Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 281-25/301847 Otsuse kuupäev 06.01.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus vaidlustus Lüganuse Vallavalitsuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses „Tugiisiku- ja isikliku abistaja teenuse ostmine 2026-2028“ (viitenumber 301847) Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus kõrvaldamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus, esindaja Jaanus Mäe Hankija, Lüganuse Vallavalitsus, esindada Dmitri Dmitrijev Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Lüganuse Vallavalitsuse 27.11.2025 korralduse nr 782 p 2 kõrvaldada Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus hanke osa 1 ja osa 2 menetlusest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. 2. Mõista Lüganuse Vallavalitsuselt Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.11.2025 avaldas Lüganuse Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse „Tugiisiku- ja isikliku abistaja teenuse ostmine 2026- 2028“ (viitenumber 301847) (edaspidi Hange) hanketeate. 1 Riigihangete seadus Hange on jaotatud kaheks osaks. 2. 07.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Mittetulundusühingu Sotsiaalne Kaasatus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Lüganuse Vallavalitsuse 27.11.2025 korralduses nr 782 (p 2) tehtud otsusele kõrvaldada Vaidlustaja Hanke osadest 1 ja 2. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 11.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/281 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 16.12.2025 ja neile vastamiseks 19.12.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija tunnistas 27.11.2025 korraldusega nr 781 edukaks Vaidlustaja pakkumused. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja menetlusest 27.11.2025 korraldusega nr 782. Väidetavalt tuvastati RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamise alus ja otsustati Vaidlustaja Hanke osades 1 ja 2 menetlusest eemaldada. Hankija oli aga korralduses nr 781 juba kinnitanud, et Vaidlustaja pakkumused vastavad kõigile hanketingimustele ning on majanduslikult soodsaimad mõlemas Hanke osas. Hankija rakendab Hankes pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 alusel, mille korral kontrollitakse esmalt pakkumuste vastavust, seejärel hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi ning ainult eduka pakkuja suhtes kontrollitakse kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifitseerimistingimuste täitmist. Pöördmenetluse eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja tunnistatakse edukaks ja seejärel kõrvaldatakse ilma uute asjaolude ilmnemiseta. 4.2. Kõrvaldamise ainukeseks aluseks on Hankija tuginemine riigihangete registrisse (RHR) kantud märkele varasema Rae Vallavalitsusega seotud lepingu kohta. Kuid registrikanne ei ole lõplik tõend olulisest rikkumisest RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõttes. Nagu registrist nähtub, lõppes leping korraliselt 31.12.2023 ning rikkumise kirjeldus tugines täielikult hankija hinnangule, et teenus ei olnud tagatud seitsmele isikule. Samuti on registrisse kantud vale märge, nagu poleks nõue vaidlustatud, kuigi see on kohtumenetluses pooleli. Vaidlustaja ei ole rikkumist tunnistanud. Sellisel ühele poolele rajatud etteheitel ei saa olla kõrvaldamise aluseks või usaldusväärsuse kontrolliks. Kui registrikandes sisalduv info on ühepoolne ja vaidlustatud, tuli Hankijal enne otsuse tegemist asjaolud välja selgitada, mh küsides vajaduse korral Vaidlustajat täpsustusi ja tõendeid. 2 (7) Käesoleval juhul Hankija ei pöördunud Vaidlustaja poole selgituste saamiseks, ei küsinud andmeid kohtuvaidluse, võimalike parandusmeetmete või lepingu tegeliku täitmise kohta ning ei andnud vaidlustajale võimalust teda enne kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulata. 