ja nende täpsem uurimine laboris. Käesoleva tööetapi ettevalmistused algasid 2024. aasta hilissuvel ning proovide võtmine toimus novembris-detsembris. Võeti 35 proovi nii laeva kerest (sise- ja välisplangutus, kiil, kiilson, kaared) kui ka lahtistest detailidest ( siseruumide seinalauad, piimivoolundid, nn lasti prussid ) Proovide analüüsimine on veel pooleli, kuid juba praegu võib öelda, et laeva vööriosa puit on märgatavalt kehvemas seisus kui ahtriosa . Ilmnenu selgituseks on tööhüpoteesina välja pakutud, et ahter ees uppunud laeva vöör ulatus ilmselt veest ja pinnasest välja, olles kauem kiirelt muutuvate keskkonnatingimuste otsese mõju all. Huvitav on täheldada, et puidu kehvem olukord pole kaasa toonud suuremaid deformatsioone, ning lasermõõdistuste andmetel on vraki vööriosa üsnagi stabiilne. Puitdetailide mõõdistamine 2024. aasta su v el-sügisel mõõdistati käsitsi laeva üksikplan gud eesmärgiga fikseerida laeva ehituseks kasutatud puidu mõõtmed. Suured kereplangud on lõigatud suurtest puutüvedest ning nende mõõtmed, samuti oksakohtade jms kirjelda m ine annab aimu keskaegses laevaehituses kasutatud puidu hulgast ja kvaliteedist. Töö tulemusena on loodud andmekogu , mida saab kasutada juba olemasolevate leidude võrdlemiseks. Võib märkida, et sellist materjali on seni kogutud üsnagi vähe, peamiselt vaid Saksa meremuuseumis säilita tavalt Bremeni kogelt. Arheoloog Mike Belasuse hinnangul on sellise võrdlusmaterjali uurimispoten t siaal äärmiselt suur. Kogutud andmete vormistamine ning kontrollmõõdistused pole veel lõppenud. Ristlõikejooniste koostamine Laeva paiknemine sektsioonides annab unikaalse võimaluse vaadelda laeva ehituseks kasutatud kereplankude ristlõikeid – üldiselt eelistatakse taolisi lõikeid mitte teha, Lootsi vraki puhul oli see paratamatu. Laevast valminud laserskanneeringut aluseks võttes on koostatud laeva ristlõikejoonised, mis on aluseks mitmetele vajalikele andmetele. Joonised koostati CloudCompare ja Inkscape tarkvaraga , valmistades laserskanneerimisel saadud punktipilvedest „viilud“ ning joonistades need kahemõõtmeliselt üle. Saadud joonist täpsustati kontrollmõõtmiste abil. Puiduliikide määramine Tööde käigus kogutud puiduproove analüüsiti Tartu Ülikoolis ning Kopenhaageni ülikoolis. Analüüs pole veel lõppenud ning esialgu on teada vaid mõningate detailide puuliigid. Nii on laeva naagli d (kaari ja planke ühendavad puitnaelad) valmistatud tammest – mõneti üllatav tulemus, sest naagleid on üldiselt peetud laeva kerele painduvust andvateks kuluosadeks, mis on tavaliselt valmistatud pehmemast puidust. Üks keskseid küsimusi on laeva kere välisküljel piimide ehk põikitugede otste juures paiknevate koonusekujuliste moodustiste ehk piimivoolundite materjal, seisukord ning dateering. Selgus, et piimivoolundid on sarnaselt mõne välismaise leiuga valmistatud lepast . Suure tõenäosusega ei õnnestu piimivoolundeid analüüsimaterjali vähesuse tõttu dendrokronoloogiliselt dateerida ning usutavasti jäävad mitmed nendega seounduvad küsimused seetõttu vastamata. Järgnevate ülesannete ja uurimisprobleemide sõnastamine Puidu kvaliteedi ja liikide uuring andis mitmeid vastuseid senistele uurimisküsimustele. Saadud tulemused võimaldavad teha paremaid konserveerimisotsuseid ning katsetada väljapakutud meetodeid. Edasised ülesanded sõnastati uurimisgrupi ning konservaatorite poolt järgnevalt: Jätkata üksikdetailide olukorra ja säilivuse hindamist Jälgida täpsemalt laeva kuivamist, eriti just naaglite käitumist laeva kuivamisel Jälgida plankude liitekohtade muutusi Katsetada vahetamist vajavate naaglite erinevaid materjale – tamm, mänd jne Töötada välja ja luua parem joonis laeva välisküljest detailide olukorra fikseerimiseks Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Planeeritud ja reaalselt toimunud tegevustes erinevusi ei olnud . Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Projekti taotluses sõnastatud tegevused toimusid ning eeldatavad tulemused saavutati. Kuivõrd mitmed analüüsid on alles laboris, jääb nende tulemuste täpsem tõlgendamine tulevikku. Projekti t ulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks , jätkamissuunad , esile kerkinud probleemid. Projekti tulemusena tuuakse Euroopa mastaabis unikaalne arheoloogiline leid senisest rohkem teaduskäibesse, kogutakse väärtuslikku teavet suuremahuliste leidude digiteerimise kohta ning luuakse uut teadmist Eesti ajaloo kohta. Kogutud materjal nii laeva kui leidude kohta on aluseks edasis ele uurimistööle ning arheoloogia, meresõidu ja ajaloo populariseerimisele. Projekti üheks esmaseks avalikkusele suunatud väljundiks on ilmselt Lootsi vrakki tutvustav näitus , mille täpsem avamisaeg on esialgu ebaselge, kuid mis ilmselt teostub lähimate aastate jooksul. Laeva ja selle loo tutvustamisel avalikkusele saab kasutada nii valminud leiufotosid, loodusteaduslike analüüside tulemusi kui laeva digitaalse mudeli abil valminud rekonstruktsioone ja animatsioone. Kogutud andmestik rikastab oluliselt meie teadmisi keskaegse laevaehituse ning meresõidu kohta. Samuti on toimunud tööd võimaldanud välja töötada ja katsetada uusi lähenemisi laeva konserveerimisele ning tema kuju muutuste jälgimisele. Laeva ja selle uurimist on tutvustatud välismaistele kolleegidele ning koondatud ekspertide grupp, kes tegevusi nõustab. Kogutud materjal on aluseks järgnevatele teadusprojektidele. Järgnevad ülesanded ning probleemid on välja toodud eespool. Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Projekti ning selle tulemusi on tutvustatud Meremuuseumi sotsiaalmeedia kanalites, samuti Muinsuskaitsepäevade raames toimunud üritustel ning Soome Vabariigi saatkonnaga koostöö s toimunud avatud uste päeval. 2025. aasta kevadel toimub seminar Eesti Kunstiakadeemia tudengitele, kus saavutatust samuti kõneldakse. Toimunud töid kirjeldavad artiklid , samuti valminud üliõpilastööd ja aruanded on kättesaadavad nii vastavates publikatsioonides kui Meremuuseumi raamatukogus. Lihtsustatud mudelid vrakist tehakse kättesaadavaks vabavaraliste lahenduste, näiteks Sketchfab kaudu. Väga mahukas toorandmestik väljastatakse huvilistele nõudmisel. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 2 0 000 Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses , Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) 1 Puiduanalüüs (puidu liik, säilivus) 11 412 .50 Dendro.dk, Taani – proovide vtõmine, analüüs, transpordikulu 2 Puidu analüüs (liigi määramine) 7821.80 Tartu Ülikool – proovide võtmine, analüüs 3 Töötasu 765,98 Konservaator, proovide võtmine, koormus 0,5 Kulud kokku 20 000 , 28 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 0 Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Eelarves muutusi ei ole. Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks : toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valit ud , on selleks olemas põhjendus ; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest “ ; p rojekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi ( ETIS ) kaudu avalikult kättesaadavaks ; p rojekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti ; j uhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist ;