Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 23.02.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Andra Olm Veikko Puolakainen Liis Kikas Mari Past Kaisa Poller ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Karolyn Krillo Maris Vutt, PhD Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Krete Hänman Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Dr. Urmas Volens, LL.M Laura Raadik VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 27-26/282071 Riigihange: „4x4 soomustransportööride ostmine Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071) Vaidlustaja: ARQUUS SAS Registrikood 662043405 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 Hankija esindaja: Õigusnõunik Evelin Adamson e-post [email protected] Kolmas isik: Roshel Inc. Registrikood 772934121 Kolmanda isiku Tegevjuht Roman Shimonov esindaja: e-post [email protected]  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 27-26/282071: ARQUUS SAS („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse („Hankija“) riigi- hankes „4x4 soomustransportööride ostmine Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071, „Hange“) 02.02.2026 antud käskkirjaga nr 2-1/26/27 vastu võetud otsuste peale tunnistada Roshel Inc. („Kolmas isik“) lõplik pakkumus vastavaks ja edukaks. 2. 17.02.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele, milles palusid jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. 18.02.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 23.02.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Käesolevaga kasutab Vaidlustaja eelviidatud võimalust esitada oma täiendavad seisukohad. Ühtlasi sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VASTASPOOLE LE 5. Vaidlustaja hinnangul ei lükka Hankija ja Kolmanda isiku vastustes esitatud seisukohad ümber vaidlustuses toodud etteheiteid Hankija tegevuse ega vaidlustatud otsuste kohta. Hankija vastus vaidlustusele koosneb suuresti asjaolude kirjeldusest ning Kolmanda isiku ja Vaidlustaja teksti refereerimisest. Vaidlustaja on veendunud, et Hankija on jätnud olulised asjaolud piisavalt kontrollimata ja sisuliselt analüüsimata, millest tõukuvalt on Kolmanda isiku pakkumus õigusvastaselt tunnistatud vastavaks ja edukaks. Eeltoodust tulenevalt jääb Vaidlustaja täielikult vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ning täpsustab ja täiendab oma õiguslikke argumente vastaspoolte esitatud vastustest lähtuvalt alljärgnevalt. Ühtlasi toonitab Vaidlustaja, et mitte midagi tema alltoodud argumentides ei tohi mõista kui mõnest oma varasemast seisukohast või väitest loobumist või mõne Hankija või Kolmanda isiku positsiooni omaksvõttu. A. Vastuväited Hankijale ▪ Ristsubsideerimise keeld 6. Hankija ei ole (sisuliselt ja päriselt) kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavust ristsubsideerimise keelule. Hankija on vastuses vaidlustusele (edaspidi „Hankija vastus“) adresseerinud ristsubsideerimise temaatikat üksnes põgusalt, esitades oma tegevuste kirjelduse, mitte aga sisulist analüüsi, mille pinnalt oleks Hankija otsus kontrollitav. Kokkuvõtvalt on Hankija vastuse punktis 2.2 selgitatud, et Hankija pöördus Kolmanda isiku poole, Kolmas isik esitas tõendid ning Hankija leidis nende pinnalt, et Kolmanda isiku esitatud pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu. Samas punktis viitab Hankija 02.02.2026 protokollile nr 2-8/26/411 (edaspidi „Protokoll“), milles on väidetavalt üksikasjalikult analüüsitud Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu järgimise ning pakkumuse maksumuse kohta esitatud seisukohti, selgitusi ja tõendeid. 