Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 23. veebruar 2026 VAIDLUSTUS pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale VAIDLUSTAJA: Aktsiaselts Atko Bussiliinid registrikood: 10926425 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood: 70007340 VASTUTAV ISIK: Sandra Palu e-post: [email protected]; [email protected]. KOLMAS ISIK: AS HANSABUSS registrikood: 10230847 e-post: [email protected] RIIGIHANGE: Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035, riigihanke viitenr 299969 VAIDLUSTAJA 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse TAOLTUSED: (registrikood: 70007340) 10.02.2026 otsus AS HANSABUSS (registrikood: 10230847) pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihankes viitenr 299969; 2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt (registrikood: 70007340) Aktsiaselts Atko Bussiliinid (registrikood: 10926425) kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Atko Bussiliinid (edaspidi: vaidlustaja) osaleb Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 299969 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (edaspidi: Riigihange). 2. 10.02.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Riigihankes edukaks AS HANSABUSS (edaspidi: kolmas isik) pakkumuse. 3. 13.02.2026 tegi hankija otsuse jätta kolmas isik kvalifitseerimata, sest tema tehniline ja kutsealane pädevus ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Seetõttu tunnistas hankija 13.02.2026 otsusega edukaks vaidlustaja pakkumuse kui paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse. Vaatamata vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamisele ei teinud hankija aga eraldi otsust kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 1 4. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (edaspidi: Otsus) peale ning seda kahel alusel: (i) esiteks otsuste loogilise järgnevuse ning õigusselguse põhimõttest tulenevalt, kuna hetkel kehtivad formaalselt kaks edukaks tunnistamise otsust (nii kolmanda isiku kui ka vaidlustaja pakkumuste osas) ning hankija pidanuks kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmisel ka varasemalt tehtud edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistama ning (ii) teiseks põhjusel, et kolmanda isiku pakkumuse maksumuse puhul esinevad selged alapakkumuse tunnused, mistõttu pidanuks hankija viima läbi selle maksumuse kontrolli ning selle (edukaks tunnistamise asemel) põhjendamatult madalana tagasi lükkama. 5. Vaidlustajal on Otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Vaidlustaja osales Riigihankes ja esitas pakkumuse. Kuigi hankija jättis 13.02.2026 otsusega kolmanda isiku kvalifitseerimata ning tunnistas seepärast edukaks vaidlustaja pakkumuse, on vaidlustajal otsene ja õigustatud huvi vaidlustada sellele eelnev 10.02.2026 tehtud hankija Otsus. Esiteks on vaidlustajal huvi, et samaaegselt ei kehtiks kaks pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, kuna see tekitab õiguslikku ebaselgust ning võib seeläbi takistada vaidlustajal õiguspäraselt lepingut sõlmida. 6. Teiseks ja eelkõige on vaidlustajal kaebeõigus Otsuse vaidlustamiseks seetõttu, et hankija Otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks näitab seda, et hankija ei pea kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ning peab võimalikuks selle pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimist. Olgugi, et hankija on jätnud kolmanda isiku kvalifitseerimata ning tunnistanud seepärast edukaks vaidlustaja pakkumuse, kätkeb kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise Otsuse kehtima jäämine endas riski hankemenetluse tulemustele. Nimelt on väga tõenäoline, et kolmas isik vaidlustab hankija 13.02.2026 otsuse tema kvalifitseerimata jätmise ning otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt ka hankija 13.02.2026 otsuse vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kui vastav vaidlustus peaks edukas olema, siis kuulub vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistamisele, kuid samal ajal oleks selleks hetkeks möödunud tähtaeg 10.02.2026 tehtud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise Otsuse vaidlustamiseks. Seega Otsuse peale esitatava vaidlustuse tähtaegsuse tagamiseks vaidlustab vaidlustaja hankija 10.02.2026 Otsuse käesoleva vaidlustuse esitamisega. 7. Hankija teavitas nii 10.02.2026 Otsusest kui ka 13.02.2026 otsustest vaidlustajat e-RHR vahendusel 13.02.2026 edastatud teatega, millega vaidlustaja tutvus registri vahendusel 14.02.2026. Seega on käesolev vaidlustus tähtaegne. 8. Vaidlustaja vaidlustuse põhjendused on esitatud vaidlustuse ptk-s II. Menetluslikke küsimusi käsitleb vaidlustaja vaidlustuse ptk-s III. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Otsuse formaalne õigusvastasus 9. Nagu vaidlustaja ptk-s I selgitas, tunnistas hankija 13.02.2026 otsusega edukaks vaidlustaja pakkumuse kui paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse, kuid ei tunnistanud kehtetuks 10.02.2026 kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise Otsust. Seetõttu on hankija 10.02.2026 Otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks formaalselt jätkuvalt kehtiv. Seda vaatamata asjaolule, et hankija on oma 13.02.2026 otsusega jätnud kolmanda isiku kvalifitseerimata, mistõttu RHS § 98 lg 51 järgi ei saa kolmas isik olla seetõttu edukas pakkuja. Lisaks on hetkel kehtiv ka hankija 13.02.2026 otsus vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Sellest tulenevalt on tegemist olukorraga, kus Riigihankes on samaaegselt kehtivad kaks pakkumuse edukaks tunnistamise otsust erinevate pakkujate osas. 10. RHS § 117 lg 1 kohaselt tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse, kui tegemist ei ole RHS § 117 lg-s 2 sätestatud olukorraga. Kuivõrd Riigihange ei ole osadeks jaotatud (nagu seda kinnitavad eRHR-s Riigihanke üldandmed), saab ainult ühe pakkuja pakkumus olla edukaks tunnistatud. Antud juhul on selleks vaidlustaja pakkumus, sest kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise nõuetele ega saa seetõttu hankelepingut sõlmida (RHS § 98 lg 51). Vaidlustaja 2  on antud probleemi ka hankijale osundanud ning palunud otsuse tühistada (vt Lisa 1 – Pöördumine). Hankija aga ei ole tänaseni vaidlustaja pöördumisele reageerinud. 11. Õigusselguse huvides ning otsuste loogilise järgnevuse põhimõtte kohaselt on vaja seega tunnistada kehtetuks hankija 10.02.2026 Otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, vältimaks olukorda, kus Riigihankes on samaaegselt kehtivana kaks edukaks tunnistatud pakkumust. Seetõttu palub vaidlustaja tunnistada hankija 10.02.2026 Otsus kehtetuks formaalsetel kaalutlustel. Otsuse sisuline õigusvastasus 12. Otsus on ka sisult õigusvastane, kuna hankijal pidi Riigihankele eelnenud hankemenetluse (viitenr 286130) ja käesolevas Riigihankes esitatud asjaoludest tulenevalt tekkima ilmne kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Hankija pidanuks seega kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise asemel viima hoopis läbi RHS § 115 sätestatud maksumuse kontrolli ning jõudma selle kontrolli tulemusena seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus tuleb põhjendamatult madala maksumuse tõttu RHS § 115 lg 8 või 9 alusel tagasi lükata. Juhul, kui hankija viis vastava kontrolli läbi, on hankija Otsus õigusvastane põhjusel, et kontrolli tulemused on väärad: kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning tulnuks RHS § 115 lg 8 või 9 alusel tagasi lükata. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 13. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu.1 14. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab hankija esmalt leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Hankija ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus puudub. 15. Kohtute senise praktika kohaselt kuulub põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käsitleva Euroopa Liidu regulatsiooni kaitsealasse ka ettevõtjate vahelise ausa ja eluterve konkurentsi tagamise eesmärk.2 Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolliprotseduuri etapilisust, millest esimene on hankija kohustus tuvastada “oletatavad/kahtlased” (ehk oletatavalt põhjendamatult madala maksumusega või sellise kahtlusega) pakkumused.3 16. Eelnevast tuleneb, et hankijal on HS § 115 järgi esmalt kohustus tuvastada põhjendamatult madalana näivad pakkumused ning selliste pakkumuste maksumuse põhjendatust kontrollida. Teiseks on hankijal on kohustus tagasi lükata pakkumus, mille maksumuse põhjendatus ei ole kontrolli käigus hankijale veenvalt tõendatud. Praegusel juhul on hankija eelduslikult emma- kumma reegli vastu eksinud, mistõttu esineb hankija tegevuses kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisel ilmne diskretsiooniviga. 17. Nimelt hankijal pidi kolmanda isiku poolt käesolevas Riigihankes ning sellele eelnevalt (sisuliselt sama eseme osas) korraldatud, kuid lepinguta lõpetatud, hankemenetluses nr 286130 (edaspidi: Eelnenud hange) esitatud pakkumuste maksumuste võrdluse tulemusena 11 Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsus kohtuasjas T-121/08, p 71. 2 Euroopa Üldkohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, p 91; Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 29; Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C- 285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 55 ja 57. 3 Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 29; Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 55 ja 57. 