Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse lahendamine

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal Reg. 10344152 VAT EE100101799 Ants Nõmper [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 11.07.2025 DNo. 2377 Seisukohad Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse lahendamisele Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ on Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V (edaspidi: „Mustpeade Vennaskond“ või „Vennaskond“) lepinguline esindaja. Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsuse nr 300 kohaselt tegi volikogu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi: „ORAS“) § 12 lõike 3 punkti 5 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta tagastamata Tallinnas Pikk tn 24, Pühavaimu tn 9, Pikk tn 26 asuv õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade maja hoonetekompleks (edaspidi: „Mustpeade maja“ või „maja“), kuna tegemist on kultuuriobjektiga. Vabariigi Valitsus ei ole aastaid kestnud vaidluse tõttu tänaseni Tallinna Linnavolikogu 5.oktoobri 2006 otsusega nr 300 tehtud ettepaneku kohta otsust teinud. Kuna viimaste otsuste tegemisest on pikalt möödas palus Rahandusministeerium 15.04.2024 veelkord Vennaskonna kirjalikke seisukohti. 04.11.2024 edastas Vennaskond kirjalikud seisukohad Rahandusministeeriumile. Vennaskonna esindajana esitan täpsustavad seisukohad veelkord kirjalikult ning kirjeldan Mustpeade maja edaspidi kasutuse võimalikku juriidilist lahendust. 1. Asjaolud, miks tuleks Mustpeade maja tagastada Vennaskonnale Maja tagastamine Vennaskonnale on vajalik omandireformi eesmärkide täitmiseks ja omandiõiguse kaitseks. Vennaskond ja Tallinna linn on ühisel seisukohal, et Mustpeade maja peab jääma avatud kultuurimajaks. Vennaskonnal pole ka vastuväiteid sellele, et hoone ise jääks Tallinna linna omandisse hoonestusõiguse Estonia • Latvia • Lithuania The following terms (available on our website) apply to all our services. Ellex Raidla is part of Ellex, Baltic circle of legal excellence ellex.legal alusel või valdusesse kasutusvalduse alusel. Mõlema variandi puhul jääks kultuuriasutuse pidamine Tallinna linna vastutada. Kuivõrd Mustpeade maja kultuuriobjekti staatuse ja kultuurialase tegevuse säilitamise osas vaidlus puudub, siis vajab edasist hindamist, kas kultuuritegevus on võimalik vaid juhul, kui kinnisasi on Tallinna linna omandis, või seab omandivormi muutus hoone sihtotstarbelise kasutamise ohtu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-1578/104, p 21). Vennaskond kinnitab, et kinnisasja omandi tagastamisel ei sea Vennaskond ohtu kultuuriasutuse pidamist. Vennaskonna soov on saada Mustpeade maja kinnistu õiguspäraseks omanikuks, kuid jätta hoone Tallinna kontrolli alla hoonestusõiguse/kasutusvalduse alusel. Lisaks on Vennaskonnal soov saada üürilepinguga ainuõigus kasutada vähemalt kahte ruumi majas koosolekute pidamiseks. Mõistan, et hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmine ei ole võimalik enne kinnisasja omandi tagastamist. Lahendusena pakun, et pooltel on võimalik sõlmida võlaõiguslik leping hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmiseks enne Rahandusministeeriumi ja Valitsuse poolt otsuse tegemist. Nimelt ei mõjuta võlaõigusliku lepingu kehtivust see, et lepingu sõlmimise ajal ei ole Vennaskonnal õigust kinnistut koormata (võlaõigusseadus § 12 lg 1). Võlaõiguslikus lepingus on võimalik kokku leppida õiguskaitsevahendeid (näiteks leppetrahve) juhuks, kui pooled ei peaks jõudma asjaõigusliku lepingu sõlmimiseni ja hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmiseni. Selliste kokkulepete sõlmimine enne tehingu lõpuleviimist on äripraktikas tavapärane. Lisaks pakun lahendusena, et Valitsus võib seada vara tagastamise eeltingimuseks hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmiseks kohustava võlaõigusliku lepingu sõlmimise. Kuigi ORAS § 12 lg 6 seab sihtotstarbel kasutamise lepingu maksimaalseks tähtajaks viis aastat, siis ei ole hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmise lepingule piiranguid seatud. Palun Rahandusministeeriumil arvesse võtta Vennaskonna valmidust hoonestusõiguse/kasutusvalduse seadmiseks ning võimalusel küsida Tallinna linnalt selles osas seisukoht. Vennaskond on teinud mitmeid järeleandmisi, et vähendada riski avaliku huvi vastu kasutada Mustpeade maja kultuuriobjektina. Seevastu Vennaskonna omandiõiguse riivet ja omandireformi eesmärkide täitmata jätmist ei ole võimalik samal moel vähendada ega tasakaalustada. 2. Kuidas Mustpeade Vennaskond võimaldaks Tallinna linnal vara kasutada (kui lepingu alusel, siis kuidas jätkuks vara kasutamine pärast lepingu lõppemist)? Kui Tallinna linn soovib kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist, siis saaks linnast Mustpeade Maja hoone omanik kuni hoonestusõiguse lõppemiseni (asjaõigusseaduse § 241 lg 1). Hoonestusõigust võib seada kuni 99 aastaks. Hoonestusõiguse lõppemisel makstava hüvitise suuruse ja maksmise viisi saab kokku leppida hoonestusõiguse seadmisel. Kui Tallinna linn soovib kinnisasjale kasutusvalduse seadmist, siis oleks linn õigustatud kinnisasja koos hoonega valdama, kasutama ja omandama selle vilju (asjaõigusseaduse § 201 lg 1). Kasutusvaldaja on 2 kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Tallinna linna kui juriidilise isiku kasuks seatud kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse lõppemisel on Tallinna linn kohustatud kinnisasja Mustpeade Vennaskonnale tagastama. 3. Kuidas konkreetse maja puudumine takistab/ei takista Mustpeade Vennaskonna tegutsemist? Vennaskond soovib kinnisasja omandi tagastamist, mitte terve maja kasutusvõimalust. Kinnisasja omandi kuulumine Vennaskonnale on vajalik omandireformi eesmärkide täitmiseks, ajaloolise ebaõigluse heastamiseks ja kultuurilise pärandi säilitamiseks. Tallinna Linn on selgitanud, et kokkuleppel linnaga on Vennaskonnal võimalik majas asuvaid ruume kasutada ühingu põhikirjalistel eesmärkidel. Vennaskond soovib ainult kahe ruumi kasutamise ainuõigust, et pidada nendes koosolekuid ja korraldada ühiskondlikke üritusi. Vennaskonnale on väga oluline, et koosolekuid ja üritusi saaks korraldada just Mustpeade majas. Samas ei ole Vennaskonnal soovi kasutusse saada neid ruume, mis oleks seotud suure avaliku huviga või vajalikud kultuurimaja pidamiseks. 4. Kui ulatuslik on olnud Mustpeade Vennaskonna tegevus kaasajal Tallinnas ja mis tegevusi on tehtud? Tallinnas korraldatakse regulaarselt koosolekuid ja sotsiaalseid üritusi, enamik millistest on aastasadade vanuste juurtega. Samuti osaletakse regulaarselt Saksamaaga majandus- ja kultuurisidemete arendamise koostöös (Saksa saatkond, Saksa-Balti kaubanduskoda jt). Vennaskond ja selle liikmed on toetanud Kaitseliitu, Tallinna Kogudusi, Eesti noori muusikuid ja andnud välja stipendiume Eestist pärit Saksamaal õppivatele üliõpilastele. 5. Kuidas Mustpeade Vennaskond tagaks Mustpeade Maja kultuurikompleksi jätkusuutliku tegutsemise juhul, kui vara tagastatakse? Mustpeade Maja valdamist ja kultuurikompleksi tegutsemist korraldaks Tallinna linn hoonestusõiguse/kasutusvalduse alusel, mille ainuke tasu oleks Mustpeade maja korrashoiuks vajalike kulutuste kandmine. 6. Muud küsimused Vennaskonna ettepanek on jätkuvalt korraldada sobival ajal arutelu riigi, linna ja Vennaskonna vahel. 