LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2024-31.12.2024 T oetuse saaja andmed Juriidiline nimetus Eesti Meremuuseum SA Registrikood 90013667 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Urmas Dresen,
[email protected] Projektijuhi nimi Priit Lätti Projektijuhi telefon ja e-posti aadress +372 5 070809,
[email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Lootsi vraki digiteerimine ja leiumaterjali analüüs T oetuse kasutamise lõpp aruanne P rojekti p eamised tulemused Lootsi vraki ja selle lahtiste detailide täielik ruumiline digiteerimine Vraki deformatsioonianalüüsid 2023. ja 2024. aasta seisuga Leiumaterjali ning laeval kasutatud materjalide loodusteaduslikud analüüsid Leiukataloogi koostamine koos leidude fotografeerimisega Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Lootsi vraki ja lahtiste detailide digiteerimine , deformatsioonianalüüsid Nimetatud töö puhul on tegemist kõige ajamahukama etapiga , mille ettevalmistamisega alustati juba 2024. aasta alguses. Töö esimeses faasis sõnastati vajalikud tehnilised ning kvaliteeditingimused, millele loodav digitaalne mudel peaks vastama. Korraldatud hanke võitis Archaeovision OÜ. Suvel ning sügisel 2024 teostati kaks laeva laserskanneerimist , samuti skaneeriti laeva lahtised detailid. Lahtiste detailide valikul lähtuti detaili terviklikkusest ning määratavusest, st detaili algne funktsioon peab olema kindlakstehtav. Seetõttu otsustati mitte digiteerida tugevasti purunenud või täielikult moondunud laeva osi, ning dokumenteerida viimased pigem käsitsi. Kirjeldatud tööde tulemusena digiteeriti 35 üksikdetaili , nende hulgas suured, ligi 4-5m pikkused kere detailid, aga ka väiksemaid kaare tükke jms. Laeva vrakk ise digiteeriti kaks korda ning saadud andmete kõrvutamine varasema materjaliga andis võimaluse luua kaks võrdlust laeva keres toimuvate deformatsioonide kohta . Mõningase üllatusena selgus, et laeva kere deformatsioonid on arvatust väiksemad, kuid kere sisse ehitatud tugiraami kuju muutused on seevastu üllatavalt suured. Kogutud materjali põhjal on valminud ka lihtsustatud mudelid ning 2025. aasta jaanuari seisuga on pooleli pinnamudelite, samuti 2D jooniste loomine. Ettevalmistamisel on digiteerimist ja selle probleeme käsitlev teadusartikkel. Dokumenteerimine ja leiuhaldus Laeva säilitamise huvides on vajalik vraki ja selle detailide igakülgne dokumenteerimine , samuti perioodilised keskkonnamõõtmised. Tegemist on pideva tööga, mida projekti raames teostas Soome konservaator Viivi Areva, kes sõnastas ka töö- ja keskkonnaohutuse kriteeriumid vrakil töötamiseks. Nimetatud tegevuste põhjal kaitses Viivi Areva Metropolia ülikooli lõputöö. Töö tulemusena tegeleti mh laeva puhastamisega, metalldetailide puhastamise ja konserveerimisega ning analüüsimaterjalide kogumisega. Eraldi tähelepanu pöörati pinnaseproovide võtmisele , kogumaks materjali loodusteaduslikeks analüüsideks tulevikus. Oluliseks töölõiguks on järjepidev kliimaandmete kogumine ja talletamine. Köite konserveerimine Laevalt leitud köiekatkete konserveerimine on osa vraki leiumaterjali analüüsist. Tööde eesmärk on materjali säilivuse tagamine, aga ka köite materjali ning valmistusviisi määramine. Köite konserveerimisega tegeles Maria Pommer, kes kaitses selle põhjal ka oma lõputöö Eesti Kunstiakadeemias. Töö käigus analüüsi t i köite materjali ning valmistamisviisi, samuti katsetati erinevaid konserveerimismeetodeid – arheoloogilised köied on endiselt üsnagi harv leiumaterjal ning teadmised nendest kasinad. Töö käigus ilmnes, et seni laialdaselt soovitatud metoodikas on mõningad ebatäpsused . Nimetatud avastus tõi kaasa uued uuringud, mis ilmselt leiavad väljundi 2025 või 2026 ilmuvas teadusartiklis. Nahkjalatsite konserveerimine Sarnaselt köitega on jalatsite konserveerimine ja uurimine osa laeva leiumaterjali analüüsist. 