Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Hange viitenumbriga 300887 [email protected] 9. jaanuar 2026 nr 1/2 VAIDLUSTUS hankija otsustele jätta Aktsiaselts Hansab kvalifitseerimata ja tunnistada riigihankes 300887 edukaks Aktsiaselts Datel pakkumus Vaidlustaja: Aktsiaselts Hansab Registrikood: 10035867 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Keevise tn 11, 11415 Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Saue Vallavalitsus Registrikood: 77000430 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8, 76505 e-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Datel Registrikood: 10324057 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 4, 10142 e-post: [email protected] Asi: Aktsiaseltsi Hansab vaidlustus riigihankes 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ hankija 29.12.2025 korraldusega nr 1035 vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale Taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 29.12.2025 korraldusega nr 1035 vastu võetud otsus pakkuja Aktsiaseltsi Hansab kvalifitseerimata jätmise kohta; Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052  2. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 29.12.2025 korraldusega nr 1035 vastu võetud otsus pakkuja Aktsiaselts Datel pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 3. Jätta vaidlustaja poolt tasutud riigilõiv ja menetluskulud Saue Vallavalitsuse kanda. Mõista vaidlustaja poolt tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja Saue Vallavalitsuselt. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Saue Vallavalitsus (edaspidi Hankija) kuulutas 17.10.2025 välja avatud hankemenetluse hankes viitenumbriga 300887 „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (edaspidi riigihange). Hange on jaotatud kaheksaks osaks. 1.2. Hankija kehtestas riigihanke osas 5 alljärgneva kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud juriidilistele isikutele projektorite, ekraanide või IT seadmete müügi- või kasutusse andmise lepinguid, mille kogumaksumuseks ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 75 000 eurot.“ 1.3. Hanke osale 5 „Interaktiivsete puuteekraanide ost paigaldusega“ laekus 3 pakkumust. Muuhulgas esitasid pakkumuse ka Aktsiaselts Hansab (edaspidi Vaidlustaja või pakkuja) ja Aktsiaselts Datel (edaspidi Kolmas isik). 1.4. Hankija 29.12.2025 korralduses nr 1035 (lisa 1) välja toodud andmete kohaselt (p I) oli vaidlustaja pakkumus riigihanke osas 5 madalaima maksumusega, paremuselt järgmine oli Kolmanda isiku, Aktsiaseltsi Datel pakkumus. Hanke osa 5 hindamiskriteeriumiks on 100 % pakkumuse maksumus. 1.5. Hankija võttis hanke osas 5 29.12.2025 korraldusega nr 1035 vastu alljärgnevad otsused: jätta pakkuja Hansab riigihanke osas 5 kvalifitseerimata (korralduse p IV); tunnistada hanke osas 5 edukaks Aktsiaselts Datel pakkumus (korralduse p V). 1.6. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist põhjendab hankija asjaoluga, et vaidlustaja hankepassis kajastatud referentslepingud ei vastanud oma rahaliselt mahult hanke osas 5 nõutule. Seejuures on hankija otsuses viidanud: „Tegemist on ilmselt pakkuja eksimusega, kuna riigihangete registrist nähtub, et pakkuja on täitnud piisavalt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikke lepinguid.“ 1.7. Vaidlustaja leiab, et hankija korraldus hanke osas 5, millega jäeti pakkuja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus, on õigusvastane ja rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb asjaolus, et olukorras, kus hankija on ise vaidlustatud korralduses tuvastanud, et pakkuja oli hankepassi täitmisel teinud inimliku eksimuse ning pakkuja vastas kvalifitseerimise tingimustele avalikult kättesaadavate andmete alusel, ei oleks hankija tohtinud vaidlustajat riigihankes kvalifitseerimata jätta. See omakorda tähendaks, et vaidlustaja pakkumus oleks tulnud edukaks tunnistada ja sõlmida hankeleping vaidlustajaga. 