3  olema ilmne, et kolmas isik on käesolevas Riigihankes esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Seda järgmistel põhjustel: 1) Eelnenud hanke tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele“ kohaselt oli ette nähtud, et pakkujad peavad sõitjate veol kasutama vähemalt 54 M3-kategooria bussi. Samas praeguse Riigihanke tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele“ kohaselt on ette nähtud, et sõitjate veoks tuleb kasutada vähemalt 55 M3-kategooria sõidukit, millest vähemalt 27 bussi peavad kasutama mootorikütusena biometaani (p 1.12.2). Seega praeguse Riigihanke väljakuulutamisel suurendas hankija busside arvu ning nõudis pakkujatelt pakkumuse osana 27 biometaaniga sõitva bussi kasutamist. Biometaaniga sõitvate busside tehnoloogia on keerukam ning nende soetusmaksumus on võrreldes tavapäraste bussidega seepärast kallim. Eeltoodust tulenevalt (st busside arvu suurendamise ning osaliselt kallimate busside nõudmise tõttu) oli seega oodata, et kõigi Eelnenud hankes osalenud pakkujate pakkumuste maksumused käesolevas Riigihankes osalemise korral ka tõusevad. 2) Kolmas isik osales mõlemas hankes, kuid erinevalt oodatust kolmanda isiku pakkumuse maksumus Riigihankes hoopis langes: kolmanda isiku pakkumuse maksumus Eelnenud hankes oli 1,758 eurot (Lisa 2 – Pakkumuste maksumuste tabel Eelnenud hankes) ning Riigihankes 1,614 eurot (Lisa 3 – Pakkumuste maksumuste tabel Riigihankes). Seega erinevalt selgest kulude tõusust (1 buss rohkem + 27 bussi puhul suuremad soetuskulud) praeguse Riigihanke täitmisel, kolmanda isiku pakkumuse maksumus anomaaliana langes ning seda lausa üle 8 %. 18. Vaidlustaja on seisukohal, et vastav anomaalia ning kolmanda isiku pakkumuste maksumuste võrdlus pidi tekitama hankijal kahtluse, et kolmas isik on praeguses Riigihankes esitanud pakkumuse, millega pole võimalik (nt vähemalt mitte ilma kehtivaid tööõiguse norme rikkumata) Riigihanke hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid katta – st tegemist on alapakkumusega. Et pakkumuse maksumus pidi loogiliselt võttes Riigihankes tõusma (mitte langema), näitab ka võrdlus teiste pakkujate poolt Eelnenud hankes ja praeguses Riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega: kõigi pakkujate maksumused olid Riigihankes võrreldes Eelnenud hankega kõrgemad. Ainsana langetas Riigihankes paari protsendi võrra oma hinda välismaine (Leedu) pakkuja SIA NordBuss, kuid vastav anomaalia on selgitatav asjaoluga, et SIA NordBuss esitas Eelnenud hankes selgelt ülepakkumuse ehk teistest kohalikest pakkujatest märkimisväärselt kõrgema hinnaga pakkumuse (SIA NordBuss pakkumuse maksumus Eelnenud hankes oli üle 2 eur/lkm, samas kui kõik Eesti pakkujate maksumuses olid u 1.5 – 1.7 eur juures). 19. Vaidlustaja on veendunud, et hankija ei ole teostanud enda RHS § 115 tulenevat diskretsiooni kohaselt ega ole kontrollinud, mis põhjusel ning kuidas on võimalik, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus Riigihankes langes ja veel sellisel määral kui üle 8 %. Pakkujad pidid mõlemas hankes esitama koos pakkumusega VORMI 6, milles pakkujad pidid detailselt ära näitama nende pakkumuse maksumuse aluseks olevate kuluartiklite suurused. Vaidlustaja on veendunud, et hankija ei ole mõlemas hankes kolmanda isiku poolt esitatud VORMI 6 ning nendes esitatud kuluartiklite suuruseid võrrelnud. Seega ei ole hankija ka tuvastanud, et kolmas isik on ilmselt Riigihankes esitatud VORMIL 6 võrreldes Eelnenud hankes samal vormil sama kuluartikli osas esitatud näitajaid kunstlikult madalamaks moonutanud. Seega on hankija jätnud oma diskretsiooni kohaselt teostamata, mistõttu on Otsus õigusvastane ning tuleks kehtetuks tunnistada. 20. Juhul, kui hankija on RHS § 115 sätestatud kontrolli teostanud, siis on selle kontrolli tulemused igal juhul väärad: kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning tuleks RHS § 115 lg 8 või 9 alusel tagasi lükata. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 21. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 2560 eurot (vt Lisa 4 – Maksekorraldus). 4 22. Lepinguline esindaja. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 23. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: Lisa 1 – Pöördumine; Lisa 2 – Pakkumuste maksumuste tabel Eelnenud hankes; Lisa 3 - Pakkumuste maksumuste tabel Riigihankes; Lisa 4 – Maksekorraldus. 5                   ! " ! #$$!%& $             !"#$%#& ' ' ( ) * +,--  -' . ( ) ' - ' //&" ! !##!!!$$0#! " /   ! " !!'#(#%)& $     1 2 //2 ' ' ( )  -' . ( ) //3" ! !##!!0%4"$! * 5' 67 ' *     ' 89 :' 67 ' '   //1//#;7  / <  7 2=/ #7  &! !7/  2 - ('-: * >' ) * +,--  -' 8 5 ' (' '-:  ' ?) ' - ' #&$!.!! ( -@ + --A ' .!!) /  ,-   , 8 5 ' ,>+   -,' +,-- , B '-:    8  ' . #"!!!3# #$ '--  6' 8 '--' * +,--  6' 8 -' ' - ' !.!! * ##$+ " & (,'#% $#, =, ' ' ' 5'-'  ' '  :'  %!"!% !0!# 3.!#.#!#$ $C!0C00  / <'7 'D #7 &! ! ,,''7 / 7  !!!%#&# # # 0&0