2024. aasta detsembri seisuga on Lootsi vrakilt leitud üle 30 nahkjalatsi, mis teeb selles ühe suurima sellelaadse kollektsiooni nii Eestis kui Euroopas. Jalatsite konserveerimise ja uurimise eesmärgiks on tagada jalatsite säilimine ning saada võimalikult palju teavet nii materjali , valmistamisviisi kui kunagise kasutamise kohta. Jalatsite uurimisega tegeleb Tallinna Ülikooli ekspert Tuuli Jõesaar . Kuivõrd jalatsite puhul on tegemist üsnagi mahuka materjaliga, on töö veel pooleli ning tulemused selguvad ilmselt 2025. aasta jooksul. Tõrvatünni konserveerimine Laeva vasakult pardalt leitud tõrva täis tünn on üks suurimad laevalt saadud üksikleide. Juba kaevamiste ajal Meremuuseumisse toimetatud tünn konserveeriti Tallinna Ülikoolis Aive ja Mart Viljuse poolt. Töö käigus tünn puhastati , dokumenteeriti ning varustati uue tugisüsteemi ja transpordiraamiga. Ilmnes, et tegemist on umbes pooletündrilise mahuga anumaga, mis ilmselt ongi laeval kasutatud tõrva vedamiseks . Ülevaade tünnist ning selle konserveerimisest ilmub teadusartiklina 2025. aastal. Leiukataloogi koostamine 2025. aasta seisuga on Lootsi vrakilt saadud ligi 700 üksikleidu. Mitmed neist on juba mainitud, nagu ülalkirjeldatud terviklikud jalanõud või puittünn. Enamus leitust on siiski nö tavaline arheoloogiline materjal, st katketena säilinud keraamilised nõud, tekstiilid, väiksemad puitesemed jms. Osa leiumaterjalid on määratletav pigem ökofaktidena, st materjalina, mis annab infot loodusteaduslike analüüside, mitte niivõrd arheoloogilise uurimismetoodika abil. Projekti käigus on senine leiumaterjal sorteeritud ning lühidalt kirjeldatud, sh varustatud leiukoha andmetega. Kogu materjalist on tehtud ka tööfotod selle esialgseks määramiseks. Leiumaterjali tüpoloogilise analüüsiga tegeleb Erki Russow Tallinna Üli koolist. Lisaks tööfotodele tehti tervikuna säilinud esemetest värvikaardi ning mõõtkavaga varustatud kvaliteetfotod , mis on kasutatavad nii publitseerimisel kui ka muuseumite infosüsteemis MuIs. Käesoleva töölõigu raames t ä psustati ka kaevamiste ajal koostatud leiuplaani ning kontrolliti üle seni muuseumile esitatud kaevamisdokumentatsioon. Loodusteaduslikud analüüsid Projekti käigus analüüsiti laevalt leitud keraamikat eesmärgiga teha kindlaks pardalt leitud telliskivide ning katusekivide päritolu. Uuringu tulemusena selgus, et keraamiline leiumaterjal pärineb Saksamaalt ning Madalmaadest. Samuti saadeti analüüsideks TÜ Archemy laborisse laevalt leitud savinõu ning laeval kasutatav tõrv. Savinõu sees olev kõrbekiht annab loodetavasti teavet kunagi nõus hoitu kohta, tõrva koostis võib aidata selgitada selle päritolu. Nimetatud analüüsid on alles pooleli ning nende tulemusi veel ei ole. Jätkuülesannete sõnastamine , kasutatud meetodite efektiivsuse arutelu Jätkuülesanneteks on 2D jooniste valmistamine , samuti lihtsustatud ruumilise mudeli valmistamine laevast nii, et laeva diskreetseid detaile oleks eraldi või gruppidena võimalik sisse-välja lülitada. Projekti käigus töötati välja sellise mudeli valmistamise metoodika, mida hetkel katsetatakse. Põgusalt arutati ka BIM ning HBIM andmemudelite rakendamist laeva dokumenteerimiseks, kuid esialgu otsustati sellest loobuda. Kokkuvõttes võib nentida, et kasutatud metoodika nii laeva digiteerimiseks kui esemete konserveerimiseks on olnud eduka s. Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Tegevustoetuse taotluses välja toodud ekspertgrupi kohtumist Tallinnas ei toimunud, peamiselt ajapuudusel. Kaks koosolekut analüüside ja nende metoodika üle arutamiseks toimusid üle interneti MS Teamsi vahendusel. Otsest vajadust välisekperte Eestisse kutsuda ka ei eksisteerinud, sest kõik kõnealused teadlased on vrakiga juba varem Meremuuseumis toimunud konverentsi tõttu (2023) kursis. Seega kasutati koosoleku korraldamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid pigem analüüside tellimiseks. Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Projekti taotluses sõnastatud tegevused toimusid ning eeldatavad tulemused saavutati. Kuivõrd mitmed analüüsid on alles laboris, jääb nende tulemuste täpsem tõlgendamine tulevikku. Projekti t ulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks , jätkamissuunad , esile kerkinud probleemid. Projekti tulemusena tuuakse Euroopa mastaabis unikaalne arheoloogiline leid senisest rohkem teaduskäibesse, kogutakse väärtuslikku teavet suuremahuliste leidude digiteerimise kohta ning luuakse uut teadmist Eesti ajaloo kohta. Kogutud materjal nii laeva kui leidude kohta on aluseks edasis ele uurimistööle ning arheoloogia, meresõidu ja ajaloo populariseerimisele. Projekti üheks esmaseks avalikkusele suunatud väljundiks on ilmselt Lootsi vrakki tutvustav näitus , mille täpsem avamisaeg on esialgu