Kiri

0 DocumentEmail 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Saatja:��������������������������������������� Celia Roose <[email protected]> Saatmisaeg:���������������������������� esmasp�ev, 17. veebruar 2025 06:51 Adressaat:������������������������������� ylle.madise; Heidy Purga; KUM min Teema:������������������������������������� Laulupeost J�reltegevuse lipp:�������������� J�reltegevus Olekulipp:������������������������������� Lipuga m�rgitud Kategooriad:�������������������������� Maaja Pontus RTK Lugupeetud �iguskantsler ja kultuuriminister Kirjutan V�rumaalt, peaaegu L�ti piiri ��rest, sest on paljugi, mis muret teeb, aga laulupeo teema puhul ei saa enam mitte vaiki olla. Olen alati suure lugupidamise ja aukartusega j�lginud �iguskantsleri s�nav�tte ja v�lja�tlemisi, alati olen n�us olnud, r��mu tundnud selgusest ja tarkusest. Aga viiplejate koori laulupeole n�udmise osas olen arusaamatuses. Kultuuriministri neljap�eval (13. veebruaril) esitatud avaldus lubada viiplejate koor laulukaare alla juba selle suve laulupeol �ISEOMA� tekitab hulgaliselt k�simusi. Esiteks m�tlesin, et v�ib-olla pole minister siiski piisavalt h�sti kursis laulupeo protsessiga. J�i t�iesti m�istmatuks selle avalduse sisuline p�hjendus. T��tan Antsla G�mnaasiumis muusika- ja koori�petajana (mudilaskoor, lastekoor), Tartu �likooli Viljandi Kultuuriakadeemias p�rimusmuusika kaasprofessorina (�petan nii p�rimusmuusikuid kui ka tulevasi muusika�petajaid) ja juhatan kohaliku kogukonna segakoori, kus laulavad Karula ja Urvaste kihelkonna koorilauluhuvilised. See, mis juhtub praegu laulupeo �mber, teeb v�gagi hingele haiget ja s�damele valu, sest osalen ka ise k�esolevas laulupeoprotsessis nelja koorikollektiiviga. Meie kogukonnad siin V�rumaal on v�ikesed ja sestap ka laulukoorides laulavad k�ik, kes soovivad. Me teame, et laulukaare alla k�ik ei mahu ja �le Eesti valitakse laulukooride hulgast neid, kelle mitmeh��lne laul k�lab h�sti kokku. Ja teame ka, et just sel aastal on turvakaalutlustel lauljate hulk v�ga l�bi kaalutud ja mitte enam nii suur nagu varem. Kaks aastat tagasi registreerisime oma koorid laulupeole. Septembris alustasime kooripartiide �ppimist, praegu oleme laulude viimistlemise etapis ja �heks keerukamaks �lesandeks on mitmeh��lse laulu puhtak�lalise h��lestuse saavutamine. Laulupeo dirigendid on aastaid panustanud laulupeo ettevalmistusse, nii sisulistel kui ka korralduslikel teemadel. Praegu on k�imas �le Eesti laulupeo eelproovid ja ettelaulmised. Esimene ring on poole peal, teine veel tulemas, kus needsamad koorijuhid peavad tegema ettelaulmiste p�hjal v�ga raske valiku, millised koorid p��sevad laulukaare alla, millistele seda v�imalust ei anta. Laulupeo protsessis osalevate kooride juhendajad ja lauljad teavad seda ning aktsepteerivad neid otsuseid, sest k�ik saavad aru, mis on tingimused, millised on kriteeriumid. Kas see, et praegusesse protsessi niimoodi poole pealt sisse tungitakse uute ja v�liste n�udmistega, on ikka adekvaatne? Sel teemal tehtud avaldused on kogu laulupeo t�hendust ja sisu pea peale p��ramas. (Minu arusaamist m��da oleks pidanud uurima ka viiplejate koori juhendaja tausta, sest nagu ta saates �Pealtn�gija� (12. veebruaril) �tles, et ta otsis endale uut v�ljakutset. Miks ta tegelikult seda teeb?) �ISEOMA� laulupeo dirigendid on v�ga suure t��koormuse all niigi, nad teevad oma igap�evast t��d ja samal ajal valmistavad ette nii laulupeo repertuaari kui ka lahendavad k�ikv�imalikke korralduslikke k�simusi. Nad teevad maakondade eelproovides suurep�raselt professionaalset t��d. Need eelproovid k�lavad