7. Kahetsusväärselt puudub ka Protokollis lubatud üksikasjalik analüüs, mille pinnalt oleks võimalik hinnata, kas Hankija on õigesti järeldanud, et Kolmas isik on järginud ristsubsideerimise keeldu. Ehkki Hankija on koostanud viieleheküljelise dokumendi, piirdub selle sisu valdavalt faktiliste asjaolude kirjeldamise ja Kolmanda isiku selgituste refereerimisega. Hankija enda kaalutlused on esitatud üksnes vähesel määral ning needki ei võimalda tuvastada, millistele konkreetsetele tõenditele, arvutustele või argumentidele vastav järeldus põhineb. Hankija on taas tuginenud üldsõnalistele stampargumentidele stiilis „Hankija hinnangul“ ja „saab järeldada“, jättes esitamata läbipaistva ja jälgitava mõttekäigu, mis võimaldaks kontrollida järelduste põhjendatust. 8. Protokollist ei ole selgelt ja üheselt tuvastatav, millised osad puudutavad põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja millised ristsubsideerimise keelu järgimist. Analüüs on esitatud läbisegi ja ilma selge struktuurita, mistõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele ja kaalutlustele kumbki järeldus tugineb. Ristsubsideerimise ja alapakkumuse vahel võib esineda tihe seos, kuid  NOVE - 3/7 - tegemist on siiski erinevate instituutidega, kus üks ei välista teist ning mille kontroll tuleb läbi viia hankemenetluse erinevates etappides (ristsubsideerimise keelu kontroll pakkumuste vastavuse kontrolli raames, alapakkumuse kontroll pakkumuste hindamisel või isegi pärast seda). 9. Esmalt nähtub Protokollist, et Kolmas isik on kinnitanud, et tema pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et ristsubsideerimise keelu järgimist saab kontrollida üksnes sisulise uurimise ning pakkuja esitatud selgituste ja arvandmete analüüsi kaudu. Kolmanda isiku paljasõnaline kinnitus ei saa olla piisav, et Hankija saaks veenduda ristsubsideerimise keelu järgimises. Sama tuleneb VAKO I otsusest selles Hankes. 10. Teiseks toob Hankija Protokollis välja Kolmanda isiku esitatud võrdluse Ameerika Ühendriikidesse tarnitud sõidukitega. Selline võrdlus on ristsubsideerimise keelu kontrollimisel asjakohatu. VAKO on varasemalt selgitanud1: „Pakkumuste vastavust vastavustingimustele ei saa Hankija kontrollida pakkumuste omavahelises võrdluses, veelgi enam – kui võrreldakse omavahel pakkumusi, milles on samasugused puudused, siis see ei tähenda, et mõlemad pakkumused on koos neis esinevate puudusega RHAD-ile vastavad. Pakkumuste vastavust RHAD-ile sai Hankija kontrollida üksnes Kolmanda isiku enda pakkumuse pinnalt kõrvutades seda vastavustingimusega“. 11. Vaidlustaja hinnangul ei ole ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel põhjendatud võrrelda erinevaid tarneid. Ristsubsideerimist saab juba olemuslikult hinnata vaid konkreetse hanke ja konkreetse pakkumuse peeglis, mitte võrdluses millegi või kellegi muuga. Veelgi enam ei saa tugineda Ameerika Ühendriikide turule tehtud tarnetele, kus turu suuruse tõttu võib esineda märkimisväärne mastaabisääst. Samuti puudub selgus selle kohta, kas sealsed hankedokumendid sisaldasid ristsubsideerimise keeldu ja kui vastav keeld oli, kas ja kuidas selle täitmist kontrolliti. Lisaks ei ole teada sealsed tootmis ja -tarnekulud, võimalikud soodustused või muud hinnakujundust mõjutavad tegurid. 12. Samuti on asjakohatud võrdlused Hankija enda varasemate lepingutega. VAKO on sarnases asjas selgitanud, et kontrollides pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasust ei saa hankija põhjendada oma otsust üksnes varasemate kogemuste ja teadmistega.2 Lisaks kehtib siingi eelöeldu, et riigihankes ristsubsideerimise keelust kinnipidamise kontrollimisel saavad juba olemuslikult asjasse puutuda vaid konkreetse hanke asjaolud, mitte mingid varasemad kogemused. 13. Hankija hinnang ristsubsideerimise keelu järgimisele tuginebki valdavalt võrdlusele teiste tarnetega: „[…], et eelnevate hangete hindade analüüsist tuleb järeldada, et pakkuja ei ole käesolevas hankes esitatud pakkumuses rikkunud ristsubsideerimise keeldu.