Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 16-26/303868 Otsuse kuupäev 25.02.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustus AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI riigihankes „Ajutise liikluskorraldusteenuse tellimine“ (viitenumber 303868) RPE Liikluskorraldus OÜ pakkumuse tagasi lükkamise ja Ramudden OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, RPE Liikluskorraldus OÜ, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Kolmas isik, Ramudden OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. 3. Mõista RPE Liikluskorraldus OÜ-lt AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2637 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.12.2025 avaldas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi Hankija) riigihangete 1 riigihangete seadus registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Ajutise liikluskorraldusteenuse tellimine“ (viitenumber 303868) (edaspidi Hange) hanketeate. Hanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga (hanketeate p 5.1.15 – raamleping ilma minikonkursita). 2. 23.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) RPE Liikluskorraldus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlusetega tunnistada kehtetuks AKTSIASELTS TALLINNA VESI 19.01.2026 protokollis 125/25 vastu võetud otsused Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta (p 2.2.) ja Ramudden OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (p 2.3) 3. Vaidlustuskomisjon teatas 29.01.2026 kirjaga 12.2-10/16 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.02.2026 ja neile vastamiseks 06.02.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulude välja mõistmise taotluse Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, RPE Liikluskorraldus OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija on kehtestanud vastavustingimuse: Pakkuja teenuse eest vastutaval isikul peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon ja kogemus: 1) teedeinsener, vähemalt tase 6 (spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid), kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaäärne; 2) vähemalt 2 aastane töökogemus liikluskorraldusteenuste osutamisel. Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on Hankes nõutud teedeinsener tase 7 kutse spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning kompetentsiks ehitustegevuse juhtimine. Vaidlustaja on seisukohal, et tema poolt esitatud spetsialisti kutsekvalifikatsioon on samaväärne. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust sellega, et Vaidlustaja poolt Hankes pakutud spetsialistil puudus väidetavalt vajalik kompetents. Hankija protokolli väljavõttest ei nähtu, kas Hankija on hinnanud või sisuliselt kaalunud Vaidlustaja poolt esitatud spetsialisti kutse kompetentside samaväärsust. 4.2. Kutsestandard teedeinsener tase 6 (mis on Hankija soovitud spetsialisti nõude nn baaskutsestandard) ei sisalda selliseid valitavaid pealkirjastatud kompetentse nagu liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine.2 On küsitav, kas Hankijal oli võimalik Vaidlustaja pakutud spetsialisti kompetentse võrrelda 2 Vt Teedeinsener, tase 6, Kutsestandardid: Teedeinsener, tase 6 - Kutseregister 2 (15) mingisuguse konkreetse teedeinseneri kutsestandardi kompetentsiga. Hankes kirjeldatud kompetentside üldmääratluseks on liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine (Vaidlustaja rõhutab - ilma projekteeritavat või planeeritavat objekti täpsustamata). Kutsestandardi Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kompetentsi Ehitustegevuse juhtimine kirjelduses3 (p 5) on ära toodud, et ehitustegevuse juhtimise kompetentsi üheks osaks on ka projekteerimine. Vastava lisakompetentsi punktid 1-4 kirjeldavad muuhulgas vastava spetsialisti tegevust analüüsimisel, tehnoloogia valikul, riskide hindamisel, maksumuste arvestamisel, eelarve ja rahavoo plaani koostamisel, töökava koostamisel, meeskonna liikmete tööülesannete määramisel ja ehitusplatsi vajalike ressurssidega varustuse tagamisel. Sellised tegevused on kõik kokku võetavad väljendiga planeerimine, eraldi on kompetentsi kirjelduses välja toodud nt rahavoo plaani koostamine. Kuna Hankija ei ole täpselt välja toonud, milliseid kutsestandardi (lisa)kompetentse ta kirjeldatud kutsega spetsialistilt soovib, tuleb neid käsitleda üldmõistetena, mis laiendavad pakkumuse esitamiseks sobivate samaväärsete kutsestandardi kompetentside hulka tingimusel, et need sisaldavad hankija määratletud kompetentside üldmõistetele vastavaid oskusi. 4.3. Hankija poolt Hankes pakkuja poolt esitatud spetsialistile seatud kutsenõuded ei ole kompetentside osas piisavalt üheselt mõistetavad, et oleks võimalik väita, et Vaidlustaja pakutud spetsialist ei oleks oma kompetentside poolest olnud vastav Hankija nõutule kas (i) nõude ebamäärasusest tuleneva samaväärse sobivuse või (ii) tehnilises kirjelduses välja toodud tööde teostamise nõuete üldsõnalise kirjelduse kaudu, mis on kaetud ka Vaidlustaja esitatud spetsialisti kompetentsi loeteluga. 4.4. Kuna Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus oli õigusvastane, on sellest tulenevalt õigusvastane ka pakkumuste hindamistabelis järgmisel kohal asuva Kolmanda isiku kallima pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 4.5. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.5.1. Vaidlust ei ole selles, et Hankija ei ole vastavustingimustes täpsustanud, mida ta loeb spetsialisti kutse puhul samaväärsuseks. Seetõttu tuli Hankijal vastav seisukoht kujundada Vaidlustaja pakkumuses näidatud spetsialisti kompetentsi osas pärast pakkumuse esitamist sh pakkumuse sisulise hindamise käigus. Vastavustingimus, mis nõuab kompetentsina vastutavalt spetsialistilt liikluskorralduse projekteerimist, koosneb (täpse kutsestandardi kompetentsi vaste puudumisel) sisuliselt kahest komponendist – projekteerimise võimekusest ning liikluskorralduse võimekusest. Vaidlustaja pakutud spetsialist omab omandatud kutsest tulenevalt projekteerimise üldkompetentsi, mis katab samaväärsuse kaudu vähemalt ühe Hankija poolt nõutud 3 Vt Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11372635 3 (15) kompetentsi alternatiivi. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tema spetsialisti kutse on identne Hankija vastuses viidatud kompetentsiga B.3.8 (mis ei saakski nii olla, kuna see oleks ebamõistlikult piirav ja läheks vastuollu mõistega „samaväärne“). Vaidlustaja hinnangul tuleb olukorras, kus Hankija ise on kehtestanud vastavustingimuse, mida tuleb käsitleda määratlemata õigusmõistena, sisustada seda tingimust laiemalt.4 Hankijal oleks tulnud anda hinnang sellele, kas Vaidlustaja poolt esitatud spetsialistil on nõutuga samaväärne kompetents lähtudes sellest, et: (i) kas spetsialistil on olemas vajalik kutse ning (ii) kas tema lisakompetentsid on oma tegeliku sisu (st spetsialisti tegelike ja dokumenteeritud oskuste) poolest vastavustingimustes määratlemata õigusmõistetena väljendatud kompetentside osas dokumenteeritult piisavad, et täita tehnilises kirjelduses märgitud ülesandeid. Hankija on küll oma vastuses toonud välja põhjused, miks Vaidlustaja pakutud spetsialist ei sobi väidetavalt omandatud kutsega kaasneva kompetentsi tõttu formaalselt (st väidetava nominaalse kutsekompetentsi puudumise tõttu), kuid Hankija ei ole siiani sisuliselt välja toonud, miks konkreetne spetsialist ei suudaks oma dokumenteeritud projekteerimise kompetentsile tuginedes osutada hangitavat teenust nn samaväärsuse alusel, eriti arvestades kompetentsidena Hankes kirjeldatud teist alternatiivi projekteerimine- planeerimine. Hankija on eiranud asjaolu, et vastavustingimustes on spetsialisti kompetentsid esitatud valikuliselt põhimõttel „kas üks või teine või samaväärne“ ning üheks valikuliseks kompetentsiks oli projekteerimine- planeerimine. Kompetentsi projekteerimine- planeerimine puhul ei ole Hankija täpsustanud, millega on tegemist. Seetõttu on ja pidi mõistlikule pakkujale olema arusaadav, et projekteerimise-planeerimise kompetentsi täitmiseks piisab projekteerimise ja planeerimise sisulisest kompetentsist, mis Vaidlustaja poolt esitatud teedeinsenerist spetsialistil ka olemas on. 4.5.2. Vastutava spetsialisti kompetentsi samaväärsuse kitsendamine üksnes valitavale kompetentsile B.3.8 tähendaks sisuliselt nimetatud kompetentsi nõuet (so valitav kompetents B.3.8 või selle puudumine), mis välistaks seejuures igasuguse samaväärsuse hindamise võimaluse. Selline tõlgendamine oleks väär ja selges vastuolus kõnesoleva vastavustingimuse sisu ja eesmärgiga. Samas isegi juhul kui sellise kitsendava määratluse saaks oletuslikult kanda üle määratlemata õigusmõiste kompetentsile liikluskorralduse projekteerimine (millega Vaidlustaja eeltoodud põhjustel siiski ei nõustu), ei saaks mitte mingil juhul selliselt (so kitsendavalt) sisustada või tõlgendada teist valikulist kompetentsi projekteerimine- planeerimine, mille Hankija on sõnastanud oluliselt laiemalt (kasutamata seejuures ka väljendit liikluskorraldus(e)). Kuna Hankija on vastutavat spetsialisti puudutavas vastavustingimuses näinud ette samaväärse kompetentsi võimaluse, ei ole võimalik (seda enam määratlemata õigusmõistete liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine kasutamisel) tõlgendada 4 Laiendava tõlgendamise kohustust määratlemata õigusmõistete sisustamisel on jaatatud ka vaidlustuskomisjon oma varasemas praktikas: „Seega leiab vaidlustuskomisjon, et sondproof (helikindlus) on käesoleval juhul käsitletav määratlemata õigusmõistena ning Hankija ei ole täpsustanud, milline peab olema helikindluse tase. Seega tuleb lugeda kõnealusele tingimusele vastavaks igasugune helikindluse tase ja mittevastavuseks selle täielik puudumine.“, vt VAKO 132-25/288958, p 19. 4 (15) seda tingimust vaid ühe kindla valitava kompetentsi sisu kaudu (so lisakompetentsi B.3.8 olemasolu). Selline tõlgendus läheks diametraalselt vastuollu samaväärsuse mõttega, st tegemist ei oleks mitte samaväärsuse, vaid identsusega. 