juba nagu v�ikesed laulupeod. On suur r��m saada osa nii professionaalselt l�biviidud protsessist, kus koori k�la suurep�rase dirigendi k�e alla muutub nauditavaks. Koorid ja nende juhendajad saavad palju kasulikke n�uandeid ja h�id nippe lauluoskuse edasiseks lihvimiseks. Teatmeteosed annavad selge definitsiooni laulmise kohta - see on h��lega muusikaliste helide moodustamine. Kuidas viiplejate roll selles protsessis saab panustada mitmeh��lse koorilaulu k�lakvaliteeti? Ja k�ige tipuks: meiesugused v�ikesed maarahva koorid, kes on juba aastaid lihvinud partiisid, et mitmeh��lne koorilaul puhtalt k�laks ja kui meil ei vea ettelaulmisel loosiga ehk saame laulu, mille keerukusele oleme veel alla j��mas ja meie osalemine laulupeol seet�ttu l�katakse tagasi, siis me aktsepteerime seda. Aga k�esoleva olukorra valguses on see ebav�rdne kohtlemine, kui viiplejate koori n�utakse poole protsessi pealt laulupeole ja meie, kes me oleme protsessis algusest peale osalenud, p��dnud saavutada vastavaid kriteeriume, aga siiski ei kvalifitseeru, siis t�esti teeb hingele haiget. Luban siinkohal endale v�ikese nalja: v�ib-olla tulevikus siis taotleme ka viiplemise v�imalust, sest see neljah��lse puhta lauluk�la saavutamine on paganama keerukas. Kui laulupidu pole enam LAULU PIDU, kes siis seda korraldama tahavad hakata? Mis saab edasi, kui seni selged m�isted ja t�hendused t�iesti pea peale p��ratakse? Kas hakkame laulmise ja laulupeo t�hendust �mber m�testama? Kuhu see viib? Mul on hirm, et meie t�eliselt hea professionaalsete koorijuhtide kaader ei soovi/ei saa endale enam laulupeo korraldamise kandamit v�tta, sest arusaamad laulupeo t�hendusest on muutunud niiv�rd segaseks. Lahvatanud skandaali valguses, kus viiplejate koorile n�utakse p��semist laululavale, kerkib hulgaliselt muidki k�simusi, alustades kasv�i sellest, et milline siis peab olema tulevaste koorijuhtide ettevalmistus ja mida me siis tulevastelt laulupidudelt ootame, mil moel kollektiivselt omandatud repertuaari esitame? Jne. Kas siis varsti m�ne n�ude t�ttu peaksime n�gema Filharmoonia Kammerkoori v�i RAM-i lauljate ridades ka viiplejaid? Isegi ol�mpiam�nge on mitut sorti ja meil Eestiski on oma erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu. Miks me peame l�hkuma traditsiooni, mis on seni nii selge sisu ja eesm�rgiga olnud? T�esti, seda ei ole v�imalik m�ista. Kas viiplejate koori avalduse rahuldamisega ehk n�udmisega lasta neil osaleda laulupeol laulukaare all ei tehta haiget tuhandetele lauljatele, kes on sinna k�iki reegleid j�rgides p�rginud, aga ei saa? Nii saab paljudele samuti osaks ebav�rdne kohtlemine. Mitmeh��lne laulmine on see, mis inimesi laulukaare alla kokku toob. 156 aastat kestnud laulupidude traditsioon, mis on kantud ka UNESCO vaimse p�randi nimekirja, peaks j��ma kestma LAULU PEONA ja laulu v�ljendus on K�LA. Siin kirjas on palju k�simusi. Ma ei ootagi neile k�igile vastuseid, pigem on minu ootuseks, et �ISEOMA� laulupeo dirigentidel lastaks oma suur t�� kenasti l�pule viia, neid pigem toetades, sest t�esti, ega see kerge �lesanne pole. Ja suureks k�simuseks j��b � kuidas me saame teha nii, et laulupeo traditsioon j�tkuks oma kvaliteedis veel kaua, et meie siin ja praegu ei v�ta tulevastelt p�lvedelt seda v�imsat k�lailu v�imalust �ra. Oma kirja koostasin enne Rasmus Puuri arvamusartikli ilmumist. Lugedes Rasmuse artiklit leidsin palju sarnaseid m�tteid, mis kinnitab, et laulupeo teema vajab v�gagi s�venenud l�henemist adekvaatsete otsuste tegemiseks. Lugupidamisega Celia Roose koorijuht ja muusika�petaja �hij�rve k�la, Antsla vald, V�rumaa 5106145