Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 07.01.2026 Esitatud e-kirja teel VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Sideteenused“ (viitenumber 302597) Hankija: Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel Registrikood 90009424 Aadress Kursi 3, 10415 Tallinn E-post [email protected] Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Kadri Matteus Vandeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus Aadress Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected], [email protected] Vaidlustaja: Elisa Eesti AS Registrikood 10069659 Aadress Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Mario Sõrm Vandeadvokaadi abi Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen Aadress Rotermanni 6, 10111, Tallinn E-post [email protected], [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood 10234957 Aadress Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn E-post [email protected] Volitatud esindaja: Kristi Rohtmets [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Vaadata asi läbi kirjalikult. 3. Jätta vaidlustaja menetluskulud tervikuna vaidlustaja kanda ja mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt. 1 ASJAOLUD 1.1 Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel (hankija) avaldas 11.11 .2025 avatud hankemenetlusena riigihanke „Sideteenused“ viitenumbriga 302597 (riigihange). Riigihanke objektiks on sideteenuse, mobiilside ja lauatelefonide teenuse soetamine Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel kolmele hoonele. 1.2 Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 08.12.2025. Hankes laekus kaks pakkumust: Elisa Eesti AS (vaidlustaja) ja Telia Eesti AS (kolmas isik). 1.3 22.12.2025 tegi hankija teatavaks vastavusotsuse, milles lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse ning tunnistas vastavaks kolmanda isiku pakkumise. Sellele järgnesid ka kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. 1.4 Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus vaidlustaja ega ka kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on vastavuskontrolli teostamisel lähtunud riigihanke alusdokumentides teatavaks tehtud tingimustest ja riigihangete seadusest. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. 2 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Ülevaade 2.1 Hankija diskretsioonil pakkumuse tagasilükkamiseks on konkreetsed piirid olukorras, kus pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimeses lauses nimetatud puudused, s.o sisulised puudused. Nende puuduste tuvastamisel on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata ehk diskretsioon on tegelikult kahanenud nullini. 1 Eelnevast tulenevalt on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustaja pakkumus ei ole riigihanke alusdokumentidele vastav ja tuli sisuliste puuduste tõttu tagasi lükata. Hankija on käesoleval juhul rakendanud õiguspäraselt RHS § 114 lg 2. 2.2 Vaidlustajal esines pakkumuses mitmeid puudusi, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada. Neist suur osa puudutab hankes olulist osa, milleks ongi tegelikult internetiteenus ja selle jaoks vajalikud seadmed. Vaidlustaja pakkumuse pinnalt ei ole võimalik kontrollida pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele. Hankija ei nõustu vaidlustaja käsitlusega RHAD tingimustest, eeskätt küsimusega sellest, mida pakkuja pidi pakkumuse koosseisus esitama. Näiteks on vaidlustaja küsinud ise küsimusi vajalike seadmete kohta pakkumuste esitamisele eelnevalt, kuid on siiski jätnud nende samade nõutud seadmete andmed esitamata. Käesoleval juhul ei ole oluline, et maksumusvormis kõiki rendiseadmeid ei olnud. Hankija ei tahtnud hinnata WIFI ja LAN võrgu seadmete rendimaksumust RHS § 117 lg 1 mõttes, mistõttu ei olnud nad hõlmatud maksumusvormis, küll aga oli vaja esitada infot nende kohta, et tuvastada pakkumuse vastavus tehnilisele kirjeldusele ja vastavustingimustele. Ilma nõuetekohaste seadmeteta ei saa hankija nõuetele vastavat teenust. Tänase päevani puudub info, mis seadmeid kasvõi mudeli tasandil vaidlustaja tegelikult pakub WIFI ja LAN seadmete osas ning mis on nende õiglane hind. 2.3 Kolmanda isiku pakkumus on vastav, tal puuduvad kõrvaldamise alused ning ta vastab seatud kvalifitseerimistingimustele. Vastavustingimuste sisu ja nõuded 2.4 Lahendades vaidlust pakkumuse tagasilükkamise üle, tuleb kohtu- või vaidlustusmenetluses tuvastada, kas RHAD-s on sätestatud tingimused, millele hankija pakkumuse tagasilükkamisel tugines, ning kui jah, siis kas asjaomane pakkumus nendele tingimustele vastab.2 Vastavustingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama sisulise pakkumuse kirjelduse, mis muuhulgas 1 TlnHKo 3-15-2435, p 29. 2 TlnRKo 3-13-643, p 13; VAKO 30.05.2018, 83-18/194060, p 11; 15.06.2018, 104-18/193527, p 12. 2  pidi sisaldama kõikide pakutavate rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonile ning iga rendiseadme õiglase hinna. Lisaks pidi pakkumus vastama tehnilises kirjelduses toodule, sh selle lisades 1 ja 2 märgitule. Vaidlustaja esitas küll sisulise pakkumuse kirjelduse dokumendi, kuid see ei sisaldanud kõiki nõutud osi. 2.5 Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest ja läbipaistvuskohustusest. 3 Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Kui hankija on RHAD-s nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (RHAD on olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest. 4 Käesoleval juhul on hankija esitanud konkreetse vastavustingimuse nr 4 raames5 nõude esitada pakkumuse sisuline kirjeldus, mille kontrollimise tulemusel saaks hankija veenduda pakkumuse vastavuses RHAD tingimustele. Vaidlustaja esitatud kirjeldus ei sisalda kõiki nõutud osi, kusjuures vaidlustaja ise sellele asjaolule ka vastu ei vaidle. 2.6 Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-s (nt ka tehniline kirjeldus, juhised pakkujale) olevate tingimustega. Vastavustingimus on iga tingimus, mis sisaldab nõudeid pakkumuse sisule hoolimata selle asukohast või sellest, millise pealkirjaga dokumendis see nõue on esitatud. 6 Seega ei ole kohased vaidlustaja selgitused sellest, justkui hankes puuduksid vastavustingimused tehniliste tingimuste osas. Hankes alusdokument „RL Lisa 1 – Tehniline kirjeldus“ on koos lisadega 11 lk pikk tehnilisi tingimusi sisaldav dokument, millest igaühele peab pakkumus vastama. 2.7 Vaidlustaja põhiline argument seisneb selles, justkui ei oleks selgelt mõistetav, mida pidi pakkuja pakkumuse koosseisus „sisulise pakkumuse kirjeldusena“ esitama. Vaidlustaja leiab, et kuivõrd sõna „spetsifikatsioonile“ asemel oli tingimuses kasutatud sõna „spetsifikatsioonist“, siis ei olnud pakkuja võimeline mõistma, mida pakkumuse koosseisus esitada vaja oli. Kui tingimus on keeleliselt kehv, ei tähenda see automaatselt, et see oleks sisuliselt täiesti arusaamatu või tõlgendamatu. Tingimus tuleb panna kogu RHAD konteksti, mitte võtta seda eraldiseisvalt ehk kuigi tingimus ei ole keeleliselt täiuslikult sõnastatud, ei muuda see nõude sisu ega selle mõistetavust mõistliku ja hoolsalt tegutseva pakkuja jaoks. Kõnealune lauseosa vastavustingimuses ei kehtesta eraldiseisvat või uut vastavustingimust, vaid täpsustab juba niigi (sh valdkondlikes hangetes) tavapärast nõuet, et pakutavate seadmete ja teenuse vastavus RHAD-le peab olema pakkumuse koosseisust tuvastatav, kui hankija just eraldi kinnitusi ei küsi. 2.8 Samamoodi on vaidlustaja selgitanud, et mõistis lauset „Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: /.../ 4) Iga rendiseadme õiglast hinda“ nii, et õiglase hinna esitamine on vabatahtlik (vaidlustuse p 25). Vastavustingimus ei nõudnud pakkujalt üksnes kinnitust, et rendiseadmete hinnad on „õiglased“, vaid nõudis iga rendiseadme õiglase hinna esitamist. Jah, tõepoolest osasid pakutavate rendiseadmete hindu küsis hankija maksumusvormil ja hindas neid, kuid osade puhul seda vajalikuks ei pidanud. Hanketingimustes 3 TlnRKo 3-19-1523, p 14-23; RKHKo 3-19-1464/41, p 15; EK C-336/12, p 40; C-42/13, p 42-44. 