4.5.3. Vaidlustaja ei sea kahtluse alla Hankija väidet, et Hankijal on kohustus määratlemata õigusmõisteid sisustada. Küll aga peab selline sisustamine olema juba tegevuse pealkirjast lähtuvalt sisuline, mitte formaalne. Teisisõnu öeldes tulnuks Hankijal enne määratlemata õigusmõistete liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine (või samaväärne) sisustamist ainult ühe lisakompetentsi B.3.8 alusel (milline järeldus on seejuures täiesti ebakorrektne) ikkagi ka sisuliselt hinnata ja analüüsida: (i) kas Vaidlustaja spetsialisti dokumenteeritud kompetentsid võimaldavad tehnilises kirjelduses välja toodud ülesandeid täita ning (ii) kas Vaidlustaja spetsialist omab vastavustingimuses toodud määratlemata õigusmõistetega liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine samaväärset kompetentsi. Antud juhul nähtub asjaoludest, et Hankija sellist sisulist kontrolli ja kaalumist Vaidlustaja vastutava spetsialisti kompetentsi osas teostanud ei ole. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise Vaidlustaja pakkumise tagasilükkamise näol. 4.5.4. Hankija on vaidlustuse esitamise järgselt palunud Kutsekojalt seisukohta, kas teedeinseneri kutse kompetentsid B.3.3 (Ehitustegevuse juhtimine) ja B.3.8 (Liikluskorralduse projekti koostamine) on samaväärsed. Selline küsimuse püstitus kahe kutsestandardi kompetentsi vahel on juba oma sisult täiesti väär, kuna Vaidlustaja ei ole kunagi väitnud, et kompetentsid B.3.3 ja B.3.8 on samaväärsed. Lisaks on selline võrdlus oma olemuselt ekslik ka seetõttu, et Hankija ise on määratlemata õigusmõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine pidanud vajalikuks ja võimalikuks sisustada läbi tehnilise kirjelduse, mitte läbi valitava kompetentsi B 3.8. (sest vastasel korral oleks Hankija selle vastavustingimuse selliselt ka pidanud sõnastama, mida Hankija vaidlusalusel juhul ei teinud). Seetõttu on siinjuures veel ka valikulise kompetentsi B 3.8. mängutoomine Hankija poolt asjakohatu. Hankija väide, et vastutava spetsialisti kompetents peab olema identne kutsestandardi kompetentsiga B.3.8, tekitab selge vastuolu ka Hankija enda käsitlusega sellest, et sisustamine toimus antud juhul läbi tehnilise kirjelduse. Hankijal ei ole võimalik samaaegselt sisustada määratlemata õigusmõistet läbi tehnilise kirjelduse ja konkreetse kutsestandardi kutse kompetentsi, kuna need annavad samaväärsuse hindamisel erineva tulemuse. Hankija esitatud Kutsekoja seisukoht annab küll vastuse selle kohta, et kompetentsid B.3.3 ja B.3.8 ei ole samaväärsed, kuid ei vasta küsimusele, kas Vaidlustaja spetsialisti kompetents B.3.3 on samaväärne Hankija enda käsitluses viidatud määratlemata vastavustingimuse õigusmõiste projekteerimine-planeerimine sisustamise läbi tehnilises kirjelduses välja toodud ülesannete. Hankija Vaidlustaja spetsialisti kompetentsi sisuliselt hinnanud ei ole. Hankija on seejuures piirdunud põhimõtteliselt vasturääkiva ja formaalse seisukohaga, et Hankija mõlemad vastavustingimused on määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada (i) läbi tehnilise kirjelduse (mille puhul samaväärsuse hindamist teise alternatiiviga teostatud ei ole) või (ii) 5 (15) kitsendavalt läbi teedeinseneri kutsekompetentsi B.3.8. Selline Hankija käsitlus on väär. Hankija seisukohtadest nähtub, et isegi kui Hankija seostas vastavustingimuste esimese alternatiivi liikluskorralduse projekteerimine teedeinseneri kutse valitava kompetentsiga B.3.8 (millega Vaidlustaja siiski sisuliselt kindlasti ei nõustu ja peab seda vääraks), ei saa seda teha teise alternatiivi projekteerimine-planeerimine puhul (ja seda eriti olukorras, kui vastavustingimus on täidetud ka juhul, kui pakutav spetsialist on samaväärne). Vaidlustaja spetsialisti kompetentsi sisulise vastavuse kontrolli tehnilisele kirjeldusele (millele Hankija on oma vastuses ühe määratlemata õigusmõiste sisustamise alternatiivina rõhutanud) ei ole toimunud. Vaidlustaja spetsialisti kompetents B.3.3 sisaldab oma sisulise osana projekteerimist ja planeerimist, mistõttu täidab Vaidlustaja spetsialist samaväärsuse kaudu vastavustingimuse mõlema alternatiivi puhul, kuid igal juhul vähemalt selle teise alternatiivi projekteerimine- planeerimine kaudu. Sellist vastavuse sisulist hindamist Hankija tegevusest Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuses ei nähtu, mistõttu on vaidlustatav Hankija otsus puudulike kaalutlustega ja rikub seeläbi oluliselt Vaidlustaja subjektiivseid õigusi. 5. Hankija; AKTSIASELTS TALLINNA VESI, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas Vaidlustaja pakkumuses näidatud pakkuja teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon vastas vastavustingimusele, st täpsemalt selles: • kuidas mõista vastavustingimuse nõuet „teedeinsener, vähemalt tase 6 (spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid) kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaväärne“; • kas Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon „teedeinsener tase 7 kutse spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning kompetentsiks ehitustegevuse juhtimine“ on samaväärne vastavustingimuse kutsekvalifikatsiooni nõudega liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine- planeerimine. Hankija on seisukohal, et: 1) vastavustingimuse nõuet pakkuja teenuse eest vastutava isiku kohta tuleb mõista lähtudes „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) näidatud Hankega tellitava teenuse sisust. Hankijal on pädevus määratlemata õigusmõistet sisustada; 2) Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon ei ole samaväärne Hanke vastavustingimuse nõudega teenuse eest vastutava isiku suhtes, millist järeldust kinnitab ka SA Kutsekoda seisukoht. 