5. Hankija, Lüganuse Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Korraldusega nr 781 on Vaidlustaja pakkumus tunnistatud edukaks ning korraldusega nr 782 on teostatud edukate pakkujate, sealhulgas Vaidlustaja, suhtes kontroll – kontrolliti kõrvaldamise aluseid ja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankija on korrektselt teinud kaks eraldi otsust: esmalt pakkumuste edukaks tunnistamine ning seejärel edukate pakkujate kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine ning kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine. Korraldusega nr 781 tegi Hankija otsuse, millega tunnistas pakkumused vastavaks, hindas pakkumusi ning tunnistas pakkumused edukaks. Korraldusega nr 782 tegi Hankija otsuse edukate pakkujate Hankest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saanud Vaidlustajal tekkida korraldusega nr 781 õiguspärane ootus, sest Hankijal on kohustus RHS ⸹ 95 alusel kõrvaldamise aluse ilmnemisel pakkuja kõrvaldama. Hankija leiab, et nii korraldus nr 781 kui korraldus nr 782 on välja antud vastavuses RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetluse põhimõttega ning nende kahe otsuse järjekord ega sisu ei riku nimetatud normi eesmärki. 5.2. Hankija on seisukohal, et RHRi on ametlik register, milles sisalduv info ja kanded on Hankijale siduvad ning usaldusväärsed, kuni pakkuja tõendab vastupidist. Hankijal ei ole kohustust küsida eraldi täpsustusi ja tõendeid, kui registris on märgitud lepingu rikkumine, mis kvalifitseerub RHS § 95 lg 4 p 8 alla ning Vaidlustaja ei esitanud pakkumuse koosseisus tõendit heastamise kohta, ei selgitanud RHRi kande, mille olemasolust oli Vaidlustaja teadlik, vaidlustamist ega esitanud infot kohtumenetluse kohta, mis oleks võimaldanud kõrvaldamise alust välistada. Kuna Vaidlustaja ei täitnud enda tõendamiskoormust, ei olnud Hankijal kohustust täiendavaid selgitusi küsida. 5.3. Hankija hinnangul oli Vaidlustaja kõrvaldamine proportsionaalne ja vajalik meede RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. Hanke eesmärgiks oli leida sotsiaalhoolekande valdkonda kuuluv teenuse pakkuja. Nimetatud teenus on oma olemuselt riskitundlik ning eeldab pakkujalt kõrget usaldusväärsust ja võimekust tagada teenuse järjepidev ning kvaliteetne osutamine. RHR-is kajastuv varasem rikkumine puudutas teenuse olulist mittelepingujärgset osutamist konkreetsetele abivajajatele ning on seetõttu sisuliselt otseselt võrreldav käesoleva hankega. Vaidlustaja ei esitanud pakkumuse ega hankepassi koosseisus ühtegi parandusmeedet ega muud tõendit, et rikkumise põhjused on kõrvaldatud või kande vaidlustamist kohtumenetluses. Arvestades hangitava teenuse iseloomu, varasema rikkumise olemust ning parandusmeetmete puudumist või selgitust kande kohta, on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja kõrvaldamine oli põhjendatud ja proportsionaalne ning teenib avaliku huvi eesmärki tagada teenuse kvaliteet ja katkestusteta toimimine ning oli seetõttu sobiv meede Hanke eesmärkide saavutamiseks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija on pöördmenetlust valesti 3 (7) kasutanud. RHS § 52 lg 3 kohaselt hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 52 lg 3 alusel pöördmenetluse rakendamisel kontrollib hankija esmalt pakkumuste vastavust. Seejärel hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Viimaks kontrollib eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja eduka pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Pöördmenetluse kasutamine ei tähenda seda, et pakkujat, kelle pakkumuse on hankija vastavaks ja edukaks tunnistanud, ei saa kõrvaldada ja kvalifitseerimata jätta. 7. Vaidlustaja Hanke osades 1 ja 2 kõrvaldamise otsuse (edaspidi Otsus) õiguspärasuse kontrollimine 7.1. Puudub vaidlus, et Hankija viib Hanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena RHS §-s 126 sätestatud korras. RHS § 126 lg 2 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. RHS § 126 lg-st 7 tulenevalt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. RHS § 126 lg-te 2 ja 7 koosmõjus peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, va üksikud erireeglid (nt RHS § 126 lg-d 9 ja 10). Konkreetsete hankemenetlust puudutavate sätete kohaldamine on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses võimalik eeskätt juhul, kui hankija on otsustanud RHS § 126 lg 2 teisele lausele tuginedes mõne sellise sätte enda jaoks riigihanke alusdokumentides siduvaks teha. 7.2. Hankija on Otsust põhjendanud järgmiselt: „Hanke osa 1 ja osa 2 edukal pakkujal Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus (80364963) tuvastas hankija riigihangete registris märke varasema hankelepingu rikkumise kohta (riigihanke viitenumber 240793). Rikkumise tulemusel kohaldati pakkujale lepinguülene sanktsioon – pakkujalt nõuti leppetrahvi tasumist. Märke kohaselt ei tagatud lepingu täitmise perioodil tugiisikuteenust seitsmele teenust vajanud isikule. Tuvastatud asjaolu viitab sellele, et pakkuja ei ole varasemalt täitnud hankelepingut nõuetekohaselt. Seetõttu esineb pakkuja suhtes RHS § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud vabatahtlik kõrvaldamise alus („pakkuja on oluliselt rikkunud mõnda varasemat 4 (7) hankelepingut“). Hanke alusdokumentides sätestatule pidi pakkuja kinnitama pakkumuse esitamisel hankepassis, et RHS § 95 lg 4 punktides 2-12 nimetatud kõrvaldamise alused puuduvad. Vastavalt RHAD punktile 3.3 kontrollib hankija nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist ise avalikest andmekogudest. Pakkuja ei esitanud pakkumuse koosseisus tõendit heastamise kohta, mis võimaldaks kõrvaldamise alust välistada. RHAD punkti 2.3 kohaselt juhindutakse tugiisiku- ja isikliku abistaja teenuse osutamisel sotsiaalhoolekande seaduses tugiisiku teenuse ja isikliku abistaja teenuse nõuetest (§-d 23-29), Lüganuse Vallavolikogu 07.02.2018 määrusest nr 14 „Sotsiaalhoolekande abi andmise kord“, muudest teenuse osutamist määravatest õigusaktidest ja normidest ning halduskoostöö seadusest. Halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punkti 5 loetakse isik usaldusväärseks juhul, kui ta ei ole oluliselt rikkunud haldus- ega hankelepinguid. Arvestades tuvastatud rikkumist ja selle ulatust, ei vasta hanke osade 1 ja 2 edukas pakkuja Mittetulundusühing Sotsiaalne Kaasatus (80364963) usaldusväärsuse nõuetele teenuste osutamiseks, mis on sotsiaalselt tundliku teenuse puhul oluline. Hankijal on RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluse rakendamisel kaalutlusõigus. Hankija on kaalunud rikkumise olemust ja mõju varasemale lepingu täitmisele ning arvestanud, et teenus hõlmab sotsiaalselt haavatavat sihtrühma ning eeldab teenuse järjepidevust, töökindlust ja kvaliteeti. Hankija hinnangul ei ole proportsionaalne ega põhjendatud sõlmida tulevast hankelepingut pakkujaga, kelle varasem lepingurikkumine seaks ohtu teenuse kvaliteedi ning nõuetekohase täitmise.“ Seega - Hankija on riigihangete registris tehtud märke alusel tuvastanud, et Vaidlustaja on rikkunud ühte hankelepingut (pole taganud tugiisikuteenust seitsmele teenust vajanud isikule) ja selle eest on nõutud Vaidlustajalt leppetrahvi. Hankija on järeldanud, et esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud vabatahtlik kõrvaldamise alus. Vaidlustust pole selles, et: 1) Otsuse õiguslik alus on RHS § 95 lg 4 p 8; 2) „Sotsiaal- ja eriteenuste korra“ p 3.3. kohaselt on Hankijal on õigus kõrvaldada erimenetlusest pakkuja, kellel esineb mõni RHS § 95 lg 4 p-ides 2-12 sätestatud kõrvaldamise alus; 3) Hankija on lähtunud Otsust vastu võttes riigihangete registri andmetest, pole küsinud Vaidlustajalt selgitusi. 7.3. Ei ole vaidlust, et Vaidlustaja on rikkunud hankelepingut ja kogenud leppetrahvi nõuet (riigihankes viitenumber 240793). Leppetrahvi vaidlustamine kohtus ei ole takistuseks kõrvaldamise otsuse tegemisel (Riigikohus 25.02.2022, 3-21-1733, p 17). Vaidlustuskomisjon tuvastas, et Hankija poolt loodud hankepass ei võimaldanud anda Vaidlustajal hankelepingu rikkumisest ja leppetrahvist teada, sest hankepassis vastav kõrvaldamise alus puudub. Samuti puudub Hankija poolt loodud hankepassis küsimus Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)?. RHS § 97 lg 1 kohaselt pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (nn heastamismeetmed) 5 (7) RHS § 97 lg 3 kohaselt hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, sätestades selle võimaluse riigihanke alusdokumentides. Seega on seadusandja tahe olnud võimaldada pakkujatel või taotlejatel esitada tõendeid heastamismeetmete kohta hankija nõudel ka pärast pakkumuse või taotluse esitamist. Kuid käesoleval juhul on oluline see, et Hankija pole Hanke (mille eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära) alusdokumentides ette näinud RHS § 97 kohaldamist, mistõttu ei saa Hankija Vaidlustajale ette heita seda, et heastamismeetmeid pole koos pakkumusega esitatud. 7.4. RHS § 95 lg 4 p 8 on sõnastatud järgmiselt: (4) Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: [---] 8) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. See säte annab hankijale valikulise võimaluse (kaalutlusõiguse) kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja/taotleja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijal ei teki seda kaalutlusõigust, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud tingimused (faktiline koosseis), st hankija ei saa asuda kaaluma pakkuja/taotleja kõrvaldamist või kõrvaldamata jätmist, kui pakkuja/taotleja ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust, mille tulemusena on rakendatud õiguskaitsevahendeid. Seega pidi Hankija Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel Hankest kõrvaldamise Otsuses: 1) selgelt ära näitama, milles seisneb varasema hankelepingu rikkumine ning hindama seda, kas rikutud tingimust saab pidada selle hankelepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev; 2) esitama piisavad kaalutlused, miks on Vaidlustaja Hankest kõrvaldamine proportsionaalne (hinnang sellele, millistel põhjustel on Vaidlustaja varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõtmatu). 7.5. RHS § 83 lg 71 kohaselt hankija esitab registrile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates. Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks on faktiline koosseis täidetud juba siis, kui riigihangete registrisse on esitatud teave hankelepingu rikkumise kohta. Tegemist on üksnes ühe hankija antud hinnanguga. Kui hankija peab temaga sõlmitud hankelepingu rikkumist selliseks, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alusele, ei tähenda see automaatselt, et järgmises riigihankes saab/peab teine hankija sellest 6 (7) hinnangust lähtuda. RHS § 98 lg 4 p 8 paneb seda pakkuja suhtes kohaldavale hankijale mh kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid. Seega käesoleval juhul ei saanud Hankija riigihangete registris oleva teabe alusel, et Vaidlustaja poolt on rikutud hankelepingut, asuda seisukohale, et tegemist on oluliste või pidevate oluliste tingimuste rikkumisega. Isegi siis, kui oleks teada, et Vaidlustaja ongi oluliselt ja pidevalt rikkunud hankelepingu olulist tingimust, oleks Hankijal tulnud kindlaks teha see, kas esinesid rikkumisi õigustavad asjaolud. Kui rikkumine oli VÕS § 103 mõttes vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada, omab see tähendust hankelepingu olulise või pideva rikkumise sisustamisel (Riigikohus 25.02.2022, 3-21-1733, p 15) Riigikohus on viidatud otsuses leidnud, et üldjuhul poleks proportsionaalne lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Sedalaadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega. Seega Hankija ei saanud olla automaatselt seotud teise hankija antud hinnanguga Vaidlustaja poolt hankelepingu täitmisele ja Hankija pidi andma Vaidlustajale võimaluse esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid (Euroopa Kohus 19.06.2019, C-41/18, p 32; Euroopa Kohus 03.10.2019, C-267/18, p 27; Tallinna Ringkonnakohus 11.06.2020, 3-20-80, p 23). Juba ainuüksi selle tegemata jätmine Hankija poolt on aluseks tunnistada Otsus kehtetuks. Kuigi „Sotsiaal- ja eriteenuste korra“ p 3.3. näeb ette, et hankija kontrollib ise eelnimetatud kõrvaldamise aluste puudumist Eestis asuval pakkujal, mida tal on võimalik tasuta kätte saada avalikest andmekogudest (AvTS § 431), ei ole RHS § 83 lg 71 alusel riigihangete registrisse tehtud kanne aluseks asuda seisukohale, et RHS § 98 lg 4 p-i 8 faktiline koosseis on täidetud. 7.6. Tulenevalt eespooltoodust tunnistab vaidlustuskomisjon Otsuse Vaidlustaja Hankest kõrvaldamise kohta kehtetuks selle vastuolu tõttu eelkõige RHS § 3 p-ga 1 ja RHS 95 lg 4 p- iga 8. 8. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. Muid kulusid Vaidlustajal ei saa olla, sest Vaidlustajat esindas juhatuse liige. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 7 (7)