46 ja 50. 4 TlnRKo 3-18-657; p 14; RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12; RKHKo 3-3-1-99-09, p 16. 5 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9541905/documents/source- document?group=B&documentOldId=18782196 6 K. Matteus, M. Rool § 114/ 8. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2025 3  on selgelt eristatud pakkumuse sisuline kirjeldus ja maksumusvorm, millel on erinev eesmärk menetluse protsessis. 2.9 Olukorras, kus RHAD vajab tõlgendamist ehk kui mõni tingimus ei ole selge või ühemõtteline, siis tuleb tõlgendamisel võtta aluseks n-ö mõistliku ettevõtja vaatenurk.7 Hanketingimusi tuleb tõlgendada mõistliku ja kogenud pakkuja vaatepunktist, kes tutvub dokumentatsiooniga tervikuna, mitte üksikuid lauseosi grammatiliselt lahates. Kolmas isik sai tingimusest aru täpselt nii, nagu see kirja pandud sai. Vaidlustaja otsitud väited sellest, et valesti käänatud sõnade tõttu ei olnud võimalik tuvastada asjaolu, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada andmed kõikide tingimuste täitmise kontrollimist võimaldaval viisil, ei ole eluliselt usutav. Selline tõlgendus muudaks tingimuse sisutuks. Vaidlustaja ei ole näidanud, kuidas viidatud sõnastus oleks teda tegelikult eksitanud või takistanud nõuetekohase pakkumuse esitamist. Pigem näib, et tegemist oli hoopis kiirustamisest tekkinud hooletusveaga. 2.10 Seega kokkuvõtlikult, kuigi RHR-i vormil olev vastavustingimus ei ole keeleliselt ideaalne, on selle eesmärk ja sisu hankedokumente tervikuna lugedes üheselt mõistetav. Mõistlik pakkuja saab aru, et hankija soovis saada pakutavate rendiseadmete täpseid mudeleid ning nende tootja ametlikel andmetel põhinevat tehnilist kirjeldust ulatuses, mis võimaldaks kontrollida tehniliste tingimuste täitmist. Tingimust täiendab tehniline kirjeldus ning see ei saanud luua pakkujatele ebamäärast ega ettenägematut kohustust, veelgi vähem „sadu lehekülgi“ andmeid, mis nõuaks „ebainimlikke pingutusi“ nõudvaid tegevusi. Sadu lehekülgi on ilmne liialdus – tingimust lugedes on selge, et reaalne andmete vajadus on iga seadme kohta vähemalt selline maht, mis võimaldaks kontrollida tehnilisele kirjeldusele vastavust ehk see võib olla isegi vähem, kui pool lehekülge, olenevalt seadmest. Kusjuures sisulisem töö on nende andmete hankija poolne läbitöötamine, kuna olukorras, kus pakkuja pakub seadmeid, siis neil on toote spetsifikatsioon eelduslikult olemas. Kui pakkuja peab tegema ebainimlikke pingutusi, et otsida toote spetsifikatsiooni tootele, mida nad ise pakkuvad, siis see tekitab muuhulgas küsimusi sellest, kas pakkuja üleüldse teab, mida ta pakub ja kas pakkujal on pädevus neid seadmeid hallata. Seetõttu ei ole hankija hinnangul tegemist sellise ebaselgusega, mis võiks rikkuda läbipaistvuse või võrdse kohtlemise põhimõtet. Tingimuse tõlgendamine viisil, mis nõuab keeleliselt täiuslikku sõnastust iga tehnilise detaili puhul, oleks ebaproportsionaalne ja viiks tingimuse sisutuseni. 2.11 Ühtlasi meenutab hankija, et vastavustingimuse asjakohatuse või õigusvastasuse vastuväide tuleb esitada RHAD-d vaidlustades, mitte pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamisel (vt ka HKMS § 268 lg 4).8 Käesolevas hankes vaidlustaja on kord juba RHAD vaidlustanud, kuid selle raames mistahes etteheiteid vastavustingimuse sõnastusele või tehnilistele tingimustele sisuliselt ei esitatud. Samuti on vaidlustaja aktiivselt hankijalt küsimusi küsinud RHR-i kaudu erinevate nüansside kohta RHAD-s, mis viitab sellele, et kuigi vaidlustajal oli võimalus ja võimekus väidetav ebaselgus kõrvaldada, valis ta seda mitte teha ehk tõenäoliselt tegelikkuses mingit ebaselgust pakkumuse koostamisel ei esinenud vaidlustaja jaoks. 2.12 Pikaajalise kohtupraktika kohaselt 9 on tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokument kehtiv ning sellest tuleb pärast pakkumuste esitamist lähtuda. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest. 10 Hankija just seda käesoleval juhul teebki. VAKO on värskemas praktikas märkinud ka vajadust selgelt eristada pakkumuse vastavustingimusi, millele 7 TlnRKo 3-18-657, p 16. 8 Vt analoogia korras RKHKo 3-3-1-24-13, p 25. 9 Vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-15, p 14.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-19-119, p 10 10 EKo C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-id 51–52 4  pakkumus pidi vastama pakkumuse esitamise ajal, ja hankelepingu täitmise tingimusi, millele pakkumus peab vastama hankelepingu täitmise ajal. 11 Hankija eesmärk vastavustingimuste koosseisus pakkumuse sisulise kirjelduse küsimisel oli kontrollida pakkumuse sisulist vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses märgitud nõuetele ehk tegemist ei olnud ka asjaoludega, mida oleks saanud kontrollima asuda alles lepingu sõlmimise järgselt muus etapis. Seega käesoleval juhul oli hankes nõutud konkreetse sisuga dokument, mida vaidlustaja küll esitas, kuid puudulikult. 2.13 Hankija otsustas panna suuremad interneti kiirused ja WiFi ning LAN teenused riigihanke tingimustesse, et leida täitja, kes on võimeline neid teenuseid pakkuma vajalikul tasemel vastavalt hankija tegevuse eripäradele. Hankija seadis tingimuse esitada sisuline pakkumuse kirjeldus, andes seeläbi võimaluse pakkujatele vabas vormis kajastada pakkumise koosseisus nende teenuste ja rendiseadmete pakkumise võimekust. Vaidlustaja pakkumuse sisuline mittevastavus (RHS § 114 lg 2) 2.14 Vaidlustaja pakkumuses esinesid järgmised sisulised puudused: 2.14.1 Puudusid osade (kahel seadmel viiest) nõutud rendiseadmete tehnilised kirjeldused (vastavustingimus nr 4) – st puudu olid vastavalt otsuses märgitule juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete (TK p 10.4.5 ja TK lisad 1-2) tehnilised kirjeldused; 2.14.2 Puudusid pakutavate rendiseadmete (kahel seadmel viiest) täpsed mudelid vastavalt tootja spetsifikatsioonile (vastavustingimus nr 4) – st puudusid juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete mudelid (TK p 10.4.5 ja TK lisad 1-2); 2.14.3 Puudusid osalised andmed (kolmel seadmel viiest) pakutud rendiseadmete tehnilistest kirjeldustest (vastavustingimus nr 4) – st nende seadmete kohta (VoIP telefoni, VoIP adapteri, ja Digiboxi), mille puhul olid mudelid ja osaline info esitatud, oli suurem osa informatsioonist viitega esitletud, mitte ei sisaldunud pakkumuse koosseisus; 2.14.4 Puudusid andmed pakkumuse vastavuse kohta osale tehnilisest kirjeldusest (TK p 7.10, 7.10.1, 7.10.2) – st puudus kirjeldus või kasvõi kinnitus sellest, kuidas nimetatud nõudeid on võimalik täita, kusjuures vastavustingimuse raames esitatud kinnitus puudutas üksnes väljavahetatavaid seadmeid ja lahendusi, kuid mitte internetiühendust; 2.14.5 Esines puudus demokeskkonnas genereeritud arvel (TK p 9.11) - hankijal pidi olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus, kusjuures sobib ka funktsionaalsus, kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil genereeritud arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises grupis on, kuid grupi põhjal pole tehtud summeerimist; 2.14.6 Lisaks esines vaidlustaja pakkumuses puudus seoses puuduvate (kahe) rendiseadmete õiglaste hindadega, mida oleks teoreetiliselt olnud võimalik selgituste teel kõrvaldada, kui esitatud oleksid vähemalt algandmed rendiseadmete kohta, mida üleüldse oleks olnud võimalik selgitada. Kuid kuna pakkumuse koosseisus puudusid mistahes algandmeid juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete kohta, siis ei olnud võimalik nende õiglase hinna puudumist käsitleda ka formaalse ehk kõrvaldatava puudusena. Vaidlustaja aga üleüldse selliste seadmete kohta 11 VAKO 28.11.2025, 245-25/301512 5  pakkumuse koosseisus andmeid ei esitanud, seega ei olnud ka midagi selgitada ehk tegemist ei olnud olukorraga, kus pakkujaid pidanuks kohtlema võrdselt selgituste küsimisel. 2.15 Seega lühidalt, vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus täielikku tehnilist kirjeldust kolme seadme kohta (kajastatud ka maksumusvormil), täielikult puudub tehniline kirjeldus WiFi ja LAN seadme osas, sh puuduvad ka nende täpsed mudelid. Kõikide viie rendiseadme puhul puuduvad õiglased hinnad. Tehnilise kirjelduse p 10.4.5 kohaselt on hankijal õigus täitjalt tellida juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmeid, mis vastavad TK Lisas 1 ja 2 toodud tingimustele. Seega on hankija nõudnud pakutava toote tehnilist kirjeldust ja tootja spetsifikatsioone, kuid vaidlustaja on jätnud kas igasugused andmed üldse esitamata või on esitanud vähesed andmed, viidates suuresti üksnes tootja veebilehtedele. 2.16 Vaidlustaja on selgitanud, et esitatud on kõikide maksumusvormil märgitud seadmete info ja hinnad. Hankija otsuses märgitud puudused ei puudutagi neid seadmeid, vaid üksnes WiFi ja LAN seadmeid, mille puhul vaidlustaja isegi selgitab, et neid esitatud ei ole kirjeldades, et esitatud on info VoIP telefoni, VoIP adapteri, ja Digiboxi kohta (vaidlustuse p 18). Seadus paneb pakkujale kohustuse arvestada RHAD tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas.12 Kahe seadme kirjeldused on puudu, lisaks on teiste seadmete puhul esitatud üksnes viited hüperlinkidele, mis ei ole kooskõlas RHAD-ga. 2.17 Mis puudutab õiglast hinda, siis vaidlustaja selgitab vaidlustuse punktis 25 kenasti, milliste rendiseadmete hinnad on maksumusvormil esitatud, kuid ei selgita, kust võiks leida nende kolme seadme õiglased hinnad ning ka täiendavalt juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) õiglased hinnad, mida samuti RHAD kohaselt esitada tuli. Vaidlustaja väide (vaidlustuse p 26), et RHAD ei näinud ette juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete hindade esitamise kohustust, ei ole täielikult korrektne. Tehnilise kirjelduse p 10.4.5 kohaselt on hankijal õigus täitjalt tellida juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmeid, mis vastavad TK Lisas 1 ja 2 toodud tingimustele. Vastavustingimus selgitab, et „iga rendiseadme õiglast hinda“ on vajalik kajastada just pakkumuse kirjelduses. Rent ja üür on sünonüümid, mistõttu ei saanud jääda pakkujale ebaselgeks, et lepingu eseme hulka kuuluvad ka WiFi ja LAN rendiseadmed. Ka vastava tõlgenduse selgitus on arusaamatu – hankija on kogu vastavusotsuse vältel selgitanud, et puudu on WiFi ja LAN seadmete kohta igasugused andmed, alustades selle viitega juba esimeses lõigus. Seega jah – esitama ei pidanud maksumusvormil WiFi ja LAN seadmete rendihindasid, kuid nende seadmete õiglane hind tuli ikkagi esitada, kuna vastavusnõude kohaselt tuli „iga“ rendiseadme puhul õiglane hind esitada. 2.18 Tehnilise kirjelduse p 7.10 sätestab, et hankija jätab endale õiguse tellida täitjalt ajutiselt kõrgema kiirusega internetiühendusi. TK p 7.10.1 kohaselt peab täitja tagama punktis 7.1 tabeli aadressidel sümmeetrilist kiirust 2500 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe tööpäevase etteteatamisega. Punkti 7.10.2 kohaselt peab täitja tagama aadressil Kursi 3 sümmeetrilisi kiirusi 5000 Mbit/s ja 10000 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe nädalase etteteatamisega. Vastavustingimuse kohaselt pidi pakkumuse koosseisus esitama pakkumuse kirjelduse, mis sisaldab ka andmeid selle kohta, et pakkumus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele. Vaidlustaja ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus nende tingimuste täitmise võimekust, kusjuures muude tingimuste täitmist on kinnitatud või selgitatud. Vastavustingimuse raames esitatud kinnitus puudutas üksnes väljavahetatavaid seadmeid ja lahendusi, kuid mitte internetiühendust. 12 TrtRKo 3-18-1248, p 21. 6 2.19 Tehnilise kirjelduse p 9.11 kohaselt peab hankijal olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka funktsionaalsus, kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Pakkumuse sisuliseks puuduseks tuleb pidada pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele.13 Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil genereeritud arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises grupis on, kuid grupi põhjal pole tehtud summeerimist. Selle funktsiooni puudumine toob kaasa tohutu töö kasvu raamatupidamisele, mistõttu oli vastav nõue ka tehnilises kirjelduses märgitud. 2.20 Hankija hinnangul ei ole küsimus hetkel selles, mida iseteeninduses teha saab või ei saa, vaid konkreetselt arves ja selle sisus. Arvel on teenuse järgi sisuliselt ainult märksõna, mis vastab sellele grupile, kuhu see teenus on lisatud. Lihtne märksõna teenuse järel ei ole liigendatus tehnilise tingimuse mõttes. Liigendatus esineb iseteeninduskeskkonna kuvatõmmistel, millele vaidlustaja on on viidanud: mitu kasutajat on grupis. Samuti ei ole asjakohane väide, et tingimus ei sisaldanud summeerimist. Tehniline kirjeldus ei nõudnud pelgalt võimalust andmeid töödelda, vaid võimalust saada arved, mis vastavad nõuetele. Tehnilise kirjelduse p 9.11 eesmärgiks oli tagada, et hankijale esitataks arved, kus teenused on liigendatud eelnevalt määratud gruppide kaupa viisil, mis võimaldab iga grupi kohta eraldi arveldust ilma täiendava käsitööta. Arve kui raamatupidamisdokument eeldab, et iga eristatava arveldusüksuse kohta on esitatud ka vastav rahaline koondsumma. Mõiste „grupipõhine liigendatus“ eeldab seega, et arvel on lisaks teenuseridadele esitatud ka grupi tasemel koondsumma. Seda kinnitab ka alternatiivne lahendus (teenuste esitamine eraldi arvetel), mis eeldab paratamatult summeerimist. Pelgalt teenuseridade märgistamine grupi kuuluvusega ei täida nõude eesmärki ega vasta tehnilise kirjelduse p 9.11 sisule. Kui pidada piisavaks pelgalt teenuseridade märgistamist grupi nimega, siis ei erineks „grupipõhine liigendatus“ sisuliselt tavalisest detailsest arvest, ning tehnilise kirjelduse p 9.11 kaotaks oma iseseisva tähenduse. Hankedokumente tuleb aga tõlgendada viisil, mis annab nõudele praktilise tähenduse, mitte muudab selle sisutuks. 2.21 Vaidlustuse laekumise järel proovis hankija uuesti demokeskkonnas arvega seonduvat kontrollida, kuid tuvastas, et kuigi sisse logida õnnestub, siis arveid ja gruppe enam hankija ei näe. See aga ei ole kooskõlas RHAD nõudega, mille kohaselt pidi demokeskkond olema aktiivne vähemalt riigihanke pakkumise esitamisest kuni hankemenetluse või pakkuja pakkumuse jõusoleku kehtivuse lõppemiseni, mis ei ole veel möödunud (vastavustingimus 4, pakkumuse sisu kirjelduse p 2, tehnilise kirjelduse p 2.20). Lisas 1 on lisatud kuvatõmmised hankija vaatest demokeskkonnas käesoleva dokumendi koostamise ajal. Seega ei ole hankijal võimalik objektiivselt kontrollida, kas vaidlustaja on demokeskkonda vahepeal muutnud või loonud sinna funktsionaalsusi, mida seal varem ei olnud. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaidlustuses esitatud kuvatõmmiste ja vastuväidete paikapidavust. 2.22 Hankija kontrollib pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks.14 Ebapiisav on see, kui pakkumuse koosseisus ongi üksnes kinnitus kõikidele nõuetele vastamise kohta, kuid puuduvad (kui RHADs on nõutud, siis vastavatel vormidel) küsitud sisulised andmed.15 Käesoleval juhul on ilmne, et vajalikud andmed on kas esitatud puudulikult või jäänud üldse esitamata, mistõttu ei ole võimalik pakkumuse koosseisus esitatud andmete pinnalt 13 TlnHKo 3-15-195, p 23. 14 VAKO 10.07.2018, 125-18/194358 , p 27. 15 TlnHKo 3-20-1900, p 29.4; TrtHKo 3-22-1232, p 19.1-19.2. 7  tuvastada pakkumuse sisulist vastavust. Hankija ei saa tunnistada pakkumust vastavaks olukorras, kus pakkumus on sedavõrd puudulik, et puudub võimalus hinnata, kas pakkumus on kooskõlas RHAD-s esitatud tingimustega.16 Käesoleval juhul ei ole puuduvaid andmeid ega dokumente esitatud isegi mitte vaidlustusmenetluse raames 17 ehk sisuliselt ei olnud hankijal ei vastavuskontrolli raames ega ole ka käesoleval hetkel võimalik vaidlustaja pakkumuse sisulises vastavuses veenduda. 2.23 Hankija on lähtunud otsuse tegemisel eelkõige proportsionaalsuse põhimõttest ning sellest, et kui puuduse kõrvaldamine ei annaks pakkujale mistahes eelist, siis ei ole tegemist sisulise puudusega ning see tuleks võimalusel lasta kõrvaldada. 18 Käesoleval juhul see nii ei ole – kolmanda isiku suhtes oleks äärmiselt ebakohane, kui vaidlustaja saaks võimaluse esitada pakkumuse koosseisus hulgaliselt esitamata jäänud andmeid. Hankijale ei ole teada, kas vaidlustaja üleüldse on võimeline pakkuma pakkumuse koosseisus esitamata jäänud seadmeid või osutama teenust, mille osas kirjeldus puudub. Juhul, kui see näiteks pakkumuse hetkel nii oli, siis tagantjärele tekiks vaidlustajal võimalus vastav võimekus saavutada või teenus nõutud tasemele viia. See on selgelt ebavõrdne konkurentsieelis ja seega ei ole ka lubatav. 2.24 Antud juhul ei ole vaidlustaja väitnud, et WiFi ja LAN seadmete puhul nõutud andmed üleüldse pakkumuse koosseisus oleks, seega ka juhul, kui VAKO peaks leidma puudusi hankija tegevuses, siis uue vastavuskontrolli tegemisel tuleks puuduolevad andmed selgituste teel küsida. Küll aga on ilmne, et selgituste küsimise kaudu ei ole lubatav kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, st selliseid minetusi, mis välistavad pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise. Seega kahaneb hankija kaalutlusõigus selgituste küsimise osas ikkagi nullini olukorras, kus sisulised puudused pakkumuses on niivõrd ilmselged, et vastamisega muudaks pakkuja kindlasti pakkumust. 19 Samuti on keelatud pakkuja selgitustega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine.20 Selline olukord esineb näiteks siis, kui tegelikult on vajalikud andmed pakkumuse kooseisus esitatud, kuid ebaselgelt 21 - kuid käesoleval juhul puuduvad igasugused andmed WiFi ja LAN seadmete kohta, mida teoorias selgitada saaks. Euroopa Kohtu kohtujurist M. Bobek on kasutanud pakkumuse selgitamise lubatavuse hindamisel asjakohast metafoori: „pakkuja poolt tähtajaks esitatud andmed ja dokumendid kujutavad endast fotoülesvõtet. Hankija võib arvesse võtta ainult sellel fotol juba olevaid andmeid ja dokumente. See ei takista hankijal sellel fotol mõnda pisut hägusat detaili suurendamast ja nõudmast foto punktitiheduse suurendamist, et vastavat detaili selgelt näha. Ent põhiandmed peavad olema näha juba esialgselt fotolt, ehkki madalama punktitihedusega.“22 See kinnitab hankija mõtet sellest, et vaidlustaja ei saa käesolevas hankes selgitada asjaolusid, mille kohta ta infot esitanud ei ole pakkumuse koosseisus, kuna puuduvad „hägusedki“ algandmed. 2.25 Ka värskemas praktikas on VAKO leidnud, et hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus tagasi oli kooskõlas RHS § 114 lg 2-ga, kuna pakkumuses puudusid nõutud andmed, mis oleksid võimaldanud hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele. Sisuline kõrvalekalle 16 TrtRKo 3-18-1248, p 19. 17 Hankija selgitab selguse huvides, et vaidlustusmenetluse raames alles nõutud dokumentide esitamine ei ole samuti lubatav (VAKO 23.03.2018, 31-18/194366, p 16), kuid see kinnitaks vähemasti vaidlustaja hinnangut sellest, et pakkumus on sisuliselt vastav. 18 P. Friton ja J. Zöll in R. Caranta, A. Sanchez-Graells 2021. P 56.26. 19 TlnRKo 3-22-2325, p 20. 20 TlnRKo 3-19-1523, p 18; TrtRKo 3-18-1248, p 20. 21 TrtHKo 3-24-1892, p 27 ja 37. 22 Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C‑387/14, Esaprojekt Sp. z o.o. vs Województwo Łódzkie, p 28 8  esineb ka juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-s nõutud dokument, milleta ei ole hankijal võimalik pakutava toote nõuetekohasust kontrollida. 23 Antud juhul on analoogne olukord – vaidlustaja on faktiliselt jätnud esitamata vajalikud andmed ning hankijal objektiivselt ei ole võimalik pakkumuse koosseisust tuvastada pakkumuse sisulist vastavust. 2.26 Kuivõrd pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumus peab vastama kõikidele vastavustingimustele),24 ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Seega ei oma käesoleval juhul tähtsust ka see, et mitmete seadmete kohta oli andmeid esitatud. Kohus on selgitanud hiljutises lahendis, et hankijal ei ole õigust RHAD nõuetele mittevastav pakkumus tunnistada vastavaks põhjendusel, et tehtav otsus oleks ebaproportsionaalne, arvestades nt seda, et kaebaja jättis andmed kajastamata hooletusest või ei saanud RHAD nõuetest näiteks aru. Samuti ei saa asjaolu, et hankesse jäi alles vaid üks nõuetele vastav pakkumus, olla põhjuseks kaebaja mittenõuetekohase pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.25 2.27 Hankija peab oluliseks märkida ka asjaolu, et vaidlustaja on nii pakkumuses esitamata jäänud seadme kohta esitanud hanke jooksul ka küsimusi26, mistõttu saab väita, et tegemist ei olnud olukorraga, kus vaidlustaja ei mõistaks ka nende seadmete pakkumise vajadust. Seda enam, et nende seadmete kohta on hankija koostanud veel eraldiseisvad tehnilise kirjelduse lisad 1 ja 2 põhjalike tingimustega. Hiljutises kohtuasjas leidis kohus, et kui hankija on jaganud tingimuste kohta selgitusi teabevahetuse raames, siis see on täiendavalt oluline hindamaks, kuidas pakkuja pidi tingimust mõistma.27 Kolmanda isiku pakkumus on vastav 2.28 Vaidlustaja on justkui samadel põhjendusel leidnud, et kolmanda isiku pakkumus ei saa olla vastav. Hankija sellega ei nõustu. Kolmanda isiku pakkumus vastab kõikidele vaidlustuse punktis 46 väljatoodud asjaoludele. Ainus, sealjuures mittesisuline ja kõrvaldatav, puudus oli WiFi ja LAN seadmete õiglase hinna osas, kuid olukorras, kus nende seadmete kohta oli nõutud tehnilised kirjeldused ja mudelid esitatud, oli võimalik selgituste teel see puudus kõrvaldada, mida pakkuja ka tegi. Kasutades Bobeki metafoori, sai hankija tihendada foto punktitihendust ja selgitada välja häguse detaili. Vaidlustaja ja kolmas isik olid selles mõttes täiesti ebavõrreldavas olukorras. Kuigi kolmas isik selgitab 07.01.2026 seisukohas, et WiFi ja LAN seadmete puhul ei olnud õiglase hinna esitamine nõutud, siis hankija selle seisukohaga ei nõustu, jäädes käesolevas dokumendis esitatu juurde. Kõik muud nõutud andmed, sh tehnilised kirjeldused vastavalt RHAD-le (millele lisati täiendavalt ka tootja lehe viited), tootja spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad täpsed mudelid nii maksumusvormil märgitud kui ka WiFi ja LAN seadmete kohta on pakkumuses esitatud ja VAKO saab seda ka kontrollida. Ühtlasi on kolmas isik kinnitanud ja/või selgitanud kõikide muude tehniliste nõuete osas nendele vastavust, nagu kolmas isik ka ise 07.01.2026 seisukohas märkis. 23 VAKO 26.11.2025, 242-25/299136. 24 VAKO 29.05.2018 82-18/193810, p 23; 30.05.2018, 83-18/194060, p 21; 15.06.2018, 104-18/193527, p 17; 10.07.2018, 125-18/194358, p 27; TlnHKo 3-18-1360. 25 TlnHKo 08.10.2025, 3-25-2796/8 26 Sõnumite ID-d 1030422 ja 1028337 27TlnRnKo 3-25-1818, p 12 9 3 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Hankija nimel esitavad vastuse vaidlustusele Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm, kes kinnitavad enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Hankija palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm Vandeadvokaat Vandeadvokaadi abi Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel lepinguline Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel lepinguline esindaja esindaja Lisad: 1) Lisa 1 - Kuvatõmmised demokeskkonnast 06.01.2026 10