3 Austusega dr. iur Ants Nõmper /allkirjastatud digitaalselt/ vandeadvokaat Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V lepinguline esindaja 4  Saatja: "Ralph Tischer" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" Teema: Sv: Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse lahendamine/Registreerimise number: 7-7.1/1806-4. Kuupäev: 2024-11-04 13:59 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud härra K.Kajak, Vastuseks Teie kirjale 15.04. 2024 soovime Mustpeade vennaskonna poolt anda järgnevaid selgitusi ja valgustada olukorra tausta. Alates selle aasta kevadest on vennaskonna Eestis asuvad liikmed pidanud läbirääkimisi nii Tallinna linnaga, rahandusministeeriumiga kui ka kohtutud on Tallinna Filharmooniaga selgitamaks vennaskonna seisukohta Mustpeade maja osas. Nii nagu oleme kirjalikult teatanud rahandusministeeriumile, oleme selgitanud ka linnale, et vennaskond soovib maja tänase kasutusotstarbe jätkumist. Meie poolt on välja pakutud lahendus maja pikaajaliseks kasutuseleandmiseks linnale sobival meetodil ja pikaajalise all peame silmas näiteks perioodi 50 aastat või enam. Kasutamise meetod võiks olla näiteks kasutusvaldus. Oleme teinud pikaajaliselt koostööd Raidla Ellex advokaadibürooga, kes on välja töötanud üleandmise protsessi linnale, mis maandab Tallinna riskid. Maja tagastamisküsimust tuleb eelkõige vaadelda aspektist, et tegu on õigusvastaselt võõrandatud varaga. Vennaskond omandas hoone ostmise teel 1531. 1940. aastal vara sundvõõrandati okupatsioonivõimude poolt. Samuti on oluline siin mainida, et Mustpeade vennaskond on omandireformi õigustatud subjekt. Miks peaks vennaskonna vara uuesti sundvõõrandatama või vennaskond oma õigusriiklikust nõudest loobuma, kui Tallinna linna vaieldamatu vajadus „avatud kultuurimaja“ järele on täidetav ka õiguslikult tagatud lepingutega? Omand on põhiseaduslikult kaitstud hüve ja seda tunnustatakse kogu Euroopa Liidus õigusväärtusena, mis seisab kõrgemal kasutusküsimustest. Mustpeade maja on Vennaskonna identiteedi kandev sammas. Vennaskonna 600. aastapäeva tähistamisega 1999. aastal Tallinnas kaasnes vendade otsus taastada vennaskonna aktiivne elu Tallinna kodulinnas ja kodumajas. Mustpeade Majas on alates 1407. aastast toimunud nende koosolekud ja ühiskondlikud üritused, katkestatuna vaid okupatsiooni ajast. Vennaskond ja maja on ajalooliselt kujunenud lahutamatuks tervikuks, mis võimaldaks vennaskonnal võimalikult kiiresti taas linnakogukonna osaks saada – suureneva arvuga Tallinnas elavatest vendadest (põhikirja kohaselt maksimaalselt 100) ning traditsiooniliselt kehtestatud ja uute ürituste ja sotsiaalsete kohustuste taasalgatamisega. Usume, et vennaskonna, maja ja linna ajaloolise sideme taastamine avaldaks positiivset mõju Eesti kultuurielule ja vastaks avalikele huvidele. Tallinnas korraldatakse regulaarselt koosolekuid, samuti peetakse sotsiaalseid üritusi, nagu Lätarepidu, aastakoosolek, hanesööming ning osaletakse teiste üritustel (nt kaubanduskoda, Sungala, saatkond). Toetatud on Kaitseliitu, Tallinna kogudusi, antud välja stipendiume Eestist pärit Saksamaal õppivatele üliõpilastele jne. Tuleb ka möönda, et aktiivsust avalikus elus on pärssinud keerulised suhted Tallinna linnaga, mida loodame tulevikus näha helgemas valguses. Mustpeade vennaskond on unikaalne nähtus, millel maailmas teab mis palju vasteid ei leia. Tegemist on ainukese aastast 1399 järjepidevalt tegutseva organisatsiooniga Tallinnas. Vennaskond on kasvava liikmeskonnaga ja rahvusvahelise potentsiaaliga ühing ja endiselt kehtib vennaskonna elu 600 aastat reguleeriv põhikiri (Skragen) mis kohustab vennaskoda töötama Tallinna linna hüvanguks ja kaitseks. Meie ettepanek on korraldada teile sobival ajal arutelu riigi, linna ja vennaskonna vahel. Soovime, et maja küsimust arutataks tegelike vajaduste ja võimalike lahenduste kontekstis. Linna ja vennaskonna soov näha Mustpeade majas kultuuriasutust on ühine. Selle eesmärgi saavutaminbe lahendamine mitte ajaloolise ebaõigluse põlistamise, vaid õigluse taastamise kaudu on realiseeritav. Lugupidamisega Ralph-Georg Tischer Erkorener Ältester am Wort /juhatuse esimees/ /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud kehtiv kuni Alus: Teabevaldaja: Rahandusministeerium*/ /* /*Teie /*nr */ Tallinna Linnavalitsus 05.08.2025*/ [email protected]*/ Meie 09.01.2026 nr 7-7.1/3555-2 Taotluse lahendamine Austatud linnapea Vabariigi Valitsusel on lahendamata Tallinna linna ettepanek jätta Mustpeade maja selle ajaloolisele omanikule tagastamata kui linnale vajalik kultuuriobjekt. Mustpeade Maja, aadressiga Pikk tn 26 Tallinn, asuva kinnistu suhtes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Tallinna Mustpeade Vennaskond, kelle õigusjärglaseks on käesoleval ajal Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V (edaspidi Vennaskond). Varasematel aastatel toimunud Mustpeade maja tagastamisega seotud kohtumenetlustes ei ole kohtud seadnud kahtluse alla Tallinna Mustpeade Vennaskonna kui endise omaniku (omandireformi õigustatud subjekti) õigusi Mustpeade Maja suhtes. 2024. aastal saatis Rahandusministeerium nii Tallinna Linnavalitsusele kui Vennaskonnale kirjad, milles paluti täpsustada nende seisukohti vara tagastamata jätmise osas. Tallinna Linnavalitsus on 2024. aastal teatanud, et on jätkuvalt seisukohal, et Mustpeade maja tuleks jätta õigustatud subjektile tagastamata kui linnale oluline ja vajalik kultuuriobjekt. Vennaskond on teatanud, et soovitakse korraldada kokkusaamist riigi, õigustatud subjekti ja Tallinna linna esindajatega, et taotlusega seonduvat arutada. 2025. aasta suvel on Vennaskonna lepinguline esindaja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ advokaat Ants Nõmper saatnud Rahandusministeeriumile Vennaskonna täpsustavad seisukohad ja ettepanekud (lisatud kirjale). Eesti riik on omandireformi läbiviimisel lähtunud põhimõttest, et üldjuhul tuleks õigusjärgsetele omanikele nende vara tagastada, kui see on võimalik, et kompenseerida Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud õigusi ja taastada ajalooline omandisuhe. See põhimõte leidis põhiseadusliku aluse 1992. aasta põhiseaduses sätestatud eraomandi kaitses Antud juhul näeme nii Tallinna Linnavalitsuse kui Vennaskonna esitatud sisulistest seisukohtadest, et võimalik on jõuda mõlemaid pooli rahuldavale kompromissile, mis arvestaks nii õigusjärglust, aga teisalt ka avalike huvide sh kultuurihuvide kaitset. Vennaskond ja Tallinna linn on ühisel seisukohal, et Mustpeade maja peab jääma avatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kultuuripaigaks. Lisaks nähtub Vennaskonna esitatud seisukohtadest, et nad on valmis erinevateks kokkulepeteks, et võimaldada Tallinna linnale Mustpeade maja kasutamist kultuurilisteks tegevusteks kuni 100 aastat. Palume Teil kaaluda Vennaskonna esitatud ettepanekuid ja loodame, et leiate võimalusi pidada Vennaskonnaga sisulisi läbirääkimisi ning jõuda kompromissile, mis oleks lahenduseks nii mõlemale osapoolele kui avalikkusele ning ühtlasi võtaks pinged maha kultuuriga seotud kogukondadel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ adv A. Nõmperi 5.08.2025 kiri nr 7-7.1/3555-1; 2. Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V 4.11.2024 nr 7-7.1/1806-6 Helje Päivil 5885 1353 [email protected] 2