Pöördumine

Pr justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Hr rahandusminister Jürgen Ligi Pr kultuuriminister Heidy Purga Avalik pöördumine Tallinna ajaloolise kohtumaja kohtuna säilitamiseks Tallinna Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus tegutsevad üle 30 a asta G. Otsa tn ja Pärnu mnt ristmikul asuvas ajaloolises kohtumajas aadressiga Pärnu mnt 7 . H oones on ka Riigikohtu Tallinna esindus. See b altisakslase E. Bernhardti projekteeritud kohtuhoone valmis 1893. aastal ning on väljaspool Tallinn vanalinna tuumikala üks väljapaistvamaid neorenessanss -hooneid, mille interjööris domineerib avar aatrium ja ringtrepp. Hoone on spetsiaalselt ehitatud kohtuks koos vajalike eripäradega nagu kohtusaalid, laiad koridorid inimestele, kantselei d , arestikambrid , eraldi sissepääs politsei konvoile. Samas on maja kaasajastatud tänapäevase kohtupidamise jaoks, nt on saalides videokonverentsiseadmed , majas on lift (tagatud on liikumispuuetega inimeste ligipääs) ja loodud on kiibistatud sissepääsud nii hoonesse kui turvaalasse . Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus e alusel kulgeb m uinsuskaitseala välispiir v analinna selles küljes piki Estonia puiesteed (hõlmates seega kohtumaja) ning h oonel on kaitse all nii eksterjöör kui interjöör. K a uue kaitsekorra eelnõus on hoonele määratud A-kaitsekategooria, mis tähendab, et kaitse nii välimusele kui ka sisemusele jätkub. See tähendab, et h oonel on sama kaitse nagu enamik u l v analinna hoonetel, sh nt Raekoja platsi ümbritsevatel hoonetel. Kohtupidami sega on maja olnud seotud katkematult alates selle ehitamisest, seega praeguseks 132 aastat. Ke erulise saatuse ja lühikeste iseseisvusaastatega riigile on iga taoline järjepidevus positiivne ja rõhutamist väärt, kuna on osa meie identiteedist ja väärikusest. Meie hinnangul on Pärnu mnt 7 kohtumaja ajaloolis-kultuuriline maamärk, mis on oluline osa nii meie linnapildist, õiguskultuurist kui ka identiteedist. Kohtumõistmisele on omane konservatiivne joon ning just vanad väärikad hooned sobituvad hästi sellesse kuvandisse. Nii nagu kohtunikud kannavad kohtuistungi ajal talaare, sümboliseerib ka kohtumaja väärikust ning austust selle kolmanda riigivõimu haru tehtud otsuste suhtes. See kõik kajastub läbi aegade kohtumajade arhitektuuris . Tasub mainida, et hoones on 1919. aastal asutatud Eesti Advokatuur ning jätkutraditsioonina kasutab advokatuur hoone suurt saali tihti oma üritusteks, mh antakse seal kätte uutele advokaatidele nende kutsetunnistused. Pärnu mnt 7 ko ht umaja Tallinna südalinna s on tasakaalu ks Riigikogu hoonele ja Stenbocki majale Toompeal . Me ei suuda nimetada ainustki Euroopa pealinna , millel ei oleks kesklinnapildis ajaloolist ning seni kohtuna toimivat kohtumaja. Nimetagem siin kasvõi Stockholmi Linnakohut ( valmis 1909 ), Svea Apellatsioonikohut Stockholmis (valmis 1756), hiiglaslik ku Brüsseli kohtupalee d (valmis 1883) , Riia Ringkonnakohu t ( Tiesu Pils , valmis 1938), Vilniuse Ringkonnakohu t (valmis 1899), Helsinkis asuvat K õrgeimat K ohut (valmis 1934) või K õrgeimat Halduskohut (valmis 1901), rääkimata suurematest Euroopa riikidest, kus kohtupaleed on mitte vaid pealinnas, vaid ka teistes linnades. Euroopa riikides olevate kohtupaleedega veidigi võrreldav ongi Eestis vaid T allinna Ringkonnakohtu hoone. Ajapikku tekkinud ruumipuuduse tulemusena on küll ka Euroopas ehitatud juurde uusi kohtumaju, kuid see ei ole toonud kaasa vanade ja väärikate kohtumajade kasutuselt kadumist. Uued ja moodsad kohtumajad on ehitatud vanadele lisaks , samas kui kõikvõimalikke esindusfunkt s i o onidega seotud ülesandeid teostatakse just ajaloolistes hoonetes . A jaloolise kohtumaja kaotamisega kaoks kolmas võim Tallinna südalinna linnapildist. Seejuures e i ole põhjust arvata, et eelpool nimetatud Euroopa ajaloolised kohtuhooned oleksid A - , B - või C - energiaklassist , ka renoveerimise tulemusena mitte . Arvata on ka, et arhitektuurist tulenevalt v õ ib nendes töötavatel inimestel olla kasutada arvestuslikult keskmisest mõnevõrra enam ruutmeetreid (laiemad trepid, fuajeed jne). Moodsate ehitiste