Hankija vastus vaidlustusele

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 17.02.2026 Lõkke tn 5 Meie 20.02.2026 nr 4-6/RH-25-126 10122 TALLINN Vastus vaidlustusele riigihankes 305127 Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu E-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing Registrikood 10068915 Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat Advokaadibüroo Concordia OÜ E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus rahuldamata. ASJAOLUD 30.01.2026 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu linna koolidele toitlustusteenuse ostmine“ (viitenumber 305127) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Algne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 25.02.2026. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise aega. Uus pakkumuste esitamise tähtpäev on 30.03.2026. 16.02.2026 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks erinevad RHAD vaidlustatud sätted ja kohustada hankijat viima need kooskõlla riigihangete seadusega (RHS). Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Ükski vaidlustatud RHAD tingimus ei ole õigusvastane. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] PÕHJENDUSED 1.RHAD „Hankedokument“ p 6.7 - pakkumuse esitamine üksnes kahes osas 1.1. Vaidlustaja ei ole põhjendanud, kuidas hankija nõue „pakkuja saab teha pakkumuse kahele hankeosale“ tema õigusi rikub ja/või kuidas huve kahjustab. Juhindudes RHS § 185 lg 1 võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et nimetatud seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustaja ei ole selgitanud, et soovib pakkumust esitada kõigile hanke osadele. 1.2. RHAD säte on õigusvastane juhul, kui see rikub konkreetset RHS sätet. Hankijal on õigus otsustada kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, juhindudes RHS § 126 lg 2. 1.3. Hankija on erimenetluse korras kehtestanud mitmele osale pakkuja pakkumuse esitada saab. RHS § 27 lg 1 võimaldab hankijal otsustada, millistes osades võib pakkuja pakkumuse esitada. RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse kasutamise. Hanke jagamine osadeks ning pakkumuste esitamise piiramine maksimaalselt kahele osale on kehtestatud eesmärgiga tagada teenuse osutamise hajutatus, vähendada riske ning soodustada mitme teenuseosutaja kaasamist. Tegemist on sisulise hankestrateegilise otsusega, mis on hankija pädevuses. Hankija sooviks on pigem laiendada konkurentsi ja vältida olukorda, kus üks pakkuja võidab kõik hanke osad. Tulenevalt hankija varasemast kogemusest on suurel hulgal toitlustusteenuse lepingute üheaegne alustamine ja täitmine toonud kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, mida hankija on seekordsel hankel püüdnud lahendada piirates pakkumuste esitamise arvu. Hankija on eeltoodud sättest juhindudes sätestanud hankedokumendis regulatsiooni, millest tulenevalt on vaidlustajal võimalus esitada pakkumus kahele riigihanke osale ja edukaks osutamise korral saada maksimaalselt kolm hankelepingut. 1.4. Hankija leiab, et hanke osade piiramine suurendab otseselt turul valitsevat konkurentsi, kuna teenust saavad osutada rohkem erinevaid teenusepakkujaid. Hankija hinnangul ei ole antud juhul võimalik leida kõiki pakkujaid võrdselt kohtlevat regulatsiooni, mis võimaldaks olukorras, kus pakkuja ei piira pakkumiseta arvu, kuid soovib piirata sõlmitud lepingute arvu, leida mehhanismi või reeglistikku, mille alusel otsustatakse lepingu sõlmimine. Hankija eesmärk on tagada, et igale hankeosale esitatakse sisulised pakkumused ning et kõigis osades oleks võimalik hankeleping sõlmida. Pakkuja pakutud lahendus – lubada pakkumused kõigile osadele, kuid piirata hiljem sõlmitavate lepingute arvu – ei pruugi praktikas tagada, et kõikides hankeosades lepinguni jõutakse. Hankija ei soovi olukorda, kus mõni hankeosa jääb lepinguta või tuleb läbi viia täiendav menetlus ebapiisava konkurentsi või lepingust loobumise tõttu. 2.RHAD „Hankedokument“ p-d 7.2 ja 7.3 2.1. Hankijal on õigus otsustada kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, juhindudes RHS § 126 lg 2. 2.2. RHAD „hankedokumendi“ (edaspidi RHAD) p 7.1 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele va punktis 7.2 märgitud juhul. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud RHAD p 7.1 RHAD p 7.1 on klassikaline pakkumuse tagasilükkamise alus, mis on sisuliselt samasuguses sõnastuses RHS § 114 lg-s 2. See, et vastavustingimuste täitmisel tuleb esitada tingimuste kohane dokument, on riigihangetes tavapärane praktika. Hankija on p 7.1 märkinud aga viite erandile: „v.a punktis 7.2 märgitud juhul. “ 2.3. Vaidlustajal puudub vaidlustatud sätete (7.2 ja 7.3) vaidlustamise õigus. Vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu toetub nn subjektiivsete õiguste rikkumise teooriale, mis on väljendatud RHS § 185 lg-s 1. RHS § 185 lg 1 kohaselt on üheks vaidlustamisõiguse kumulatiivseks eelduseks asjaolu, et hankijapoolne RHS-i rikkumine rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve (VAKO 61-18/192746, p 15; VAKO 137-18/197419, p 16). Hankija tegevust ei saa vaidlustada üksnes väitel, et see rikub õigusnorme (TlnRnKo 3-11-2403, p 16 jj) või on lihtsalt vaidlustaja arvates ebamõistlikud. Populaarkaebused ei ole riigihangetes lubatavad (TlnRnKo 3-17-252 ja 3- 17-255, p 8; VAKO 5-18/192791, p 20). Seetõttu ei ole võimalik vaielda RHAD sätete üle, mis mitte kuidagi ei takista pakkujal pakkumust esitada. RHAD punktid 7.2 ja 7.1 koosmõjus laiendavad vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid. 2.4. Hankedokumendi p 7.2 sätestab, et kuni 10 (kümme kaasarvatud) puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse üks võimalus puudus(ed) parandada (esitada kohandatud pakkumus). Sellisel juhul võib hankija pidada pakkumuse üle läbirääkimisi RHAD p 12 kohaselt. Kui pakkuja esitab läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuse (st likvideerib hanke alusdokumentidele mittevastavused (puudused)) tunnistatakse pakkumus vastavaks. Kui pakkuja ei likvideeri läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuses puudusi või esitab läbirääkimiste käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, lükatakse pakkumus tagasi. 2.5. RHAD p 7.2 on erinorm punkti 7.1 suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12) on võimalik 1 kuni 10 (kaasaarvatud) puudust (RHADile mittevastavust) kõrvaldada. RHAD p 7.2 ja 7.3 tähenduseks on, et üle kümne (11 puudust ja rohkem) puuduse korral läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, kohaldub RHS § 114 vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes sätestab RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, s.t 1 kuni 10 (kaasaarvatud) puudust (mittevastavust) võib läbirääkimistes kõrvaldada. 2.6. Hankija leiab, et kehtestatud erimenetluse korras on pakkujate õigusi pigem laiendatud, mitte piiratud. Ehk hankija on kehtestanud nagu eelpool nimetatud RHAD p 7.1. nö üldnormist erandi RHAD p 7.2. näol ja ei lükka koheselt pakkumust tagasi kui esinevad RHAD p 7.2. alused st lubatud mittevastavuste (puuduste arv). 2.7. RHAD p 7.2. sõnastus „10 puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse võimalus puudused parandada“ tähendab, et hankijal on kohustus anda maksimaalselt 10 puudusega pakkumuse puhul üks võimalus puudused (mittevastavused) parandada ja esitada kohandatud pakkumus, seega RHAD p 7.2 sõnastus võimaldab asuda seisukohale, et 1-10 puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse võimalus läbirääkimistel puudused parandada (esitada kohandatud pakkumus). 2.8. Hankija on sätestanud p-s 7.2 ka korra edaspidise menetluse osas: „Kui pakkuja esitab läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuse (st likvideerib hanke alusdokumentidele mittevastavused (puudused)) tunnistatakse pakkumus vastavaks. Kui pakkuja ei likvideeri läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuses puudusi või esitab läbirääkimiste käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, lükatakse pakkumus tagasi.“ 2.9. Hankija hinnangul ei kahjusta laiem õiguste andmine ja mitte kohene pakkumuse tagasi lükkamine vaidlustaja huve. RHAD p-d 7.1 (ei ole vaidlustatud) ja p-d 7.2 ja 7.3 on üheselt arusaadavad ja selged, kõigi pakkujate suhtes ühetaolised ja kooskõlas RHS § 3 lg 1. Läbipaistvuse põhimõtte riivet ei ole. 2.10. Toitlustusteenuse hanked on väga keerulised ja pakkumuse koostamine ajamahukas, pakkujad peavad esitama palju erinevaid sh numbrilisi näitajaid ja olema eriliselt hoolsad toiduenergia jm arvandmete sisestamisel ja arvutamisel, mis võib kaasa tuua mitmeid nn kiirustamisest tulenevaid näpuvigasid. Vaidlustatud hange on ka esimene alates 01.09.2025 kehtima hakanud uue õigusakti (Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“) alusel korraldatud hange ja ka seetõttu tõstis hankija nö lubatavate puuduste (mittevastavuste) arvu kümnele (varasemates hangetes on olnud lubatud puuduste arv viis). Kohandatud pakkumusega variant on hankija kogemuse baasil parim lahendus 2.11. Hankija ei ole korraldanud menetlust nö ühe etapilisena tulenevalt varasemast kogemusest ja praktikast, põhjusel, et juhul, kui pakkumus ei vasta RHADile, oleks tulnud peaaegu kõik senised hankija poolt korraldatud hanked tunnistada nurjunuks. Hankija praktikas on olukorda, kus pakkujate pakkumises ei esine ühtegi puudust, esinenud vaid ühel korral ühe pakkuja puhul. Seega suurendab puuduste parandamise võimalus hankel pakkujate arvu ning seoses sellega ka konkurentsi. Ka vaidlustaja on esitanud sarnastel vaidlustatud tingimustel hankijale varasemalt pakkumusi ja korrigeerinud oma esialgseid pakkumusi, kus on olnud ekslikult esitatud arvandmed ja tähised. 3.RHAD „Hankedokument“ p 8.1.1 -degusteerimine ja hindamine Esiteks märgib hankija kogu RHAD punkti 8.1.1 hindamiskriteeriumite kohta, et nimetatud punktis on sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, juhindudes RHS § 85 lg 9. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Pakkujad, kes toitlustusteenuse hangetel osalevad või hangetest huvituvad on oma eriala spetsialistid ja eriteadmistega isikud ning saavad aru, mida hankekomisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib. Eeltoodut kinnitab, ka hankija toitlustushangetel esitatavate pakkumuste arv. RHAD ei ole vastuolus RHS nõuetega. Hindamise täpsemat metoodikat ei kohusta EL hankedirektiivid avaldama (EKo C-6/15). Samuti ei nähtu RHS-st, et hankija peaks RHAD-s avaldama hindamise metoodika (s.t kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad). Teiseks, hankedokumendis on hindamise ese (toit/jook), ulatus (hinnatakse nelja kriteeriumi maitse/lõhn, välimus, vastavus menüüle ja tekstuur), maksimaalne punktisumma ja arvutusloogika (punkte alandatakse poole või ühe punkti kaupa) üheselt määratletud ning kohaldub kõigile pakkujatele võrdselt. Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste majanduslik soodsus, sh kvaliteet. Kolmandaks, hankija hinnangul on RHADis kehtestatud hindamise raamistik piisavalt selge, et komisjon saaks teha informeeritud otsuseid ning rakendada hindamisel mõistlikku kaalutlusruumi. Sätestatud hindamiskriteeriumid on läbipaistvad, kontrollitavad ja kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega ning nende täiendav detailiseerimine ei ole vajalik. 3.1. Toidu maitse ja lõhna hindamine 3.1.1. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu maitse ja lõhna degusteerimise metoodika vastuolus RHS § 3 p-ga 1 kuna puudub regulatsioon selle kohta, kuidas ja mida täpselt lõhna ja maitse osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud toit selleks, et saada maitse ja lõhna osas maksimumpunktid. Samuti heidetakse ette, et hanke tingimustes ei leidu hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnanguid või punktide alandamist põhjendada ega regulatsiooni mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu maitse ja lõhna eest. 3.1.2. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et sätestatud regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. RHAD p 8.1.1 kohaselt hinnatakse koolis pakutavat koolilõunat degusteerimise kaudu, m.h toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 10). Toidu degusteerimine on oma olemuselt kvaliteedihindamine, mille puhul ei ole võimalik kehtestada ammendavat loetelu kõikidest võimalikest maitse- või kvaliteedierinevustest. See, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole võimalik objektiivselt täpsemalt RHAD-s lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise kriteeriumiga. Kui VAKO vaidlustajaga nõustub, tähendab see, et toidu degusteerimine toitlustusteenuse riigihangetes ei saagi olla hindamise kriteerium, sest VAKO nõuaks hankijalt võimatut: et hankija kirjutaks RHAD-s ette selle, mida ikkagi täpsemalt tähendab maitsev toit. Just mitme liikmelise komisjoni poolt läbiviidav degusteerimine võimaldab hinnata toidu tegelikku maitseomadust ja kvaliteeti, üksnes RHADis esitatud kirjeldav tekst ei võimalda seda adekvaatselt tuvastada. Mitme komisjoniliikme (hindaja) hinnangute koondamisel kujuneb välja tasakaalustatud keskmine tulemus, mis vähendab üksikhinnangust tulenevat subjektiivsust. 3.1.3. Lisaks ei ole degusteerimisega seotud hindamiskriteeriumite täielik ja ammendav ette määratlemine alati võimalik, kuna hinnatav objekt — toit — võib varieeruda ning kõiki võimalikke pakutavaid toite sh maitse- ja kvaliteedierinevusi ei ole võimalik eelnevalt kirjeldada. Seetõttu ei ole hankija sõnastanud eraldi loetelu konkreetsetest alustest, mille puhul komisjon peaks punkte vähendama. Hankija on seadnud üldised raamid hindamisele. 3.1.4. Vastavalt hindamiskriteeriumile alandavad hankekomisjoni liikmed punkte kas poole (0,5) või ühe (1) punkti kaupa. Hankija selgitab, et iga punktide alandamine peab olema komisjoniliikme poolt põhjendatud. Kui komisjoniliige tuvastab asjaolu, mis tema hinnangul õigustab punktide vähendamist, otsustab ta siseveendumuse alusel, kas vastava puuduse kaal on selline, mis toob kaasa 0,5 või 1 punkti vähendamise. Sama asjaolu eest ei ole lubatud korduvalt punkte vähendada. Näiteks juhul, kui komisjoniliige leiab, et toit on liialt soolane, võib ta sellel põhjuse eest vähendada maksimaalset ühe punkti ühe hindamiskriteeriumi all (nt maitse). Samas ei ole piiratud erinevate puuduste arv, mille eest võib punkte vähendada. Kui komisjoniliige tuvastab näiteks neli erinevat maitse või lõhnaga seotud puudust, võib ta vähendada punkte maksimaalselt neli ning minimaalselt kaks punkti, juhul kui iga puuduse eest vähendatakse 0,5 punkti. Seega kehtib põhimõte, et iga punktivähendus peab olema otseselt seotud konkreetse põhjendusega. Komisjoni liikmetel ei ole õigust vähendada punkte põhjendusi esitamata või sellisel subjektiivsel põhjusel, nagu näiteks „ma peeti ei söö“. Kõik punktide vähenduste alused kajastatakse toidu degusteerimise hindamistabelis, mis tagab pakkujatele ülevaate punktide vähendamise või säilitamise põhjustest. Toidu degusteerimise praktikat on Tartu Linnavalitsuse toitlustushangetes rakendatud alates 2011 aastast. 3.1.5. Erinevalt varasemalt kehtinud riigihangete seadusest ei ütle kehtiv RHS enam seda, et hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad hindamise kriteeriumid olema „hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad“ (Võrdle RHS v. r § 31 lg 4: „nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid /…/“). Põhjus, miks seadusandja sellise muudatuse tegi, on just eesmärgiga soodustada kvalitatiivsete hindamise kriteeriumide kasutamist. Muu hulgas võivad kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid olla ka subjektiivsed. Sellele viitab üheselt RHS § 85 lg 8 p 1, mille kohaselt võib hinnata ka esteetilisi omadusi, ehkki esteetika ratsionaliseerimine RHAD-s võimalik ei ole. Hankija ei pea ega saagi RHAD-s ette kirjutada, mida tähendab „ilus“. 3.1.6. Ka kohtupraktikas on leitud, et RHS ei välista subjektiivsete elementide hindamist ning kvaliteedikriteeriumi kasutamine riigihangetes ei ole koheselt õigusvastane põhjusel, et see sisaldab subjektiivseid elemente (TlnHKo 3-20-1198 p 17, VAKO 188-21/235167). Riigikohus on 11.12.2020 otsuses (3-20-1198, p 18) märkinud järgmist: „[---]hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada ja hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed. [---]“ Kuid see ei tähenda, et hankija otsus tunnistada pakkumus edukaks ei pea olema põhjendatud ja kontrollitav. Kontrollitavus peab olema tagatud eelkõige komisjoniliikmete poolt antud punktide põhjendatuse kaudu(VAKO 26-23/253943). 3.1.7. VAKO on samade poolte vahelises varasemas vaidluses (VAKO 26-23/253943) leidnud, et degusteerimise kui hindamismeetodi kasutamine ei ole õigusvastane, kui hindamine toimub ühtsetel alustel. Hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa pakkuja subjektiivseid õigusi mõjutada. 3.1.8. RHAD-s on subjektiivsuse riski maandatud mitme täiendava meetmega. Degusteerimist viib läbi mitme liikmeline komisjon, kuhu lisaks hanke läbiviijatele kuuluvad muuhulgas toitumisspetsialistid, toidu tehnoloogid ning toidu lõpptarbijate esindajad - sh õpilased, hoolekogu liikmed (toidu eest tasujad) ja kooli juhtkonna liikmed. Mitmekesine ja erialaselt pädev koosseis tagab erinevate vaatenurkade esindatuse ning vähendab üksikute hinnangute võimalikku kallutatust. Subjektiivsust vähendab ka hindepunktide kujunemise metoodika – komisjoni liikmete poolt antud kõrgeim ning madalaim hinne eemaldatakse ning lõpphinne kujuneb ülejäänud punkide aritmeetilise keskmisena. Selline lähenemine tasakaalustab äärmuslikud hinnangud ning peegeldab kõige paremini komisjoni enamuse seisukohta. Lisaks on punktide vähendamine rangelt struktureeritud - komisjoniliikmed võivad punkte alandada üksnes poole (0,5) või terve punkti (1) kaupa ning iga vähendamine peab olema põhjendatud. Hankija varasemate toitlustushangete praktikas on degusteerimise hindamislehed olnud mahukad ning iga punktide vähendamine on sisuliselt ja põhjendatult lahti kirjutatud, et pakkujatele oleks üheselt arusaadav, millistel asjaoludel ja millises ulatuses hinnang kujunes. Hankija edukaks tunnistamise otsuseid on varasemalt vaidlustuskomisjonis vaidlustatud, kuid vaidlustuskomisjon ei ole tuvastanud, et degusteerimise hindamise põhjendused või selgitused oleksid olnud ebapiisavad või et hindamistulemus ei oleks olnud kontrollitav ja läbipaistev. 3.1.9. Hankija on varasemates hangetes vaidlustajale läbi selgitustaotluste hindamiskriteeriume korduvalt ka lahti seletanud. Näiteks riigihankes 253943 „Toitlustusteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ on hankija vastanud 28.02.2023 (sõnumi ID 720959) vaidlustaja samale küsimusele järgmist: „Hankija on RHAD-is sh tehnilises kirjelduses sätestanud täpsed nõuded pakkumuse sh menüüde koostamisele ning ka degusteerimise hindamisele ühetaoliselt kõigile pakkujatele, mistõttu on võrdne kohtlemine tagatud. Pakkujatele on ette teada, mida degusteerimisel hinnatakse. Pakkujatele on ka teada, et komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa. Kõik punkti alandamised peavad olema sisulised ning põhjendatud. Punkte ei saa maha võtta lihtsalt kellegi subjektiivse arvamuse põhjal, et toit ei meeldinud. Erinevad komisjoniliikmed (sh ka õpilased) on erineva taustaga, kuid esindavad õpilaste huve so hindavad koolitoidu sobivust õpilastele. Toit peab olema õpilastele sobilikult valmistatud (lõhn, maitse, tekstuur, välimus), mistõttu tuleb hinnata konkreetselt neid kriteeriume. “ 3.1.10. Seega on vaidlustajale teada, et komisjoniliikmed ei saa ilma põhjendamata punkte vähendada. Samuti nähtub selgitusest, et punkte ei saa vähendada korduvalt ühe ja sama põhjenduse eest, sest „kõik punkti vähendamised peavad olema sisulised ja põhjendatud“. 3.1.11. Hankija on kohaldanud nimetatud hindamiskriteeriumi degusteerimise näol järjepidevalt üle kümne aasta. Sama perioodi vältel on vaidlustaja osalenud hankija korraldatud toitlustushangetes ning esitanud pakkumusi. Seega ei ole tegemist uue ega esmakordselt erimenetluse korda lisatud hindamistingimusega, vaid väljakujunenud ja püsivalt rakendatud praktikaga. 3.2. Toidu tekstuuri hindamine 3.2.1. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu tekstuuri hindamine ebaselge, läbipaistmatu ja kontrollimatu, s.o vastuolus RHS § 3 p-ga 1 kuna puuduvad sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu tekstuuri osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada tekstuuri osas maksimumpunktid. Samuti heidetakse ette, et hanke tingimustes ei leidu hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnanguid või punktide alandamist põhjendada ega regulatsiooni mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu tekstuuri eest. 3.2.2. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et sätestatud regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. RHAD p 8.1.1 sätestab selgelt, et koolilõuna hindamine toimub degusteerimise teel ning üheks alakriteeriumiks on toidu tekstuur, mille maksimaalne punktisumma on määratletud (maksimaalselt 10 punkti). Seega on hindamise ese, ulatus ja punktiskaala üheselt kindlaks määratud ning kohaldub kõikidele pakkujatele võrdselt. 3.2.3. Arvestades, et eri toitude tekstuurilised omadused on oma olemuselt erinevad (nt krõbedus, mahlasus, siidisus, tükilisus, ühtlus vms), ei ole võimalik ega ka otstarbekas kehtestada RHAD-s ammendavat ja universaalset kirjeldust sellest, milline tekstuur igal konkreetsel juhul maksimumpunkte väärib. Selline liigne detailiseerimine ei suurendaks hindamise objektiivsust, vaid piiraks põhjendamatult hankija kaalutlusruumi ning võiks viia olukorrani, kus hinnatakse üksnes kirjeldusele vastavust, mitte toidu tegelikku kvaliteeti. 3.2.4.Hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks toimub degusteerimine mitme liikmelise komisjoni poolt, mille koosseis tagab erinevate kompetentside kaasamise. Punktide kujunemise kord ning nende arvestamise metoodika on RHAD-is selgelt sätestatud. Lisaks peab iga punktide alandamine olema põhjendatud ning vastavad põhjendused fikseeritakse hindamislehtedel, mis tagab tulemuste kontrollitavuse. 3.2.5. Igal toidul on erinev tekstuur ja näiteks õhuline tekstuur ei ole alati iga toidu puhul parim. Kui VAKO vaidlustajaga nõustub, tähendab see, et toidu degusteerimine toitlustusteenuse riigihangetes ei saagi olla hindamise kriteerium, sest VAKO nõuaks hankijalt võimatut: et hankija kirjutaks RHAD-s ette selle, mida ikkagi täpsemalt tähendab maksimum punkte vääriv toidu tekstuur. Just degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada pakkuja poolt pakutava toidu parima ja sobivaima tekstuuri, mitte kirjeldav tekst RHAD-s. 3.2.6. Toidu tekstuuri hindamise kohta vt ka käesoleva vastuse punkte 3.1.4-3.1.11, eelnimetatud punktid kehtivad ka toidu tekstuuri hindamise kohta. 3.3. Toidu menüüle vastavuse hindamine 3.3.1. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu menüüle vastavuse hindamine ebaselge, läbipaistmatu ja kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p-ga 1 kuna puuduvad sätted selle kohta, missugune menüü saab maksimumpunktid ning mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu menüüle mittevastavuse eest. Samuti heidetakse ette, et hanke tingimustes ei leidu hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist põhjendada. 3.3.2. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et sätestatud regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. RHAD p 8.1.1 on sätestatud, et hinnatakse koolis pakutava toidu vastavust menüüle järgmiste komponentide lõikes: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook (maksimaalne punktide arv 10). 3.3.3. Samas punktis on sätestatud, et hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord või toidukorrad (võib olla ka mitu degusteerimist) pakkuja esitatud pakkumusest, mida pakkuja kohustub degusteerimiseks hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis. 3.3.4. Pakutav koolilõuna peab olema sel päeval valmistatud ainukese valikuna (st ühtegi teist toidu- ja joogivalikut koolilõunana õpilastele lisaks ei pakuta v.a eritoit nt gluteeni või laktoosi vms talumatusega õpilasele) kõigile õpilastele, kellele sel päeval toit on tellitud. 3.3.5. Seega hinnatakse, kas koolis tegelikult pakutav põhitoit, lisandid, leiva/sepiku valik ja jook vastavad täielikult pakkumuses esitatud menüüle. Maksimumpunktid on pakkujal võimalik saada juhul, kui kõik nimetatud komponendid vastavad pakkumuses esitatule. Kui näiteks lisandeid ei pakuta selliselt, nagu need olid pakkumuses ette nähtud, ei ole võimalik pakkujal saada maksimumpunkte, kuna koolilõuna ei vasta pakkumuses esitatud menüüle. 3.3.6. Punktide andmise põhimõtteid on hankija selgitanud käesoleva dokumendi punktides 3.1.4- 3.1.11 ja samad põhimõtted kohalduvad ka menüüle vastavuse hindamisel. Komisjoniliikmed ei või punkte vähendada ilma sisulise põhjenduseta. Kui koolis pakutav (põhitoit, lisandid, leiva /sepiku valik ja joogid ) vastab täielikult pakkumuses esitatud menüüle, antakse maksimumpunktid. Kui mõni komponent ei vasta pakkumuses esitatud menüüle (näiteks on pakkumuses ette nähtud piim, aga koolis pakutakse keefiri, on komisjoniliikmetel õigus vastavas osas punkte vähendada. 3.3. Ühe ja sama puuduse (mittevastavuse) eest ei ole komisjoniliikmel õigust vähendada rohkem kui üks punkt. Näiteks ei ole võimalik piima puudumise eest vähendada kahte punkti, vt käesoleva dokumendi p 3.1.10. 3.4. Toidu välimuse hindamine 3.4.1. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu välimuse hindamine ebaselge, läbipaistmatu ja kontrollimatu, so vastuolus RHS § 3 p-ga 1 kuna puuduvad sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu välimuse osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada välimuse osas maksimum punktid. Samuti heidetakse ette, et hanke tingimustes ei leidu hankekomisjoni liikmete kohustust oma hinnanguid või punktide alandamist põhjendada ega regulatsiooni mitu korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu välimuse eest. 3.4.2. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et sätestatud regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. RHAD p 8.1.1 kohaselt hinnatakse koolis pakutavat koolilõunat degusteerimise kaudu, mh toidu välimust (maksimaalne punktide arv 10). 3.4.3. Toidu välimust ei ole võimalik RHAD-is ammendavalt ja objektiivselt ette kirjeldada, milline välimus tagab maksimumpunktid, kuna tegemist on sisult kvalitatiivse ja hinnangulise kriteeriumiga. Igal toidul on erinev välimus ja hankija ei saa ette näha, milliseid konkreetseid toite pakkujad oma pakkumustes esitavad. Seetõttu ei ole mõeldav ega mõistlik koostada loetelu kõigist võimalikest välimuse tunnustest, mis tagaksid maksimumpunktid. Kui VAKO vaidlustajaga nõustub, tähendab see, et toidu degusteerimine toitlustusteenuse riigihangetes ei saagi olla hindamise kriteerium, sest VAKO nõuaks hankijalt võimatut: et hankija kirjutaks RHAD-s ette selle, mida ikkagi täpsemalt tähendab maksimum punkte vääriv toidu välimus. Just degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada pakkuja poolt pakutava toidu parima ja sobivaima välimuse, mitte kirjeldav tekst RHAD-s. 3.4.4. Punktide andmise põhimõtteid on hankija selgitanud käesoleva dokumendi punktides 3.1.4- 3.1.11 ja samad reeglid kohalduvad ka toidu välimuse hindamise puhul. Sarnaselt teiste alakriteeriumite hindamise puhul hinnatakse ka toidu välimust ühtsete RHAD p 8.1.1 sätestatud reeglite järgi. Iga punkti vähendamine peab olema sisuliselt põhjendatud ning ühe ja sama puuduse eest ei ole lubatud punkte korduvalt vähendada. Kõiki pakkujaid koheldakse võrdselt, et oleks tagatud hindamise läbipaistvus ja kontrollitavus. 4. Mitme toidukorra degusteerimine 4.1. Hankija ei nõustu, et võimalus degusteerida mitu toidukorda oleks vastuolus RHS § 3 p 2 põhimõttega. Hankijal on õigus otsustada kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, juhindudes RHS § 126 lg 2. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt lähtudes kehtestatud menetluse korrast. 4.2. Hankija eesmärgiks on degusteerida ja hinnata pakkuja pakutavat toitu RHAD p 8.1.1 alusel ja selgitada välja parim pakkumus igas hanke osas. 4.3. RHAD p 8.1.1 on sätestatud: hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord või toidukorrad (võib olla ka mitu degusteerimist) pakkuja esitatud pakkumusest, mida pakkuja kohustub degusteerimiseks hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis. Nimetatud säte kehtib kõigi pakkujate osas, sättest ei tulene, et seda saab kohaldada erinevate pakkujate lõikes erinevalt. Seega asjaolu, et hankijal on õigus valida degusteerimiseks üks või mitu toidukorda ei tähenda, et erinevate pakkujate suhtes kohaldataks erinevat hindamiskorda. Hankija lähtub põhimõttest, et sama hankeosa kõigi pakkujate puhul kohaldatakse ühesugust lähenemist – kui otsustatakse degusteerida ühte toidukorda, tehakse seda kõigi pakkujate puhul; kui kahte, siis samuti kõigi pakkujate puhul. 4.3. Antud säte ei anna hankijale piiramatut ega selektiivset kohaldamise õigust, vaid võimaldab paindlikult korraldada kvaliteedihindamist, tagades samal ajal võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse RHS § 3 tähenduses. 5. Degusteeritav toit 5.1.Hankija ei nõustu, et hankija poolt pakutava toidu degusteerimiseks valimine pakkuja poolt esitatud pakkumusest oleks vastuolus RHS § 3 p 2 põhimõttega. Hankijal on õigus otsustada kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, juhindudes RHS § 126 lg 2. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt lähtudes kehtestatud menetluse korrast. 5.2. Degusteerimine on otseselt seotud konkreetse pakkuja esitatud pakkumusega. Hankija saab valida degusteerimiseks üksnes sellise toidukorra, mis sisaldub pakkuja poolt esitatud kahe nädala menüüs. Seega hinnatakse iga pakkuja puhul tema enda pakutud lahenduse kvaliteeti ja vastavust pakkumusele. Ei ole mõeldav, et hankija paluks kõigil pakkujatel valmistada degusteerimiseks konkreetset rooga (nt hernesuppi), kui sellist rooga ei ole kõik pakkujad oma pakkumuses pakkunud. Hankija kohustus on hinnata pakkujate poolt esitatud pakkumusi. 5.3. Juhul, kui kõik pakkujad on oma pakkumuses esitanud samasuguse toidukorra (nt hernesupi), on hankija praktikas valinud degusteerimiseks samasuguse roa. Kui pakkumuses on esitatud sisult sarnased, kuid mitte identsed toidud (nt kaks pakkujat on esitanud pakkumuses hernesupi ja kaks pakkujat on esitanud pakkumuses oasupi), on hankija praktikas valinud degusteerimiseks sarnase toidu. Sel juhul on hankija ühe pakkuja puhul hinnanud oasuppi ja teise pakkuja puhul hernesuppi. See ei ole aga õiguslik eeltingimus, kuna hinnatakse pakkumuse, kui terviku kvaliteeti, mitte identseid sööke. Hankijal puudub õiguslik alus ette kirjutada, milliseid konkreetseid toite pakkujad peavad oma pakkumustes esitama. 5.4. On paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest mõneti erinevad. Identseid toite ei saagi pakkujate menüüs olla kuna pakkujad on konkurendid ja koostavad menüüd üksteisest sõltumatult. Menüü koostamine on pakkuja enda pädevuses. RHAD p 6.5.2 kohaselt tuleb menüü koostamisel lähtuda hanke alusdokumentidest sh tehnilisest kirjeldusest ja vastava valdkonna õigusaktist, mis käesoleval hetkel on Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“. Seega eelnimetatud punkt sätestab raamtingimused menüü koostamisele, mitte konkreetseid roogasid, mida pakkuja peab pakkuma. Pakkujad on vabad ise otsustama, millistest konkreetsetest toitudest nende menüü koosneb, tingimusel, et see vastab kehtestatud nõuetele. 5.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ega ka õiguspärane korraldada degusteerimist viisil, kus kõigi pakkujate puhul hinnataks täpselt samasuguseid roogasid. Hinnatakse iga pakkuja enda esitatud pakkumuse kvaliteeti ja selle vastavust kehtestatud nõuetele. 5.6. Hindamiskomisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte just lähtuvalt selle toidu maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt. Vaidlustaja viited ebavõrdsele kohtlemisele on seega alusetud. VAKO ei ole pidanud „sarnaste toitude“ nõuet oluliseks, vaid leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku, kui ühe pakkuja puhul degusteeritakse prae toidukorda ja teise pakkuja puhul supi toidukorda – mõlemate puhul on hindamise kriteeriumid kohaldatavad (VAKO 10-20/214930, p-d 9.1—9.4). Samas kuna hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord, valib ta selle pakkujate menüüdest lähtuvalt nii, et hinnatavad toidud oleksid vähemalt samalaadsed (s.t hankija ei hinda näiteks ühe pakkuja puhul suppi, teise pakkuja puhul praadi). 5.7. VAKO on varasemas samade poolte vahelises vaidluses leidnud, et degusteerimise eesmärk on hinnata konkreetse pakkumuse kvaliteeti ning pelgalt asjaolu, et pakkujad valmistavad erinevaid toite vastavalt oma menüüle, ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kui hindamine toimub ühtsete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Väljavõte VAKO nimetatud lahendist (VAKO 26-23/253943): „Iseenesest ei nähtu hankija õigusest valida toit pakkuja menüüst RHS § 3 p 2 rikkumist, hankija peab toidu välja valimisel tagama selle, et pakkujaid ebavõrdselt ei koheldaks. Ebavõrdne kohtlemine võib tuleneda sellest, kui hankija on valinud degusteerimiseks/hindamiseks välja väga erinevad toidud. See küsimus võib aga päevakorda kerkida pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel“. 6. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht 6.1. Hankija ei nõustu, et hankija poolt degusteerimise ja hindamise korraldus sh asukoht oleks vastuolus RHS § 3 põhimõttega. Hankijal on õigus otsustada, kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, juhindudes RHS § 126 lg 2. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt lähtudes kehtestatud menetluse korrast. 6.2. RHAD p 8.1.1 on sätestatud, et hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord või toidukorrad (võib olla ka mitu degusteerimist) pakkuja esitatud pakkumusest, mida pakkuja kohustub degusteerimiseks hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis. Pakutav koolilõuna toit peab olema valmistatud ainukese valikuna (st ühtegi teist toidu- ja joogivalikut koolilõunana õpilastele lisaks ei pakuta v.a. eritoit nt gluteeni või laktoosi vms talumatusega õpilasele) kõigile õpilastele, kellele sel päeval toit on tellitud. Pakkuja peab tagama sel päeval lisaks tavapärasele lastele tellitud portsjonitele vähemalt 5 lisaportsjonit sama toitu. Hankija teavitab pakkujat vähemalt viis tööpäeva ette eRHR keskkonnas, millise toidu ja joogi pakkuja peab valmistama. Kui pakkujal ei ole võimalik tagada degusteerimist käesoleval ajal üheski Tartu linnas asuvas koolis, tuleb pakkujal tagada Tartus või Tartu lähiümbruses lõunaks pakutav toidukord esitatud pakkumusest, degusteerimiseks hankijale. Pakutav toit peab olema valmistatud ca 50 inimesele. Toitu hindavad komisjoniliikmed. Hindamisel eemaldatakse komisjoni poolt antud kõige kõrgem ning kõige madalam antud punkt ning seejärel järelejäänud liikmete punktid liidetakse ja saadakse punktide keskmine. Näiteks, kui komisjonis on 5 liiget, kes on andnud järgmised punktid: 10, 8, 8, 8 ja 8, siis eemaldatakse 10 ja 8 ning järelejäänud punktide keskmine saadakse järgmiselt: (3 x 8) : 3 = 8 punkti. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole (0,5) või terve (1) punkti kaupa. 6.3. Vaidlustaja hinnangul ei taga eeltoodud degusteerimise korraldus, mille puhul on toidu hindajatele pakkuja isik teada ning mille puhul toimub hindamine erinevates ruumilistes tingimustes, pakkujate võrdset kohtlemist ega hindamise läbipaistvust ega kontrollitavust. RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtete järgimise, eelkõige võrdse kohtlemise ning läbipaistva ja kontrollitava tulemuse tagamiseks tuleks degusteerimine ja hindamine korraldada selliselt, et toidu valmistaja isik poleks hindajatele teada (kuni kõigi degusteerimise ja hindamiste lõpuni) ning et toidu hindamine toimuks samades ruumilistes tingimustes. 6.4. Hankija hinnangul ei pea toidu degusteerimine toimuma samal ajal ega samades ruumilistes tingimustes. Toidu degusteerimine erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks. Esiteks, tegemist on praktilise kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste toitlustajate puhul toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse teisele ettevõtjale. Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad ühte kooli kööki ja hakkavad kõigile kooli õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikme(te) jaoks ei peegeldaks aga toidu valmistamise tingimusi sarnaselt hankelepingu täitmise ajaga. 6.5. Ekslik on ka vaidlustaja väide, et RHAD-i muudab õigusvastaseks see, et toidu valmistaja isik on hindajatele teada. Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas see asjaolu saab tingida läbipaistmatu hindamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkuja isik ei ole hindamise ese. Hinnatakse toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset hindamist. Vastupidi, RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi RHAD-s nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Pakkumused ei ole hankijale aga anonüümsed. Anonüümne hindamine ei ole seaduses ette nähtud standard. Vaidlustaja arvates on RHS § 3 p-ga 1 ja 2 vastuolus see, et erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades ning toidu pakkuja isik on komisjoniliikmetele teada. Vaidlustaja eksib. RHS ei kehtesta nõudeid degusteerimise läbiviimisele. Hankija kehtestatud metoodika on otstarbekas ja mõistlik ja tugineb pikaajalisele kogemusele. 6.6. Hankija on kehtestanud hankest huvitatud isikutele kõige vähem koormavama viisi, kuidas degusteerimine läbi viia, st hindamiskomisjon läheb sinna, kuhu soovib pakkuja. 6.7. VAKO on varasemas samade poolte vahelises vaidluses kujundanud seisukoha, et degusteerimise kui kvaliteedihindamise meetodi kasutamine ei ole õigusvastane ning pelgalt asjaolu, et komisjon teab pakkujat või et degusteerimine toimub erinevates asukohtades, ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kui hindamine toimub eelnevalt kehtestatud kriteeriumide alusel ja ühtsetel tingimustel. Vaidlustuskomisjon märkis, et ei saa eeldada, et kui hankija komisjoniliikmetele on pakkuja teada, siis see asjaolu mõjutab punktide andmist. Vaidlustaja usaldamatus hankija määratud komisjoni vastu ei tähenda, et toidu degusteerimisel /hindamisel toidu pakkuja teadmine oleks vastuolus RHS-ga (VAKO 26-23/253943). 6.8. Samuti on VAKO leidnud, et asjaolu, et vaidlustaja arvates võiks toidu hindamine toimuda ühes kohas ja korraga, ei muuda RHS-iga vastuolus olevaks seda, et pakkuja ise otsustab, kus tal on kõige parem hankija komisjoniliikmetele toitu degusteerimiseks esitada (VAKO 26-23/253943). 7. Toitu hindav komisjon 7.1. Vaidlustuses heidetakse hankijale ette, et hankedokumentides puuduvad igasugused sätted selle kohta, kuidas moodustatakse hindamiskomisjon, missugused on nõuded komisjoni liikmetele ja kui palju liikmeid komisjoni kuulub. Samuti puuduvad sätted selle kohta, et kõigi pakkujate toidu degusteerimisel ja hindamisel peavad osalema ühed ja samad komisjoni liikmed. Selline pakkujate toidu hindamise korraldus, mille puhul puudub hindajatel igasugune toidu sensoorse analüüsi alane haridus ja kogemus, mille liikmete arv on statistiliselt olulise tulemuse saavutamiseks liiga väike ning mille puhul pole tagatud, et kõigi pakkujate toite hindab üks ja seesama komisjoniliikmete koosseis, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega, eelkõige hanke korralduse läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. 7.2. Hankija vaidlustaja eeltoodud etteheidetega ei nõustu. 7.3. Hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni koosseisu (mis on osaliselt hanke osades erinev) ja selle kuidas täpselt degusteerimine /hindamine läbi viiakse. Hindamiskomisjonil peab olema vabadus oma tööd korraldada (Euroopa Kohtu otsus C-6/15 p 29 ). 7.4. Vastavas hankeosas hindab kõikide pakkujate toite üks ja sama komisjon ning komisjoniliikmete arv on sama. Hindamiskomisjoni liikmete koosseis ega haridus ei riku vaidlustaja õigusi ega anna alust RHAD-i vaidlustada. RHAD kohaselt on erinevates riigihanke osades erinev komisjon, sest tegemist on erinevate koolidega. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele hanke osale vastava kooli õpilasi, vastava kooli hoolekogu liikmeid ja töötajaskonda. Oluline on, et kõiki vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon. 7.5. Vastupidiselt vaidlustaja etteheidetele komisjoniliikmete väidetava hariduse ja kogemuse sh puuduliku toidu sensoorse analüüsi hariduse kohta, on komisjoni liikmeteks vastava valdkonna eriteadmistega isikud: Tartu Rakendusliku Kolledži (endine Tartu Kutsehariduskeskus) toidutehnoloog/toitlustamist õpetav õppejõud, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindaja, riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes omab VOCO pagarkondiitri IV kategooria tunnistust, lisaks koolijuhid, õpilaste esindajad, hoolekogu esindajad, koolidest veel kas tervisemeeskonna liige, majandusjuhataja või kooli töötaja kooli enda valikul. Lisaks kuulub komisjoni vähemalt üks õigusalase haridusega liige, kellel on toitlustushangete läbiviimise kogemus üle kümne aasta. 7.6. Hankija ei nõustu, et komisjoni moodustamise täpsem reguleerimata jätmine rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Komisjoni koosseisu ja liikmete arvu määramine on hankija sisemine töökorralduslik küsimus. Komisjoni koosseis määratakse sisekorraldusliku aktiga ning see ei kujuta endast hindamiskriteeriumi ega mõjuta pakkujate võrdset kohtlemist, kui kõiki sama hankeosa pakutavaid toite hindab sama komisjoni koosseis. 7.7. Aga isegi kui liikmed oleksid erinevad on VAKO varasemalt otsuses asunud seisukohale, et erinevate komisjoni liikmete puhul ei saa vaidlustuskomisjon järeldada antavate punktide erinevat kaalu ja sellest tulenevat pakkujate ebavõrdset kohtlemist (VAKO 26-23/253943). 7.8. Seega on tagatud võrdne kohtlemine ja läbipaistvus § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. 8. RHAD „Hankedokument“ p 12.1 - läbirääkimised 8.1. Vaidlustaja heidab ette, hankedokumendis ette nähtud läbirääkimiste pidamise regulatsioon on vastuolus RHS § 114 lg 2 sätestatuga. 8.2. Hankija vaidlustajaga ei nõustu. Hankijale on arusaamatu, kuidas nimetatud regulatsioon takistab pakkujal pakkumust esitada. 8.3. Läbirääkimised ei ole sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses keelatud. RHAD-s on kehtestatud menetluse kord, mis erineb avatud hankemenetlusest. Sotsiaal- ja eriteenuste menetlus on RHS-s sätestatud erimenetlus, mida võib kasutada, kui hankelepingu esemeks on toitlustusteenus. RHS § 126 lg 7 kohustab hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela läbirääkimiste pidamist. 8.4. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, siis RHS § 114 kohaldub vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes sätestabki RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, st 1-10 puuduse ehk RHAD-s sätestatud nõuetele mittevastavuse korral on võimalik pakkujal need läbirääkimistes kõrvaldada. 8.5. Läbirääkimisi saab pidada seonduvalt esitatud pakkumustega. Hankija otsustada on, mille üle läbi räägitakse. 8.6. Vastavalt RHAD p 12.2 ei ole läbirääkimiste pidamine kohustuslik, juhul kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei ole võib ta teha otsused pakkumuste kohta sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimiste pidamine 8.7. Hankija peab läbirääkimisi kui pakkumuses on 1 kuni 10 puudust, juhindudes RHAD punktist 7.2., nimetatud punktis on sätestatud, et kuni 10 (kümme kaasarvatud) puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse üks võimalus puudus(ed) parandada (esitada kohandatud pakkumus). Seega hankija peab regulatsioonist tulenevalt alati andma võimaluse puuduse või puudused parandada ja esitada kohandatud pakkumus kui esialgses pakkumuses on 1-10 (kaasa arvatud) puudust, hankijal ei ole siin kaalutlusruumi. 8.8. Nimetatud regulatsioon ei piira pakkujate sh vaidlustaja õigusi, vaid annab RHSst laiema õiguse, kõrvaldada esialgses pakkumuses esinenud mittevastavused. Tegemist on pakkujatele soodsama menetluskorraldusega võrreldes olukorraga, kus ka ühe puuduse esinemisel tuleks pakkumus koheselt tagasi lükata. Samuti tagab nimetatud regulatsioon kõikide pakkujate võrdse kohtlemise, kuna võimalus pakkumist parandada on kõikidel pakkujatel ühetaoline. Hankija peab oluliseks märkida, tuginedes eelnevale hankija kogemusele, ei ole ka vaidlustaja ise kordagi varasematel hangetel esitanud nö puhast ilma ühegi puuduseta pakkumust ja on alati tänu läbirääkimiste võimalusele saanud nö pakkumust kohandada vastavalt kehtestatud menetluse korrale. 8.9. Hankija on RHADs läbirääkimiste/kohandatud pakkumuste võimaluse kehtestanud menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, vältimaks olukorda, kus sisult konkurentsivõimeline ja nõuetele vastavaks muudetav pakkumus tuleks tagasi lükata üksnes formaalse või kõrvaldatava puuduse tõttu. Toitlustusteenuse hanked on mahukad ja tehniliselt detailirohked ning üksikute parandatavate puuduste esinemine ei pruugi mõjutada pakkumuse sisulist kvaliteeti. 8.10. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust, üksnes juhul kui esinevad RHAD p 7.2 alused ehk pakkumuses on 1- 10 puudust/mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. 8.11. Peale pakkumuste kohandamist kontrollib hankija uuesti pakkumuste vastavust, juhindudes RHAD p 12.1. Kui pakkuja esitab läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuse (st likvideerib hanke alusdokumentidele mittevastavused (puudused)) tunnistatakse pakkumus vastavaks. Kui pakkuja ei likvideeri läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuses puudusi või esitab läbirääkimiste käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, lükatakse pakkumus tagasi, juhindudes RHAD p 7.2. 8.12. Pakkujale ei anta pakkumuse kohandamiseks võimalust kui pakkumuses on 11 ja rohkem puudust ehk mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. Kui pakkumuses on 11 või rohkemat puudust ehk mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele lükkab hankija pakkumuse tagasi, juhindudes RHAD p 7.1. 8.13. Tulenevalt RHAD p 12.1 on läbirääkimiste esemeks muuhulgas ka lepingu objekti kirjeldus. Nimetatud sätte on hankija pidanud vajalikuks lisada põhjusel, et hankelepinguga antakse tulevasele toitlustajale üle ka köögis paiknev tehnika (seadmete nimekirja alusel, mis on hanke alusdokument ja tulevane hankelepingu lisa). Ühel korral on hankijal juhtunud, et üks tehnika seade läks hankemenetluse ajal rikki ja seda ei olnud enam võimalik kasutada ega toitlustajale üle anda- seega muutunud oli hankemenetluse ajal lepingu objekt kuna nimetatud seade oli lepingu objekti osa. Hankijal tuli läbirääkimiste käigus küsida pakkujatelt kas pakkujad on nõus esitama pakkumuse ka juhul kui nimetatud seadet enam köögis ei ole ja toitlustajale üle ei anta, antud juhul oli tegemist suurema väljaminekuga ja toitlustajal tuli seade endal soetada. Nimetatud lepingu objekt läbirääkimiste alusena tagab hankijale võimalused ka objekti üle läbirääkida juhul kui eelkirjeldatud olukorrad juhtuvad ja mitte hankemenetlust nurjunuks tunnistada kuna lepingu objekt muutus. Eeltoodu alusel on hankija jätnud läbirääkimiste esemeks ka lepingu objekti kirjelduse. Hankija märgib, et selline regulatsioon ei ole vastuolus RHSga, kuna kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt ja läbirääkimisi peetakse kõikide pakkujatega ühetaoliselt nagu nähtub ka eelnevast näitest. 9. RHAD „Vastavustingimused“ kõigi hanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ 9.1. Vaidlustaja leiab, et näidismenüü esitamise nõude puhul on sisuliselt tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega. Samuti leiab vaidlustaja, et näidismenüü puhul on sisuliselt tegemist teenuse näidise (sh hangitava teenuse osaline ette-sooritamine) esitamise nõudega, mistõttu on kõnealune vastavustingimusena näidismenüü esitamise nõue on vastuolus RHS § 101 lg 1. Lisaks leiab Vaidlustaja, et näidismenüü esitamise nõue pakkumuse vastavustingimusena on ebaproportsionaalne – näidismenüü koostamisega kaasneb arvestatav risk, et iga väiksemgi sisuline eksimus, st vastuolu hanketingimustega, viib pakkumuse tagasilükkamiseni RHS § 114 lg 2 alusel. Hankija eeltooduga ei nõustu. Kahe nädala menüü esitamine ei ole kvalifitseerimise tingimus 9.2. Kahe nädala menüü (näidismenüü) esitamise puhul ei ole tegemist kvalifitseerimise tingimusega RHS § 101 lg 1 p 11 mõistes. RHS § 101 lg 1 p 11 kohaldub „asjadele“, kuid praegusel juhul on hankelepingu esemeks teenus. RHS 126 lg 7 alusel kohaldab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust ja hankijal on õigus RHADis kehtestada hankijale sobivad vastavustingimused. Praegusel juhul on RHAD p 6.5 ja 6.6 kohane menüü vastavustingimus ja hindamise kriteeriumi ese, mitte kvalifitseerimise tingimus. 9.3. Kvalifitseerimise tingimused on suunatud pakkuja võimekuse hindamisele. Tuvastada pakkujate eeldatav suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita. (VAKO 106-20/221950, p 7.3. VAKO 97-16/172322 p 7.2 ja TlnRKo 3-11-1300 p 14, VAKO 182-16/177120, EKo C-513/99, p 8, TlnHKo 3-16-1094 p-d 15-17). Praegusel juhul ei kahtle hankija vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd koostada. Hankijat huvitab, millise menüü pakkujad koostavad. Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. 9.4. Kahe nädala menüü on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks. RHAD p 6.6 kohaselt pakkuja esitab kõigis hankeosades vanuserühmale 4.-9. klass pakutava kahe nädala (10 päeva) menüü. Säte loetleb ka tingimused, millele menüü peab vastama. Näiteks tuleb menüüs nimetada täpne toidu/joogi nimetus, valmistamise lühikirjeldus, toidus esinev põhitooraine, tooraine kogused ja tooraine kirjeldus (nt värske, jahutatud, külmutatud, toidu valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus jmt). 9.5. Menüüs nõutud andmed ei ole ebamõistlikud ega ülemäärased. Need on otseselt seotud hankelepingu esemega – koolilõuna valmistamise ja pakkumisega – ning võimaldavad hinnata, millist toitu pakkuja tegelikult osutab, millistest toorainetest see koosneb ning milline on selle toiteväärtus. 9.6. Kahe nädala menüü esitamise puhul on tegemist vastavustingimusega, mille kohta peab pakkuja esitama täidetud vormi. Vastavustingimuste all peetakse praktikas silmas riigihanke alusdokumendi sätteid, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule (VAKO 96-20/219424, p 14). Vastavustingimused määravad kindlaks, millistele nõuetele peab pakkumus vastama, et seda saaks hinnata. Sarnaselt tehnilise kirjeldusele on ka vastavustingimuste kujundamisel hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuivõrd on hankija ainuõigus otsustada, millistele tingimustele vastavaid pakkumusi hankija soovib saada. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Nimelt on menüü pakkumuse osa, mille abil saab hankija hinnata pakkumust RHAD p 8.1 toodud hindamise kriteeriumite alusel: 1) RHAD p 8.1.2 kohaselt hindab hankija menüüs töödeldud toorainete (poolfabrikaatide) kasutamist (10 punkti); 2) RHAD p 8.1.3 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust põhitoorainete osas (10 punkti); 3) RHAD p 8.1.4 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust praepäevadel sooja lisandi osas (10 punkti); 4) RHAD p 8.1.5 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust salatite või salatikomponentide osas (10 punkti); 5) RHAD p 8.1.6 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust terviseampsu köögivilja osas (5 punkti); 6) RHAD p 8.1.7 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust terviseampsu puuviljade/marjade osas (5 punkti); 7) RHAD p 8.1.8 kohaselt hindab hankija menüü mitmekesisust kaunviljade kasutamise osas (5 punkti). 9.7. Eelnimetatud tingimused on suunatud toidu kvaliteedile (RHS § 85 lg 8 p 1). Mõistetavalt on Tartu koolides käivate õpilaste (aga ka nende vanemate), koolitöötajate ja laiemalt Eesti avalikkuse huvides, kui sööklas pakutavas toidus ei kasutata poolfabrikaate, menüü koosneb erinevatest põhitoorainetest, prae kõrvale pakutakse erinevat sooja lisandit, salativalik on mitmekesisem, vahepalad koosnevad erinevatest köögi- ja puuviljadest ja menüüs pakutakse kahe nädala sees erinevaid kaunvilju. Tervislik toit Eestimaa koolides on oluline avalik huvi. Seepärast on ka oluline, et hankija koolitoitlustaja leidmisel seda eesmärki RHAD koostamisel arvesse võtaks. Ka vaidlustaja ei väida, et need hindamise kriteeriumid oleksid õigusvastased või ebaproportsionaalsed. 9.8. Hankija peab hindamise kriteeriumide täitmist kontrollima, seejuures peab hankija tegema seda sisuliselt. Läbipaistev hindamine eeldab, et hankijal on võimalik pakkujate esitatud teavet kontrollida (C-448/01, p-d 50 ja 51). RHS ei keela hankijal nõuda paljasõnalise kinnituse asemel sisulist ja kontrollitavat teavet. Kõigi eelviidatud hindamise kriteeriumide täitmist kontrollib hankija just pakkumuses esitatava menüü kaudu. Seetõttu on asjakohatu vaidlustaja väide, et näidismenüü esitamise nõue pakkumuse vastavustingimusena on ebaproportsionaalne. Teenuse sisuks ei ole menüü koostamine vaid õpilaste toitlustamine 9.9. Ekslik on ka vaidlustaja väide, et näidismenüü puhul on sisuliselt tegemist teenuse näidise (sh hangitava teenuse osaline ette-sooritamine) esitamise nõudega. Teenuse sisuks on toitlustada kõiki selleks soovi avaldanud kooli õpilasi ja töötajaid õppepäeva jooksul (hankelepingu p 5.1.1), osutada toitlustusteenust kogu lepingu perioodi vältel (hankelepingu 5.1.3), pidada puhvetit (hankeleping p 5.1.10) jmt. Lepingu kestus on 60 kuud. Arvestades hankelepingu kestust ja kohustuste ulatust, pole midagi ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus kahe nädala menüü. Seega tegemist ei ole teenuse näidise esitamisega, teenuse sisuks on toidu valmistamine (toit), mitte menüüde koostamine. 9.10. Ekslik on vaidlustaja väide, nagu tooks iga väiksemgi sisuline eksimus, st vastuolu hanketingimustega, pakkumuse tagasilükkamise RHS § 114 lg 2 alusel. Vastavalt RHAD p 7.2 ei lükka hankija kuni 10 (kümme kaasarvatud) puudusega pakkumust tagasi, vaid annab ühe võimaluse puudus(ed) parandada (esitada kohandatud pakkumus). 9.11. Ka VAKO on varasemalt leidnud: „et nõue esitada pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü ei ole pakkujate kvalifitseerimise tingimus. Vaidlustaja viidatud RHS § 101 lg 1 p 11 näeb kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks ette esitada hankelepingu esemeks olevate asjade näidised, kirjeldused või fotod, vajaduse korral koos tõendiga nende ehtsuse kohta. Käesoleval juhul ei sõlmita hankelepingut asjade ostmiseks, vaid teenuse osutamiseks, mistõttu RHS § 101 lg 1 p-ist 11 ei saa lähtuda. Vaidlustuskomisjon möönab, et 10 päeva menüü koostamine võib ettevõtjale olla koormav, kuid seetõttu ei ole see nõue vastuolus RHS-iga. Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 otsuses (haldusasi 3-20-1202, p 10) nõustunud sellega, et hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad küll olla ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist. Hankija on põhjendanud 10 päeva menüü esitamise nõuet eesmärgiga hinnata selle alusel pakkumust. Vaidlustuskomisjon peab seda põhjendust asjakohaseks ja mõistlikuks.“ (VAKO 26-23 /253943). 10. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1 – koolilõuna maksumus Siin ja edaspidi hankelepingute kohta vahemärkusena hankija märgib, et kuigi vaidlustaja on vaidlustuses viidanud Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS punktidele siis vaidlustuses käsitletavad punktid on kõikides hankelepingute projektides - RHAD lisad 3 kuni 7 (kuigi mõnel juhul võib numeratsioon erineda kuid sisu on sama) ja hankija vastused kehtivad kõikide hankelepingute vastavate sätete kohta. 10.1. Vaidlustaja on hankelepingu p-i 4.1 raames vaidlustanud koolilõuna maksumuse ja leiab, et hankelepingu punkt ei ole kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 ja 2. 10.2. Esiteks hankija märgib, et vaidlustaja poolt välja toodud kooli puhul on tegemist gümnaasiumiga, kus on ainult gümnaasiumi õpilased, seetõttu on viidatud hankelepingu punktis 4.1. sätestatud ainult gümnaasiumiastme koolilõuna maksumus (kuid muus osas on sarnane loogika kõikides hankelepingu projektides). 10.3. Hankelepingu projekti punkti 4.1 sõnastus: 4.1. Kasutaja lähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Lepingu sõlmimise ajal on koolilõuna maksumus gümnaasiumiastme õpilastele 3,09 eurot, mis sisaldavad õigusaktidega kehtestud käibemaksu. XL-portsjon maksumus on 4,10 eurot, mis sisaldab õigusaktides kehtestatud käibemaksu. Juhul, kui Kasutaja on hanke käigus kinnitanud, et kasutab lepingu vältel igakuiselt koolitoidu (koolilõuna sh eritoit nt XL portsjon, valikprae pakett jms) valmistamiseks kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet, hõlmates muuhulgas vähemalt üks kord kuus erinevaid kaubagruppe, sh liha, muna, piimatooteid, teraviljatooteid ning puu- ja köögivilja (sh kaunvilja), asendatakse punktis 4.1. koolilõuna maksumused järgmiselt: 2,99 eurot, mis sisaldavad õigusaktidega kehtestud käibemaksu. Koolilõuna maksumus sisaldab kõiki Kasutajale makstavaid komponente sh ka mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumist Koolilõuna maksumust on õigus muuta Tartu Linnavalitsusel. XL-portsjoni maksumust on õigus muuta hoolekogul. Hommikupuder kokkuleppelise hinna alusel (käesoleval hetkel 1,10 eurot, mis sisaldab õigusaktidega kehtestatud käibemaksu). Koolilõuna maksumuse kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna maksumus = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse koolilõuna maksumuse korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. 10.4. RHAD p 6.6 sätestab: Pakkuja esitab vanuserühmale 4.-9. klass koostatud kahe nädala koolilõuna menüü ning lähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumusest, mis käesoleval hetkel on 5.-9. klassi õpilastele 2,75 eurot päevas, sisaldades õigusaktidega kehtestud käibemaksu. Nimetatud koolilõuna hinnad kehtivad, juhul, kui pakkuja kasutab lepingu vältel igakuiselt koolitoidu (koolilõuna, eine sh eritoit nt XL portsjon, valikprae pakett jms) valmistamiseks kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 51% mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet, hõlmates muuhulgas vähemalt üks kord kuus erinevaid kaubagruppe, sh liha, muna, piimatooteid, teraviljatooteid ning puu- ja köögivilja (sh kaunvilja). Juhul, kui pakkuja kinnitab, et kasutab lepingu vältel igakuiselt koolitoidu (koolilõuna, eine sh eritoit nt XL portsjon, valikprae pakett jms) valmistamiseks kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet, hõlmates muuhulgas vähemalt üks kord kuus erinevaid kaubagruppe, sh liha, muna, piimatooteid, teraviljatooteid ning puu- ja köögivilja (sh kaunvilja), on koolilõuna maksumus 5. – 9. klassi õpilastele 2,65 eurot, sisaldades õigusaktidega kehtestud käibemaksu. Koolilõuna hinnad sisaldavad kõiki pakkujale makstavaid komponente sh ka mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumist. 10.5. Võttes arvesse hankelepingu p 4.1 sätestatut, et koolilõuna maksumus sisaldab kõiki kasutajale makstavaid komponente sh ka mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumist, kujuneb hankelepingus koolilõuna maksumus (ei ole vahet millisele vanusele) peale hankemenetluse lõppemist, sest siis on teada kas pakkuja pakkus 51% mahedat või 20% mahedat. Ehk eeltoodud RHAD p 6.6 näitel kas koolilõuna maksumus on 5.-9. klassi õpilastele 2,75 eurot päevas koos käibemaksuga (kui pakkuja pakkus 51% mahedat) või on koolilõuna maksumus 5. – 9. klassi õpilastele 2,65 eurot, sisaldades õigusaktidega kehtestud käibemaksu (kui pakkuja pakkus 20% mahedat). Gümnaasiumi puhul (vaidlustaja viidatud Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu puhul) oleks koolilõuna maksumus gümnaasiumiastme õpilastele 3,09 eurot, mis sisaldab õigusaktidega kehtestud käibemaksu (kui pakkuja pakkus 51% mahedat) või on koolilõuna maksumus gümnaasiumiastme õpilastele 2,99 eurot, sisaldades õigusaktidega kehtestud käibemaksu (kui pakkuja pakkus 20% mahedat). 10.6. Hankija kasutab lepingus sõnastust: „Kasutaja lähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Lepingu sõlmimise ajal on…./“, kuna leping näeb ette koolilõuna maksumuse iga-aastase indekseerimise. See tähendab, et lepingu kehtivuse ajal võib koolilõuna maksumus muutuda vastavalt lepingus sätestatud korrale. 10.7. Oluline on, et kasutaja (toitlustaja) arvestaks lepingu täitmisel võimalusega, et koolilõuna maksumus võib muutuda indekseerimise tulemusel. Sõnastuse eesmärk on tagada lepinguline selgus ning välistada olukord, kus lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksumust käsitletaks kogu lepinguperioodi vältel muutumatuna. Indekseerimise mehhanismi rakendamise eesmärk on arvestada majanduslike muutustega, sealhulgas toiduainete hindade ja tööjõukulude kasvuga ning tagada teenuse osutamise jätkusuutlikkus ja õiglane tasustamine. 10.8. Tartu Linnavalitsus on viimastel aastatel koolilõuna maksumusi suurendanud kuna toiduainete hinnad ja alampalk on tõusnud. Tartu linna eesmärk on tagada toitlustajatele õiglane koolilõuna maksumus. Ajalooliselt ei ole Tartu Linnavalitsus koolilõuna maksumusi kunagi vähendanud ehk kehtestanud madalamat maksumust kui kehtiv koolilõuna maksumus. 10.9. Hankija on lepingus ka sätestanud, et negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse koolilõuna maksumuse korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. 10.10. Hankija on sätestanud lepingu p 4.1 koolilõuna hinna, mida tasutakse toitlustajale ning reguleerinud ka selle muutmise põhimõtted (iga aastane indekseerimine lepingu p 4.1 alusel). Hankija selgitab, et indekseerimine toimub iga aastaselt märtsis avalikustatud andmete alusel ja uued hinnad kehtestatakse alates uuest õppeaastast (alates septembrist) vt ka käesoleva dokumendi p 11.9. 10.11. Varasemalt on VAKO samas küsimuses jõudnud seisukohale, et hankija hankelepingu p 4.1. ei ole vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (VAKO 26-23/253943). 10.12. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 11. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1 – koolilõuna maksumuse muutmine ja RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1. – indekseerimine 11.1. Vaidlustaja on hankelepingu p-i 4.1 raames vaidlustanud koolilõuna maksumuse ühepoolse muutmise ja indekseerimise ja leiab, et hankelepingu punktid ei ole kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 ja 2. 11.2. Hankija vaidlustajaga ei nõustu. Koolilõuna maksumuse määrab kindlaks kohalik omavalitsus, juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 5), sellest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus koolilõuna maksumusi ka muuta. 11.3. Hankelepingu p 4.1 järgi on hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, kuid viidatud säte ei anna hankijale õigust mistahes viisil koolilõuna maksumusi muuta. Hankelepingu p 4.1 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). Nimetatud sättes on fikseeritud, et /….mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind…./. Seega põhimõtteliselt on hankija öelnud, et hinda muudetakse juhul kui see tõuseb. 11.4. Seega on koolilõuna hinna kehtestamine ning selle muutmine kohaliku omavalitsuse avalik- õiguslik ülesanne. Lepingu projekt kajastab nimetatud seadusest tulenevat pädevust ega anna hankijale ulatuslikumat õigust kui seadus juba ette näeb. 11.5. Lepingus sätestatud hinnamuutmise mehhanism ei ole diskretsioonipõhine ega määratlemata, vaid põhineb selgelt kirjeldatud indekseerimismudelil. Indekseerimisvalem on hankelepingus konkreetselt formuleeritud ning kohaldub ühtselt kõigile lepingupartneritele. Seega on hinnamuudatuse alus läbipaistev, objektiivne ja kontrollitav. 11.6. Hankija hinnangul on indekseerimismehhanism pakkujatele soodsam võrreldes varasemate hankeperioodidega (enne 2023. aastat indekseerimise võimalust ette nähtud ei olnud), kuna see välistab olukorra, kus lepinguline hind jääb viieks aastaks muutumatuks sõltumata sisendhindade kasvust. Lepingu tingimus ei ole vastuolus RHS üldpõhimõtetega – lepingutasu indekseerimine on riigihangetes tavapärane ning suunatud lepingulise tasakaalu säilitamisele. 11.7. THI andmetena kasutatakse igal aastal Statistikaameti poolt märtsis avaldatud andmeid (kättesaadavad: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA002) . 11.8. Hankelepingu p 4.1 on fikseeritud, et THIga korrigeerimine toimub igal aastal. Seega vaidlustaja etteheited „millise intervalliga teenuse hinna indekseerimine toimub (nt kord kuus või kord aastas)„ on hankijale arusaamatud. 11.9. Kuna riigihankes hangitakse toitlustusteenust koolidele, on hinna korrigeerimise hetkeks õppeaasta algus. Selline ajastus tagab prognoositavuse ning välistab jooksva õppeaasta sees ettenägematud hinnamuutused. Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks käesoleval aastal ja eelneval aastal ning arvutatakse protsent. 11.10. Negatiivse indeksi korral on Tartu Linnavalitsusel otsustusõigus hinnakorrektsiooni tegemiseks või tegemata jätmiseks. See säte on põhjendatud asjaoluga, et koolilõuna hind on avalik-õiguslikult kehtestatav tasu, mille muutmine peab arvestama eelarveprotsessi, riikliku toetuse mahtu ning haridusteenuse jätkusuutlikkust. Tegemist ei ole hankija piiramatu muutmisõigusega, vaid kaalutlusõigusega, mida kasutatakse avalikes huvides ja kooskõlas seadusega. Seega kui indekseerimisvalemi rakendamise järgselt hind tõuseb, siis hinda tõstetakse; kui indeks on negatiivne, ei pea hankija hinda langetama. 11.11. Seega on hankija hinnangul: · hinnamuutmise kord selge, objektiivne ja ette nähtud juba hanke alusdokumentides; · see ei anna hankijale piiramatut õigust lepingu olulisi tingimusi muuta; · regulatsioon on proportsionaalne ning säilitab lepingulise tasakaalu; · säte on kooskõlas RHS § 3 p 1 põhimõtetega (võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja proportsionaalsus). 11.12. Nagu juba eelpool öeldud, siis ajalooliselt ei ole Tartu Linnavalitsus koolilõuna maksumusi kunagi vähendanud ehk kehtestanud madalamat maksumust kui kehtiv koolilõuna maksumus. 11.13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankelepingu punkt 4.1 koos RHAD vastavate tingimustega ei ole vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (VAKO 26-23/253943). 11.14. XL-portsjoni maksumuse kehtestab kooli hoolekogu. Hankelepingu sõnastus „kokkuleppel kasutusse andjaga“ tähendab, et eritoidu (sh XL-portsjoni) pakkumise kohustus tekib üksnes juhul, kui selleks on reaalne tellimus või vajadus. Toitlustajal ei lasu kohustust valmistada eritoitu ette ilma vastava nõudluseta. 11.15. Indekseerimismehhanism ei muuda lepingu tasu ettearvamatuks ega jäta selle muutmist hankija meelevalda, kuna valem ja selle rakendamise intervall on eelnevalt kindlaks määratud ning kohaldub võrdselt kõigile lepingupartneritele. 11.16. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 12. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.1 – hommikupudru hind 12.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu sätted hommikupudru osas ei ole kooskõlas RHSga § 3 p- d 1 ja 2. 12.2. Hankija eeltooduga ei nõustu. Hankija selgitab, et hommikupudru hinna kehtestab Tartu Linnavalitsus. Käesoleval hetkel on hommikupudru hind 1,10 eurot koos KM-ga, millest lapsevanema omaosalus on 0,10 eurot. 12.3. Erinevalt koolilõuna maksumusest ei kohaldata hommikupudru hinnale iga-aastast indekseerimismudelit. Kui koolis on õpilasi, kes soovivad tellida hommikuputru, on toitlustajal kohustus tagada selle pakkumine. 12.4. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 13. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.2 – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“ 13.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu säte lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“ osas ei ole kooskõlas RHSga § 3 p-d 1 ja 2 kuna on vastuoluline ja ebaselge. 13.2. Hankelepingu p 4.2 sätestab, et lapsevanem saab oma osaluse koolilõuna maksumusest kanda e-keskkonna ARNO vahendusel koolitoidu eest tasumiseks avatud ühisele kontole, mis kuulub Kasutusse andjale. Kasutusse andja kannab Kasutajale toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks e-keskkonna ARNO alusel eelmise kuu koolilõuna eest kogu summa (sh lapsevanema osalus). Kui lapsevanem tasub koolilõuna eest Kasutajale, siis Kasutaja kannab andmed saadud summa õpilase koolitoidu kontole e-keskkonnas ARNO kahe tööpäeva jooksul alates raha saamisest. 13.3. Sätte eesmärk ei ole reguleerida lapsevanema õigusi ja kohustusi hankelepingu osalisena, vaid kirjeldada koolilõuna eest tasumise tehnilist korraldust, mis on vajalik toitlustusteenuse rahastamise toimimiseks. Tegemist on maksekorralduse kirjeldamisega, mitte kolmanda isiku lepingulise kohustuse kehtestamisega. 13.4. Mõiste „kogu summa (sh lapsevanema osalus)“ tähendab koolilõuna maksumust tervikuna – nii linna poolt tasutavat osa kui ka lapsevanema omaosalust. See tähendab, et toitlustaja saab kokkulepitud koolilõuna maksumuse täies ulatuses kätte toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks sõltumata sellest, kas lapsevanem on oma osaluse selleks ajaks hankijale tasunud või mitte. Juhul kui lapsevanem ei ole oma osa tasunud, kannab hankija/Kasutusse andja toitlustajale vastava summa ning tegeleb vanemalt võimaliku võlgnevuse sissenõudmisega ise. 13.5. Seega on vaidlustatud säte toitlustajale soodne, kuna vabastab ta võlgnikega tegelemise kohustusest ning tagab teenuse eest tasu laekumise kokkulepitud tähtajaks. 13.6. Hankija selgitab, et antud säte ei ole hankelepingutes olnud aastakümneid, vaid viimased aastad ja kõik vanemad ei ole veel harjunud muudatustega ning mõned vanemad kannavad endiselt toiduraha toitlustajate kontole, kes siis märgib e-keskkonnas ARNO, et on tasu saanud ja hankija teeb sel juhul tasaarvelduse. Hankelepingu tingimused on kujunenud aastate jooksul vastavalt vajadusele. 13.7. Hankijale on arusaamatu, millisel viisil piirab või kahjustab hankelepingu p 4.2 vaidlustatud osas vaidlustaja õigusi või takistab pakkumust esitada. Nimetatud sätte lisamine on tulenenud justnimelt hankija soovist vähendada toitlustajate finantsriski ning halduskoormust sh koormust võlgnikega tegelemisel, et toitlustajad saaksid tegeleda oma põhitegevuse- toitlustamisega. 13.8. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 14. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3 – õpilase puudumisest teavitamine 14.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 4.3 õpilase puudumisest teavitamine on ebaselge ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 14.2. Hankelepingu p 4.3. on mh sätestatud, et tellitud, väljastatud, väljastamata, registreeritud, registreerimata toidukordade arvestust ja puudumisest teavitamise arvestust peetakse e- keskkonnas ARNO. 14.3. Hankija selgitab, et Tartu linnas on ARNO programm kasutusel aastaid, e-keskkonda kasutavad nii lapsevanemad kui toitlustajad. Lapsevanemad tellivad ARNO kaudu koolitoidu, teavitavad puudumistest ja tasuvad toidu eest. Toitlustaja näeb ARNO süsteemis tellimuste mahtu, väljastatud ja väljastamata toidukordi ning muid teenuse osutamiseks vajalikke andmeid. E- keskkonna andmete alusel tasub hankija toitlustajale koolilõunate eest. 14.4. ARNO keskkonnas on lapsevanemale kättesaadav juhend, milles on sätestatud toidu tellimise, tasumise ja puudumisest teavitamise kord, sealhulgas teavitamise tähtaeg (nt puudumisest tuleb teavitada hiljemalt kella 15.00-ks). Tegemist on ühtse, elektrooniliselt fikseeritava ja kontrollitava süsteemiga. ARNO programm on olnud kasutusel pikema aja jooksul ning kõik toitlustajad Tartu linnas kasutavad seda sh vaidlustaja. Seetõttu ei saa puudumisest teavitamise kord olla vaidlustajale teadmata ega ettenägematu. 14.5. Hankijale ei ole teada asjaolud reaalsete probleemide kohta, millest võiks järeldada, et pakkujad ei saaks aru, kuidas keskkonda kasutada või andmete saamine/edastamine oleks neile ebaselge. 14.6. Hankija ei nõustu, et hankelepingute projektide p 4.3 rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. 14.7. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 15. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 15.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 4.3 on ebaselge õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmise osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 15.2. Hankija eeltooduga ei nõustu. Hankelepingu p 4.3 on mh sätestatud: „Kui õpilasele väljastatakse toit letis ja õpilane ei ole 5 päeva järjest toidu väljavõtmist registreerinud, on lubatud arvestada lapsevanema omaosaluseks 100% koolilõuna maksumusest kuni toidukorra väljavõtmise registreerimiseni, puudumisest teavitamiseni või koolitoidust loobumiseni……/ Toidukorra väljastamist loendatakse õpilasele väljastatud kiibi alusel toidukorra registreerimise kaudu.“ 15.3. Tartu linna sööklates on aastaid kasutusel kiibiga kaardi (õpilaspileti) süsteem, mille kohaselt igal õpilasel on kiibiga õpilaspilet ja sööma tulles õpilane viipab õpilaspiletiga või puudutab õpilaspiletiga sööklas asuvat lugerit st registreerib ennast sööma. „toidu väljavõtmise registreerimata jätmine“ tähendab kui õpilane ei ole kiibiga viibanud või lugerit puudutanud. Sel juhul kui toit on tellitud ja õpilane ei ole õpilaspiletiga viibanud või lugerit puudutanud tähendab see programmi mõttes toidu väljavõtmise registreerimata jätmist ja see on e-keskkonnas ARNO nähtav ja sel juhul on võimalik toiduraha määrata 100% vanemale (praktikas ei ole hankija seda aga kunagi teinud) ehk hankija ei tasu omaosalust nimetatud lapse osas. Toitlustaja vaates vahet ei ole, kas tegemist on registreeritud (õpilane viipab õpilaspiletit) söömisega või registreerimata (õpilane ei viipa õpilaspiletit) söömisega, sest hankija tasub toitlustajale toidu eest, mis on tellitud. 15.4. Hankija selgitab pakkuja õigusi seoses vaidlustatud sättega. Pakkuja saab tasu ka toidu väljavõtmise registreerimata jätmisel kuna pakkuja on toidu õpilasele valmistanud. 15.5. Hankija leiab, et selline süsteem on läbipaistev ja kontrollitav ning ei riku kuidagi pakkujate huve. Vastupidi, tagab pakkujatele toidu eest tasumise olukorras, kus õpilasele on toit valmistatud, kuid ta ei ole sööma tulnud. 15.6. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 16. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 16.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 4.3 on ebaselge õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmise osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 16.2. Hankija eeltooduga ei nõustu. 16.3. Vaatamata asjaolule, et Tartu linna koolide sööklates on nn kiibipõhine registreerimisesüsteem, vajasid reguleerimist ka olukorrad, kus õpilastel ei olnud kiipi (õpilaspiletit) kaasas, kuid toit on õpilasele tellitud, valmistatud ja serveeritud. Sellisteks juhtudeks on ette nähtud nn „vihiku süsteem“, mille eesmärk on tagada, et õpilane ei jääks toiduta pelgalt seetõttu, et tal puudub registreerimisvahend. Antud punkti p 5.1.18 puhul ongi tegemist toitlustajale pandud kohustusega registreerida ARNOSSE vihikusse kantud „söömised“, olukordades kui õpilaspiletit kaasas ei olnud ehk antud regulatsioon on juhuks kui kaardiga ei ole võimalik toidu väljavõtmist registreerida. 16.4. Hankija ei leia, et sätted oleksid vastuolus. Kiip võrdub õpilaspilet, eraldi kiipi ega kiibiga kaarti ei ole. Iseenesest ei ole ebaõige p 4.3 sõnastus /õpilasele väljastatud kiibi alusel…/ kuna õpilaspileti väljastab õpilasele kool. Õpilaspileti väljastamiseks õpilasele tuleb kooli esindajal ARNOs siduda konkreetse õpilaspileti sees olev kiip konkreetse õpilasega (kiibi kood seotakse isikukoodiga) st et õpilaspilet tehakse programmi jaoks aktiivseks. 16.5. Hankelepingu p 5.1.18 kohustuse sätestamisel ei ole vajadus rääkida kiibist kuna nimetatud kohustuse puhul ei kontrolli toitlustaja kiipi/kaarti, vaid märgib vihikusse õpilase nime, kelle õpilaskaart puudub. 16.6. Hankijale on arusaamatu, kuidas eelolev säte segab pakkumuste esitamist ja riivab vaidlustaja huve. 16.7. Hankija leiab, et lepingus reguleeritud toitlustamise aluseks olev õpilaspileti/kiibi süsteem ja ilma õpilaspileti/kiibita toitlustamise võimaldamise regulatsioon (vihik) on selge ja arusaadav ning kasutusel Tartu linnas pikka aega ilma probleemideta. See, et õpilastel ununevad aeg-ajalt õpilaspiletid koju, on inimlik ja see ei saa olla põhjuseks, miks laps jääb ilma lõunata. 16.8. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 17. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 4.3 – koolilõuna toetus 17. 1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 4.3 on ebaselge koolilõuna toetuse osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 17.2. Hankija eeltooduga ei nõustu, hankelepingu p 4.3 koolilõuna toetuse regulatsioon ei ole vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. 17.3. Hankelepingu p 4.3. regulatsioonist /….koolilõuna toetus, kui see on õigusaktidega ette nähtud ../ ei tulene, et õigusaktis peaks olema toitlustajale toetus ette nähtud. 17.5. Hankelepingu p 4.3 ei loo uut toetuse liiki ega muuda õigusaktides sätestatud toetuse adressaati. Riigieelarveline koolilõuna toetus eraldatakse vastavalt kehtivale õigusele kooli pidajale (kohalikule omavalitsusele). Lepingus sätestatud regulatsioon kirjeldab üksnes seda, kuidas juba kooli pidajale eraldatud vahendid kantakse edasi teenuse osutajale koolilõuna kulude katteks. 17.6. Seega ei ole tegemist toetuse maksmise aluse muutmisega ega toetuse „ülekandmise õiguse“ loomisega toitlustajale, vaid tehnilise arvelduskorra fikseerimisega olukorras, kus kohalik omavalitsus rahastab koolilõuna teenust ning tasub teenuse eest lepingupartnerile. 17.7. Lepingus fikseeritud kuupäev (toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäev) tagab maksete selguse ja prognoositavuse. Toetus kantakse üle ARNO süsteemis kogutud andmete alusel, mis on kontrollitavad ja taasesitatavad. Seega on arvestusmehhanism läbipaistev ning kontrollitav. 17.8. Hankija kannab koolilõuna maksumuse toitlustajale PGS § 42 Toetus munitsipaal- ja erakooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks, Maaeluministri määruse vastu võetud 07.07.2022 nr 38 „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109072022001?leiaKehtiv) ja ka Tartu Linnavalitsuse korralduse, millega on kehtestatud koolilõuna maksumused, alusel. 17.9. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 18. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.8 – koolilõuna menüü kooskõlastamine 18.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 5.1.8. on ebaselge koolilõuna menüü koostamise osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 18.2. Hankija eeltooduga ei nõustu ja leiab et säte ei ole vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ega põhjendatuse põhimõtetega. 18.3. Tulenevalt PGS § 42 lg 1 korraldab kooli pidaja õpilaste toitlustamise koolis rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Toitlustamist sh menüüde koostamist reguleerib vastava valdkonna õigusakt, mis käesoleval hetkel on Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ (edaspidi määrus 60). Määruse nr 60 § 3 lg 2 kohaselt peab toitlustamine toimuma laste- ja haridusasutuses päevakava alusel ja menüü järgi. Seega on menüü koostamine ja selle nõuetekohasuse tagamine seadusest tulenev kohustus. 18.4. Hankelepingu p 5.1.8 kohane menüü kooskõlastamise nõue on suunatud sellele, et tagada menüü vastavus lepingule ja tehnilisele kirjeldusele ning õigusaktides sätestatud nõuetele. Kooskõlastamine ei anna koolile piiramatu sisuga muutmisõigust, vaid võimaldab kontrollida menüü vastavust kokkulepitud tingimustele. 18.5. Lisaks on koolil kui teenuse vahetul korraldajal kõige parem ülevaade konkreetse kooli õpilaste toitumisharjumustest. Praktikas võib esineda olukordi, kus mõni toidukord ei leia õpilaste seas kasutust ning suur osa valmistatud toidust läheb jäätmetesse. Kooskõlastamise võimalus aitab vältida põhjendamatut toidukadu ning tagada, et pakutav toit vastab õpilaste tegelikule tarbimisele. Tegemist on mõistliku ja proportsionaalse meetmega, mille eesmärk on tagada teenuse sisuline toimimine. Ilmselt ei ole ei toitlustaja ega ka koolil huvi, et lastel jääksid kõhud tühjaks ja valmistehtud toit kuuluks äraviskamisele. 