Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 09.01.2026 nr 12.2-10/2 [email protected] Meie 14.01.2026 nr 10-3/77/2025-4 Hankija vastus vaidlustusele riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osas 5 (edaspidi riigihange) 1. Hankija taotlused 1.1 Hankija palub jätta vaidlustus rahuldamata. 1.2 Hankija palub jätta vaidlustaja menetlus- ja õigusabikulud tema enda kanda. 2. Asjaolud ja põhjendused Faktilised asjaolud on vaidlustuses korrektselt välja toodud ja hankija ei korda neid käesolevas vastuses. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja on riigihanke osa 5 hankepassis välja toonud referentslepingu, mille näitajad ka sisuliselt ei vasta osas 5 esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Osa 5 nõutud referentslepingu maksumus oli vähemalt 75 000 eurot käibemaksuta, vaidlustaja on hankepassis toonud välja lepingu, mille maksumuseks on märkinud 48 986 eurot käibemaksuta. Hankija on viidatud lepingu maksumust kontrollinud riigihangete registrist ning tuvastanud, et lepingu maksumus on ka tegelikult 48 986 eurot käibemaksuta ning vaidlustaja ei ole kogemata kirjutanud hankepassi valet summat. Viide vaidlustaja hankepassis toodud referentslepingule RHR-is: link Hankija ei nõustu vaidlustuses toodud väitega, et hankija on ise tuvastanud, et pakkuja on teinud pakkumuse esitamisel inimliku eksituse. Hankija on vaid loogiliselt tuletanud, et pakkuja ilmselt eksis. Vaidlustaja on ekslikult seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist inimliku eksimusega, mida on võimalik selgitustega kõrvaldada või millest on hankijal võimalik talle avalikes allikatest kättesaadavate muude andmete alusel mööda vaadata. Selgituste teel kõrvaldatav inimlik eksimus oleks see, kui pakkuja on kogemata eksinud lepingu maksumuse sisestamisel hankepassi, kuigi leping tegelikult on täidetud nõutud summas. Nagu eelnevas lõigus välja toodud, siis ei ole antud juhul tegemist sellise olukorraga. Vaidlustaja on hankepassis välja toonud nn vale lepingu, mida on tehtud ekslikult pakkuja hooletusest, kuid paraku on tegemist sellise veaga, mida ei ole võimalik enam selgituste teel kõrvaldada. Pakkuja hoolsuskohustuse alla käib hankepassis vähemalt õige referentslepingu välja toomine ning sellisel määral hoolsuskohustuse rikkumist, kus hankepassis puudub Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimiseks sobiv leping, ei saa lugeda selgituste teel kõrvaldatavaks inimlikuks eksimuseks. Kuna vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel oli näha, et vaidlustaja on hankepassis toonud välja lepingu, mille alusel ei ole võimalik täita kvalifitseerimistingimust ning hankija avalike andmete alusel seda ka kontrollis, siis ei olnud hankijal menetlusökonoomikast lähtudes vajadust anda pakkujale võimalust täiendavateks selgitusteks, kuivõrd selgitus oleks saanud seisneda vaid hankepassis välja toomata lepingute esitamises, mis hankijale teadaolevalt ei ole lubatud. Hankija sellise järelduse õigsust näitab ka see, et vaidlustaja on üritanud hankepassis välja toomata uusi referentslepinguid välja tuua vaidlustuses. Kuna selgituse andmise võimaldamine antud juhul ei oleks muutnud asjaolusid ega hankija otsust, siis ei olnud vaidlustajalt täiendava selgituse küsimata jätmine õigusvastane, kaalutlusviga ega vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega. Vastupidi, hankija oli küsinud (RHR teabevahetus 16.12.2025 küsimus) juba pakkujalt selgutust hankepassis toodud referentslepingu kohta, kui hankija palus välja tuua referentslepingu sõlmimise aluseks oleva riigihanke viitenumbri, mida hankepassis ei olnud esitatud, et kontrollida iseseisvalt avalikest allikatest, kas esitatud referentsleping vastab kvalifitseerimistingimusele. Hankija tuvastas, et leping ei vasta kvalifitseerimistingimusele ning sellele sai järgneda vaid kvalifitseerimata jätmise otsus. Sisuliselt on tegemist sama olukorraga, kui pakkuja ei oleks hankepassis üldse referentslepingut välja toonud, mida ta ei olegi teinud, sest hankepassis ei olegi välja toodud ühtegi referentslepingut, mis täidaks kvalifitseerimistingimuse. Hankijal ei ole õigus asuda pakkuja eest pakkumuse sisu kujundama, isegi kui tal on võimalik sobivaid võimalikke referentslepinguid ise leida, kuna see rikuks RHS §-s 3 toodud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on õigus otsustada kaebaja kvalifitseerimise üle vaid hankepassis esitatud lepingute alusel, kuigi teatud juhtudel on võimalik selgituste või hankijale avalikult kättesaadavate andmete alusel parandada hankepassis andmeid seal juba esitatud lepingute kohta (uue lepingu esitamine väljub sellest piirist). Seda käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16 p 33: „Selgituste nõudmisega ei tohi siiski kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises; hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest.“. Kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus otsuse 3-19-631 p 16 märkinud: „Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid.“. Viimane ja hankijale teadaolevalt värskeim lahend selles küsimuses on tehtud kohtuasjas 3-25- 2121, kus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 17: „RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta ja lg 7 kohaselt võib hankija nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavate andmete täpsustamist. Lõike 11 kohaselt ei nõua hankija lg-s 7 nimetatu esitamist, kui need andmed on tal olemas või andmekogust 2 (5) kättesaadavat. Seega sai vastustaja küsida kaebajalt selgitusi või võtta selle asemel arvesse endal olemasolevaid andmeid üksnes seoses lepingutega, mis olid hankepassis esitatud.“. Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 23: „Hankemenetluse läbiviimisel on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud autonoomse tahteavaldusega, mille tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt esitatud. Erinevalt kaebaja väitest ei muuda see selgituste küsimise regulatsiooni sisutuks ega piira selgituste küsimist üksnes pakkumuses esitatu ülekordamisega, vaid tagab pakkuja tahte väljaselgitamise piirides, mis ei anna talle põhjendamatut konkurentsieelist ega kahjusta teiste pakkujate õigusi. Pakkuja hoolsuskohustuse hulka kuulub pakkumuses, sh hankepassis, õigete andmete välja toomine.“. Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 24: „Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-19-631 väljendatud seisukohale, et kui hankepassis on esitamata hankija nõutud andmed kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta, tulebki seda käsitada andmete tähtajaks esitamata jätmisena (08.07.2019 otsuse p 15).“. Vaidlustuse viide riigikohtu otsusele 3-3-1-24-13 ja teistele samasisulistele ei ole asjakohased, kuna hankepassis referentslepingu esitamata jätmisel ei ole tegemist ilmse veaga ega pisiveaga (nt hankepassis kogemata ebaõige kuupäeva või maksumuse sisestamine lepingu kohta, hankepassis „jah“ või „ei“ vastuse segamini ajamine vmt) vaid pakkuja elementaarse hoolsuskohustuse rikkumisega. Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-25-2121 p 25 on samuti selgitatud, miks vaidlustaja viidatud riigikohtu otsus 3-3-1-24-13 käesoleval juhul asjakohane ei ole: „Vastupidist järeldust ei tulene ka kaebaja viidatud kohtupraktikast. Nagu kaebaja iseenesest õigesti märgib, asus Riigikohus 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 RHS-i toonases redaktsioonis kehtinud § 39 lg 4 tõlgendades seisukohale, et sätte aluseks olnud direktiivi 2004/18/EL art 51 ei seadnud piirangut, et täiendavalt nõutavad tõendid ja dokumendid peavad selgitama mõnda konkreetset, juba esitatud dokumenti, mistõttu täiendada on võimalik ka pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna (p 14). Hilisemas praktikas on Riigikohus siiski täpsustanud, et RHS § 46 lg 4 rakendamisel on oluline lähtuda direktiivis seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue oleks täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu praktikaga nende põhimõtete sisustamisel (20.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-1501, p 16). Euroopa Kohus on 04.05.2017 otsuses nr C-387/14 Esaprojekt selgitanud, et näiteks olukorras, kus ettevõtja esitas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kvalifikatsiooni tõendamiseks kolmanda isiku ja tema poolt täidetud lepingu andmed, oli tegemist ettevõtja pädevuse tõendamist ning seega sobivust lepingu täitmiseks mõjutavate andmete muutmisega, mille vastuvõtmisega rikkus hankija võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning nendes tulenevat läbipaistvuskohustust. Ehkki käesoleval juhul ei ole kaebaja oma selgitustega esitanud andmeid mõne muu isiku täidetud lepingute kohta, on tegemist siiski andmetega lepingute kohta, mida ei olnud hankepassis nimetatud, mille esitamist ei ole võimalik kaebaja hankepassist välja lugeda ja mille esitamise soovi vastustaja ei pidanud eeldama. Selgitusega esitatud andmed olid sellised, mis tähtaegselt hankepassis esitatuna mõjutanuks kaebaja kvalifitseerimist ning nende hilisemal esitamisel tuleks seega nende aktsepteerimine lugeda ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses lubamatuks.“. 3 (5) Ebaõige on vaidlustaja järeldus Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-336/12 Manova ja seisukoht, et hankija võib lubada selgituste teel uute hankepassis esitamata referentslepingute esitamist, kui saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 26: „Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses nr C-336/12 Manova väljendatud seisukohale (p 39), et lubada võib andmete või dokumentide täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste (pakkumuste) esitamise tähtaeg. Esiteks väljendas Euroopa Kohus viidatud seisukohta majandusaasta aruande esitamise kontekstis, rõhutades selle kitsendava tõlgendamise vajadust (et andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või parandatakse). Konkreetse majandusaasta aruande esitamise kohustus ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või parandamisel on üldjuhul võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud pakkumuses sisalduma. Seevastu referentslepingute puhul on pakkujal autonoomne vabadus ja kohustus valida, millised enda täidetud lepingutest ta oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitab. Ühe määratletud tunnustega lepingu asemel teisele viitamist ei saa pidada ilmseks veaks, isegi kui esimesele lepingule viitamine olnuks pakkuja jaoks kasulikum. Seda valikut ei saa tema eest teha ega korrigeerida hankija ega lubada seda teha pakkujal endal, kuna taoline „järeleaitamine“ tähendaks hankemenetluse kui võistleva menetluse kontekstis vältimatult võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamist.“. Ebaõige on vaidlustaja seisukoht, et hankija peaks vaidlustaja kvalifitseerima iseseisvalt talle avalikest allikatest kättesaadavate muude, hankepassis välja toomata, lepingute põhjal. Kohtupraktikas on leitud, et hankija ei tohi tugineda isegi hankijale endale täidetud pakkuja lepingutele, kui neid ei ole hankepassis välja toodud. Tallinna Ringkonnakohtu 3-25-2121 otsuse p 27: „Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud ta kvalifitseerima vastustaja endaga sõlmitud raamlepingu alusel täidetud hankelepingute põhjal. Olukorras, kus kaebaja oli hankepassis viidanud vaid ühele sellisele hankelepingule (nr 2.1-4/23/00053-46), ei saanud vastustaja ka siin asuda eeldama kaebaja soovi tugineda ka võimalikele muudele kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutele, neid kaebaja eest välja valima ja kaebaja hankepassi tema eest sisustama. Sõltumata sellest, kas vastustajal oli tegelik kahtlus kaebajal RHAD-s nõutud kogemuse olemasolus või mitte, pidi ta konkreetses hankemenetluses otsuse tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud kaebaja tahteavalduse piiridest. Seda olenemata sellest, kas ta tegi otsuse üksnes hankepassis esitatud andmete alusel, küsis nende kohta RHS § 104 lg 7 alusel selgitusi või asendas küsimise lg 11 alusel avalike või endal olemasolevate andmetega. Hankija on hankemenetluses pakkuja tahteavaldusega seotud ega saa pakkujalt üle võtta pakkumuse koostamist ja sellega seotud riske.“. Kokkuvõtvalt, kehtivas kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud riigihangete seaduse tõlgendus, et hankija on pakkuja kvalifitseerimiseks referentslepingute kontrollimisel seotud referentslepingutega, mille pakkuja on hankepassis välja toonud ning pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankepassis välja toomata uute referentslepingute aktsepteerimine hankija poolt kahjustaks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankemenetluse läbipaistvust ning annaks seega ebaõiglase konkurentseelise teiste pakkujate eest. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses vastupidist tõestanud, vaid on tõlgendanud kehtivat kohtupraktikat ja riigihanget seadust vääralt. Hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata on õiguspärane Kuna tulenevalt eeltoodust on vaidlustaja jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt, siis on ka kolmanda isiku Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamise ning temaga hankelepingu sõlmimise otsustused õiguspärased. 4 (5) 3. Menetluslikud avaldused 3.1 Hankija on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 3.2 Kõik dokumendid, millele käesolevas vastuses viidatakse on kättesaadavad eRHR-is. 3.3 Hankija koostatud dokumendid on avalikud. Dokumentide või andmete ärisaladuse osas lähtuda pakkujate pakkumustes või muudes pakkujate esitatud dokumentides toodud infost. Vaidlustaja on riigihanke osa 5 pakkumuses märkinud, et tema ärisaladus on hankepassis toodud referentside nimekiri, kuna nad ei soovi konkurentidele avalikustada sõlmitud lepingute täpseid maksumusi. Kuivõrd hankepassis viidatud lepingu maksumuse info on riigihangete registris avalikul kättesaadav ning pakkuja on referentslepingu hankepassis toodud andmed ka ise välja toonud vaidlustuses, siis käesoleva vaidluse osaks oleva referentslepingu puhul järelikult ikkagi ei ole tegemist ärisaladusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk vallavanem 5 (5)