“ Selline järeldus on fundamentaalselt väär. Hankija pidi pakkumuse vastavust kontrollides lähtuma Kolmanda isiku esitatud pakkumusest ning kõrvutama seda Hankes kehtestatud tingimustega, mitte tuginema tarnetele, mis on tehtud erinevas keskkonnas ja teistsugustel tehioludel. 14. Samuti on ebaõige Hankija järeldus, et väga suure soomustatud sõidukite koguse, st enam kui 500 sõiduki valmistamise ristsubsideerimine olukorras, kus pakkuja ei ole ühelgi turul monopoolses seisundis ning tal ei ole teist sarnase või suurema tähtsusega tegevusala lisaks soomustatud sõidukite tootmisele, ei ole eluliselt usutav. Ristsubsideerimine ei sõltu monopoolsest seisundist. Ettevõtja saab oma pakkumust ristsubsideerida muudest tegevustest, projektidest või varasemast kasumist saadud vahendite arvelt, see ei eelda monopoolset seisundit. Hankesisene ristsubsideerimine ei eelda üldse üleliigseid rahalisi vahendeid, näiteks võis Kolmas isik pakkuda soodsat hoolduse maksumust sõidukite maksumuse arvelt. Hankija loogikast lähtuvalt saaksid Eestis oma teenuseid ristsubsideerida vaid üksikud ettevõtjad, kel on turgu valitsev seisund konkurentsiõiguslikus tähenduses. Nii see ilmselgelt ei ole. Näiteks võib ka mikrosuurusega meierei müüa oma kohukesi 2 eur/tk (tugevasti üle turu keskmise hinna), aga piima sootuks tasuta. 1 VAKOo 102-25/287444, p 17. 2 VAKOo 5-26/289938, p 19.3.  NOVE - 4/7 - 15. Hankija, küsides Kolmandalt isikult selgitusi, on lahendanud ära pool võrrandist, kuid jätnud vastavalt selgitused sisuliselt kontrollimata. Seetõttu puudub jälgitav analüüs, mille alusel oleks võimalik hinnata Hankija otsuse õiguspärasust. Protokolli pinnalt on saanud kinnitust, et vaidlustuse tuumväide, et Hankija on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõned olulised aspektid tähelepanuta, on põhjendatud. 16. Ühtlasi ei ole Hankija eristanud hankesisest ja -välist ristsubsideerimist, ehkki need on erinevad asjad, mille Hankija ise on mõlemad keelanud. Protokollis ja Hankija vastuses on jäänud käsitlemata, kuidas ja kas Hankija kontrollis hankesisese ristsubsideerimise keelu järgimist ning millistel kaalutlustel jõuti järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus on tingimusele vastav. 17. Vaidlustaja toonitab siingi, et hankija peab hankemenetluses rangelt kinni pidama enda kindlaks määratud tingimustest.3 Ristsubsideerimise keeld ei ole tingimus, mida hankija võiks läbimõtlematult hankesse lisada. Tegemist on erandliku olukorraga, kus hankija sekkub ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvel.4 Selline sekkumine peab olema objektiivselt põhjendatud hanke esemest ja eesmärgist tulenevalt ning keelu järgimine hiljem ka sisuliselt kontrollitav. 18. Kui Hankija leiab, et mõni Hankes seatud tingimus ei võimalda tal jõuda soovitud tulemuseni või tema vajadused on hankemenetluse vältel muutunud, on kohane samm tunnistada hankemenetlus kehtetuks vastavalt RHS § 73 lg 3 p-le 6, s.o põhjendatud vajaduse korral omal algatusel, mitte aga minna mööda kohustusest pakkumuse vastavust hanketingimusele sisuliselt kontrollida. 19. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, et Hankija oleks ristsubsideerimise keelu järgimist sisuliselt ja nõuetekohaselt kontrollinud. Seetõttu on Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus ristsubsideerimise keelu osas vastavaks õigusvastane ning see tuleb tunnistada kehtetuks. ▪ Põhjendamatult madal maksumus 20. Hankija vastusest nähtub, et ta on algatanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja küsinud Kolmandalt isikult selgitusi. Kolmanda isiku selgituste pinnalt on Hankija Protokollis jõudnud järelduseni, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Varasemalt selgitasime, et Protokollist ei ole võimalik eristada, millised osad käsitlevad põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ning millised ristsubsideerimise keelu järgimise tuvastamist. Hankija on need põhjendused suures osas omavahel põiminud ja käsitlenud neid segiläbi ja sisuliselt kattuvatena, eeldades põhjendamatult, et ühe esinemine või puudumine tähendab automaatselt ka teise olemasolu või puudumist (vt p 8). 21. Kui Hankija on alustanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, tuleb tal teha kaalutlusotsus, kas tunnistada pakkumus edukaks või lükata pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi. Teisisõnu saab pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine käia vaid läbi kaalutlusõiguse teostamise. Hankija peab vastavalt Riigikohtu praktikale5 oma kaalutlusõigust ka reaalselt teostama. Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on õigusvastane. 22. Kuivõrd alapakkumuse kontroll põhineb antud juhul peamiselt Kolmanda isiku selgituste refereerimisel ning Hankija analüüs on minimaalne, on see ainuüksi piisav alus lugeda otsus kontrollimatuks ja läbipaistmatuks (RHS § 117 lg 1 koostoimes § 3 p-ga 1). See kehtib seda enam, et Euroopa Kohtu selgitusel peab hankija otsus lugeda pakkumuse maksumus pärast asjaomast kontrollimenetlust põhjendatuks olema küllaldaselt motiveeritud.6 Sellegipoolest peab Vaidlustaja vajalikuks markeerida, et ka Protokollis esitatud hinnangud sisaldavad olulisi kaalutlusvigu. 3 RKHKo 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40. 4 RKHKo 3-3-1-44-09, p 18. 5 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 6 EKo C-669/20, p 42–44.  NOVE - 5/7 - 23. VAKO on varasemalt selgitanud7: „[…] et iseäranis proportsionaalsuse hindamist nõudvate kaalutlusotsuste puhul on keskne tähtsus hankija põhjendamiskohustusel, mis rajaneb RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõtetel. Hankija selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga, on möödapääsmatult tarvilikud esiteks selleks, et otsuse adressaadil oleks võimalik mõista, miks tema suhtes selline otsus tehti, ning teiseks selleks, et vaidlustuskomisjonil või kohtul oleks vaidluse korral võimalik otsuse õiguspärasust kontrollida.“ 24. Kaalutlusviga nr 1. Protokollist nähtub, et alapakkumuse kontrolli analüüsis tuginetakse valdavalt Ameerika Ühendriikide tarnete ning Hankija ja Makina ve Sanayi A.S vahelise raamlepingu nr 2-2/23/672-1 maksumuste võrdlemisele Kolmanda isiku pakkumuse maksumusega. Sarnaselt ristsubsideerimise kontrollile ei ole ka alapakkumuse kontrolli puhul Kolmanda isiku pakkumuse kõrvutamine teiste tarnetega asjakohane. Vaidlustaja osutab siingi, et iga lepingu tehiolud (ese, nõuded ja tingimused) on erinevad, iga tehing toimub erinevas kontekstis (turusituatsioon, teiste pakkujate huvid ja kaalutlused jne). Ühe tehingu asjaolud, olgugi, et ese võib olla sarnane, ei saa olla argument, millele Hankija tugineb teise pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kontrollimisel. Nii on ka VAKO öelnud, et alapakkumuse kontrollimenetluses „uuritakse ja hinnatakse justnimelt kontrollialust pakkumust, mitte aga ei kõrvutata seda võrdlevalt teiste pakkumustega. See, kuidas kontrollialune pakkumus suhestub teiste pakkumustega, ei anna selle pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta mingit teavet. Pakkumuse tõsiselt võetavust selgitavad ja tõendavad üksnes ja ainult seda konkreetset pakkumust iseloomustavad andmed ja asjaolud.“8 25. Hankija toob Protokollis välja, et tema „hinnangul on Ameerika Ühendriikides läbi viidud sõidukite hangete kasutamine võrdluseks antud hankega asjakohane, sest avalikult kättesaadavate materjalide põhjal saab järeldada, et hangitavad sõidukid on piisavalt sarnased käesolevas hankes nõutule.