18.6. Hankija eesmärk ei ole menüüd mitte kooskõlastada ja „seeläbi toitlustajat hankelepingu rikkumisse viia“. Võttes arvesse eelnimetatud õiguslikke aluseid soovib kool menüüsid kooskõlastada. 18.7. Hankija leiab, et antud regulatsioon on selge ja arusaadav ning on Tartu linnas olnud kasutusel pikka aega. Säte ei riku pakkujate õigusi, on kontrollitav ja igati asjakohane, kuna selle eesmärk on toidujäätmete vähendamine ning õpilastele koolitoidu võimaldamine. 18.8. Käesoleval juhul ei välista menüü kooskõlastamise nõue konkurentsi ega sea põhjendamatuid piiranguid pakkujatele, vaid on suunatud teenuse kvaliteedi ja vastavuse tagamisele. 18.9. Eeltoodud menüüde koostamise nõue ei ole õigusvastane. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel (Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24), RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas (VAKO 69-20/222286, p 25). Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne (VAKO 69-20/222286, p 16). Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi. (TlnHKo 3-18-752 p 10). 18.10. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 19. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.10 – koolipuhveti pidamine 19.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 5.1.10 on ebaselge koolipuhveti pidamise osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtteid. 19.2. Hankija eeltooduga ei nõustu. Hankija selgitab, et „Kasutama koolipäeva jooksul osa söögisaalist toitlustamiseks koolipuhvetina, mille vajaduse otsustab Kasutusse andja“ tähendab, et igas koolis otsustab kool kas ta soovib, et puhvet sööklas töötaks või mitte. Juhul kui kool puhvetit soovib, on toitlustajal p kohustus seda pidada ja puhvet peab sel juhul olema vajadusel avatud 16.00ni. 19.3. Hankija leiab, et koolipuhveti pidamise kohustuse sätestamine on igati asjakohane ning põhjendatud. Koolides, kus viiakse läbi nt pikapäevarühma tegevusi või muid kooliväliseid tegevusi, kus lapsed tegutsevad kooliruumides tavapärasest kauem, on ka vajadus, et nad saaksid lisaks oma söögivahetunnile osta täiendavad vahepalasid. 19.4. Koolipuhveti pidamise kohustus kooli soovil on otseselt seotud hankelepingu esemega – kooli toitlustusteenuse osutamisega. Tegemist ei ole kõrvalise või lepinguesemest lahus oleva nõudega, vaid koolikeskkonnas tavapärase ja õpilastele suunatud toitlustusvõimalusega. 19.5. Eeltoodud koolipuhveti pidamise säte ei ole õigusvastane. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel (Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24). RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas (VAKO 69-20/222286, p 25). 19.6. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 20. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu lõppemist 20.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 5.1.32 on ebaselge enne lepingu lõppemist ruumide, seadmete ja sisustuse hoolduse osas ja rikub RHS § 3 p-d 1 ja 2 kuna on ebaproportsionaalne. 20.2. Hankija eeltooduga ei nõustu, nagu oleks säte ebaselge. 20.3. Hankija ei nõustu väitega, et nimetatud säte oleks ebaproportsionaalne. Pakkujal on kohustus kogu lepingu vältel hoida ruumid korras ning teostada vajalikud hooldused. Seetõttu on põhjendatud, et ka erakorralise lepingu lõpetamise korral oleks enne ruumide üleandmist teostatud ruumide puhastus ja seadmete hooldused. Erakorraline üles ütlemine toimub tavaliselt üks kuu ette teatades ja toitlustajal on piisav aeg vastavaid tegevusi teha. Hankija hinnangul ei oma tähtsust, mis põhjusel leping lõpetatakse, kuna toitlustajal on lepingust tulenev kohustus ruumid /seadmed jooksvalt korras hoida ja hooldusi teostada. Juhul kui leping peaks lõppema nn „Hankija süül“, siis on toitlustajal lepingust tulenev õigus kahju hüvitamisele muudel alustel. 20.4. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 21. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 5.1.37 – turvalisuse tagamine 21.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 5.1.37 on asjakohatu ja põhjendamatu turvalisuse tagamise osas ja rikub RHS § 3 p-s 2. 21.2. Hankija eeltooduga ei nõustu. Hankija selgitab, et ruumid sh söögisaal, kus toimub toitlustusteenuse osutamine on antud toitlustaja kasutusse. Toitlustaja korraldab seal söögisaali seadmete, iseteenindusleti, jookide väljastamise ning liikumisteede paigutuse vm, mis tagaks õpilaste ohutu liikumise, toidu/joogi kättesaamise jne. Seetõttu on loomulik ja põhjendatud, et teenuse osutaja vastutab enda tegevusest tuleneva ohutuse eest, sh selle eest, et kuumad joogid (liiga kõrgel, liiga madalal), toidunõud ja seadmed oleksid paigutatud viisil, mis ei ohusta õpilasi ega töötajaid. 21.3. Regulatsioonist ei tulene, et toitlustaja peaks tegelema turvateenuste osutamisega. Toitlustaja peab tagama, et õpilased saaksid turvaliselt söögisaalis toidu kätte ja saaksid seda turvaliselt süüa. Praktikas on köögitöötajad koostöös koolipersonaliga taganud õpilaste ohutu toidu võtmise ja sööma asumise. 21.4. Nimetatud säte ei ole põhjendamatu kuna söögisaal on toitlustaja valduses ja hankija soovib, et toitlustaja tagaks seal korra. 21.5. Hankija leiab, et turvalisuse ja korra tagamise nõue söögisaalis on igati põhjendatud. Hankija selgitab täiendavalt, et ei eelda toitlustajalt turvamehe või analoogse turvateenuse osutamist, vaid nimetatud sätte mõtteks on korra tagamine söögiruumides ja lastele ohutult toidu serveerimine. 21.6. Eeltoodud turvalisuse säte ei ole õigusvastane. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel (Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24). RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas (VAKO 69-20/222286, p 25). 21.7. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 22. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 8.5 – leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg Hankija korrigeerib lepingute projektides ebaõiged viited. 23.RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p 10.3 – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kahekuulise etteteatamisega 23.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 10.3 rikub RHS § 3 p 1 ja 2 kuna sätted on ebaproportsionaalsed, asjakohatud ja põhjendamata. 23.2. Hankija eeltooduga ei nõustu, et hankijal on „on õigus iga väiksemagi toitlustaja poolse hankelepingu rikkumise korral leping ühepoolselt üles öelda“. Hankija selgitab, et esiteks on hankijal õigus leping erakorraliselt üles öelda, mitte kohustus, seega kui näiteks kooli hoolekogu või õpilasomavalitsus esitab küll korduvaid pretensioone aga kool tuvastab, et need ei ole põhjendatud, ei ole koolil kohustust lepingut erakorraliselt üles öelda. Vaidlustaja näited on meelevaldsed ja ei ole kooskõlas lepingu sätte mõttega. 23.3. Kooli eesmärk ei ole alusetult toitlustusleping erakorraliselt üles öelda. Uue toitlustaja leidmiseks korraldatav hankemenetlus on väga pikk ja ajamahukas, tuues seejuures sageli kaasa ka töömahukaid vaidlustamisprotsesse ja hankija huvi ei ole esmajärjekorras lepinguid erakorraliselt lõpetada, vaid tagada lepingute täitmine ja koostöö toitlustajatega. 23.4. Samas on hankija sooviks olnud reguleerida erakorralist lõpetamist ja kehtestada regulatsioon, mille alusel on võimalik leping vajadusel erakorraliselt üles öelda. Senise praktika kohaselt ei ole hankija varasemalt kordagi kasutanud õigust lepingu erakorraliseks üles ütlemiseks. Lepingu erakorraline üles ütlemise regulatsioon on eelkõige mõeldud juhuks, kui rikkumiste iseloomust tulenevalt ei näe hankija võimalust olemasoleva toitlustajaga enam jätkata. 23.5. Eeltoodud erakorralise lepingu lõpetamise sätted ei ole ebaproportsionaalsed, asjakohatud ja põhjendamata. Erakorralise ülesütlemise regulatsiooni kehtestamine on seotud hankelepingu esemega ning teenuse kvaliteedi ja õpilaste huvide kaitsega. Avaliku teenuse kontekstis peab hankijal olema võimalus reageerida olukorrale, kus teenuse osutamine ei vasta lepingutingimustele või ohustab teenuse järjepidevust. 23.6. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel. ( Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24 ). RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas (VAKO 69-20/222286, p 25). Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne (VAKO 69-20/222286, p 16). Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi (TlnHKo 3-18-752 p 10). 23.7. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. 24. RHAD „Lisa 3 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS“ p-d 10.4.1, 10.4.3 ja 10.4.5 – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta 24.1. Vaidlustaja leiab, et hankelepingu p 10.4.1, 10.4.3 ja 10.4.5 rikuvad RHS § 3 p 1 ja 2 kuna sätted on ebaproportsionaalsed, põhjendamata ning mis kahjustavad toitlustajat ebamõistlikult. 24.2. Hankija eeltooduga ei nõustu, et nimetatud alused on ebamõistlikult toitlustajat kahjustavad. Nimetatud sätted reguleerivad olukordi, kus tegemist on lepingu väga oluliste rikkumisega, mille korral ei ole lepingu jätkamine pikema etteteatamise jooksul mõistlik ega võimalik. Tegemist on erandlike olukordadega, kus lepingu kohene lõpetamine on vajalik õpilaste huvide ja avaliku teenuse tagamiseks. Näiteks on kohese ülesütlemise aluseks olukord ,, kus toitlustaja kasutab ruume vastuolus lepingus toodud otstarbega või rikub oluliselt ruumide kasutamise tingimusi. Samuti on koheseks lepingu lõpetamise aluseks olukord, kus toitlustaja ei täida koolilõuna pakkumise põhikohustust, mille tulemusel jäävad õpilased toitlustusteenuseta. Sellises olukorras ei ole hankijal võimalik oodata kahekuulise etteteatamistähtaja möödumist, kuna tegemist on lepingu keskse kohustuse rikkumisega. 24.3. Samuti toob kohese lepingu erakorralise lõpetamise kaasa olukord kus kasutaja kohustuste rikkumise tõttu ei vasta ruumid kooli köögiruumidele või söögisaalile esitatavatele nõuetele, näiteks kui toitlustaja on tahtlikult kahjustanud ruume vandaalitsemise vm alusel. 24.4. Võlaõigusseaduse § 116 kohaselt on lepingupoolel õigus leping erakorraliselt üles öelda olulise rikkumise korral. Vaidlustatud sätted konkretiseerivad lepingu kontekstis olukorrad, mida pooled loevad lepingu oluliseks rikkumiseks. Tegemist ei ole seadusest tuleneva õiguse laiendamisega, vaid selle sisustamisega avaliku teenuse eripära arvestades. 24.5. Arvestades, et koolitoitlustus on avaliku huvi teenus, mille katkemine mõjutab otseselt õpilaste tervist ja heaolu, on hankijal põhjendatud huvi sätestada mehhanism, mis võimaldab väga olulise rikkumise korral koheselt reageerida ja tagada teenuse järjepidevus. 24.6. Seega ei ole sätted ebaproportsionaalsed ega põhjendamata. Need on suunatud lepingu kesksete kohustuste täitmise tagamisele ning ei välista konkurentsi ega sea pakkujatele ebamõistlikke piiranguid RHS § 3 tähenduses. 24.7. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel (Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24). RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas (VAKO 69-20/222286, p 25). Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne (VAKO 69-20/222286, p 16). Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi (TlnHKo 3-18- 752 p 10). 24.8. Eeltoodud põhjendused kehtivad ka kõigi RHAD lisadeks olevate hankelepingute projektide vastavate sätete kohta, sh RHAD lisad 3–7. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 20.02.2026. Vastus on tähtaegne. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile [email protected] ja vaidlustaja esindaja e-posti aadressile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Leelo Sahk-Jansen