EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
… jaanuar 2026. a nr
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „ELi riigihanke-eeskirjad
– läbivaatamine“ jaoks
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku
konsultatsiooni „ELi riigihanke-eeskirjad – läbivaatamine“ jaoks:
1.1. Eesti peab riigihangete direktiivide (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja
2014/25/EL) uuendamisel oluliseks reeglite paindlikkuse suurendamist, regulatsiooni
detailsuse ning töö- ja halduskoormuse vähendamist. Eesti ei toeta direktiivide
asendamist määrusega. Eesti eelistab direktiivide konsolideerimist üheks direktiiviks
eesmärgiga olemasolev reeglistik lihtsustada.
1.2. Eesti toetab riigihangete direktiivide sihipärast läbivaatamist eesmärgiga suurendada
hankijate kaalutlusõigust menetluste läbiviimisel ja lepingute täitmisel, tagades
seejuures läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Peame otstarbekaks
võimaldada laialdasemalt pakkumuste läbivaatamisel pöördmenetluse kasutamist,
läbirääkimiste pidamist ning paindlikkust raamlepingute, hankelepingute muutmise ja
dünaamiliste hankesüsteemide rakendamisel. Samuti on oluline leevendada hankijate
vahelise koostöö reegleid. Peame vajalikuks selgemaid juhiseid ka
intellektuaalomandi õiguse reguleerimise kohta.
1.3. Eesti toetab regulatsiooni täpsustamist viisil, mis arvestab paremini
infokommunikatsiooni tehnoloogia ja innovatsioonihangete eripäradega ning jätab
endiselt alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise reeglid liikmesriikide
pädevusse, tagades seeläbi menetluste efektiivsuse.
1.4. Eesti toetab eristust, kus riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) on koondatud
riigihangete direktiivi, vältimaks vastuolulisi erinõudeid ja õiguslikku ebakindlust.
Sektoraalsetes õigusaktides peaksid sisalduma vaid valdkondlikud eesmärgid („mida
osta“) ning tuleb tagada, et sektoraalsed õigusaktid oleks kooskõlas riigihangete
põhimõtetega ja ei loodaks paralleelseid menetlusreegleid.
1.5. Eesti eelistab olemasolevate riiklike riigihangete elektrooniliste platvormide
edasiarendamist ja nende omavahelist koostalitlusvõime edasiarendamist. Direktiive
tuleb muuta selliselt, et need võimaldaksid liikmesriikidel luua reaalne elektrooniline
andmevahetusvõimekus kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste
piiriüleseks kontrollimiseks. Toetame riigihanke täielikku digitaliseerimist, andmete
taaskasutuse („once-only“) põhimõtte rakendamist ja selle abil menetluste
kiirendamist.
1.6. Eesti toetab põhjendatud juhtudel kolmandatest riikidest pärit pakkujate kõrvaldamise
võimaldamist julgeoleku tagamiseks. Direktiivi 2014/24/EL tuleb lisada direktiivist
2009/81/EÜ sätestatud analoogne alus, mis võimaldaks välistada julgeolekuohtu
kujutavad ettevõtjad (sealhulgas EL-is asutatud, kuid kolmandate riikide kontrolli all
olevad isikud) ning täpsustada ebausaldusväärsete pakkujate reegleid, et tagada
meetme tegelik tõhusus ja õigusselgus.
1.7. Eesti toetab Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete
ja teenuste eelistamise võimaldamist teatud sektorites, kus esineb reaalne
julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks
strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Selliste kriteeriumide kasutamine ei
tohi luua juurde olulist halduskoormust ja peab olema hankijatele vabatahtlik ning
põhinema selgetel sisulistel päritolureeglitel, säilitades samas paindlikkuse vajalike
erandite tegemiseks.
1.8. Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustuslike miinimumnäitajate kehtestamist
hangitavate toodete ja teenuste kvaliteedile v.a. keskkonnahoidlikes hangetes.
Hankijale peab säilima kaalutlusõigus kehtestada hindamise kriteeriumid vastavalt
hanke iseloomule. Eelistame paindlikku raamistikku, mis soodustab hangetel
kvaliteedinõuete eelistamist, kuid jätab hankijale õiguse hinnata pakkumusi ka üksnes
hinna alusel.
1.9. Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Keskkonnahoidlike riigihangete
puhul tuleb selgemalt reguleerida tootja vastutust toote elukaare ja varustuskindluse
tagamisel.
1.10. Eesti toetab teadus- ja arendusteenuste erandi rakendamise põhimõtete täpsustamist.
Eesti ei toeta riigihangetes innovatsioonile kohustuslike eesmärkide kehtestamist,
eelistades hankijapõhist paindlikkust ja turu vajadustest lähtuvat lähenemist.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Rahandusministeeriumil vastata avaliku konsultatsiooni küsimustikule punktis 1
nimetatud seisukohtadest lähtuvalt ja teha need teatavaks huvirühmadele, kes olid
kaasatud seisukohtade kujundamisesse.
Public Procurement Directives - revision
Fields marked with * are mandatory.
Introduction
As announced in the Political Guidelines for the next European Commission 2024-2029[1]
and the 2026 Commission Work Programme[2], the European Commission is preparing a revisio
n of the EU Public Procurement Directives. The main objectives of the revision are to make
public investment and spending more efficient, while continuing to prevent corruption, to
design tools to strengthen economic security and sovereignty and to better align public
procurement policy with EU strategic policy objectives.
In preparation of the revision and following the evaluation of the EU public
procurement Directives[3], the Commission is launching this public consultation to gather views
from all interested parties.
This public consultation is an opportunity for everyone to share their thoughts, experiences,
and ideas on how to improve public procurement in the EU ahead of the planned revision. This
will improve the evidence base underpinning the initiative and enable the Commission to take
into consideration information and views of citizens and stakeholders.
The questionnaire is divided into two parts. The first part is short and requires no
detailed knowledge of public procurement law and systems. The second part is more detailed
and technical, requiring specialised knowledge. If you have the opportunity to answer the
second part, please set aside some extra time to provide your input.
Please note that this consultation does not cover rules related to defence procurement or the EU
Remedies Directive. These areas are outside the scope of this review. The public consultation
runs in parallel to a call for evidence.
[1] European Commission, Political Guidelines for the Next European Commission 2024–2029, 2024.
[2] Secretariat-General, 2026 Commission Work Programme and Annexes, European Commission, 21 October 2025.
[3] European Commission, Commission Staff Working Document – Evaluation of Directive 2014/23/EU, 2014/24/EU and 2014/25/EU
(SWD (2025) 332 final), 14 October 2025.
1
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
Company/business
2
Consumer organisation
EU citizen
Environmental organisation
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
* First name
* Surname
* Email (this won't be published)
* Scope
International
Local
National
Regional
* Level of governance
Local Authority
Local Agency
* Level of governance
Parliament
Authority
Agency
* Organisation name
255 character(s) maximum
3
* Organisation size
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
Large (250 or more)
Transparency register number
Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to
influence EU decision-making.
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would
prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the
purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer
association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency
register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select
the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected
* Contribution publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your
details to be made public or to remain anonymous.
Anonymous
The type of respondent that you responded to this consultation as, your country
of origin and your contribution will be published as received. Your name will not
be published. Please do not include any personal data in the contribution itself.
Public
Your name, the type of respondent that you responded to this consultation as,
your country of origin and your contribution will be published.
* Contribution publication privacy settings
4
Anonymous
Only organisation details are published: The type of respondent that you
responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf
you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and
your contribution will be published as received. Your name will not be published.
Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to
remain anonymous.
Public
Organisation details and respondent details are published: The type of
respondent that you responded to this consultation as, the name of the
organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its
size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will
also be published.
I agree with the personal data protection provisions
Overall objectives
The evaluation of the 2014 public procurement directives (SWD(2025)332) concluded that
their intended objectives have only been partially met, and several problems remain: legal clarity
and flexibility did not improve, new sector-specific rules added complexity to the legal
framework, transparency levels increased but corruption risks and data gaps remain,
competition levels can be further enhanced, direct cross-border participation remains limited,
and environmental, social and innovation procurement uptake, while progressing, remains
uneven. At the same time, new priorities such as economic security and strategic autonomy
have emerged, accentuated by recent geopolitical developments.
Improving efficiency and transparency of the new rules
In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of
the new public procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most
important:
The forthcoming revision should...
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
5
make procurement rules more flexible (e.g. more space for negotiations, more discretion given
to public buyers)
make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts, less rules
defining procedural steps)
reduce administrative burden through full digitalisation (e.g. digitalisation of the entire
procurement process, single digital procurement entry point, data reuse)
prioritise broader policy goals by moving beyond the lowest-cost paradigm (e.g. to
include objectives like sustainability, innovation, social responsibility and Made in Europe)
make procurement rules less prone to anti-competitive practices (e.g. wider use of digital tools
to facilitate transparency)
facilitate the aggregation of demand (e.g. joint procurement by several authorities, reinforcing the
role of central purchasing bodies, framework agreements)
facilitate SMEs participation (e.g. division into lots, payment schemes including direct payments
to subcontractors)
make procurement rules less prone to litigation (e.g. more detailed procedural rules to
avoid ambiguity)
Green, social and innovative public procurement
In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of
the new public
procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most important:
The forthcoming revision should...
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
avoid additional administrative burden (e.g. limited rules on social and green
conditionalities and associated administrativeand evidence requirements for companies and
public buyers)
make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts, less rules
defining procedural steps)
facilitate purchases of innovative solutions (e.g. simplifying innovation partnerships, easing
access to public procurement for startups)
facilitate environmentally friendly purchases (e.g. facilitated use of ecolabels and standards,
set targets for green public procurement)
prioritise quality over price when seeking value for money (e.g. wider use of the of best pricequality
ratio to support strategic and sustainable procurement)
6
facilitate SME participation (e.g. division into lots, payment schemes including direct payments
to subcontractors)
facilitate socially responsible purchases (e.g. improved working conditions, social inclusion)
prioritise competition and price savings (e.g. by avoiding ambitious green and social requirements)
Economic security and strategic autonomy
In view of the evaluation findings, please rank the importance of the proposed characteristics of
the new public procurement legal framework in a decreasing order, starting with the most
important:
The forthcoming revision should...
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
make procurement rules more flexible (e.g. more discretion given to public buyers)
make procurement rules less detailed (e.g. focus on high-level concepts rather than
detailed requirements on what products, services and works public buyers can purchase)
give preference to European industry, products and services in sectors that are critical to
EU economic security or of strategic importance to secure Europe’s independence
avoid additional administrative burden (e.g. minimal rules on the extent to which Made in Europe requi
rements are met)
give general preference to European industry, products and services (Made in Europe) to
support investment, growth and jobs in the EU
prioritise competition and price savings (e.g. by allowing unrestrained access to European markets
to firms from outside Europe)
make procurement rules less prone to litigation (e.g. more detailed to avoid ambiguity in case of
third countries access)
Expert sections
* The following sections deal with more complex and technical aspects of public
procurement. If you have specialised knowledge or experience with procurement rules and
procedures, you may want to respond to these questions. You can also choose not to respond to
7
these questions. In either case, you will be invited to share any general comments you may have
on the forthcoming revision of the EU public procurement directives before submitting your
response to this public consultation.
Yes, I want to proceed with responding to more complex and technical questions.
No, I prefer to proceed without responding to more complex and technical
questions.
Simplification
Despite attempts to simplify procurement procedures and make their use more flexible through the 2014
public procurement directives, the evaluation concluded that procedures are perceived as too complex and
rigid for public buyers to achieve their public investment objectives effectively.
We are considering several measures to simplify public procurement procedures. Please assess the potential
of each measure to simplify the process:
8
More flexible procedures:
High Some No or Additional High
simplification simplification negligible complication complication
potential potential impact potential potential
Allow negotiations throughout
O
the procurement procedure
Simplify procedures for off-the
shelf purchases (i.e. compliance only
with basic principles, such as non- O
discrimination,
transparency, and procedural fairness)
Facilitate dialogue with the market O
Allow corrections
of procurement documents throughout O
the procedure
Increase flexibility in
contract modifications (e.g. revising O
the duration, price changes)
9
Facilitate joint procurement:
High Some No or Additional High
simplification simplification negligible complication complication
potential potential impact potential potential
Facilitate networking among buyers (e.
g., forming buyer groups or O
communities of practice)
Enhance the role of
O
Central Purchasing Bodies
Simplify rules for setting
up joint procurements, especially across O
borders
Increase flexibility in setting the duration
O
of framework agreements
10
Improve information exchange and procedural time-limits:
High Some No or Additional High
simplification simplification negligible complication complication
potential potential impact potential potential
Increase time limits for submission O
Allow re-use of documentation
submitted by bidders (once-only O
principle)
Provide model contract templates
and technical specifications templates O
for public buyers
Establish a central EU
procurement platform O
and enhance digitisation
Set time limits for evaluating bids O
11
Support small and medium-sized enterprises (SMEs):
High Some No or Additional High
simplification simplification negligible complication complication
potential potential impact potential potential
Encourage dividing contracts into
O
smaller lots
Simplify rules
for forming consortia, especially for O
SMEs
EU-level targets for SMEs
O
participation in public procurement
12
Improve implementation and contract management:
High Some No or Additional High
simplification simplification negligible complication complication
potential potential impact potential potential
Establish rules for the post-award
phase, including contract O
implementation
Speed up payments to
O
contractors, especially SMEs
Establish rules for direct payments
O
to subcontractors, especially SMEs
Increase use of pre-financing,
O
especially for SMEs
13
If you wish, you may provide more information on ways to simplify procurement procedures:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Simplification - impacts
How likely do you believe the following outcomes would occur if the proposed
simplification measures were implemented?
Very Somewhat
No impact Somewhat unlikely Very unlikely
likely likely
Less corruption O
Increased SME participation O
Increased number of bidders O
Reduced cost for public
buyers to conduct public O
procurement
More competition O
Increased buying power of
O
public buyers
Reduced cost for bidders
to participate in public O
procurement
Increased cross-border
O
bidding within the EU
Faster procurement
O
processes
Increased legal certainty O
Increased bidding by EU-
O
based firms
Reduced price of goods
O
/services/works
Reduced litigation O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
14
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Coherence between general rules applicable to all
sectors and sectoral rules
The current legislative framework define general rules regulating the procedures of public
procurement. They include horizontal general rules on “how to buy”, which are applicable to all
buyers and sectors. The evaluation showed that the introduction of public procurement
provisions in other sectoral legal acts on both “how to buy” and “what to buy” led to a
fragmentation of the regulatory framework causing concerns over legal coherence and
applicability.
Should existing sectoral rules (*) be integrated with the new legislative framework?
*Examples of sector-specific EU legislation relating to public procurement the Net-Zero Industry Act or Clean Vehicles Directive
A) EXISTING SECTORAL LEGISLATION
Existing “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should be
integrated in the general legislative framework and be removed from sectoral
acts.
Only existing "how to buy" legal provisions in sectoral acts should be
integrated in the general legislative framework and be removed from sectoral
acts. Existing "what to buy" legal provisions should NOT be integrated in the
general legislative framework, they would remain in various sectoral acts and be
amended therein to ensure coherence where required.
Existing “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should NOT
be integrated in the general legislative framework. Any conflicting or incoherent
provisions in sectoral acts would be removed.
Other:
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
15
B) FUTURE SECTORAL LEGISLATION
Future “how and what to buy” requirements should be integrated in the
general legislative framework.
Only future “how to buy” requirements should be integrated in the general
legislative framework. Future "what to buy" requirements should NOT be
integrated in the general legislative framework – they should continue to be
included separately in sector-specific legislation.
Future “how and what to buy” legal provisions in sectoral acts should NOT
be integrated in the general legislative framework.
Other:
Future "what to buy" requirements should be subject to a common rules defined in
the general legislative framework to avoid conflicts or incoherencies (e.g. the new
general legislative framework should foresee mechanisms and templates for
harmonised legislation ensuring coherence of “what to buy” requirements contained
in sector-specific rules with the general legislative framework).
Yes
No
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Concessions
The evaluation concluded that, although the EU Concessions Directive helped to harmonise procurement laws
across Member States, significant inconsistencies remain. Different legal concepts are still interpreted
differently across countries and sectors leading to fragmented legal frameworks. This often results in
misunderstandings about applicable rules and definitions, affecting both public buyers and bidders.
Which of the following concepts require modification?
Select all that apply:
16
Definition of “concessions” and “operating risk” for a more consistent application
of the general legislative framework and interpretation of financial, operational,
regulatory, and market risks in a concession contract (Article 5)
Rules on duration (e.g. include considerations of other elements such as
technical, environmental, innovation, social, labour, etc.) (Article 18)
Publication and transparency requirements (e.g. public buyers to publish the
intent to award a concession at least one year in advance, with exceptions for
emergencies, to give more time to the bidders) (Articles 30-37)
Additional rules on the execution of the contracts (e.g. monitoring of the contract,
verification of compliance with objectives, possibility of adapting to unforeseen
needs through modifications of contracts, termination, etc.)
Other:
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Concessions - impacts
How likely do you believe the following outcomes would occur if the proposed concepts and
rules on concessions were modified?
Very Somewhat
No impact Somwhat unlikely Very unlikely
likely likely
Increased SME participation O
Increased cross-border
O
bidding within the EU
More competition O
Less corruption O
Faster procurement
O
processes
Reduced litigation O
17
Reduced cost for bidders
to participate in public O
procurement
Increased number of bidders O
Increased buying power of
O
public buyers
Reduced price of goods
O
/services/works
Increased bidding by EU-
O
based firms
Reduced cost for public
buyers to conduct public O
procurement
Increased legal certainty O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Digitalisation and transparency
The evaluation revealed that, while transparency has improved, persistent data gaps and quality
issues, both at the EU and national levels, continue to undermine effective governance, strategic
decision-making, and anti-corruption efforts. Additionally, the fragmentation of eProcurement
services across the EU creates a burden on bidders and hinders cross border procurement.
Would you support the creation of a digital public procurement marketplace with a
single-entry point for economic operators to public procurement procedures?
No, the current environment of eProcurement services is appropriate.
Yes, by interconnecting all existing Member States’ eProcurement services.
Economic operators could use any compatible service as a single point of entry
to participate in public procurement procedures across the EU.
18
Yes, by interconnecting all existing Member States’ eProcurement services, and
providing a central eProcurement service. Economic operators could use the
central eProcurement service or any Member State compatible service as a
single point of entry to participate in public procurement procedures across the
EU.
Yes, by replacing all existing Member States’ eProcurement services with one
central EU eProcurement service.
No opinion.
What functionalities should the eProcurement services include?
Select all that apply:
Access to procurement procedures above EU thresholds together with related
procurement documents.
Access to procurement procedures below EU thresholds together with related
procurement documents.
Submission of offers from economic operators.
Access for public buyers to authentic, up-to-date information about participating
economic operators on exclusion grounds (e.g., criminal convictions,
bankruptcy, professional misconduct) and selection criteria (e.g. financial
capacity, technical ability).
Publication of complaints and review decisions.
Publication of information about the completion of contracts.
Declaration of inclusion of green, social, innovation, or Made in Europe aspects.
Free access to a library of standardised procurement documents, such as
technical specifications or contract templates at least to public authorities.
Helpdesk, trainings and capacity building for SMEs.
Other:
Please describe any additional functionalities you would like to see introduced:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Digitalisation and transparency - impacts
19
How likely do you believe the following outcomes would occur if such a digital public
procurement marketplace is set up?
Very Somewhat
No impact Somwhat unlikely Very unlikely
likely likely
Reduced cost for public
buyers to conduct O
procurement procedures
Wider range of procurement
procedures available to
O
economic operators
(especially for SMEs)
Higher number of offers
O
received
In case of one central
eProcurement system: higher
O
risk of cyber-attacks/security
breaches
Increased transparency to
O
prevent irregular practices
Reduced cost for economic
operators to participate in O
procurement procedures
In case of one central
eProcurement system: higher
risks of stopping all public
O
procurement procedures in
the EU if the system fails (IT
failure)
More harmonisation of tender
requirements across Member
O
States and emergence of best
practices
In case of one central
eProcurement system: higher
O
risk of cyber-attacks/security
breaches
Faster exchange of
documents and information O
(including company evidence)
20
Reduced litigation O
Wider access to cross-border
procurement procedures in O
the single market (especially
for SMEs)
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Made in Europe
Since the adoption of the 2014 public procurement directives, new priorities such as economic
security and strategic autonomy have emerged. Imbalances in international market access
persist and are accentuated by recent geopolitical developments.
Should European goods and services be prioritised in the procurement process?
Yes
No
To what extent do you agree with the following statements?
European goods and services should be prioritised in procurement process...
Strongly Strongly
Agree Neutral Disagree
agree disagree
1. By giving greater role / prominence / points
to non-price criteria in assessment of bids
O
(such as social, green, resilience, innovation,
security, Made in Europe, etc.).
2. By excluding bidders from countries that are
not signatories to the European Economic Area
(EEA) / Government Procurement Agreement
(GPA) / Free Trade Agreement (FTA)
O
containing procurement provisions/other
international agreements covering public
procurement or offering goods or services
originating from those countries.
21
3. By defining Made in Europe criteria for
selection of bidders (e.g. criteria placed on
business such as European location, and/or O
conditions placed on product or service, such
as share of value added).
You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Should such an exclusion be
mandatory or voluntary?
Mandatory
Voluntary
You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Should the use of such "Made in
Europe" criteria be mandatory or voluntary for public buyers?
Mandatory
Voluntary
Should there be exemptions (e.g. product/service not available in Europe, no offers
received, disproportionately high cost of European supply, technical incompatibility in
terms of operation and maintenance)?
Yes
No
You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Should such criteria be applied to:
All sectors
Certain sectors only
Please specify which sectors should be subject to such provisions:
Text of 5 to 100 characters will be accepted
Pharma, food, digital and critical infrastructure, energy and clean technology, defence and all other sectors relevant to strategic
autonomy
If you wish, you may provide any additional information on what Made in Europe criteria should
be included in EU legislation:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Made in Europe - impacts
22
How likely do you believe the following outcomes would occur if any type of prioritisation of
European products and services was to be implemented?
Very Somewhat
No impact Somewhat unlikely Very unlikely
likely likely
EU economic operators
could have to adjust their
O
supply chains to be able to
bid
Meeting environmental goals
(e.g. shortening supply O
chains, carbon footprint)
Better quality of products
O
/services/works
Increase in price of goods
O
and services purchased
Lower number of bids
O
received
Boost investments levels in
the EU (e.g.
O
reindustrialisation,
reshoring, more FDI)
Increase in administrative
cost (verification if O
conditions are met)
Increase security of supply O
Increased administrative
cost for EU biddders due to
O
additional documents or
evidence
Easier access to
O
procurement for EU SMEs
Boost EU innovation O
Reduced litigation O
Retaliation by 3rd countries
(exclusion of EU companies O
from their procurement)
23
Increased chance of winning
O
for EU bidders
Boost EU employment O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Green, social and public procurement of innovation -
BPQR
The 2014 public procurement reform sought to encourage the uptake of green, social and
innovation aspects in public procurement, supporting broader EU policy goals. Public buyers
can decide to introduce such quality considerations (green, social, innovation) at different stages
of the procurement process and through different means (e.g. via award criteria, or technical
specifications). However, the evaluation concluded that public buyers do not systematically
make use of these possibilities.
Best price-quality ratio
The “most economically advantageous tender” (MEAT) can be identified on the basis of price or cost
effectiveness only, or can include quality considerations by using the best price-quality ratio (BPQR).
Should EU law require public buyers to include minimum quality requirements in tech
nical specifications, subject to a comply-or-explain mechanism?
Yes
No
Should any change be made to the current contract award criteria practice based on
the “most economically advantageous tender” (MEAT)?
Yes
No
Do you agree with any of the following statements?
Select all that apply:
24
EU law should require public buyers to apply Best Price-Quality Ratio (BPQR)
as the standard contract award criterion, subject to a comply-or-explain
mechanism.
EU law should set a minimum mandatory weight (share) for quality criteria in the
application of the use of BPQR.
Member States should be required to set national targets for BPQR awards of
contracts and put into place corresponding action plans and supportive
measures.
How likely do you believe the following outcomes would occur if the future general legislative
framework incentivised BPQR?
Very Somewhat
No impact Somwhat unlikely Very unlikely
likely likely
Better quality of products
O
/services/works
Increased security of supply O
Higher price of goods/services
O
/works purchased
Higher costs for EU bidders
(additional environmental O
/social elements)
Higher chances of winning for
O
EU firms
Boost to EU innovation O
More reshoring,
reindustrialisation of the EU, O
more FDI in the EU
Increased efforts for bidders
to adjust their supply chains O
to be able to bid
Increased administrative cost
for public buyers (verification O
if conditions are met)
Reduced number of bids
O
received
25
Improved working conditions O
Achievement of strategic
policy goals (e.g.
O
environmental, social,
innovation)
Reduced litigation O
Wider access to cross border
procurement (especially for O
SMEs)
Green public procurement
Regarding green public procurement, the evaluation concluded that environmental aspects are
incorporated into approximately 25% of contracts across the EU. However, the level of adoption
differs significantly among Member States.
To what extent do you agree with the following statements on green/environmentally
friendly public procurement?
Strongly Strongly
Agree Neutral Disagree
agree disagree
1. No amendments are required to the existing
legal framework regarding environmental
provisions, including both the general O
legislative framework and public procurement
provisions in sectoral legislation.
2. The general legislative framework should
further incentivise the use of green public O
procurement.
3. EU public procurement law should mandate
O
further green public procurement obligations.
You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following elements
should be introduced to further incentivise the use of green public procurement?
Select all that apply:
EU law should provide a clear legal definition of green public procurement to
facilitate its consistent implementation and improve policymaking.
26
Non-binding targets for green public procurement should be set at the EU and
Member State levels, together with accompanying strategies or plans to ensure
their achievement.
EU law should make the use of environmental labels easier to apply and more
effective so as to support public purchasing of green solutions.
The use of green public procurement should be supported by standards to
facilitate the work of public buyers.
EU rules on green public procurement should be kept in sectorial acts but be
made more consistent and coherent across sectorial acts.
The link to the subject matter principle should be softened, to allow the
possibility to take into account companies’ overall environmental policies (such
as due diligence).
EU law should facilitate the prioritisation by public buyers of short supply chains
in the public procurement of food.
Other:
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following elements
should be made mandatory?
Select all that apply:
The general legislative framework should set mandatory minimum environmental
requirements for specific products, services and works to be applied at different
stages of procurement procedure.
The general legislative framework should set mandatory minimum horizontal
environmental requirements, without imposing sector or product specific
requirements.
The current optional exclusion ground for companies that have violated
applicable environmental obligations should be made mandatory.
Green public procurement targets should be mandated at EU and at Member
State level.
27
Use of ecolabels should be made mandatory.
Requirement of a link to the subject matter should be eliminated.
Large public buyers shall be legally obliged to develop green public procurement
strategies.
Other
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Green public procurement - impacts
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of further incentivising
the use of green public procurement?
Very Somewhat
No impact Somwhat unlikely Very unlikely
likely likely
Easier access to cross
border procurement within O
the EU
Increased prices of products
O
/ services / works
Reduced litigation O
Reduced competition O
Better quality of products /
O
services / works
Higher SME participation O
Higher administrative burden
O
for EU bidders
Boost EU innovation O
Achievement of
O
environmental policy goals
Increased chance of winning
O
calls for tender by EU bidders
28
Increased costs for EU
O
bidders
Increased administrative
O
burden for public buyers
Boost EU employment O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating further
green public procurement obligations?
Very Somewhat
No impact Somwhat unlikely Very unlikely
likely likely
Easier access to cross
border procurement within O
the EU
Achievement of
O
environmental policy goals
Increased chance of winning
O
calls for tender by EU bidders
Better quality of products /
O
services / works
Boost EU innovation O
Increased prices of products
O
/ services / works
Boost EU employment O
Higher SME participation O
Reduced competition O
Reduced litigation O
Increased administrative
O
burden for public buyers
Higher administrative burden
O
for EU bidders
29
Increased costs for EU
O
bidders
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Social considerations in public procurement
The evaluation concluded that, although it is difficult to estimate the uptake of socially
responsible public procurement practices, this has been gaining traction in recent years even if
adoption among Member States remains uneven.
To what extent do you agree with the following statements concerning socially
responsible public procurement?
Strongly Strongly
Agree Neutral Disagree
agree disagree
1. No amendments are required to the existing
O
legal framework regarding social provisions.
2. EU public procurement law should further
incentivise the use of socially responsible O
public procurement.
3. The general legislative framework should
mandate further socially responsible public O
procurement obligations.
You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following elements
should be introduced to further incentivise the use of socially responsible public
procurement?
Select all that apply:
Public buyers should be given the option to require bidders to have a collective
agreement in place (respecting link to the subject matter principle).
Public buyers should be given the option to consider collective agreements as an
award criterion (respecting link to the subject matter principle).
EU law should clarify that social considerations affecting the workers performing
a given contract are linked to the subject matter.
30
The link to the subject matter principle should be softened, to allow the
possibility to take into account companies’ overall social policies (such as
collective agreements covering all workers or corporate and social responsibility).
"Completion notices" shall be introduced offering the possibility for public buyers
to flag labour or social law compliance issues.
Transparency requirements in subcontracting should be increased to ensure
compliance with existing labour and social obligations.
Non-binding socially responsible public procurement targets should be set at EU
and at Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure
their achievement.
Other
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following elements
should be made mandatory?
Select all that apply:
It should not be possible to subcontract an entire contract to a single
subcontractor.
Subcontracting beyond a certain tier should be limited in sectors at high risk of
labour rights violations.
In low-skilled labour-intensive sectors, price-only criteria should be banned,
requiring BPQR instead.
The current optional exclusion ground for companies that have violated
applicable labour or social law obligations should be made mandatory.
The horizontal social clause should additionally include fundamental and human
rights obligations.
Socially responsible public procurement targets should be mandated at EU and
at Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their
achievement.
Other
31
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Social considerations in public procurement - impacts
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of further incentivising
the use of socially responsible public procurement?
Very Somewhat
No impact Somewhat unlikely Very unlikely
likely likely
Boost EU employment O
Better quality of products /
O
services / works
Boost EU industry O
Make cross-border
O
participation more difficult
Improved working conditions O
Higher administrative
O
burden for EU bidders
Poverty reduction and
O
increased social inclusion
Increased prices of
O
products / services / works
Increased chance of
winning calls for tender by O
EU bidders
Higher SME participation O
Increased administrative
O
burden for public buyers
Reduced risk of labour and
O
social law breaches
Increased costs for EU
O
bidders
Reduced competition O
32
Reduced litigation O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating further
socially responsible public procurement obligations?
Very Somewhat
No impact Somewhat unlikely Very unlikely
likely likely
Boost EU employment O
Reduced competition O
Poverty reduction and
O
increased social inclusion
Increased chance of
winning calls for tender by O
EU bidders
Increased administrative
O
burden for public buyers
Higher SME participation O
Higher administrative
O
burden for EU bidders
Better quality of products /
O
services / works
Reduced risk of labour and
O
social law breaches
Reduced litigation O
Make cross-border
O
participation more difficult
Increased costs for EU
O
bidders
Boost EU industry O
Improved working conditions O
33
Increased prices of
O
products / services / works
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Public procurement of innovation
Regarding public procurement of innovation, the evaluation concluded that its uptake remains
very low across Member States, representing a marginal share of the total public procurement
value and volume, despite its potential to stimulate innovation.
To what extent do you agree with the following statements concerning public
procurement of innovation?
Strongly Strongly
Agree Neutral Disagree
agree disagree
1. No amendments are required to the existing
legal framework regarding the public O
procurement of innovation.
2. EU public procurement law should further
incentivise the public procurement of O
innovation.
3. EU public procurement law should mandate
the public procurement of innovation O
requirements.
You "agree" or "strongly agree" with point 2 above. Which of the following
elements should be introduced to further incentivise the use of public procurement
of innovation?
EU law should provide a clear legal definition of public procurement of innovation.
EU law should simplify and remove legal conditions to facilitate the use of
procurement procedures designed to buy innovative solutions, such as
innovation partnerships or competitive dialogue.
34
Public buyers should be able to directly buy innovative solutions from start-ups
more easily through the creation of a specific procedure.
A comply or explain mechanism should be introduced to promote the use of
preliminary market consultations when buying innovative solutions, to limit
excessive financial guarantees, or to enable suppliers to retain Intellectual
Property Rights.
The Commission should promote value engineering in relation to the public
procurement of innovation.
Non-binding targets for public procurement of innovation should be set at EU
and Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their
achievement.
The Commission should promote the aggregation of demand in case of similar
needs among public buyers (e.g. collaborative procurement by multiple public
buyers).
The Commission should establish an EU platform in which all EU public sector
innovation challenges are communicated to suppliers of innovative solutions,
including start-ups and innovative SME’s.
Other:
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
You "agree" or "strongly agree" with point 3 above. Which of the following
elements should be made mandatory?
Mandatory targets for public procurement of innovation should be set at EU
and Member State levels with accompanying strategies or plans to ensure their
achievement.
Preliminary market consultations when buying innovative solutions.
Limiting excessive financial guarantees when buying innovative solutions.
Ensuring that suppliers retain Intellectual Property Rights.
Other:
35
Please specify:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Public procurement of innovation - impacts
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of incentivising public
procurement of innovation?
Very Somewhat Very
No impact Somewhat unlikely
likely likely unlikely
Increased costs for EU bidders O
Reduced competition O
Increased prices of products /
O
services / works
Reduced litigation O
Boost EU industry O
Boost EU employment O
Boost EU innovation O
Increased chance of winning
O
calls for tender by EU bidders
Higher administrative burden for
O
EU bidders
Increased administrative burden
O
for public buyers
Better quality of products /
O
services / works
Easier access to cross border
O
procurement within the EU
Higher SME participation O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
36
How likely do you believe the following outcomes would occur as a result of mandating public
procurement of innovation?
Very Somewhat Very
No impact Somewhat unlikely
likely likely unlikely
Better quality of products /
O
services / works
Increased costs for EU bidders O
Reduced competition O
Reduced litigation O
Higher SME participation O
Boost EU employment O
Increased prices of products /
O
services / works
Easier access to cross border
O
procurement within the EU
Higher administrative burden for
O
EU bidders
Increased administrative burden
O
for public buyers
Boost EU innovation O
Increased chance of winning
O
calls for tender by EU bidders
Boost EU industry O
If you wish, you may indicate any other likely impacts below:
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Text of 5 to 300 characters will be accepted
Final comments
Would you like to make any additional comments or provide further information relevant for the
revision of the EU public procurement legal framework, including on the impacts of policy
choices (e.g. quantify impact in terms of costs and benefits)?
37
Text of 5 to 600 characters will be accepted
Please upload your file(s)
Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed
38
Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni “ELi riigihanke-eeskirjad - läbivaatamine” jaoks
Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
Eesti Raudtee Kokkuvõtvalt meie nägemus, on et direktiive tuleb lihtsustada, võimaldada Arvestatud.
(Kliimaministeeriumi enam paindlikkust ning julgeda hankijaid enam usaldada.
e-kirjaga)
Aktsiaselts Elektrilevi Elektrilevi hinnangul on oluline, et Euroopa Liidu õiguse tasemel oleks Arvestatud.
sätestatud riigihangete üldine raamistik, ent täpsemad regulatsioonid
kehtestataks siseriiklikul. Sellisel juhul saaks arvesse võtta konkreetse riigi
eripärasid, mistõttu oleks riigihangete regulatsioon sobilikum ja tõhusam.
Samuti peab Elektrilevi oluliseks riigihankeid reguleerivate õigusaktide
konsolideerimist, sest laialipillutud regulatsioon tekitab segadust ja Arvestatud.
õiguslikku ebakindlust. Ja vastupidi. Juhul, kui valdkonda puudutavad
regulatsioonid on koondatud ja mõistlikult struktureeritud, siis selgus ja
õiguskindlus suurenevad.
Elektrilevi toetab üldplaanis ettepanekuid, mis tugevdavad Euroopa tootjate
ja teenusepakkujate konkurentsivõimet, kuid juhime tähelepanu, et Arvestatud.
paindlikkus soetada tooteid ja teenuseid ka kolmandatelt riikidelt, peaks
säilima.
Elektrilevi on arvamusel, et vältima peaks olukordi, kus teatud Arvestatud.
toodet/teenust ei saa mingil põhjusel Euroopa Liidu siseselt soetada või
oleks selle soetamine ebamõistlikult kõrge hinnaga, samas kui vajalikku
kaupa/teenust saaks soetada kolmandatest riikidest.
Kaitseministeerium Palume Euroopa Komisjonil kaaluda võimalust erandi kehtestamist Arvestatud.
esemetele ja vahenditele, mis üldjuhul on tsiviilkasutuses, kuid mida on
vajalik sõjalisel otstarbel kasutusele võtta kiireloomulises olukorras. Näiteks
saab riigikaitseliste ülesannete täitmisel militaarseks otstarbeks loodud
alternatiivide asemel kasutada tavakaubanduses kättesaadavaid taktikalise
andme- ja raadioside lahendusi, mis tagavad piisavalt vajalikud funktsioonid
ja töökindluse, samuti võib tekkida edasilükkamatu vajadus piirialal
kasutada okastraati või betooni. Kaupade ja teenuste, mida võib osutuda
vajalikuks erakorraliselt kasutusele võtta, ammendav loetlemine
nimekirjades on äärmiselt keeruline. Arvestades, et teatud kaubad ja
teenused, mis tavapäraselt ei kuulu erandhanke regulatsiooni alla, võivad
olla sõjalisest seisukohast kriitilise tähtsusega, oleks selline erandi
kehtestamine põhjendatud ja asjakohane.
Riigihanke eeldataval maksumusel võiks olla ka eeldatav tähendus ning see Arvestatud osaliselt. Kehtivad
ei peaks nii jäigalt olema lepingute lõppemise aluseks, nagu Euroopa Kohtu reeglid ja piirangud on muutunud
praktikas on kujunenud. Näiteks võiks olla võimalus, et saaks valida liiga detailseks ja jäigaks, mis
lihthanke või avatud hankemenetluse vahel (leping lõppeks automaatselt sunnib hankijaid lepinguid
näiteks üksnes rahvusvahelise piirmäära saabumisel või lihthanke korral ennetähtaegselt lõpetama ja uusi
riigihanke piirmäära saabumisel), samuti edastada hanketeade vajadusel ka hankeid korraldama. Toetame
Euroopa Liidu Teatajasse (üle rahvusvahelise piirmäära hanke korral). paindlikkuse suurendamist
Selline paindlikkus võib küll mõjutada konkurentsi, kuid lihtsustab oluliselt lepingute täitmisel ja muutmisel, et
hankijate olukorda, vähendades sealhulgas hankemenetluste arvu. Üle vältida ebamõistlikku ressursikulu.
rahvusvahelise piirmäära eeldatava maksumusega riigihanke puhul saaks Kuigi Eesti seisukohtadesse ei ole
kehtestada tingimuse, et raamleping ei lõppe eeldatava maksumuse sisse kirjutatud konkreetset
täitumisega, vaid näiteks 2-kordse maksumuse korral, kui alusdokumentides lahendust, on sisendi põhimõtteline
ei ole teistsugust mehhanismi sätestatud, ehk hankijale võiks jääda suurem eesmärk – tagada hankijale suurem
otsustusõigus. kaalutlusõigus ja vältida lepingu
automaatset lõppemist ainuüksi
eeldatava maksumuse täitumisel –
kaetud sooviga reegleid
paindlikumaks muuta.
Toetame digitaliseerimist ning sellel oleks oluline mõju riigihangete Arvestatud.
menetluste tõhustamisele.
Küsimustikus ei ole üheselt määratletav, millisel konkreetsel juhtudel võib Arvestatud.
kaupa käsitada Euroopas valmistatuna, samuti kas üksnes pakkuja juriidilise
isiku registreerimine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Euroopa
Vabakaubandusassotsiatsiooni liikmesriigis on määratlemise alusena piisav,
sõltumata pakutava kauba või selle koostisosade tegelikust päritolust.
Näiteks võib seade olla küll lõppkokkuvõttes komplekteeritud Euroopa
Liidus, kuid sisaldada kriitilisi komponente kolmandatest riikidest.
Direktiivid peaks sisaldama selgeid ja sidusaid mõisteid, mis eristavad
pakkujat (edasimüüjat) ja tootjat, kuivõrd need rollid ei lange praktikas
sageli kokku.
Lisaks peaks tootja vastutus laienema lisaks tavapärastele keskkonnaalastele Arvestatud.
kohustustele ka varustuskindluse tagamisele, hõlmates selleks vajalikke
nõuded juba direktiivide tasandil. Samuti tuleks arvesse võtta ka
julgeolekuaspekte, sealhulgas geograafilisi piiranguid tarneahelas.
Sarnaselt varustuskindlusega peaks ka olelusringide kulude puhul olema Arvestatud.
tootja vastutuse osas nõuded ette nähtud juba direktiivides. Tootjaks võiks
lugeda ettevõtjat, kes on toote projekteerinud ning välja töötanud ka selle
toote elutsükli tagamiseks vajalikud tegevused. Juhul, kui tootja lõpetaks
näiteks seadmele tarkvara värskenduste väljastamise (avaldades kasutusea
lõpu teate) või kui tootja varuosad ei ole enam turul kättesaadavad
(sealhulgas juhtudel, mil intellektuaalomandi kaitse tõttu ei ole võimalik
pakkuda ka nn B-varuosi), muutuvad pakkuja kui edasimüüja poolt
pakkumuses esitatud kinnitused sisutühjadeks ja abstraktseteks. Praktikas on
olnud olukordi, kus Eesti edasimüüjad ei olnud hankemenetluses teadlikud,
et tootja on teatud toodete puhul oma tehnilise toe lõpetanud, mistõttu
hankija pidi tunnistama ka riigihanke kehtetuks, kuna kohalikel
edasimüüjatel baseerunud turu-uuring andis ebaõige teabe tegelikust
olukorrast. Sarnased olukorrad ohustavad mitte üksnes nn rohelise hanke
põhimõtte rakendamist, mille kohaselt tuleb elutsükli tegevuste kaudu
tagada toote kasutusaja säilitamine ja pikendamine, vaid kujutavad endast
varustuskindluse riski juhul, kui riigihangete direktiivid ei sätesta tootjatele
ELi turul eelnimetatud nõue võib kaasa tuua ülemäärase halduskoormuse,
on võimalik kaaluda ka direktiiviga regulatsiooni kehtestamist, mille
kohaselt käsitatakse edasimüüjat ja tootjat sisuliselt ühispakkujatena
eeldusel, et hankija on sellise tingimuse alusdokumentides selgesõnaliselt
ette näinud.
Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtete rakendamist. Kuigi Arvestatud.
tööstuskoda peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on
meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades
Euroopa eelistamise meetmeid.
Leiame, et kõik riigihankeid reguleerivad nõuded ja menetlusreeglid peavad Arvestatud.
olema üheselt mõistetavad, lihtsasti rakendatavad ning selgelt
struktureeritud. Normid ei tohi jätta tõlgendamisruumi, mis võib põhjustada
vaidlusi või ebavõrdset praktikat liikmesriikide vahel.
Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku algatada avaliku konsultatsiooni raames Mittearvestatud. Antud
(Kliimaministeeriumi direktiivi 2014/24/EL artikli 74 viidatud lisa XIV täiendamise ja lisada ettepanekut seisukohtades ei
e-kirjaga) sotsiaal- ja eriteenuste loetellu võõrliikide tõrjetööd. kajastatud. Eesti seisukohad
keskenduvad riigihangete
direktiivide strateegilistele
muudatustele (menetluste
lihtsustamine, julgeolek,
innovatsioon, keskkonnahoidlikud
riigihanked), kuid ei lasku sellise
detailsusastmeni, et käsitleda
konkreetsete teenuste lisamist
direktiivi 2014/24/EL lisasse XIV
(sotsiaal- ja eriteenused). Kuigi see
ettepanek ei jõudnud
seisukohtadesse, tõstame selle
ettepaneku ülesse, kui asutakse
arutama direktiivi(de) detaile.
Riigi Kinnisvara AS /…/ lisaks toome välja, et kui eesmärgiks on vältida teatud kaubaturgudega Arvestatud.
seotud julgeolekuriske, siis pakkujate asukohapõhised piirangud seda ei
lahenda. Selgemini on vajalik reguleerida ka kaupade päritoluga seotud
aspekte, sest kolmandatest riikidest pärit pakkujad asutavad ettevõtteid
Euroopa Liidus ning pakuvad enda tooteid liikmesriikides asutatud
ettevõtete kaudu. Teatud valdkondades on kujunenud majanduslik sõltuvus
kolmandate riikide (nt Hiina) tehnoloogiast või nende toodetest, mis tänases
julgeolekuolukorras tõstavad oluliselt riski teenuste toimimisel ja võivad
kaasa tuua ohu riigi julgeolekule. Seega on lisaks asukohapõhistele
piirangutele vajalikud ka selgemad piirangud, mis on seotud kaupade
päritoluga.
Võistlevas dialoogis ja konkurentsipõhises läbirääkimistega Arvestatud.
hankemenetluses on võimalik küll läbirääkimisi pidada, kuid menetlused on
mitme-etapilised ning kogu protsessina väga ajamahukad. Kaaluda tuleks
võimalust pidada läbirääkimisi ka avatud ja piiratud hankemenetluses, sest
see võib olla märksa efektiivsem viis kulude kokkuhoiuks ning avaliku
sektori eesmärkide saavutamiseks, kui mitme-etapilised läbirääkimistega
hankemenetlused. Oluline on, et läbirääkimiste ulatus oleks läbipaistvalt
reguleeritud ning hankijad tagaksid pakkujate võrdse kohtlemise
läbirääkimiste käigus.
Leiame, et võimalused kesksete hankijate kompetentsi kasutamiseks võiksid
olla laiemad ning need ei pea piirduma üksnes riigihanke raames tehtavate Mittearvestatud. Ettepanek väga
toimingutega. Teeme ettepaneku: detailne, arvestama järgmistes
a) selgelt defineerida, et kesksete hankijate riigihangete tugiteenuste tööfaasides.
hulka kuuluksid ka hankelepingu täitmisega soetud tugiteenused,
nagu näiteks korraldatud / nõustatud riigihanke hankelepingu
täitmise projektijuhtimise teenus, mis võimaldaks kesksete hankijate
kompetentsi märksa paremini ära kasutada.
b) Selgelt defineerida, et keskse hankija riigihangete tugiteenuseks
loetaks hankelepingu täitmise kontrolli, tagamist ja hankelepingu
projektijuhtimise teenust, isegi kui see ei järgne keskse hankija
korraldatud riigihankele (st nimetatud teenuseid võib keskselt
hankijalt tellida ka ilma riigihanke korraldamise või nõustamiseta).
Regulatsioonide kehtestamisel tuleb tagada, et hankijatele ja pakkujatele Arvestatud osaliselt.
kohalduvad nõuded oleksid igas liikmesriigis täidetavad mõistliku pingutuse Seisukohtades on välja toodud, et
ja ajakuluga. Täna on erinevate tõendite taotlemine ja saamine liikmesriigiti Eesti ei toeta keskse EL-ülese
väga erineb, mistõttu oleks vajalik luua EL liikmesriikide ühine andmebaas, süsteemi (single-entry-point)
mis võimaldab saada riigihangetes vajalikke tõendeid ühetaolistel alustel loomist, kuna see dubleeriks
mistahes liikmesriigi äriühingu vm ettevõtja kohta (nt maksuandmed, olemasolevaid lahendusi. Selle
karistatuse andmed, sotsiaalkindlustusmaksete tasumine jm). asemel teeme ettepaneku luua
tehniline võimekus riiklike registrite
vaheliseks elektrooniliseks
andmevahetuseks
(koostalitlusvõime), et hankijad
saaksid vajalikke andmeid
(maksuandmeid, karistusregister
jne) kontrollida automaatselt otse
teise riigi süsteemist (nagu X-tee
lahendus), mitte ühest kesksest
suurandmebaasist.
Direktiivide järgi peab hankija põhjendama riigihanke osadeks jagamata Arvestatud osaliselt.
jätmist. Regulatsiooni eesmärgiks on võimaldada riigihangetel osaleda ka Seisukohtades ei ole konkreetset
VKE-del. Samas on teada, et nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on VKE-de ettepanekut kaotada ära kohustus
osakaal 99% kõikidest ettevõtetest, mistõttu ei ole võimalik hangete põhjendada riigihanke osadeks
korraldamisel VKE-de vajadusest mööda vaadata. Põhjendamiskohustuse jagamata jätmist. Toetatakse üldist
reeglite paindlikkuse suurendamist.
ära kaotamine ei seaks ohtu VKE-de võimalusi hangetel osaleda, kuid hoiaks
kokku hankijate aega.
Otsemaksete meede toob kaasa olukorra, kus hankija peaks olema Arvestatud.
vahendajaks kolmandate isikute vahelistest tsiviilõiguslikes suhetes ning
selle positiivne mõju on küsitav.
Riigi Tugiteenuste Üldisemas mõttes on riigihangete õigusloomes Euroopa suunalt suureks Arvestatud.
Keskus probleemiks nö sektoraalsed failid, milles kehtestatakse nõuded
riigihangetele. Esiteks on hankijatel raske järge pidada, millised nõuded
võivad osutuda kohustuslikeks ja teiseks ei suuda Euroopa Komisjon
erinevate direktoraatide vahel oma tööd piisavalt koordineerida, et
sektoraalsete failide vastu võtmisel oleks tagatud kooskõla riigihangete
direktiividega. See võib viia olukorrani, kus õigusaktid on omavahel
vastuolus: näiteks kehtestab sektoraalne fail mingi nõude täitmise, ent
direktiivi kohaselt oleks tegemist nö piirava tingimusega, mida kehtestada ei
tohigi.
Samasugune probleem on direktiivide ja standardvormidega. Arvestatud.
Standardvormidel on märgitud kohustuslikud ja vabatahtlikud väljad, mis
aga vahest direktiividega kokku ei sobi. Näiteks oleme Euroopa Kohtu
otsustest õppinud, et direktiivi kohaselt tuleb raamlepingute puhul riigihanke
alusdokumentidesse kohustuslikuna märkida raamlepingu eeldatav ja
maksimaalne maksumus (või maht või kogus), ent standardvormid seda ei
väljenda.
Põhjalikult tuleb üle vaadata direktiivide sätted, mis reguleerivad Arvestatud osaliselt. Eesti
segahankeid ning eeldatava maksumuse määramist. Näiteks: seisukohad keskenduvad
1) art 5 lg 3 teise lause kohaselt ei tohi üksikhanget jagada osadeks strateegilisematele teemadele.
eesmärgiga hoiduda kõrvale direktiivi kohaldamisest, välja arvatud Võtame ettepanekud arvesse
juhul, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Jätkuvalt on direktiivi täpsema sõnastamise
täiesti arusaamatu, kuidas üksikhanget käsitleda, sest kohtupraktika faasis.
ei ole antud küsimuses ühtne ning millised võiksid olla objektiivsed
põhjused, millal oleks õigustatud üksikhangete osadeks jagamine.
2) art 16 lg 4 toob sisse EL-i toimime lepingu art 346, kuigi just kaitse-
ja julgeolekuvaldkonna hangete teostamiseks, sh nimetatud art-s
toodud esemete hankimiseks, võeti 2009. aastal vastu kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna direktiiv.
Art 14 on mõistetamatu – selle kohaselt kuuluvad direktiivi Arvestatud.
kohaldamisalasse üksnes sättes nimetatud CPV koodidega teadus- ja
arendusteenused ning kõik teised teadus- ja arendusteenused on direktiivi
kohaldamisalast väljast – samal ajal on Euroopa Komisjon andnud
direktiivide ülevõtmise protsessis sättele vastupidise tõlgenduse.
Võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses on arusaamatu, mil määral Arvestatud osaliselt. Seisukohad ei
peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama teavet tehniliste kirjelduste ja sisalda spetsiifiliselt võistleva
hindamiskriteeriumide kohta. Kuivõrd mõlema menetluse puhul on hankija dialoogi tehniliste kirjelduste ja
suuteline vaid sõnastama oma lõppeesmärgi või vajadused ja lahendused, hindamiskriteeriumide määramise
mida hankija asub hindama, selguvad alles menetluse käigus, ei ole teemat. Samuti ei ole seisukohtades
realistlik, et tehnilised kirjeldused ja hindamiskriteeriumid oleksid kindlaks detailselt lahti kirjutatud probleemi
määratavad hankemenetluse alguses. riigihangete tingimuste
kindlaksmääramise kohta
hankemenetluse alguses.
Seisukohad räägivad üldisest
menetluse lihtsustamisest.
Samamoodi leiame, et ka dünaamilises hankesüsteemis ei peaks tehnilised Arvestatud osaliselt. Sisend on
kirjeldused olema sama täpsed kui nö tavamenetlustes, vaid võiksid olla Eesti seisukohtades kaetud
antud üldise indikatsioonina. Selleks, et otsustada, kas liituda dünaamilise üldisemalt.
hankesüsteemiga, ei ole ettevõtjal vaja täpset tehnilist kirjeldust ning see
võib selguda alles seotud hankes.
Arvestatud.
Dünaamilise hankesüsteemi pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg (art 34
lg 2 p b) on liiga pikk ja see pärsib selle vahendi kasutamist oluliselt. Sageli
on dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavad väikesemahulised ning 10
päeva pakkumuste esitamiseks on selgelt ülepaisutatud.
Raamlepingute puhul on arusaamatu, miks art 33 p-s b sätestatud võimalus Arvestatud osaliselt. Kuigi
sõlmida hankelepingud osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt seisukohtades räägitakse üldiselt
minikonkursi alusel, on lubatud üksnes siis, kui raamlepingus on kehtestatud raamlepingute paindlikkuse
kõik asjaomaste ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade suurendamisest ja minikonkursi
tarnimise tingimused, ent mitte p-s a nimetatud juhul. Üldpõhimõtetega ei erisustest, ei lähe seisukohad nii
oleks vastuolus, kui raamlepingus oleksid osaliselt sätestatud kõik detailseks nagu on ettepanekus
asjaomased tingimused (näiteks 1 aastaks) ja osaliselt korraldataks alati kirjas. Võtame arvesse järgnevates
minikonkurss (näiteks raamlepingu kehtivuse aastatel 2-4). direktiivi muutmise faasides.
Sama art lg 5 p a on arusaamatu – Euroopa Komisjon on väljendanud, et Arvestatud osaliselt. Kuigi
läbirääkimised minikonkursil ei ole lubatud, ent samal ajal on direktiivis seisukohtades räägitakse üldiselt
sätestatud, et hankijal tuleb pakkujatega kirjalikult nõu pidada – mille üle läbirääkimiste pidamise võimaluste
selles faasis peaks hankija pakkujatega nõu pidama? laiendamisest avatud ja piiratud
menetlustes ning raamlepingu
paindlikkusest, ei käsitleta
konkreetselt menetluslike nüansse.
Võtame arvesse järgnevates
direktiivi muutmise faasides.
Elektrooniline oksjon peaks olema üles ehitatud selliselt, et selle kaudu, Arvestatud osaliselt.
eraldi välja arendatava liidesega oleks võimalik tellida ka pakkujate Seisukohtades ei ole käsitletud
olemasolevatest veebipoodidest. Praegusel kujul peab pakkuja selleks, et konkreetset ettepanekut luua liide
elektroonilisel oksjonil osaleda, tegema väga palju lisatööd selle asemel, et pakkujate veebipoodidega
saaks kasutada juba olemasolevat veebipoodi, mis omakorda pärsin selle elektroonilise oksjoni raames.
vahendi kasutamist. Elektrooniliste vahendite regulatsioon direktiivis on Seisukohad keskenduvad pigem
vananenud ja kohmakas. üldisele tehnoloogianeutraalsusele
ja andmevahetusele.
Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontrollimise puhul (art Arvestatud osaliselt.
60) peaks olema selgelt sätestatud, et kontroll võib põhineda ka üksnes Seisukohtades ei ole otsesõnu
pakkujate kinnitustel. Praegu on direktiivist võimalik kaheti aru saada, mis toetatud ettepanekut lubada
on viinud selleni, et erinevates liikmesriikides on erinevad regulatsioonid kontrolli ainult pakkujate kinnituste
ning sageli ei ole võimalik mõnest liikmesriigist pärit ettevõtja puhul saada põhjal. Selle asemel pakume
asjakohast teavet või tõendit, kuivõrd seal aktsepteeritakse ka üksnes lahendusena välja tehnilise
pakkujate kinnitusi ning tõendusmaterjali direktiivis sätestatud kujul üldse võimekuse loomist andmete
ei väljastatagi. automaatseks kontrollimiseks, mis
asendaks vajaduse paberil tõendite
ja kinnituste järele.
Kõrvaldamise aluste art 57 lg 1 viimase taande ja art 60 koosmõjus jääb Arvestatud osaliselt.
arusaamatuks, kuidas kontrollida pakkuja organitesse kuuluvaid füüsilisi Seisukohtades räägitakse üldiselt
isikuid siis, kui pakkuja on asutatud ja tegutseb ühes riigis, ent näiteks piiriülesest andmevahetusest ja
juhatuse liige on teise riigi kodanik või resident – millise riigi väljastatud tõendite kontrollimise
tõend on sellisel juhul asjakohane tõend füüsilise isiku kõrvaldamise aluste automatiseerimisest.
puudumise kontrollimiseks.
Lähtuvalt viimaste aastate jooksul kujunenud julgeolekuolukorrast võiks ka
klassikalises direktiivis sisalduda analoogselt võrgustikusektori direktiivi Arvestatud.
2014/25/EL art-ga 85, mis võimaldaks tagasi lükata kolmandatest riikidest
pärit kaupu sisaldavad pakkumused.
Rahandusministeerium suhtles enne direktiivide vastu võtmist Euroopa Arvestatud.
Komisjoniga tihedalt teemal, et direktiivi lisa 1 on vananenud ning selles
nimetatud paljusid asutusi enam ei eksisteeri, st ei eksisteerinud juba siis,
kui direktiivide vastuvõtmise protsess käis (näiteks Riigihangete Amet).
Ometigi võeti direktiiv vastu sellesama vananenud nimekirjaga. Järgmised
direktiivid võiks selles osas olla kaasajastatud infoga.
Siseministeerium Riigihanke korraldamisel peaks hankija põhirõhk olema eeskätt siiski enda Arvestatud.
vajaduse rahuldamisel mitte erinevate horisontaalsete poliitikate
elluviimisel.
Samuti leiame jätkuvalt, et ka klassikalise sektori direktiivi Arvestatud.
reguleerimisalasse kuuluvates riigihangetes tuleb suurendada paindlikkust ja
hankijatel võimalusi arvestada julgeoleku aspektidega, sh näiteks jätta teatud
riigihanke objektide puhul kõrvale sellised tooted, mille päritolu ei ole
piisavalt usaldusväärsest riigist.
/…/ tuleks ka: Arvestatud osaliselt. Eesti toetab
1. üle vaadata CPV koodid; direktiivide 2014/23/EL,
2. ühildada klassikaline ja KJ hangete direktiiv; ning 2014/24/EL ja 2014/25/EL
3. lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist selliselt, et julgeolekuhuve konsolideerimist, kuid kaitse- ja
oleks muutuvas julgeolekuolukorras võimalik kindlamalt kaitsta. julgeolekuvaldkonna direktiivi
(2009/81/EÜ) sellesse ei kaasata.
SMIT täiendav ootus on, et uutes direktiivides tuleks tervikuna:
1. paremini läbi mõelda „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“)
hankimine sh ühtlasi lihtsustada IKT litsentside hankimist.
IKT litsentside näol on tegemist litsentsi kasutusõiguse ostmisega (mis ei ole
„asi“ ega „teenus“), mille kasutamiseks on õiguste andjal kehtestatud
kindlad reeglid (nt EULAd).
Seega kujutab IKT-litsentside ostmine endast immateriaalse kasutusõiguse
omandamist tingimustel, mille määrab kindlaks õiguste omanik (nt EULA).
Need tingimused on turul üldjuhul mitte-läbiräägitavad. Samas kehtiva
direktiivi kohaselt käsitatakse selliste tingimuste lisamist „tingimusliku
pakkumusena“, mis omakorda suunab hankijad kasutama läbirääkimistega
menetlust, kuigi tegelik läbirääkimisruum ja vajadus puudub. See toov kaasa
ebaproportsionaalse ajakulu (kahe-etapiline menetlus), tarbetud
halduskulud, võimalikud tagasinõuded ning ei loo lisaväärtust ei hankijale
ega turule.
Lisaks eeltoodule omab litsentside andmise õigust alati õiguste valdaja, mis
muudab konkurentsiolukorra võrreldes tavapäraste hangetega olemuslikult
erinevaks ning toetab eriregulatsiooni vajadust.
Kehtivas direktiivis on lahendatud küll ühe pakkuja poole pöördumise
võimalus väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena, kuid see
lahendab vaid osa probleemist. Leiame, et IKT-litsentside eripära ei sobitu
tänaste direktiivi põhimõtetega. Seda enam, et litsentsid ei ole kehalised
esemed ehk asjad ega ka teenused, vaid pigem õigused ja muud hüved, mis
võivad olla õiguse objektiks.
Kehtivas direktiivis ei ole meie hinnangul eeltoodud eripäradega piisavalt
arvestatud, mis põhjustab liikmesriikides ebamõistlikku halduskoormust,
õiguslikku ebakindlust ning viivitusi kriitiliste teenuste pakkumisel
kodanikele.
Litsentside ostmist tuleks käsitada erimenetlusena või isegi erandina,
sarnaselt eriteenustele või KJ valdkonna lihtsustatud korras tellitavatele
teenustele või kinnisvara õigusele.
Võimalikud lahendused eelmainitud kitsaskohtadele:
1. Lisada direktiividesse eraldi õiguslik kategooria „õiguste“,
„immateriaalse kasutusõiguse“ või „litsentside“ hankimiseks.
Direktiivides tuleks sätestada eraldi hankeliik, mis hõlmab nii:
- tarkvara kasutusõigusi,
- pilveteenuste litsentse,
- muid immateriaalseid õigusi ja kasutusõigusi, mis ei ole „asjad“ ega
„teenused“ direktiivide traditsioonilises tähenduses.
Uus kategooria võimaldaks kohaldada nende eripärast lähtuvat,
turuloogikaga kooskõlas olevat menetlust.
2. Sätte lisamine, et standardseid litsentsitingimusi (EULA jms) ei
käsitleta pakkumuse tingimuslikkusena või tingimuste muutmisena
Direktiivi tuleks täpsustada, et:
- standardseid ja mitte-läbiräägitavaid (litsentsi)tingimusi ei loeta
pakkumuse täiendavaks tingimusteks;
- nende olemasolu ei tohi muuta pakkumust automaatselt
tingimuslikuks ega välistada pakkumust avatud menetluses;
- välistada kohustus pidada läbirääkimisi olukordades, kus
(litsentsi)tingimused ei kuulu muutmisele.
See muudatus väldiks olukorda, kus hankijad on sunnitud kasutama
põhjendamatult läbirääkimistega menetlust.
3. Võimaldada IKT-litsentside hankimiseks lihtsustatud või
erimenetlus
Selle lahendusettepaneku raames võiks luua litsentside hankimise jaoks ühe-
etapilise lihtsustatud menetluse, analoogne eriteenuste või KJ direktiivi
lihtsustatud korras tellitavate teenustega või lisada need eeltoodud teenuste
loetellu.
See muudatus vähendaks halduskoormust ja kiirendaks litsentside
kasutuselevõttu ja teenuste toimimist.
Kokkuvõtvalt, on SMIT ettepanekud järgmised:
- Vaadata üle CPV-koodide süsteem, et tagada selle paremini toimiv
vastavus turu ja hankevajadustega. Koodid on läbivalt iganenud ning
nende detailsuse aste erinev. Samuti tuleks üle vaadata tarkvara
litsentside kood (asi või teenus).
- Ühildada klassikalise ja kaitse- ning julgeolekuvaldkonna hangete
direktiivid, et vähendada paralleelsust, erinevusi ja
tõlgendamisprobleeme.
- Lihtsustada julgeolekuhangete läbiviimist, võimaldades
paindlikumaid lahendusi muutuvas julgeolekuolukorras riigi
julgeolekuhuvide kaitseks.
- Reguleerida selgemalt „õiguste“ (mis ei ole „asi“ ega „teenus“)
ostmist, mis ei sobitu hästi kehtiva direktiivi mõistete raamistikku.
- Lihtsustada (tarkvara)litsentside hankimist, arvestades nende
olemuslikku eripära.
Aktsiaselts Tallinna Direktiivide muutmise osas tagasiside on eelkõige selles osas, et riigihanke Arvestatud.
Lennujaam korraldamise protsess peaks olema paindlikum, kui see hetkel on eelkõige
(Kliimaministeeriumi EL Teataja vaatest, st rahvusvahelise hankega seotud tegevused võtavad
kaudu) liiga kaua aega, näiteks tuleks kasutusele võtta efektiivsemaid
infotehnoloogilisi vahendeid, et ei peaks ootama hanke avaldamist EL
Teatajas 3 päeva. Välismaiste pakkujate puhul on tihti ka erinevate hankes
kohustuslike tõendite väljastamise protsess väga bürokraatlik, kuna osades
riikides väljastatakse tõendid jätkuvalt paberkandjal ning ajaliselt võtab see
ka mitu nädalat, mis omakorda venitab hankeprotsessi ebamõistlikult pikaks.
Samuti peaks riigihanke korraldamise protsess olema paindlikum ja Arvestatud.
võimaldama hankijal endal rohkem protsessi kulgu kujundada vastavalt
korraldatavale hankele ning hanke esemele, näiteks rohkem võimalusi
läbirääkimisteks jms.
Keskkonnahoidlike nõuete osas tuleks jääda mõistlikkuse piiridesse, kuna Arvestatud.
EL siseselt on riikide tasemed antud teema osas väga erinevad, näiteks
Taanis ollakse kõigis tegevustes nii hankija kui ka pakkuja poolt väga
keskkonnahoidlikud aga Eestis ei ole see veel nii levinud ning Eestis teevad
nõuded hanke tulemuse alati kallimaks ning üldiselt on Eesti hankija ka
pigem hinnatundlik.
Direktiivide ülevaatamise eesmärk ja tulemus peaks olema paindlikum ning Arvestatud.
efektiivsem hankemenetlus, mis tagaks hankijale parima tulemuse ning ei
koormaks ebamõistliku bürokraatiaga pakkujat ja hankijat.
Transpordiamet Meie peamine seisukoht ja ootused ELi riigihanke raamistikust on, et Arvestatud.
(Kliimaministeeriumi vähendataks halduskoormust ning toimuks täielik digitaliseerimine ja
kaudu) andmete taaskasutus – s.t et üks kord esitatud andmeid (nt kvalifikatsiooni-
ja kõrvaldamise alused) ei peaks pakkuja ega hankija igas hankes uuesti
koguma.
Samuti, et oleks rohkem paindlikkust, s.t et direktiiv peaks andma selge Arvestatud.
raami, kuid võimaldama liikmesriikidel ja hankijatel menetluse detailid
riskipõhiselt ja proportsionaalselt kujundada (nt pöördmenetlused,
riskipõhine kontroll). Reeglid peaksid eelkõige toetama parima kvaliteedi ja
hinna suhte saavutamist, mitte üksnes formaalset menetlusõigsust.
Läbirääkimised peaksid olema lubatud laialdasemalt, sh tüüpolukordades, Arvestatud.
kus hankija ostab keerukaid teenuseid või töid.
Direktiiv peaks selgelt lubama „täieliku pöördmenetluse“ loogikat, s.t Arvestatud.
põhjalik kontroll eelkõige parima pakkumuse suhtes, mitte kõigi osas. See
vähendaks ilmselgelt halduskoormust, kiirendaks otsuseid ja võimaldaks ka
ressurssi suunata riskantsemate või suurema mõjuga hangete kontrolli.
Direktiiv peaks lubama ehitushangetes riskipõhist lähenemist alltöövõtjate Arvestatud osaliselt. Täpsemad
kontrollile. menetluslikud nüansid võtame
arvesse järgnevates direktiivide
muutmise faasides.
Kontsessiooni eristamine tavaliselt teenuse- või töövõtulepingust peab Arvestatud osaliselt. Täpsemad
olema paremini mõistetav, sh juhis, milline risk peaks reaalselt üle minema. menetluslikud nüansid võtame
Direktiiv võiks anda ka selgemaid suuniseid nende lepingu muutmise, arvesse järgnevates direktiivide
lõpetamise ja tulemuste mõõtmise kohta kontsessioonides. Seda eriti muutmise faasides.
pikaajaliste lepingute puhul.
Toetame EL-i ülese digitaalse turu loomist mitme ühilduva platvormi Arvestatud osaliselt.
mudeliga, kuid see ei asendaks ilmtingimata riiklikke süsteeme. Seisukohtades ei ole eraldi välja
Funktsioonid, mida e-hankesüsteem võiks sisaldada: toodud ettepanekut tagada lihtne
- Täielik e-hanke tsükkel (teated, dokumendid, küsimused, juurdepääs vaidlustusotsustele.
pakkumused, otsused, lepingute teave jm);
- Standardiseeritud andmeväljad keskkonnahoidlike, sotsiaalsete,
innovatsiooni ja/või „Made in Europe“ kriteeriumide kohta;
- Ligipääs kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise alust puudutavatele
tõenditele, sh EL-tasandil registrid;
- Ning samuti võiks olla lihtne juurdepääs vaidlustusotsustele
(läbipaistvus ja praktika koondamine).
Kolmandate riikide täielik välistamine peaks olema erandlik ja välistamist Arvestatud.
võiks siduda konkreetse julgeoleku- või vastastikuse turulepääsu
probleemiga (nt riigid, mis ei ava oma turgu EL-i pakkujatele). Pigem
eelistame vabatahtlikku ja selgelt põhjendatud välistamist, mitte ühtset
kohustuslikku keeldu.
„Made in Europe“ kriteeriumid peaksid olema selged, aga paindlikud ehk Arvestatud.
kui neid kasutatakse peaksid need olema läbipaistvad, kontrollitavad ja mitte
liigselt halduskoormust suurendavad (nt selged reeglid, milline osa
väärtusest peab olema EL-is loodud).
Toetame igal juhul keskkonnahoidlikke riigihangete täiendavat Arvestatud.
soodustamist ja seda mitte ainult deklaratiivsel tasandil. Kohustuslikud
miinimumid peaksid meie hinnangul toimima pigem astmeliselt ja
valikuliselt. Seega oleks need mõistlik kehtestada kohustuslikult vaid
nendele sektoritele, kus see on turu ja tehnoloogia seisukohalt realistlik ning
tagaks samuti konkurentsi.
Arvestada tuleks, et liiga ambitsioonikad ja ebarealistlikud rohenõuded
võivad vähendada konkurentsi ja suurendada hindasid, eriti väiksemates
liikmesriikides nagu seda on Eesti. Lisaks, et hankijate ja pakkujate
halduskoormus ei tohi kasvada ebaproportsionaalselt.
Toetame sotsiaalselt vastutustundliku riigihanke soodustamist ja leiame, et Arvestatud osaliselt.
direktiiv peaks selgelt ütlema, et konkreetse hankelepingu täitmiseks Seisukohtades tehakse ettepanek
vajalike töötajate sotsiaalsed tingimused (nt miinimumpalga, tööohutuse, „hankelepingu esemega seotuse
tööaja nõuded) on seostatavad hanke esemega. nõuet leevendada, et võimaldada
Riskina leiame ka, et ülemäärane kohustuslike sotsiaalsete kriteeriumite hankijatel hinnata ka ettevõtja kui
hulk võib muuta hanked väga keeruliseks ja vähendada piiriülest terviku panust /…/ sotsiaalsesse
konkurentsi ning seda just väiksemate pakkujate jaoks. sektorisse.“
Kokkuvõtvalt tuleks väärtuspõhiste hangete ja nö „Made in Europe“ Arvestatud.
eesmärgid meie hinnangul integreerida raamistikku sellisel viisil, mis oleks
proportsionaalne, turuga kooskõlas ning ei viiks omakorda liigse
halduskoormuse ega konkurentsi vähenemiseni, seda eriti väikestes
liikmesriikides ja ka väiksemate hangete puhul.
Muuta avalik sektori hankijale 2014/24 direktiivis dünaamilise Arvestatud.
hankesüsteemi (DHS) piiratud hankes oleks pakkumuste laekumise
miinimumtähtaeg vähemalt „5 päeva“ või alternatiivselt „mõistliku tähtaja,
mis ei või olla lühem kui 5 päeva“. Avaliku sektori hankijal võiks olla
samaväärne võimalus DHS-is määrata ise hanke objektist lähtuvalt
pakkumuste esitamise tähtaeg. Pakkujatel on alati õigus teha hankijale
ettepanek pakkumuste esitamise tähtaja pikendamiseks, kui hankija seatud
tähtaeg tundub ebamõistlik või põhjendamatult lühike.
Lisandunud seisukohad pärast 17.12.2025 toimunud Euroopa Liidu koordinatsioonikogu
Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
Välisministeerium Toetame samuti riigihanke lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist Arvestatud.
ning keskkonnahoidlikke riigihankeid.
Praktikas oleks vajalik, et üleminek keskkonnahoidlikumatele lahendustele Arvestatud. Lisatud seletuskirja
oleks realistlik ja majanduslik jätkusuutlik. Välisministeerium planeerib punkti 9.
näiteks järgmisel aastal sõidukite ostmist enam kui 23 riigis (sealhulgas
Araabia Ühendemiraatides, Keenias ja Ukrainas).
Sõidukite hankimisel välisesindustele kohaldub Clean Vehicle Directive’st
tulenev kohustus hankida perioodil 01.01.2026-31.12.2030 vähemalt 23%
kergsõidukitest nullheiteka sõidukitena (elektrisõidukid). See nõue kehtib
ministeeriumile sõltumata sellest, kas sõidukid hangitakse konsolideeritult
või eraldi asukohariikides. Absoluutse nullheite kohustuse laiendamine
sedavõrd geograafiliselt ja arengutasemelt erinevate turgudele tekitab
märkimisväärse halduskoormuse, sest turul puuduvad ettevõtted, kes saaksid
hankel osaleda, mis hõlmab suuremat osa maailmast.
Lisaks jäik lähenemine, et summeerida tuleks samaliigilised riigihanke Arvestatud, lisatud seletuskirja
esemed sõltumata riigi piiridest ja jurisdiktsioonidest, sealhulgas punkti 2.
arvestamata geograafilist ja juriidilist eraldatust, toob kaasa olukorra, kus
Välisministeeriumil ei ole võimalik kasutada diplomaatiliste esinduste jaoks
loodus RHS § 50 lg 3 erandit ja oleme sunnitud välja kuulutama avatud
hanke, teades, et pakkumusi ei ole võimalik esitada. Eeltoodule tuginedes
puudub summerimiskohustusel mõte olukorras, kus hankelepingu täitmine
leiab aset täiesti erinevates riikides, kus pakkujaskond ei ole sama ja selline
tõlgendamine ei kanna halduskoormuse vähendamise eesmärki. Turu mõttes
kergsõidukite müügiõigused on litsentseeritud ning seotud konkreetsete
riikide jurisdiktsiooniga.
Laiemalt ei tohiks EL liikmesriikide ja EL enda rahaga panustada Arvestatud, täiendatud seletuskirja
ülemääraselt kaubandusdefitsiidi süvendamisse ning sõltuvuste tekkimise punkti 6.
või süvendamisse, mida on võimalik kasutada majandusliku või poliitilise
survestamise vahendina.
Majandus- ja Näeme, et mingil määral toimub oma turu kaitsmine igal pool, aga küsimus Arvestatud, täiendatud seletuskirja
Kommunikatsiooni- on pigem selles, et kus on tasakaalupunkt. Pakkujate ringi kitsendamisel punkti 7.
ministeerium võivad Eesti/Euroopa tootjad saada senisega võrreldes suurema võimaluse
hangetel edukaks osalemiseks ning julgeolekuriske on võimalik vähendada.
Sellel on aga ka teine külg – kitsenduste seadmine tähendab üldjuhul ka
kõrgemaid hindasid. Läbivalgustusseadmete hanke näitel oli mitte-Hiina
taustaga ettevõtja pakkumus poolteist kord kallim. On väidetud, et praegu ei
ole selget alust, mille põhjal saaks hankelt teatud pakkujaid välistada, samas
on ka öeldud, et teoorias on ikka teatavad keerukamad võimalused selleks
olemas. Sellest vaatest on nö legaalse aluse loomine tervitatav, aga vaid
juhul, kui see jääb vastavalt seisukohale vabatahtlikuks võimaluseks.
Mõjude mõttes ei pruugi olla asi seadmete hinnas ainult, ka kättesaadavuses
– kui meil pole tööstust piisaval tasemel EL-is ja me teeme eelistuskohustuse
et sektor kasvaks, siis ta ei tule mahuga toime. Lisaks hinnatõusule ka
tarneraskused. Samuti võib selles protsessis kasvada halduskoormus seoses
regulatsioonidega. Näeme muuhulgas pikemas vaates, et Eesti kui avatud
majandusega riik võiks jääda pigem vabakaubanduse toetajaks.
Justiits- ja Me ei toeta üleeuroopalise digitaalse süsteemi loomist, kuna liikmesriikide Arvestatud, lisatud seletuskirja
Digiministeerium digivõimekuse tasemed on erinevad. Oleme ettevaatlikud idee suhtes ja ei punkti 5.
soovi, et võimalik Euroopa Liidu süsteem tähendaks meile tagasiminekut.
Teeme ettepaneku muuta direktiivi artikli 36 punktide 4 ja 5 sätteid, mis Arvestatud, täiendatud seletuskirja
käsitlevad elektroonilise kataloogi kasutamist mitme pakkujaga punkti 2.
raamlepingutes. Palume direktiivist jätta välja kohustus teavitada pakkujaid
eelnevalt oma kavatsusest koguda teavet juba esitatud elektroonilistest
kataloogidest. Kui siiski soovitakse see nõue säilitada, palume alternatiivina
lisada säte, et hankija võib sätestada riigihanke alusdokumentides
pakkujatele kohustuse elektrooniline kataloog pidevalt ajakohasena hoida.
Ettepanek põhineb asjaolul, et Eestis on elektrooniline kataloog üles ehitatud
eraldi keskkonnana, sisuliselt nagu veebipood, kuhu pakkujad oma
pakutavad tooted üles laevad, ning mis toimib lepingu täitmist hõlbustava
müügikeskkonnana. Keskse hankega liitunud hankijad logivad e-kataloogi
keskkonda sisse, valivad otsinguid kasutades endale sobivad tooted, laevad
need ostukorvi ning esitavad seejärel ostukorvi kaudu samas veebipoe
keskkonnas pakkujale tellimuse, lisades vajadusel veel infot tarneaadressi
või muude tingimuste kohta. Pakkuja saab keskkonnast teate tellimuse kohta
ning kinnitab selle omalt poolt või lükkab vajadusel tellimuse tagasi.
Lepingu täitmise käigus rakenduv ostuprotsess toimib nagu tavaline
veebipood, välja arvatud, et tootekataloogi sirvides ei ole toodete juures
kuvatud pakkuja nime ning hankija tooteid valides ei tea, missugune pakkuja
konkreetset toodet pakub.
Praegune artikli 36 regulatsioon arvestab olukorraga, kus üksik hankija
soovib hakata talle raamhanke pakkumuse koosseisus staatilistest (nt Excel,
pdf vms formaadis) tootenimekirjadest tooteid valima. Sellisel juhul võib
mitmeaastase raamlepingu puhul olla tõesti mõistlik pakkujaid eelnevalt
informeerida, et mitte tellida aegunud või vajadustele mittevastavaid tooteid.
Kuid sama regulatsioon ei ole kasutatav kohustusliku ega vabatahtliku
keskse hanke korral. Ei ole eluliselt reaalne ja mõeldav, et 160 hankijaga
keskses riigihankes saadaks iga hankija pakkujaile esmalt teavituse
kuupäeva ja kellaaja kohta, millal ta asub sellest veebipoena toimivast
elektroonilisest kataloogist endale sobivaid tooteid valima ja tellimist
esitama. See koormab asjatult nii hankijaid kui pakkujaid ning ei kanna
endas mitte mingit sisulist väärtust, olles vastupidiselt just takistavaks
teguriks ja põhjustades hankereeglite rikkumisi. Seetõttu ei ole meil keskse
hankija võimalik muidu head ja mugavat elektroonilise kataloogi lahendust
mitme pakkujaga raamlepingutes kasutada ning oleme sunnitud kasutama e-
kataloogi ainult ühe pakkujaga raamlepingutes, kus puudub ostu
sooritamisele eelneva teavituse tegemise kohustus.
Soovime kindlasti korraldada elektroonilise kataloogi hankeid mitme
pakkujaga raamlepingute sõlmimiseks, et pakkuda oluliselt suuremat
tootevalikut ja paindlikkust nii hankijatele ja pakkujatele ning mitte sulgeda
konkurents ja reserveerida suuremahulist mitmeid miljoneid maksvaid
raamlepinguid mitmeks aastaks ainult ühele pakkujale.
E-poena toimiva elektroonilise kataloogi puhul on ettevõtjate enda ärihuvi
hoida oma tootekataloogi pidevalt ajakohase ja konkurentsivõimelisena.
Soovimatud tellimused on ettevõtjatel võimalik tagasi lükata ning seeläbi on
nad kaitstud tellimuste eest, mida nad täita ei saa ega soovi.
Justiits- ja Täiendada seisukoha punkti 1.2. järgnevas sõnastuses: „Peame vajalikuks Arvestatud osaliselt. Esimene pool
Digiministeerium selgemaid juhiseid ka intellektuaalomandi õiguse reguleerimise kohta (nt lausest on jäetud seisukohtadesse.
(dokumentide jälituste sätestada võimalikud IO stsenaariumid), mis annaks pakkujatele Teine pool lausest on lisatud
järgi) kindlustunde oma toodet või teenust edasi arendada ja võimalusel seletuskirja punkti 2, sest sõnastus
välisturgudele laieneda.“
on spetsiifiline riigihangete
seisukohtade kontekstis.
Täiendada seisukoha punkti 1.3. pärast lauseosa „tagades seeläbi menetluste Mittearvestatud. Seoses sellega, et
efektiivsuse“ lauseosaga „ja toetaks võimaluste piires seatud eesmärkide antud kontekstis pole konkreetseid
täitmist.“ eesmärke seatud, jääb
arusaamatuks, mis eesmärke silmas
peetakse.
Muuta seisukoha punkti 1.7. lauseosa „pidades seda oluliseks strateegilise Mittearvestatud. Seoses eelnevate
autonoomia ja julgeoleku tagamisel“ lauseosaks „pidades seda oluliseks juhistega piirata Euroopa eelistamist
majandusjulgeoleku tagamisel.“ vaid julgeolekuriski ja kriitiliste
sõltuvuse vähendamiseks, jätame
muutmata.
Täiendada seisukoha punkti 1.8. lauseosaga „, kuid omaette eesmärgiks ei Arvestatud osaliselt. Lause lisatud
tohiks olla valiku tegemine vaid madalaima hinna alusel.“ seletuskirja punkti 1.9.
Täiendada seisukoha punkti 1.10. lausega „Innovatsioonipartnerlus peaks Mittearvestatud. Ettepanek jääb
tagama suurema paindlikkuse piiride ülese koostöö tegemisel, kus arusaamatuks. Nii nagu kõigi teiste
osapooltel on samalaadsed probleemid, mille lahendamiseks saavad menetlusliikidega riigihangete
mõlemad pooled panustada vastavate olemasolevate ressurssidega (nt ühel puhul on hankelepingu osapoolteks
poolel finantsvahendid, teisel poolel potentsiaalsed pakkujad). hankija ja (edukas) pakkuja.
Täiendada seletuskirja punkti 2 järgnevate lausetega: „DHS puhul sõnastuste Arvestatud osaliselt. Spetsiifiline
täpsustamine, milliseid töid ja teenuseid võib dünaamilise raames tellida, art ettepanek, mis osaliselt on kehtivas
34 p 1 – „Üldkasutatavate toodete puhul“ – Õigusselgus vajalik arvestades, direktiivis reguleeritud.
et ei ole keelatud ka teenused ja ehitustööd. Lisaks oluline ka dünaamilise Direktiiv 2014/24/EL inglisekeelses
hankesüsteemi piiratud hankemenetluse raames alusdokumentide versioonis mainib läbivalt
täpsustamise küsimus – milliseid dokumente tohib täpsustada? dünaamilise hankesüsteemi
kontekstis „products, works or
services“, seega ei ole teenused ja
ehitustööd keelatud.
Direktiivi põhjenduspunktid avavad
mõnevõrra ka üldkasutatavate
toodete kontseptsiooni, kuid
nõustume, et vajalik on selgem
lähenemine. Seega täiendasime
seletuskirja punkti 2 ning võtame
arvesse direktiivide sõnastuse
faasis.
Täiendada seletuskirja punkti 2 järgnevate lausetega: „Tuleks tähtajad üle Arvestatud osaliselt. Direktiivis on
vaadata selliselt, et oleks võimalik seada pikemad tähtajad. Samuti tuleks ette nähtud, et erandjuhtudel võib
luua reeglid, millega määratakse, millistel juhtudel on võimalik tähtaega raamlepingu kestvus olla pikem kui
pikendada ja millistel erijuhtudel olla seatud tähtajast veelgi pikem tähtaeg. 4 aastat. Direktiivi
Kehtiva direktiivi kohaselt tuleks selgitada mõistet „nõuetekohaselt põhjenduspunktides on selgitatud,
põhjendatud erandjuhud“ mis juhtudel võib kestvus pikem
olla.
Täiendasime seletuskirja punkti 2
üldisemalt ning võtame arvesse
direktiivide sõnastuse faasis.
Täiendada seletuskirja punkti 3 järgnevalt: „Ühtlasi leiame, et tuleks üle Mittearvestatud. Sama on
vaadata julgeoleku küsimus ka riskide seisukohalt. Küsimus seisneb kirjeldatud seletuskirja punktis 6.
julgeoleku riskides, näiteks, kuidas riigihangetest tõrjuda kolmandate riikide Püüame vältida kordusi.
pakkujad. Liikmesriikidel on erinevad seisukohad. Tuleks tagada, et oleks
võimalik välistada riigihangetes kolmandate riikide päritolu juriidiliste
isikute teenuseid ja tooteid liikmesriikide turgudel. Probleem seisneb ka
selles, et juriidiline isik võib asuda mistahes liikmesriigis, kuid tegeliku
kasusaaja võib ka olla kolmandate riikide või nendega seotud juriidiline või
füüsiline isik.“
Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab nn Made in Europe põhimõtte lähenemist Arvestatud. Täiendatud
riigihangetes vastavalt järgmise perioodi MFFi Eesti seisukohtadele – teatud seletuskirja punkti 6.
sektorites on see vajalik, eelkõige strateegiliste sõltuvuste vähendamise ja
julgeolekuriskide kaalutlustel. EL toodete/teenuste/pakkujate eelistamist
peame vajalikuks näiteks merendussektoris ning laiapindselt kriitilise
taristuga seotud aspektides, sh ka ühisveevärgi valdkonnas, kus on kasutusel
kaugloetavad veearvestid, millel on sees kaugsidekonvertorid, mis
omakorda on häkitavad. Lisaks on KLIMi vaatest oluline Euroopa
toodete/teenuste ja pakkujate eelistamiseks: hoonete ehitus ja teedeehitus;
mööbel; tekstiilid ja tööriided; maanteesõidukid; energia tootmine; paber;
puhastustooted ja -teenused. St prioriteet peaks olema suunatud
valdkondadesse, kus on suur keskkonnamõju kogu elutsükli vältel ja oluline
turumaht sh (eelarvelises mõttes) – sellistel juhtudel saaks edendada ELis
tööstust ja keskkonnaeesmärkide poole liikumist efektiivselt samal ajal.
Samuti, kuna ELi prioriteet on ringmajanduse edendamine (nt on see toodud
esile Ülemkogu strateegilistes suunistes), siis ringlussevõetud materjali
tarbeks tuleks riigihangetes eelistada Elis toodetud teisest tooret.
Prioriteetseid valdkondi on tervitatav sellest vaatest määrata ümber vastavalt
turu ja tehnoloogia arengule. Made in Europe põhimõte tooks kasu läheduse
printsiibi alusel – väiksem keskkonnakoormus transpordilt ja selgem tagatus
vastavusele Euroopa nõuetele – kui ka Euroopa majanduse
konkurentsivõime tugevdamiseks, arvestades odavate kolmandate riikide
importide negatiivset mõju Euroopa ettevõtlusele. Samas tuleks vältida
olukorda, kus EL turule jäävad sektorites vaid monopoolsed kõrge hinnaga
pakkujat, selmet lubada EL partneriikide pakkujaid samuti hangetes osaleda.
Tervitame laiemat arutelu Eesti horisontaalse positsiooni üle teema kohta.
Keskkonnahoidlike hangete põhimõtete integreerimine riigihangetes on Arvestatud. Täiendatud
ühtlasi tõhus vahend ringmajanduse edendamiseks ja turu suunamiseks seletuskirja punktis 9.
jätkusuutlikele lahendustele. Riigihangetes tuleb eelistada lahendusi, mis on
pika kasutuseaga, parandatavad ning valmistatud ringsetest materjalidest,
tagades samal ajal vähese keskkonnajälje. Leiame, et keskkonnahoidlike
hangete rakendamine peaks EL tasandil olema suuremal määral kasutuses
või rohkemates valdkondades kohustuslik, kuna vabatahtlik lähenemine ei
ole seni taganud soovitud mõju ega laialdast kasutuselevõttu. Üheks
eelduseks on ELi impordisõltuvuse vähendamine kohaliku ja teisese toorme
eelistamise kaudu hangetes. Tänane praktika näitab, et riigihanked ei
panusta süsteemselt ringmajanduse eesmärkide saavutamisse ning üksikud
edulood on pigem erandid, mis põhinevad asutuste erakorralisel pingutusel.
Hanketegevuse kaudu on võimalik kujundada nõudlust, mis toetab
sõltumatust esmasest toorainest, suurendab teisese toorme kasutust ning
aitab sellega piirata jäätmeteket. Eelkõige tuleb soodustada selliste
pakkujate eelistamist, kes täidavad laiendatud tootjavastutuse nõudeid. See
on oluline näiteks patareide ja akude, elektroonika- ja IT-seadmete (sh
päikesepaneelide), sõidukite ning tulevikus tekstiilide ja tööriiete sektoris.
Laiendatud tootjavastutuse nõuded on võimalik näiteks integreerida
tehnilistesse kirjeldustesse. Hindamiskriteeriumitesse või hankelepingu
täitmise tingimustesse ning tagada tuleks neid toetavate juhendmaterjalide
olemasolu.
Laiemalt on kujunenud EL-üleseks probleemiks asjaolu, et riigihangete Arvestatud. Lisatud seletuskirja
direktiivi ei ole kooskõlas teiste poliitikavahenditega ega soodusta punktis 9
keskkonnahoidlike ja innovatsioonihangete kasutamist. Praktikas on
endiselt lihtsaim kasutada madalaima hinnaga hankemenetlust, mis ei toeta
strateegilisi ega kestlikke eesmärke. Samuti näitab rikkumiste esinemine, et
kehtiv õigusraamistik on liialt keerukas ka hankijatele, mis omakorda
kinnitab vajadust senisest selgema ja lihtsama süsteemi järele. Palume
kaaluda ka EL tasemel ettepaneku tegemist, et avaliku sektori
hankeraamistik võiks anda eelise neile, kes täidavad kestlikkuse nõudeid.
See tagaks, et tarnijad käsitlevad süstemaatiliselt keskkonna- ja sotsiaalseid
ja juhtimisega seotud mõjusid, vähendades pikaajalisi riske ning parandades
avalike teenuste kvaliteeti ja kestlikkust. See stimuleeriks ka innovatsiooni
ja konkurentsivõimet, eelistades ettevõtteid, kes investeerivad puhtamatesse
tehnoloogiatesse, vastutustundlikesse tööpraktikatesse ja läbipaistvasse
juhtimisse.
Riigikantselei
[email protected] Meie 06.01.2026 nr 1.1-27/41-1
Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni avaliku konsultatsiooni
“ELi riigihanke-eeskirjad -
läbivaatamine” jaoks
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu “Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni avaliku konsultatsiooni “ELi riigihanke-eeskirjad - läbivaatamine”” jaoks.
Avaliku kaasamise ehk Euroopa Komisjoni küsimustikule vastamise tähtaeg on 26. jaanuar
2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. Eesti koondseisukohad koos seletuskirjaga;
2. Protokollilise otsuse eelnõu;
3. Eesti vastused küsimustikule;
4. Kaasamise tabel
Anna Poots 5885 1313
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
SELETUSKIRI
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon (küsimustik) „EL riigihanke-eeskirjad –
läbivaatamine“
Ülevaade ja eesmärk
Euroopa Komisjon algatas 3. novembril 2025 avaliku konsultatsiooni, millega soovitakse
koguda tagasisidet EL-i riigihanke direktiivide (direktiivid 2014/23/EL1, 2014/24/EL2 ja
2014/25/EL3) ja reeglite muudatuste mõjude kohta ning töötada välja võimalikud lahendused.
Avaliku konsultatsiooniga uuritakse erinevaid riigihanke direktiivide muudatuste lahenduste
valikuid ja nende võimalikku mõju, sealjuures kogutakse andmeid konkreetsete teemade kohta
nagu Euroopa eelistamine, riigihangete digitaliseerimine, keskkonnahoidlikud riigihanked,
innovatsioonihanked jt.
Avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik asjaomased sidusrühmad (sh avaliku
sektori asutused, üksikisikud, ettevõtjad) saaksid esitada oma seisukohad, andmed ja
kogemused seoses riigihangetega ühtsel turul. Konsultatsiooniga soovitakse anda
sidusrühmadele võimalus kaasa rääkida erinevate lahenduste võimalike mõjude osas.
Riigihanke direktiivide läbivaatamine on päevakorras eelkõige valdkonna suure majandusliku
mõju tõttu, kuna riigihanked moodustavad umbes 15% EL-i sisekoguproduktist ehk 2,6 triljonit
eurot aastas, pakkudes seeläbi tohutut potentsiaali strateegiliste investeeringute suunamiseks.
Vajadus direktiivide muutmise järele tuleneb asjaolust, et 2014. aasta direktiivide eesmärgid
on saavutatud vaid osaliselt: õigusraamistik on muutunud keerukamaks, menetlused on pikad
ja vähepaindlikud ning soovitud õigusselgust ei ole saavutatud. Lisaks on pärsitud endiselt
ettevõtjate piiriülene osalemine riigihangetes.
Kehtivad reeglid ei toeta piisavalt ka EL-i laiemaid strateegilisi eesmärke, nagu innovatsioon
ning rohe- ja sotsiaalpoliitika, vaja on tugevdada EL konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja
majandusjulgeolekut, vähendades ühtlasi sõltuvust kolmandatest riikidest. Samuti on vajalik
vähendada nii hankijate kui ka ettevõtjate halduskoormust ja suurendada süsteemi üldist
tõhusust.
Tulenevalt ülaltoodust on avaliku konsultatsiooni keskmes kolm peamist sammast:
1. Avaliku sektori investeeringute tõhustamine läbi menetluste lihtsustamise ja digitaalse
platvormi loomise;
2. Majandusjulgeoleku tugevdamine, mis hõlmab kriteeriumi Made in Europe
kasutuselevõttu strateegilistes sektorites;
3. Reeglite vastavusse viimine keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutuse ja
innovatsiooni edendamise eesmärkidega.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/El, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise
kohta. ELT L 94, 28.3.2014, pp. 1-64.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. ELT L 94, 28.3.2014, pp. 65-242.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-
, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2004/17/EÜ. ELT L 94.28.3.2014, pp. 243-374.
Direktiivi eelnõu valminime on kavandatud 2026. aasta teise kvartalisse. Avalikust
konsultatsioonist on oodatud osa võtma valitsusasutused, hankijad, tööstussektor (sh väikse ja
keskmise suurusega ettevõtted ning idufirmad), sotsiaalpartnerid, vabaühendused ning
akadeemilised ringkonnad.
Koostajad
Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna
riigihangete valdkonna juht Estella Põllu (
[email protected]), riigi osaluspoliitika ja
riigihangete osakonna nõunikud Anna Poots (
[email protected]) ja Madina Talu
(
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika
asekantsler Kaur Kajak.
Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud:
1. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud 19.06.2025
Vabariigi Valitsuse istungil)
„142. Riigihangete reegleid tuleb muuta selliselt, et hangete korraldamisel saaks põhjendatud
juhul piirata pakkujate ja pakutavate toodete ja teenuste ringi tulenevalt julgeolekuriskidest või
Euroopa strateegilise autonoomia kaalutlustest.“
2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks
kiidetud 04.12 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)
„3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu avatud strateegilist autonoomiat, mis aitab kaasa meie
konkurentsivõime kasvule. Eesti leiab, et Euroopa Liidu ettevõtete eelistamine taotlusvoorudes
peab olema hästi põhjendatud, vältima ühtse turu toimimise moonutusi ning olema suunatud
julgeolekuriskide ja/või strateegiliste sõltuvuste vähendamisele.“
3. Eesti seisukohad Euroopa innovatsioonimääruse avaliku konsultatsiooni kohta (heaks
kiidetud 18.09 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)
„1.7 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema
kasutamise võimaldamist, suunates nii ostujõudu riigihangete kaudu innovatsiooni toetamisse
ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning
saada referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik soodustaks ja
proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima.“
4. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse õigusakti avaliku konsultatsiooni kohta
(heaks kiidetud 23.10 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)
„1.9 Eesti toetab põhimõtet, et keskkonnahoidlikke riigihankeid tuleb suunata eelkõige
märkimisväärse turumahuga valdkondadesse, kus on suur keskkonnamõju kogu olelusringi
vältel. Riigihangetes tuleb eelistada lahendusi, millel on pikk kasutusiga ning mis on
parandatavad, ringseid materjale kasutavad ning väiksema keskkonnajalajäljega. Prioriteetsed
valdkonnad tuleks ajakohastada vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Lähtudes hanke
esemest ja eesmärgist, peab hankijal säilima õigus määrata, millisel viisil keskkonnahoidlike
riigihangete kriteeriume rakendatakse.“
5. Eesti seisukohad esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust käsitleva
määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud 22.05 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)
„1.3 Eesti toetab ravimite tarnekindluse suurendamiseks täiendavate hanketingimuste
seadmist, kuid soovime, et riigihangete läbiviimisel säiliks liikmesriigi õigus hankes kasutada
vaid hinnakriteeriumit, kui see on oluline hangetes konkurentsi säilitamiseks ja eelarve
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Õigusselguse huvides tuleb määruses täpsustada, et riigihangete
jaoks kavandatud eriregulatsioonid on erand riigihankedirektiivide suhtes, ning ühtlustada
tuleb riigihangetega seotud mõistete kasutamine.“
6. Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse tugevdamise rahastamisvahendi SAFE kohta
(heaks kiidetud 17.04 2025 Vabariigi Valitsuse istungil)
„6. Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on Euroopa
liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe. Eestile on oluline,
et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse koostööks samameelsete NATO
liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning võimaldaksid nendega ühishangete
läbiviimist.“
„7. Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja teenuseid
ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest riikidest. See on vajalik,
et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse õigeaegne kättesaadavus juhtudel, kui
Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt kiiresti täita.“
Lisaks on seisukohtade kujundamisel võetud arvesse 17.06.2025 Euroopa Komisjoni
volinikule Stéphane Séjourné saadetud pöördumine „Revision of Public Procurement rules“ ja
ministeeriumitele ja turuosalistele 05.11.2025 saadetud arvamuse andmise kirjale laekunud
vastused.
Riigihangete direktiivide ülevaatamisel lähtutakse läbivalt ülaltoodud seisukohtadest.
Laekunud vastustes väljendatud seisukohad rõhutavad toodete ja teenuste julgeolekuriskide ja
Euroopa strateegilise autonoomia tähtsust.
Taust
Euroopa Liidu riigihangete raamistik, mis koosneb direktiividest 2014/23/EL, 2014/24/EL ja
2014/25/EL, reformiti eesmärgiga luua ettevõtjatele aus, läbipaistev ja konkurentsivõimeline
ühtne turg ning parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust.
2014. aasta direktiivid on küll suurendanud läbipaistvust ja digitaalsete tööriistade kasutamist,
kuid strateegiliste hangete (eriti innovatsiooni ja sotsiaalsete kriteeriumide) kasutuselevõtt
liikmesriikides on olnud ebaühtlane ning konkurentsiolukord (sh pakkujate arv menetluse
kohta) ei ole paranenud oodatud mahus.
Seetõttu näeb Euroopa Komisjon ette riigihanke direktiivide lihtsustamise.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Eesti peab riigihangete direktiivide (direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja
2014/25/EL) uuendamisel oluliseks reeglite paindlikkuse suurendamist,
regulatsiooni detailsuse ning töö- ja halduskoormuse vähendamist. Eesti ei toeta
direktiivide asendamist määrusega. Eesti eelistab direktiivide konsolideerimist
üheks direktiiviks eesmärgiga olemasolev reeglistik lihtsustada.
Kehtivad riigihangete direktiivid on loonud toimiva raamistiku, kuid praktika näitab, et
riigihangete reeglid on muutunud ajas liiga detailseks ja paindumatuks, mis on kasvatanud nii
hankijate kui ka pakkujate töö- ja halduskoormust. Vaatamata riigihangete digitaliseerimisele
ei ole koormus vähenenud soovitud määral. Euroopa Komisjoni andmetel4 on üle
rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise kuluks hinnatud 43 200 eurot (2019-2024),
mis on suurem võrreldes 2008-2010 perioodiga (34 600 eurot). Kuigi võrdluses hankelepingu
maksumusega, protsentuaalselt kulud vähenesid 0,9%, on see võrdlemisi marginaalne muutus
arvestades 2014. aasta direktiivide eesmärkidega.
Eesti ei toeta direktiivide asendamist määrustega ega täiesti uue regulatsiooni loomist, vaid
olemasoleva süsteemi sihipärast lihtsustamist. Lihtsustamise ja paindlikkuse suurendamiseks
peame vajalikuks direktiivide konsolideerimist ja ühtlustamist. Hetkel kehtib kolm
eraldiseisvat direktiivi, mis tekitab killustatud ja dubleeriva õiguskeskkonna. Vajalik on
direktiivid konsolideerida üheks direktiiviks, et vähendada regulatsiooni mahtu, ühtlustada
reegleid, sh mõisteid ja suurendada õiguskindlust.
Eesmärk peab olema süsteem, kus hankijad jõuavad lepinguteni lihtsamini ja kiiremini, säästes
seeläbi maksumaksja raha ning tagades parema ligipääsu turule, eriti väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKE).
2. Eesti toetab riigihangete direktiivide sihipärast läbivaatamist eesmärgiga
suurendada hankijate kaalutlusõigust menetluste läbiviimisel ja lepingute
täitmisel, tagades seejuures läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Peame
otstarbekaks võimaldada laialdasemalt pakkumuste läbivaatamisel
pöördmenetluse kasutamist, läbirääkimiste pidamist ning paindlikkust
raamlepingute, hankelepingute muutmise ja dünaamiliste hankesüsteemide
rakendamisel. Samuti on oluline leevendada hankijate vahelise koostöö reegleid.
Peame vajalikuks selgemaid juhiseid ka intellektuaalomandi õiguse reguleerimise
kohta.
Menetlusreeglite paindlikkuse suurendamisel ja töökoormuse vähendamisel peame oluliseks
nn pöördmenetluse muutmist standardseks lahenduseks või vaikimisi valikuks. Riigihangete
direktiivides on sätestatud klassikaline menetlus, mis hõlmab järjestikuste etappidena pakkuja
kõrvaldamist ja kvalifitseerimist ning seejärel alles pakkumuse hindamist Praegune kohustus
kontrollida kõikide pakkujate kõrvaldamist ja kvalifitseerimist on ebaefektiivne ja ajakulukas,
mistõttu tuleks võimaldada esmalt hinnata pakkumusi ja seejärel kontrollida vaid eduka
pakkuja kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste puudumist ja pakkumuse kõikidele nõuetele
vastamist (ehk pöördmenetlus). Pöördmenetluse eesmärk on riigihanke menetluse
kiirendamine ning saavutatakse üksnes eduka pakkumuse pakkuja põhjaliku kontrollimise
4
Commission Staff Working Document. Evaluation of Directive 2014/23/EU on Concessions, Directive
2014/24/EU on Public Procurement and Directive 2014/25/EU on Utilities. SWD(2025) 333 final. Lk 50
kaudu. Riigihangete seaduse muutmise eelnõuga on kavas Eestis see menetluslik võte
kasutusele võtta juba praegu.
Lisaks peab läbirääkimiste pidamine olema lubatud laialdasemalt, sealhulgas avatud ja piiratud
hankemenetlustes, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, poolte ühised huvid ning vältida
olukordi, kus formaalsete vigade tõttu tuleb pakkumus tagasi lükata. See võimaldaks hankijatel
ja pakkujatel täpsustada pakkumuse sisu ja tingimusi operatiivselt, eriti olukordades, kus
tehnilised kirjeldused vajavad täpsustamist või turuolukord on muutlik. Oluline on seejuures
tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Praegu on läbirääkimised lubatud vaid spetsiifiliste
menetlusliikide puhul (nt konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus), mis on oma
olemuselt aeganõudvad ja mitme-etapilised.
Riigihanke vahendite ajakohastamisel tuleb üle vaadata dünaamiline hankesüsteem ja
raamlepingud. Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline paindlik süsteem, mis võimaldab
hankijal saada eriti suures valikus pakkumusi. See on pelgalt riigihanke vahend, mitte omaette
menetlusliik. Dünaamilise hankesüsteemi erisused on see, et süsteemiga liituda võivate
taotlejate hulka ei saa piirata ja pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui piiratud
hankemenetluses (30 päeva asemel 10 päeva). Sisuliselt on tegemist nö hankija enda
veebipoega.5 Direktiivi ülevaatamisel tuleks dünaamilise hankesüsteemi sätted muuta
selgemaks. Dünaamilist hankesüsteemi võiks saada kasutada laiemalt, mitte üksnes
valmistoodangu ostmiseks. Direktiivi põhjenduspunktidest tuleneb, et dünaamiline
hankesüsteem on kasutatav üksnes n-ö riiulitoodete soetamiseks, samas direktiivi artiklist
sellist piirangut ei tulene. Praegune dünaamilise hankesüsteemi 10-päevane pakkumuste
esitamise miinimumtähtaeg on väiksemamahuliste hangete puhul ebamõistlikult pikk ja pärsib
süsteemi kasutamist. Toetame miinimumtähtaegade lühendamist või võimalust anda hankijale
õigus määrata mõistlik tähtaeg ise.
Samuti peaks raamlepingute puhul olema lubatud esimese hankelepingu sõlmimine
samaaegselt raamlepinguga ilma täiendava minikonkursita, kui võitja on juba selge. Lisaks
vajab kaasajastamist elektroonilise kataloogi regulatsiooni mitme pakkujaga raamlepingutes.
Kohustus teavitada pakkujaid iga kord enne elektroonilisest kataloogist teabe kogumist on
ebamõistlik kui elektrooniline kataloog toimib dünaamilise veebipoena (ostukorvi süsteem).
Kesksete hangete puhul, kus on sadu hankijaid, muudab teavitamiskohustus mitme pakkujaga
raamlepingute kasutamise võimatuks ja sunnib piirama konkurentsi (eelistama ühte pakkujat).
Lahenduseks saab kaotada etteteatamise kohustuse või asendada see nõudega hoida kataloog
pidevalt ajakohasena.
Lepingute muutmise osas on vaja suuremat paindlikkust, et arvestada muutuvate majanduslike
olukordadega (nt inflatsioon, tooraine nappus) ja tehnoloogilise arenguga. Praegused piirangud
on liiga ranged – hankijad lõpetavad ennetähtaegselt lepinguid ja korraldavad uusi riigihankeid,
mis on ebamõistlik ressursikulu.
Samuti tuleb loobuda jäigast lähenemisest riigihanke eeldatava maksumuse määramisel
olukordades, kus hankelepingu täitmine toimub geograafiliselt ja jurisdiktsiooniliselt eraldatud
turgudel (nt välisesindused kolmandates riikides). Nõue summeerida samaliigilised ostud
sõltumata riigipiiridest sunnib hankijaid välja kuulutama rahvusvahelisi hankeid olukorras, kus
5
Dünaamilise hankesüsteemi kohta, vt lisaks riigihangete seaduse (RHS) § 32 ja seletuskiri riigihangete seaduse
eelnõu (450 SE) juurde, lk 8 ja 52.
puudub ühtne turg ja reaalne pakkujaskond. Selline kohustus on formaalne, ei täida konkurentsi
edendamise eesmärki ning suurendab põhjendamatult halduskoormust.
Hankijate vaheline koostöö on tegevus, kus avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks
olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks. Hankijate vahelise koostöö
konstruktsioon pärineb Euroopa Kohtu praktikast, kes otsustas, et teatavad hankelepingu
tunnustele vastavad lepingud peaksid jääma riigihankedirektiivide kohaldamisalast
väljapoole.6 Ehk teisisõnu, kui on täidetud erandi rakendamise tingimused, ei pea hankija
korraldama riigihanget, isegi kui sõlmitav leping vastab hankelepingu tunnustele.7 Paraku on
hankijatelt nõutav ühine eesmärk Euroopa kohtupraktikas sisustatud väga kitsalt ning seetõttu
valitseb õiguskindlusetus hankijate vahelise koostöö lubatavuse suhtes. Näiteks, ühise
eesmärgi kriteerium ei ole täidetud olukorras, kus üks hankija on pelgalt teenuse tellija ja teine
teenuse osutaja tasu eest. Hankijate vaheline koostöö eeldab koostöösse reaalset ühist
panustamist. Reeglites tuleks hankijate ühiste eesmärkide nõue ümber sõnastada või kaotada.
Seetõttu on takistatud riigi ja kohalike omavalitsustel mõistlik koostöö. Direktiivi tuleks muuta
nii, et hankijad saaksid paindlikumalt üksteisele teenuseid pakkuda ja ühiselt tegutseda, ilma
et takistuseks saaks liigselt detailsed nõuded.
Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on keskmine pakkumuste arv hankemenetluses langenud
(EL-i üleselt aastatel 2006-2010 5,4 pakkumust; 2017-2014 3,4 pakkumust)8. See viitab, et
keerulised ja aeganõudvad menetlused peletavad pakkujaid, eriti VKE-sid. Lihtsamad reeglid
aitaksid konkurentsi elavdada.
Intellektuaalomandi küsimuste selgem reguleerimine (nt sätestades võimalikud
intellektuaalomandi stsenaariumid) annaks pakkujatele kindlustunde oma toodet või teenust
edasi arendada ja võimalusel välisturgudele laiendada.
Kehtivad direktiivid keskenduvad pigem menetlusele (nt vorminõuded, tähtajad jne), mitte
riigihanke sisulisele tulemusele (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Eesti ettepanekud suunavad
tähelepanu tagasi tulemuslikkusele ja maksumaksja raha säästlikule kasutamisele.
3. Eesti toetab regulatsiooni täpsustamist viisil, mis arvestab paremini
infokommunikatsiooni tehnoloogia ja innovatsioonihangete eripäradega ning
jätab endiselt alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamise reeglid
liikmesriikide pädevusse, tagades seeläbi menetluste efektiivsuse.
Kehtiv riigihangete direktiiv ei arvesta piisavalt tänapäevaste infokommunikatsiooni
tehnoloogiate (IKT) lahenduste, muutunud julgeolekuolukorra ja innovatsiooni vajadusega.
Eesti leiab, et direktiive tuleb täpsustada ja ajakohastada, et vähendada õiguslikku ebakindlust
ja hankijate töökoormust ning tagada riigi strateegiliste huvide kaitse.
IKT-litsentside hankimine erineb olemuslikult tavapäraste asjade ostmisest. Tegemist on
immateriaalse kasutusõiguse omandamisega, mille tingimused (nt EULA) määrab õiguste
omanik ja need ei ole reeglina läbiräägitavad, eriti väikeriikide hankijatele. Kehtiva
regulatsiooni tõlgendamine, mis käsitleb neid tingimusi kui „tingimuslikke pakkumusi“,
sunnib hankijaid kasutama aeganõudvaid mitme-etapilisi menetlusi olukorras, kus sisuline
läbirääkimisruum puudub. See tekitab tarbetut töö- ja halduskoormust ning viivitusi kriitiliste
6
Hankijatevahelise koostöö kohta, vt lisaks seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) juurde, lk 34.
7
Ibid.
8
Ibid. Lk 24-25.
teenuste pakkumisel. Eesti teeb ettepanku võimaldada õiguste või litsentside hankimist
lihtsustatud korras. Samuti tuleb kaotada nõue lisada tehnilisse kirjeldusse märge „või
samaväärne“ olukordades, kus hangitakse spetsiifilist tarkvaralitsentsi, millele tehnilistel
põhjustel alternatiivi ei eksisteeri.
Innovaatiliste lahenduste hankimine, eriti iduettevõtetelt, on kehtivate menetlusreeglite (nt
innovatsioonipartnerlus) keerukuse tõttu raskendatud. Eesti toetab menetlusreeglite
ülevaatamist nii, et need võimaldaks hankida innovaatilisi lahendusi paindlikumalt ja väiksema
bürokraatiaga.
Eesti rõhutab, et alla rahvusvahelise piirmäära9 jäävate riigihangete reguleerimine peab jääma
liikmesriikide pädevusse. Piiriülene huvi nende riigihangete vastu on marginaalne ning EL
tasandi lisaregulatsioon tekitaks vaid tarbetut töö- ja halduskoormust, arvestamata kohalikke
eripärasid ja turuolukorda.
4. Eesti toetab eristust, kus riigihanke menetlusreeglid („kuidas osta“) on koondatud
riigihangete direktiivi, vältimaks vastuolulisi erinõudeid ja õiguslikku
ebakindlust. Sektoraalsetes õigusaktides peaksid sisalduma vaid valdkondlikud
eesmärgid („mida osta“) ning tuleb tagada, et sektoraalsed õigusaktid oleks
kooskõlas riigihangete põhimõtetega ja ei loodaks paralleelseid menetlusreegleid.
Riigihangete õigusmaastik on muutunud ülemäära keeruliseks ja killustatuks seoses nn
sektoraalsete õigusaktide10 (nt nullnetotööstuse määrus11, patareide määrus12,
välissubsiidiumite määrus13, raadamise määrus14 jne) lisandumisega, mis kehtestavad
spetsiifilisi hankenõudeid. See tekitab olukorra, kus hankijatel on keeruline orienteeruda
kohustuslikes nõuetes ning tekivad vastuolud riigihangete direktiivide üldpõhimõtetega. 2025.
aasta novembriks oli vastu võetud 33 valdkondlikku määrust, 22 valdkondlikku direktiivi ja 3
9
Alates 1. jaanuar 2026 on rahvusvahelised piirmäärad järgnevad:
1. Klassikaline sektor
- Asjad ja teenused ning ideekonkurssid: riik või riigiasutus – 140 000 eurot; teised – 216 000 eurot;
- Ehitustööd ning teenuste, sotsiaalteenuste, eriteenuste ja ehitustööde kontsessioon – 5 404 000 eurot
- Sotsiaal- ja eriteenused – 750 000 eurot.
2. Võrgustiku sektor
- Asjad ja teenused ning ideekonkurssid – 432 000 eurot;
- Ehitustööd ning teenuste, sotsiaalteenuste, eriteenuste ja ehitustööde kontsessioon – 5 404 000 eurot
- Sotsiaal- ja eriteenused – 1 000 000 eurot.
3. Kaitse- ja julgeoleku sektor
- Asjad ja teenused kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning lihtsustatud korras tellitavad teenused kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas – 432 000 eurot;
- Ehitustööd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas 5 404 000 eurot.
10
Valdkonnaspetsiifilised nõuded riigihangetest tulenevad nn sektoraalfailidest ehk valdkondlikest õigusaktidest,
mis sisaldavad riigihangete alaseid sätteid.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1735, 13. juuni 2024, millega kehtestatakse meetmete
raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL)
2018/1724. ELT L 2024/1735, 28.6.2024.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning
patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ. ELT L 191, 28.7.2023, pp. 1-117.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, 14. detsember 2022, mis käsitleb siseturgu
moonutavaid välisriigi subsiidiume. ELT L 330, 23.12.2022, lk 1-45.
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, 31. mai 2023, milles käsitletakse teatavate raadamise
ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.
rakendusakti, mis sisaldavad riigihankealaseid sätteid. Lisaks on hetkel menetluses 14 ja
kavandatakse 8 valdkondlikku akti.
Eesti leiab, et tuleb selgelt eristada menetlusreegleid („kuidas osta“) ja valdkondlikke eesmärke
(„mida osta“). Kõik menetlust, alusdokumente, pakkujate kvalifitseerimist ja kõrvaldamist
puudutavad sätted peavad sisalduma ühtses riigihangete üldraamistikus (direktiivis).
Sektoraalsetesse õigusaktidesse peaksid jääma vaid spetsiifilised tehnilised kriteeriumid ja/või
sihttasemed, ilma et need looksid paralleelseid menetlusreegleid või uusi kõrvaldamise aluseid,
mis ei ole kooskõlas riigihangete direktiiviga.
Praegune praktika, kus iga uus algatus sisaldab uusi mõisteid ja reegleid, tekitab õiguslikku
ebakindlust. Näiteks selliste mõistete nagu „innovatsioon“ või „elutsükkel“ sisustamisel
esinevad lahknevused riigihangete regulatsioonide üleselt.15 Samuti on probleemiks uute
kõrvaldamise aluste (nt raadamise määrus) lisamine sektoraalfailidesse viisil, mis ei arvesta
direktiivi artiklis 57 sätestatud põhimõtteid, nagu heastamine („self-cleaning“) ja sellega
seotud menetlustähtajad.
Reeglite paljusus ja kohatine vastuolulisus vähendab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet
globaalsel turul (võrreldes USA ja Hiinaga) ning teeb riigihangetes osalemise ettevõtjatele, eriti
VKE-dele, ebamõistlikult keeruliseks.16
Eesti eelistab kehtivate sektoraalsete aktide ülevaatamist riigihangete põhimõtetega kooskõla
osas. Kehtivad sektoraalsed aktid tuleb ühtlustada riigihangete menetlusreeglitega
Eesti toetab mallipõhist lähenemist uute sektoraalfailide väljatöötamisel. See tähendab
standardiseeritud sätete kasutamist, mis tagavad, et uued nõuded on kooskõlas riigihangete
direktiivide mõistete ja põhimõtetega. Samuti peame vajalikuks direktiivi artikli 18 lõike 2
(keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavad kohustused) sisu ja rakendamise
täpsustamist, et see toimiks tõhusa üldregulatsioonina, vähendades vajadust detailsete
erireeglite järele igas uues õigusaktis.
5. Eesti eelistab olemasolevate riiklike riigihangete elektrooniliste platvormide ja
nende omavahelise koostalitlusvõime edasiarendamist. Direktiive tuleb muuta
selliselt, et need võimaldaksid liikmesriikidel luua reaalne elektrooniline
andmevahetusvõimekus kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste
piiriüleseks kontrollimiseks. Toetame riigihanke täielikku digitaliseerimist,
andmete taaskasutuse („once-only“) põhimõtte rakendamist ja selle abil
menetluste kiirendamist.
Eesti peab riigihangete digitaliseerimist menetluste tõhustamise ja töökoormuse vähendamise
võtmeteguriks, kuid leiab, et see peab toimuma viisil, mis austab liikmesriikide olemasolevaid
investeeringuid ja süsteeme.
Eestis on kasutusel kõrgel tasemel ja hästi toimiv riiklik riigihangete register, mis katab kogu
riigihanke elutsükli. Kohustusliku EL-ülese „single-entry-point“ süsteemi loomine dubleeriks
15
Nt nullnetotööstuse määrus vs direktiiv 2014/24/EL.
16
Euroopa Komisjoni algatatud menetlused välissubsiidiumite määruse ja rahvusvaheliste hangete instrumendi
raames (nt Hiina meditsiiniseadmed, Bulgaaria raudteeveerem) näitavad, et EL turg vajab kaitset ja selgust, kuid
need meetmed peavad olema sujuvalt integreeritud hankemenetlusse, et mitte tekitada hankijatele ülejõukäivat
töökoormust.
olemasolevaid lahendusi ja oleks ebaefektiivne ressursside kasutus. Suhtume ettevaatlikult
üleeuroopalise tsentraalse süsteemi loomise ideesse, kuna liikmesriikide digivõimekuse
tasemed on erinevad ja selline lahendus võib Eesti jaoks tähendada tehnoloogilist
tagasiminekut. Selle asemel tuleks keskenduda riiklike süsteemide koostalitlusvõime
arendamisele, et tagada sujuv EL-ülene andmevahetus. Toetame EL-ülese digitaalse turu
loomist mitme ühilduva platvormi mudelina, mis ei asendaks riiklikke süsteeme, või keskset
portaali, kui see toetuks riikide olemasolevatele süsteemidele ja ei suurendaks halduskoormust.
Hetkel on suurimaks takistuseks piiriüleste riigihangete puhul ettevõtjate andmete automaatse
kontrolli puudumine. Erinevad riigid väljastavad tõendeid (maksuandmed, karistusregister jne)
eri vormidel ja sageli ka paberikandjal, mis muudab menetluse aeglaseks ja bürokraatlikuks.
Süsteem tugineb suures osas „tõendi“ või „dokumendi“ põhimõttel, mitte tõendavate andmete
põhimõttel. E-Certise andmebaas17 on pigem informatiivne ega toeta reaalset andmevahetust.
Eesti teeb ettepaneku muuta direktiivi 2014/24/EL artikleid 60 (tõendusmaterjal) ja 61
(elektrooniline tõendite andmebaas (e-Certis)) selliselt, et Euroopa Komisjon looks tehnilise
võimekuse elektrooniliseks andmevahetuseks liikmesriikide vahel. Eesmärk on, et hankijad
saaksid kontrollida teise EL liikmesriigi pakkuja andmeid (kvalifikatsioon, kõrvaldamise
alused) automaatselt, ilma et pakkuja peaks korduvalt tõendeid taotlema ja esitama. See
rakendaks reaalselt „once-only“ põhimõtet ka piiriüleselt. Heaks eeskujuks on Eesti ja Soome
vaheline X-tee põhine andmevahetus.
Standardvormide (eVormid) ja direktiivide vahel esineb ebakõlasid (nt raamlepingu
maksumuse märkimine), mis tekitab õiguslikku ebakindlust. Samuti on standardvormide
tehniline teostus kohati liiga keerukas. Eesti toetab standardvormide ja andmeväljade
ühtlustamist direktiividega, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus, kuid see ei tohi kaasa
tuua ülemäärast töökoormust.
Direktiivid peaksid olema tehnoloogia-neutraalsed ja võimaldama uute lahenduste (nt
tehisintellekti) kasutuselevõttu. Samuti vajavad ajakohastamist CPV koodid. Toetame andmete
defineerimist strateegilise ressursina ja nende turvalist haldamist EL-is.
6. Eesti toetab põhjendatud juhtudel kolmandatest riikidest pärit pakkujate
kõrvaldamise võimaldamist julgeoleku tagamiseks. Direktiivi 2014/24/EL tuleb
lisada direktiivist 2009/81/EÜ sätestatud analoogne alus, mis võimaldaks välistada
julgeolekuohtu kujutavad ettevõtjad (sealhulgas EL-is asutatud, kuid kolmandate
riikide kontrolli all olevad isikud) ning täpsustada ebausaldusväärsete pakkujate
reegleid, et tagada meetme tegelik tõhusus ja õigusselgus.
Muutunud geopoliitiline olukord ja tehnoloogiline sõltuvus on hägustanud piirid igapäevase
riigihanke ja julgeoleku aspektiga riigihanke vahel. Kriitiline taristu, andmeside ja elutähtsad
teenused sõltuvad ühe enam nn tsiviilhangetest, kus praegune õigusraamistik ei paku piisavaid
hoobasid julgeolekuriskide maandamiseks riikide puhul, kes ei jaga Euroopa Liidu
väärtusruumi ega julgeolekuhuve. Riskid ei piirdu vaid traditsioonilise kaitsevaldkonnaga, vaid
hõlmavad laiapindselt kriitilist taristut, näiteks merendussektorit või ühisveevärki (nt
kaugloetavad veearvestid, mille sidekonverterid võivad olla küberrünnakutele haavatavad).
17
eCertis on Euroopa Komisjoni poolt loodud infosüsteem, mis aitab kindlaks teha, milliseid tõendeid nõutakse
ja väljastatakse riigihankemenetlustes üle kogu Euroopa Liidu.
Euroopa Komisjoni algatatud menetlused välissubsiidiumite ja rahvusvahelise hangete
instrumendi määruse alusel (nt Hiina meditsiiniseadmed ja Bulgaaria rongihange) näitavad, et
kolmandate riikide ebaausad kaubandustavad ja julgeolekuriskid eksisteerivad. Turg ei
reguleeri end ise, vaid vajab selgemaid sekkumismehhanisme. Laiemalt ei tohiks EL
vahenditega panustada ülemääraselt kaubandusdefitsiidi süvendamisse ega selliste sõltuvuste
tekkimisse, mida on võimalik kasutada majandusliku või poliitilise survestamise vahendina.
Kehtiv direktiiv 2014/24/EL võimaldab piirata kolmandate riikide (nt Venemaa, Valgevene,
Hiina) ettevõtete ligipääsu, kuid regulatsioon on ei toeta hankijaid olukorras, kus pakkuja on
juriidiliselt asutatud Euroopa Liidus, kuid tema tegelikud kasusaajad, tarneahel või tehnoloogia
pärinevad ebasõbralikest kolmandatest riikidest. Hankijatel puudub alus selliste pakkujate
kõrvaldamiseks, kuna julgeolekurisk ei ole määratletud eraldiseisvaks kõrvaldamise aluseks.
See sunnib hankijaid otsima keerulisi juriidilisi konstruktsioone või isegi tunnistama
riigihankeid kehtetuks. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on otsesed lepingud kolmandate
riikide pakkujatega harvad, kuid nn kaudne piiriülene riigihange, kus hankelepingus osaleb
välisomanduses (ka EL liikmesriigi ettevõtja) olev kohalik tütarettevõte, märkimisväärne –
hinnanguliselt 20% hangetest.18 Lisaks lisanduvad ka need riigihanked, mille puhul on pakkuja
välise isiku mõju all olev kohalik tütarettevõte. Kuna välise mõju all olemist on keeruline
hinnata, siis on see osakaal täpselt teadmata.
Eesti teeb ettepaneku lisada riigihangete direktiivi 2014/24/EL analoogne kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 39 lõike 2 punktis e sätestatud vabatahtlik
kõrvaldamise alus. Artikkel 39 lõige 2 punkt e võimaldab pakkuja kõrvaldada, kui ta ei ole
teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada ohte riigi julgeolekule või avalikule korrale,
sealhulgas riiklikele andmekogudele. See on proportsionaalne ja vajalik meede, et kaitsta
elutähtsaid või avalikke teenuseid ja taristut. Selline muudatus annaks hankijatele selge
võimaluse julgeoleku- või avaliku huvi kaalutlustega arvestamiseks ilma konkurentsi
põhjendamatult kahjustamata.
Kõrvaldamise aluse lisamisest üksi ei piisa, vaja on ka selgust selle rakendamisel. Mõisted
nagu „oht riigi julgeolekule“ ja „piisavalt usaldusväärne“ vajavad sisustamist, et vältida
omavoli ja tagada hankijatele kindlustunne. Eesti näeb, et siin on roll pädevatel julgeolekualast
teavet omavatest asutustel, kelle hinnangule saaks hankija tugineda, sarnaselt Lätis toimivale
praktikale. See vabastaks hankija kohustusest teha ise keerulist julgeolekualast taustakontrolli,
milleks tal puuduvad andmed ja võimekus.
Lisaks ettevõtja taustale on vaja kontrollida ka toodete ja teenuste päritolu või tarneahelaid.
Üks põhjustest, miks see on vajalik, on see, et riigiasutused ei saa tagada avalike teenuste
küberturvalisust, andmete kaitset ja toimepidevust, kui neil puudub õiguslik alus välistada
riigihangetest komponente või tarkvara, mis on toodetud riikides, kus on ettevõtjatel kohustus
teha koostööd oma riigi luure- ja julgeolekuasutustega, sh kohustus jagada teenuse osutamisel
saadud teavet. Eesti toetab võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL artikli 85 eeskujul
võimalust lükata tagada pakkumused, kus kolmandatest riikidest pärit lõpptoodete ja/või
oluliste komponentide osakaal ületab teatud protsendimäära, eriti strateegilistes sektorites. See
on otsene meede EL-i, ning seeläbi ka Eesti, strateegilise autonoomia ja tarnekindluse
tagamiseks.
18
Commission Staff Working Document. Evaluation of Directive 2014/23/EU on Concessions, Directive
2014/24/EU on Public Procurement and Directive 2014/25/EU on Utilities. SWD(2025) 333 final. Lk 30.
7. Eesti toetab Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu
toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist sektorites, kus esineb reaalne
julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks
strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Selliste kriteeriumide
kasutamine ei tohi luua juurde olulist halduskoormust ja peab olema hankijatele
vabatahtlik ning põhinema selgetel sisulistel päritolureeglitel, säilitades samas
paindlikkuse vajalike erandite tegemiseks.
Läheneme Euroopa eelistamise teemale ettevaatlikult ja kaalutletult, toetades avatud
strateegilist autonoomiat, mis tugevdab konkurentsivõimet, kuid samas mõistes, et teatud
sektorites on vaja vähendada sõltuvust ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest.
Eesti leiab, et Euroopa eelistamise kriteeriumide kasutamine peab olema hankijatele
vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kuigi pakkujate ringi kitsendamine võib vähendada
julgeolekuriske ja anda Euroopa tootjatele ja teenusepakkujatele parema võimaluse, on sellel
ka teine pool – kitsendused tähendavad üldjuhul kõrgemaid hindasid ja võimalikke
tarneraskuseid. Kui Euroopa tööstus ei suuda tekkivat nõudlust täita, satub ohtu tarnekindlus.
Kohustuslikud määrad ja piirangud võivad tekitada turumoonutusi, tõsta hindu, piirata
innovatsiooni ja kasvatada halduskoormust, eriti väikestel turgudel nagu Eesti, kus kodumaine
või Euroopas toodetud ei pruugi alati olla piisav. Eelistamine on põhjendatud vaid
strateegilistes sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline sõltuvus (nt energia,
digitaaltaristu, meditsiin, kriitiline taristu). Selliselt tagatakse suurem paindlikkus
kriisiolukordades tsiviilkäibes olevate kaupade ja teenuste operatiivseks kasutuselevõtuks
riigikaitselistel, julgeoleku või kriiside lahendamise eesmärkidel.
Vaja on selgeid reegleid kaupade ja teenuste tegeliku päritolu tuvastamiseks.
Eesti toetab lähenemist Euroopa eelistamine, mis hõlmab ka usaldusväärseid partnereid
(Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigid, NATO
liikmesriigid), et vältida protektsionismi ja säilitada konkurents. Täielik Euroopa eelistamise
nõue võib olla liiga piirav ja kahjulik tarnekindlusele. Eesti kui avatud majandusega riik jääb
vabakaubanduse toetajaks, otsides mõistlikku tasakaalupunkti turu kaitsmise ja majandusliku
efektiivsuse vahel.
Praegune julgeolekuolukord nõuab suuremat paindlikkust tsiviilsektori vahendite (nt
sidevahendid, ehitusmaterjalid, sõidukid) kasutamisel riigikaitseks ning muude suuremahuliste
kriiside lahendamisel. Direktiivid peaksid võimaldama lihtsustatud korda „kahesuguse
kasutusega“ kaupade hankimisel kriisiolukorras, isegi kui need ei ole otsese sõjalise otstarbega,
et tagada kriisidele reageerimise kiirus ja hankimise operatiivsus.
8. Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustuslike miinimumnäitajate
kehtestamist hangitavate toodete ja teenuste kvaliteedile v.a. keskkonnahoidlikes
riigihangetes. Hankijale peab säilima kaalutlusõigus kehtestada hindamise
kriteeriumid vastavalt hanke iseloomule. Eelistame paindlikku raamistikku, mis
soodustab hangetel kvaliteedinõuete eelistamist, kuid jätab hankijale õiguse
hinnata pakkumisi ka üksnes hinna alusel.
Riigihangete üks peamisi eesmärke on tagada avalike vahendite säästlik ja tõhus kasutamine.
Kuigi riigihangete seadus ja tehniline korraldus võimaldavad läbi viia väärtuspõhiseid
riigihankeid, ei kasutata praktikas neid võimalusi ära. Eesti üheks riigihangete strateegiliseks
visiooniks on, et riigihankega hangitu on majanduslikult soodne, kestlik ja väärtuspõhine,
eelistatud on keskkonnahoidlikud, sotsiaalselt vastutustundlikud ning innovaatilised tooted,
teenused ja ehitustööd, võimalusel luuakse riigihangetega lisandväärtust ühiskonnale.19 Üheks
eesmärgi saavutamise vahendiks on kvaliteedipõhine pakkumuste hindamine.
Eesti on seisukohal, et hankija on parimas positsioonis hindamaks, millised kriteeriumid
tagavad konkreetse riigihanke puhul parima tulemuse ning kuidas oleks võimalik konkreetse
riigihankega luua lisandväärtust ühiskonnale. Kohustuslike miinimummäärade kehtestamine
direktiivi tasandil piiraks hankijate otsustust ja tekitaks halduskoormust olukordades, kus toode
või teenus on standardiseeritud (nt elekter, kütus) ja kvaliteet on juba tehnilises kirjelduses
piisavalt määratletud.
Kvaliteeti saab riigihangetes tagada vähemalt kahel moel: kas seades miinimumnõuded
tehnilises kirjelduses või hinnates pakkumusi kvaliteedikriteeriumite alusel. Kui tehnilised
nõuded ja muud riigihanke alusdokumendid on koostatud detailselt ja oskuslikult, siis on
riigihanke tulemuseks kvaliteetne lahendus ka madalaima hinna alusel. Kohustuslikud
kvaliteedikriteeriumid võivad viia kunstlike ja subjektiivsete kriteeriumide loomiseni, mis
suurendab vaidlustuse riski ja ei paranda tegelikku tulemust. Üheks alternatiiviks
kvaliteedikriteeriumidele on olelusringi/elutsükli kulude arvestamine.
Samas on teatud sektorites (nt IKT) kvaliteedi hindamine väga oluline. Eesti toetab suunda,
kus hankijaid julgustatakse kasutama kvaliteedikriteeriume, kuid see peaks jääma
vabatahtlikuks või saama lahendatud sektoripõhiste nõuetega. See ei tähenda järeleandmisi
kvaliteedis, mis fikseeritakse tehnilises kirjelduses, küll aga muudab hindamise oluliselt
lihtsamaks.
Majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõte peab jääma paindlikuks. Samas ei saa omaette
eesmärgiks kujuneda valiku tegemine vaid madalaima hinna alusel. Strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks on teatud juhtudel tõhusam kasutada tingimusi tehnilises kirjelduses või muudes
riigihanke alusdokumentides (nt hankelepingus). Hindamiskriteeriumid ja hindamine võivad
olla keerulised, seega osutuda vaidlusaluseks objektiks.
9. Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Keskkonnahoidlike riigihangete
puhul tuleb selgemalt reguleerida tootja vastutust toote elukaare ja
varustuskindluse tagamisel.
Eesti riik tellib aastas ca 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab
Eesti sisemajanduse koguproduktist 12-18% ja riigieelarvest pea kolmandiku. Seega on
avalikul sektoril märkimisväärne mõju turule ning vastutus maksumaksja vahendite
kasutamisel oma tegevuste elluviimiseks tagada võimalikult hea tulemus. Riigihanked oma
suure ostujõuga on avalikule sektorile heaks töövahendiks. Selleks, et realiseerida riigihangete
ostujõu potentsiaal, tuleb riigihankeid läbi viia strateegiliselt.20
Riigihangete potentsiaali kasutamine strateegiliselt on Euroopas viimase kümnendi jooksul
kogunud üha enam poolehoidjaid, sest strateegiline riigihangete juhtimine on tõestanud nii
majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamisel.21
19
Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted. Rahandusministeerium 2023. Lk 11.
20
Ibid. Lk 3.
21
Ibid. Lk 3.
Väärtuspõhine ehk strateegiline riigihange on kvaliteedist või väärtuseesmärkidest lähtuva
riigihanke kohta käiv üldtermin, mis hõlmab endas nii kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud
kui ka keskkonnahoidlikku, sotsiaalselt vastutustundlikku ja innovatsioonihanget.22
Eesti toetab strateegilise hankimise edendamist. Üheks võimaluseks strateegilise hankimise
edendamisel on riigihankes kvaliteedipõhiste hindamiskriteeriumite või
kvalifitseerimistingimuste seadmine. Kehtivad direktiivid nõuavad, et pakkumuste
hindamiskriteeriumid ja kvalifitseerimistingimused peavad olema seotud hankelepingu
esemega. Hankelepingu esemega seonduvaks on loetakse näiteks sellised kriteeriumid, mis
hindavad pakutava asja, ehitustöö või teenuse tootmise, osutamise või turustamise protsessiga
seonduvat olelusringi kulusid. Hankelepingu eseme seotuse range nõue piirab hankijate
võimalusi arvestada pakkujate üldist keskkonnahoidlikkust (nt ettevõtte süsiniku jalajälg või
keskkonnapoliitika) ja sotsiaalset vastutust (ettevõtte sotsiaalpoliitika). Eesti teeb ettepaneku
hankelepingu esemega seotuse nõuet leevendada, et võimaldada hankijatel hinnata ka ettevõtja
kui terviku panust keskkonnahoidu ja sotsiaalsesse sektorisse. See võimaldaks anda eelise neile
ettevõtjatele, kes täidavad süstemaatiliselt kestlikkuse nõudeid, investeerides puhastesse
tehnoloogiatesse ja vastutustundlikesse tööpraktikatesse. Selline lähenemine stimuleeriks
innovatsiooni, parandaks avalike teenuste kvaliteeti ja vähendaks pikaajalisi riske, mida
praegune sageli madalama hinna kriteeriumile tuginev praktika ei toeta. Samas tuleb vältida
olukorda, kus kriteeriumid muutuvad meelevaldseks – vaja on selget metoodikat ja kriteeriume
tagamaks ettevõtjate võrdne kohtlemine.
Eesti toetab eesmärki muuta avalik sektor keskkonnahoidlikumaks. Üleminek peab olema
realistlik ja majanduslikult jätkusuutlik. Lausaline kohustuste kehtestamine võib väikese turuga
riikides viia konkurentsi kadumise ja hindade kasvuni. Samuti tuleb arvestada riigihangetega,
mida asutused viivad läbi väljaspool Euroopa Liitu (nt välisesindused). Väljaspool Euroopa
Liitu toimuvate riigihangete puhul tuleb vältida liigset jäikust. Spetsiifiliste nõuete
rakendamine piirkondades, kus puudub vastav taristu või kvalifitseeritud pakkujad, on
ebaefektiivne ning võib muuta riigihangete teostamise keeruliseks.
Eesti toetab kohustuslike keskkonnanõuete kehtestamist nendes sektorites (nt transport, ehitus,
IT, mööbel, tekstiil, energia, paber), kus turg on selleks valmis ja tehnoloogilised lahendused
on kättesaadavad. Prioriteetide seadmisel tuleks lähtuda valdkondadest, kus on suur
keskkonnamõju kogu elutsükli vältel ja oluline turumaht. Keskkonnaalased nõuded peavad
olema sätestatud sektoripõhistest õigusaktides ja jõustuma järk-järgult, andes ettevõtjatele
piisavalt aega kohaneda. Ringmajanduse edendamiseks ja transpordist tuleneva
keskkonnakoormuse vähendamiseks (läheduse printsiip) toetame ringlussevõetud materjalide
puhul Euroopa päritolu teisese toorme eelistamist. Riigihangete kaudu on võimalik kujundada
nõudlust, mis toetab sõltumatust esmasest toorainest, vähendab EL impordisõltuvust ja aitab
piirata jäätmeteket. Samas tuleb vältida olukorda, kus eelistamise tagajärjel jäävad turule vaid
monopoolsed kõrge hinnaga pakkujad. Oluline on, et miinimumnõuded ei välistaks VKE-de
osalemist.
Keskkonnahoidlik asjade riigihange kätkeb endas üldjuhul toote eluiga ja taaskasutatavust.
Kehtiva süsteemi kohaselt lasub vastutus sageli vaid edasimüüjal, mitte tootjal. Kui tootja
lõpetab toe või varuosade pakkumuse, jäävad edasimüüja ehk pakkuja ning hankija keerulisse
olukorda. Direktiivis tuleks selgemalt välja tuua tootja vastutust, et tagada toote elukaar ja
varustuskindlus. Eelkõige tuleb soodustada selliste pakkujate eelistamist, kes täidavad
22
Ibid. Lk 4.
laiendatud tootjavastutuse nõudeid. See on kriitiliselt oluline näiteks patareide ja akude,
elektroonika- ja IT-seadmete (sh päikesepaneelide), sõidukite ning tulevikus tekstiilide ja
tööriiete sektoris.
Eesti toetab sotsiaalsete eesmärkide integreerimist riigihangetesse. Samas liiga ranged või
kohustuslikud sotsiaalsed kriteeriumid võivad tekitada hankijatele töökoormust ja vähendada
konkurentsi, eriti VKE-de ja piiriüleste pakkujate jaoks. Sotsiaalsete kriteeriumide kasutamine
peab jääma hankijatele vabatahtlikuks. Kohustuslikud nõuded ei pruugi sobida kõigile
liikmesriikidele ega sektoritele. Eelistame lähenemist, kus liikmesriigid töötavad välja oma
strateegiad eesmärkide saavutamiseks. See võimaldab arvestada kohalike oludega.
10. Eesti toetab teadus- ja arendusteenuste erandi rakendamise põhimõtete
täpsustamist. Eesti ei toeta riigihangetes innovatsioonile kohustuslike eesmärkide
kehtestamist, eelistades hankijapõhist paindlikkust ja turu vajadustest lähtuvat
lähenemist.
Innovatsioonihanked on võtmetähtsusega Euroopa konkurentsivõime ja strateegilise
autonoomia tagamisel. Praegune riigihangete raamistik ei toeta innovatsiooni potentsiaali
realiseerimist. Menetlusreeglid on liiga keerulised ja ajakulukad areneva tehnoloogiasektori ja
iduettevõtete jaoks.
Innovatsiooni hankimiseks on EL tasandil loodud selline hankemenetlus nagu
innovatsioonipartnerlus. Selle eesmärgiks on peamiselt võimaldada hankijal kasutada ära
konkurentsivõimalused juhul, kui innovaatilise toote, teenuse või ehitustööde väljaarendamise
ja nende järgneva soetamise vajadust ei saa rahuldada juba turul olemasolevate lahendustega.
Tegemist on väga erilise menetlusega, millega luuakse pikaajaline partnerlus täiesti uue
lahenduse väljatöötamiseks ja selle hilisemaks soetamiseks tingimusel, et selle innovaatilise
toote saab tarnida või teenuse osutada või ehitustöö teha kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga
ilma, et soetuseks oleks vaja eraldi hankemenetlust.23
2014. aasta direktiividega loodud innovatsioonipartnerluse menetlus on praktikas osutunud
liiga keeruliseks ja aeganõudvaks. See on loonud olukorra, kus hankijad pigem väldivad selle
kasutamist, eelistades pigem näiteks avatud hankemenetlust. Euroopa Liidu Teataja riigihanke
portaali TED andmetel on alates 2014. aastast kasutanud innovatsioonipartnerluse menetlust
hinnanguliselt alla 1% kõikidest riigihangetest Euroopa Liidus. Eesti leiab, et
innovatsioonipartnerlust tuleb lihtsustada, eemaldades tarbetud kohustused ja võimaldades
suuremat paindlikkust etappide kavandamisel.
Iduettevõtted on peamised innovatsiooni vedurid, kuid neil puuduvad oskused ja vahendid
osaleda pikkades ja keerukates hankemenetlustes. Eesti toetab iduettevõtete kiiret ja lihtsat
kaasamist hankemenetlusse läbi üldiste riigihangete menetlusreeglite lihtsustamise ja
kiirendamise.
Eesti ei toeta kohustuslike eesmärkide ja määrade (näiteks teatud protsent kõikidest
riigihangetest või riigihangete maksumusest, mis on kohustuslik) kehtestamist
innovatsioonihangetes. Innovatsiooni ei saa sundida, see peab tulenema hankija reaalsest
vajadusest ja turu võimalustest.
23
Seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) juurde, lk 32.
Direktiivi 2014/24/EL artikli 14 kohaselt on teatud teadus- ja arendusteenuste
riigihankelepingud vabastatud nimetatud direktiivi kohaldamisalast. Artikkel 14 kohaselt
kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse üksnes sättes nimetatud CPV koodidega teadus- ja
arendusteenused ning kõik teised teadus- ja arendusteenused on direktiivi kohaldamisalast
välja jäetud. See on vastuoluline, kuna Euroopa Komisjon on andnud direktiivide ülevõtmise
protsessis sättele vastupidise tõlgenduse. Seega Eesti eelistab selle regulatsiooni ühtlustamist
ja korrastamist.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Rahandusministeerium saatis arvamuse saamiseks 07.11.2025 kirja ministeeriumidele. Kiri
arvamuse ja ettepanekute saamiseks saadeti ka 35 riigiasutusele ja turuosalisele: aktsiaselts
Eesti Energia, Audiitorkogu, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti
Advokatuur, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti
Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti
Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, osaühing Elektrilevi, aktsiaselts Elering, Maksu-
ja Tolliamet, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Ravimitootjate Liit, Registrite ja Infosüsteemide
Keskus, Rektorite Nõukogu, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigikantselei, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, aktsiaselts Riigi Kinnisvara, Riigi Metsamajandamise Keskus,
Tervisekassa, Tervise Heaolu- ja Infosüsteemide Keskus, Transpordiamet ja Turundajate Liit.
Arvamuse ja tagasiside küsimustikule saatsid aktsiaselts Elektrilevi, Kaitseministeerium,
Kaubandus-Tööstuskoda, aktsiaselts Riigi Kinnisvara, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Siseministeerium, Välisministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium ning Kliimaministeeriumi kaudu
aktsiaselts Eesti Raudtee, Keskkonnaamet, aktsiaselts Tallinna Lennujaam ja Transpordiamet.
Jätkutegevuse plaan
Euroopa Komisjoni konsultatsioon on avatud kuni 26. jaanuarini 2026.
Seisukohtadest lähtutakse direktiivide muudatuste väljatöötamisel arvamuse avaldamisel.