“ Vaidlustajale jääb siiski arusaamatuks, millistele avalikele materjalidele Hankija tugineb. Kolmanda isiku avaldatud andmed ei pruugi olla usaldusväärseks tõendiks hankemenetluses. Kui Hankija on teinud iseseisvat uurimistööd, siis on vastavad allikad ja tõendid Protokollist puudu – Hankija analüüsikäik on kontrollimatu. Protokolli sõnastusest nähtub pigem, et Hankija on refereerinud Kolmanda isiku selgitusi ning esitanud need oma hinnanguna. VAKO on alles äsja ühes teises vaidluses leidnud, et selline käitumine ei ole lubatav, kuna nii hankija sisuliselt loobub omapoolsest analüüsist.9 26. Ühtlasi ei ole võrdlus Makina ve Sanayi A.S raamlepinguga nr 2-2/23/672-1 asjakohane ka sel põhjusel, et hinnatasemed, sisendkulud, tootmismahud, tarneahelad ning turutingimused võivad selle aja jooksul oluliselt muutuda, mistõttu varasem tehing ei peegelda enam praeguseid majanduslikke olusid ega võimalda usaldusväärselt hinnata Kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavust. 27. Kokkuvõttes ei saa Hankija põhjendamatult madala maksumuse kontrollis piirduda teiste, erinevates tingimustes ja ajaperioodil sõlmitud lepingute üldise kõrvutamisega, vaid peab RHS § 115 lg 1 kohaselt andma hinnangu konkreetse pakkumuse maksumuse vastavusele just käesoleva lepingu eseme ja selle täitmise tegelike kulude peeglis. 28. Kaalutlusviga nr 2. VAKO ja kohtupraktika kohaselt tuleb pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel lähtuda pakkumuse kogumaksumusest.10 Hankija on küll adresseerinud sõidukite maksumuse hinnakomponenti, leides, et soodsus tuleneb sõidukite tehnilisest lahendusest11, kuid on jätnud hindamata pakkumuse kui terviku maksumuse. Nimelt koosneb pakkumuse maksumus kolmest komponendist: 1) sõidukite maksumus, 2) hoolduse 10a maksumus ja 3) algse toetuspaketi maksumus. 7 VAKOo 9-26/301714, p 5.16.8. 8 VAKOo 87-21/233412, p 21. 9 VAKOo 9-26/301714. 10 TlnHKo 3-21-1809, p 17. 11 Protokolli lk 4.  NOVE - 6/7 - 29. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda – millega Vaidlustaja ei nõustu –, et Kolmanda isiku pakutav tehniline lahendus vastab Hankes kehtestatud tingimustele, ei ole eeltoodud põhjustel kontrollitav ega piisavalt põhjendatud hoolduse kümne aasta maksumuse kriteerium. Sõidukite hooldusteenuse maksumus – sõltumata sellest, kas tegemist on militaar- või tsiviilsõidukiga – kujuneb suurel määral tööjõu tunnihinna alusel. Samuti on Protokollis jäetud kajastamata algse toetuspaketi maksumuse tõsiseltvõetavus. 30. Kuivõrd pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust ei ole võimalik hinnata üksnes ühe ühikuhinna alusel, on Hankija jätnud läbi viimata pakkumuse kogumaksumuse tervikliku ja kontrollitava analüüsi. Juba ainuüksi sel põhjusel on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õigusvastane. 31. Kaalutlusviga nr 3. Üllatav on Hankija vastuse p-s 2.4 öeldu, et „tsiviilsõidukitel kasutatavate osade ristkasutamine soomustransportööridel ei ole hankija hinnangul puudus, vaid, vastupidi, see on olnud eespool välja toodud näidete põhjal hanke nõuete kujundamisel üheks hankija sõnastatud vajaduseks, et tagada ka kriisiolukorras masinatele piisav varuosabaas.“ 32. Hankija vastusest jääb mulje, et on teadlikult tehtud valik soetada ese, mille sobivus keskkonda, kuhu see hangitakse, on küsitav, kuid seda peetakse vastuvõetavaks, kuivõrd varuosade soetamine on laialdaselt võimalik. Selline käsitlus on vildakas. Vaidlustaja rõhutab, et vastupidiselt Hankija ekslikule arvamusele vastavad militaarkasutuseks projekteeritud MOTS- komponendid militaarsõidukipargi töökindluse ja kättesaadavuse nõuetele. 