1.8. Vaidlustaja põhjendab vaidlustust sisuliselt alljärgnevalt. 2 2. Hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata on õigusvastane 2.1. Hankija ei oleks tohtinud jätta pakkujat kvalifitseerimata 2.1.1. Riigihankes oli tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas kehtestatud 8 hanke osa suhtes 2 erinevat tingimust täpsustatud liiki tarnete teostamise osas – hanke osade 1, 2 ja 6 puhul oli nõutavaks mahuks lepingud summas 20 000 eurot ja hanke osade 3, 4, 5, 7 ja 8 puhul oli tingimuseks eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingud kogumaksumuses vähemalt 75 000 eurot (ilma käibemaksuta). 2.1.2. Vaidlustaja esitas hankepassiga täidetud lepingute kohta järgneva info: Haridus- ja teadusministeerium (Ida-Eesti koolide interaktiivsete ekraanide müük ja paigaldus) – 86“ Interaktiivsete ekraanide tarne ja paigaladus. Kontaktpunkt: GETTER NUKKA Eposti aadress: [email protected] Telefon: +372 53445456. Teostus august, 2023, summa 48 986€ +KM 3. Valuuta (Vääring). 2.1.3. Hankija on oma vaidlustatud korralduse punktis IV märkinud järgmist: „Tegemist on ilmselt pakkuja eksimusega, kuna riigihangete registrist nähtub, et pakkuja on täitnud piisavalt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikke lepinguid“. 2.1.4. Eeltoodust nähtub, et hankija kontrollis talle avalikult kättesaadavate andmete alusel iseseisvalt, et vaidlustaja vastab sisuliselt riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustele ning leidis sisuliselt õigesti, et vaidlustaja on oma tegelike majandusnäitajate ja täidetud lepingute poolest riigihanke osas 5 seatud kvalifitseerimise tingimustele vastav. Eelmärgitud olukorras ei oleks hankija tohtinud pakkujat kvalifitseerimata jätta. 2.1.5. Esiteks. Hankija on vaidlustatud otsuses väitnud: „Lubatud oleks vaid andmete selgitamine, kuid mitte uute andmete ehk uute referentslepingute esitamine“. Samas on hankija jätnud ebaõigesti tähelepanuta, et vaidlust ei saa olla antud juhul selles, et hankijale olid kõik referentslepingud avalikult kättesaadavad. Hankija tuvastas nendega sisuliselt tutvudes, et pakkuja vastab riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Seega puudus vaidlustajal ka mistahes vajadus täiendavaid dokumente hankijale esitada. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma.1 2.1.6. Kuna vaidlustaja esitas pakkumuse, pidi hankijale ka juba ainuüksi seetõttu olema selge, et vaidlustaja soovis pakkumuses kinnitada enda vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ning et pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult. Seega oleks hankija saanud antud juhul kvalifitseerida pakkuja ka pakkujalt täiendavaid selgitusi küsimata. Alternatiivselt oleks piisanud hankijale kättesaadavate andmete selgitamisest (pakkuja oleks saanud kinnitada, et hankija on pakkuja kvalifikatsiooni hindamisel tuginenud õigesti avalikult kättesaadavatele andmetele). 1 TlnRngKo nr 3-24- 2428/17, p 11.2.; TlnRngKo nr 3-23-1783, p 21, viimane lause. 3 2.1.7. Teiseks. Hankija väide, et: „Kehtiva vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt paraku ei ole peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist õigust hankepassis toodud andmeid muuta“, on väär ega põhine praktikal. 2.1.8. riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada. 2.1.9. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-24-132 (p 13) leidnud järgnevat: „Kui lugeda RHS § 39 lg-t 43 täht-tähelt, võib näida, et see võimaldab nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks. Kolleegium leiab, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4 ulatuslikumalt.“ 2.1.10. Samas lahendis (p 15) on Riigikohus selgitanud muuhulgas, et: „Avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega (vrd HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3), samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 1 ja 4). 4 Samuti on Riigikohus nimetatud lahendis juhtinud tähelepanu, et mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga puhul ei ole võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. 2.1.11. Eelnevalt kirjeldatud Riigikohtu seisukohti on ka pärast 01.09.2017 kehtima hakanud RHS osas korratud kohtulahendis kohtuasjas nr 3-19-1501/2035. Samuti on Euroopa Kohus selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed vead.6 Teatud juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne. 2.1.12. Seega on hankijale praktikast tulenevalt antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida pakkujatelt nende pakkumuse kohta selgitusi. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt 2 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-24-13 3 Riigikohus käsitleb kohtulahendis 3-3-1-24-13 RHS-i, mis kehtis enne 01.09.2017 jõustunud RHS-i. Lahendi tegemise hetkel kehtinud RHS § 39 lg 4 redaktsioon nägi ette, et: „Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.“ 4 Riigikohus käsitleb kohtulahendis 3-3-1-24-13 RHS-i, mis kehtis enne 01.09.2017 jõustunud RHS-i. 5 https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-19-1501/203 6 Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova, p 42. 4  kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.7 Samuti on praktikas leitud, et RHS § 98 lõiget 4 ja RHS § 104 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel olemas.8 2.1.13. Vaidlustaja hinnangul on nii Eesti kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu poolt seatud selgitamise nõude lubatavuse kriteeriumid antud juhul täidetud. Veelgi enam, sisuliselt nähtub vaidlustatud korraldusest, et hankija on ise tuvastanud, et: (i) pakkuja on teinud pakkumuse esitamisel inimliku eksituse; (ii) asjaomased referentslepingud olid hankijal pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel olemas; (iii) referentslepingud olid varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg; (iv) referentslepingutest tulenes, et pakkuja vastab sisuliselt kvalifitseerimise tingimustele. 2.1.14. Hankija pidi eelpool mainitud asjaolude valguses kaaluma vaidlustajale võimaluse andmist täpsustamaks, et ta vastab vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Hankija seda ei teinud, vaid lähtus ekslikust seisukohast, et täpsustuse küsimine oli välistatud. Antud juhul ei rikuks pakkumuse täpsustamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei kannataks seetõttu riigihanke läbipaistvus. Pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on pakkumuse esitamisel teinud inimliku eksimuse ning hankija on talle kättesaadavate andmete alusel tuvastanud, et pakkuja vastab kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. 2.1.15. Eeltoodud kohtupraktikast nähtub, et hankija tõlgendus RHS § 46 lg 4 osas, mis välistab täielikult hankija kaalutlusõiguse ning hankijale avalikult kättesaadava info arvesse võtmise, on ekslik ning oma iseloomult konkurentsi piirav. Selle tulemusena pakkuja kvalifitseerimata jätmine on oma olemuselt ebaproportsionaalne. Kohtupraktikast nähtub, et laiendav tõlgendus ja esitamata info lisamine on lubatav, kui tegemist on ilmse eksimusega, andmed olid olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega ning see ei anna andmeid esitavale pakkujale olulist konkurentsieelist. Antud juhul on kõik need eeldused täidetud. 2.2. Vaidlustaja tegi hankepassi täitmisel inimliku eksituse, mille kõrvaldamine on praktikast tulenevalt lubatav 2.2.1. Nagu vaidlustaja eelnevalt kirjeldas, olid hanke tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osad kvalifitseerimise tingimustes grupeeritud hanke osade kaupa. 2.2.2. Vaidlustaja esitas hanke osale 5 hankepassi, kus ta hankija poolt kasutatud hanke osade kvalifitseerimistingimuste grupeerimise tulemusena kasutas nö „1. grupi“ (hanke osad 1, 2 ja 6) varasemate lepingute summeerimise tingimuse kogumaksumust (20 000 eurot vs hanke osa 5 nõutav 75 000 eurot). Tegemist oli inimliku eksimusega. 7 RKHKo nr 3-19-1501 p 17, Euroopa Kohtu 11. mai 2017. a otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39. 8 TlnRngKo nr 3-24-2428, p 16. 5 2.2.3. Saue Vallavalitus on ka ise oma korralduse selgitustes otsesõnu viidanud, et ka hankija hinnangul on tegemist pakkuja poolse eksitusega9, kuivõrd avalike andmete kohaselt (mille kontroll ei nõudnud hankijalt olulist lisapingutust) on vaidlustaja tegelikult täitnud enam kui piisaval hulgal ja piisavas rahalises mahus lepinguid, et vastata riigihanke osas 5 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele (lepingud kokku 75 000 eurot). 2.2.4. Nagu varasemalt viidatud Riigikohtu seisukohtadest nähtub, on inimliku eksimuse heastamine lubatud. Kuna hankija on ka ise otsust tehes mõistnud, et vaidlustaja on teinud eksimuse, oli hankijal võimalus kaalutlusõiguse tulemusena anda vaidlustajale võimalus kinnitada, et hankija poolt avalikult kättesaadavad andmed on korrektsed ja neid tuleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Kuna hankija seda ei teinud, on hankija jätnud oma kaalutlusõiguse kasutamata ning seeläbi rikkunud vaidlustaja õigust oma eksimus heastada. 2.2.5. Kokkuvõttes viis hankija poolt riigihanke osas 5 vaidlustaja kvalifikatsiooni osas selgituste küsimata jätmine ja eksimuse heastamise välistamine vaidlustaja ebaseadusliku kvalifitseerimata jätmiseni. 2.2.6. Nagu ka hankija on oma 29.12.2025 otsuses viidanud, on vaidlustaja täitnud piisavas mahus lepinguid, millega täitis nõuetekohaselt riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimused. 2.2.7. Kõik nimetatud lepingud on nii ajaliselt kui rahalise mahu osas täidetud enne pakkumuste esitamise tähtaega ning seeläbi vastavad selles osas õiguspraktikas nõutavale tingimusele, mille kohaselt olid need täidetud enne pakkumuste esitamise tähtaega. 2.2.8. Vaidlustaja on avalike andmete kohaselt täitnud riigihanke osa 5 kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks vähemalt alljärgnevad hankelepingud: (i) Saue Vallavalitsusega riigihankes viitenumbriga 266762 „Multimeediaseadmete ostmise ja üürimise raamleping“ sõlmitud hankelepingud (erinevad osad), sõlmimise aeg oktoober 2023. Lepingute täitmise maht riigihanke 300887 osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 64 130,08 eurot; (ii) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega riigihankes viitenumbriga 261708 „Esitlustehnika ostmine ja rentimine koos elutsüklihaldusega“ sõlmitud hankelepingud osades 1 ja 2, sõlmimise aeg juuni 2023. Lepingute täitmise maht riigihanke 300887 osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 252 854,00 eurot (sh üks minikonkurss 282127 summas 131 345,00 eurot, lisandub käibemaks); (iii) Tallinna Keskraamatukoguga riigihankes viitenumbriga 284661 „Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogudele ekraanide ostmine koos paigaldusega“ sõlmitud hankeleping, sõlmimise aeg detsember 2024, lepingu täitmise maht riigihanke 300887 osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutavate toodete osas 35 321,25 eurot. 2.2.9. Kogumis vaidlustaja poolt riigihankes 300887 osa 5 hankepassis esitatud hankelepingu täitmise mahuga või erinevate lepingute grupeerimise tulemusena on selge, et vaidlustaja on täitnud enam 9 vt hankija korraldus 1035, p IV, tsitaat toodud vaidlustuse p-s 2.1.3. 6  kui piisavas rahalises mahus vaidlustatava hanke osa 5 kvalifitseerimise tingimustes nõutud sarnaste toodete tarnimise lepinguid, et vastavas hanke osas pakkujana kvalifitseeruda. 2.3. Vaidlustaja ei saa eksimuse heastamise võimaldamisega olulist konkurentsieelist 2.3.1. Riigikohtu ja õiguspraktika kohaselt saab andmeid parandada olukorras, kus selline parandamine ei anna pakkujale olulist konkurentsieelist teiste pakkujate ees. Vaidlustaja on seisukohal, et talle oleks tulnud anda võimalus täpsustada kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks nõutud varasemate täidetud lepingute andmeid (kinnitades hankijale sisuliselt ainult üle, et hankijale avalikust riigihangete registrist kättesaadavad ja nähtavad ning hankija poolt kontrollitud andmed on tõesed). 2.3.2. Sisulises vaates ei ole selle info puhul tegemist ka „pakkumuse muutmisega“ – pakkumus selle väljendi sisulisemas tähenduses on see, mida pakkuja (käesoleval juhul vaidlustaja) hankijale pakub – peamiselt pakutav toode või teenus, sellega seotud kõrvaltingimused ja toote hind. Kvalifitseerimiseks nõutud teabe puhul ei ole tegemist konkurentsi mõjutavate andmetega – nimetatud avalikult kättesaadavad andmed ei sõltu konkurentide tegevusest ja neid andmeid ei mõjuta teave, mis on andmeid esitavale pakkujale peale pakkumuste avamist konkurentide pakkumuste kohta teatavaks saanud. 2.3.3. Eelnevast lähtuvalt ei mõjuta vaidlustajale selgituste võimaldamise õiguse andmine (olukorras kus täiendavaid dokumente ei olnud vaja esitada, kuivõrd need olid hankijale avalikult kättesaadavad) konkurentsi, kuna tegemist on sisulise konkurentsi vaates nn pakkumuseväliste andmetega. 2.4. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane 2.4.1. Hankija on oma 29.12.2025 otsuses (p V) tunnistanud edukaks kolmanda isiku (Aktsiaselts Datel) pakkumuse. Vaidlustaja pakkumus oli kolmanda isiku pakkumusest rahaliselt odavam. Kuna hanke osa 5 kriteeriumiks oli 100 % maksumus, siis oleks vaidlustaja pakkumus tema kvalifitseerimise korral osutunud edukaks. 2.4.2. Kuna vaidlustaja hinnangul oli tema kvalifitseerimata jätmine õigusvastane, oleks hankijal õiguspärase otsuse ehk siis vaidlustaja kvalifitseerimise korral tulnud vaidlustaja pakkumus ka edukaks tunnistada. Kuna vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, on sellest tulenevalt õigusvastane ka pakkumuste hindamistabelis järgmisel kohal asuva Kolmanda isiku kallima pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Vaidlustuse esitamise tähtaeg. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus laekuma Vaidlustuskomisjonile 10 päeva jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja sai hankija 29.12.2025 korralduse kätte 30.12.2025. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt esitatud Vaidlustuskomisjonile tähtaegselt. 3.2. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. RHS § 185 lg 1 järgi võib 7  hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Vaidlustaja leiab, et hankija korraldus hanke osas 5, millega jäeti pakkuja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus, on õigusvastane ja rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Juhul kui hankija ei oleks vaidlustajat ebaõigesti kvalifitseerimata jätnud, tulnuks vaidlustaja pakkumus edukaks tunnistada. Käesoleva vaidlustuse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi käesoleva vaidlustuse esitamiseks. 3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.4. Riigilõiv. Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt RLS § 258 lg 1 p 2 alusel riigilõivu summas 2560 eurot, mida tõendab vaidlustusele lisatud maksekorralduse koopia (lisa 2). 3.5. Esindusõigus. RHS § 190 lg 11 näeb ette, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda. 3.6. Vaidlustajat esindab vaidlustuse läbivaatamisel Cuesta Advokaadibüroo vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla, e-post: [email protected]. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 1¹). 3.7. Vaidlustaja poolt viidatud muud tõendid on Riigihangete vaidlustuskomisjonile kättesaadavad riigihangete registris. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer-Jaadla vandeadvokaat Lisad: 1. Hankija 29.12.2025 korraldus nr 1035; 2. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 8 KORRALDUS Saue linn 29. detsember 2025 nr 1035 Riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osa 5 tulemuste kinnitamine I Hanke korraldamise andmed ja pakkumuste avamine Saue Vallavalitsus otsustas 17.09.2025 korraldusega nr 748 korraldada riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ avatud menetlusega riigihankena. Korraldusega moodustati hankekomisjon riigihankemenetluse läbiviimise korraldamiseks. Riigihange viidi läbi e-kataloogi hankena kaheksas osas, millest osa 5 moodustas interaktiivsete puuteekraanide ost koos paigaldusega. Hankekomisjon avas pakkumused riigihangete registris (eRHR) hanketeates märgitud tähtpäeval. Riigihanke osale 5 esitati tähtpäevaks 3 pakkumust. Pakkuja Pakkumuse eeldatav Maksimaalne rahaline kogumaksumus* maht (eeldatav maksumus)* Osa 5 – Interaktiivsete puuteekraanide ost paigaldusega Aktsiaselts Hansab (10035867) 64600 75 000 DELTA OÜ (12958079) 69951.6 Aktsiaselts Datel (10324057) 85531.2 *maksumused eurodes käibemaksuta II Pakkumuste vastavuse kontroll Hankekomisjon kasutas pakkumuste vastavuse kontrollimisel riigihangete seaduse (RHS) § 52 lõikes 3 sätestatud nn pööratud menetlust, kus hankija kontrollib pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Hankekomisjon kontrollis esitatud pakkumuste vastavust ja tuvastas, et Aktsiaselts Hansab ja Aktsiaselts Datel pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. DELTA OÜ pakkumus ei vastanud, kuna pakkuja pakkus seadet, mis täielikult ei vastanud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ sätestatud tingimustele. Pakkumus kontrollides tuvastas hankija, et DELTA OÜ pakutava seadme tehnilised andmed olid kirjeldatud pakkuja poolt e-kataloogis, kuid toote kohta ei olnud kaasa pandud (ei lingina ega eraldi dokumendiga) toote tootja poolset spetsifikatsiooni. Seda ei olnud võimalik leida avalike allikate kaudu ka tellijal endal. Pakkuja poolt e-kataloogis välja toodu andmete alusel tuvastas hankija siiski mitmed näitajad, mille parameetrid ei vastanud hankija poolt tehnilises kirjelduses nõutule (raami osa pole kogu laiuses pliiatsite hoiustamiseks, USB pesade arv pole soovitud koguses, eraldi mikrofoni ja heli sisend puudub). Hankija küsis pakkujalt selgitust, mille pakkuja vastas tähtaegselt. Paraku ei esitanud pakkuja jätkuvalt toote tootja poolset spetsifikatsiooni. Ning pakkuja poolt esitatud selgitustes oli pakkuja kinnitanud, et pakutav toode tõepoolest ei vasta teatud tingimuste osas tehnilisele kirjeldusele. Kuna DELTA OÜ pakutav seade ei vasta riigihanke alusdokumentides toodud kõigile nõuetele, siis tuleb tema pakkumus riigihanke osas 5 RHS § 114 lõike 2 alusel mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. RHS § 114 lõike 1 kohaselt pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Hankekomisjon koostas otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise ja mittevastavaks tunnistamise, pakkumuste hindamise ja eduka pakkuja valimise kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku kinnitada hankekomisjoni otsus. III Pakkumuste hindamine Hanke alusdokumentide kohaselt hindab hankija pakkumusi kogumaksumuse alusel käibemaksuta ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on madalaima kogumaksumusega kõigi vastavate pakkumuste hulgast. Hankekomisjon viis läbi vastavate pakkumuste hindamise vastavalt riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumitele, mille tulemusel sai enim väärtuspunkte osas 5 Aktsiaselts Hansab pakkumus, millele järgnes Aktsiaseltsi Datel pakkumus. IV Aktsiaseltsi Hansab kvalifitseerimata jätmine Hankekomisjon teostas hindamise tulemusel potentsiaalselt eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts Hansab suhtes kontrolli kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning kontrollis tema vastavust osa 5 kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja paraku ei vastanud hankepassis välja toodud andmete alusel osa 5 kvalifitseerimise tingimustele. Nimelt riigihanke alusdokumendis „Hankepass selgitustega“ on kvalifitseerimistingimuseks sätestatud :“ Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud juriidilistele isikutele projektorite, ekraanide või IT seadmete müügi- või kasutusse andmise lepinguid, mille kogumaksumuseks ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 75 000 eurot.“. Pakkuja Aktsiaseltsi Hansab hankepassis osa 5 kohta esitatud referentslepingut kontrollides tuvastas hankija (nii hankepassi kui ka RHR-i andmete alusel), et referentslepingu maksumus on 48 986 eurot käibemaksuta, mis on väiksem kui riigihanke alusdokumendis pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud. Tegemist on ilmselt pakkuja eksimusega, kuna riigihangete registrist nähtub, et pakkuja on täitnud piisavalt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikke lepinguid. Kehtiva vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt paraku ei ole peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist õigust hankepassis toodud andmeid muuta. Lubatud oleks vaid andmete selgitamine, kuid mitte uute andmete ehk uue referentslepingu esitamine. Hankija on kohustatud pakkuja kvalifitseerimisel lähtuma hankepassis välja toodud lepingust ning selle tõttu tuleb Aktsiaselts Hansab jätta riigihanke osas 5 kvalifitseerimata. RHS § 98 lg 5¹ sätestab, et kui pakkuja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes. V Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kontroll Kuna peale Aktsiaselts Hansab kvalifitseerimata jätmist on hindamiskriteeriumite alusel soodsama ehk hinnalt madalama kogumaksumusega pakkumuse vastavatest pakkumustest osas 5 esitanud Aktsiaselts Datel, siis tuleb tema pakkumus osas 5 edukaks tunnistada. Hankekomisjon teostas eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts Datel suhtes kontrolli kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning kontrollis tema vastavust osa 5 kvalifitseerimise tingimustele. Pakkujal ei esinenud hankepassi ega registripäringute kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid. Pakkuja vastas osa 5 kvalifitseerimise tingimustele tõendite alusel. Netokäibe suurus on kontrollitud majandusaasta aruannete alusel ning pakkuja hankepassis toodud referentslepingu täitmine on tõendatud päringuga tellijalt ja riigihangete registrist, kus on toodud tellija poolt andmed referentslepingu täitmise kohta. Hankekomisjon koostas otsuse eduka pakkuja mittekõrvaldamise ja kvalifitseerimise kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku kinnitada hankekomisjoni otsus ja otsustada raamlepingu sõlmimine eduka pakkujaga. VI Valla eelarve kasutamine „Saue vallavara valitsemise korra“ kohaselt otsustab teenuse tellimise vallavalitsus, kui vara omandamist ei ole eelarves nimeliselt ette nähtud, kuid see on ette nähtud Saue valla arengudokumendis ja toimub Saue valla arengudokumendis ja jooksva aasta eelarves sama tüüpi kuludeks või investeeringuteks ettenähtud vahendite piires. Kuna raamlepingu puhul ei ole kohustust selle alt hankelepinguid sõlmida, siis ei ole tegu siduva ega eelarveaastat ületava kohustuse võtmisega. Raamlepingu alt hankelepingute sõlmimisel on hankijaks olev asutus kohustatud järgima „Saue vallavara valitsemise korras“ sätestatud vara omandamise pädevuse piire ja hankelepingu sõlmimise hetkel kehtivat eelarvet ja eelarvestrateegiat. „Saue valla 2025. aasta I lisaeelarves“ on põhitegevuse kulude all eelarvereal „Tsentraliseeritud IT“ ette nähtud majandamiskulud vastavalt Saue valla kehtivale eelarvestrateegiale summas 1 581 700 eurot, mis on mõeldud erinevate IT vahendite ostmise ja üürimise kulude katmiseks, sh erinevad ekraanid ja projektorid. „Saue valla eelarvestrateegias“ toodud põhitegevuse kulude majandamiskulude alajaotuse mahus nähakse igal aastal valla eelarves muuhulgas ette kulud valla põhitegevuse tagamiseks (elekter, side, vesi- ja kanalisatsioon, koristus, prügivedu, valveteenus, töö- ja õppevahendid, valla teede ja avalike alade hooldus, audiitorteenused ja muud sellised teenused või asjad, mille tellimine on vajalik, et tagada valla seadusest tulenevate kohustuslike ülesannete täitmine). Eelpoolnimetatud kululiikide lõikes on vallavalitsusel lähtuvalt Saue vallavara valitsemise korrast õigus sõlmida lepinguid ilma täiendava volikogupoolse nõusolekuta ning loetakse täidetuks KOFS nõue kajastada eelarvestrateegias tulevaste aastate väljaminekud eelnimetatud majandamiskulude lõikes. Seega on raamlepingute alt sõlmitavate võimalike hankelepingute kuludega arvestatud eelarvestrateegias kuni aasta 2030 lõpuni. VIII Resolutsioon Võttes aluseks riigihangete seaduse § 52 lõike 3, § 98 lõike 5 ja 51, § 104 lõike 8, § 114 lõiked 1 ja 2, § 117 lõike 1, § 120 lõike 2, § 185 lõike 1, § 189 lõike 1, Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 36 „Saue vallavara valitsemise kord“ § 7 lõike 4 punkti 21, § 10 lõike 1, Saue Vallavolikogu 25.09.2025 määruse nr 18 „Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia kinnitamine“ lisa 2, Saue Vallavolikogu 29.05.2025 määruse nr 7 „Saue valla 2025. aasta I lisaeelarve vastuvõtmine“ lisa 1, Saue Vallavalitsuse 09.10.2019 määruse nr 4 „Saue valla hankekord“ § 15 lõike 12, arvestades riigihanke läbiviimise komisjoni ettepanekuid ning eesmärgiga kinnitada riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osa 5 suhtes alljärgnevad otsused, annab Saue Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Tunnistada vastavaks riigihanke osale 5 järgmiste pakkujate poolt esitatud pakkumused, kuna need vastasid kõikidele riigihanke alusdokumentides sätestatud vastavustingimustele: 1.1 Aktsiaselts Hansab (10035867) 1.2 Aktsiaselts Datel (10324057) 2. Tunnistada mittevastavaks ja lükata tagasi riigihanke osale 5 DELTA OÜ (12958079) poolt esitatud pakkumus, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, kuna pakutud oli seadet, mis ei vastanud tehnilisele kirjeldusele. 3. Jätta riigihanke osas 5 pakkuja Aktsiaselts Hansab kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud hankepassis välja toodud referentslepingu alusel riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitserimistingimusele. 4. Tunnistada riigihanke osas 5 edukaks pakkumuseks Aktsiaselts Datel pakkumus kui vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamiskriteeriumite alusel enim väärtuspunkte kogunud ehk madalaima hinnaga pakkumus. 5. Kvalifitseerida eduka pakkumuse esitanud pakkuja Aktsiaselts Datel, kuna ta vastas kõikidele riigihanke alusdokumentides riigihanke osale 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. 6. Mitte kõrvaldada eduka pakkumuse esitanud pakkujat Aktsiaselts Datel, kuna tal ei esinenud kõrvaldamise aluseid. 7. Sõlmida peale ooteaja (14 kalendripäeva käesoleva otsuse kohta teate esitamisest) möödumist eduka pakkuja Aktsiaseltsiga Datel raamleping riigihanke osas 5 hankedokumentides fikseeritud tingimustel. 8. Volitatud isikul esitada käesoleva korralduse kohta pakkujatele kirjalik teade viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. 9. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras, kui vaidlustaja leiab, et korraldusega on rikutud tema õiguseid või kahjustatud tema huvisid. 10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kaarmann (allkirjastatud digitaalselt) abivallavanem Elis Johanson vallavanema ülesannetes jurist vallasekretäri ülesannetes                   ! " ! #$$!%& $             !" #$ $ % & ' ()**  *$ + % & $ * $ ,,--"!-- ,.   ! " !!'#(#%)& $     . / 0,,./ #$ $ % &  *$ + % & ,, 1--2"1! ' 3$ 45 $ '    $ 67 8$ 45 $ $   ,,. ,,-95 , : #5 0;/<, -50 == 5, 0; / * %$*8 ' >$ & ' ()**  *$ 6 3 $ %$ $*8  $ ?& $ * $ -!+ % *@ ( **A $ +& ,. )*   ) 6 3 $ )>( ()** ) @$  ( $*8  " B $*8    6  $ + -1 --! 0 $**  4$ 6 0 $**$ ' ()**  4$ 6 *$ $ * $ + * ##$+ " & (,'#% $#, <) $ $ $ 3$ *$  $ $  8$ ;2!-"!12  ++--! "C C , :$5 0$D -5  0))$$5 , 5  2-- --