mõttes ökonoomsust ei saagi ajaloolistelt hoonetelt nõuda ja siin tuleb paratamatult arvestada teatava „ väärikuskoefits i endiga “ . Siiski on eelnimetatud kohtumajad osana oma riigi väärikast pärandist endiselt töös ja neisse investeeritakse jätkuvalt. Menetlusosalistele on kohtumaja hõlpsasti ligipääsetav, kuna asub ühistranspordi sõlmpunktis. P ole vähetähtis seegi, et paljud haldusorganid asuvad majast jalutustee kaugusel, mis hoiab istungitel käimisel aega kokku. Samuti asuvad paljud advokaadibürood südalinnapiirkonnas. Ka ajakirjandusel ja üldsusel on siin avalikule kohtupidamisele hea ligipääs. S eda arvestades teeb meid äärmiselt murelikuks Riigi Kinnisvara AS i l (RKAS) ning justiits- ja digiministril tõusetunud idee müüa maja maha ja kolida kohtud Lubja tn 4 seni Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kasutuses olevale kontori pinnale , mida ei ole ehitatud õigusemõistmise vajadusi arvestades. K ohtumaja arhitektuur on osa õigusemõistmisest. Kohtumaja töötajad ei ole täheldanud selliseid puudusi, mis segaks kaasaegset õiguse mõistmist selles majas. Töötingimused ja töökeskkond on head. Lisaks on maja üldiselt heas seisukorras ning me ei näe akuutset ja suurt remondivajadust. Viimane põhjalik remont tehti hoones 2005. aastal ja on arusaadav, et 10 aasta perspektiivis v õ ib olla vaja üht või teist asja remontida . Kerge siseviimistlusremont on seejuures just hetkel valmimas. Mõistagi annab alati töökeskkonna juures midagi parandada (ka uutes hoonetes) , kuid miski ei peaks välistama maja edasis t kohtuna kasutamis t . RKASi väited vajadusest hoonet 9 miljoni euro eest remontida (ilma mingit kalkulatsiooni esitamata, kust konkreetsed kulud näha oleks , ning arvestamata RIKi seniste ruumide kohtupidamiseks kohandamise, RIKile uue pinna loomise ning mõlema asutuse kolimise kulusid ) ja seda maja müügi õigustamisena väljatoomine tunduvad seetõttu täiesti asjakohatud. Lisaks ei tooda isegi välja, et seda remonti oleks vaja kohe, vaid alles 10 aasta perspektiivis. Valdav enamus kohtutöötajaid hindab ajaloolises, väärikas ja parima asukohaga hoones töötamist enam kui hüpoteetlisi lisamugavusi moodsal büroopinnal (millised tingimused meid ees ootaks, see on samas selgusetu) . Me ei näe mingit põhjust lõhkuda seda, mis toimib. Me ei väi d a, et hoones on kõik ideaalne ja remondiks kunagi vajadust ei ole, kuid soovime ümber lükata seisukoha, et Pärnu mnt 7 kohtuhoones on halvad ja suisa parandamatud töötingimused. Õigusriik eeldab, et kohtuvõim ei allu täitevvõimu mugavus- ega kokkuhoiukaalutlustele. Kui täitevvõim hakkab määrama, kus ja millistes tingimustes kohus tohib õigust mõista, ähmastub võimude lahusus ning kohtust saab haldusotsuste allüksus, mitte iseseisev põhiseaduslik institutsioon. Täiesti lubamatu oleks väärtusliku ajaloolise kohtumaja arvelt täitevvõimu uue ehitise (IT-maja) rahastamine , mis näikse olevat Pärnu mnt kohtumaja müügi plaani juurpõhjus. Vajadus uue IT- hoone järele kokkuhoiutingimustes , kui eesmärk on avaliku sektori büroopinna vähendami n e , on iseenesest juba küsitav. Meie hinnangul on praeguses julgeol e k u olukorras turvarisk, kui kõik Tallinna kohtud on koondatud ühte hoonesse. Samasugune turvarisk oleks ka riigi keskse IT-juhtimise kogunemine uude IT-majja. Meile pole teada, kas seda asjaolu on pädevalt ja põhjalikult analüüsitud. Pärnu mnt 7 kohtumaja all on seejuures korralik täiskelder. Tänases olukorras, kus kohtute järjepidevalt suurenenud töökoormus ning kõigi seadusest tulenevate ülesannete mõistliku aja jooksul täitmiseks vajalike ressursside puudumine on niigi põhjustanud kohtunikes ja kohtuametnikes laialdase ja pideva tööväsimuse, ei oleks väärikast ning hinnatud töökeskkonnast välja kolimine kuidagi kasuks õigusemõistmise korrakohasele toimimisele. J uhime tähelepanu sellele, et va stavalt kohtute seaduse § 41 lg 1 punktile 3 peab kohtu ja kohtumaja asukoha muutmiseks andma oma nõusoleku kohtute haldamise nõukoda (KHN) . KHNi 12.12.2025 koosolekul üheselt väljendatud seisukoht oli, et KHN ei toeta kohtute väljakolimist Tallinnas Pärnu mnt 7 kohtumajast, kuna majast loobumise põhjendused ei kaalu üles ajaloolis-kultuurilist argumenti. Lisati, et t egemist on Eestis ainulaadse 19. sajandi lõpus kohtuhooneks ehitatud ja järjepidevalt õigusemõistmiseks kasutatud väärika hoonega. Kohtumaja müügiks KHN ühestki õigusaktist tulenevalt aga luba andma ei pea. Selliselt võivad kohtud sattuda sisuliselt sundüürniku staatusse või siis ostjaid lihtsalt ei leiduks . Juba s ellise olukorra vältimiseks tuleks müüki ennetada. Samamoodi oleks kolimisest kaotada Tallinna linnal, kui järjekordselt kaob südalinnast üks tähtis avaliku teenuse osutaja ja 1 3 0 igapäevast töökohta. Hoone kultuurilis -ajaloolis e väärtuse säilitamiseks on meie hinnangul parim lahendus, kui hoone jääb riigi või riigi kinnisvara haldam is eks moodustatud riigi äriühingu omandisse ning leiab jätkuvalt kasutust oma algsel otstarbel. Seetõttu ei saaks hoone võõrandamine toimuda ilma kultuuriministri selge seisuk o hata antud küsim us es. Kui RKAS keskendub arusaadavalt hoone ülalpidamiskuludele, on kultuuriministri kohus vaadata küsimust suuremalt ning vaagida selle mõju Eesti kultuurile ja arhitektuuripärandile tervikuna. Rahandusministril palume kriitiliselt üle vaadata RKASi koostatud remondikalkulatsioon ning arvestada meie kohtumaja nn väärikuskoefits i enti. Vaid kulukalkulatsioonide järgi ei ole ilmselt õigustatud ka Riigikogu ja Stenbocki maja praegune kasutus , ometi ei näeks ka meie hea meelega, et valitsus kolitaks näiteks Ülemiste ärilinnakusse büroopinnale. Avalikest allikatest saab järeldada, et mitme d Tallinna vana- või kesklinnas paikneva d varem riigiasutuste kasutuses o l nud hoone d (nt Maaeluministeeriumi endine hoone, Liivalaia tn kohtumaja) ei ole leidnud ostjaid ning seisavad juba pikemat aega tühjana. Kohtuks ehitatud ja muinsuskaitseliste piirangutega hoone puhul on uue kasutusviisi sootuks puudumine suur risk, tühjana seismine kahjustaks hoonet ja ei tooks RKASile soovitud raha. Ka sellega tuleb arvestada. On selge , et hoone interjöör ei oleks turvaline näiteks koolina kasutamiseks (ohtralt võimalusi üle trepipiirde kõrgelt alla kukkuda jne ). Meenutame ka seda, et Lubja tn kohtumajja kolides ei pidanud Harju Maakohus kaotama üht k i ajaloolist kohtumaja. Kentmanni tn kohtumaja oli hädapäraselt kohtupidamiseks kohandatud, niisamuti Tartu mnt 85 kohtumaja, Liivalaia tn kohtumaja oli aga väga halvas seisus ega omanud ajaloolist väärtust . Ka s eetõttu ei oleks praegu plaanitav kolimine eeltooduga võrreldav , kuna kaotada on väga palju. Lisaks kolis Harju Maakohus kohtu jaoks projekteeritud ja ehitatud ruumidesse, Pärnu mnt 7 kohtumaja aga soovitakse kolida sisuliselt kontoripinnale. Ajalooliste hoonete säilitamisel ei saa lähtuda tavapärastest kinnisvara ülalpidamiskuludest . Meie hinnangul on gi ühtedeks parimateks näideteks Stenbo c ki maja ja Riigikogu hoone , Euroopa näidetest aga lugematud vanad, väärikad ja kaunid kohtuhooned, mida ei ole kuluefektiivsusele viidates oma ajaloolises funktsioonis kasutuseta jäetud. Kui Teil tuleb aeg võtta vastu otsuseid T allinna ajaloolise kohtuhoone müügiga seoses, palume Teil teha väärikas , euroopalik ja kohtuvõimu järjepidevust arvestav , mitte aga kohtuvõimu kahjustav ja kultuurivaenulik otsus . Ühtlasi ootame Teid küll a kohtumajaga tutvuma . Siiralt Teie Pärnu mnt 7 kohtumaja kohtu töötajad Saatja: "Maria Joost - TLRKK" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: AVALIK PÖÖRDUMINE: Seisame vastu Pärnu mnt 7 kohtumaja müügile Kuupäev: 2026-01-09 14:08 Tere Edastan Teile Tallinnas Pärnu mnt 7 asuva kohtumaja töötajate avaliku pöördumise koos lisadega. Lugupidamisega Maria Joost Kohtumaja töötajate nimel Maria Joost pressiesindaja Tallinna Ringkonnakohus Registriosa: Registriosa number 12347001 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 78401:102:0130 sotsiaalmaa, Tallinna linn, Pärnu mnt 7 1988 m2 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel kustutatud sisse kantud 10.06.2003. Kohtunikuabi L. Rohtla Hoonestusõigus, mis on sisse kantud kinnistu nr 776 kolmandasse jakku tähtajaga üheksakümmend üheksa (99) aastat. Hoonestusõiguse sisu: sihtotstarve ja ehitamiskohustus vastavalt käesoleva lepingu punktile 5; ehitiste ja kogu kinnisasja korrashoid vastavalt käesoleva lepingu punktile 6; hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga, servituudiga (sh kasutusvaldusega), reaalkoormatisega või ostueesõigusega on vajalik kinnistu nr 776 igakordse omaniku nõusolek vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.1. ja 7.2. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Eesti Vabariik 1 78401:102:0130 Sotsiaalmaa 100%, Harjumaa, Tallinna 1988 m2 Maakatastri andmete alusel üle võetud kustutatud linn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 7. 24.01.2008. Hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat, mis on koormatisena kantud: kinnistu nr 77601 registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Eesti Vabariik. sihtotstarve ja ehitamiskohustus vastavalt käesoleva lepingu punktile 5; ehitiste ja kogu kinnisasja korrashoid vastavalt käesoleva lepingu punktile 6; hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga, servituudiga (sh kasutusvaldusega), reaalkoormatisega või ostueesõigusega on vajalik kinnistu nr 776 igakordse omaniku nõusolek vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.1. ja 7.2. 1 78401:102:0130 Ühiskondlike ehitiste maa 100%, 1988 m2 Maakatastri andmed üle võetud kustutatud Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna 27.09.2009. linnaosa, Pärnu mnt 7. Hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat, mis on koormatisena kantud: kinnistu nr 77601 registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Eesti Vabariik. sihtotstarve ja ehitamiskohustus vastavalt käesoleva lepingu punktile 5; ehitiste ja kogu kinnisasja korrashoid vastavalt käesoleva lepingu punktile 6; hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga, servituudiga (sh kasutusvaldusega), reaalkoormatisega või ostueesõigusega on vajalik kinnistu nr 776 igakordse omaniku nõusolek vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.1. ja 7.2. 1 78401:102:0130 Ühiskondlike ehitiste maa 100%, Harju 1988 m2 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, 28.10.2014. Pärnu mnt 7. Hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat, mis on koormatisena kantud: kinnistu nr 77601 registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Eesti Vabariik. sihtotstarve ja ehitamiskohustus vastavalt käesoleva lepingu punktile 5; ehitiste ja kogu kinnisasja korrashoid vastavalt käesoleva lepingu punktile 6; hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga, servituudiga (sh kasutusvaldusega), reaalkoormatisega või ostueesõigusega on vajalik kinnistu nr 776 igakordse omaniku nõusolek vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.1. ja 7.2. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 1 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (reg.kood 10788733, 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel hoonestusõiguse seadmisel kehtiv Tallinn) reg. osa nr 776 3. jakku sisse kantud ja siia märgitud 10.06.2003. III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Reaalkoormatis esimesele järjekohale hoonestusõiguse kehtiv aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks summas seitse tuhat (7000.-) krooni aastas, ja viivise, null koma üks protsenti (0,1%) tähtajaks tasumata summalt päevas, maksmise tagamiseks, kinnistu nr 776 omaniku kasuks. 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.06.2003. 1 Märge hoonestusõiguse aastatasu muutmise nõude kehtiv tagamiseks vastavalt käesoleva lepingu punktile 9.7. 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.06.2003. 2 Ostueesõigus hoonestusõiguse igakordsel võõrandamisel kehtiv kinnistu nr 776 igakordse omaniku kasuks vastavalt käesoleva lepingu punktile 8. Ostueesõigus asub teisel järjekohal. 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.06.2003. 3 Tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (reg.kood kehtiv 11050857, Tallinn) kasuks maakaabelliinile Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses Elektrivõrgu Majandamiseks vastavalt 21.09.2004 lepingu punktidele 4, 5 ja 6 ning lisale 1 ja tasu maksmise kohustusega vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale. 21.09.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.10.2004. 4 Märkus üürilepingu (üürilepingu pool: Eesti Vabariik) kohta. kehtiv Tähtajatu üürileping nr 3/01-03. 31.07.2012 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.08.2012. IV jagu - HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus Asutus: Tallinna Halduskohus Nimi: Kadri Sullin - Tallinna Halduskohus Kuupäev: 05.01.2026 15:36:19 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut. Registriosa: Registriosa number 77601 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 78401:102:0130 Sotsiaalmaa, Pärnu mnt 7. 1988 m2 Registriosa avamisel 30.01.1996 kustutatud kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.03.2003; ümber kirjutatud ja ümber sõnastatud 10.06.2003. Kohtunikuabi L. Rohtla 1 78401:102:0130 Sotsiaalmaa 100%, Harjumaa, Tallinna 1988 m2 Maakatastri andmete alusel üle võetud kustutatud linn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 7. 24.01.2008. 1 78401:102:0130 Ühiskondlike ehitiste maa 100%, 1988 m2 Maakatastri andmed üle võetud kustutatud Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna 27.09.2009. linnaosa, Pärnu mnt 7. 1 78401:102:0130 Ühiskondlike ehitiste maa 100%, Harju 1988 m2 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, 28.10.2014. Pärnu mnt 7. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 1 Eesti Vabariik 30.01.1996 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.03.2003; kehtiv ümber kirjutatud ja ümber sõnastatud 10.06.2003. III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande  Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Hoonestusõigus tähtajaga üheksakümmend üheksa (99) kehtiv aastat Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (reg.kood 10788733, Tallinn) kasuks. Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa nr.123470. 12.03.2003 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.06.2003. 2 Riigivara valitseja on Justiitsministeerium (registrikood kustutatud 70000898). 21.12.2007 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.01.2008.Kohtunikuabi Tiina Adoberg 2 Kustutatud ametiülesannete korras kinnistusraamatuseaduse kehtiv § 7910 alusel 29.03.2017 IV jagu - HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus Asutus: Tallinna Halduskohus Nimi: Kadri Sullin - Tallinna Halduskohus Kuupäev: 05.01.2026 15:33:59 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut. Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.10.2002 Avaldamismärge: RTL 2002, 117, 1686 Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks Vastu võetud 09.10.2002 nr 651 «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393) § 19 lõike 2 ja § 20 lõike 3 alusel: 1.Anda Justiitsministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Tallinnas Pärnu mnt 7 asuva kinnistu (registreeritud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr 776, pindala 1988 m2, katastritunnus 78401:102:0130, sihtotstarve – sotsiaalmaa; riigivara registri registreerimisnumbrid: maa – 01000117, kohtumaja – 02000885, garaaž – 02000886, hoov – 06000444, piire – 06000445) avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks tähtajaga 99 aastat Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (äriregistri kood 10788733) kasuks. 2.Hoonestusõiguse seadmise tingimuseks on: 1) punktis 1 nimetatud kinnistul paikneva kohtumaja (riigivara registri registreerimisnumber 02000885), garaaži (riigivara registri registreerimisnumber 02000886), hoovi (riigivara registri registreerimisnumber 06000444) ja piirde (riigivara registri registreerimisnumber 06000445) rendile andmine Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele hoonestusõiguse tähtaja kestel; 2) hoonestaja teostatav kohtumaja renoveerimine aastatel 2002–2003 ning selle väärtust säilitav haldamine ja parendamine hoonestusõiguse tähtaja kestel. 3.Volitada justiitsminister Märt Raski Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga sõlmitavale hoonestusõiguse seadmise lepingule. 4.Korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks Leht 1 / 1