5.2. Hanke vastavustingimuse nõuet pakkuja teenuse eest vastutava isiku kohta tuleb mõista TK-s näidatud Hankega tellitava teenuse sisust. Hankijal on määratlemata õigusmõiste sisustamise pädevus. Hankija lähtus teenuse eest vastutavale isikule kutsekvalifikatsiooni nõude kehtestamisel SA Kutsekoda veebilehel teedeinseneri tase 6 kutsestandardist.5 See tähendab, et pakkuja teenuse eest vastutav isik peab vastama vähemalt teedeinsener tase 6 nõudele, kuid võib-olla ka 5 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11369113. 6 (15) kõrgema tasemega, nt diplomeeritud teedeinsener tase 76 või olla sellega samaväärne (nt välisriigi asjaomane kutsestandard). 5.2.1. On tõsi, et teedeinseneri tase 6 ega tase 7 kutsestandardid ei sisalda teedeinseneri valitava kompetentsi hulgas vastavustingimustes näidatud tegevusi liikluskorralduse projekteerimine, projekteerimine-planeerimine või samaväärne. Tegemist on määratlemata õigusmõistetega. Kuna pakkuja vastutav spetsialist kui teenuse eest vastutav isik peab tagama Hankega tellitava teenuse kohase osutamise, on põhjendatud sisustada vastavustingimustes määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine lähtudes Hankega tellitava teenuse sisust (vt nt Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas 3-3-1-87-10, p 16 viimane lause; Riigikohtu 21.11.2022 otsus asjas 3-19-2398, p 16). Vastupidine seisukoht tähendaks, et teenuse eest vastutaval isikul puudub Hankega tellitava teenusega seos ning teenuse eest vastutava isiku suhtes kehtestatud vastavusnõuded kaotaksid oma mõtte. Ka Vaidlustaja on samal seisukohal. Nõuded Hankega tellitava teenuse suhtes on sätestatud eeskätt TK-s. 5.2.2. Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist. TK p 1 kohaselt on Hanke eesmärgiks ajutise liikluskorraldusteenuse ostmine, mis tähendab avarii- ja hooldustööde ning ehitusobjekti tähistamist ja liikluse reguleerimist ajutiste liikluskorraldusvahenditega kohtades, kus toimub Hankija poolt kaevamine või mõni muu liiklust segav tegevus ja vajalik on ajutine liikluskorraldus; liikluskorraldusvahenditeks loetakse: liiklusmärgid, teemärgised, foorid, vilkurid, piirdeaiad ning muud tõkestus- ja hoiatusvahendid. TK p 1 näeb ette, et teenuse osutamisel lähtutakse liiklusseadusest, majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (edaspidi määrus nr 43), määruse nr 43 lisas 2 toodud näidisskeemidest ja määruse nr 43 lisas 3 näidatud ajutise põrkepiirde kasutamise nõuetest. Hankega tellitav teenus on täpsemalt kirjeldatud TK p-s 2, mille järgi teenus sisaldab: (a) määruse nr 43 lisas 2 toodud liiklusskeemide tellimist, tarnimist ja ülesepanekut objektile, liikluskorralduse projekteerimist ning kooskõlastamist vajalikes ametiasutustes; (b) aedade renti; (c) erijuhtudel ajutiste põrkepiirete tellimist, tarnimist ja objektile ülespanekut; ning (d) avariiobjektidel ajutise liikluskorralduse paigaldamist täies ulatuses. Jättes kõrvale aedade rendi, ajutiste põrkepiirete tellimise, tarnimise ja objektile ülespaneku ning ajutise liikluskorralduse paigaldamise, on põhjendatud väita, et Hankega tellitav teenus on liikluskorralduse projekteerimine, st liikluskorralduse projektide koostamine ja kooskõlastamine. See järeldus on kooskõlas vastavustingimustes kasutatud väljenditega liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-planeerimine. 5.2.3. Arvestades, et Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, st liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist, on põhjendatud samastada vastavustingimustes vastutava spetsialisti suhtes kehtestatud nõuetes sisalduvaid määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8 liikluskorralduse projekti koostamine. Selle kompetentsi sisuks on liikluskorralduse projekti koostamine kas tase 6 pädevuse piirides (teedeinsener tase 6) või piiranguteta (teedeinsener tase 7) ning tegevusnäitajateks on: 1) uuringukava koostamine, lähtudes lähteülesandest ja - 6 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11372635 7 (15) andmetest; uuringuala määratlemine ja vajalike vaatlus-/mõõtepunktide valimine; maakasutuse, selle muutuste ja liiklusvoogudele avaldatava mõju hindamine; 2) uuringukava alusel ettenähtud uuringute tegemine või tegemise korraldamine; 3) liiklusprojekti koostamine ja vajalike arvutuste sooritamine. 5.2.4. Hankijal on tema kehtestatud hanketingimustes sisalduvate määratlemata õigusmõistete sisustamise kohustus ja selle valguses asjaolude hindamise kohustus (vt nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas 3-20-924, p 32). Hankija ongi käesoleval juhul 19.01.2026 otsuses sisustanud määratlemata õigusmõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine kooskõlas kutseregistri andmebaasi andmetega, st teedeinseneri tase 6 ja tase 7 valitava kompetentsiga B.3.8 liikluskorralduse projekti koostamine. Põhjusel, et Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, st liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist ja et liikluskorralduse projekteerimine on samaväärne teedeinseneri tase 6 ja tase 7 valitava kompetentsiga B.3.8 liikluskorralduse projekti koostamine, on Hankija 19.01.2026 otsustes määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-planeerimine õigesti sisustanud. 