ebaselge, kuid mis ilmselt teostub lähimate aastate jooksul. Laeva ja selle loo tutvustamisel avalikkusele saab kasutada nii valminud leiufotosid, loodusteaduslike analüüside tulemusi kui laeva digitaalse mudeli abil valminud rekonstruktsioone ja animatsioone. Kogutud andmestik rikastab oluliselt meie teadmisi keskaegse laevaehituse ning meresõidu kohta. Samuti on toimunud tööd võimaldanud välja töötada ja katsetada uusi lähenemisi laeva konserveerimisele ning tema kuju muutuste jälgimisele. Laeva ja selle uurimist on tutvustatud välismaistele kolleegidele ning koondatud ekspertide grupp, kes tegevusi nõustab. Kogutud materjal on aluseks järgnevatele teadusprojektidele. Projekti käigus esilekerkinud probleemid on pigem tehnilist laadi ning neid oli võimalik kasutada uute meetodite väljatöötamiseks ja katsetamiseks . Tekkinud muredest-küsimustest johtuvad ka plaanitavad järgnevad tegevused, mis allpool sõnastatakse (uurimis)küsimustena: Kuidas digitaalselt rekonstrueerida mitmes sektsioonis paiknevat laeva Kuidas punktipilve põhjal valmistada lihtsustatud , kuid täpsete mõõtmetega mudel laevast, mille mitmed diskreetsed detailid on teistega varjatud (nt kaared, saamade katteplangud jne) Kuidas võrrelda sektsioonides toimunud kuju muutusi omavahel Kuidas paigaldada uus tugiraam Kuidas muuta laev eksponeeritavaks Milliseid lahendusi oleks mõistlik kasutada leiuplaani koostamiseks (3D tarkvarade objektide annotatsioonivõimekus ei näi olevat piisav) Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Suure objekti ruumiline digiteerimine andis muuseumi käsutusse detailse ruumilise mudeli, mis töödelduna on kasutatav väga mitmeks otstarbeks. Töö ning arutelu metoodika üle pani aluse laiapõhjalisemale arutelule museaalide ruumise digiteerimise nõuete, vajaduse ning võimaluste üle. Koostöös Muinsuskaitseametiga leiavad kogutud teadmised loodetavasti väljundi valmivas digiteerimisanalüüsis. Projekti ning selle tulemusi on tutvustatud Meremuuseumi sotsiaalmeedia kanalites, samuti Muinsuskaitsepäevade raames toimunud üritustel ning Soome Vabariigi saatkonnaga koostöö s toimunud avatud uste päeval. 2025. aasta kevadel toimub seminar Eesti Kunstiakadeemia tudengitele, kus saavutatust samuti kõneldakse. Toimunud töid kirjeldavad artiklid , samuti valminud üliõpilastööd ja aruanded on kättesaadavad nii vastavates publikatsioonides kui Meremuuseumi raamatukogus. Lihtsustatud mudelid vrakist tehakse kättesaadavaks vabavaraliste lahenduste, näiteks Sketchfab kaudu. Väga mahukas toorandmestik väljastatakse huvilistele nõudmisel. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 5 0 000 Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses , Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) 1 Laeva ja selle detailide 3D digiteerimine 26 740 Archaeovision OÜ, leping nr 1-9/171-2024 2 Nahaleidude analüüs, kataloogiline, konserveerimine 3500 Tuuli Jõesaar, Tallinna Ülikool 3 Leiukataloogi koostamine, esemete tüpoloogiline analüüs 1600 Erki Russow, Tallinna Ülikool 4 Tõrvatünni puhastamine, konserveerimine, dokumenteerimine 1 450 Mart Viljus, Aive Viljus, Tallinna Ülikool, TalTech 5 Fototööd 660 Ratas & Ratas OÜ 6 Leiuplaanide täpsustamine 2000 Muinasprojekt OÜ 7 Keraamika ICP analüüsid 300 Keramiska Studier Höganäs AB, Rootsi 8 Orgaanilised jäägianalüüsid (keraamika, tõrv) 1350 Archemy, Tartu Ülikool 9 Personalikulud 12 39 9,88 Laeva dokumenteerimine, leiuhaldus ( kaks töötajad, koormus kokku 1,0 ) Kulud kokku 49999,88 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 0 .12 EUR Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Nagu mainitud eespool, ei toimunud ekspertgrupi kohtumist Tallinnas, vaid koosolekud peeti üle interneti. Tänu sellele oli võimalik tellida suuremas mahus loodusteaduslikke analüüse ning koguda rohkem proovimaterjali tulevikus toimuvate uuringute tarbeks. Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks : toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valit ud , on selleks olemas põhjendus ; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest “ ; p rojekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi ( ETIS ) kaudu avalikult kättesaadavaks ; p rojekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti ; j uhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist ;