-866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Kati Eller osakonnajuhataja tel +372 5 598 5952 e-post:
[email protected] ,
[email protected] Teenuse tellija d : Tallinna Vangla, Tartu Vangla, Viru Vangla registrikood id 70001113, 70006056, 70008144 Vaidlustaja: Fazer Eesti OÜ registrikood 10057691 Vaidlustaja esindaja: Tarvo Li ndma vandeadvokaat e-post:
[email protected] TÄIENDAV VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Toiduainete ostmine vanglatele (I piiratud hankemen e tlus)“ (viitenumber 302562) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihankes tehtud otsuste ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus t e peale rahuldamata . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta riigilõiv ja menetluskulud vaidlustaja kanda. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hankija hinnangul taandub k ogu sisuline vaidlus küsimusele, kas hankijal oli põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks osades 16, 17 ja 18 ning kas see otsus on õiguspärane. R iigihanke tehniline kirjeldus osades 16, 17 ja 18 ei sisaldanud piirangut toodete koostisosadele mooniseemnete osas . Hankija avastas puuduse alles peale vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist. Seega sai hankijale teatavaks, et riigihanke alusdokumentides on puuduseid, mida selles hankemenetluse faasis enam parandada ei saa. Puudustest tulenevalt on hankija hetkel olukorras , kus tal ei ole eluliselt võimalik osta tooteid, mida riigihankes pakuti ja mille osas hankija on teinud otsuse, et need vastavad riigihanke alusdokumentidele. Sepik moodustab pagaritoodete eeldatavatest kogustest Tallinna Vangla puhul 97,8 %, Tartu Vangla puhul 97,8 % ja Viru Vangla puhul 9 7,4 % kogu lepingust. Eelnvast nähtub, et sepik on hankelepingu peamine ese. Olukorras, kus hankija on teadlik asjaolust, et tal ei ole võimalik tulevase hankelepingu täitmise käigus osta peamist toodet, mida lepingu alusel osta soovitakse, sest see ei vasta hank ija vajadustele, ei käituks hankija lepingut sõlmides heausklikult. K ui hankelepingut ei ole võimalik täitma asuda riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel , puudub hankijal muu õiguspärane alternatiiv , kui tunnistada riigihange kehtetuks. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud järgmist: „ Kehtetuks tunnistamise otsuse põhjenduste piisavust saab hinnata, arvestades mh otsuse vastuvõtmise asjaolusid ja lähtudes asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Otsus võib selgitada õiguslike ning faktiliste asjaolude põhipunkte lühidalt, kui teeb seda selgelt ja asjakohaselt. Piisab põhiliste kaalutluste ja arutluskäigu esitamisest ( EÜK T-411/06, punktid 118-120, TlnRKo 3-12-972 punkt 13, T lnHKo 3-13-420 punkt 8; 3-13-1510 punkt 10, VAKO 04.04.2013 47-13/139396 punkt 10) . “ Hankija möönab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendused olid võrdlemisi napid ja üldised. Samas sisaldus otsuses peamine kehtetuks tunnistamise põhjus – vajadus muuta ostetava toote koostisosade nõudeid. Samuti sisaldus viide kohtuasjale, millest tulenevalt hankijal see teadmine tekkis. Seega, isegi kui viidatud lahend ei ole avalikult tervikuna kättesaadav, on võimalik hankija otsuse õiguspärasuse suhtes teostada kohtulikku kontrolli. Kehtetuks tunnistamise otsuses viidatud kriminaalasjas tehtud otsus ei ole tervikuna avalik ult kättesaadav , kuna tegu on kinnipeetava osas tehtud õigeksmõistva otsusega. Kokkuvõtvalt selgus viidatud kriminaalasja käigus vangla jaoks asjaolu, et seni, kuni kinnipeetavatel on vanglas viibides ligipääs mooniseemneid sisalduvatele toiduainetele, ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavatele tehtud narkotestid ei ole ks (vale)positiivsed justnimelt toiduainetes sisalduvate mooniseemnete tõttu. Väljavõte kohtuotsusest: „ Prokurör taotles uurimiseksperimendi tegemist, mille käigus süüdistatav pidi sööma toitu mooniseemnetega ja mõne aja pärast pidi temalt võtma uriiniproovi ja saatma ekspertiisi. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata põhjendusega, et ei ole võimalik täpselt taastada need tingimused, kuna ei ole teada millal enne testi tegemist, millises koguses mooniseemneid süüdistatav on tarvitanud. Samas jätab see asjaolu põhjendatud kahtlust, et testi tulemus ja kodeiini sisaldus uriiniproovis võis tulla süüdistatava poolt mooniseemnete tarvitamisest (mis haakub ka teaduslikke uuringute tulemusega vt nt Journal of Analytical Toxicology , Volume 47, Issue 2, March 2023, Pages 107–113, https://academic.oup.com/jat/article/47/2/107/6743162 ) “. Hankija esitab viidatud kohtulahendi VAKOle , kuid ei saa ise väljastada vaidlustajale ja palub ka VAKOl seda mitte teha. Kinnipeetavatele tehakse vanglas viibides regulaarselt narkoteste , et kontrollida ja välistada narkootiliste ainete levikut vanglas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituu di hinnangul saab peale toidukaubanduses müügil olevate mooniseemnete söömist tuvastada indikaatorvahendi ja ka toksikoloogiaekspertiisiga seemnete tarvitaja uriiniproovist kodeiini sisalduse. Asjaolu, kas kodeiin on isiku organismi sattunud mooniseemnete tarvitamise tagajärjel puhtal kujul või kodeiini sisaldavate ravimite manustamise tagajärjel ei ole ekspertidel võimalik akrediteeritud meetoditega tuvastada. Narkootikumid on vanglas oluline julgeolekurisk (suletud ruum, narkojoobes isik on ohtlik nii iseendale kui teistele, sh teiste elule) ja kuna mooniseemneid sisaldava toote olemasolu vanglas võib varjata tegelikku kodeiiniga samasse rühma kuuluvate narkootiliste ainete tarvitamist, peab vanglas kõik mooni seemneid sisaldavad tooted elimineerima. Seda, et narko otilised ained vanglas on oluliselt ohtlikumad kui tavaühiskonnas, näitab juba ainuüksi see, et ainult vanglas on seadusandja kriminaliseerinud ( KarS § 331 ) narkootiliste ainete ükskõik millises koguses omamise ja tarvitamise kinnipeetava poolt. Vangla peab tagama kinnipeetavate julgeoleku ja tervise heaolu. Samuti on vangla kohu seks välistada omalt poolt valepositiivsete narkotestide andmise võimalus ning seeläbi alusetute kriminaalmenetlus t e läbiviimine kinnipeetavate suhtes. Eeltoodule tuginedes on hankija seisukohal, et hankija 12.12.2025 otsus ed vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks osades 16, 17 ja 18 on õiguspärane ja vaidlustus tuleb jätta rahuldamata . Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on hankija hinnangul põhjendamatult kõrged ning vaidlustaja poolt kasutatud vaidlustusega seonduva asjasse puutuva materjali hulk on vähene. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustaja poolt taotletud menetluskulude suurus vajalik ega põhjendatud ega peaks kuuluma sellises ulatuses väljamõistmisele. Hankija palub VAKOl hinnata vaidlustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Tegemist ei ole vaidlusaluse küsimuse mõttes mahuka või keeruka vaidlusega. Vaidlustus ja täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt mahukad ja keerukad . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja