Riigihangete Vaidlustuskomisjon 13.01.2026
Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 302597
Vaidlustaja: Elisa Eesti AS
Registrikood: 10069659
Aadress: Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm
vandeadvokaadi abi Kärt Saar
Advokaadibüroo Sorainen OÜ
Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn
Tel: 640 0900
E-post:
[email protected];
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel
Registrikood: 90009424
Aadress: Kursi tn 3, 1041 Tallinn
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Telia Eesti AS
Registrikood: 10234957
Aadress: Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn
E-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI
1. TAOTLUS
Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas
vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt:
1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses
kantud riigilõiv summas 640 eurot.
2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses
kantud esindajakulud kokku summas 4662,50 eurot (käibemaksuta).
3. Jätta hankija ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
Sorainen – 2/6 –
1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 302597.
Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu
vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 5302,50 eurot (käibemaksuta).
2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot.
3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks
on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 19,1 tundi.
Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on
kokku summas 4662,50 eurot käibemaksuta.
4. Vaidlustajale osutasid teenust:
− vandeadvokaat Mario Sõrm 10,2 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 275 eurot
(käibemaksuta);
− advokaat Kärt Saar 8,8 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta);
− assistent 0,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta).
5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine
Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summ Tunnihind
osutaja (h) a (€) (€)
23.12.2025 Mario Vaidlustuse 2 550 275
Sõrm perspektiivikuse
analüüs. Selle kohta
teabe edastamine
kliendile.
29.12.2025 Kärt Saar Vaidlustuse 5,6 1176 210
koostamine.
Kohtupraktika ja
vaidlustuskomisjoni
praktika analüüs.
Arve nr 29.12.2025 Aive Riigilõivu tasumine. 0,1 9,5 95
6362/25E Niinepuu
E 29.12.2025 Mario Vaidlustuse 0,6 165 275
Sõrm koostamine
30.12.2025 Kärt Saar Vaidlustuse 3,2 672 210
koostamine. Arutelu
Mario Sõrmega.
Kõne kliendiga.
30.12.2025 Mario Vaidlustuse 2,5 687,50 275
Sõrm koostamine.
31.12.2025 Mario Vaidlustuse 0,4 110 275
Sõrm koostamine ja selle
esitamine VaKo-le.
12.01.2025 Mario Täiendava 2,2 605 275
Sõrm seisukoha
koostamine.
Arve nr 13.01.2025 Mario Täiendava 2,5 687,5 275
0025/26E Sõrm seisukoha
E koostamine.
Menetluskulude
nimekirja ja taotluse
Sorainen – 3/6 –
koostamine ja nende
esitamine VaKo-le.
19,1 4662,5
6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise
nõue esitatud ilma käibemaksuta.
7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arved nr
6362/25EE (lisa 1) ja 0025/26EE (lisa 2).
8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste
esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust
arvestades vajalikud ja põhjendatud.
Lisad:
1) Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 6362/25EE.
2) Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0025/26EE.
Lugupidamisega
Mario Sõrm
vandeadvokaat
Sorainen – 4/6 –
2. SISSEJUHATUSEKS
9. Kui tutvuda hankija vastusega vaidlustusele, siis sellest torkab silma mitmeid vastuolusid
hankija vaidlustatud otsuse põhjenduste, vaidlustuse vastuse ja reaalsuse vahel. Mõnes aspektis
painutab hankija oma tingimusi sedavõrd kaugele, et hankija selgitusi uskudes oleks tingimuse
sisu oluliselt erinev sellest, kuidas see on sõnastatud ja esitatud.
10. Sellest aga veel markantsem on tõsiasi, et tõenäoliselt leiab antud vaidlustusmenetluses
tõendamist ebavõrdse kohtlemise õpikunäide – hankija andis kolmandale isikule võimaluse
esitada tema pakkumusest puuduvad andmed pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid
vaidlustajale sama etteheite osas sellist „lahkust“ ei võimaldatud.1 Vastupidi, hankija heidab
oma vaidlustatud otsuse põhjendustes ja vastuses vaidlustusele vaidlustajale ette sama puudust,
mille osas andis kolmandale isikule võimaluse see selgituste kaudu kõrvaldada.
11. Juba ainuüksi see asjaolu toob kaasa vaidlustuse rahuldamise vähemalt kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mille tõttu ei saa kolmas isik olla ka edukas pakkuja.
