Vaidlustus

19.11.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 301685 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) hankemenetlus; 2) kohustada Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit viima riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) (Hange). 2. Hanke teade avaldati 28.10.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 27.11.2025. a. 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  Hankelepingu eeldatav kestvus on 24 kuud ning eeldatav maksumus on 4,13 miljonit eurot. 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 5. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. 6. Vaidlustaja esitas Hankijale eRHRi vahendusel 31.10.2025. a ja 05.11.2025. a küsimused, millistele Hankija vastas 11.11.2025. a. Hankija lubas mitmed AD puudused kõrvaldada, kuid mitmetel juhtudel ei selgunud vastustest, kuidas täpselt. Täna, 19.11.2025. a tehti pakkujatele RHRI vahendusel kättesaadavas osade AD dokumentide muudetud redaktsioonid, mille versiooni kuupäevaks on märgitud 18.11.2025. a) (samuti tehti 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2  kättesaadavaks „Hankelepingu eelnõu“, mille versiooni kuupäevaks on märgitud 11.11.2025. a, mis aga märgiti seejärel „kehtetuks“). 7. Vaidlustaja on seisukohal, et vaatamata AD osaliselt muutmisele rikub AD jätkuvalt õigusakte järgmiselt5. AD on töövõtja kohustuste sisu ja mahu osas ebaselge6 Kergliiklusteede hooldusnõuded 8. AD järgi kehtivad kergliiklusteede hooldamise osas üheaegselt järgmise sisuga tingimused: • AD lisa 1 („Tehniline kirjeldus“) (TK) p-d 2.2.1 (talvine hooldus), 2.2.2 (hooajavaheline hooldus), 2.2.3 (suvine hooldus) näevad mh ette kõnni- ja kergliiklusteede seisunditasemed (3. ja 4.). • TK p 4.2 (talvine hooldus) kohaselt: „Ülekäiguradade, ühistranspordipeatuste ootealade, kõnniteede, jalg- ja jalgrattateede ning sildadel ja viaduktidel asuvate jalakäigukohtade seisund peab vastama vähemalt 3. seisunditasemega tänava kõnnitee ning jalg- ja jalgrattatee nõuetele, kui lepingu lisades ei ole sätestatud teisiti“. Muudatusega on Hankija täiendavalt lisanud viite majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus 92) § 92 lg 2 p-le 2 (vt vaidlustuse p 23) ning tingimuse: „Seetõttu võib Tellija põhjendatud juhtudel määrata kõnni- ja kergliiklusteedele 4. seisunditaseme, lähtudes sellest, et tegemist on elanike ohutusega“.TK lisa 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) näeb ette talvise, hooajavahelise ja suvise hoolduse nõuded (seisunditasemed 1. kuni 4.) tänavate lõikes. • TK p-ti 1.1.4 kohaselt peab pakkuja arvestama, et hankelepingu täitmisel tuleb lähtuda Määrusest 92, mille § 151 lg 1 sätestab, et kergliiklustee on kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg- või jalgrattatee. Määruse 92 § 151 lg 3 kohaselt on kergliiklustee seisundinõuded esitatud Määruse 92 lisas 10. 9. TK põhjal jääb Vaidlustajale kui Hanke valdkonnas tegutseva ettevõtja jaoks ebaselgeks, millise sisuga hooldusnõudeid tuleb järgida kergliiklusteedel, millel AD järgi on seisunditasemed 3 ja 4. Määruse 92 lisas 10 ei ole kergliiklusteede hooldusnõuded määratud mitte seisunditasemete (1. – 4.) kaudu, vaid lähtudes muudest kriteeriumidest (ehk kergliiklusteedel on n-ö üks seisunditase), mistõttu jääb ebaselgeks, mille poolest erinevad nõuded kergliiklusteedele tulenevalt sellest, milline on konkreetse kergliiklustee seisunditase (3. või 4.). • Hankija on 11.11.2025. a vastanud, et tegeleb antud küsimuses TK muutmisega, kuid muudatused ei ole piisavad ega asjakohased (sisuliselt piirdub muudatus seisunditasemete vähendamises (varasemalt 1., 3. ja 4.; muudatuste järgi 3. ja 4. seisunditase). 5 Mitmed vaidlustatud tingimused sisalduvad ADs n-ö korduvalt, millisel juhul piirdub vaidlustus menetlusökonoomia kaalutlustel ühe punkti nimetamisega (kuivõrd vastavas osas vaidlustuse rahuldamisel on Hankijal RHSi alusel nagunii koguulatuses AD vastava VAKO otsusega kooskõlla viimise kohustus (RHS § 200 lg 6). Juhul, kui VAKO hinnangul kehtib eeltoodu üksnes hankija otsuste, mitte AD osas, siis on vaidlustuse esemeks ka kõik vaidlustuses nimetatud AD punktidega samasisulised (dubleerivad) AD tingimused 6 Siin ja edaspidi on pealkirjade eesmärk üksnes lihtsustada vaidlustuse jälgimist 3  • Jätkuvalt on mh TK lisas 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu 2026-2028“) toodud ka kõnniteed seisunditasemega 1. (mahus 5991 m2), mis on vastuolus TK p-dega 2.2.1-2.2.3 (mille järgi puuduvad kõnniteed seisunditasemega 1.). 10. Vastuolusid ei aita kõrvaldada ka AD lisa 2 („Hankelepingu projekt“) (Hankeleping), mille p 2.9 järgi tuleb AD ja Hankelepingu tingimuste vastuolude korral lähtuda „Lepingu tingimustest“. Nimelt on Lepingu tingimusteks ja töövõtjale täitmiseks kohustuslik iga „Lepingu dokumentides“ toodud kohustus ning Lepingu dokumentide hulka kuulub kogu AD, mis sisaldab mh TKd ja nii Hankeleping kui ka TK viitavad kõigile kehtivatele õigusaktidele, sh Määrusele 92 (vt Hankelepingu p 2.3, 2.8, 6.1.1, 6.1.1.3 ja eelnevalt viidatud TK osad). Kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht 11. TK p 3.9.3 sätestab teenuse osutamiseks minimaalselt vajaliku tehnika loetelu, mille kohaselt peab pakkujal olema mh „kuni 1,5 m laiusel objektil lume- ja libedusetõrje teostamist võimaldav masin“. Samas toodud klausli järgi „Juhul, kui tabelis toodud minimaalne masinate ja seadmete hulk ning tehniline varustus ja/või tootlikkus ei taga lepingus toodud töömahule vastava kvaliteetse teenuse osutamist, on Töövõtja kohustatud näitama lepingu töömahule vastavat masinate ja seadmete hulka“. Hankelepingu p 5.2: „Lepingu esemeks oleva teenuse osutamiseks töövõtja peab omama oma kasutuses vajaliku tehnika ja seadmed. Töövõtja kinnitab, teenuse osutamise alustamise päeva seisuga tema kasutuses on olemas vajalikud masinaid ja seadmeid, mis on toodud käesoleva lepingu lisas 4.“ 12. Vastavalt Hankelepingu p-le 2.7.4 on Hankelepingu lisaks 4 hooldustööde kvaliteedi kontrollakti vorm, mis ei sisalda masinate ja seadmete loetelu. Õige lisa nr on 5. Olulisem on aga asjaolu, et ADs puuduvad andmed, milline on kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht. Kui enne muutmist sisaldusid TK p-s 4.5 näidetena Haigla ja Koidula tänavad, siis nüüdseks on ka need ADst eemaldatud. Kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht on pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel oluline, kuivõrd nende puhul on vajalik kas planeerida käsitööjõud või võtta kasutusele spetsiifiline (kitsamõõtmeline) tehnika. Mh peab pakkuja vastavalt Hankelepingu lisale 5 Hankijale kinnitama, et pakkuja on pakkunud töömahule vastavaid ehk siis piisava koosseisu ja arvuga masinaid ja seadmeid (millise kinnituse andmise eelduseks on vastava tehnika planeerimine, mille eelduseks on omakorda andmed seotud töömahu ehk kuni 1,5 m laiuste kõnniteede kohta). Hooldustööde teostamine käsitsi on aga üks kulukamaid tööliike. Hankija vastas 11.11.2025. a, et muudab TKd, kuid tehtud muudatused ei ole piisavad (ADs puuduvad andmed kuni 1,5 m kõnniteede kohta sootuks, eemaldatud on isegi andmed kahe eelnevalt nimetatud tänava kohta. Piisava lumevallitusalaga tänavad 13. TK p 4.7: „[...] Lumetõrje teostamisel tuleb tagada tänavate sõiduteedel sahkamine maksimaalse võimaliku laiusega. [...] Lumevallid tuleb teisaldada piisava lumevallitusala (EVS:843:2003 p 4.5.6.) olemasolul äärekivini või piisava lumevallitusala puudumisel tänava vahetusse lähedusse, kuni 10 m kaugusele [...]“. TK p 4.10: „Lumevallid tuleb sahata piisava lumevallituse ala olemasolul äärekivini, piisava lumevallituse ala puudumisel maksimaalsele võimalikule kaugusele tagamaks sõiduradade ja parkimiskohtade ettenähtud laiused“. 4 14. Hankija vastas 11.11.2025. a, et asendab viite standardile viitega Määruse 92 §-dele 22–26, mis ei muuda aga TK p-te 4.7 ja 4.10 õiguspäraseks. ADs puuduvad andmed, millises mahus on hankelepingu esemeks „piisava lumevallitusalaga“ tänavad. Samas on kaasnevate tööde maht otseselt sõltuvuses sellest, kas tänaval on piisav lumevallitusala või mitte (ühel juhul tuleb sahata kuni äärekivini, teisel juhul maksimaalsele võimalikule kaugusele (tagamaks sõiduradade ja ka parkimiskohtade ettenähtud laiused) ning seega on vastavad andmed otseselt vajalikud teenuse osutamise kulude kalkuleerimiseks. 15. TK lisas 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu 2026-2028“) ei ole toodud tänavate pikkuseid ega laiuseid (esitatud on üksnes pindalad), samuti puuduvad andmed, millised tänavad on äärekividega ja millised mitte (vt ka vaidlustuse p 16). Sõiduteede talvise hoolduse maht ja tasustamine, äärekivide hooldamine väljaspool talvist hooaega 16. TK sisaldab järgmiseid tingimusi: • p 4.8: „Lumisel ajal puhastusala ulatus on sõiduteel äärekivist äärekivini. Kui sõiduteel puudub äärekivi, siis on puhastusala piiriks sõidutee kõvakatte äär pluss üks meeter teepeenart“; • p 4.12: „lumevallide vahe teel, mis on vähemalt 7 m lai, peab olema iga sõiduraja kohta vähemalt 3 m, muudel kitsamatel tänavatel peab olema jäetud tee vaba ruum selline, mis tagaks ohutu liiklemise“; • p 10.5: „Ilma äärekivita tänavatel tuleb teepeenrad sahata võimalikult laiaks, et tagada teepeenarde kasutatavus jalgsiliikujatele ja saju- ja sulamisvee äravool sõiduteelt. Kui sõiduteel puudub äärekivi, siis on sõidutee puhastusala piiriks sõidutee kõvakatte äär pluss 1 meetrit teepeenart“; • p-de 7.7, 10.1–10.3 (ja veel terve rea erinevate AD tingimuste järgi) järgi tuleb väljaspool talvist hooaega tagada ka äärekivide puhtus (puhastamine vastavalt seisunditaseme nõuetele, sh kasvavast murust, mullast, prahist jne ning survepesu). 17. Vaidlustaja küsis Hankijalt äärekivita teede loetelu, samuti teede laiuseid, et hinnata vajalikke töömahte ja kulusid pakkumuse tegemiseks. Hankija vastas 11.11.2025, et ei esita äärekivita teede loetelu (põhjendusega, et Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas äärekividega ja äärekivideta teede hooldus tehnoloogiliselt erineb) ega ka teede laiusi (kuivõrd TK lisa 1 sisaldab tänavate pindalasid). 18. Faktiliselt äärekividega ja äärekivideta sõiduteede hoolduse tehnoloogia (sõiduteed ennast puudutavas osas) ei erinegi, kuid äärekivi olemasolust või selle puudumisest sõltub oluliselt hooldustööde maht. • Esiteks tuleb äärekivide olemasolul neid hooldada nii kevadel, suvel kui ka sügisel (TK p-d 7.7, 10.1–10.3 jt AD tingimused), kuid ADs puuduvad andmed, millised teed on äärekividega (ehk milline on vastava tööliigi maht). • Teiseks lisandub juhul, kui tegemist on äärekivita teega, sahkamistöödel iga jooksva meetri kohta TK p-de 4.8 ja 10.5 järgi (tulenevalt teepeenrast) töömahtu 2 m2, mis teeb 1 km kohta täiendavaks töömahuks 2000 m2. • TK p-dest 4.8, 4.12 ja 10.5 tuleneb töövõtjale kohustus teostada hooldustöid sõltuvalt sõiduteede faktilisest seisundist ja parameetritest. 5  • AD lisas 3 („Pakkumuse detailne tööde maksumus“) toodud mahud põhinevad TK lisal 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“). Vaidlustajale ei ole teada, kust pärinevad TK lisas 1 esitatud andmed. Viited katastritunnustele ei võimalda andmete õigsuses veenduda. Näiteks on maakatastris „Aleksander Puškini tänav L1“ katastriüksuse pindala 18 771 m2, TK lisa 1 järgi on nimetatud katastriüksuse hooldusmaht 12 522 m2 (vt järgnev kuvatõmmis). Lisaks sellele, et puudub teave, millel põhinevad TK lisas 1 toodud pindalad, puudub ka teave, kas hooldatav pindala (nt „Aleksander Puškini tänav L1“ osas teede pindala 6173 m2) sisaldab äärekivi olemasolul ka äärekivi või mitte, teepeenra olemasolul ka teepeenart või mitte või veel mingit muud kombinatsiooni. • Vaidlust ei saa olla selles, et kuivõrd Hankija on nähtuvalt TK lisale 1 olemas teede pindalad, peab Hankijal olemas olema ka andmed teede laiuste kohta (kuivõrd pindala saab leida üksnes tee pikkuse ja laiuse korrutisena). Andmed teede laiuste kohta on olulised, kuivõrd lumevallide vahe iga sõiduraja kohta peab olema vähemalt 3 m (Määrus 92 § 22 lg 1), mis tähendab, et nõude täitmiseks tuleb eelduslikult teostada kitsama kui 7 m sõidutee puhul lume äravedu (kuivõrd linnatingimustes külgnevad sõiduteed reeglina kõnniteedega, kuhu ei tohi lund lükata). AD on ebaselge osas, kas vastav lume äravedu tuleb arvestada teenuse hinna sisse või tasustatakse ühikhinna alusel (vt TK p 5.6). Lisaks eeldaks see igal juhul asjakohaselt täiendava tehnika jm ressursside planeerimist (kuna seisundinõuded tuleb täita kindla aja jooksul), mis mõjutab pakkumuse maksumust. • Kuivõrd andmed, millistel teedel on äärekivid, samuti kõigi teede laiuse kohta, on vajalikud TK p-de 4.8, 4.12 ja 10.5 täitmise kulude eelarvestamiseks, siis tegutseb Hankija läbipaistmatult, jättes pakkumuse koostamise seisukohalt olulised andmed ADs esitamata. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist (Aleksander Puškini tänav L1): 6 19. Hankelepingu p 4 kohaselt maksab Hankija töövõtjale tasu alljärgnevatel tingimustel: „4.3. Õigeaegselt, nõuetekohaselt ja tegelikult teostatud hooldustööde eest tasub Tellija Töövõtjale hooldustasu, mis määratakse lepingu Lisas 1 sätestatud pakkumuse maksumustabeli alusel lähtuvalt vastavas kalendrikuus Töövõtja poolt osutatud teenuse mahtudest ja Töövõtja pakkumuses nimetatud ühikuhindadest [...]. 4.4. Eelneval kalendrikuul teostatud tööde üleandmiseks esitab töövõtja tööde teostamisele järgneva kalendrikuu esimesel töönädalal tellijale allakirjutamiseks tööde koondakti [...] 4.5. Tellija poolt heakskiidetud Hooldustööde vastuvõtmise koondakt on Töövõtjale aluseks tellijale teenuse eest arve esitamiseks aktiga heakskiidud tööde maksumusega. [...] 4.6. Tellijal on õigus muuta Tööde arvestuslike mahtusid (lisada/maha võtta nimekirjas olevaid või sinna lisanduvaid tänavaid, suurendada või vähendada Lepingu esemeks olevate Tööde mahtu lähtuvalt ilmastikutingimustest ja muudest asjaoludest tingitud vajadusest jms).“. 20. Hankelepingu lisaks 1 on AD lisa 3 „Pakkumuse maksumustabel“ (Hankelepingu p 2.7.1), millest nähtuvalt ei eristata tasu maksmisel seda, milline on „faktiliselt“ puhastatud äärekividega ja milline äärekivideta (teepeenardega) teede maht ega ka seda, milline on olnud vähemalt 7 m laiade ja sellest kitsamate teede maht, eristus toimub nii talvel, suvel kui ka hooajavahelise koristuse puhul üksnes seisunditaseme järgi. Seetõttu on äärekividega teede andmed, aga samuti andmed teede laiuste kohta, iseäranis olulised (kuivõrd töövõtja ei saa hiljem nõuda tasustamist vastavalt sellele, kui suur on „faktiliselt“ hooldatud äärekividega ja äärekivideta teede maht ning üle ja alla 7 m laiusega teede maht. Põhjendamatu on maksta tasu lähtudes seisunditasemetest, kui puuduvad asjakohased andmed, mis võimaldaks pakkujal mõista, milline on iga seisunditaseme järgi hooldamisele kuuluvate objektide mahud nende oluliste tunnuste kaudu (äärekiviga, äärekivita; vähemalt 7 m laiad või kitsamad) ehk Hankijal tuleb lisada asjakohased andmed ADsse. Põhjendamatud/võimatud/ebaselged/vastuolulised nõuded Bussipeatuste ooteplatvormide hooldus 21. TK p 6.1 paneb töövõtjale järgmise kohustuse: „Teha bussipeatuste ooteplatvormide tänavakatte (kaasa arvatud seal asuvate pinkide, prügiurnide, piirete alune pind, postide ümbrus jne) puhastust ning lume- ja libedustõrjet, tagades lume ja jäävaba kõnniteekatte vastava seisunditaseme hooldustsükliks ette nähtud aja jooksul. Kui külmunud lund ei õnnestu teekatteni eemaldada, tuleb teostada libedustõrjet kuni lume sulamiseni. Sula ilma korral tuleb puhastusala mõistliku aja jooksul puhastada teekatteni. Vajadusel kasutada jäärulli. Keelatud on kloriidide kasutamine. Libeduse tõrjeks on lubatud kasutada graniitsõelmeid tera läbimõõduga 2-6 mm. Lund ei tohi kuhjata puude ja postide ümber, samuti ei tohi lund ladustada sõiduteele ja ooteplatvormil ühissõiduki uste avanemise kohale“. 22. Määruse 92 § 25 lg 1 sätestab, et ristmiku, silla, väljaku ja ühissõiduki peatuskoha, sealhulgas bussiooteplatvormi talvine seisundtase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus rajatis asub. Määruse 92 lisa 8 kohaselt ei pea ka kõige kõrgema (4.) seisunditasemega tee olema täies ulatuses lume- ja jäävaba: 4. seisunditasemega jalgrattarada ja sõidutee teekate peab olema lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses. 7 23. Hankija 11.11.2025. a vastuse kohaselt nõue, et bussipeatuste ooteplatvormide kõnniteekate peab olema hooldustsükli lõppedes lume- ja jäävabad, on põhjendatud, tuginedes Määruse nr 92 § 2 lg-le 2. Viidatud sätte kohaselt võib tee omanik liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada Määruse 92 §-s 27 käsitletud hooldustsükli aegasid. 24. Kuigi Hankijal on õiguslik alus kehtestada Määruses 92 toodud nõuetest kõrgemaid nõudeid, ei anna see õigust kehtestada täitmiseks võimatuid tingimusi ehk tingimusi, mille täitmine olenemata töövõtja mõistlikest pingutustest ei ole võimalik, sh nõuet, et bussipeatuste ooteplatvormid on talvisel perioodil hooldustsükli lõppedes jäävaba. Selle saavutamine oleks võimalik olukorras, kus ei ole sulailm, üksnes kloriidide kasutamisega, mis vastavalt TK p-le 6.1 on aga keelatud. 25. Vaidlustaja on seisukohal, et „jäävaba“ nõue ei ole ka kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 5, kuivõrd nõuab väga suurt inimressurssi, mis muudab pakkumused kalliks, kuid ei ole objektiivselt põhjendatud. Esiteks hõlmab nõue mh „pinkide, prügiurnide, piirete alust pinda“, millel jalakäijad ilmselgelt ei liigu. Teiseks peaks TK p 6.1 kehtima kõigi Narva linna bussiooteplatvormide (TK lisa 2 järgi 121 tk) kohta. Seega ei ole Hankija poolt võrdluses Määruse 92 nõuetega täiendava nõude kehtestamise aluseks liikluskoormuse muutus või piirkonna erilised vajadused. Ainsaks põhjenduseks saab olla arusaadavalt eesmärk tagada linna territooriumil asuvates bussipeatustes suurem ohutus, ennekõike libisemise eest. Samas üldteadaolevalt ei ole lumi ega jää inimesele n-ö iseenesest ohtlikud. Oht tuleneb sellest, et lumi ja jää võivad muuta teekatte libedaks, mistõttu võib inimene seal suurema tõenäosusega libiseda ja kukkuda. Selle ohu vähendamiseks tehakse libedusetõrjet, kasutades erinevaid meetmeid, tavapäraselt puistematerjali (Määruse 92 § 17 p 4). Vaidlustaja on seisukohal, et bussipeatustes inimeste ohutuse tagamiseks vajalikuks libedusetõrjeks on piisavad TK p-s 6.1 juba toodud meetmed ning üldise ohutuse, aga samuti inimeste liiklemise mugavuse aspektist peaksid olema need ka mõistlikult eelistatud võrdluses sellega, kui teatud ilmaoludes lõhutakse jääd/kinnitallatud lund (mille eristamine ei objektiivselt võimalik) samaaegselt bussipeatustes ootavate inimeste vahel. Parklate talvine hooldustsükkel, tööde tasustamine 26. TK p 9.4 „Parklate hooldustööde sagedus: • Kõik TK Lisas 6 liigitatud parklad peavad olema puhastatud (kaasa arvatud liikluskorraldusvahendite ümbrus, postide ümbrus, äärekivi pealne osa ja teeäärsed kaitseriba plaadid) puhtuse ja nendelt taimkatte likvideerimise vastavalt 2 seisunditase nõuetele. TK Lisas 6 märgitud parkimistaskud tuleb puhastada vastavalt vastavale teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Tänavate Suvised hooldustööd Talvised Hooajavahelised seisunditase hooldustööd hooldustööd 2 2 korda kuus võrdse Vähemalt üks kord 3 korda kuus võrdse perioodilisusega. Või ööpäeva jooksul perioodilisusega. Või rohkem Tellija tellimusel. ning Tellija teostab rohkem Tellija tellimusel. kontrolli alates kella 13.00-st. 8  Muudatusega on lisatud: „Märkus: Kui ilmastiku- või liiklusoludest tulenevalt rakendub Määruse nr 92 § 27 tähenduses hooldustsükkel, järgitakse hooldustsükli nõudeid. Kui hooldustsükli tingimused puuduvad (näiteks stabiilne ilm või mitteaktiivne periood), rakendatakse käesolevas punktis sätestatud sagedust.“ 27. Määruse 92 § 17 p 9 mõistes on talihooldus libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. Määruse 92 lisaga 8 on sätestatud erinevate seisunditasemete nõuded ning lisaga 9 hooldustsükli ajad. • Määruse 92 § 25 lg 2 kohaselt peab parkla talvine seisund vastama vähemalt Määruse 92 lisadega kehtestatud 1. seisunditasemele. • TK p-ga 9.4 on eeltoodut tõstetud 2. seisunditasemeni. • TK lisas 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) ja TK lisas 2 „Parklate nimekiri 2026- 2028“ (faili pealkiri TK lisa 5) on parklad talvel seisunditasemetega 1.-4. • AD lisas 3 „Pakkumuse maksumustabel“ on parklad toodud ühesuguse ühikhinnaga, mingit seisunditaset ei ole määratud. • Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on esiteks AD lubamatult vastuoluline küsimuses, milline on parklate talvine seisunditase. Juhul, kui parklatele jääb kehtima erinev seisunditase, peab vastavalt olema võimalik pakkuda ka eraldi ühikuhinda (kuivõrd seisunditasemete puhul on hooldustööde teostamise kulu oluliselt erinev, nt kas täita tuleb 1. seisunditaseme või 4. seisunditaseme nõudeid). 28. Teiseks nõuab TK p-ti 9.4 kehtiv redaktsioon talihoolduse igapäevast teostamist ja seda vaatamata asjaolule, et töövõtja võib juba olnud seisundinõuded täitnud ning ilmastikuolud on sellised, et täiendavate talihoolduse tööde teostamine ei ole vajalik. Olulisena ei tulene ADst mitte ühtegi täiendavat talihoolduse käigus teostatavat ilmastikuoludest sõltumatut tööd, mida töövõtja peaks parklates igapäevaselt tegema. Vaidlustaja leiab, et eeltoodut arvestades nõuab TK p 9.4 „talviste hooldustööde“ raames eesmärgipäratute tööde tegemist, millest tulenevalt on AD vastavas osas põhjendamatu arvestades RHS § 3 p-te 1 ja 5. Teenuse osutamise tase 29. TK p 11.1 nõuab, et: „puhastatud tänaval, parklas, sillal ja rentslis ei tohi olla nähtavat prahti, liiva, puulehti, puidukoori, umbrohtu jne“. TK p 11.4 kohaselt: „töö järjepidevus ja kvaliteet ning tänavate puhastamise intensiivsus peavad olema sellised, et tänavad oleksid puhtad“ (mis kehtib üldise nõudega ehk mh siis talihoolduse osas). 30. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodute näol on tegemist võimatute tingimustega (VÕS § 108 lg 2 p 1), mistõttu on need ka põhjendamatud (RHS § 3 p 1). Hankija 11.11.2025. a vastuse kohaselt „on hankijal õigus kehtestada nõuded selle kohta, mida ta peab silmas sõna „puhastatud“ all“. Seega väljendavad kõnealused tingimused Vaidlustajale arusaadavalt hankelepingu täitmise tulemusest. Samas tulenevalt teistest AD tingimustest osutab töövõtja hankelepingu alusel teenust küll aastaringselt, kuid siiski lähtudes hooldustsüklitest ja Hankija poolt määratud aegadest ning järgides seisunditasemetest lähtuvaid seisundinõudeid vastavalt Määrusele 92. Mitte ühelgi ajahetkel ei saa Narva linna tänavad, 9  sillad, rentslid jne olla sellised, et seal pole mitte mingit prahti, liivateri, puulehti, puidukoori, umbrohtu jmt ning ei ole kübetki värsket lund (mis kestva lumesaju korral on paratamatus). Selliste tulemuste saavutamine eeldaks, et töövõtja võimuses on nii looduse ringluse kui ka linnaruumi kasutamise peatamine ning kontroll ilmastikutingimuste üle. 31. Hankelepingu p 6.3.14 alusel peab töövõtja „tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.“ Hankija 11.11.2025. a vastuse kohaselt on antud punkti mõte nõuda töövõtjalt Määruses 92 toodust kõrgemate nõuete täitmist. Vaidlustaja on seisukohal, et TK p 6.3.14 on arusaamatu ning põhjendamatu, kuivõrd Hankija 11.11.2025. a vastusest järelduvalt võib Hankelepingu p 6.3.14 alusel nõuda töövõtjalt TKs sätestatust kõrgemate nõuete täitmist, milliste nõuete sisustamine lepingu täitmise käigus oleks Hankija suvaotsus. 32. Teenuse kvaliteedi nõuded peavad RHSi kohaselt olema toodud tehnilises kirjelduses ning need peavad olema valdkonna ettevõtjale arusaadavad. Talihooldusega seotud nõuded sätestab ennekõike Määrus 92. Põhimõtteliselt alati on võimalik mingit teenust osutada, nt Hankelepingu alusel tegemisele kuuluvaid töid teha veelgi „kiiremini, kvaliteetsemalt, efektiivsemalt ning otstarbekamalt“, mis eeldaks aga sisuliselt piiramatute ressursside kasutamist. Konkreetsete kriteeriumite puudumine ei ava aga nõuetekohaselt hanke eset ning ei võimalda planeerida ressursse ning eelarvestada kulusid. 33. Vaidlustaja on seisukohal, et TK p-del 11.1, 11.4 ja 6.3.14 on vastuolus teiste AD tingimustega (mis määravad, mida, millal ja milliselt peab töövõtja lepingu alusel tegema). Parkivate sõidukitega seotud kohustused 34. TK p 11.28: „[...] Juhul, kui tööde teostamist takistavad liiklusmärgiga kehtestatud keelualas valesti pargitud sõidukid, kutsub töövõtja koostöö raames kohale vastava spetsialisti või edastab korrakaitseteenistusele fotod valesti pargitud sõidukitest e-posti teel. [...] Hankija ei saa viidata võimatusele teostada tööd sellele takistava sõiduki tööde teostamise alal olemasolule juhul, kui eespool määratud koostöö on tegemata“. Hankelepingu p 6.4.3: „[...] Sealhulgas peab Töövõtja teavitama korrakaitseteenistust liiklusseadust rikkuvatest sõidukitest, mis takistavad teenuse osutamist.“ Hankelepingu p 7.5.2 kohaselt arvestab Hankija tööde nõuetekohasuse hindamisel: „sõiduteele pikemaaegselt (teise sahkamistöödega lumesaju järel samas kohas) pargitud liiklusvahendeid, kui Töövõtja on neist liikluspolitsei korrapidajat ja Tellijat kirjalikult informeerinud (infos peab sisalduma aeg millal ja koht kus liiklusvahend segas teehooldustöid, tema mark ja registreerimisnumber)“. 35. TK p-st 11.28 ning Hankelepingu p-dest 6.4.3 ja 7.5.2 tuleneb koostoimes, et töövõtja peab paralleelselt hooldustööde teostamisega: • monitoorima kogu hooldataval alal parkivaid sõidukeid ning koguma ja talletama parkivate sõidukite andmed (parkimise algusaja kohta (mis töövõtjal on paraku võimatu tuvastada), parkimise koha, sõiduki margi ja registreerimismärgi kohta), • järgima parkimiskorraldust ning • teavitama kõigist pikemaaegselt parkivatest sõidukitest (ehk kontrollides, kas sõiduk oli sama kohapeal ka eelmise sahkamise ajal, mis eeldab vastavate andmete otsimist ja nendega tutvumist) kirjalikult (!) liikluspolitseid ja Narva linna korrakaitseteenistust; 10  • teavitama Narva linna korrakaitseteenistust valesti parkivatest sõidukitest, tehes neist fotod, kusjuures Hankija kavatseb töövõtjat sanktsioneerida kõigi hooldusnõuete rikkumiste eest, mis on põhjustatud nii õiguspäraselt kui õigusvastaselt pargitud sõidukite tõttu, millest töövõtja pole Hankijat teavitanud. 36. Hanke tingimustest tulenevalt tuleb eeltoodud toimingud teha ka talvisel hooajal. Määruse 92 § 27 lg 2 ja lisa 9 alusel tuleb kõik eeltoodud toimingud teha lume- ja libedusetõrje hooldustsükli jooksul, mis 4. seisunditasemega tänaval on 2 tundi libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. Tegemist on ilmselgelt ebaproportsionaalse tingimusega, mida kinnitab ka VAKO praktika.7 Ilmselgelt ei jõua töövõtja talvise hooldustsükli aja jooksul teha kõiki Hankija poolt sõidukite parkimisega seotult nõutud toiminguid. Parkimiskorralduse järgimise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust osutava isiku kohustuste hulka. Tööde mahu muutmine 37. Hankelepingu p 4.2: „Tellijal on õigus muuta tööde teostamise mahtu kuni 10% ulatuses, suurendades või vähendades seda vastavalt lepingu hinna muudatusele, võttes arvesse ärajäetud või lisatud tööde maksumust. Tööde mahu suurendamise korral määratakse tööde maksumus vastavalt hooldustööde sarnase ala või tööde kohta riigihankes esitatud maksumustabelis määratud ühikuhinnale. Ühikuhind arvutatakse sarnase objekti koguhinna jagamisel objekti ruutmeetrite või ühikute arvuga. Sarnaseks objektiks loetakse sarnase tasemega plats, tänav või muu samalaadne tööobjekt (nt. bussipeatus).“ 38. Hankelepingu p 10.3: „Tööde mahu muutmise teade on Töövõtjale kohustuslik tööde mahu muutmise osas. Töövõtjal on õigus 7 päeva jooksul arvates tööde mahu muutmise teate esitamisest esitada Tellijale põhjendatud vastuväide tööde mahu muudatuse maksumuse määramise osas. Tellija on kohustatud läbi vaatama vastuväite 7 päeva jooksul arvates selle Tellijale esitamise päevast. Juhul kui Poolte erimeelsus ei ole lahendatud eespool määratud viisil, on erimeelsuse lahendamises huvitatud Poolel õigus pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole.“ Hankelepingu p 10.4: „Juhul kui Tellija on esitanud Lepingu punktis 10.2 määratud tööde mahu muutmise teate, kuid Poolte vahel on tekkinud Lepingu punktis 10.3 nimetatud erimeelsus, tasutakse kuni erimeelsuse lahendava kohtuotsuse jõustumiseni suurenenud tööde maht vastavalt tööde mahu muutmise teates määratud maksumusele. Tööde mahu vähendamise korral vähendatakse tööde maksumus tööde mahu muutmise teates määratud ulatuses vastavalt ära jäänud tööde maksumusele. Juhul kui kohtuvaidluse, millega lahendatakse Lepingu punktis 10.3 nimetatud erimeelsus, tulemusena on Töövõtja kohustatud tasuma Tellijale lisasumma, muutub nimetatud summa sissenõutavaks alates erimeelsuse lahendava kohtuotsuse jõustumise päevast.“ 39. Hankija vastas 11.11.2025. a Hankelepingu p-de 10.3 ja 10.4 osas, et „Seoses p. 4.2. muutmisega langes ära vajadust muuta p. 10.3 ja 10.4 kuna p. 4.2 uues redaktsioonis reguleerib muutmine ühikuhinnast lähtudes aga p. 10.3. ja 10.4 kehtestavad üksnes muudatuste tegemise kord“. 7 VAKO 27.07.2020. a otsus nr 144-20/224083, p 6.2 11 40. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankelepingu p-d 4.2, 10.3 ja 10.4 on olulises ulatuses ebaselged, vastuolulised ja ilmselget ebaproportsionaalsed. Kõnealustest punktidest tuleneb koostoimes, et eristatakse tööde mahu muutmise teadet ja Hankija poolt määratud tasu suurendamist/vähendamist. 41. Ebaselge on, millistel alustel määrab Hankija tasu muutuse. • Esiteks tuleneb Hankelepingu p 4.2 esimese lause osast „suurendades või vähendades seda vastavalt lepingu hinna muudatusele“, et Hankija muudab „lepingu hinda“ – „Lepingu hind“ on Hankelepingu p 4.1 ja AD üldosa p 7.4 kohaselt pakkumuse maksumus, mis on AD lisa 3 real 174 toodud summa ehk perioodi 2026–2028. a tööde maksumus koos reserviga. Samas ei maksta töövõtjale välja mitte Lepingu hind, vaid Hankelepingu p-de 4.3–4.5 alusel kalendrikuus teostatud hooldustööde eest AD lisa 3 ühikhindade alusel arvutatud tasu. • Teiseks jääb ebaselgeks, millised ühikhinnad võtab Hankija tasu muutmisel aluseks. Näiteks kui Hankija suurendab talvise hoolduse 4. seisunditasemega sõiduteede mahtu 1000 m2 võrra, siis tekstist järelduvalt määratakse maksumus vastavalt AD lisa 3 „sarnase ala või tööde“ ühikhinnale, kuid AD lisas 3 ei ole esitatud tööde maksumust objektide (tänavate jmt) lõikes. Tingimuse sõnastuse järgi ei võeta aluseks AD lisa 3 ühikhind „Sõiduteed (4. seisunditase) talvised hooldustööd“, vaid muu ühikhind, mida alles asutakse arvutama järgmiselt: sarnase objekti koguhind jagatakse lisanduva objekti ruutmeetrite või ühikute arvuga. 42. Täiesti ebaproportsionaalsed on tingimused, mille kohaselt juhul, kui töövõtja ei nõustu Hankija poolt tööde mahu muudatusele määratud hinnaga, siis tuleb töövõtjal pöörduda kohtusse, kusjuures kohtu poolt töövõtja poolt nõutud tasu väljamõistmise korral loetakse, et tasunõue muutus sissenõutavaks alles pärast lõpplahendi jõustumist (arusaadavalt on Hankelepingu p-s 10.4 „Tellija“ ja „Töövõtja“ segamini läinud). Kõnealused Hankelepingu tingimused loovad Hankijale aluse määrata tööde muudatuse korral tasu ühepoolselt meelevaldsetel ja kontrollimatutel alustel ning vaidluse tekkimise korral nõuda töövõtjalt tööde teostamist sellise tasu eest ning ka siis, kui Hankija poolt määratud tasu osutub põhjendamatult väikseks ning töövõtja nõue kohtumenetluses rahuldatakse, ei vastuta Hankija tasu maksmisega viivitamise eest (kuivõrd täiendava tasu nõue muutuks sissenõutavaks alles lõpplahendi jõustumisest). Tegemist on tingimustega, mis loetaks tühisteks tüüptingimusteks VÕSi § 42 lg 1 ja lg 3 p 2 (viivisenõude osas) ja p 19 mõistes ning on sissenõutavaks muutumise osas tühiseks ka VÕS § 821 alusel. Nõuded pakkuja kindlustustele 43. Hankepassiga osa „Ametialane vastutuskindlustus“ kohaselt kehtib järgmine kvalifitseerimistingimus: „Pakkuja on kohustatud esitama Eestis registreeritud kindlustusandja või Eestis registreeritud välismaa kindlustusandja filiaali poolt väljastatud kindlustuspoliisi, mis kehtib kogu hankelepingu kehtivuse perioodi jooksul. Kindlustuse tingimused on kirjeldatud hankelepingu eelnõu punktides 6.2.20–6.2.21. Pakkumuse esitamisel peab pakkuja esitama Eestis registreeritud kindlustusandja või Eestis registreeritud välismaa kindlustusandja filiaali kinnituse selle kohta, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral tagatakse talle eespool nimetatud kindlustus. Minimaalne summa: 187500“. Hankelepingu p-de 3.3, 6.3.16 ja 8.1 järgi peab töövõtja vastama kvalifitseerimis- tingimustele kogu Hankelepingu kehtivuse perioodil. 12 44. Hankelepingu tingimustega on pakkuja kindlustusele kehtestatud järgmised nõuded: • Hankelepingu p 6.2.20: „Töövõtja tagab, et kogu Lepingu kehtivusaja jooksul kehtib kindlustus, millega on kindlustatud Töövõtja vastutus Tellija vara ja kolmandate isikute vara ning tervise kahjustamise eest Töövõtja poolt tööde teostamisel (sh kahjumid, mis on põhjustatud tööde tegemata jätmisega). Kolmandate isikute vara kahjustamisest tuleneva Töövõtja vastutuse kindlustamisel peab olema määratud tingimus, et juhul kui kolmas isik esitab Tellijale kahjunõude ja kahju on tekitatud Töövõtja poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega siis antud olukord käsitletakse kindlustusjuhtumiga, mis peab olema tagatud kindlustusega. Kindlustusega tagatud vastutuse maksimaalne summa on 50 000 eurot iga juhtumi ja iga piirkonna kohta.“ • Hankelepingu p 6.2.21: „Töövõtja tagab, et lepingu kehtivuse ajal on tal kehtiv vastutuskindlustus, mis katab Tellija varale tekitatud kahju, mis võib tekkida Töövõtja poolt käesolevast lepingust tulenevate kohustuste mittetäieliku, mittenõuetekohase või mittetäieliku täitmise tagajärjel. Kindlustus peab tagama kahjude hüvitamise summas kuni 137 500 eurot.“ • Hankelepingu p 6.2.22: „Töövõtja on kohustatud esitama Tellijale käesoleva lepingu punktides 6.2.20 ja 6.2.21 nimetatud kehtivad kindlustuspoliisid, mis tõendavad nõutud kindlustuste olemasolu kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Esmane kindlustuspoliis(id) tuleb esitada viie (5) tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning edaspidi hiljemalt enne varem esitatud kindlustuspoliisi(de) kehtivuse tähtaja lõppemist.“ 45. Nähtuvalt vaidlustuse p-st 43 kehtivad nõuded töövõtja vastutuskindlustusele erinevad nii kindlustuse alguse perioodi, -summade ja -juhtumite poolest. Jääb arusaamatuks, kas Hankija nõuab ühte või mitut poliisi. Hankija on 11.11.2025. a vastanud, et muudab ADd, kuid faktiliselt ei ole ühtegi eeltoodud AD tingimust muutnud. 46. Hankeleping sätestab järgmised tingimused: • p 6.2.23: „Juhul kui Töövõtja ei esita tähtaegselt kehtivaid kindlustuspoliise, mis tõendavad käesoleva lepingu punktides 6.2.20 ja 6.2.21 nimetatud kindlustuste olemasolu, on Tellijal õigus pidada kinni iga Töövõtja poolt esitatud arve summast kümme protsenti (10 %) ilma käibemaksuta, kuni kinnipeetud summade kogusumma ulatub 187 500 euroni.“ • p 6.2.24: „Lepingu punkti 6.2.23 alusel kinnipeetud summasid võib Tellija kasutada nende kahjude hüvitamiseks, mis oleksid olnud kaetud esitamata jäetud kindlustuspoliisiga. Lepingu lõppemisel tasub Tellija kinnipeetud summad Töövõtjale välja lõppmakse tegemisel, vähendatuna summade võrra, mida on kasutatud käesoleva punkti alusel kahjude hüvitamiseks.“ 47. Vaidlustaja on seisukohal, et tegemist on õigusvastaste tingimustega, mis on nii ebaproportsionaalsed kui ka vastuolus teiste Hankelepingu tingimustega. • Kui töövõtja jätab õigeaegselt kindlustuspoliisi esitamata, siis on proportsionaalne õiguslik tagajärg Hankija poolt täiendava tähtaja andmine, nagu näevad ette Hankelepingu p-d 3.3, 6.3.16 ja 8.1. • Kui töövõtja jätab nõutud poliisi ka täiendava tähtaja jooksul esitamata, siis on Hankelepingu p 8.1 alusel Hankijal võimalik Hankelepingust taganeda. Kui Hankija 13  miskipärast ei soovi Hankelepingut sellise töövõtjaga lõpetada, siis on proportsionaalne tagajärg asjaomase kindlustuse ostmine Hankija poolt ja kulude tasaarvestamine töövõtja tasunõudega. • Antud juhul näevad Hankelepingu p-d 6.2.23 ja 6.2.24 aga ette, et poliisi/poliiside õigeks ajaks esitamata jätmise tagajärjeks on tasust kuni 187 500 euro kinni pidamine, mis makstakse välja alles Hankelepingu viimase tasu väljamaksmisel, mh puudub regulatsioon, mis näeks ette kinnipeetud tasu väljamaksmise koheselt kui viivitusse jäänud poliisid esitatakse. Enam kui 60 päevane maksetähtaeg on tühine (VÕS § 821 lg 4). • Hankelepingu p-d 6.2.23 ja 6.2.24 on põhjendamatud seda enam, et vastavalt AD üldosa p-le 8.1 peab pakkuja Hankelepingu sõlmimise eeldusena esitama Hankijale krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu täitmistagatise garantii summas 5% pakkumuses esitatud käibemaksuta pakkumuse koguhinnast. Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine 48. Õigusvastane on Hankelepingu p 8.2, mis näeb ette mistahes lepingu p-des 6.2-6.4 toodud mistahes kohustuse mistahes määral rikkumisel ette leppetrahvi 1/30 eelmisel kuul töövõtjale makstus tasust. 49. Hankelepingu p 8.4: „Töövõtja poolse kohustuse täitmata jätmisel on tellijal õigus vähendada töövõtjale makstavat kuu hooldustasu (ilma käibemaksuta) alljärgnevalt: 8.4.1. Tööde tähtaegselt tegemata jätmise korral määratakse teostamata töö maht (m², m³, tk) ning tasu võidakse vähendada TVL lisa 1-s (Pakkumuse detailne maksumustabel) esitatud vastava tööliigi kehtiva ühekorra töö ühikuhinna võrra (ühikuhind arvutatakse objekti koguhinna jagamisel m², m³ või tk arvu järgi). 8.4.2. Tööde ebakvaliteetse teostamise korral (kui töövõtja ei ole teinud ettenähtud toiminguid nõuetekohase kvaliteedi või funktsionaalsuse tasemel, on need teinud oluliselt hilinedes või ebatäielikult) võib tasu vähendada punktis 8.4.1 sätestatud põhimõtete alusel ühekorra ühikuhinna võrra. 8.4.3. Punktides 8.4.1 ja 8.4.2 sätestatud tasu vähendamine ei vabasta töövõtjat töö tegemise kohustusest.“ 50. Hankelepingu p 8.5: „Alltoodud talihooldusobjektide nõuetele mittevastavusel määratakse objekti visuaalsel hindamisel vajadusel ka pildistamise ja/või mõõtmise teel (lumesus, haardetegur, jms), pind m² või objektide hulk, millel töö on teostamata või mittenõuetekohaselt teostatud, ning vähendatakse lepingulist käibemaksuta kuu hooldussummat järgmises ulatuses ja järgmiste rikkumiste eest: 8.5.1. RHAD-i tehnilise kirjelduse p 3.3, 3.4, 3.6 nõuetele mittevastav teenus (iga tänav): 1280 eurot; 8.5.2. Nõuetele mittevastava ristmiku (iga objekti kohta) korral määratakse leppetrahvi suurus objekti pindala alusel, kusjuures arvestatakse ristmiku pindala ruutmeetrites. Leppetrahvi suurus arvutatakse, jagades objekti koguhinna objekti pindalaga (m²) ja korrutades saadud ühikuhinna ristmiku pindalaga (m²); 8.5.3. Nõuetele mittevastavad ülekäigurajad (iga objekti kohta): 400 eurot.; 8.5.4. jalakäijaile ei ole tagatud (Lepingu Lisa 2 p 3.5.) vähemalt 1,5 m laiune vallidest [vaba] läbipääs ettenähtud kohtades sõidutee ületamiseks (iga objekt): 260 eurot; 8.5.5. ei ole operatiivselt tagatud vee äravool restkaevu või veevoolurennides: 128 eurot; 8.5.6. iga nõuetele mittevastava, libeda pinna 1 m2: 12,8 eurot; 14  8.5.7. iga bussipeatuse teenindamise nõuete rikkumise puhul – 1 peatuse rikkumise avastamise päeva seisuga kehtiva hoolduse hinnale vastavalt riigihankes esitatud maksumustabelile; 8.5.8. muu lepingu [tingimuse] rikkumine, mida ei ole alapunktides 8.1–8.5.7 nimetatud, kuid mis kahjustab lepingu eesmärkide saavutamist, toob kaasa leppetrahvi suuruses 300 eurot.“ 51. VAKO praktika kohaselt peavad leppetrahvi rakendamise alused olema RHSi § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega määratletud selgelt.8 Hankija poolt kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral teha puhastuspiirkonna pindala põhjal arvutatud või absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus).9 52. Hankelepingu p-de 8.4.1 ja 8.4.2 kohaselt on Hankijal õigus töövõtja tasu vähendada tööde tähtaegselt tegemata jätmise ja tööde mittevastava teostamise korral. Mahaarvamise suurus arvutatakse mõlemal juhul tegemata jäänud ja puudustega töö mahu ning vastava töö ühikhinna korrutisena. Samas jääb ebaselgeks, kas mahaarvamise arvutamise aluseks on ühikhind, mis on märgitud töövõtja pakkumuses või mingi muu ühikhind, kuivõrd Hankelepingu p 8.4.1 kohaselt „ühikuhind arvutatakse objekti koguhinna jagamisel m², m³ või tk arvu järgi“. AD lisas 3 ei esitata „objekti koguhinda“, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas Hankija kavatseb mahaarvamisi arvutada – Vaidlustaja hinnangul on samal põhjusel õigusvastane Hankelepingu p 8.5.2. Vaidlustaja leiab, et Hankelepingu p-d 8.4–8.4.3 on ebaproportsionaalsed ka osas, milles töö tegemata jätmist ja puudustega teostamist sanktsioneeritakse sama määraga ning töö puuduse/puuduste tõttu tehtava mahaarvamise puhul ei arvestata puuduse sisu ja ulatust. 53. Hankelepingu p 8.5.1 alusel on Hankijal õigus määrata töövõtjale leppetrahvi 1280 eurot iga tänava eest, kui: • töövõtja masinale pole paigaldatud GPS seiresüsteemi (TK p 3.3); • töövõtja pole Hankijale edastanud korrashoiutöid teostavate masinate kokkulepitud formaadis jälgimis- ja tööandmeid (TK p 3.4); • töövõtja pole taganud valmisolekut Hankija nõudmisel teha tööpiirkonnas patrullsõite hiljemalt 30 minuti jooksul vastava nõude saamisest (TK p 3.6). 54. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankelepingu p-s 8.5.1 sätestatud leppetrahvi regulatsioon on ebaproportsionaalne. Esiteks põhjusel, et Hankijal tekib alus sanktsioneerida töövõtjat iga tänava eest. TK lisas 1 on Hankija loetlenud talvise hoolduse objektiks olevaid teid ja tänavaid kokku 475 positsioonil. Kui töövõtja seadmed ei edasta Hankijale rikke tõttu andmeid, siis tekib Hankijal potentsiaalselt alus nõuda töövõtjalt leppetrahvi üle 600 tuhande euro. Tegemist ei ole ilmselt rikkumisega proportsionaalse sanktsiooniga. Andmeside katkestused võivad olla põhjustatud töövõtjast mitteolenevatel põhjustel (nt GPS teenusepakkuja serveri rikke tõttu), kusjuures töövõtja isegi ei pruugi olla teadlik, et andmete kättesaamine Hankija süsteemis on katkenud. Põhjendatud on enne leppetrahvi määramist töövõtjat andmeside katkestusest teavitada, et töövõtja saaks rikke kõrvaldada. TK p-de 3.3, 3.4 ja 3.6 kohustuste 8 VAKO 29.10.2025. a otsus nr 220-25/299212 p 8.1 9 VAKO 27.07.2020. a otsus nr 144-20/224083 15  eesmärgiks on tagada Hankijale mugav võimalus töövõtja tööde teostamist jälgida ja kontrollida. Hankijal on tööde teostamise jälgimise ja kontrollimise võimalus kui selline, olemas ka siis, kui see ei ole mugav. Meelevaldne on Hankija põhjendus, et rikkumiste vältimine on Hankijale sedavõrd oluline, sest rikkumiste korral muutub Hankijal tööde mahu kontrollimine võimatuks. Tööde mahtu ei hinnata mitte masina poolt läbitud meetrite või kilomeetrite põhjal, vaid lähtudes hooldatavate alade mahust. 55. Vaidlustaja leiab, et Hankelepingu p-d 8.5.3–8.5.7 on õigusvastased, kuivõrd absoluutsummades määratud leppetrahvid ei arvesta rikkumise raskust, samuti võimaldavad need määrata leppetrahvi meelevaldselt. Näiteks kui töövõtja on hilinenud ülekäigurajalt või bussipeatusest lumevallide eemaldamisega mõne minuti (TK p 5.9), bussipeatuses on prügiurn puhastamata (TK p 6.3), restkaevu äravool pole tagatud Hankija hinnangul piisavalt operatiivselt jne. 56. Vaidlustaja hinnangul on Hankelepingu p 8.5.8 leppetrahvi alus piisavalt määratlemata. Keskmise valdkonnas tegutseva ettevõtja jaoks ei ole arusaadav, milliste Hankelepingu p-des 8.1–8.5.7 nimetamata Hankelepingu tingimuste rikkumine kahjustab Hankelepingu eesmärkide saavutamist. 57. Õigusvastane on Hankelepingu p 8.7, mille kohaselt sätestatud sanktsioonide konkurentsi korral rakendatakse kõiki leppetrahve kumulatiivselt. 58. Arusaamatu ja ebaproportsionaalne on Hankelepingu p 8.15.3, mis võimaldab lepingu üles öelda mistahes lepingu p-s 6.2.18 sätestatud perioodil hooldusnõude täiendavaks tähtajaks täitmata jätmisel. Vastuolude ületamine ja nõuete muutumine 59. Vaidlustuse p-s 10 põhjendustest tulenevalt jääb Hankelepingu p-de 2.3, 2.8 ja 2.9 alusel jätkuvalt ebaselgeks (RHS § 3 p 1), millised tingimused prevaleerivad juhul, kui mõni Hankija poolt seatud tingimus on vastuolus õigusaktide nõuetega. • Hankija on 11.11.2025. a vastuses asjakohasele küsimusele leidnud, et sellisel juhul rakenduvad TsÜS § 84 lg-d 1 ja 2. Kõnealuste normide kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane (teatud eelduste korral). Vaidlustajale ei ole Hankija vastus arusaadav. • Vastuolu seadusega on tühisuse aluseks üksnes siis, kui seaduses on sätestatud mingi keeld ning keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 86 lg 3). Lisaks oli küsimuseks vastuolu õigusaktidega, milleks Hanke kontekstis on ka seadusest alamal seisvad õigusaktid, sh Määrus 92. 60. TK p-ti 4.5 ja Hankelepingu p-de 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.5 järgi peab töövõtja järgima teenuse osutamisel ja uusi ja muutuvaid regulatsioone osas, milles need tagavad kvaliteetsema teenuse osutamise ning Hankelepingu p-s 6.1.1 toodud õigusaktide, aga samuti Narva linna määruste, mistahes normide, standardite ja juhendite muutmisega kaasnev töö kallinemine on töövõtja risk. • Hankija on 11.11.2025. a vastuses leidnud, et kõnealused punktid on eelnevalt kirjeldatud osas (mis on vaidlustuse esemeks, Vaidlustaja ei vaidlusta kogu punktides 16  sisalduvat regulatsiooni), et põhjendatud, sest Hankija on eelarveline asutus, Hankija soovib maksimaalselt fikseeritud hinda, Hankijale sobib, kui sellise riski töövõtjale panemise tõttu esitatakse pakkumused kallimad ning „kogenud pakkuja on võimeline esitama õiglase hinnapakkumuse, arvestades olemasolevaid tegureid ja turuolukorda.“ • Vaidlustaja on seisukoha, et teenuse osutamise tingimused peavad olema siiski kooskõlas RHSi nõuetega esitatud tehnilises kirjelduses. Kui nõuded teenusele muutuvad (ning mitte keegi ei tea täna, kas ja milliselt võivad Määruse 92 vm lepingu täitmisel asjasse puutuva õigusakti nõuded muutuda), siis ei ole tegemist mitte tavapärase hinnariskiga (selles osas, kas pakutud hind katab tulevikus lepingu täitmiseks vajalikud kulud arvestades lepingus ettenähtud tingimustel teenuse osutamiseks tegelikult vajalikuks osutuvaid, mitte pakkumuse esitamisel kalkuleeritud kulusid), vaid asjaoluga, mis on mõlemale poolele ettenägematu. • Sisult vastab Hankija poolt kehtestatud tingimus VÕS § 42 lg 3 p-s 17 sätestatud tüüptingimuse tühisuse alusele (Hankijale antakse õigus määrata, kas osutatud teenus vastab lepingutingimustele). Igakuise akti aktsepteerimine 61. Igal kuul teostatud tööde kohta koostatakse koondakt. Hankija peab töövõtja poolt esitatud koondakti üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Hankelepingu p 4.4 sätestab mh: „Eespool määratud akti läbivaatamise tähtaeg võib olla pikendatud Tellija poolt juhul, kui akti heakskiitmiseks vajalikute asjaolude väljaselgitamiseks tuleb teostada täiendavad uuringud, koguda lisainformatsiooni ja teistel sarnastel juhtudel.“ Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodud nõue on kehtestatud kujul õigusvastane (RHS § 3 p 1). 62. Hankija poolt koondakti aktsepteerimise aeg on äärmiselt oluline, kuna sellega on otseselt seotud töövõtja tasunõue (arve võib esitada Hankelepingu p 4.5 järgi ainult heakskiidetud koondakti alusel ja selles näidatud summas). Hankija ei ole esitanud 11.11.2025. a vastuses mingeid mõistlikke põhjendusi, mis õigustaks akti läbivaatamiseks kehtiva 5 tööpäevase tähtaja pikendamist. Tingimuses on kirjeldatud alusena mingite täiendavate uuringute, lisainformatsiooni kogumise vajadust ja teisi „sarnaseid juhtumeid“. 11.11.2025. a vastuse järgi on vajadus siis, kui „pakkuja ei ole esitanud kõiki tööde vastuvõtmiseks vajalikke andmeid“. Faktiliselt toimub Hankija poolt järjepidev, iga hooldustsükli järel teenuse osutamise kontroll (Hankelepingu p 7.7). Hankijale on tagatud teenust osutavate masinate GPS jälgimine nii reaalajas kui ka ajaloona jne (Hankelepingu p 6.3.13, vt ka TK p 3.1-3.5), võimalus teostada erinõuetele vastava patrullsõidukiga kontrollsõite töövõtjale nõude esitamisest 30 min jooksul (TK p 3.6-3.7) jne. AD täiendavad vastuolud 63. Hankija on muudatusega muutnud TK p-des 2.2.1–2.2.2 toodud mahtusid, mille tõttu on aga tekkinud vastuolu TK lisaga 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) ja AD lisaga 3 „Pakkumuse maksumustabel“ (RHS § 3 p 1). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 64. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka 17  vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 27.11.2025. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 65. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega on vaidlustus esitatud vastavalt RHSi § 189 lg 2 p-le 2 tähtaegselt. 66. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks. 67. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv10. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 10 Vt lisa 2 18 13.01.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 301685 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) hankemenetlus; 2) kohustada Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit viima riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (Hankija) korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–2028” (viitenr 301685) (Hange), mille alusdokumentide hulka kuuluvad hankeleping (leping) ja tehniline kirjeldus (TK). 1 Vt lisa 3 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 2. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) esitas 19.11.2025. a Hanke ADle vaidlustuse, mille Hankija tunnistas 03.12.2025. a istungil suures osas põhjendatuks. 3. 22.12.2025. a avaldas Hankija mitmed AD muudatused. 4. 29.12.2025. a pikendas Hankija pakkumuste esitamise tähtaega 21.01.2026. a-ni, millest lähtuvalt saabub 22.12.2025. a tehtud muudatuste osas RHS § 189 lg-s 3¹ sätestatud vaidlustamise tähtaeg 13.01.2026. a. 5. VAKO 29.12.2025. a otsusega mh: 4.1. lõpetati otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud AD punktide osas vaidlustusmenetlus seoses Hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega; 4.2. jäeti vaidlustus läbi vaatamata resolutsiooni p-s 3 toodud AD punktide osas, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus; 4.3. rahuldati vaidlustus resolutsiooni p-s 4 toodud AD punktide osas. 6. 12.01.2026. a päringuga palus allakirjutanu Hankija esindajalt selgitust, kas 22.12.2025. a muudatustega on Hankija seisukohalt tehtud ära ADsse muudatused tulenevalt Hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega (vt eespool p 4.1). Hankija vastusest lähtuvalt ei ole alust arvata, et Hankija kavatseks teha edasiselt täiendavaid muudatusi lisaks sellele, et vastavalt VAKO otsuse resolutsiooni p 4 alap-is 1 esitatakse ADs kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht.2 7. RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel VAKO otsus Hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. Seega lisaks sellele, et Hankija peab avaldama ADs kuni 1,5 m laiuste kõnniteede mahu, peab Hankija vältimatult muutma ära ka lepingu p 6.3.14 (VAKO otsuse resolutsiooni p 4 alap 2). 8. Käesoleval juhul on Hankija tunnistanud 19.11.2025. a vaidlustuse olulises ulatuses põhjendatuks, kuid arvestades 22.12.2025. a tehtud muudatusi ja 12.01.2026. a e-kirja, ei kavatse vastavalt ADd muuta. 8.1. Kuivõrd RHSis puudub säte, mis reguleeriks vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel AD muutmata jätmise tagajärgi analoogselt RHS § 200 lg-s 6 sätestatule, vaidlustab Vaidlustaja käesolevaga ka need AD punktid, mida Hankija ei ole muutnud ega kavatsegi muuta (vt eespool p 6): 8.1.1. ebaselgus kergliiklusteede hooldusnõuetes (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alap 1 (TK lisa 1, mis erinevalt TK p-dest 2.2.1 ja 2.2.2 näeb talvisel ja hooajavahelisel hooldusel ette mitte üksnes 3. ja 4. seisunditaseme, vaid täiendavalt ka 1. seisunditaseme; ADsse ei ole tehtud muudatusi, millest selguks, milline vahe on teede talvistel hooldusnõuetel sõltuvalt sellest, kas tegemist on 3. seisunditasemega või 4. seisunditasemega kergliiklusteedega, määrusest nr 92 mingeid erisusi ei tulene, vt ka 19.11.2025. a vaidlustuse p-d 8- 9); 8.1.2. vastuolu parklate talvise hoolduse seisunditasemete osas (VAKO otsuse 2 Vt lisa 1 2  resolutsiooni p 1 alap 2 (muudetud on ära TK lisa 5 (parklate nimekiri selliselt, et seal ei ole seisunditasemeid üldse enam kajastatud), kuid muutmata on TK lisa 1, mis erinevalt TK p-st 9.4 näeb ette 1., 2., 3. ja 4. seisunditaseme) (vt 19.11.2025. a vaidlustuse p 27). Kuivõrd Hankija on muutnud TK p 9.4 ning ka TK p 2.2.1, on vaidlustatud ka uued redaktsioonid, vt allpool p 15); 8.1.3. TK p 11.1 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alap 3, vt 19.11.2025. a vaidlustuse p 29-30); 8.1.4. lepingu p 8.15.3 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alap 6 (tulenevalt teistest muudatustest muutnud üksnes punkti numeratsioon – p 8.15.3 asemel p 8.18.3), vt 19.11.2025. a vaidlustuse p 58); 8.1.5. TK p 4.5 ja lepingu p-d 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.5 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alap 7, 19.11.2025. a vaidlustuse p 60). 8.2. Vaidlustaja jääb vaidlustuse põhjendustena vastavalt 19.11.2025. a vaidlustuses 3 esitatu juurde. 8.3. Vaidlustaja eeldab, et Hankija muudab käesoleva vaidlustuse saamise järel asjakohaselt siiski AD ära, sest olukorras kus Hankija on vaidlustuse eelnevalt juba põhjendatuks tunnistanud, ei ole Hankijal mingit mõistlikku põhjendust asuda nüüd äkki nendele tingimustele vastu vaidlema, kandes selle tulemusena menetlusega seoses üksnes täiendavaid kulusid. 9. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub lisaks eeltoodule osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi ka täiendavalt. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et ka 22.12.2025. a muudatused ADs oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED (22.12.2025. a muudatustele) 10. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHSi tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. 10.1. VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus4. 10.2. Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. 10.3. Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 10.4. AD, sh selle osaks olev tehniline kirjeldus, ei või olla ebaselge ega vastuoluline 3 Vt lisa 5 4 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3  (RHS § 3 lg 1). 11. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus 5. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt6. Lepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 1 ja 2) 12. Vaidlustaja on seisukohal, et 22.12.2025. a ADsse tehtud muudatused rikuvad õigusakte järgmiselt. Kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal 13. 22.12.2025. a on tehtud ADsse muudatused, mille kohaselt hooajavahelisel hooldusel ei kehti mitte majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus 92) nõuded (vt TK p 1.1.4 muudatus), vaid üksnes ADga kehtestatud tingimused (TK p 2.2.2 lisatud alamärkus). Samas TK p-st 7 ei selgu, millised on kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal sõltuvana sellest, kas kehtestatud on 3. või 4. seisunditase (TK p 2.2.2). Seega on AD tulenevalt TK p 1.1.4 uuest redaktsioonist lubamatult ebaselge hooajavaheliste hooldusnõuete osas (vt eespool p 10). 14. Vastuolu selles, et TK p 2.2.2 järgi on hooajavahelisel ajal 3. ja 4. seisunditase, kuid TK lisa 1 järgi täiendavalt 1. seisunditase, tuleb Hankijal kõrvaldada tulenevalt eelnevast vaidlustusmenetlusest (vt eespool p 8.2.1). Parklate talvine hooldustsükkel, tööde tasustamine 15. TK p 9.4 on muudetud selliselt, et parklate hooldamine ei ole enam nõutud vähemalt 1 kord ööpäevas, vaid hooldustsükkel on vastavalt Määruse nr 92 järgsele 2. seisunditasemele. TK p 9.4 kehtib kõigi parklate osas. Samas on TK p 9.4 uus redaktsioon vastuolus muudetud TK p-ga 2.2.1, mille kohaselt on parklatel 2., 3. või 4. seisunditase ning TK lisaga 1, mille kohaselt on parklates 1., 2., 3. või 4. seisunditase. Seega on 22.12.2025. a muudatuse tõttu AD lubamatult vastuoluline (vt eespool p 10). 16. Juhul, kui parklatele jääb kehtima mitte TK p 9.4 järgne 2. seisunditase, vaid erinevad seisunditasemed, peab vastavalt olema võimalik pakkuda ka eraldi ühikuhinda. Nimelt on sõltuvalt seisunditasemest on hooldustööde teostamise kulu oluliselt erinev, nt kas täita tuleb 2. seisunditaseme või hoopis 4. seisunditaseme nõudeid. Eraldi ühikhind on vajalik tulenevalt ka asjaolust, et parklate osas mahu muutumisel võetakse aluseks pakkumuse maksumuses esitatud ühikuhind ning juhul, kui kõik parklad on ühesuguse ühikuhinnaga, kuid 5 Samas, p 8.4 6 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 4  erinevate seisunditasemega (erinevate hooldusnõuete ehk erinevate kuludega), ei oleks hinnamuudatus põhjendatud (kuivõrd ei võtaks arvesse tegelikult muutuvate kulude suurust (vt ka eespool p 11). Tööde mahu muutmine 17. 22.12.2025. a on muudetud lepingu p 10.4 selliselt, et mistahes mahumuudatustest teatakse töövõtjale ette üksnes 7 päeva (varasemalt 7–30 kalendripäeva). Vaidlustaja on seisukohal, et suurematest mahumuudatustest niivõrd lühike etteteatamine ei ole põhjendatud. Töövõtjale peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg suuremas mahus teenuse osutamiseks või vabanevale ressursile täiendava rakenduse leidmiseks (vt eespool p 11). Lumeveo tasustamine 18. 22.12.2025. a on TK p 5.6 kehtestatud järgmises redaktsioonis: “Lumeveo eest tasutakse TVL Lisas 1 pakkumuse maksumuse ühikuhindade tabelis toodud lumeveo m3 ühikhinna ja reaalselt välja veetud lumekoguste alusel astav ja lume äravedu tuleb arvestada teenuse hinna sisse. s.“ Eeltoodust tulenevalt on ADsse tekkinud vastuolu selles, kas lumeveo eest tasutakse ühikhinna alusel (ehk eraldi) või tuleb lumeveo kulu arvestada talviste hooldustööde hinna sisse (vt eespool p 10). Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine 19. 22.12.2025. a on kehtestatud hinna alandamise ja leppetrahvide osas uued lepingu tingimused, millest osad on õigusvastased. 20. Lepingu p 8.2: „Juhul kui Töövõtja ei osuta hooldustsükli tähtaja jooksul teenust, võib Tellija vähendada Töövõtjale selle kuu eest, mil rikkumine ilmnes, tasu hooldamata puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja vastava teenuse ühikuhinna korrutise võrra.