5.3. Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon ei ole samaväärne vastavustingimustes esitatud nõudega teenuse eest vastutava isiku suhtes, millist järeldust kinnitab ka SA Kutsekoda seisukoht. Vaidlustaja tugineb samaväärsusega seonduvalt kutseregistris teedeinsener, tase 7 valitava kompetentsi B.3.3 ehitustegevuse juhtimine sisustamisele. Vaidlustaja seisukoht on ekslik. Kutseregistrit peab SA Kutsekoda, mis on kutseregistri volitatud töötleja (vt Vabariigi Valitsuse 28.05.2009 määrus nr 79 „Kutseregistri põhimäärus“ § 1 lg 2).7 Vastuseks Hankija 26.01.2026 päringule teatas SA Kutsekoda 27.01.2028, et valitavad kompetentsid B.3.3 „Ehitustegevuse juhtimine“ ja B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“ on sisult erinevad tegevused, mistõttu ei saa öelda, et kutsed on samaväärsed pädevuse tõendamisel (Lisa 1). 5.4. Hankija täiendavad seisukohad. 5.4.1. On oluline, et vastavustingimustes pakkuja teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni nõude aluseks on teedeinseneri vähemalt tase 6 ja kõrgem kutsestandard. Sellele viitavad väljendid vähemalt tase 6, spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid) ja kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine. Järelikult saab pakkuja teenuse eest vastutava isiku lisakompetents, nagu see on väljendatud teedeinseneri tase 6 ja kõrgem kutsestandardis, olla vastavustingimustes nõutuga samaväärne üksnes juhul, kui vastava isiku lisakompetents on samaväärne teedeinseneri tase 6 või kõrgema lisakompetentsiga B.3.8.8 SA Kutsekoda kui kutsestandardite koostamist ja avaldamist korraldav haldusorgan selgitas juba 27.01.2026 e-kirjas (vt Hankija 28.01.2026 vastuse lisa), et Vaidlustaja teenuse eest 7 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/129072016015?leiaKehtiv. 8 Põhjendused, miks tuleb VT-s vastustava isiku kutsekvalifikatsiooni nõue „liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaväärne“ samastada teedeinsener, tase vähemalt 6 või kõrgem kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“ on esitatud hankija 28.01.2026 vastuse p-des 8.1 – 8.4. 8 (15) vastutava isiku teedeinsener vähemalt tase 6 lisakompetents B.3.3 „Ehitustegevuse juhtimine“ ei ole samaväärne teedeinsener vähemalt tase 6 lisakompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. Seda seisukohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsus asjas 3-25-3227, p 17: „Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et EhS § 24 lg 2 p-s 2 nimetatud ehitusprojekti koostamise tegevusala hõlmaks universaalselt kõiki ehitusprojekteerimisega seotud tegevusi, mille pädevust tuleks tõendada vastavalt kutsestandardile. Ehitusinseneri kutsestandardid eristavad selgelt nt ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve, ehitise auditi ning ka projekteerimise juhtimise kompetentse. Olukorras, kus EhS § 24 lg 2 loetelus on lisaks p-s 2 nimetatud ehitusprojekti koostamisele konkreetselt välja toodud ka mitmed muud tegevusalad, mis üksüheselt vastavad teatud projekteerija kutse kompetentsidele (p 3 omanikujärelevalve tegemine, p 7 ehitusprojekti ekspertiis, p 8 ehitise audit), oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et p-s 2 nimetatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise tegevusala hõlmab üksiku erandina lisaks kutsestandardites nimetatud ehitusprojekti koostamise kompetentsidele ka kõiki muid projekteerija kompetentse ja seab piiranguid nendel tegevusaladel tegutsemiseks.“9 Ringkonnakohtu viidatud seisukoht lükkab ümber väite, et Vaidlustaja spetsialisti kompetents B.3.3 sisaldab oma sisulise osana projekteerimist ja planeerimist, mistõttu täidab Vaidlustaja spetsialist samaväärsuse kaudu vastavustingimuse mõlema alternatiivi puhul, kuid igal juhul vähemalt selle teise alternatiivi projekteerimine- planeerimine kaudu. Eeltoodud põhjustel on ebaõiged väited, et Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutav isik suudab oma dokumenteeritud projekteerimise kompetentsile tuginedes osutada hangitavat teenust samaväärsuse alusel, eriti arvestades kompetentsidena Hankes kirjeldatud teist alternatiivi. 5.4.2. Kuna Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kompetents B.3.3. „Ehitustegevuse juhtimine“ ei ole samaväärne vastavustingimustes nõutud vastutava isiku kompetentsiga, on sisutühi Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja teenuse eest pakutav isik suudab Hankega tellitavat teenust osutada samaväärsuse alusel, arvestades vastavustingimuste teist alternatiivi projekteerimine-planeerimine. Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist, mitte erinevaid alternatiivseid teenuseid. Oluline on seegi, et Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kompetentsi puudumist mh SA Kutsekoda 27.01.2026 e-kirja seisukoha ja ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsusega, kuid Vaidlustaja ei ole oma väidet, et tema pakutud teenuse eest vastutava isiku kompetents vastab vastavustingimustes nõutule, vähimalgi määral põhjendanud ega tõendanud. Ka Vaidlustajal on tõendamis- ja põhjendamiskohustus, st kohustus põhistada ja tõendada, et tema pakutud teenuse eest vastutav isik vastab Hankes 9 Ringkonnakohtu otsuses viidatud ehitusinseneri kutsestandardid nt ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve, ehitise auditi ning projektijuhtimise kompetentsid on teedeinseneri tase 7 valitavad kompetentsid B.2.5 – B.2.2.23 (link https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11465213). Teisisõnu – ringkonnakohus leidis, et teedeinseneri tase 7 valitav kompetents B.2.5 „Hoone ehitusprojekti koostamine“ ei hõlma teisi valitavaid kompetentse. Käesoleval juhul on vaidlus, kas vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku valitav kompetents B.3.3 „Ehitustegevuse juhtimine“ hõlmab või on samaväärne hankija nõutud lisakompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. Ringkonnakohtu otsus vastab sellele küsimusele eitavalt. 9 (15) nõutule (vt näiteks mutatis mutandis Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas 3-3-1-87-10, p 20). Paljasõnalised etteheited, et Hankija ei ole hinnanud ega analüüsinud Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kompetentsi ühe või teise alternatiivi järgi, ei ole Vaidlustaja põhjendamis- ja tõendamiskohustuse täitmine. 5.4.3. Riigikohus on määratlemata õigusmõistega seonduvat selgitanud erinevates kohtulahendites (nt Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas 3-3-1-87-10, p-d 16 ja 17; Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas 3-20-1198, p 12 jj). Kohtupraktikas on leitud, et määratlemata õigusmõistet tuleb sisustada lähtudes konkreetsest olukorrast (vt nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus asjas 3-19-882, p 23.4), kuid kordagi ei ole leitud, et määratlemata õigusmõistet tuleb tõlgendada laiendavalt. Sel põhjusel on ebaõige Vaidlustaja seisukoht määratlemata õigusmõiste laiendava sisustamise kohta ning see tooks kaasa olukorra, kus nt teenuse eest vastutavaks isikuks võiks lugeda ka isiku, kellel tegelikult puudub nõutud kompetents. Sellisel juhul võiks mis tahes riigihankes, kus on küsitud vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni, pakkuda samaväärsena mõnda muud kutsekvalifikatsiooni, mis on tingimuses küsitud kvalifikatsiooniga mingilgi määral (nt mõne tegevusnäitaja kaudu) kaudsemalt seotud. Selline lähenemine tooks endaga kaasa riigihankel osalemisel ilmselge ebaselguse, kuigi riigihankes sätestatud tingimused peaksid olema pakkujatele üheselt arusaadavad. 5.4.4. Määratlemata õigusmõiste sisustamine ei ole kaalutlusotsus. Määratlemata õigusmõiste sisustamine on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 12 ja 13). Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja 03.02.2026 täiendava seisukoha p 2.13 väide, et hankija on teinud määratlemata õigusmõiste sisustamisel kaalutlusvea. 5.4.5. Vastavustingimustes mõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine on samatähenduslikud. Vastavustingimustes sätestatud pakkuja teenuse eest vastutava isiku kompetentsinõue on samastatav teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. See järeldus on ka põhjendatud, kuna esiteks Hankija lähtus pakkuja teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni nõudmisel teedeinsener vähemalt tase 6 ja kõrgem kutsestandardist, mida kinnitab vastavustingimustes pakkuja teenuse eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete mõistekasutus ja teiseks Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist. Arvestades eelnevat on põhjendatud lugeda vastavustingimustes teenuse eest vastutava isiku kompetentsi määratlevad mõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine samatähenduslikuks teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. Sel põhjusel on ebaõiged väited, et Vaidlustaja teenuse eest vastutava isiku teedeinsener tase 7 kompetents B.3.3 ei vasta teedeinseneri tase 6 või tase 7 kompetentsile B.3.8, kuid vaidlustaja teenuse eest vastutav isik vastab siiski vastavustingimustes määratlemata õigusmõistele projekteerimine-planeerimine. 6. Kolmas isik, Ramudden OÜ, oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus Hankija 19.01.2026 protokolli 125/25 p-i 2.2. kohaselt vastavalt § 114 lg 2 lükata tagasi RPE Liikluskorraldus OÜ esitatud pakkumus, kuna pakkumus ei vasta lihthanke alusdokumentides esitatud tingimustele järgnevas osas: Kutseregistri andmebaasi andmete kohaselt vastutava 10 (15) spetsialisti kutsekvalifikatsiooni kompetentside hulgas ei nähtu hankes nõutud vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni kompetentse, milleks olid liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimineplaneerimine või samaväärne. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses. Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud ja leiab, et: 1) Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on nõutud teedeinsener tase 7 kutse spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning kompetentsiks ehitustegevuse juhtimine ja see on samaväärne; 2) kuna Hankija ei ole täpselt välja toonud, milliseid kutsestandardi (lisa)kompetentse ta kirjeldatud kutsega spetsialistilt soovib, tuleb neid käsitleda üldmõistetena, mis laiendavad pakkumuse esitamiseks sobivate samaväärsete kutsestandardi kompetentside hulka tingimusel, et need sisaldavad Hankija määratletud kompetentside üldmõistetele vastavaid oskusi; 3) kutsestandardi Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kompetentsi Ehitustegevuse juhtimine kirjelduses on ära toodud, et ehitustegevuse juhtimise kompetentsi üheks osaks on ka projekteerimine - Vaidlustaja pakutud spetsialist omab omandatud kutsest tulenevalt projekteerimise ja planeerimise üldkompetentsi, mis katab samaväärsuse kaudu Hankija poolt nõutud kompetentsi; 4) Valikulise kompetentsi projekteerimine- planeerimine puhul piisab projekteerimise ja planeerimise sisulisest kompetentsist, mis Vaidlustaja poolt esitatud teedeinsenerist spetsialistil olemas on; 5) ei ole võimalik tõlgendada seda tingimust vaid ühe kindla valitava kompetentsi sisu kaudu (so lisakompetentsi B.3.8 olemasolu), selline tõlgendus läheks vastuollu samaväärsuse mõttega; 6) Hankija esitatud Kutsekoja seisukoht annab küll vastuse selle kohta, et kompetentsid B.3.3 ja B.3.8 ei ole samaväärsed, kuid ei vasta küsimusele, kas Vaidlustaja spetsialisti kompetents B.3.3 on samaväärne Hankija enda käsitluses viidatud määratlemata vastavustingimuse õigusmõiste projekteerimine- planeerimine sisustamise läbi tehnilises kirjelduses välja toodud ülesannete; 7) isegi kui Hankija seostas vastavustingimuste esimese alternatiivi liikluskorralduse projekteerimine teedeinseneri kutse valitava kompetentsiga B.3.8 (millega Vaidlustaja siiski sisuliselt kindlasti ei nõustu ja peab seda vääraks), ei saa seda teha teise alternatiivi projekteerimine- planeerimine puhul (ja seda eriti olukorras, kui vastavustingimus on täidetud ka juhul, kui pakutav spetsialist on samaväärne). Vaidluse põhiküsimused on järgmised: 1) milliseid vastavast kutsestandardist tulenevaid valitavaid kompetentse Hankija pakkuja teenuse eest vastutavalt isikult nõudis; 2) kas need on olemas Vaidlustaja poolt esitatud teenuse eest vastutaval isikul. 7.1. Vastavustingimused osas „Vastutav spetsialist“ on järgmine tingimus (edaspidi Tingimus): „Pakkuja teenuse eest vastutaval isikul peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon ja kogemus: 1) teedeinsener, vähemalt tase 6 (spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid), kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaväärne; 2) vähemalt 2 aastane töökogemus liikluskorraldusteenuste osutamisel.“ 11 (15) Vaidlustaja poolt pakutud teenuse eest vastutaval isikul on järgmine kutsekvalifikatsioon - Diplomeeritud teedeinsener tase 7 spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning valitud kompetents ehitustegevuse juhtimine. Seega pole isikul Tingimuses nõutud valitud kompetentse liikluskorralduse projekteerimine, projekteerimine-planeerimine. 7.2. Kehtiva kutsestandardi kohaselt kutse teedeinsener, tase 6 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja spetsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.8.Kutse teedeinsener, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.- B.3.8.[---] Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Seega valitavad kompetentsid näitavad isiku spetsialiseerumist. Kutse teedeinsener, tase 6 saamiseks pidi valima välja vähemalt ühe valitava kompetentsi, mida hinnati. Teedeinseneri tase 6 kompetentsid on toodud kutsestandardis. Kehtiva teedeinsener tase 6 kutsestandardi10 järgi on valitavad kompetentsid: B.3.2. - projekti koostamine; B.3.3. - ehitustegevuse juhtimine; B.3.4. - ehitustegevuse juhtimine , sh korrashoid (ainult spetsialiseerumine sillad puhul); B.3.5. - ehitusjuhtimine; B.3.6. - omanikujärelevalve tegemine; B.3.7. - korrashoid; B.3.8. - liikluskorralduse projekti koostamine. Kuni 30.06.2025 kehtinud teedeinsener tase 6 kutsestandardi11 järgi olid valitavad kompetentsid: A.2.4. -tee ehitusprojekti koostamine; A.2.5. – silla ehitusprojekti koostamine; A.2.6. - ehitustegevuse juhtimine; A.2.7. - ehitusjuhtimine; A.2.8. - omanikujärelevalve; A.2.9. – tee korrashoid; A.2.10.- silla korrashoid; A.2.11. - liikluskorralduse projekti koostamine. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuses on nõutud valitavat kompetentsi - Hankija eesmärgiks on olnud Tingimuses nõuda teatud spetsialiseerumist. 7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on Tingimuses eksinud, kui on valitavateks kompetentsiks kirja pandud kompetentsid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-planeerimine, sest täpselt sellises sõnastuses valitavaid kompetentse kutsestandardis pole. Vaidlust ei saa olla selles, et liikluskorralduse projekteerimine on sama, mis on kehtivas ja ka 10 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11369113 11 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11228590 12 (15) kuni 30.06.2025 kehtinud kutsestandardis nimetatud valitud kompetents liikluskorralduse projekti koostamine. Vaidlustaja küll ei nõustu sellega, aga pole veenvalt põhjendanud seda, miks liikluskorralduse projekteerimine ja liikluskorralduse projekti koostamine saavad olla erinevad kompetentsid. Vaidlus on aga selles, mis kompetentsiks saab pidada kompetentsi projekteerimine- planeerimine. Vaidlustaja leiab, et kui Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsestandardis on järgmine tegevusnäitaja: „5. Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele.“ ja teised tegevusnäitajad viitavad planeerimisele, siis saab lugeda Diplomeeritud teedeinsener tase 7 valitud kompetentsi ehitustegevuse juhtimine vastavaks või samaväärseks Tingimuses toodud kompetentsiga projekteerimine-planeerimine. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. 7.4. Hanke lühikirjeldus kohaselt hanke sisuks on ajutine liikluskorraldusteenus, mis tähendab avarii- ja ehitusobjekti tähistamist ning liikluse reguleerimist ajutiste liikluskorraldusvahenditega kohtades, kus toimub Hankija poolt kaevamine või mõni muu liiklust segav tegevus. Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-ides 2.1. kuni 2.4. on toodud tööd, mida tellitav teenus sisaldab. Tegemist on: 1) liiklusskeemide tellimise, tarnimise ja ülesepanemise, liikluskorralduse projekteerimiste ning kooskõlastamistega; 2) aedade rendiga; 3) ajutiste põrkepiirete tellimise, tarnimise ja ülesepanekuga; 4) avariiobjektidel ajutise liikluskorralduse paigaldamisega. Kõik need tööd on seotud Hankijale liikluskorraldusteenuse osutamisega. Kuna valitavad kompetentsid näitavad spetsialiseerumist, siis vastab Tingimusele selline valitav kompetents, mis seondub liikluskorraldusega. See on kooskõlas Hankega tellitava teenuse sisuga. Seega juhul, kui pakkuja esitab isiku, kellel on vastav kutsetunnistus, kuid pole valitavat kompetentsi liikluskorralduse projekti koostamine, pidi Hankija kindlaks tegema, kas isikul olemasolev valitav kompetents on seotud liikluskorraldusega. Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et Tingimuses nõutud kompetentsi projekteerimine- planeerimine nõue on täidetud siis, kui mistahes kompetentsi puhul on kutsestandardis nimetatud projekteerimist ja planeerimist. 7.5. Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutse spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning valitud kompetentsiks ehitustegevuse juhtimine (B.3.3.) Hankija on esitanud kirjavahetuse SA-ga Kutsekoda. 26.01.2026 on Hankija pöördunud SA Kutsekoda poole järgmiselt: „Palun selgitust, kas kutsestandard diplomeeritud teedeinsener, tase 7 spetsialiseerumine B.3.1 (teehoid) valitav kompetents B.3.3 (ehitustegevuse juhtimine) on samaväärne kutsestandardiga teedeinsener, tase 6 või tase 7 spetsialiseerumine B.3.1 13 (15) (teehoid) valitav kompetents B.3.8 (liikluskorralduse projekti koostamine).“ SA Kutsekoda on 27.01.2026 vastanud järgmiselt: „Valitava kompetentsi ehitustegevuse juhtimine olemasolul saab isik juhtida ehitustegevust; valitava kompetentsi liikluskorralduse projekti koostamine olemasolul saab isik koostada liikluskorralduse projekte. Need on sisult erinevad tegevused, mistõttu ei saa öelda, et kutsed on samaväärsed pädevuse tõendamisel.“ Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsestandardis valitav kompetents B.3.3. ehitustegevuse juhtimine on toodud järgnev: „Juhib spetsialiseerumisega seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides. Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad 1. Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). 2. Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. 3. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse 4. Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). 5. Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. 6. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. 7. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. 8. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. 9. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. 10. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise.“ Kõik need tegevusnäitajad on suunatud ehitustegevuse juhtimisele, ehitustööde korraldamisele objektil, mitte aga liikluskorraldusele. Vaidlustuskomisjon leiab, et puuduoleva ehitusprojekti osa tellimine/koostamine ei seondu liikluskorraldusega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et valitav kompetents ehitustegevuse juhtimine (B.3.3.) ei saa olla ka samaväärne Tingimuses nimetatud kompetentsidega, sest tegemist on spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimisele, mitte liikluskorraldusele. Puudub mistahes alus asuda seisukohale, et Tingimuses on nõutud mingit üldist kompetentsi. 7.6. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Tingimuses nõutud valitavad 14 (15) kompetentsid liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaväärne on täidetud siis, kui vastutaval isikul on kutsestandardile vastav valitav kompetents (spetsialiseerumine), mis on seotud liikluskorraldusega. Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutaval isikul sellist valitavat kompetentsi pole, mistõttu on Hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi kooskõlas RHS-iga. 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus on õige, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2637 eurot (käibemaksuta), 14 tunni ja 39 minuti õigusabi osutamise eest. Vaidlustuskomisjon peab Hankija lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab need Vaidlustajalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) 15 (15)