Turismi tegevuskava 2026–2029

Ülevaade turismi tegevuskava 2026–2029 eelnõule laekunud tagasisidest Sisukord Justiits- ja Digiministeerium ...................................................................................................... 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ................................................................................ 3 Välisministeerium ...................................................................................................................... 5 Kultuuriministeerium ................................................................................................................. 6 Kliimaministeerium ................................................................................................................... 7 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ..................................................................................... 9 Eesti Linnade ja Valdade Liit .................................................................................................. 14 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ........................................................................................... 15 MTÜ Eesti Konverentsibüroo .................................................................................................. 19 Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit ........................................................................................... 24 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ............................................................. 29 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................. 31 Eesti Suuratraktsioonide Liit.................................................................................................... 34 Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud ....................................................................................... 35 Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO .............................................................................................. 38 Lõuna-Eesti Turismiklaster ...................................................................................................... 40 Pärnu DMO .............................................................................................................................. 44 Saarte DMO ............................................................................................................................. 46 Tallinna Strateegiakeskus ........................................................................................................ 46 Tartu linnavalitsus .................................................................................................................... 49 Eesti Spaaliit ............................................................................................................................ 49 Nr Esitaja ja märkus/ettepanek Arvestamine/mittearvestamine Justiits- ja Digiministeerium 1. Eelnõu sätestab Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandena Teadmiseks võetud kaasvastutajana (juhtroll MKMil): Viime turismiseadusse sisse EL pakettreisidirektiivi muudatustest tulenevad nõuded ja tõhustame tagatissüsteemi Justiits- ja Digiministeerium on valmis toetama antud ülesande täitmist, kuid tegevuse elluviimine ja ajakava on MKMi kui juhtrolli omava ministeeriumi määratleda. 2. Andmepõhisus ja digitaliseerimine. Turismitegevuskava Arvestatud. suunad ja tegevused valdkonna andmepõhisuse ja tehisaru Täiendasime tegevuskava kasutuselevõtu osas on mõistlikud ja kohased. Toetame MKMi sissejuhatust, lisades, et kõikide ja EISi tegevusi nimetatud teemades ja oleme omalt poolt valmis tegevuste puhul tuleb arvestada jätkama head koostööd MKMi, EIS ja JDMi andmete ja tehisaru ligipääsetavusega. Täname ettepaneku kompetentsikeskuste vahel. Ettepanek on lisada tegevuskavasse eest kasutada Digiriigi Akadeemia digiühenduste, digikanalite ja digitaliseerimise kohta, et materjale. Soovime teha teiega arvestada tuleb ka ligipääsetavuse nõuete täitmisega, nt Eestit koostööd, et tegevuskava rakendajad, tutvustavad ning turismiettevõtjate veebilehed ja sh EIS, DMOd, erialaliidud saaksid äpid, broneerimis- ja piletimüügisüsteemid, reisiplaneerijad jne. neid kasutada. MKM turismivaldkond Võimalusel näha toetusmeetmete puhul digitaliseerimise 1  toetamisel ette ka ligipääsetavuse nõuete täitmise toetamist. ise turismiettevõtjatele teadlikkuse Samuti teeme ettepaneku kasutada Digiriigi Akadeemiat uute tõstmise materjale ei loo. materjalide majutamiseks turismivaldkonna ettevõtete ja töötajate teadmiste tõstmisel (riigiasutuste poolt loodav sisu) ning rakendada Digiriigi Akadeemias juba olemasolevaid materjale turismivaldkonna digi- ja teenustealaste teadmiste arendamiseks. 3. Isikuandmete kaitse. Tegevuskava eelnõu lk 28 tuuakse Teadmiseks võetud. tuleviku tegevuskava täpsemate tegevustena välja Tegevuste elluviimisel arvestame turismisektoris innovatsiooni toetamiseks tehisintellektil isikuandmete töötlemise reeglitega põhinevate lahenduste piloteerimine; uute tehnoloogiate ja avaandmete rakendamist toetavad tegevused; tööprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh online-broneeritavus); turismiandmeruumi väljaarendamine, mis koondab mh külastajate liikumismustrite andmed; turismiobjektide külastatavuse seirama hakkamine ning külastajate liikumise haldamine ja hajutamine. Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1 kohaselt loetakse isikuandmeteks igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning et IKÜM art 4 p 2 defineerib isikuandmete töötlemisena isikuandmete või nende kogumiga tehtava automatiseeritud või automatiseerimata toimingu või toimingute kogumi, nagu nt kogumine, struktureerimine, lugemine, kasutamine jms. Seega on selge, et ülaltoodud tegevuskavas esitatud tulevikutegevused hõlmaksid suures ulatuses isikuandmete töötlemist. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine legaalne üksnes siis, kui selleks esineb vähemalt üks art 6 loetletud õiguslikest alustest (nt andmesubjekti vabatahtlik nõusolek või seaduses sätestatud alus). Kui rääkida online-broneerimistest ning turistide liikuvuse jälgimisest arenduste teostamiseks saaks asjakohaseks õiguslikuks aluseks olla eelkõige andmesubjekti vabatahtlik nõusolek. Seda eriti, kuna andmekorje ning andmete riigi kätte liikumine eeldab, et neid andmeid koguksid majutusettevõtted. Turistidel aga peab jääma võimalus reisida/liikuda ning puhata ka ilma, et nende liikumistrajektoor oleks pideva jälgimise all. Mõistagi peab olema järgitud ka ülejäänud IKÜM art 5 tulenevaid andmetöötluse põhimõtteid – vajalikkus, minimaalsus ning eesmärgipärasus. Arvestades ka eelnõus esitatud tehisintellekti kasutamise soovi juhime tähelepanu IKÜM art 25, mis käsitleb vaikimisi ja lõimitud andmekaitset, st nõuet, et isikuandmete kaitse reeglite järgimist tagavad meetodid ja lahendused peavad olema rakendatud juba toote või teenuse disainimise algusest peale. Seega palume eelnõu tegevuskavaks väljaarendamisel sellega arvestada ning esitada eelnõus selged toimimiskirjeldused meetmetest, mis tagaksid turismivaldkonna 2  digitaalsel arendamisel isikuandmete kaitse nõuete järgimise. Kui tegevuskava tulemusena esineb soov koguda isikustatud andmeid andmekogusse, tuleb ka selles aspektis arvestada õigusliku aluse olemasolu erisustega. Isikuandmete andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad nõuded. Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Palume nende märkustega arvestada juba ennetavalt seadusloomeprotsessides, mis puudutavad isikuandmete andmekogudesse kandmist 4. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine. Teadmiseks võetud Ettevõtluskeskkonnas riigipoolse halduskoormuse vähendamine on valitsuse prioriteetide hulgas. Juhime tähelepanu, et õigusloomeliste muudatustega koormuse vähendamisel tuleb koostatavas mõjuanalüüsis hinnata ka nõuete leevendamisega kaasneda võivaid võimalikke riske. Oluline on see eelkõige just turistidele osutatavate teenuste jätkuvat kõrget kvaliteeti ja kasutajakogemust silmas pidades. Vastavad sihtrühma rahulolumõõdikud on tegevuskavas võetud edasisel hindamisel ka aluseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 5. Väljundeid toetatavate tegevuste punktid 3 ja 53 on osalt Arvestatud. dubleeriva sisuga. Teeme ettepaneku jätta välja punkt 3, kuivõrd Kohalikud omavalitsused vastutajate me ei lähe hetkel edasi Eesti toidu visioonidokumendi hulgast välja jäetud ja viide Eesti toidu koostamise protsessiga ning punkti 53 (Leiame lahendused, visioonidokumendile eemaldatud. kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu tarneahelani) puhul tuleks Tegevus 3. ja 53 kokku tõstetud väljundimõõdiku veergu märkida, et rakendatakse lühikeste tegevuseks 53 „Leiame lahendused, tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetust. Kaie on tarneahelani“. Vastutaja REM, viidanud ka vajadusele 53. tegevuse puhul KOV-id vastutajate kaasvastutajad ettevõtjad ja ettevõtjate realt maha võtta. esindusorganisatsioonid. Väljundmõõdikut täiendatud: Koostöö lühikese/toimiva toidu tarneahela loomise nimel on käimas. Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude 3  kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust on rakendatud 6. Esimese tegevussamba väljundeid toetavate tegevuste 3. punktis Arvestatud. „Ettevõtlus ja tootearendus“ tuleks kaotada viide Eesti toidu Vt eelmise ettepaneku selgitust. visioonidokumendile. Esimese samba tegevus saaks siin olla „Kohaliku toidu kättesaadavuse parandamiseks rakendatakse perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust“ ja väljundmõõdik, et toetus on rakendatud. Vastutajate alt tuleks EHRL välja jätta. 7. Punkt 19: Lähtudes olemasolevast raudteetaristust ja sadamate Arvestatud. infrastruktuurist ei pea me käesoleval ajal otstarbekaks uute Uuringu teostamine välja jäetud. siseriiklike laeva- ega rongiliinide teostatavus- ja KLIM-i tagasiside põhjal ning REM- tasuvusuuringute läbiviimist. Uute liinide avamise eelduseks on iga läbirääkimiste tulemusel tegevuse sobiva taristu olemasolu ning hetkel puudub vajadus vastavate ja mõõdiku sõnastust muudetud uuringute järele siseriiklikul tasandil. (tegevus uue järjekorranumbriga 19): Arendame rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus (kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024. aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi). Saaremaa ja mandri vaheline parvlaevaühendus on paranenud – veomaht on kasvanud (2024. a tehti Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi) 8. Punkt 20: Kirjeldatud tegevuse elluviimist takistab asjaolu, et Selgitame, et ammendavat loetelu puudub ühtne ja selgelt määratletud loetelu suurtest suure turismihuviga sihtkohtadest ei turismihuviga sihtkohtadest. Lisaks tuleb arvestada, et REM-i saagi olla, see muutub ajas ning pädevuses on maakondlike bussiliinide korraldamine koostöös ühistranspordisüsteem peaks sellega ühistranspordikeskustega ning siseriiklike rongi-, laeva- ja kohanema ehk pakkuma ühendusi lennuühenduste arendamine. Linnade ühistranspordiliinide sinna, kuhu inimesed tahavad minna. loomine ja arendamine kuulub kohalike omavalitsuste (KOV) Sealhulgas peaks meie ettepanekul ka vastutusalasse. Samas lähtuvad maakonnaliinide kavandamine maakonnaliinide kavandamine ning ning arendamine eelkõige töörände ning kohalike elanike arendamine arvestama kõigi liikujate ligipääsu tagamise vajadustest. Soovitame tähelepanu pöörata huvidega, mitte täitma vaid töörände asjaolule, et kirjeldatud tegevuse ning sellele seatud mõõdiku ja kohalike elanike huve. vahel puudub selge seos ja tasakaal. Lisaks ei ole teada Mõõdik „65% väliskülastajatest väliskülastajate ühistranspordiühendustega rahulolu hetke hindab ühistranspordiühendusi Eestis (baas)tase, mistõttu ei ole ka mõõdiku realistlikkus ja heaks või pigem heaks“ tugineb EISi saavutatavus hinnatav. väliskülastajate piiriuuringul. Aastatel 2023–2024 kogutud andmetel (ankeedi küsimus nr 29) oli ööbinud väliskülastajate hinnang „pigem hea“ ja „väga hea“ kokku 61%. Täpsustame 4  mõõdiku tegevuskavas järgmiselt: „65% ööbinud väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem heaks vastavalt väliskülastajate piiriuuringule“ KOV-id lisatud kaastäitjaks. 9. Punkt 21: Tegevused on töös Teadmiseks võetud Tegevuse mõõdik ümber sõnastatud, aluseks võetud transpordi ja liikuvuse arengukava: Loodud on ühtne piletimüügisüsteem, kus samu piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada nii avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata transpordiliigist 10. Punkt 22: Tegevuse elluviimine on osaliselt teostatav. Teadmiseks võetud Siseriiklike laevaliinide puhul piirab piletite pikemaajalise etteostuvõimaluse rakendamist asjaolu, et iga-aastased veomahtude kokkulepped sõltuvad riigieelarvelisest võimalustest ning lepitakse üldjuhul kokku alles eelmise aasta lõpus või käesoleva aasta alguses. Seejärel saab terve kokkulepitud veoperioodi piletid müüki suunata. Siseriikliku rongiliikluse puhul sõltub sõidugraafik iga-aastasest veotellimusest ning täiendavaks piiranguks on raudteetaristu hooldus- ja remonditöödest tingitud sagedased sõiduplaani muudatused. Sellest tulenevalt võib pikemaajaline piletite etteostuvõimalus suurendada vajadust kompenseerida etteostetud pileteid sõidugraafiku muudatuste korral. Kokkuvõttes on pool aastat ette piletimüügi võimaldamine võimalik alles pärast veomahtude ja sõidugraafikute lõplikku kinnitamist, arvestades eelpool nimetatud asjaolusid. 11. Punkt 25: Kavandame vastava uuringu teostamist (ettepaneku Teadmiseks võetud kontakt Andres Ruubas) 12. Ebaselgeks jääb, kuidas KOVid saavad vastutada punkt 53 Arvestatud. Leiame lahendused, kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu Kohalikud omavalitsused tegevuse tarneahelani täitmise eest - mis on ootus omavalitsustele eest vastutajate hulgast välja jäetud arvestades, et omavalitsused ei tegele toidutootmisega? Omavalitsuste vastutuse peaks sealt maha võtma. Välisministeerium 13 Töötasime välisministeeriumis nii majandusdiplomaatia Arvestatud. osakonnas kui konsulaarosakonnas turismitegevuskava läbi ja Välisministeerium on lisatud ainus kommentaar meie poolt on see, et esimese samba tegevuste nr 5–7 juurde kaastäitjaks väljundeid toetavate tegevuste tabelis, punktides 5-7 tuleks välisministeerium märkida kaastäitjaks. Meie esindused töötavad samuti igapäevaselt koos EISiga nii üldise turismi sihtkohana kui ka äriturismi sihtkohana. 5 Kultuuriministeerium 14. Turism on Eestile oluline majandusvaldkond ning pikaajaliste Teadmiseks võetud eesmärkide saavutamiseks on vajalik seada keskpika perioodi eesmärgid ja tegevused. Kultuuriministeerium on nõus tegevuskavas toodud eesmärkide, nende mõõdikutele seatud sihttasemete ja planeeritud tegevustega. Oleme üldiselt nõus ka meie ministeeriumi vastutada olevate tegevustega ning vastava ajakavaga. 15. Palume lk 7 olevas tabelis (esimese samba väljundeid toetavad Arvestatud. tegevused) sõnastada ümber tegevus „Rajame rahvusvahelisele Tegevuse ja väljundmõõdiku nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone“ ning sõnastust vastavalt muudetud. sõnastada see järgmiselt „Alustatakse ettevalmistusi rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone rajamiseks“. Väljundmõõdiku kirjeldust palume välja tuua järgmiselt: „On alustatud ettevalmistusi sündmusturismi vajadustele vastav piisava suuruse ja funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste halli rajamiseks, mis sobib muuhulgas ka rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks. Halli rahastamiseks muudetakse muuhulgas hasartmängumaksu seadust ja luuakse riiklikult tähtsate spordiobjektide toetamise fond Eesti Kultuurkapitali juurde.“ Vastavad muudatused on vajalikud arvestades täna teadaolevat teadmist vastava tegevuse elluviimise osas. 17. Palume läbivalt kasutuses olevasse turismitoodete loetellu lisada Arvestatud. täiendina mõiste „pärandturism“, st kasutada loetelu läbivalt Kuivõrd tegevuskava koostame 1 järgmiselt: „kultuuri-, loodus-, pärand-, äri- ja toiduturismi turismi pika vaate 2035 (edaspidi ka tooted“. Pärandobjektid on väga olulised turismi sihtkohad, pikk vaade) alusel ning selle kohaselt lisaks loetletule,ning võiksid olla eraldi välja toodud. on fookusvaldkonnad eelkõige kultuuri-, pärand-, loodus-, äri- ja toiduturism. 19. Palume lk 8 olevas tabelis reale 5, mis puudutab Kuivõrd tegevuskava koostame turundustegevusi, lisada erinevate reisisihtkoha määratluste turismi pika vaate alusel ning selle hulka ka „spordisihtkoha“ mõiste. Leiame, et Eestil on piisavalt kohaselt on fookusvaldkonnad potentsiaali olemaks ka spordiürituste ja -tegevuste sihtkohana eelkõige kultuuri-, pärand-, loodus-, piisavalt atraktiivne sihtkoht, eriti kui seda valdkonda läbi äri- ja toiduturism, siis sporti eraldi turunduse veelgi võimestada. fookusvaldkonnana välja ei too. Samas ei ole välistatud, et sõltuvalt sihtturgudest turundatakse ka muid asjakohaseid turismitooteid. 20. Soovitame lk 15 3. tegevussamba kirjeldusse lisada ka „kohaliku Selgitame, et dokumendis kirjeldatud pärandi“ kui sihtkohti iseloomustava tunnuse, sõnastades vastava eesmärk ja selle piirid on paigas lause järgmiselt: „Eesmärk on arendada eristuvaid, kohalikku turismi pikas vaates. Tegevuskava on pärandit esile toovaid sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt koostatud pika vaate alla ning sellega kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad ei ole kavas saavutada pikas vaates piirkondlikku majanduslikku kasu“. seatud eesmärgid, mitte neid muuta. 1 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035 6 Kliimaministeerium 21. 1. Tegevus nr 19. Teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja Arvestatud. siseriiklike reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste Tegevuse sõnastust muudetud: arendamiseks. Tegevuse ambitsioonikus on madal. Teeme Arendame rahvusvahelisi ja ettepaneku tegevus sõnastada "Arendame rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi". KLIMil rongiühendusi muu hulgas on on plaanis avada riigieelarve rahastuse toel Tartu-Riia rongiliin. riigieelarve rahastuse toel avatud 2029. aastaks tõuseb siseriiklikult veomaht raudteedel. Tartu-Riia rongiliin. REM-iga läbirääkimiste tulemusel on lisatud ka siseriiklike ühenduste lähtetasemed: Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus (kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024. aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi). Saaremaa ja mandri vaheline parvlaevaühendus on paranenud – veomaht on kasvanud (2024. a tehti Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi) 22. 2. Tegevus 21. Arendame reisijate vajadustele vastava Arvestatud multimodaalse liikuvusteenuse ja piletimüügisüsteemi. Lisaks Vastutajaks REM, kes on teada REMile on vastutavateks märgitud KliM, TRAM ja andnud, et vastav muudatus on juba Riigikantselei. Väljundmõõdikuks on Tallinna ja Harjumaa töös. Väljundmõõdiku sõnastust ühtne piletisüsteemi juurutamine. Ettepanek punkt muudetud, aluseks võetud transpordi tegevuskavast välja jätta või ümber sõnastada koos ja liikuvuse arengukava sõnastus: väljundmõõdikuga ning märkida vastutajaks üksnes REM. Loodud on ühtne piletimüügisüsteem, Täiendavalt on väljundmõõdiku all välja toodud MaaS X-tee kus samu piletitooteid/kanaleid on prototüüpimine. Sellisese sõnastuses mõõdik on tegevuskavas võimalik kasutada nii avalikel kui ka ennatlik, sest tegemist ei ole LIVE keskkonnaga ning käesoleval kommertsliinidel sõltumata hetkel puudub pikem nägemus. transpordiliigist 23. 3. Tegevuste 20 ja 22 osas tuleks täiendavalt hinnata Selgitatud asjakohasust, kas ja milline on kokkupuutepunkt KliMi ja MKM teadmisel on TRAMiga. Kliimaministeeriumil ja Transpordiametil suur roll ühistranspordi korraldamisel Eestis: Kliimaministeerium määrab transpordi strateegilise arengu, taristu, rahastamise ja vastutab rahvusvahelise ühistranspordi korralduse eest ning Transpordiamet vastutab siseriikliku ühistranspordi igapäevase ja operatiivse korraldamise eest. Tegevuse 20 (Uue numbriga 19: Loome või täiustame ühistranspordiliine suure turismihuviga sihtkohtadesse) osas näeme Kliimaministeeriumil ja Transpordiametil olulist kaastäitja 7  rolli. Transpordiamet kui siseriikliku ühistranspordi korraldaja on meie hinnangul otsene vastutaja tegevusel 22 (uue numbriga 21: Võimaldame siseriiklikel laeva- ja rongiühendustel pikema pileti etteostuvõimaluse). TRAM tõstetud kaastäitjaks 24. 4. Tegevus 23: Töötame välja ja rakendame Eesti rattastrateegia Arvestatud 2040. Tegevuse sõnastus ning eesmärgid vajavad täpsustamist Tegevuse sõnastust muudetud ning Rattastrateegia elluviimiskavaga kooskõlla viimist. (Rakendame Eesti rattastrateegiat Rattastrateegia ning sellele tuginev esimene elluviimiskava ning sellele tuginevat elluviimiskava aastateks 2025–2029 on juba koostatud. Strateegia üldise aastateks 2025–2029) ning mõõdikut väljatöötamise eest vastutas KLIM koostöös TRAMiga. täiendatud (Rattaturismi koordinaatori Rattastrateegia elluviimiskavas on ette nähtud kaks roll on määratletud, rattaturismi vastavasuunalist tegevust: 1) Eesti EuroVelo marsruutide arendamise vastusjaotus on kokku ajakohastamine (2025-2029); 2) Jalgrattaturismi marsruutide lepitud.) tähistamissüsteemi korrastamine, täiendamine, ajakohastamine Selgitame, et tegevuste juures, mis on ja kinnitamine (2025-2028). Nende tegevuste põhivastutaja on seotud ühistranspordiga, on üldjuhul hetkel TRAM, partneritena on kaasatud MKM, KLIM, ELVL märgitud vastutavaks või ning kohaliku omavalitsuste tasand. Üheks esimeseks sammuks kaasvastutajaks ka REM. nende tegevuste elluviimisel on rattaturismi koordinaatori rolli määratlemine ja vastutusjaotuse kokku leppimine asutuste tasandil, mis eeldatavasti hõlmab ka EISA kaasatust. Ühistranspordi teemade käsitlemisel on asjakohane lisada kaasvastutajaks ka REM. 25. 5. Tegevus 33. Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu Teadmiseks võetud tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu. Tuleks Lühiajalise üüri turu teemadega arvestada tegevuse laialdasema ruumimõjuga asulate arengule ja tegelemisel kaasatakse vastavalt eluasemevaldkonnale, KOVidele ja kogukondadele ning puutumusele nii teised ministeeriumid analüüsida seoseid koostatava üleriigilise planeeringuga ja kui ka KOVid. Kaasatavate ring on KOVide olemasolevate ning ümberkujundatavate laiem – ka nt erialaliidud, üldplaneeringutega. Tegevusse tuleks kaasata ka asjakohased ametiasutused jt. Oleme teadlikud, et KOVid. Näiteks, Tallinna linna arengusuundadel on lisaks on taskukohaste eluasemete väljapakutud tegevusele väga ulatuslik mõju. Tallinnal on äsja kava koostamas ka KLIM, millele valminud lühiajaliste üüriteenuste uuringu "Tallinna tasukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste tulemused saavad pakkuda täiendavat analüüs“, sisendit eluasemepoliitika https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna- kujundamise vaatest. tasukohase-eluasemepoliitikaarendamise-voimaluste-analuus. 26. 6. Tegevus 54. Jätkame ettevõtjate ja sihtkohtade toetamist Selgitud kestlikkuse märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammi Tegevuses on toetamist käsitletud dega liitumisel. Alates 2026. a sügisest ei ole EIS enam Green selle laiemas tähenduses, st hõlmatud Key väljastav ega toetav asutus, mis omakorda mõjutab: 1) on ka teadlikkuse tõstmine (nt kestlikkusmärgiste taotlemise toetamist, st KLIM saab omalt koolitused jm). EIS ei hakka poolt tagada turismisektorile majutusasutuste tõepoolest enam Green Key väljastav kestlikkusmärgisega seotud tegevused, sest ELi ökomärgise asutus olema, kuid toetamise (sh turismi kriteeriumid on hetkel suunatud majutusasutustele, mitte teatud rahalise toetamise) võimalused aga atraktsioonidele ja muudele turismitegevustele. Kui antud jäävad siiski alles. tegevuse juures sõna "toetamise" all saab tõlgendada ka Arvestades eeltooduga ja sellega, et infopäevi, seminare, juhiseid, siis on sõnastus sobilik. Kui aga kestlikkus on oluline teema, siis 8  mõeldakse rahalisi toetusmeetmeid, siis peaks EISi tegevuste soovime jääda ambitsioonika osas olema selgus või sõnastust muuta. 2) Kestlikkusmärgiste eesmärgi juurde ning liikuda selle arvu. Kui Green Key süsteem muutub, siis see läheb tunduvalt saavutamise suunas kallimaks ja keerulisemaks. Praegu on 50 majutusasutust, kellel on võimalus tulla üle ELi ökomärgise skeemile ning teised aktraktsioonid, konverentsikeskused jne peavad otsustama, kas Green Key tasub neile ära. Siht 100 kestlikkuse märgist omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet tundub väga ambitsioonikas eesmärk. Eesmärki võiks muuta lähtuvalt Green Key muudatustega tekkinud olukorrast või panna vähemalt ootele kuniks on selge, milline roll kestlikkusmärgiste edendamises hakkab olema EISil. 27. 7. Tegevus 55. Toetame teenussektori energiatõhususe Arvestatud. tõstmist. KLIMil ei ole sel perioodil vahendeid selliseks Tegevus tegevuskavast välja jäetud. toetuseks. 28. 8. Tegevus 56. Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje Arvestatud. arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende KLIM vastutajate hulgast kustutatud kasutuselevõttu. Tegevuse elluviimise eest on vastutajaks märgitud KLIM, aga KLIM ei plaani tegevust ellu viia. KLIMil ei ole plaanis kohandada olemasolevat KHG ja keskkonnajalajälje hindamise tööriista turismisektorist lähtuvalt. KLIM on loonud tasuta mudeli, mida saavad asutused kasutada ja soovi korral enda jaoks sobivaks mugandada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 29. Järgmisel tegevuskavaperioodil on oluline tagada Eesti Selgitatud. turismisektori senisest selgem strateegiline fookus, Innovatsioonile ning koostöövõrgustike laiem kaasatus ja võimestamine ning koostöövõrgustike kaasatusele ja suure mõjuga arendus- ja turundusprojektide elluviimine. võimestamisele suunatud tegevused Rohkem tuleks rõhku panna innovatsioonile, näiteks on tegevuskavas olemas. Suure tehisintellektil põhinevatele lahendustele ning uute mõjuga turundusprojekte eraldi välja tehnoloogiliste võimaluste asutuselevõtule turismisektoris. toodud küll ei ole, kuid siin säilib EIS- ile paindlikkus neid tegevuskava pika vaate raamistu piires ise kujundada. Dokumendis on fookust konkretiseeritud (iga tegevussuuna juures ning ülevaatlik tabel on leitav lk 4). 30. Tegevuskavas EISi vastutusalasse kuuluvate tegevuste Teadmiseks võetud elluviimiseks on olemas valmisolek. Turismitegevuskavas nimetatud tootearenduse, ettevõtluskeskkonna ning turundustegevused on planeeritud kogu tegevuskava perioodiks ning neile ei ole võimalik määrata konkreetseid tähtaegu. Täpsema arendus- ja turundustegevuste plaani 2026. aastaks edastab EIS Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks novembris. 31. 1. Soovitame täpsustada leheküljel 3 toodud mõõdiku „Turismi Arvestatud lisandväärtus, otsene ja kaudne Mõõdiku selgitus lisatud lühidalt ka tegevuskavasse (viide nr 5): Turismi lisandväärtus (otsene ja kaudne mõju) 9  mõju“ metoodikat ning lisada selgitus, kuidas jõutakse nelja on turismi satelliitkonto metoodikal aastaga ligikaudu ühe miljardi euro suuruse lisandväärtuse põhinev makromõõdik, mis näitab kasvuni. Tegevuskavas on viidatud nii „Majanduspoliitika pikk turismiga seotud ettevõtete poolt Eesti plaan 2035“ kui ka „Turismi pikk vaade 2025–2035“ majandusele loodavat uut metoodikale, kuid oluline on lisada majanduslikku väärtust (kasum, mõõdiku selgitus ka tegevuskavasse. tööjõukulu, amortisatsioon ja enamik riigi maksutulu), arvestades nii sise- kui välisturistide kulutustest tulenevat otsest ning tarneahelate kaudu avalduvat kaudset mõju. Tegevuskavas seatud eesmärk – turismi lisandväärtuse ligikaudu ühe miljardi euro suurune kasv nelja aastaga – põhineb prognoosil, milles on arvesse võetud turismiettevõtete käibe kasv, kõrgema lisandväärtusega segmentide (eelkõige äriturism) mahukasv ja nende eelistatud arendamine, turistide suurem keskmine kulutus ja pikem peatumisaeg ning muu hulgas ka eeldatav hinnataseme tõus. 32. 2. Teeme ettepaneku korrigeerida leheküljel 15 toodud Selgitatud. mõõdiku „Väljaspool Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal“ Selgitame, et Statistikaameti andmetel sihttaset, et see oleks realistlikum. Aastaks 2029 seatud sihttase on enne pandeemiat (2015–2019) 53% – ei arvesta viimaste aastate arengutrendide, infrastruktuuri toimunud 52–53% kõikidest piirangute, hooajalisuse ega transpordiühenduste mõju. ööbimistest väljaspool Tallinna; 2024. Soovitame viia sihttase vastavusse realistlike kasvuprognooside aasta statistika järgi oli väljaspool ja piirkondade tegelike võimalustega – senine väljaspool Tallinna toimuvate ööbimiste osakaal Tallinna ööbimiste osakaal on püsinud vahemikus 47–50%. 52%. Seega on tase olnud siiski valdavalt kõrgem kui 47–50%. Lisaks juhime tähelepanu strateegilisele vastuolule seatud Turismi tegevuskava 2026–2029 mõõdikute vahel: ühelt poolt on eesmärgiks suurendada sihttase 53% 2029. aastaks tähendab, turismisektori lisandväärtust ning arendada äriturismi, mis et 2024. aasta ligikaudselt 50% keskendub peamiselt suurematele linnadele, teiselt poolt tasemelt liigutakse tagasi soovitakse tõsta oluliselt ööbimiste osakaalu väljaspool Tallinna. pandeemiaeelsele, Eestile juba iseloomulikule tasemele. Turismi pika vaate lisandväärtuse kasv peab tulema mitte ainult ööbimiste mahu suurenemisest vaid ka külastajate pikema peatumiste ja kulutuste kasvust. Regionaalset kasvu toetavad nii uued ja uuendatud majutus- ja külastusobjektid väljaspool Tallinna kui ka tegevuskavas kavandatud meetmed (nt sihtkohtade arendamine, regionaalne ja madalhooaja turundus, ligipääsetavuse parandamine). Käesoleval hetkel peame 53% 10  sihttaset 2029. aastaks väljakutsuvaks, kuid realistlikuks. Strateegilise vastuolu osas selgitame, et Eesti turismi pikk vaade 2035 seabki mitu suurt eesmärki ja lõpuks seda, et loome väärtust kestlikult. Seega tulebki leida tasakaal. 33. 3. Tulenevalt EL direktiividest tulenevatest nõuete muudatustest Selgitud ei ole EISil realistlik viia ellu arendustegevust 54. Ettepaneku EL direktiivist tulenevalt ei hakka EIS muuta vastutajat ja keskkonna märgiste väljundmõõdikut : edaspidi tõepoolest enam GreenKeyd Nr: 54. väljastama, kuid toetamise Teema: Tootearendus; võimalused on alles. Tegevuses on Tegevus: Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamine kestlikkuse toetamist käsitletud selle laiemas märgiste taotlemisel ja keskkonnajuhtimisprogrammidega tähenduses, st hõlmatud on ka liitumisel; teadlikkuse tõstmine, nt koolitused jm. Vastutajad: KLIM Lisaks on EIS-il olemas ka teatud Kaasvastutaja/panustaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus, rahalise toetamise võimalused (nii Keskkonnaagentuur; keskkonnamärgiste väljastajatele kui Väljundmõõdik: Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse taotlejatele). märgist omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat Arvestades eeltooduga ja sellega, et turismiettevõtet kestlikkus on oluline teema, siis soovime jääda ambitsioonika eesmärgi juurde ning liikuda selle saavutamise suunas. 34. 4. Äriturismi osakaalu eesmärk (lisada lk) on aastaks 2029 tõsta Arvestatud osaliselt. 24,5%-ni. 2024. aastal langes ärituristide ööbimiste osakaal Turismi pika vaate 2025–2035 põhjal 20,5%-le. Üheks languse põhjuseks on ebatäpne on äriturismi põhimeetriks äriturismi majutusstatistika. Kuna tegevuskava fookus on suunatud osakaal kõikidest välisturistide eksporditulude suurendamiseks teeme ettepaneku kõikide ööbimistest majutusettevõtetes tööreiside osakaalu mõõdik asendada välisturistide (Statistikaamet). 2023. aasta tööreiside osakaalu mõõtmisega. Tulemuste täpsemaks baastasemel oli see 23,3% ning pika mõõtmiseks tuleb koostöös Statistikaametiga parandada vaate sihttaseme järgi peab osakaal äriturismi statistika kvaliteeti. Vajalik on teha reisi eesmärgi 2035. aastaks suurenema 27%-ni. märkimine majutuskaardil kohustuslikuks (tegevus 44). Tegevuskavas kasutame sama definitsiooni ning 24,5% sihttase aastaks 2029 on vahe-eesmärk pika vaate 2035. aasta sihti silmas pidades. 2024. aastal oli tööreiside osakaal (sise- ja välisturistid kokku) 20,5% ning välisturistidel eraldi 18%; 2025. aasta perioodil jaanuar–september on näha edasist langust. See kinnitab, et nii äriturism kui ka selle mõõtmine vajavad täiendavat tähelepanu, kuid ei anna praegu piisavat alust pika vaate eesmärgi või mõõdiku muutmiseks. Pika vaate mõõdikud on kavatsuslikult püstitatud stabiilsete ja fundamentaalsete indikaatoritena ning 11  hoiame 24,5% sihttaseme 2029. aastaks ja 27% sihttaseme 2035. aastaks muutmata. Oleme nõus, et arvestades olulist fookust eksporditulude kasvule, on põhjendatud keskenduda ka välisturistide tööreiside osakaalule. Täpsustame seetõttu tegevuskava sõnastust nii, et äriturismi osakaal tähistab välisturistide tööreiside ööbimiste osakaalu kõikidest välisturistide ööbimistest, ning lisame selle eraldi väljundmõõdikuna tegevuse „Turundame Eestit varasemast enam rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste sihtkohana“ alla. Äriturismi statistika kvaliteedi parandamine, sh reisi eesmärgi andmete parem kogumine, käsitletakse tegevuses 44 koostöös Statistikaameti ja sektoriga. 35. 5. Teeme ettepaneku lisada kolmanda samba esimeseks Mittearvestatud. tegevuseks turismisklastri loomine ja selle kujundamine Meieni ei ole jõudnud infot, et sektoris sektorite üleseks strateegiliseks partneriks. Soovitame luua oleks kujunenud ühine valmisolek või turismiklaster, mille kaudu koondatakse võtmeosapooled – selge vajadus eraldi klastri loomiseks. DMO-d, teenusepakkujad, turismiliidud, teadusasutused jmt. Tegevuskavas on selle eesmärgiga Turismiklaster suurendaks sektori innovatsioonivõimekust ning seotud tegevused juba kaetud – looks eeldused süsteemseks ja tulemuslikuks koostööks./…/ erinevate teemade lõikes on kavandatud mitmeid koostööformaate (nt hariduse ja lühikese toidutarneahela teemadel). Lisaks toimub pidev infovahetus ja arutelu olemasolevates võrgustikes, sh näiteks turisminõukojas, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja ministeeriumi/EIS-i regulaarsetel kohtumistel ning turismihariduse ümarlauas. Praegu ei ole seetõttu näha vajadust täiendava klastristruktuuri loomist eraldi tegevusena planeerida. Kui tulevikus kujuneb välja selge valmisolek ja huvi, saab seda teemat uuesti päevakorda võtta. 36. 6. Teeme ettepaneku seada äriturismi arendamine ja Arvestatud ja selgitatud turundamine strateegiliseks fookusvaldkonnaks ning Nõustume, et äriturismi turundamine suurendada selle valdkonna eelarvet. Võimalusel tuleks peaks olema üheks oluliseks vähemalt kahekordistada äriturismi arendus- ja fookuseks ning turismi tegevuskava turundustegevuste ning Eesti Konverentsibüroo eelarve prognoos on selles osas sihtfinantseerimise eelarvet, keskendudes ärireisijate paindlik ja võimaldab EIS-il segmentidele, kõrgema 12  lisandväärtusega teenuste arendamisele ning Eesti positsiooni vahendeid tegevuse liigi piires ise tugevdamisele MICE segmendis. Samuti soovitame suurendada suunata. rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse Tegevuste sõnastusi muudetud. programmi ja toetusmeetme eelarvet, et toetatud konverentside Tegevuse nr 3 (vana nr 2) sõnastust arv oleks vähemalt 60. Olulise mõjuga konverentside täiendatud: Jätkame rahvusvaheliste toetusmeede peab jätkuma ka 2029. aastat, kui lõpeb praegune konverentside korraldusõiguse struktuurivahendite periood. Ettepanek muuta tegevuste 2 ja taotlemise programmi rakendamist, 10 sõnastust: /…/ mille eesmärk on rahvusvaheliste konverentside Eestisse toomine. Vastutajaks: EKB ja EIS. Tegevuse nr 10 mõõdikut muudetud: Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 15 rahvusvahelist konverentsi aastas (ehk tegevuskava perioodil kokku 60) 37. 7. Ettepanek lisada ühe lipulaevaprojektina Arvestatud osaliselt. multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine. Sõnastused läbi räägitud Tallinna Konverentsiturismi valdkonna konkurentsivõime tõstmiseks on linnaga ning lisatud tegevuseks nr 2: kriitilise tähtsusega Tallinna konverentsikeskuse investeeringu Käivitame Tallinna Linnahalli realiseerimine, mis loob vajaliku taristu rahvusvaheliste arendamise rahvusvaheliseks konverentside korraldamiseks. Suurhallid ei sobi reeglina kontserdi- ja konverentsikeskuseks, rahvusvaheliste konverentside töötades välja ruumilise ja korraldamiseks, sest ruumilahendused ja tehniline varustus on finantsmudeli ning alustades mõeldud pigem spordiüritusteks. etapiviisilist elluviimist. Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad Mõõdik: Koostöös erasektoriga on leitud lahendus rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamise küsimusele ning linnahalli rekonstrueerimine on ehitusetapina käivitatud. MKM ei ole nimetatud tegevuse eest vastutav, kuid panustab konverentsikeskuse rajamisse kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna parandamise, planeeringute jm menetluste efektiivsemaks muutmise. Lisaks panustavad MKM ja EIS keskuse edaspidisesse edukasse toimimisse. Seda läbi tegevuste, mis aitavad tuua Eestisse rohkem konverentse ja äriturismi. 38. 8. Lisaks tegevusele 13 „Rahvusvaheliste spordi- ja Arvestatud ja selgitatud. kultuurisündmuste toetuste mõju analüüs“ peame oluliseks Nimetatud uuringute läbiviimine on nimetada tegevuskavas ka sihtturgude uuringud ning tuletatav turismi pikast vaatest ning konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu tegevuskavast, kuid selguse mõttes läbiviimise, kuna need annavad tegevuskava seireks olulise lisasime uuringute läbiviimise ka sisendi. tegevuskavasse tegevusi sissejuhatavasse teksti lk 5 sellises sõnastuses: 13  Lisaks tegevuskavas väljatoodud tegevustele, teeb EIS ja MKM ka muid turismi pika vaate ja tegevuskava rakendamise valguses vajalikke tegevusi, mis on nimetatud dokumentidest tuletatavad, näiteks EIS-i sihtturgude uuringud ning konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu läbiviimine, mis annavad tegevuskava seireks olulise sisendi. 39. 9. Lisada tegevusele 5 „Turundame Eestit kui loodus-, kultuuri, Arvestatud osaliselt. äri- ja toidu reisisihtkoht a Väljundmõõdikut täiendatud ajakohaste sõnumitega“ väljundmõõdik 2029. aastaks rahvusvaheliste meediakajastuste arvu rahvusvaheliste meediakajastuste arv ja ulatusega, kuid kuivõrd pakutud 1200 ja ulatus 620 miljonit. tase – 1200 miljonit ja 620 miljonit – oli 2024. aasta tase ning eesmärk on siiski liikuda kasvu suunas (igal aastal eelmisega võrreldes suurem kajastuste arv ja ulatus), siis on väljundmõõdikuks märgitud, et 2029. aastal peaks rahvusvaheliste meediakajastuste arv olema 1500 miljonit ja ulatus 700 miljonit. 40. 10. Lisada tegevustele 7 „Turismi B2B müügiedendustegevused Selgitatud. sihtturgudel ja 49 „Turismisektori tööprotsesside Turismi pika vaate ja selle alla digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine“ mõõdik koostatava tegevuskava mõõdikute „Rahulolu EISi teenustega“ skaalal 1–5 vähemalt 4. süsteem keskendub tegevuste tulemuste ja mõju hindamisele, nt turismi lisandväärtus, ööbimiste osakaal, kestlikkuse näitajad. Rahulolu EIS-i teenustega on pigem teenuse kvaliteedi mõõdik, mis ei ole otseselt seotud kavandatud tegevuste eesmärkide saavutamisega. EIS-i teenuste kvaliteedi hindamine on kindlasti oluline, kuid seda saab teha eraldi seire- või kvaliteedihindamise raames, mitte tegevuskava põhitegevuste mõõdikuna. 41. 11. Soovime täiendada tegevuse 15 kirjeldust järgmiselt: Arvestatud. Jätkame VisitEstonia/PuhkaEestis turismiinfosüsteemi Tegevuse nr 14 (vana nr 15) sõnastust arendamist, et suurendada Eesti turismiettevõtete rahvusvahelist muudetud vastavalt. nähtavust, integreerida infosüsteem erinevate rakenduste ja platvormidega ning luua ettevõtjatele lisandväärtust oma äri arendamiseks ja välisturundustegevusteks. Eesti Linnade ja Valdade Liit (Tartu Linnavalitsuse ettepanekud, mida ka ELVL toetab) 42. /…/ Seetõttu teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku, et Arvestatud turismitegevuskavas rõhutatakse regionaalsete lennuühenduste 14  rolli kui olulist tööriista turismipoliitika ja regionaalarengu Tegevuskavasse lisatud tegevus nr 32: eesmärkide saavutamisel. Tartu lennuliin toetab otseselt Eesti Jätkame Tartu lennuühenduste turismi pika vaate sihti, hajutada välisturiste pealinnast hoidmise toetamist riigieelarvest. väljapoole, tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ning Mõõdikuks on ööbimiste osakaal soodustada tasakaalustatud ja kestlikku arengut“. väljaspool Tallinna aastal 2029 53% (baastase 2023. aastal oli 52%) Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 43. Esmalt tunnustus tehtud suure töö eest, paljud nelja-aastased Teadmiseks võetud eesmärgid on ülihästi sõnastatud ja üldine formaat on väga head. 44. Kas tegevuste kavandamisel on hinnatud nende panust Selgitatud. lisandväärtuse kasvu eesmärki, määratletud peamised Tegevuste kavandamisel on hinnatud tooted/teenused ja sihtrühmad piirkonniti ning kasutatud (või nende eeldatavat panust turismi kavandatud) mõju arvutusmudelit? lisandväärtuse kasvu, tuginedes MKM-i, EIS-i ja teiste turismiökosüsteemi osapoolte eksperthinnangutele ning MKM-i tehtud arvutustele, mis on tegevuste lõikes erineva detailsusega, kuna mitmete tegevuste mõju lisandväärtusele on ülimalt keeruline kvantitatiivselt hinnata. Tegevuskava seab riiklikul tasandil fookusesse kõrgema lisandväärtusega turismitooted (loodus-, sündmus-, äri- ja toiduturism), samas on peamiste toodete/teenuste ja sihtrühmade täpsem määratlemine piirkonniti eelkõige DMO-de ja teiste regionaalsete partnerite strateegiate ja tegevuste ülesanne 45. Veidi ebaselgeks jääb, mis on fookuses, sest erinevad variandid Arvestatud ja fookust täpsustatud. käivad dokumendist läbi: Fookused on dokumendis välja toodud o lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism) viie tegevussuuna lõikes: turismitooted 1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja o Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi loodusturismi toodete nutikas ja andmepõhine turundus arendamine, turundamine ja o turundame Eestit kui loodus-, kultuuri, äri- ja toidu toetamine reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega 2. Uute ja sagedasemate o jätkame võimalusel ka teiste valdkondade turundamist, nt otselendude saamine ning heaolu- ja atraktsiooniturism digiühenduste parandamine. 3. DMOde koostöö, mis toetab ettevõtjaid kohalike teenuste arendamisel ja digikanalites kättesaadavamaks tegemisel, eesmärgiga suurendada piirkonna turismi lisandväärtust. 4. Turismihariduse parandamine, turismialase regulatsiooni kordategemine ja 15  lihtsustamine ning varimajandusega tegelemine. 5. Turismisektori innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, andmete parem kättesaadavus ning toidu tarneahela probleemide lahendamine. 46. Läbivalt on tegevuste vastutajad ebaselged, tihti mitu vastutajat Arvestatud ja selgitatud. või ilmselge riigi tegevuse osas vastutajaks on pandud ettevõtjad; Läbivalt on tegevuste eest märgitud pole selge, et kui vastutajad liidud, kas siis ka selleks eelarve ette üks peavastutaja (ja ülejäänud nähtud, need peavad olema kooskõlas. Teeme ettepaneku, et ühe kaasvastutajad), välja arvatud juhul, tegevuse puhul saab olla 1 peavastutaja, teised on kaasvastutajad. kui tegevuse iseloomust tulenevalt on Palume selgitada, kuidas kujuneb eelarve, kui vastutaja pole asjakohane märkida mitu vastutajat. MKM, EIS või mõni teine riiklik asutus? Selgitame, et juhul, kui vastutaja ei ole MKM, EIS või mõni teine riiklik asutus, siis nende eelarve täpsem kujunemine ei ole teada. Dokumendis on nende osas välja toodud sellised tegevused, mille osas on neil eeldatavasti loomulik ärihuvi. Ettevõtjate vastutus seisneb näiteks omaenda toodete ja teenuste arendamises (tegevus nr 4), omaenda töökeskkonna atraktiivsemaks tegemises (tegevus nr 37) jm taolises. 47. Tegevussamas 1 Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele Arvestatud. nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone" osas Lisatud tegevus nr 2: Käivitame on meil kommentaar, et tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada Tallinna Linnahalli arendamise multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. rahvusvaheliseks kontserdi- ja Me ei saavuta Turismi pika vaate lõppeesmärki, kui järgmeva 4. konverentsikeskuseks, töötades välja a jooksul selles osas midagi ette ei võeta. Eesti vajab ruumilise ja finantsmudeli ning konverentside, korporatiivsündmuste ja muude äriürituste arvu ja alustades etapiviisilist elluviimist. välisdelegaatide arvu kasvatamiseks spetsiaalselt nende ürituste Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad. vajadustest lähtuvalt disainitud multifunktsionaalset Väljundmõõdik: Koostöös konverentside, suurürituste ja messide keskust. Kultuuri- ja erasektoriga on leitud lahendus spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise konverentsikeskuse konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma rajamise küsimusele ning linnahalli põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat rekonstrueerimine on ehitusetapina ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning käivitatud. konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele kallis. Eesti konkureerib sihtkohtadega, kus sellised keskused on olemas nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita ilma sellise keskuseta. Vastutaja on kas MKM või Tallinna LV või EIS. Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli, mis võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi 16  spordisündmusi ja kultuuriüritusi ning suurendaks väliskülastajate ööbimiste arvu, peame samuti oluliseks, aga see ei asenda konverentsikeskust. 48. EHRLile on väga oluline teema kohaliku toidu jõudmine Selgitatud. restoranidesse ja seetõttu teeme ettepaneku sõnastada Tegevuse sõnastus on kujunenud konkreetselt eraldi tegevusena: Tugevdada kohaliku toidu koostöös REM-iga, kes on nõustunud tarneahelat kui Eesti toidujulgeoleku ja turismi tegevuse enda kanda võtma just konkurentsivõime alust, vastutaja REM, kaasvastutajad sellisel kujul: Leiame lahendused, ettevõtjad, EHRL, Külalislahkuse Klaster, Näiteks võiks olla kuidas jõuda lühikese/toimiva toidu eesmärk: Valminud on platvormi ja logistikamudel, mis ühendab tarneahelani. Väljundmõõdikut on tootjad, restoranid ja tarnijad ning võimaldab kuluefektiivset, täiendatud: Koostöö lühikese/toimiva läbipaistvat ja kvaliteetset kohaliku toidu liikumist. Või kaaludatoidu tarneahela loomise nimel on pilootprojekti läbiviimist mõne olulise eesti tooraine osas, käimas. Perioodi 2023–2027 lühikeste näiteks kala. tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust on rakendatud. Mõõdik on küll mõnevõrra üldine, aga jätab teatud paindlikkuse lahenduste leidmisel ja võimaldab ka näiteks logistikamudeli piloteerimist juhul, kui koostöö käigus selleni jõutakse. 49. Paljudes tegevustes on vastutajad ettevõtjad, nt 4,16, 17, 26, 37 Selgitatud. jne - millised ressursid selleks ette nähakse MKM-EIS poolt? Ettevõtjate vastutus seisneb eelkõige omaenda toodete ja teenuste arendamises, mille vastu peaks ettevõtjatel olema loomulik äriline huvi. Nende tegevuste jaoks ei ole MKM ega EIS eraldi rahalisi vahendeid planeerinud, kuna tegemist on ettevõtjate loomuliku panusega turismisektori arengusse. Ettevõtjate kaasamine vastutajate või kaasvastutajatena aitab näidata tervikpilti ning rõhutab, et soovitud kasvu saavutamine eeldab panust kõigilt sektoriosalistelt. Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat oleme tegevuskavas siiski korrastanud: seal, kus võimalik, oleme jätnud vaid ühe vastutaja ning ülejäänud on kaasvastutajad; ettevõtjate vastutus on jäetud vaid nende tegevuste juurde, kus tõepoolest on ettevõtjatel kandev/oluline roll. Näiteks omaenda toodete arendamine, töökeskkonna paremaks uutmine jm. 17 50. Tegevus 16 eesmärk, et 65% teenustest oleks reaalajas online- Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue broneeritavad, on iseenesest õige ja toetab Eesti broneerimissüsteemi loomist, vaid välisturuvõimekust, kuid pole arusaadav, mis see tegelikult on, seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia Eesti booking.com? Kas see on vajalik? andmebaasis olevatest teenustest 65% on broneeritav nende teenuste pakkujate valitud kanalites, olgu selleks siis nende enda veebileht, booking.com, dinnerbooking vms. 51. Punkt 25 ütleb: Viime läbi sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi Arvestatud parvlaevade tasumõju kohta muu hulgas ettevõtlusvabadusele ja Mõõdikut täiendatud selliselt, et turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning parvlaevade üleveotasude mõju turuolukorrale ja selle tähtaeg on 2029? Saarte turismiettevõtluse ettevõtlusele ja turismile peab olema konkurentsivõime tagamiseks on ääretult oluline, et mõjuanalüüs hinnatud 2026. a. saab tehtud kiirest. Parvlaevaühendust ja selle hinnapoliitika on suursaarte turismiarengut kõige enam takistav tegur, eriti kahetsusväärne on, et pole olnud võimalik teha turundusalast koostööd 52. Tegevus nr 27 peaks olema EIS ka vastutaja (ligipääsetavus) Arvestatud. EIS on märgitud vastutajaks 53. Tegevus nr 29 Mainitud peaks olema kuidas, milliste Selgitatud. tööriistadega riik toetab turistide jõudmist väljapoole Tallinnat. Turistide jõudmist väljapoole Milline on sihitud turundus regionaalsetele võimalustele? Tallinnat toetab terve kolmas sammas, aga tegelikult ka teised tegevused. Eelkõige DMO-de kaasrahastamine ja koostöötegevused nendega, tootearenduse toetamise tegevused, digitaliseerimise toetamise tegevused, koostöö transpordivaldkonnaga jne. 54. Tegevus nr 30: Arendame süsteemselt ettevõtlikkust, Selgitatud. ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja Maakondlikud Arenduskeskused külalislahkust, põhifookusega väljapool Tallinna - peavastutaja kaasvastutaja rollis, kuivõrd nende osa peaks olema ka EIS ja Maakondlikud arenduskeskused on eelkõige ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. EIS ei sobi selle tegevuse vastutajaks, kuna tegevuse fookus on ettevõtlikkuse, ärimudelite ja müügivõimekuse arendamisel kohalikul tasandil ja seda saavad kõige vahetumalt paremini teha just Maakondlikud Arenduskeskused ja DMOd (mõlemad kaasvastutajad). 55. Tegevuses 33 „Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu Selgitatud. tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu“ puudu Lühiajalise üüri turu teemadega kaasvastutajatena turismiliidud, DMOd, Eesti Korteriühistute tegelemisel kaasatakse erinevad Liit, kas neid ei kaasata? osapooled vastavalt puutumusele, sh ka liidud, teised ministeeriumid, KOVid jt. Kõik kaasatavad osapooled ei ole aga seetõttu tegevuse elluviimise eest 18  kaasvastutavad, st neile ei ole vajalik määrata kaasvastutuse ülesandeid. 56. Tegevus nr 38: Jätkame turismihariduse hetkeolukorra ja Arvestatud. arengusuundade seiramist ning turismihariduse arendamiseks Tegevust muudetud – ümarlaua turismihariduse ümarlaua korraldamist vähemalt kord aastas - 1 korraldamine peaks toimuma kord aastas ei täida ümarlaua funktsiooni vähemalt kahel korral aastal. 57. Tegevus 49 „Jätkame turismisektori tööprotsesside Mittearvestatud. digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist – toetame Tegevuskava on strateegiline tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste dokument, mis ei määratle toetuse online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest detaile. Detailid, sh taotlejate ring, nõustamise ja mentorteenuste abil“ abikõlblikud taotlejad sätestatakse rakendusaktides ja võiksid olla ka erialaliidud toetuse tingimustes. Seal on võimalik kaaluda erialaliitude kaasamist, kuid arvestades sellega, et tegemist on eelkõige ressursihaldustarkvaradega seonduva toetusega ning meile teadaolevalt erialaliidud ei halda selliseid operatiivseid ressursse ega tööprotsesse, mille digitaliseerimist see meede toetab, siis nende lisamine taotlejana ei pruugi eesmärgipärane olla. 58. Tegevus nr 56 „Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje Selgitatud. arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende Tegevus tegevuskavast välja jäetud, kasutuselevõttu“ vastutajad peaks olema KLIM, mitte sektor kuna süsiniku- ja keskkonnajalajälje mudelite kohandamine on pigem tehniline ja spetsiifiline teema, mis ei sobi tegevuskavasse. Teema jääb siiski oluliseks suunaks, mida saab edendada taustal üldiste kestlikkuse tegevuste ja koostöö kaudu. MTÜ Eesti Konverentsibüroo 59. Tegevussamas 1 Arvestatud osaliselt. Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele nõudlusele vastava Lisatud tegevus nr 2: Käivitame multifunktsionaalse suurürituste hoone" Tallinna Linnahalli arendamise Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse rahvusvaheliseks kontserdi- ja konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. konverentsikeskuseks, töötades välja Eesti vajab konverentside, korporatiivsündmuste ja muude ruumilise ja finantsmudeli ning äriürituste arvu ja välisdelegaatide arvu kasvatamiseks alustades etapiviisilist elluviimist. spetsiaalselt nende ürituste vajadustest lähtuvalt disainitud Vastutaja: Tallinna linn ja ettevõtjad. multifunktsionaalset konverentside, suurürituste ja messide Väljundmõõdik: Koostöös keskust. Suurhall ei ole konverentsikeskus. Kultuuri- ja erasektoriga on leitud lahendus spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise konverentsikeskuse konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma rajamise küsimusele ning linnahalli põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat rekonstrueerimine on ehitusetapina ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning käivitatud. konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele kallis. 19  Eesti konkureerib sihtkohtadega kus sellised keskused on olemas MKM ei ole nimetatud tegevuse eest nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla vastutav, kuid panustab rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja konverentsikeskuse rajamisse ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita kaudsemalt, läbi ettevõtluskeskkonna ilma sellise keskuseta. parandamise, planeeringute jm menetluste efektiivsemaks muutmise. Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli, mis Lisaks panustavad MKM ja EIS võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi spordisündmusi keskuse edaspidisesse edukasse ja kultuuriüritusi ning suurendaks väliskülastajate ööbimiste toimimisse läbi tegevuste, mis aitavad arvu, peame samuti oluliseks, aga see ei asenda tuua Eestisse rohkem konverentse ja konverentsikeskust. äriturismi. Vastutajad peaksid selle teema juures olema MKM ja EIS. EKB poolt oleme igati valmis kaasa aitama valdkonna info, näidete, parimate praktikate ja kontaktidega parima funktsionaalsuse ja lahenduste planeerimiseks. 60. Punkt 2 - "Jätkame rahvusvaheliste konverentside Arvestatud. korraldajate aitamist korraldusõiguse taotlemisel” Sõnastust täpsustatud (ja nüüd on Aitamine peaks olema täpsemalt sisustatud. EKB kannab hea tegevus nr 3): Jätkame rahvusvaheliste meelega jätkuvalt juhtivat rolli korraldajate aitamisel konverentside korraldusõiguse korraldusõiguse taotlemisel. See tegevus vajab aga kindlasti taotlemise programmi rakendamist, korraldusõiguse taotlemise programmi jätkumist ja selleks mille eesmärk on rahvusvaheliste vajalike rahaliste ressursside olemasolu riigi poolt. Hetkel ei ole konverentside Eestisse toomine eelarve poolt välja toodud. Mõõdikuna toodud ICCA edetabeli (näiteks tutvustusmaterjalide positsiooni 42. koha saavutamist peame ebarealistlikuks ilma koostamise, korraldusõiguse konverentsikeskuse olemasoluta. taotlemiseks konverentsil osalemise ja kohavaatluse kulude katmist). Konverentsikeskuse rajamisega seonduv tegevus samuti lisatud (vt eelmise ettepaneku selgitust). 61. Punkt 6 - "Turundame Eestit varasemast enam Selgitame, et tegevuskavas ei ole rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste konkreetsete tegevuste eelarveid välja sihtkohana” toodud. Eelarve prognoosis on jaotus See on ülioluline tegevus äriturismi kasvatamiseks ja tegevuse liikide lõikes ning EIS-ile tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Kas selleks on ette säilib teatud paindlikkus vahendeid nähtud ka rahaliste vahendite kasv eelarve jaotumise lõikes, suunata. Kuivõrd äriturism on üks vajalike kompetentside olemasolu EIS’i struktuuris, EKB olulistest fookustest, siis on võimalik sihtfinantseeringu jätkumine ja võimalik kasv? EKB poolt suunata rohkem ressursse sellega kinnitame valmisolekut olla kaastäitja ja partner tegevuste seotud tegevustele. elluviimisel. 62. Punkt 10 - "Jätkame suure välisosalejate arvuga Arvestatud. mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside toetamist” Väljundmõõdikus eesmärki tõstetud Väljundmõõdik "aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10 10 pealt 15 peale: „Aastatel 2026- rahvusvahelist konverentsi aastas" on liiga madal. See tegevus 2028 toetatakse vähemalt 15 vajaks suuremat eelarvet ja toetusmeetme paindlikumaks rahvusvahelist konverentsi aastas muutmist, et toetada suuremat arvu rahvusvahelisi konverentse. (2025. a toetatakse 15 konverentsi aastas)“ 63. Punkt 13 - "Analüüsime, milline on rahvusvaheliste spordi- Selgitame, et tegevus nr 13 ja kultuurisündmuste toetuste mõju, tagamaks vahendite "Analüüsime, milline on teadlikku suunamist” rahvusvaheliste spordi- ja 20  Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata kultuurisündmuste toetuste mõju, senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt tagamaks vahendite teadlikku tegevuskava osana, sh. äriturismi spetsiifiliste andmete kogumise suunamist” on tegevuskavast välja vajalikkuse (mis konverentsid, osalejad, kulutused) võiks jäetud, kuna toetuste mõju analüüs on tegevuskavasse sisse kirjutada. metoodiline ja detailne ülesanne, mis Sarnaselt spordi- ja kultuurisündmustele on ka rahvusvaheliste ei kuulu strateegilise tegevuskava konverentside delegaatide ja korraldajate uuringu jätkumine ja tasandile. See analüüs on pigem regulaarne läbiviimine samuti vajalik. Sarnaselt varasematele protsess, mida saab teha taustal. uuringutele võiks läbiviijaks olla EIS ning EKB on valmis jätkuvalt olema koostööpartner. Tegevuskava sisaldab erinevaid andmete kogumisele ja kättesaadavusele suunatud tegevusi. Äriturismi spetsiifiliste andmete kättesaadavust (mis konverentsid, osalejad, kulutused) saame analüüsida Eesti turismiandmeruumi loomise raames – tegevus nr 51. Konverentsidelegaadi ja väliskülastajate piiriuuringu läbiviimine on tuletatav turismi pika vaate 2035 dokumendist ning tegevuskavast üldiselt, kuid selguse mõttes on lisatud tegevuskavasse lk 5 (sissejuhatavasse teksti). 64. Tegevuskava on 33lk pikk > võiks olla 10-15lk, et oleks Arvestatud. lugejasõbralik. Välja saaks võtta kõik “uurime” stiilis punktid. Tegevuskava küll poole lühemaks teha ei õnnestunud, kuid sellest on välja jäetud mitmed „uurime“ stiilis tegevused, nt tegevus nr 13 „Analüüsime, milline on rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetuste mõju, tagamaks vahendite teadlikku suunamist”, aga ka tehnilisemat laadi tegevused, nt keskkonnajalajälje arvutamisele suunatud tegevus jm taustal toimuvad tegevused või kattuvused. Näiteks on erinevad toidutarneahelaga seonduvad tegevused kokku tõstetud, tegevus nr 57 „Seirame turismiobjektide külastatavust ja rakendame külastajate haldamise ja hajutamise meetodeid ning vajadusel määrame taluvusläved loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks, korraldame turismi rahvusparkides“ välja jäetud jm. 21 65. Suuri ja kandvaid muudatusi tegevuskava ei sisalda - peaksime Selgitame, et olulise tegevusena on hüppama miljardi võrra lisandväärtuses 4 aastaga (26-29), mis lisatud tegevus nr 2, mis käivitab tähendab 10+% aastas kasvu. See on päris korralik. Eeldusel, et konverentsikeskuse rajamise ja millel inflatsiooni ei ole või on see pigem väike (praegused on oluline mõju lisandväärtuse prognoosid), siis kust see kasv peaks tulema? kasvule. 67. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja Selgitame, et MKM vastutab Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi tegevuskava elluviimise eest ning üks ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi peamisi elluviijaid on Ettevõtluse ja tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad. Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Samas turismiarengu ja kasvu saavutamiseks on vajalik kõigi osapoolte panus. Seetõttu on tegevuskavas välja toodud ka need tegevused, mille eest vastutavad teised riigiasutused, ettevõtjad, erialaliidud ja muud organisatsioonid, et tagada koostöö ja terviklik lähenemine. Need on sellised tegevused, mida saavadki ellu viia just need samad organisatsioonid, mitte MKM või EIS. 68. Mõõdikuid, millele ei osata panna numbrit külge (nt elanike Selgitame, et vastav mõõdik on tulnud rahuolu), võiks jätta välja turismi pika vaate 2035 dokumendist ja selle sisustamine on planeeritud 2025–2026. Plaan on liita see Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike elanike rahuoluküsitlusse, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant, järgmisel korral 2026. aastal. 69. "Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja Arvestatud. digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid" > see Soovitud muutuste sõnastust (lk 4) lause on sisult ja vormilt arusaamatu. Leiame, et turismisektor muudetud. Uus sõnastus: juba toimiv teeb küllalt head koostööd ja suurimat muutust ei ole kindlasti sektoriülene koostöö muutub veel vaja koostöös kui sellises. tihedamaks ja eesmärgipärasemaks – keskendume kõrgema lisandväärtusega turistide Eestisse toomisele, panustame senisest enam uute rahvusvaheliste ühenduste loomisesse ning arendame külastajateekonna digitaliseerimist ja uusi ärimudeleid. 70. Eesmärk 2 - transpordiühendused > soovitud tulemus on 65% Selgitatud. turismiteenustest on reaalajas broneeritav. Leiame, et eesmärk Ühenduvuste eesmärk eeldab nii peaks olema otseliinide arv, sagedus jms näitaja paremaid transpordi kui ka digiühendusi. Seetõttu mõõdame uute lennuliinide kõrval ka teenuste online- broneeritavust. Tegevuskavas on fookused ja soovitud tulemused siiski täpsustatud ja selgemini välja toodud. Tegevussuuna 22  nr 2 puhul on fookuses uute ja sagedasemate otselendude saamine ning digiühenduste parandamine, et varasemast rohkem turismiteenuseid saaks reaalajas online-broneerida (lk 11). 71. Eesmärk 5 - investeeringud immateriaalsetesse varadesse on Selgitame, et arvutustes on arvesse kahekordistunud > praegu on see 1,3 mln eurot. Kas see päriselt võetud investeeringud saab olla nii väike? immateriaalsetesse põhivaradesse majutuses, toitlustuses ja reisikorralduses. Andmed on Statistikaameti tabelist EM001. Reisikorralduse puhul arvestame tegevusalaga „Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus“, mitte „Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus“. Arvutame viimase viie aasta keskmist. Kontrollisime andmeid ning 1,3 mln eurot on õige. 72. “Kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt Arvestatud ja selgitatud. ürituste korraldamisel ning toitlustus- ja majutusteenuste Lk 26 on sissejuhatavat teksti oluliselt hangetes” > Keeruliselt sõnastatud. Kas vajalik eraldi välja tuua? lühemaks muudetud. Sissejuhatavat Saanud täna standardiks? selgitust täielikult välja ei jätnud, kuna see tuleneb turismi pika vaate 2035 dokumendist ning on vajalik, et luua kontekst ja tagada arusaamine valitud tegevuste loogikast. See aitab mõista, miks just need suunad ja tegevused on prioriteetsed ning kuidas need toetavad pikaajalisi strateegilisi eesmärke. 73. "VisitEstonia andmebaasis reaalajas online-broneeritavate Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue teenuste osakaal” - mida see täpsemalt tähendab ja kuidas 37% broneerimissüsteemi loomist, vaid mõõdetud on? Leiame, et ei peaks riiklikult looma konkurenti seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia booking.com’ile või kuidas see on mõeldud? andmebaasis olevatest teenustest 65% on broneeritav nende teenuste pakkujate valitud kanalites, olgu selleks siis nende enda veebileht, booking.com, dinnerbooking vms. 74. Mainitud peaks olema kuidas, milliste tööriistadega riik toetab Selgitatud. turistide jõudmist väljapoole Tallinnat. Milline on sihitud Turistide jõudmist väljapoole turundus regionaalsetele võimalustele? Tallinnat toetab terve kolmas tegevussuund, aga tegelikult ka teised tegevused. Eelkõige DMO-de kaasrahastamine ja koostöötegevused nendega, tootearenduse toetamise tegevused, digitaliseerimise toetamise tegevused, koostöö transpordivaldkonnaga jne. 23 75. Siseriikliku transpordi all on oluline kõigi eri liikide arendamine Selgitatud. eesmärgiga hajutada turiste üle Eesti. Nõustume, et kõikide transpordiliikide arendamine aitaks tegevuskava eesmärkidele kaasa. Transpordiga seonduvate tegevuste eest vastavad aga teised ministeeriumid ning tegevuskavasse lisatavad tegevused sõltuvad teiste ministeeriumide valmisolekust nendesse tegevustesse panustada. 76. Võiks ette näha ettevõtete turundustoetuse välisturgudel Praeguse tegevuskavaga ressursse tegutsemiseks. Jah, ei taheta ressursse killustada, aga see oleks selliselt ei suuna, kuid järgmise ettevõtete poolt oodatud tugi ja nad ise ka valmis turundusse perioodi tegevuskava juures on panustama, lihtsalt ei ole nii palju eelarvet. võimalik seda uuesti kaaluda. Eesti Turism- ja Reisifirmade Liit (ETFL) (ja TÜ Pärnu Kolledž) 77. Hetkel on riiklik seisukoht turismisektori toimimise osas ETFLi Teadmiseks võetud ja selgitatud. liikmetele ebaselge, mistõttu kogu tegevuskava ja selle rahastus Tegevuskava elluviimise eelduseks on on meie liikmete hinnangul küsimärgi all. tõepoolest selge vastutus ja tugev meeskond. Tegevuskava eest vastutab Selleks, et tegevuskava ellu viia, on esmaseks eelduseks tugev ja MKM ja tegevuskava üks peamisi toimiv meeskond. Soovime selgust, milliseks kujuneb uus elluviijaid on Ettevõtluse ja turismi opereeriva organisatsiooni struktuur ning vastutus, enne Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks on kui mingeid mõõdikuid üldse saaks arutada. tegevuskavas välja toodud tegevusi, mida saavad ellu viia teised organisatsioonid. Tegevuskava aitab ka erinevatel organisatsioonidel (sh EIS-il) oma prioriteete seada ning tegevuste elluviimiseks vajalikku meeskonda tagada. 78. Tegevuskava sisulise poole kohta: Selgitame, et tegevuskavas on B2B ja ETFLi roll liiduna on hea seista selle eest, et tegevuskava ei B2C turundustegevused ning neile on jätkaks kõrvale või pisendaks korraldatud turismi rolli ja et B2B ka eelarves planeeritud vahendid. tegevused ja koostöö reisiettevõtetega oleks tegevuskavas sees. Näiteks tegevuskava tegevus nr 7 Näeme oma rolli eesmärgi täitmisel ja tulemuste saavutamiseks „Jätkame turismi B2B kaastäitjatena läbi tootearenduse, turunduse ja müügi. müügiedendustegevusi sihtturgudel ja jagame Eesti kohta infot turismiprofessionaalidele kontaktüritustel“ 79. VisitEstonia infosüsteem (lk 11): Dokumendis märgitakse, et Selgitame, et siin ei ole mõeldud uue 65% turismiteenustest on reaalajas online-broneeritavad. Vajame broneerimissüsteemi loomist, vaid täpsustust milleks selline eesmärk on võetud, kellele seda vaja seda, et PuhkaEestis/VisitEstonia on, palju sellise infosüsteemi arendamine ja igapäevane hooldus andmebaasis olevatest teenustest 65% maksma läheb? on broneeritav nende teenuste pakkujate valitud kanalites, olgu selleks siis nende enda veebileht, booking.com, dinnerbooking vms. 80. Üksikturism vs grupiturism: Kavast nähtub, et rõhk on Liit ei edastanud ettepanekuid, peamiselt üksikturistide arvu kasvatamisel (nutikad millised konkreetselt grupiturismile tehnoloogilised lahendused turunduses). Grupiturismi suunatud tegevused tuleks lisada. elavdamiseks on aga vähe konkreetseid tegevusi. Samas on tegevuskavas mitmeid 24  tegevusi, millest saab osa ka grupiturism või mille tulemusena võidab ka grupiturism – ettevõtluskeskkond muutub soodsamaks ja stabiilsemaks, turismiteenused arenevad, kvaliteet paraneb ning kogu Eesti muutub turismisihtkohana atraktiivsemaks ja paremini ligipääsetavaks. See loob eeldused, et ka grupiturismi korraldajad ja kliendid leiavad Eestist rohkem võimalusi ning paremaid lahendusi, olgu selleks siis suured üritused, konverentsid, kultuuri- ja spordisündmused või piirkondlikud marsruudid. 81. Turismiteenuste ekspordi mõõdikud (lk 5): millistele Selgitatud. andmetele tuginetakse sh sihttasemete määramisel: „Perioodi Tegevuskava tegevussamba peamised 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin mõõdikud (äriturismi osakaal, varasemast enam tööreisi eesmärgil ehk äriturismi osakaal turismiteenuste eksport, hooajalisus) suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti on võetud Eesti turismi pika vaate transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus 2025–2035 põhimeetrikast, tuginevad langeb“ . Vajab selgitust ja asjakohaste mõõdikute kirjeldust ja ametlikule statistikale (Statistikaamet) infot milliseid Eesti transpordiettevõtteid silmas peetakse. ning on lahti seletatud Eesti turismi pika vaate 2025–2035 lisa 2 lisas 14 „Turismi pika vaate 2025–2035 mõõdikud ja mõisted“; 2023. aasta baastasemed ja 2035. aasta sihttasemed pärinevad pikast vaatest ning 2029. aasta sihttasemed on seatud vahe-eesmärgina 2035. aasta sihtide suunas. Tegevuskava lk 5 sõnastus „välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti transpordiettevõtetele suurenevad“ viitab turismi pika vaate turismiteenuste ekspordi mõõdikule, mis tugineb teenuste väliskaubanduse/maksebilansi metoodikale: mõõdiku sisuks on reisiteenuste eksport (mitteresidentide kulutused Eestis) ning reisijateveo kui transporditeenuse eksport (mitteresidentide rahvusvaheline vedu Eesti residentidest vedajate poolt veoliikide lõikes – õhu-, mere-, raudtee- ja maanteetransport; „reisijateveo“ mõiste definitsioon on Eesti Panga metoodikas). Seega ei peeta silmas üksikuid nimeliselt määratletud ettevõtteid, vaid 25  metoodikas määratletud Eesti residentidest reisijatevedajaid, kellele mitteresidendid teevad makseid reisijateveo teenuse eest. 82. Tootearendus ja ettevõtlus (lk 7): On ebaselge, kas siht on Selgitame, et tegevuskava uus rajada konverentsi- ja messikeskus või spordihall ning millise täiendatud versioon sisaldab mõlemat ministeeriumi (MKM või KUL) vastutusala see on. – nii suursündmuste hoone rajamisele kui konverentsikeskuse rajamisele suunatud tegevusi: Tegevus nr 1 - Alustame ettevalmistusi rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone rajamiseks (KUM) Tegevus nr 2 – Käivitame Tallinna Linnahalli arendamise rahvusvaheliseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks, töötades välja ruumilise ja finantsmudeli ning alustades etapiviisilist elluviimist. (Tallinna linn ja ettevõtjad) 83. Turundus ja ettevõtluskeskkond (lk 9): Diginomaatide Selgitame, et diginomaadid on programmi seos turismistrateegiaga ei ole arusaadav. Vajalik rahvusvahelised kaugtöötajaid, kes oleks taustainfo ja statistilised seosed turismiga. viibivad siin tavaturistidest kauem ja panustavad kohalikku majandusse suurema kulutuse kaudu. Diginomaadid kasutavad kohalikke majutus-, toitlustus- ja teenindusettevõtteid, tarbivad kultuuri- ja vaba aja teenuseid ning tõenäoliselt aitavad vähendada ka turismi hooajalisust, kuna nende reisid ei sõltu traditsioonilistest puhkuseperioodidest. Turismi pikk vaade toob samuti välja, et diginomaadide arvu suurendamine panustab sihtkoha tuntuse ja tulude kasvu (pikk vaade lisa 1 lk 15). 84. Eesmärgid ja tegevused: Dokumendis püstitatud eesmärgid on Selgitatud. liiga optimistlikud ning sageli puudub nende saavutamist toetav Tegevuskavas püstitatud eesmärgid loogika või põhjendatud tegevuste loetelu. lähtuvad turismisektori pikaajalisest visioonist (turismi pikast vaatest) ja vajadusest suurendada sektori konkurentsivõimet. Eesmärkide saavutamist toetab konkreetne tegevuste loetelu igas tegevussambas – näiteks on seatud selged sammud turismiteenuste online-broneeritavuse suurendamiseks, uute rahvusvaheliste ühenduste avamiseks, 26  ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning turismihariduse ja tööjõu arendamiseks. Iga eesmärgi juures on toodud ka mõõdikud ja vastutajad, mis võimaldavad jälgida edasiminekut ning vajadusel tegevusi kohandada. 85. Turismiuuringud ja turismiharidus: kirja lisana edastame Teadmiseks võetud ja TÜ Pärnu käesolevale kirjale ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledþi Kolledži kommentaarid välja toodud kommentaarid turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta. allpool. Nede ettepanekud on suunatud turismiuuringute metoodika arendamisele, terminoloogia ja turismihariduse õppega seonduvad. (vt lisatud kdokument) 86. ETFL kinnitab valmisolekut panustada tegevuskava Teadmiseks võetud. arendamisse, kuid esmalt ootame selgust EISi planeeritud Liiduga kohtumisel ja telefoni teel struktuurimuudatuste osas. vastavat teemat arutatud ja selgitatud. Tulenevalt juba kokkulepitud EIS reformi käsitlevast Täiendavat tagasisidet või kohtumisest 23. oktoobril 2026 oleme valmis tegevuskava ettepanekuid ei ole laekunud. eelnõuga edasi töötama pärast seda kohtumist ning edastama täiendava ja konkreetsema tagasiside hiljemalt 31. oktoobriks 2026. 87. Edastame ETFLi kaasliikme TÜ Pärnu Kolledž Teadmiseks võetud. kommentaarid/tähelepanekud: Võtame eraldi ühendust, et arutada • Lk.3 – elanike rahulolu turismiga – pakume kolledžit uuringu võimalusi uuringu metoodika metoodika väljatöötamiseks ja ka uuringute läbiviimiseks. arendamiseks. Oleme hetkel tegemas uuringut kolmes DMO piirkonnas, meil on olemas mudel, mille järgi saab hinnata elanike rahulolu läbi kestlikkuse prisma. 88. • Lk. 4. Kirjas on „Soovitud tulemus 2029: ööbimiste osakaal Selgitame, et sealsed mõõdikud väljaspool Tallinna on vähemalt 53%.“ Lisada võiks, et ööbimise tulenevad turismi pikast vaatest. aeg on pikenenud. 89. • Lk.5 – Soovitame märkida tegevuskavasse ka spaade Selgitame, et fookusvaldkonnad potentsiaal pikemaajaliste peatumiste toetamiseks sihtkohas. See tulenevad pikast vaatest. Nendeks on on olemasolev kõrgemat lisandväärtust loov ressurss, mida äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturism. looduse, sündmuste, toidu, äriturismi kõrval esile tuua. Spaaturism on nende kõrval kahtlemata samuti oluline ning mingil määral ka kattuv (nt saunakultuur) ning selle suunal peaksid erinevad tegevused samuti jätkuma. Tegevuskavas on täpsustatud tegevust nr 5: Turundame Eestit eelkõige kui äri-, loodus-, kultuuri- ja toidu reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega, sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi, suhtekorraldust ja kommunikatsiooni. Sihtturgude ja sihtrühmade spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste valdkondade turundamist, nagu nt tervise- ja heaolu- ning atraktsiooniturism. 27 90. • Tuginedes teaduskirjandusele ja ülemaailmsetele trendidele Selgitame, et tegevuskava on soovitame sisse tuua ka mõiste regeneratiivne e. taastav turism – koostatud turismi pika vaate alla ning mitte ainult kasvule orienteeritud, vaid turism, kus eesmärgiks on mõlema põhimõte on luua väärtust sihtkoha jätmine paremasse seisukorda, kui see oli saabudes. kestlikult. See on konkreetselt välja Tegevused, mida turistid teevad, panustavad kogukonna, toodud nii pikas vaates (lisa 1 looduse, kultuuri jms taastamisele. Samm edasi kestlikust tiitellehel ja sissejuhatuses lk 2) ning turismist. tegevuskavas on samuti välja toodud, et kõikide tegevuste elluviimisel tuleb läbivalt keskenduda ka kestlikkusele (lk 5). 91. •Kuigi Turismi pikas vaates on see olemas, soovitame ka Arvestatud. tegevuskavasse lisada selgitus “lisandväärtuse” kohta. Turismi Selgitus lisatud viitesse nr 5. lisandväärtus – et see oleks üheselt arusaadav kõikidele lugejatele. 92. •Punkt 2.4, lk 18 – soovitame anda lausele „Fookuses on Selgitame, et fookuses on see küll turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust teatud üldistusastmega, kuid loovate tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori tulevikule suunatus nähtub tegevustest atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana.“ Laiem endist. Nt tegevuses nr 38 - mh tähendus: mitte ainult sektori vajadusi rahuldav vaid ka nt jätkame turismihariduse tuleviku trende arvesse võttev kõrgharidus. arengusuundade seiramist ning tegevuses nr 40 suund tööjõu järelkasvu tagamisel. 93. •Lk.22 – Soovime kolledžiga selle eesmärgi saavutamisse Selgitame, et turismiharidust on panustada. Lisaks kutseoskuste arendamisele ja turismisektori tegevuskavas käsitletud laiemalt ning põhilise tööjõu ettevalmistamisele, on oluline ka kõrghariduse lisaks kutseoskustele pööratakse tasemel turismi- ja sihtkohajuhtimise taseme ekspertide tegevuskavas tähelepanu ka koolitamine. Lisaks võiks kaaluda turismi kutse- ja kõrghariduse teadustööde edendamisele (sh eraldi käsitlemist tegevuskavas. Turisimi hariduse puhul on teadustööde konkursid, koostöö dokumendis praegu fookuses pigem kutseoskused, kuid üliõpilaste ja teadusasutustega ning sektori arenguks on vaja on ka teadustööd ja turismi- ja sihtkoha teemasoovitused uurimistöödeks). arendamise õppjuhte. Turismiharidusele suunatud tegevused (nt tegevus nr 38 – Jätkame turismihariduse hetkeolukorra ja arengusuundade seiramist ning turismihariduse arendamiseks turismihariduse ümarlaua korraldamist vähemalt kahel korral aastas) võimaldavad ka turismi- ja sihtkoha arendamise õppejuhtide teemadega. Saame kolledžit kaasata. 94. •Lk. 22 - Lause „Selgitame välja, milliseid võimalusi on vaja Selgitame, et tegevus hõlmab nii turismihariduse omandamiseks või praktika läbimiseks praktikat kui hariduse omandamist. rahvusvahelisel tasandil ja kes ja mida saab teha selleks, et need Tegevuse mõte ei ole selles, et võimalused tekiksid ja Eesti noored pääseksid tipptasemel tipptasemel haridusele pääseb ainult haridusele.“ vajab ümbersõnastamist. Praktika ei taga praktika kaudu, vaid mõlemad – nii tipptasemel haridust, kuid toetab seda tugevalt. kvaliteetne õpe kui ka rahvusvaheline praktika – toetavad koos noorte arengut ja võimalusi jõuda tipptasemel hariduseni turismivaldkonnas. 28 95. •Lk 29 – selleks, et ei piiraks kindla numbriga arengut, võiks Arvestatud. lisada lausesse „Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat või Lausesse lisatud sõna „vähemalt“. keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet ja 15 sihtkohta“ sõna „vähemalt“. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) 96. Lühike kokkuvõte EVEA turismivaldkonnas tegutsevatelt Tegevuskava koostamisele eelnes liikmetelt on, et tegu on liiga pealiskaudse käsitlusega mis pika visiooni koostamine: Turismi praktikas ilmselt ei anna oodatud tulemust. pikk vaade 2025-2035, milles on kõiki nimetatud asjaolusid analüüsitud ning Selgelt toetame analüüsil põhineva struktureeritud pikema vaate selle põhjal pandud paika visioon, kokkuleppimist ja vormistamist tegevuskavana, kuid tuleb eesmärk, viis tegutsemise suunda, tunnistada, et esitatud kava tekitab hulgaliselt küsimusi. rollid nendes tegevussuundades ning EVEA, mille liikmete hulka kuulub arvestatav hulk mõõdikud. turismisektori ja teenusepakkujate esindajaid, peab oluliseks, et tegevuskava käsitleks turismimajandust tervikuna, kirjeldades muuhulgas selgelt koostöömudeleid turismiettevõtjate ja teenusepakkujatega ning rollijaotust erinevate osapoolte vahel. EVEA hinnangul on meile saadetud tegevuskava projekt kohati liialt visandlik ning kirjeldatud eesmärgid ja seatud mõõdikud ei toetu algandmete põhjalikule analüüsile. 97. Silma jäi, et rollid ja vastutus tegevuskava rakendamisel pole Selgitatud. piisavalt selged, mistõttu ei ole võimalik hinnata tegevuskava Tegevuskava üldine vastutaja on eesmärkide saavutatavust ega rahastuse adekvaatsust. MKM. Tegevuskavas planeeritud tegevuste peamine elluviija on EIS, kes on märgitud vastavate tegevuste juurde pea- või kaasvastutajaks. Tegevuskavas on planeeritud tegevusi ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd sektori oluline areng eeldab kõigi osapoolte panust. Tegevuskava tegevuste eest vastutajad on dokumendis läbivalt korrastatud – igal tegevusel on võimalusel üks peavastutaja ning teised on märgitud kaasvastutajateks, välja arvatud juhul, kui tegevuse iseloom nõuab mitut peavastutajat. Rahastuse poole pealt on tegevuskavas välja toodud vaid MKM-i poolne eelarve prognoos ehk et MKM-i poolt antavad vahendid (MKM-i, EIS-i ja TTJA tegevuste jaoks). 98. EVEA on kindlasti seda meelt, et Eesti turismi Teadmiseks võetud ja selgitatud. konkurentsivõimet tuleb tugevdada ning tegevuskava Tegevuskava prioriteedid tulenevad koostamine aastateks 2026-2029 on samm selle suunas. turismi pikast visioonist, mis ütleb, et Tegevuskavas on aga vajalik selge sõnum juhtimise, rahastuse ja turismi arendamiseks tuleb tegutseda prioriteetide osas – seda me täna ei näinud. viies suunas. Ja tegevuskava seab prioriteedid/fookused nende viie suuna lõikes: 29  1. Äri-, toidu-, kultuuri- ja loodusturismi toodete arendamine, turundamine ja toetamine 2. Uute ja sagedasemate otselendude saamine ning digiühenduste parandamine. 3. DMOde koostöö, mis toetab ettevõtjaid kohalike teenuste arendamisel ja digikanalites kättesaadavamaks tegemisel, eesmärgiga suurendada piirkonna turismi lisandväärtust. 4. Turismihariduse parandamine, turismialase regulatsiooni kordategemine ja lihtsustamine ning varimajandusega tegelemine. 5. Turismisektori innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, andmete parem kättesaadavus ning toidu tarneahela probleemide lahendamine. Rahastamise osas on toodud eraldi peatükk, kus kajastub MKM-ilt tulenev turismieelarve. Teiste ministeeriumide ja teiste osapoolte eelarvete osas ei ole kahjuks võimalik infot välja tuua. 99. Kas teiega seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid Teadmiseks võetud. enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud? EVEA: turismivaldkonna väikeettevõtjad teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad – pakuvad teenust parimal võimalikul moel ning arendavad oma ettevõtteid ja teenust, püüdes püsida konkurentsis. 100. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud? Teadmiseks võetud ning tegevuskava EVEA: tegevuskava eesmärgid ei olnud pisiavalt selged, et eesmärkide osas eespool selgitatud. sellele küsimusele vastata. 101. Kes ja mida peaks veel järgmise nelja aasta jooksul ära tegema? Selgitatud. EVEA: Ootame riigilt selget nägemust prioriteetide ja riigi poolt Prioriteetide ja eesmärkide osas on prioriteetide saavutamiseks tehtava osas. Ettevõtjatele selgitatud eespool. mõõdikute kehtestamine ei ole asjakohane. Ettevõtjatele mõõdikute seadmise osas selgitame, et ettevõtjate vastutus seisneb eelkõige omaenda toodete ja teenuste arendamises, mille vastu peaks ettevõtjatel olema loomulik äriline huvi. Ettevõtjate kaasamine vastutajate või kaasvastutajatena aitab näidata tervikpilti ning rõhutab, et soovitud 30  kasvu saavutamine eeldab panust kõigilt sektoriosalistelt. Vastutajate ja kaasvastutajate loogikat oleme tegevuskavas siiski korrastanud, muu hulgas on ettevõtjate vastutus jäetud vaid nende tegevuste juurde, kus ettevõtjatel on tõepoolest kandev/oluline roll. Näiteks omaenda toodete arendamine, töökeskkonna paremaks uutmine jm. 102. Kas on tegevusi, mille võiks teie hinnangul välja jätta? Teadmiseks võetud. EVEA: vt meie eelnev selgitus. 103. Meile tundub, et tegevuskava on täna liiga toores. Vaja on riigi Teadmiseks võetud ja selgitatud. ja huvitatud ettevõtjate sisulist arutelu, mitte nädala jooksul Tegevuskava eelnõu saadeti avalikule kiirkorras (EVEA-l ning ilmselt ka teistel suurematel kooskõlastusringile eelnõude esindusorganisatsioonidel pole oma liikmetelt nii kiiresti infosüsteemi kaudu 24.09.2025 võimalik saada sisulist tagasisidet) saadetud vastuseid. Seega osapooltele, keda tegevuskava jääme ootama kutset sisulisele arutelule. tegevused otseselt puudutavad ning tagasiside andmise tähtaeg oli kaks nädalat. Veidi hiljem saadeti tegevuskava laiemale kontaktide ringile, et suuremal ringil oleks võimalik tegevuskavaga tutvuda ning sellele arvamust avaldada. Lisaks toimus 6.11.2025 tegevuskava teemaline arutelu liitude ja sihtkoha juhtimisorganisatsioonidega (DMOdega), kuhu oli kutsutud ka EVEA. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 104. 1. Tegevused aastate lõikes Arvestatud. Eelnõus on kirjas turismi tegevused aastateks 2026-2029, kuid Varasem tähtaeg on lisatud nende puudu on teave selle kohta, millistel aastatel milliseid tegevusi tegevuste väljundmõõdikute juurde, tehakse. Näiteks on ühe tegevusena eelnõus (lk 13) kirjas, et mille puhul see oli võimalik või mille teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja siseriiklike reisi- ja varasem tähtaeg on teada. kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks. Väljundmõõdikuks on see, et aastaks 2029 on teostatud vähemalt ühe uue liini teostatavus- ja tasuvusuuring. Samas jääb ebaselgeks, millal seda tegevust tehakse. Kas selle tegevusega tegeletakse pidevalt aastatel 2026-2029 või on see tegevus plaanis ära teha 2028. aastal või hoopis aastate 2026-2027 jooksul? Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõus tegevused välja tuua aastate lõikes. Võimalik, et mingid tegevused kestavad pidevalt ehk aastate 2026-2029 jooksul, kuid ilmselt osad tegevused kestavad ka lühemat aega. Tegevuste välja toomine aastate lõikes võimaldab paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse igal aastal ellu viia ning hiljem hinnata, kas soovitud tegevused said ellu viidud või mitte. Juhime tähelepanu, et sarnast lahendust 31  kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks majanduskasvu tegevuskava kui ka tööstuspoliitika tegevuskava osas, kus tegevused tuuakse välja iga aasta kohta. Kaubanduskoja ettepanek: Tuua planeeritavad tegevused välja aastate lõikes. 105. 2. Väljundmõõdikud Arvestatud. Eelnõus on iga tegevuse osas välja toodud väljundmõõdik. Väljundmõõdikute osas välja toodud Peame seda positiivseks. Osade mõõdikute osas on kirjas ka hetkeseis (või viimased teadaolevad võrdlus praeguse olukorraga. Näiteks üheks mõõdikuks on see, andmed) seal, kus see oli võimalik. et majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt 67%-ni 2029. aastal (eelnõu lk 20). Samas osade väljundmõõdikute osas puudub hetkeolukorra kirjeldus. Seetõttu on raskem hinnata, kas mõõdik on realistlik ning kas planeeritud tegevus on piisav selleks, et soovitud tulemus saavutada. Mõned näited väljundmõõdikutest, mille osas puudub teave hetkeolukorra kohta: • Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal (eelnõu lk 7). • Väliskülastajate soovitusindeks on 73. Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (eelnõu lk 7). • Äriturismi osakaal 24,5% (eelnõu lk 8). • Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10 rahvusvahelist konverentsi aastas (eelnõu lk 9). • 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem heaks (eelnõu lk 13). • Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel külastada Eestit (eelnõu lk 17). Kaubanduskoja ettepanek: Tuua iga väljundmõõdiku osas välja hetkeseis. 106. 3. 2029. aasta soovitud tulemused Arvestatud. Eelnõus (lk 4) on toodud välja viis tegevussuunda ja iga Lk 4 toodud kokkuvõttvat tabelit on tegevussuuna soovitud tulemused aastaks 2029. Näiteks on 2029. täiendatud lähtetaseme andmetega. aasta soovitud tulemusena kirjas, et turismiteenuste eksport on Samas on iga tegevussuuna lähtetase kasvanud 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud toodud ka vastava tegevussuuna 24,5 protsendini. peatükis eraldi. Näiteks esimese Soovitud tulemuste juures võiks olla ka hetkeseis. Praegu ei tegevussuuna peatüki juures (lk 5) on selgu tabelist, kui suur oli turismiteenuste eksport 2024. või toodud, et äriturismi osakaalu 2023. aastal või kui suur on viimastel andmetel äriturismi lähtetase on 23,3% ning aastaks 2029 osakaal. Kuna tabelist puudub hetkeseis, siis on keeruline soovime jõuda 24,5%-ni; eksport oli hinnata, kas ja kui ambitsioonikad on 2029. aasta soovitud 1859 mln eurot ning soovitud tulemus tulemused. 2 700 mln eurot jne. Lisaks on ka Kaubanduskoja ettepanek: konkreetsete tegevuste Tuua eelnõus välja iga tegevussuuna hetkeseis. väljundmõõdikute juurde märgitud vastavad lähtetasemed (seal, kus võimalik). 107. 4. Vastutajad Arvestatud. 32  Eelnõus on iga tegevuse juures välja toodud vastutaja või Tegevuste eest vastutajad on läbivald vastutajad. Enamiku tegevuste juures on üks vastutaja, kuid korrastatud nii, et igal tegevusel üks samas leidub ka tegevusi, kus vastutajaid on kaks või rohkem. vastutaja, välja arvatud juhul, kui Kaubanduskoja hinnangul võiks iga tegevuse juures olla üks tegevuse iseloomust tulenevalt on peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis nemad tuleks tarvis mitut vastutajat. Näiteks on välja tuua kaasvastutajate all. Selline lähenemine tagab selguse, tegevus nr 18 (rahvusvaheliste ja kellel lasub põhiline vastutus konkreetse tegevuse elluviimisel. siseriiklike ühenduste arendamise Kui ühe tegevuse osas on mitu vastutajat, siis see hajutab kohta) kahe ministeeriumi pädevuses vastutust. ning tegevust nr 26 (teadlikkuse Kaubanduskoja ettepanek: tõstmine kaasava ja ligipääsetava Tuua iga tegevuse osas välja üks peavastutaja ning kui on ka turismi kohta) viivadki ellu nii EIS kui teisi vastutajaid, siis tuua need välja kaasvastutajate all. DMOd. 108. 5. Rahastus Selgitame, et tegevuskavasse on Eelnõus ei ole väga palju kirjas selle kohta, kui palju plaanib lisatud eelarve prognoos MKM-i avalik sektor eraldada aastatel 2026-2029 raha eelnõus toodud vastutuses olevate vahendite osas. tegevuste elluviimiseks. Mõne üksiku tegevuse osas on see välja Prognoos on toodud tegevuse liikide toodud, kuid enamike tegevuste osas mitte. Samuti puudub lõikes. Täpsem jaotus (iga tegevuse summeeritud number aastate 2026-2029 kohta. kohta eraldi) ei ole otstarbekas, Kaubanduskoda palub kaaluda ettepanekut tuua tegevuskavas kuivõrd on vajalik teatud paindlikkus konkreetsemalt välja, kui suure summa ulatuses planeerivad turuolukorrale reageerimiseks. erinevad vastutajad eraldada raha tegevuskavas olevate tegevuste Näiteks jään EIS-ile paindlikkus ellu viimiseks. Mõistame, et iga tegevuse kohta on keeruline vahendite suunamiseks erinevate konkreetset summat välja tuua, aga siis võiks prognoositavad turundustegevuste lõikes. Samas kulud välja tuua kasvõi üldistatumal kujul. vahendeid tuleb suunata turismi pika Kaubanduskoja ettepanek: vaate ja tegevuskava fookuseid silmas Palume võimaluse korral eelnõus täpsemalt välja tuua, kui pidades. palju rahalisi vahendeid plaanitakse avaliku sektori poolt Teiste osapoolte vahendite kohta eraldada eelnõus nimetatud tegevuste elluviimiseks. MKM-il andmeid kahjuks ei ole, kuid eeldame, et juhul, kui näiteks teine ministeerium on kooskõlastanud tegevuskava tegevuse, mis eeldab rahaliste vahendite olemasolu, siis on see ka vastavaks perioodiks olemas. 109. 6. Konverentsikeskus Arvestatud. Eelnõus (lk 7) on ühe tegevusena toodud välja rahvusvahelisele Lisatud tegevus nr 2 – Käivitame nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone Tallinna Linnahalli arendamise rajamist, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil rahvusvaheliseks kontserdi- ja konverentside korraldamiseks. Peame sellist tegevust vajalikuks. konverentsikeskuseks, töötades välja Samas oleme saanud turismisektorilt tagasisidet, et eelnõus ruumilise ja finantsmudeli ning peaks ühe tegevusena olema kirjas ka konverentsikeskuse alustades etapiviisilist elluviimist. rajamine. Multifunktsionaalsed hooned ei sobi üldreeglina rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks, sest ei suuda pakkuda sobivat ruumipaigutust. Seega leiab turismisektor, et konverentsikeskuse rajamine on hädavajalik, et Eesti oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline suurte konverentside Eestisse meelitamisel. Lisaks konverentsiturismi edendamisele aitaks sellise hoone rajamine kaasa ka teiste eelnõus nimetatud eesmärkide täitmisele. Kaubanduskoja ettepanek: 33  Täiendada eelnõus olevat tegevuste nimekirja konverentsikeskuse rajamisega. Eesti Suuratraktsioonide Liit 110. Selgitus: Tegemist ongi tegevuskavaga turismivaldkonna arendamiseks Eestis vastavalt Eesti turismi pikale vaatele 2025–2035 Edastan meie liidu liikmete juhtide hinnangu nimetatud Selgitame, et kahjuks ei ole praeguse dokumendile, mille alusel peaks valmima tegevuskava seisuga võimalik rahastust juurde turismivaldkonna arendamiseks Eestis. Atraktsioonide osas oli saada. sisuliselt 1 punkt "Uurime täiendavaid rahastamise vajadusi ja võimalusi teiste oluliste turismivaldkondade (nt atraktsiooniturismi) arendusele kaasaaitamiseks ning turundustegevuste tegemiseks tänasest mahus” Tulemuseks on märgitud, et vajadus ja saamise võimalused on selgunud. Meie kommentaar: Selleks, et meil oleks jätkuvalt head külastuskohad (muuseumid, atraktsioonid, külastuskeskused) on vajalik nendesse investeerida. Ka nendesse, mis on viimase 15a rajatud ja nüüd vajavad uuendamist. Kui seda ei tehta järgmise 4-5a jooksul, siis nende kvaliteet langeb või nad kaovad. Seega pole vaja uurida, vaid vaja on finantseerida. Selleks tuleks luua eraldi meede väärtuses vähemalt 10 miljonit eurot. Rahastada võiks seda 50% MKM vahenditest ja 50% KULKA vahenditest. Meetme eesmärk on investeerida kultuuri (muuseumid jne) ja turismiga seotud objektidesse. 111. Tõdeme ühiselt, et tegemist on dokumendiga, mida me ei Selgitame, et tegevuskavasse on kooskõlastaks. Põhjuseks sisemised ebakõlad ja nõrk lisatud muu hulgas kokkupuude reaalse turismipildiga. Sektorile käibe kasvu ootus konverentsikeskuse rajamisele ca miljardi ulatuses majandusseisaku tingimustes ilma täiendava suunatud tegevus (tegevus nr 2) ning riiklikku toetuseta, väljaspool Tallinnat ja Harjumaad Tartu lennuühenduste hoidmisele tegevuseesmarkide puudumine (saared, Pärnu, Tartu on ära suunatud tegevus (nr 32), mis peaksid unustatud). Meie Tartu asutuse esindajad ei leidnud seost aitama nii hooajalisuse kui strateegia ja enda tegevuse vahel. regionaalsuse eesmärke saavutada. 112. Kas teiega või teie vastutusvaldkonda kuuluvate asutustega Teadmiseks võetud. seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud? Ei pea realistlikuks. Hüppeline turistide teenindamise mahu (ca +50% käibes) ja investeeringute mahu (nii mahu kasvu kui lk 27 eesmärgina seatud mahu) kasv hetketingimustes pole realistlik. Siseriiklikud kruiisilaevaühendused ilmselt ka mitte. 113. Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud? Teadmiseks võetud. Vt. eelmist punkti 114. Millised tegevused tuleks teie hinnangul järgmise nelja aasta Teadmiseks võetud. fookusesse veel võtta, ära teha? 34  Ei leia seost enda tegevusega 115. Kas on tegevusi, mille võiks välja jätta? Arvestatud osaliselt. Müügile vähese mõjuga tegevused nt rohemärgised. CO2 Süsiniku- ja keskkonnajalajälje jalajälje arvutsed, ümbrikupalga kampaaniad jms. arvutamise mudeleid puudutav tegevus on tegevuskavast välja jäetud. Rohemärgiste osas selgitame, et need on olulised ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime vaatest. Varimajanduse vähendamine oluline võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks. Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 116. Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõuga tutvudes esitab Eesti Selgitame, et tegevuskava põhjal Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) oma vastuskirja, tehtavad seadusemuudatused peavad rõhutades, et kavandatavad seadusemuudatused peavad toetama olema kooskõlas hea õigusloome ja turismiarengu eesmärkide saavutamist ning tagama läbipaistvuse normitehnika eeskirjaga, mis näeb ja osalusvõimalused kõigile osapooltele. muu hulgas ette ka puudutatud osapoolte kaasamist. 117. /…/ Turismipoliitika ja -programmid peavad lisaks linnakesksete Selgitame, et mitmed tegevuskava ettevõtjate toetamisele pöörama tähelepanu ka hajaasustusega tegevused on suunatud regionaalse piirkondade ettevõtjatele, pakkudes võimalusi siseturismi turismi arendamisele, kohalike elavdamiseks ning toetades seeläbi: kogukondade kaasamisele ja • tööhõive loomist ja säilitamist; piirkondlike koostöövõrgustike • maastiku kujundamist ja hooldamist, millega säilitatakse tugevdamisele. miljööväärtus; Näiteks toetatakse DMOsid ja • noorte võimalusi iseseisva elu alustamiseks ja kogukondade jätkatakse strateegilist koostööd, et elujõulisuse suurendamiseks; suurendada piirkonna ettevõtete • kriitilise elanikkonna hulga hoidmist maapiirkondades ja lisandväärtust. Tervikliku seeläbi kohalike teenuste tarbimist; külastajakogemuse ja piirkondlike • regionaalse arengu ja koostöö tugevdamist. turismitoodete arendamise kaudu Oluline on luua ja toetada siseriiklikke koostöövõrgustikke, mis suureneb ettevõtjate lisandväärtus võimaldavad mikroettevõtjatel jagada ressursse, teadmisi ja regiooniti. DMOd peavad juhtima kogemusi. piirkondi lähtuvalt mh piirkonna eripärast. Nii turismi pika vaate kui tegevuskava üks suundadest on maapiirkondade elujõulisuse suurendamine läbi turismi. Samuti on tegevuskavas tegevused noorte võimaluste parandamiseks ja tööhõive säilitamiseks. 118. On oluline, et lisaks rahvusvaheliste ja kasumlikumate äriliste Teadmiseks võetud ja selgitatud. ettevõtete arendamisele tugevdab riik ka mikroettevõtjate ja Tegevuskava sisaldab tegevusi, mis kogukondade võimekust ning toetab nende innovaatilisi tooteid tugevdavad mikroettevõtjate ja ja teenuseid, mis loovad aastaringseid külastuspõhjuseid. kogukondade võimekust ning toetavad innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Kolmanda suuna (regionaalne turism ja kogukondade kaasamine) all on fookuses DMOde ja ettevõtjate koostöö, piirkondlike turismitoodete 35  arendamine ning kohalike kogukondade kaasamine turismi arendamisse. Tegevused, nagu ettevõtlusteadlikkuse ja müügivõimekuse arendamine, uute ärimudelite ja digilahenduste kasutuselevõtt ning ligipääsetavate marsruutide loomine, aitavad samuti väiksemate ettevõtjate ja kogukondade võimalusi suurendada. Lisaks on tegevuskavas rõhutatud innovatsiooni toetamist (tegevus nr 48). 119. Eelnõu ei kajasta piisavalt siseturismi arendamise olulisust. Selgitame, et tegevuskava on suunatud Leiame, et eelnõu ei lahenda töökohtade ja regionaalpoliitika turismile ning üleriigilise töökohtade laiemat probleemi ega vähenda ettevõtjate halduskoormust. või regionaalpoliitika muredele Sellisel kujul võib kavandatav poliitika soodustada lahendusi otseselt ei paku. Küll aga on maapiirkondades ettevõtluse vähenemist ja suurendada kavas mitmeid tegevusi just ääremaastumist. turismihariduse, -hõive ja halduskoormuse osas. Tegevused nr 34, 36-41 ja 43. 120. DMO´d (Destination Management Organisation) ei ole seni Teadmiseks võetud ja selgitatud. kujunenud toimivaks võrgustikuks ning neil puudub üleriigiline Tegevuskava perioodiks on koordineeritud koostöö tootearenduse ja turunduse valdkonnas planeeritud jätkata era- ja avaliku (kasutades erinevaid finantsallikaid sektori koostööl põhinevate DMOde dubleeritudturundustegevused). Oluline on, et valdkonna toetamist ja strateegilist koostööd, et arengutest ja suundumustest omab terviklikku ülevaadet ühtse suurendada piirkonna ettevõtete juhtstruktuuriga ning tegevuskava elluviimiseks piisavat eelarvet lisandväärtust, kuid seejuures peavad omav rakendusüksus (Visit Estonia / Puhka Eestis). DMOd liikuma siiski selgelt iseseisvamaks ja efektiivsemaks muutumise suunas, suurendades eelarves omapanuse mahtu (st muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks). 121. Tuleb tõhustada osapoolte vahelist suhtlust ja koostööd sh Teadmiseks võetud. sektoriteülene, et vältida dubleerimist tegevuste kavandamisel, Tegevuskavas ei ole näiteks EIS-ile ja elluviimisel ning finantsvahendite kasutamisel (Visit Estonia – DMOdele dubleerivaid tegevusi, kuid ministeeriumid – ametkonnad – DMO – KOV – LEADER – kindlasti saame seda ettevõtja). mittedubleerimise põhimõtet arvestada ka tegevuste elluviimisel. 122. Eesti turismi konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tegeleda Selgitame, et tegevuskava fookus on väärtuspakkumise ja kestlikkuse küsimustega. äri-, toidu-, kultuuri-, pärand- ja loodusturism, kuivõrd need on kõrge lisandväärtusega. Kestlikkuse põhimõtetega tuleb läbivalt arvestada (lk 5) ning kestlikkusele on ka eraldi tegevus nr 54 – Jätkame ettevõtjate ja sihtkohtade toetamist kestlikkuse märgiste taotlemisel ja 36  keskkonnajuhtimisprogrammidega liitumisel 123. 1. Kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine Teadmiseks võetud. Eelnõu rõhutab õigustatult kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist milline on võtmetähtsusega kogu strateegia edukaks elluviimiseks. Samavõrd oluline on mitte alahinnata mikroettevõtjate ja kogukondade panust. Nende panus on kriitiline kohaliku elujõu ning kogukondade säilitamisel. Kui nende motiveerimine ja toetamine väheneb, võivad paljud nendest lõpetada tegevuse ning siseturismi ökosüsteem nõrgeneb. Maapiirkondade turismiettevõtjad loovad põhjuse miks inimesed reisivad Eestimaal – see raha jääb ringlema kohalikku majandusse. 124. 2. Koostöö: Turismimess TourEst ja piirkondlikud Teadmiseks võetud. arendusvõimalused Tegevuskava ei sisalda nii detailseid Eeldame, et kõik DMO´d osalevad regulaarselt TourEst tegevusi. turismimessil, kasutades seda platvormi oma piirkondade tugevuste ja unikaalsuse tutvustamiseks ning koostöö arendamiseks teiste piirkondadega. TourEst on Eesti suurim ja olulisem rahvusvaheline turismimess, kus peaksid osalema nii riiklikud kui piirkondlikud esindused. 125. 3. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised sihtkohad ja Selgitame, et rahvusvaheliselt nende arendamine tunnustatud turismisihtkohtade Praegune olukord näitab, et rahvusvaheliselt tuntud sihtkohti on (kvaliteedimärgiste organisatsioonide vähe või need ei vasta ootustele. Oluline on suurendada tunnustuste) arvu suurendamine on ka siseturismi osakaalu ning toetada piirkondlikke arendusprojekte, üks tegevuskava eesmärk/mõõdik (lk millel on kvaliteedimärgid (nt UNESCO, Green Destination) ka 17). väljaspool linnaruumi (vt ka https://www.icomosictc.org/p/2022-icomos-international- cultural.html). Ühekordsete suurürituste toetamine annab küll statistilist tulu, kuid ei taga ettevõtjate aastaringset toimetulekut. 126. 4. Külastuspõhjused: turismimarsruutide loomine ja Selgitame, et vastav tegevus on arendamine DMOdele tegevuskavas juba DMO´de ülesandeks peab olema turismimarsruutide loomise ja planeeritud: Tegevus nr 25 – arendamise koordineerimine ning atraktsioonide omanike Koostame ligipääsetavad kaasamine, olemasoleva taristu ristkasutuse kavandamine et turismimarsruudid ja teeme tagasiside põhjal planeerida edasisi arendustegevusi. kättesaadavaks info nende Kaasamisprotsess peab olema piirkonnaülene, mitte piiratud ühe marsruutide kohta. DMO territooriumiga. Hooajalisuse vähendamiseks tuleb tegevusi mitmekesistada. DMO´de arendus- ja turismikavad peavad olema tsentraalselt kättesaadavad ja ühtselt struktureeritud. 127. 5. Finantsjärelevalve ja bürokraatia vähendamine Selgitame, et regionaalseid erisusi ei Soovitame lihtsustada haldusmenetlusi ning luua innovatsiooni ole turismi tegevuskava raames soodustavaid tugisüsteeme. Mikro- ja elustiiliettevõtjatele tuleks plaanis teha. Küll aga on tegevuskavas kehtestada regionaalsed erisused ja soodustused (Toiduseadus; mitmeid halduskoormuse EPNmäärus178/2002 jt – kehtivad samad regulatsioonid kui vähendamisele ja järelevalve suurtootjatel). Liigne halduskoormus, erinevate ametkondade lihtsustamisele suunatud tegevusi (nt dubleerivad kontrollid ja keerulised regulatsioonid pidurdavad 34, 43). 37  ettevõtlust ning loovad ebavajalikku survet väikeettevõtjatele (Statistikaamet aruandlus; PTA normid; kontrolli sagedus jt) Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO 128. 1. Realistlikkus ja valmisolek vastutuse võtmiseks Teadmiseks võetud. DMOde rolliga seotud tegevused on realistlikud ja meie vastutusvaldkonnaga kooskõlas. Oleme valmis võtma vastutuse sihtkoha tervikliku ja strateegilise juhtimise ning arenduse eest. Samal ajal rõhutame, et selline vastutus eeldab stabiilset ja prognoositavat riiklikku rahastust. Piirkondliku turismi juhtimine ei saa toimida projektipõhiselt ega lühiajalise toetusloogika alusel – see nõuab kindlat baasrahastust, mis tagab DMOde suutlikkuse tegutseda strateegiliselt, kavandada tegevusi mitmeks aastaks ette ning pakkuda järjepidevat tuge ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, piirkondlikele turismivõrgustikele ja huvigruppidele. Ilma riigi süsteemse panuseta ei ole võimalik tagada sihipärast ja kvaliteetset sihtkoha juhtimist, mis viib seatud eesmärkideni kogu Eestis. 129. Eesmärgid on ambitsioonikad, kuid üldjoontes realistlikud: Teadmiseks võetud. • Turismi lisandväärtuse kahekordistamine aastaks 2035 on saavutatav järjepideva ja sihipärase turundustegevuse, teenuste digitaliseerimise ning transpordiühenduste arendamise kaudu. Peame oluliseks, et tegevuskava põhineks täpsel teadmisel, millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused suurendavad turismi lisandväärtust kõige tõhusamalt ning millistes piirkondades see mõju on suurim. Tegevuskavas tuleks need prioriteetsed valdkonnad ja sihtrühmad selgelt esile tõsta ning tegevused nende ümber koondada. Ööbimiste osakaalu tõstmine väljaspool Tallinna (53%) eeldab regionaalse turismi, tootearenduse, turismiturunduse ja transpordiühenduste järjepidevat ning süsteemset arendamist. • Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et 65% turismiteenustest on online-broneeritavad, on realistlik juhul, kui ettevõtjad saavad järjepidevat tuge ja juhendamist digivõimekuse suurendamisel. • Äriturismi osakaalu kasv 24,5%ni sõltub otseselt rahvusvahelistest ühendustest ja majanduskeskkonna arengust, kuid on sihipärase koostöö korral saavutatav. 130. 2. Eesmärkide realistlikkus Selgitame, et ettevõtjatele on Tähelepanek: Riiklikus tegevuskavas ei ole otstarbekas määrata tegevuskavas märgitud sellised vastutajaks ettevõtjaid – nende roll on eelkõige olla partnerid ja tegevused, mille puhul on tegemist kaastäitjad. Soovitame tegevuste vastutajatena selgelt loomuliku panusega turismisektori välja tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengusse. Ettevõtjate kaasamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui turismipoliitika vastutajate või kaasvastutajatena aitab kujundajad ja rakendajad, teised partnerorganisatsioonid aga näidata tervikpilti ning rõhutab, et täidaksid toetava või kaastäitja rolli. soovitud kasvu saavutamine eeldab panust kõigilt sektoriosalistelt. Ettevõtjate vastutus on dokumendis märgitud selliste tegevuste eest, mille 38  vastu peaks neil loomulik ärihuvi olema. Näiteks omaenda toodete ja teenuste arendamine (tegevus nr 4) ja omaenda töökeskkonna atraktiivsemaks tegemine (tegevus nr 37). 131. 3. Täiendavad fookused järgmiseks neljaks aastaks Selgitame, et mereturismiga seonduv Mereturismi arendus – väikesadamad on olulised mereturismi on hõlmatud ühenduvust toetavate tugipunktid, mis loovad uusi külastajakogemusi väljaspool tegevustega. Näiteks tegevus nr 17 – pealinna. Mereturismi arendus tähendab rannikualade ja Koostame väikesadamate väikesadamate sihipärast kujundamist kvaliteetsete teenuste, arengukontseptsiooni ja rakendame turvalise infrastruktuuri ning ühtse külastajateekonna kaudu. sealseid tegevusi selleks, et soodustada turismiteenuste arengut väikesadamates. Saaremaa ja mandri vahelise parvlaevaühenduse paranemiseks tegevus nr 18 (Arendame rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi) ning tegevus nr 24 (Viime läbi sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju kohta muu hulgas ettevõtlusvabadusele ja turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning turuolukorrale.) 132. 4. Tegevused, mida kaaluda välja jätmiseks või ümber Arvestatud. suunamiseks Tegevustest 43, 44, 47 on ettevõtjad Regulatsioonide liigne detailplaneerimine (nt TTJA ja MKM ja/või ettevõtjate tegevused 42–47) võiks jääda rohkem riigi kui ettevõtjate esindusorganisatsioonid välja jäetud. fookusesse. Nende panus või kaasamine on küll oluline, kuid vastutust otseselt ei ole. 133. Kommentaarid, mis olid lsiatud otse dokumenti: Selgitame, et esimese tegevussuuna 1. tegevussamba mõõdiku „Äriturismi osakaal esimene mõõdik "Äriturismi osakaal", (Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud tööreisi kus sihttase on ka 24,5%, on seotud nii eesmärgiga) 2029 sihttase 24,5%. sise- kui ka välisturistide äriturismiga. Kas siin arvesse võetud ainult rahvusvahelised ärituristid? Kas Eesti sisesed tööreisi eesmärgiga osakaal jääb arvestamata? 134. Kuidas saaks väikesadamate andmebaasi turismiga siduda. Täna Kaastäitjate hulka lisatud KOVid ja ei ole väikesadamate andmebaasi puhkaeestis.ee ning DMOd. väikesadamate haldajate ja teenuste kohta puudub turimiarendajatel ülevaade. Samas on DMO-del ja ka Visit Estonial võimalus ja kompetents sadamatega tegelevaid ettevõtjaid samuti (turismi toetavate) arendustegevustega toetada. 135. DMOde tegevuse „Juhime sihtkohti terviklikult, lähtudes Eesti Selgitame, et tegevusi sissejuhatavas turismi pika vaate põhimõtetest, piirkonna eripärast ja tekstis (lk 5) on juba kirjas, et kõikide sõnumistrateegiast, ning teeme koostööl põhinevat kestlikku tegevuste puhul tuleb läbivalt tootearendust ja turundust.“ Osas sõnastusettepanek: kestlikkuse keskenduda kestlikkusele. Vältimaks põhimõtteid arvestavate toodete arendust. dubleerimist, on sellest tegevusest viide kestlikkusele välja jäetud. 39 Lõuna-Eesti Turismiklaster 136. Kas KOV tasandit oleks tarvilik rohkem sisse tuua? Enamikel on Selgitame, et turismi tegevuskava oma arengukavades vms dokumentides tegevusi ka koostamisel on arvestatud, et turismisektori huvi silmas pidades. kohalikel omavalitsustel on oluline roll turismi arendamisel ning KOVid on ka mitmete tegevuskavas planeeritud tegevuste kaasvastutajad. Turismi pikk vaade ja tegevuskava annavad strateegilised suunad, mida KOVid saavad oma arengukavade ja tegevuste kavandamisel arvesse võtta. 137. Sama kommentaar, mis varasemalt DMOde poolt tuli - tegevusi Arvestatud. tundub olevat liiga palju, et kui vaadata nüüd vastutajate lõikes, Tegevuskavas on mitmed uurimisele siis peaks vaatama, mis on prioriteedid. Kui mõõdikute osas ja seiramisele suunatud tegevused vaadata, et eesmärk on sektori tulu mitmekordistada, siis peaks välja jäetud ning fookused (viie fookus olema tootearendusel ja ühendustel ning oluline on, et tegevussuuna lõikes) täpsemini need muud tegevused (kliimaeesmärgid, uuringud, igasugu sõnastatud. mõõtmise ja aruandluse süsteemid) ei võtaks fookust ära. 138. „Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini Selgitame, et maksupoliitikat jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi kujundavaid tegevusi turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike tegevuskavas planeeritud ei ole. See ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.“- on võimalik kahtepidi- on Rahandusministeeriumi pädevuses. inflatsioon toob numbri lähemale või siis tuleks mõelda, kas meie maksupoliitika võiks eristuda sõbralikumalt Euroopa kontekstis. 139. Tegevussammas 1: Selgitame, et tegevuskavas on P4. Saame DMOna selle vastutuse võtta vaid juhul, kui DMOde fookusvaldkondadeks turismi pikas sihtfinantseering jätkub. Kas oleks asjakohane markeerida siin, vaates märgitud kõrge et piirkonnaspetsiifilisi tooteid arendame või ka piirkondlike lisandväärtusega valdkonnad. Seega eripäradega arvestamine, sest näiteks LE vaatest on hetkel suurim rõhk peaks olema neil, kuid ka loetelust puudu aktiivtegevused/sporditurism, mis näiteks teiste valdkondade turundamine, Otepää vaatest on üheks fookusteemaks. Ehk jätab vabaduse arendamine ja toetamine on piirkonna fookusteemadega rohkem tegeleda. Otepää vaatest asjakohane. Näiteks turundamise osas näiteks aktiivtegevused/sport – annab piirkonnale kahtlemata on tegevuskavasse lisatud, et arvestatava lisandväärtuse, eriti just madalhooajal. sihtturgude ja sihtrühmade spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste valdkondade turundamist, nagu nt tervise- ja heaolu- ning atraktsiooniturism (tegevus nr 5). 140. Tegevussammas 2: Arvestatud. Mõõdikutes Tartu lennuühendus üldse ei kajastu. Lisatud tegevus nr 32 - Jätkame Tartu P14. Peaks tagama rahvusvahelise ühenduse ka Tartu lennuühenduste hoidmise toetamist lennujaamaga. Riiklik lennujaamade strateegia saab toetada Eesti riigieelarvest tasakaalustatud arengut: Kui osa Euroopa liinidest lendab Tartust, hajutab see reisijatevoogu, vähendab Tallinna lennujaama koormust ja suurendab vastupanuvõimet eriolukordades. Samas loob see võimalusi väliskülalistele tulla otse Lõuna-Eestisse ning toetab kogu riigi arukat ja kestlikku arengut. 141. P17. Vastutajana peaks olema välja toodud ka EIS, kui on Selgitame, et kuigi rahulolu mõõdik mõeldud tõlkeid VE portaalis – mõõdik on väliskülalise rahulolu põhineb www.visitestonia.com 40  VEga. Siis see ei kajasta otseselt, kas ettevõtjal oma kanalid on andmetel, on see veebileht vaid info võõrkeelsed. Samas ei saa kogu vastutus olla DMO ja EV kui vahendaja. Sisu ja ajakohase info mõõdik on VE portaal, ehk lisaks ka EIS. esitamine digikanalites sõltub ettevõtjatelt ja DMO-delt saadud materjalist. EIS-i roll selles eelkõige tehnilise platvormi haldamine, mitte info loomine ega sisuline ajakohastamine, mistõttu peavastutajaks lisamine ei ole eesmärgipärane. 142. P19. See tempo võiks olla kiirem, sest Lõuna-Eesti jaoks on Selgitame, et rahvusvaheliste ja parem rongiühendus väga oluline (nii Tartuga, aga ka Koidulaga, siseriiklike ning kruiisilaevaühenduste Valgaga jne) arendamise tempo sõltub mitme ministeeriumi vastutusalast, mistõttu ei ole MKM-il võimalik seda tegevuskavas oluliselt kiirendada. Panime ajastuse vastavalt teiste ministeeriumite kooskõlastusele ja valmidusele. Samas on tegevust ja mõõdikut täpsustatud, et need kajastaksid paremini ettevalmistuste sisu ja annaksid selgema raamistiku edasiste sammude hindamiseks. Tegevuse nr 18 (varasemas versioonis nr 19) uus sõnastus: Arendame rahvusvahelisi ja siseriiklikke reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühendusi Mõõdiku uus sõnastus: Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus (kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024. aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi). Saaremaa ja mandri vaheline parvlaevaühendus on paranenud – veomaht on kasvanud (2024. a tehti Virtsu-Kuivastu liinil 17 112 reisi) 143. P20. Kas olulisem on hinnang ühistranspordile või reaalne Selgitame, et mõõdiku valikul on kasutus? Ühendusi tuleb juurde pigem siis kui oleks kasutust. lähtutud eelkõige olemasolevatest ja võrreldavatest andmetest ning sellest, millist infot on võimalik regulaarselt ja usaldusväärselt analüüsida. Väliskülastajate piiriuuring annab juba täna järjepideva ülevaate turistide hinnangutest, võimaldades ajas muutusi jälgida ning seoseid teha turismipoliitika eesmärkidega. Hinnangupõhine mõõdik võimaldab hinnata, kas ühistranspordivõrk vastab 41  väliskülastajate ootustele ning kas see on nende jaoks arusaadav ja kasutatav. Positiivse hinnangu kasv loob omakorda eeldused kasutuse suurenemiseks ning toetab kestliku turismi ja autovabamate liikumisviiside edendamist. 144. P24. Plaanil on igati jumet, aga kas selle saab lugeda teostatuks, Selgitame, et väljundmõõdiku kui suvebuss sõidab näiteks vaid ühe ürituse raames punktist A eesmärk ei ole lugeda teostatuks punkti B. Selliseid lahendusi on ilmselt igal DMO-l täna juba ette üksikuid, lühiajalisi või erandkorras näidata. Midagi püsivat eeldaks aga siiski ka riigipoolset toimivaid lahendusi, vaid silmas on vastutust. peetud lahendusi, mis on sihipäraselt loodud turismivajadustest lähtuvalt, seotud olemasolevate transpordisõlmedega ning toimivad. 145. P26 ja P 27. Teostatav DMO vaatest, kui jätkub sihtfin rahastus. Teadmiseks võetud. Samas täna LE DMO tegeleb ligipääsetavusega aktiivselt läbi EST-LAT projektide. Meie hinnangul ei piisa vaid seminarist, vaid on vaja ka reaalseid tegevusi. Oma projektide raames teeme ligipääsetavamaks veekogusid ja matkaradu, KOVid on siin kaasas investeeringutega. Muul juhul pole teadlikkuse tõstmisel mõtet. Et ligipääsetavus on nišiteema, siis on pigem väga vähe neid, kes oleksid võimelised ligipääsetavusest teadlikumaks saades astuma ka mõjusaid reaalseid samme ligipääsetavuse suunas. See teema pakub vaieldamatult asjaosalistes huvi, kuid mõõdetavaid tegevusi ilma täiendava (EL?) rahastuseta on keeruline teha. 146. Tegevussammas 3: Teadmiseks võetud ja selgitatud. Soovime juhtida tähelepanu Eesti turismi pikas vaates sõnastatud Pika vaate ja turismitegevuskava eesmärgile, mis kajastab ööbimiste arvu tõusu väljaspool eesmärk on regionaalse mõju Tallinna. Samba all on rõhutatud keskenduda välisturistide kasvatamine kogu Eesti hajutamisele üle Eesti. Eesmärgiks on aga seatud saada kõikidest turismipakkumise arendamise kaudu. ööbimistest +1% väljapoole Tallinna. Kui palju seega on Selleks on valitud koondmõõdik välisturistide ööbimiste osakaalu eesmärk? Kas 2029 (53%) ja „ööbimiste osakaal väljaspool pika vaate ööbimiste sihttase (55%) peegeldab reaalselt Tallinna“, mis hõlmab nii sise- kui hajutamise ja regionaalsuse olulisust? Lisaks, ei ole täna meil välisturiste. Statistikaameti andmete tegu enam 1%, vaid 3% - 2024. aastal tehti 50% ööbimistest järgi on perioodil 2015–2019 Tallinnas! Eesmärk (välis)turistid Talliinnast välja saada on toimunud 47–48% kõigist ööbimistest olnud juba pikemalt päevakorras, kuid seni ei ole selleni jõutud. Tallinnas (ehk 52–53% mujal Eestis); Eestisse jõudnud välisturistidest 70% ööbib pealinnas. Kõikidest pandeemia ajal osakaal ajutiselt langes majutatud siseturistidest ööbib pealinnas umbes veerand (2023 a ning aastal 2023 oli see 48% ja aastal 24% ja 2024 a 26%). Eesti üleselt tegeletakse turismivaldkonnas 2024 50%. 2025. aasta kiirstatistika peamiselt ekspordiga (turundustegevused, B2B jm), põhjal oli ööbimiste jaotus Tallinnas ja siseturismiga tegelevad peamiselt sihtkohad (DMO-d) ise, väljaspool Tallinna ligikaudu 50/50, kohalikest vahenditest. seega tähendaks väljaspool Tallinna ööbimiste osakaalu sihttase vähemalt 53% 2029. aastaks ja 55% 2035. aastaks 3–5 protsendipunkti suurust muutust võrreldes viimaste aastate tasemega. Arvestades prognoositavat 42  kogunõudluse kasvu (sh Tallinna majutusvõimekuse ja rahvusvahelise nõudluse kasvu), on seda hinnatud piisavalt ambitsioonikaks, kuid samas realistlikuks eesmärgiks. Mõõdik on seatud kogu ööbimiste mahule, sest regionaalse majandusliku mõju seisukohast on oluline nii välis- kui siseturistide kulutus. Välisturistide hajutamine üle Eesti on käsitletud meetmete tasandil – rahvusvahelises turunduses, tootearenduse toetustes ja DMO-de toetamisel jälgitakse regionaalset ja hooajalist tasakaalu. Uute majutuskohtade lisandumine teistes piirkondades aitab kaasa seatud eesmärkide saavutamisele, kuid nende potentsiaali realiseerimiseks on oluline just kavaga kavandatud turundus- ja ligipääsetavustegevuste elluviimine 147. P29. Vastutajaks üksi ei saa olla DMOd, EIS/MKM ka. Sest Selgitame, et tegevus nr 29 (uues külaliste pealinnast välja toomine ei saa olla vaid Tallinna väliste versioonis nr 28) – sihtkohtade DMOde tegevus. Regionaalsus!!! juhtimine – on just DMO ülesanne. MKM-ile ja EIS-ile on tegevuskavas regionaalsuse suunas planeeritud eraldi tegevused, nt DMOde toetamine ja Tartu lennuühenduste hoidmise toetamise jätkamine. 148. P30. Sama -> lisada EIS/MKM vastutajatena. Kas siin ei peaks Selgitatud. mõõdik lähtuma rahulolust vms, kui vastutajateks on EIS ja MKM ei sobi selle tegevuse ettevõtjad/erialaliidud? (uues versioonis tegevus nr 29) vastutajaks, kuna tegevuse fookus on ettevõtlikkuse, ärimudelite ja müügivõimekuse arendamisel kohalikul tasandil ja seda saavad kõige vahetumalt paremini teha just ettevõtjad ning Maakondlikud Arenduskeskused ja DMOd (mõlemad kaasvastutajad). 149. P31. Kas siin saab mõõdikuks olla vaid elanike rahulolu. Selgitame, et tegevuse fookus on Tegevuse vaatest oleks mõju nagu laiem. + elanike rahulolu suunatud kohalike elanike teadlikkuse uurivad praegu mitmed DMOd, koostöös Pärnu Kolledziga, ja hoiakute kujundamisele, mistõttu sarnase metoodika alusel. on väljundmõõdikuks valitud just elanike rahulolu turismiga. Võtame Pärnu Kolledžiga eraldi ühendust, et arutada võimalusi elanike rahulolu uurimise metoodika arendamiseks. 43 150. Tegevussammas 5: Selgitame, et prognoositav kasv Ettevõtjate vaatest ei ole realistlik hüppeline turistide turistide teenindamise mahus ja teenindamise mahu (ca +50% käibes) ja investeeringute mahu investeeringutes ei eelda, et iga üksik kasvu. ettevõtja peaks saavutama hüppelise (nt ca +50% käibe) kasvu, vaid et sektori kogumõju kujuneb mitme teguri koosmõjul. Oluline on rõhutada, et tegevuskava eesmärgid on strateegilised ja pikaajalised, mitte lühiajalised äriplaanid. Need loovad raamistiku erinevate osapoolte tegevustele (sh turundus, ühenduvused, oskused, investeerimiskeskkond), mille tulemusel tekivad ettevõtjatele paremad eeldused kasvuks, kuid kasv toimub ettevõtjate endi valikute, võimekuse ja ärimudelite alusel. Pärnu DMO 151. Tuginedes „Turismitegevuskava 2026–2029“ dokumendile ning Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv on lähtudes dokumentidest „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ ja realistlik vahe-eesmärk teel 55%-ni ka piirkondlikust „Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025–2029“ 2035. aastaks. Samas ei ole välistatud, leiame, et antud tegevuskavas on liiga suur fookus pealinna ja et regionaalsusele suunatud meetmed selle lähiümbrusse suunatud arendus- ja turundustegevusel ning annavad oodatust suurema tulemuse. oluliselt väiksem rõhk pealinnast väljapoole jäävate piirkondade külastajanumbrite kasvatamisel eeskätt madalhooajal. Statistikaameti ametliku statistika alusel on külastajanumbrid pealinnas taastunud koroonaeelsele tasemele, ent mitte teistes piirkondades, seal hulgas Pärnus ja Pärnumaal. Leiame, et tegevuskavas võiks olla rohkem ambitsiooni kasvatada väliskülastajate arvu pealinnast ja tõmbekeskustest väljaspool. Hetkel on 2023. aasta baastase ehk väljaspool Tallinna ööbimiste osakaal (Statistkaameti andmed) 52% ning tegevuskava seab 2029. aastal eesmärgiks kõigest 1% kasvu ehk 53%. See võiks olla kõrgem ning toetatud. Kindlasti aitaks siin kaasa ka multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine, mis aitaks suurendada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu, mille puhul on võimalik suuremas mahus pakkuda eel- ja järeltuure pealinnast väljapoole. 152. Pärnu turismisihtkoha spetsiifikale keskendudes toome välja Selgitame, et Via Balticaga seotud paar olulist puudust tegevuskavas: tegevus on kaetud turismi pika vaatega 1. ära tuleks mainida Via Baltica väljaehitamise toetamine; ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17) kohaselt jälgime Rail Baltica valmimist ja Via Baltica turvalisust, kuid eraldi ei sihista. 153. 2. UNESCO nimekirjas olevate toodete (piirkonnas Selgitame, et tegemist on tegevuskava ühepuulootsik ning Kihnu saar) edasiarendus ning toote jaoks liiga detailse tegevusega. väliskülastajale kohandamine tuleks välja tuua; 44 154. 3. heaolu- ja raviturism (ehk spaad), mis on olnud kogu Arvestatud. Eestis (ja eriti väljaspool Tallinna) üks turismisuundadest, mis Heaolu- ja terviseturismi turundamine on aidanud tuua Eestisse turiste madalhooajal võiks olla on välja toodud tegevuses nr 5 - tegevuskavas rohkem fookuses selle kvaliteedi säilitamise ning Turundame Eestit eelkõige kui äri-, edasiarendamise vaatest (hetkel käsitletud üks kord turundamise loodus-, kultuuri-, pärand- ja toidu all), kuna nii mõnegi piirkonna jaoks on see osa sihtkoha reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega, pärandist ehk just see, mida eristab piirkondi üksteisest. Jättes sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi, selle punkti välja me justkui võtame seda iseenesest mõistetavalt; suhtekorraldust ja kommunikatsiooni. Sihtturgude ja sihtrühmade spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka teiste valdkondade turundamist, nagu nt tervise- ja heaolu- ning atraktsiooniturism. Lisaks võib heaolu- ja terviseturism osaliselt kattuda ka kultuuri- ja pärandturismiga, näiteks, kui räägime saunakultuurist. 155. 4. Rail Baltica rajamisest tulenevate külastajateekondade Selgitame, et Rail Balticaga seotud arendused tuleks lähiajal võtta fookusesse. tegevus on kaetud turismi pika vaatega ning ei vaja tegevuskavas eraldi välja toomist. Pika vaate (lisa 1 lk 17) kohaselt tuleb jälgida Rail Baltica valmimist ja Via Baltica turvalisust, kuid eraldi seda ei sihista. 156. Juhime tähelepanu tegevustele, mille eesmärkide saavutamine on Arvestatud. küsitav: Tegevus nr 57 tegevuskavast välja 1. Punkt 57 „Turismiobjektide külastatavuse seiramine..“ – jäetud. ettevõtjate endapoolse turismiobjektide külastatavuse haldamise metoodika ja andmeanalüüsi oskus sõltub väga konkreetsest ettevõttest; 157. 2. Punkt 54 „Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamise jätkamine Selgitame, et EL direktiivist tulenevalt märgiste taotlemisel..“ - EIS toetus sihtkohtadele Green ei hakka EIS edaspidi enam Destinationsi programmis osalemiseks ja auditeerimiseks kaotati GreenKeyd väljastama, kuid ning see kulu on suur. On küsitav, et mõõdikuna kuvatud toetamise võimalused on alles. eesmärk (15 sihtkohta) saab täidetud. Samuti sõltub ettevõtete Tegevuses on toetamist käsitletud valmisolek kestliku märgise kasutusele võtmiseks EL selle laiemas tähenduses, st hõlmatud direktiividest ja hetkel on näha ettevõtjate tavapärasest madalam on ka teadlikkuse tõstmine, nt huvi märgiste taotlemiseks ning teemakohtumistel osalemiseks. koolitused jm. Lisaks on EIS-il olemas ka teatud rahalise toetamise võimalused (nii keskkonnamärgiste väljastajatele kui taotlejatele). Arvestades eeltooduga ja sellega, et kestlikkus on oluline teema, siis soovime jääda ambitsioonika eesmärgi juurde ning liikuda selle saavutamise suunas. 158. 3. Punkt 49 „Turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja Selgitatud. automatiseerimise toetamise jätkamine…“ – kui suur on online- 2025. aasta maikuu seisuga oli broneeritavate teenuste osakaal praegu? Kas teie hinnangul on VisitEstonia andmebaasis online saavutatav online-broneeritavate teenuste osakaal 65%? 45  broneeritavate teenuste osakaal 37%. Vastav info lisatud ka tegevuskavasse. 159. Ettepanekuna paluksime kaaluda siiski suurema ambitsiooni Selgitame, et järgmisel perioodil on võtmist antud tegevuskava raames. Täpsemalt: kui ootus on, et kavas DMOde toetamise jätkamine DMO-d muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks, siis ning selle raames on EISil võimalik võiks EIS koostöös sihtkohtadega DMO mudelist lähtuvalt panustada DMOde isemajandava panustada isemajandava DMO mudeli loomesse. mudeli kujunemisse (ja riigi rahast vähem sõltuvamaks muutumisse) läbi nõustamise, koordineerimise või muu toe. 169. Teine ettepanek on ühtse sihtkohtade ülese platvormi loomine, Selgitame, et täielikult digitaalse kus on võimalik digitaalselt sihtkohtade teenuseid, tooteid, broneerimis- ja ostuplatvormi marsruute nii digitaalselt broneerida kui soetada eesmärgiga arendamine on ressursimahukas ning aidata kaasa digitaalselt broneeritavate toodete arvu kasvule. on jätkusuutlikum, kui selle korraldab erasektor, samal ajal kui riiklik platvorm (PuhkaEestis / VisitEstonia) jätkab infot ja nähtavust koondava keskkonnana DMO-de ja ettevõtjate toetuseks. Saarte DMO 170. Tagasisidena Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõule soovin Selgitame, et tegevuskavas on tegevus märkida, et selles on väga vähe pööratud tähelepanu ühendustele nr 24: suursaartega, et oleks tagatud stabiilne parvlaeva- ja Viime läbi sotsiaalmajanduslikku lennuühendus (nii hinnad kui graafikud). Meie turismisektori mõjuanalüüsi parvlaevade tasu mõju ellujäämise seisukohalt on see ülioluline - ainult stabiilsed kohta muu hulgas ühendused toovad meile rohkem külalisi, mis tekitab nõudlust ettevõtlusvabadusele ja turismile, et nutikamate ja atraktiivsemate teenuste järele. Hetkel oleme tagada tasude vastavus seadusele ning muude piirkondadega võrreldes ebavõrdses olukorras, kuna turuolukorrale. lisaks võimalikule kohalesaamise keerukusele (aeg, mahutavus, Parvlaevade üleveotasude mõju graafikud) tuleb meie külalisel transpordi eest ära anda vähemalt ettevõtlusele ja turismile peaks saama ühe ööbimise summa, mis omakorda vähendab meie ettevõtete hinnatud aastaks 2026 ning seejärel tulu. Palume võimalusel see stabiilsus dokumenti sisse kirjutada. peaks saama teha teadmispõhiseid otsuseid parvlaevatasude kehtestamise ja nende suuruse kohta. Tallinna Strateegiakeskus 171. Tegevuskava sisaldab arvukaid tegevusi, kuid tekib küsimus, kas Arvestatud osaliselt. need on piisavalt fokuseeritud, et saavutada üks olulisi riiklikke Fookuseid täpsustatud, kuid seda viie turismieesmärke – lisandväärtuse kasv. Oluline on teada, tegevussuuna lõikes (ehk et on viis millised väliskülastajatele suunatud tooted ja teenused aitavad fookust), mitte konkreetselt lisandväärtust kõige tõhusamalt suurendada ning millistes piirkondade lõikes. Prioriteetsete piirkondades. Kui see teadmine on olemas, võiks tegevuskavasvaldkondade osas on fookus paigas esile tõsta prioriteetsed valdkonnad ja keskenduda neile. Kui juba turismi pikas vaates, mis toob selline teadmine puudub, on vajalik lisada tegevuskavasse välja, millised on kõrge vastavate analüüside tegemine, mille tulemuste põhjal saab lisandväärtusega valdkonnad (äri-, fookuse seada. loodus-, kultuuri-, pärand- ja toiduturism). 172. Andmete kogumisele ja kättesaadavusele on oluline pöörata Nõustume ning tegevuskavas on senisest enam tähelepanu ning planeerida see selgesõnaliselt mitmeid tegevusi, mis on suunatud tegevuskava osana. andmete kogumisele ja 46  kättesaadavusele. Näiteks tegevused nr 44 (Koostöös osapooltega töötame välja lahenduse, kuidas parandada majutusasutuste poolt kogutavate reisieesmärgi andmete täpsust, et äriturismi osakaal kajastuks usaldusväärsemalt turismistatistikas), 50 (Tagame turismistatistika satelliitkonto regulaarse koostamise, leides selleks sobiva rahastus- ja koostöömudeli), 51 (Arendame välja Eesti turismiandmeruumi, mis koondab ja ühendab turismiökosüsteemi andmed sh külastajate liikumismustrite andmed, et võimaldada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni). 173. Tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse Arvestatud. konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. Eesti on üks väheseid Lisatud tegevus nr 2 (Käivitame Euroopa riike, kus puudub rahvusvaheliste konverentside Tallinna Linnahalli arendamise korraldamiseks sobiv kaasaegne keskus, kuigi andmed näitavad, rahvusvaheliseks kontserdi- ja et just sellised äriüritused on majanduslikult kõige konverentsikeskuseks, töötades välja väärtuslikumad. Tegevuskavas on seatud eesmärk turundada ruumilise ja finantsmudeli ning Eestit senisest enam rahvusvaheliste konverentside ja alustades etapiviisilist elluviimist). korporatiivürituste sihtkohana. Samas on teada, et turismi Tegevuskava sisaldab ka rahastus ei suurene. Seega soovitame äriürituste Eestisse toomise suursündmuste hoone rajamisele tõsta oluliseks prioriteediks ka turismieelarve siseselt. suunatud tegevust, mille eest vastutab Kultuuriministeerium ning see, kuhu Samuti on oluline rajada Tallinnasse multifunktsionaalne vastav hall lõpuks rajada otsustatakse, kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis võimaldaks korraldada eri sõltub läbiviidavate analüüside tüüpi rahvusvahelisi suurüritusi ning suurendaks väliskülastajate tulemustest. ööbimiste arvu, seda eeskätt madalhooajal. 174. Konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste puhul võiksid Selgitame, et nende puhul nii-öelda mõõdikud olla sarnased: ööbimiste arv ja majanduslik mõju. üldine mõõdik (ehk terve tegevussuuna mõõdik) ongi seotud ööbimiste ja kulutustega: äriturismi osakaal (näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud tööreisi eesmärgiga), turismiteenuste eksport (näitab, kui suured olid välisriikide elanike kulutused Eestis ning kui palju nad tegid makseid Eesti transpordiettevõtetele) ning turismi hooajalisus (ehk kolme kõige suurema majutusasutustes veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu kogusumma suhe aasta majutusasutustes veedetud ööde arvu kogusummasse). 47 175. Lühiajaliste üüriteenuste uuringu (STR) tulemuste põhjal Arvestatud. tegevuskava koostamine peaks toimuma varasemal tähtajal kui Tegevuskava valmimine oli 2029. planeeritud varasemaks ajaks. Tegevust ja mõõdikut täpsustatud, et oleks selgem, millal planeeritud tegevused ellu viiakse: Tegevus 33: Kaasajastame lühiajalise üüri teenuse regulatsioonid ja parandame turu toimivust Mõõdik: Uuringus ”Lühiajalise üüri turg Eestis” selgunud kitsaskohtade lahendamiseks on turismiseaduses täpsustatud majutusteenuse mõistet ja kaasajastatud teenuse osutamise nõuded (eelnõu valmimine 2026); turust on olemas ülevaade, KLIMil on olemas elamupoliitika kujundamiseks vajalik sisend ning on tehtud otsused EL lühiajaliste üüriteenuste määruses nimetatud registreerimiskohustusega liitumise või mitteliitumise osas 176. Arvestades, et riiklik turismieelarve ei pruugi suureneda, vaid Selgitame, et praegu olemasoleva info võib eelarvekärbete tõttu väheneda, on oluline, et kohalikel kohaselt turismieelarve ei vähene. omavalitsustel oleks võimalus kaaluda turismimaksu kehtestamist, kui võimalikku rahastusallikat turismi arendamiseks ja sihtkoha tuntuse tõstmiseks. Tegevuskavasse võiks lisada tingimuste loomise kohalikele omavalitsustele turismimaksu rakendamiseks. 177. Rattastrateegia väljatöötamisel ja elluviimisel on Arvestatud. möödapääsematu kohalike omavalitsuste kaasamine, et tagada KOVid on märgitud kaasvastutajaks strateegia toimivus ja vastavus piirkondlikele vajadustele. 178. Tegevuste vastutajatena tuleks välja tuua Majandus- ja Selgitatud. Kommunikatsiooniministeerium või EASi ja KredExi Tegevuskava üldine vastutaja on ühendasutus (EIS) kui turismivaldkonna eestvedajad riigi MKM. Tegevuskavas planeeritud tasandil; teised organisatsioonid saavad olla kaastäitjad. tegevuste peamine elluviija on EIS, kes on märgitud vastavate tegevuste juurde pea- või kaasvastutajaks. Tegevuskavas on planeeritud tegevusi ka teistele turismiosapooltele, kuivõrd sektori oluline areng eeldab kõigi osapoolte panust. Tegevuskava tegevuste eest vastutajad on dokumendis läbivalt korrastatud – igal tegevusel on võimalusel üks peavastutaja ning teised on märgitud kaasvastutajateks, välja arvatud juhul, kui tegevuse iseloom nõuab mitut peavastutajat. 48 Tartu linnavalitsus 179. Soovisime ka tähelepanu juhtida just sellele turistide pealinnast Selgitame, et 2029. aasta 1% kasv välja saamise eesmärgile, kus ambitsiooni on justkui vähe. 1% (ehk sihttase 53%) on realistlik vahe- tõusu ning millised plaanid riigil on, et üleüldiselt seda nihet eesmärk teel 55%-ni 2035. aastaks. muuta - et nad ei jääks vaid pealinna. Turistide jõudmist väljapoole Tallinnat toetavad kõik kolmanda tegevussuuna tegevused. Seal on nii kohaliku kui riigi tasandi tegevused. Näiteks on tegevuskavas plaaneritud riigi poolt DMOde toetamine ja Tartu lennuühenduste hoidmise toetamise jätkamine. Lisaks panustavad regionaalsuse parandamisse tegelikult ka teiste suundade tegevused, näiteks toodete arendamine, digitaliseerimise toetamise tegevused, koostöö transpordivaldkonnaga jm. Eesti Spaaliit 180. Peamine tegevus mida tegevuskavas välja tuua soovime on lisada Arvestatud osaliselt. tervise- ja heaoluvaldkond olulise strateegilisesuunana ning Strateegilise suunana ei ole jätkata selle valdkonna turundamist. tegevuskavasse lisatud (kuivõrd need Argumendid selle toetamiseks on lisatud dokumendis. suunad/fookused tulenevad turismi pikast vaatest), kuid valdkonna Dokumendist: /…/ Näiteks märgitakse, spaa- ja terviseteenused turundamine tegevuskavasse on olulised toetavad teenused ning nende kvaliteedi ning selgemalt lisatud. Tegevus nr 5: nähtavuse parandamine on prioriteet, kuna need suurendavad Turundame Eestit eelkõige kui äri-, külalislahkust ning pikendavad külastuste kestust. loodus-, kultuuri- ja toidu reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega, 1. sammas – aastaringne atraktiivsus – spaad on kõige vähem sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi, hooajalised turismiobjektid ning külastatavus erineb periooditi suhtekorraldust ja kommunikatsiooni. minimaalselt. Sihtturgude ja sihtrühmade 3. turism väljaspool tõmbekeskusi – enamik suuremaid spaasid spetsiifikast lähtuvalt jätkame ka (eriti ravispaasid) asuvad väljaspool Tallinna võisuuremaid teiste valdkondade turundamist, linnu, olles sageli piirkonna suurimad tööandjad, nt. Toila Spa, nagu nt tervise- ja heaolu- ning Värska Kuurortravikeskus jpm. atraktsiooniturism. 4. turism ettevõtluskeskkonnana /…/ Lisaks saab tervise- ja heaoluvaldkonda turundada ka fookusvaldkondade toetamiseks ning teatud määral võib valdkond kattuda ka mõne fookusvaldkonnaga, nt spaakultuur kui kultuuri- või pärandturism. 182. Vähenenud tarbijakindlus ja ostujõud Selgitame, et tegevuskava koostamisel Kuigi rõhutatakse turismiettevõtjate ning tarbijate teadlikkust, ei on arvestatud, et turismi nõudlust ole piisavalt arvesse võetud majandustsüklid, mis mõjutavad mõjutavad ka tarbijakindlus ja tarbijate ostujõudu ja kindlustunnet. Majanduskriiside ajal ostujõud, mida ei ole võimalik 49  võivad tarbijad eelistada kulutada vähem, mis vähendab turismi tegevuskavaga otseselt mõjutada. Küll nõudlust ning võib takistada eesmärkide saavutamist (näiteks aga peaksid kavandatud tegevused turistiarvu ja lisandväärtuse kasv). 2 3 leevendada võimalikke nõudluse kõikumisi ning toetada sektori jätkusuutlikkust ka keerulisematel aegadel. Turistide arvu ja lisandväärtuse kasv on seatud pikaajaliste eesmärkidena, arvestades, et lühiajaliselt võivad majanduskeskkonnast tulenevad kõrvalekalded eesmärkide saavutamist mõjutada. Tegevuskava elluviimisel saame majanduskeskkonna muutusi jälgida ning vajadusel tegevusi vastavalt oludele kohandada. 183. Kontroll tegevuste ja protsesside üle Selgitame, et kogu tegevuskava eest Dokumendis on loetletud partneritena erialaliidud, suuremad vastutab MKM. Tegevuskavas on iga vedajad, riigi „väravad“, DMO-d jms kelle ülesannete valdkonda tegevuse juurde lisatud ka tegevuse on loetletud tegevused ja arengud. Konkreetset kontrolli või elluviija ehk konkreetse tegevuse eest vastutajaid mõõdikute täitmiseks seatud ei ole. vastutaja (või kaasvastutaja). Üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad, erialaliidud ja muud organisatsioonid. Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad. Nende ülesanne on jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti muutustele. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Siseministeerium ja Riigikantselei ning täiendavad märkused puudusid ka Maksu- ja Tolliametil, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Transpordiametil. 2 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Ülevaade maailmast, Lk.26 3 „Turismi pikk vaade 2025-2035 LISAD“ Eesti hetkeolukord Lk.27 50 Saatja: "Kristina Jerjomina - MKM" <[email protected]> Saaja: "Turismi koostööpartnerid - MKM" <[email protected]>, "Sihtkohad (turism) - MKM" <[email protected]>, "Ott Kasuri" <[email protected]>, "Eesti Mõisakoolid" <[email protected]>, "Karmen Paju" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Riigikantselei - RK" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "EMTA - MTA" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "HM - HTM" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "min - KUM" <[email protected]>, [email protected], "Info - RAM" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Turismi tegevuskava 2026–2029 Kuupäev: 2026-01-07 09:07 Head turismikoostööpartnerid! Loodan, et aasta on alanud sujuvalt ja heade mõtetega! Jagan uudist – majandus- ja tööstusminister kinnitas aasta lõpus turismi tegevuskava 2026–2029. Kava eesmärk on arendada Eesti turismi nii, et sellest võidaksid kohalikud elanikud, ettevõtted ja riik tervikuna. Tegevuskavas on konkreetsed sammud, kuidas muuta Eesti turism aastaringselt atraktiivseks, parandada ühendusi, toetada turismi piirkondlikku arengut ning edendada kestlikkust ja innovatsiooni. Kava toetab turismi pika vaate 2025–2035 elluviimist ning selle õnnestumine eeldab tihedat koostööd kõigi turismiosalistega. Tegevuskavaga on võimalik tutvuda MKM-i veebilehel: Turismitegevuskava 2026-2029 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/turismitegevuskava-2026- 2029#1-eesti-on-aastarin> Kirjale on lisatud ka tabel, milles on näha tegevuskava eelnõule antud tagasiside ja kuidas sellega arvestati. Parimate soovidega Kristina Jerjomina turismi valdkonnajuht Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6420 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn