Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 273-25/301674 Otsuse kuupäev 02.01.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus Aktsiaseltsi Järvamaa Haigla riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301674) hankija otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 kõrvaldamata. Menetlusosalised Vaidlustaja, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Hankija, Aktsiaselts Järvamaa Haigla, esindaja Külvar Mand Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404, esindaja Signe Soonberg RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). 1 Riigihangete seadus ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20.10.2025 alustas Aktsiaselts Järvamaa Haigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanget „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301674) (edaspidi Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.11.2025, esitasid pakkumused AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404. 2. 17.11.2025 otsusega tunnistas Hankija vastavaks ja edukaks Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 kõrvaldamata. 3. 27.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 kõrvaldamata. 4. 29.12.2026 tuvastas vaidlustuskomisjon, et: 1) riigihanke alusdokumendi - Hankelepingu (projekti) p-ide 6 ja 6.1 kohaselt on Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu jõustumise ajaks määratud 13.12.2025: 6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub 13.12.2025. a. ja kehtib 12 kuud. 2) riigihanke alusdokumendi - Tehniline kirjeldus - kohaselt: Kindlustusperiood on 12 kalendrikuud, kindlustusperioodi algus 13.12.2025. Eeltoodud riigihanke alusdokumentidest nähtus, et hankelepingu jõustumine ja kindlustusperioodi algus on sätestatud imperatiivselt 13.12.2025. Riigihanke alusdokumentidest ei nähtunud, et mingitel asjaoludel, nt vaidlustuse esitamine, lükkuks hankelepingu jõustumise tähtpäev edasi. Hankelepingut (kindlustuslepingut) ei olnud seisuga 29.12.2025 sõlmitud ning järelikult ei saanud see jõustuda Hankelepingus (projekt) ja Tehnilises kirjelduses märgitud kuupäeval - 13.12.2025 ning kindlustusperiood ei saanud sellest kuupäevast alata. 5. Arvestades Rahandusministeeriumi teostatava riikliku järelevalve praktikat leidis vaidlustuskomisjon, et see, et hankelepingut ei sõlmitud riigihanke alusdokumentides määratud lepingu jõustumise tähtpäevaks, võib olla asjaolu, mis RHS § 208 lg 1 kohaselt ei võimalda hankemenetlust jätkata ning RHS § 195 lg 10 ja RHS § 208 lg 1 alusel pöördus vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumi poole taotlusega riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitas menetlusosalisi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustuse läbivaatamise peatamisest (vaidlustuskomisjoni 29.12.2025 kiri nr 12.2-10/273). 6. Aktsiaseltsi Järvamaa Haigla 29.12.2025 käskkirjaga nr 150 „Riigihanke „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301674) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ tunnistas Hankija Riigihanke hankemenetluse kehtetuks: [---] vaidlustuskomisjoni poolt vaidlustuse läbivaatamisel selgunud asjaolu tõttu, et hankemenetlust ei ole võimalik lõpule viis RHS § 120 lg 1 riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel, kuna teenuse osutamisega ei saa enam alustada hankelepingu projektis märgitud tähtajal (RHS § 73 lg 3 p 6). 7. Seega on Hankija tunnistanud Riigihanke hankemenetluse kehtetuks enda initsiatiivil (RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel), kuid lähtudes vaidlustuskomisjoni poolt vaidlustuse läbivaatamisel tuvastatud asjaoludest, mis oleks pidanud nagunii tooma kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või Hankija enda initsiatiivil. Hankija on seotud riigihanke alusdokumentides määratletud hankelepingu täitmise tähtaja 2 (4) kulgemise algusajaga ja kohustatud sõlmima riigihankelepingu üksnes riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel (RHS § 120 lg 1). Riigihanke alusdokumentides määratud tingimuse muutmine ei ole pärast pakkumuste esitamist RHS § 81 lg 1 järgi enam lubatud, mistõttu puudub võimalus alustada hankelepingu täitmist ettenähtust hiljem. Seega oli Hankijal võimatu jätkata hankemenetlust. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna Hankija tunnistas oma 29.12.2025 käskkirjaga nr 150 Riigihanke hankemenetluse kehtetuks, esineb RHS § 192 lg 3 p-is 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik. 9. Vaidlustusmenetluse kulud 9.1. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu 640 eurot tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 9.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 9.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kulude välja mõistmisele juhul, kui Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on otseselt tingitud vaidlustuse esitamisest. 9.2.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et kaudselt tingis Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustuse esitamine – vaidlustusmenetluse tõttu ei saanud Hankija sõlmida hankelepingut, mis oleks pidanud jõustuma riigihanke alusdokumentides määratud ajal – 13.12.2025, kuid RHS § 198 lg-s 51 on silmas peetud seda, et vaidlustaja esindaja kulude välja mõistmiseks peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamine tulenema mitte vaidlustuse esitamise faktist vaid vaidlustuses toodud sisulistest asjaoludest. Tartu Halduskohus on 31.01.2025 otsuses 3-24-2693 (p 16) leidnud, et RHS § 198 lg 51 eesmärgiks saab pidada seda, et vaidlustuse esitajale hüvitatakse hankija õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud menetluskulud ka olukorras, kus hankija vaidlustuse põhjendustega tutvumise ja vaidluse eduväljavaadete hindamise tulemusena otsustab enne vaidluse lahendamist hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja eesmärgiks oli Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste vaidlustamise kaudu jõuda Hankijaga hankelepingu sõlmimiseni. Kuna Hankija ei tunnistanud Riigihanke hankemenetlust kehtetuks seetõttu, et otsused, mille kehtetuks tunnistamist Vaidlustaja taotleb, oleksid tema 3 (4) hinnangul õigusvastased (nende otsuste õigusvastaseks tunnistamisele vaidles Hankija vaidlustusmenetluses vastu), vaid vaidlustuskomisjoni tuvastatud asjaolude tõttu, mida Vaidlustaja oma menetlusdokumentides isegi ei maininud, leiab vaidlustuskomisjon, et Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud vaidlustuse esitamisest ja RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale kulude välja mõistmiseks ei ole täidetud. 9.2.3. Eeltoodud põhjusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuigi vaidlustuse esitamine tingis käesoleval juhul kaudselt Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise, ei tulene see Vaidlustaja põhjendustest vaidlustusmenetluses ning pole seotud ka vaidlustuse esitamise eesmärgiga, milleks oli saavutada hankelepingu sõlmimine Kolmanda isiku asemel Vaidlustajaga. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 4 (4)