“ 21. Lepingu p 8.3: „Juhul kui Töövõtja poolt osutatud teenus on olulises osas ebakvaliteetne või ei vasta lepingu või õigusaktidega kehtestatud nõuetele, seejuures loetakse teenuse oluliseks osaks osa, mille täitmata jätmisel tekib või võib tekkida oht elu, tervise, liiklus- või liikumisohutuse seisukohalt, vähendatakse Töövõtja tasu nõuetele mittevastava puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja teenuse ühikuhinna korrutise võrra, jagatuna kahega.“ 22. Lepingu p 8.10 alapunktid: „Alltoodud talihooldusobjektide nõuetele mittevastavusel määratakse objekti visuaalsel hindamisel vajadusel ka pildistamise ja/või mõõtmise teel (lumesus, haardetegur, jms), pind m² või objektide hulk, millel töö on teostamata või mittenõuetekohaselt teostatud, ning vähendatakse lepingulist käibemaksuta kuu hooldussummat järgmises ulatuses ja järgmiste rikkumiste eest: „8.10.1. nõuetele mittevastav ristmiku puhul ristmikul tegemata jäetud tööde pindala ulatuses selle objekti ühikuhinnast lähtudes; 8.10.2 nõuetele mittevastavad ülekäigurajad või bussipeatused (iga objekt), kui sellega on raskendatud inimeste liikumine ülekäiguraja üle või raskendatakse bussipeatuse inimeste poolt kasutamist: 400 eurot; 5  8.10.3. jalakäijaile ei ole tagatud lumme vallidest läbipääs vastavalt tehnilise kirjelduse nõuetele sõidutee ületamiseks (iga objekt): 260 eurot; 8.10.4. ei ole operatiivselt tagatud vee äravool restkaevu või veevoolurennides: 128 eurot; 8.10.5. iga nõuetele mittevastava, libeda pinna 1 m2: 12,8 eurot.“7 23. VAKO praktika kohaselt peavad leppetrahvi rakendamise alused olema RHSi § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega määratletud selgelt.8 Hankija poolt kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral teha puhastuspiirkonna pindala põhjal arvutatud või absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus)9 (vt eespool p 11). • Põhimõtteliselt samasisuline oli vaidlustuse argumentatsioon ka eelnevalt kehtinud lepingu tingimuste osas, mille Hankija tunnistas põhjendatuks, kuid uute ja muudetud sõnastuses lepingu tingimuste kehtestamisel ei ole AD sisulist õigusvastasust kõrvaldanud. • Vaidlustaja on seisukohal, et lepingu p 8.2 ja 8.3, mis võimaldavad ühel korral hoolduse teostamisel (nt talvisel hooldusperioodil tehakse ühes kuus hooldust ka kuni kümneid kordi) puuduste esinemisel (arvestades, et tulenevalt tööde iseloomust saab vähemalt talvisel perioodil teostatavaid kõiki hooldustöid käsitleda liiklusohutuse seisukohast vajalikena) jäetakse maksmata kas kogu vastava objekti kuutasu või sellest 50%, ei ole asjakohane ja proportsionaalne tingimus (vt eespool p 11). • Samaselt ei ole asjakohane ja proportsionaalne olenemata sellest, milles töö tegemata jätmine või puudus täpsemalt seisnes, sanktsioneerida nii tegemata jätmist kui ka puudustega tegemist ühe ja sama määraga, jättes arvestamata tegemata jätmise, puuduse sisu ja ulatuse (lepingu p 8.10 alap-d). 24. Lepingu p 8.14 tehtud muudatuste kohaselt on Hankijal õigus leping üles öelda ning nõuda 5% leppetrahvi juhul, kui lepingu ühekordne rikkumine on põhjustanud „liiklusjuhtumi“. Jääb ebaselgeks, mida on sellega silmas peetud, kuivõrd „liiklusjuhtum“ ei ole esiteks samastatav „liiklusõnnetusega“, milleks LS § 2 p 32 kohaselt on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Isegi kui Hankija on pidanud silmas liiklusjuhtumi all konkreetselt liiklusõnnetust, siis ilmselgelt ei ole igasugune liiklusõnnetus tagajärgede poolest võrreldav ning lisaks on töövõtja vastutav täielikult kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude eest (lepingu p 5.3) ning sealjuures on vastutus kolmandatele isikutele põhjustatud vara- ja tervisekahjude eest kindlustatud 187 000 eurole juhtumi kohta (vt lepingu p 6.2.20). Vastuolude ületamine 25. 22.12.2025. a muudatustega lepingu p 2.7 täiendus sätestab: „Juhul kui nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil.“ 7 Vaidlustaja märgib, et alapunktid 8.10.4 ja 8.10.5 on sõnastuselt samad, mis varasemalt alapunktid 8.5.4 ja 8.5.5 (mille osas Hankija tunnistas vaidlustuse põhjendatuks (vt otsuse resolutsiooni p 1 alap 6)) 8 VAKO 29.10.2025. a otsus nr 220-25/299212 p 8.1 9 VAKO 27.07.2020. a otsus nr 144-20/224083 6 26. Vaidlustaja on seisukohal, et lepingu p 2.7 täiendus on õigusvastane, kuivõrd on nii ebaselge (vt eespool p 11) kui ka vastab VÕS § 42 lg 3 p-s 17 sätestatud tüüptingimuse tühisuse alusele – Hankijale antakse õigus vastuolude korral määrata, kas osutatud teenus vastab lepingutingimustele (valida see tingimus, mis Hankija hinnangul on kõige rohkem Hankija huvides). AD täiendavad vastuolud 27. Hankija on 22.12.2025. a muudatusega muutnud TK p-des 2.2.1–2.2.3 toodud mahtusid (sh seisunditasemete lõikes), mille tõttu on endiselt vastuolu TK lisaga 1 („Teede tänavate ja kõnniteede loetelu“) ja AD lisaga 3 „Pakkumuse maksumustabel“ (RHS § 3 p 1), vt vaidlustuse lisa 2 (mis on vaidlustuse lahutamatu osa). Seega on AD lubamatult vastuoluline (vt eespool p 10). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 28. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 21.01.2026. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 29. Arvestades, et vaidlustatud muudatused avaldati 22.12.2025. a ning nendega seoses pikendati pakkumuste tähtaega 30.12.2025. a kuni 21.01.2026. a-ni, on vaidlustus esitatud järgides § 189 lg-s 3¹ sätestatud tähtaega. Samuti on Hankija 12.01.2026. a selgitanud, et lisaks ADsse alla 1,5 m laiuste kõnniteede mahu lisamise ei kavatse Hankija enam täiendavaid muudatusi teha. 30. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv10. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) E-kirjavahetus hankijaga 12.01.2026. a 2) Mahtude võrdlustabel 3) Volikiri 4) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 5) 19.11.2025. a vaidlustus 10 Vt lisa 4 7                   !" # "!$%%"&' %                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    !" # ""($)$&*' %      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  !35"1"" *A 0B  B A ) 1"",   /0   / 9 6 ) C).60B0  !#1"!13"3% ./00 B)  . ) #"!%52  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" + $$%, # ' )-($&!%$- / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =$"%%$2"%5' !#1"!13"3% !2D#%D3'  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2# Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: [email protected], Natalja Šibalova, Tatjana Lennuk Teema: Re: Pöördumine seoses hankega viitenr 301685 Tere! Peamiselt rohkem osa muudatusest on tehtud enne otsust. Käesoleval päeval on käimas teh. Tingimuste korrigeerimine nõude 1,5 m tehnika osas. Lugupidamisega Andrei Matvejev, v-adv. ________________________________ From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, January 12, 2026 11:10 To: [email protected] <[email protected]> Subject: Pöördumine seoses hankega viitenr 301685 Tere Hankija tunnistas vaidlustuse 03.12.2025 istungil suures osas põhjendatuks. Kas saan õigesti aru, et 22.12.2025 tehti kõik sellest lähtuvad muudatused? Palun vastust hiljemalt täna, 12.01.2026 kl 14ks. Kuna VAKO 29.12.2025 otsus on jõustunud juba eelmine nädal, palume hankijal tänase päeva jooksul kanda Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvelduskontole nr EE501010220004135013 AS-is SEB Pank väljamõistetud menetluskulud 6292,48 eurot. Lugupidamisega Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Lelle 24 11318 Tallinn Tel + 372 66 71 550 E-kiri: [email protected] <mailto:[email protected]> Käesolev e-kiri ja selle mistahes lisad on konfidentsiaalsed ja on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile. Juhul, kui te olete saanud selle e-kirja eksituse tõttu, siis palume teil koheselt teavitada Advokaadibürood Tepper & Partnerid saates e-kirja või helistades teate saatjale ning kustutada antud e-kiri koos lisatud failidega. Kolmandatele isikutele e-kirja ja selle lisade edastamine ja kopeerimine on keelatud. Täname. This e-mail and any attachments are confidential and for the exclusive use of the intended recipient. If you have received this e-mail in error please notify immediately the Law Office Tepper & Partners by sending an e-mail or calling the sender of the message and delete this message and any attachment . Copying and forwarding this e-mail to any other person is prohibited. Thank you.