33. Märkimisväärne osa Hankija vastusest keskendub vaidlustuse p-s 39 käsitletud küsimustele, jättes samas sisuliselt hindamata pakkumuse kogumaksumuse põhjendatuse.12 Hankija on vastuses käsitlenud Vaidlustaja p-s 39 esitatud tõendeid ja teavet meelevaldselt, noppides sealt välja mõned kohad, kuid jättes adresseerimata asjaolu, et Kolmanda isiku pakutavate sõidukite soodne maksumus ei ole tehniline eelis RHS § 115 lg 7 p 3 mõttes, vaid julgeolekurisk sõja tingimustes. Hankija toob p-s 2.7 välja, et „kiiret hooldatavust silmas pidades on kommertssõiduki baasi kasutamine kindlasti eeliseks, kuna seal on tüüpiliselt hoolduslahendused väga põhjalikult läbi mõeldud – põhjuseks see, et tsiviilsõidukeid toodetakse suurtes kogustes ning need peavad suurema kasumlikkuse nimel olema võimalikult kergelt ning soodsalt hooldatavad ja remonditavad.“ 34. Vaidlustaja hinnangul on sellised järeldused meelevaldsed ja ei tugine faktidele, vaid oletustele. Vaidlustaja saab ka vastupidiselt väita, et esitatud tõendite pinnalt on kinnitust leidnud, et pakutavaid sõidukeid peab pidevalt remontima, millest tõukuvalt tekivad Hankijale olulised lisakulud. Seevastu militaarsõidukid projekteeritakse koos hooldustehnilise toega pikemaks kasutuseaks, optimeeritud hoolduskorraldusega, mis vähendab korduvate rikete esinemist ja lühendab hooldustoimingute kestust, tagades seeläbi kõrge kättesaadavuse ja töökindluse. 35. Ühtlasi on Vaidlustajal Hankija vastusest tõukuvalt tekkinud kahtlus, kas Kolmanda isiku pakutavatel COTS-komponentidel (mootor, käigukast, sillad, roolisüsteemi komponendid ja pidurisüsteem) on olemas Hankes nõutud CE-sertifikaat. Ford F-550 sõidukid on toodetud Põhja- Ameerika turu jaoks ega oma CE-sertifikaati, mistõttu neid sõidukeid Euroopa Liidus ei turustata. 36. Hankija toob vastuse punktis 2.8 välja faktiväidetena hinnanguid, mis on ekslikud ega ole kooskõlas Vaidlustaja esitatud tõendi sisuga. Ühtlasi viitab Hankija vastus tema pealiskaudsele suhtumisele hangitavate sõidukite vastavuse osas. Lisaks tekitab punkti sõnastus Vaidlustajas põhjendatud kahtluse, kas Hankija on konfidentsiaalseid tõendeid jaganud kolmandate isikutega, kelle seisukohtadele ta oma hinnangus toetub. 37. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse instituudi üks eesmärke on tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, et mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse 12 Vt Hankija vastuse p-d 2.5-2-8.  NOVE - 7/7 - alla hankelepingu nõuetekohase täitmise.13 Hankija leige suhtumine sõidukite vastavusse hanketingimustele tekitab kahtluse, kas lepingu täitmise riske on hinnatud RHS § 115 eesmärgi kohaselt. 38. Kokkuvõtvalt, kuivõrd Hankija ei ole andnud Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumuse põhjendatusele terviklikku, faktilistele asjaoludele tuginevat ja kontrollitavat hinnangut, on otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks tehtud kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostamata. B. Vastuväited Kolmandale isikule 39. Kolmas isik on esitanud vastuseks vaidlustusele deklaratiivse kirja, mille punktis 5 seab ta kahtluse alla Vaidlustaja kaebeõiguse. Kuivõrd esitatud argumendid ei ole käesoleva vaidlustuse kontekstis asjakohased, ei pea Vaidlustaja vajalikuks Kolmanda isiku vastusel pikemalt peatuda. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 40. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt on allpool esitatud Vaidlustaja menetluskulude nimekiri (RHS § 199 lg 1). 41. Vaidlustaja on kandnud menetluskulusid koondsummas 8 214,16 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 2560 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 5654,16 eurot (km-ta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 22 h 20 min ulatuses keskmise tunnihinnaga 253,17 eurot (km- ta). Esindajakulude täpsem koosseis on nähtav alltoodud tabelist (tabeli kanded on automaattõlge ingliskeelsest algmaterjalist): 42. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja menetlus- kulud summas 8 214,16 eurot. Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 13 Nt VAKO 02.07.2014, 137-14/148969, p 14; 11.07.2014, 142-14/146110, p 19; 15.04.2015, 59-15/158335, p 9.1; vt ka S. Arrowsmith 2014, p 803.