Parafraseerides hankija vastuses esitatut, siis ükskõik kui palju kohtujurist Bobeki luubiga
kolmanda isiku pakkumuses esitatut suurendada, ei ilmu sinna tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5
nimetatud üüriseadmete õiglast hinda.2 Kui need eeldused vastavad tõele, siis oleks hankijast
mõistlik vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 3 alusel põhjendatuks tunnistada.
3. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS EI OLE VASTAV
12. Alustades siinkohal kolmanda isiku pakkumuse vastavusest, siis mäletatavasti vaidlustas
vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavuse ka argumendil, et kolmas isik ei ole esitanud
vastavustingimuste osas „pakkumuse esitamine“ p-s 4 nõutud iga rendiseadme õiglast hinda,
sh tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5 loetletud üüriseadmete õiglast hinda.
13. Kolmas isik väidab oma vastuses vaidlustusele p-s 7.2, et tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5
nimetatud üüriseadmete osas ei tulnud õiglast hinda pakkumuse kooseisus esitada. Hankija aga
väidab oma vastuse p-s 2.28, et kolmas isik eksib ning ka nende seadmete osas tuli õiglane hind
pakkumuses esitada.
14. Põhjus, miks kolmas isik väidab üht ja hankija vastupidist, näib olema hankija vastuse p-
st 2.28 ilmne. Selleks on lihtsakoeliselt tõsiasi, et kolmas isik ei esitanud pakkumuses tehnilise
kirjelduse p-s 10.4.5 nimetatud üüriseadmete õiglast hinda, kuna vastupidisel juhul puuduks
kolmandal isikul põhjus väita, et seda ei tulnudki esitada ja hankija ei peaks kohtujurist Bobeki
suurendusklaasist abi otsima.
15. Sellisele järeldusele annab ainest ka tõsiasi, et kui muidu on hankija vastus vaidlustusele
väga detailne ja paljusõnaline, siis küsimusele sellest, kas kolmas isik esitas tehnilise kirjelduse
p-s 10.4.5 nimetatud seadmed, järgneb kõrvulukustav vaikus ja hankija tõdemus, et „kõik muud
andmed kolmas isik ju esitas“, mis peaks justkui kolmanda isiku eeliskohtlemist õigustama.
16. Tõenäoliselt asuvad kolmas isik ja hankija oma võimalikes täiendavates seisukohtades
selgitama, kuidas vaidlustaja on oma argumentides vastuoluline, kuidas „tegelikult“ just nende
seadmete osas ikkagi õiglast hinda esitama ei pidanud või, et see puudus oli kohtujurist Bobeki
suurendusklaasi abiga kõrvaldatav. Unustades viimase puhul muidugi mainida, et kolmanda
isiku pakkumuses ei olnud metafoorse suurendusklaasiga midagi suurendada ja tõenäoliselt
esitas kolmas isik hankija nõutud õiglase hinna alles pärast pakkumuste esitamist uue teabena,
nagu saab aimata juba hankija vastusest vaidlustusele.
1
Vt kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 7.2 ja hankija vastus vaidlustusele p 2.28.
2
Eeldusel, et hankijal on õigus, et RHAD-st tulenes kohustus sellise hinna esitamiseks.
Sorainen – 5/6 –
17. Pikaaegsest haldus- ja kohtupraktikast tuleneb kokkuvõtvalt see, et kui pakkumuses pidi
esitama mingit laadi teabe, kuid see jäeti esitamata, siis ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega,
mida saaks ületada nt hilisema selgituse esitamise kaudu. Liiatigi väidab hankija ise vastuses
vaidlustusele, et õiglase hinna esitamine ei olnud vabatahtlik.3 Esitamata jäetud teavet ei saa
isegi kohtujurist Bobeki suurendusklaasi abil kolmanda isiku pakkumusse manada.
18. Järelikult on kolmas isik jätnud pakkumuses esitamata need andmed, mille esitamine oli
hankija väitel kohustuslik ja mille esitamata jätmist hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi
lükkamise ühe alusena ette heidab. Kõnealust asjaolu saab VaKo kolmanda isiku pakkumusest
iseseisvalt kontrollida ja kui see vastab tõele ning kui VaKo leiab, et need andmed tuli esitada,
siis ei ole kolmanda isiku pakkumus vastav ja vaidlus sellega sisuliselt läbi.
4. HANKIJA TÕLGENDAB VASTAVUSTINGIMUSI EBAÕIGESTI
19. Vastuses vaidlustusele on hankija jätkanud oma vaidlustatud otsusest tulenevat RHAD
tingimuste sisu laiendamist. Selle raames väidab hankija, et vaidlustaja pakkumuses ei olnud
esitatud kõiki vastavustingimustes nõutud osi. Samamoodi on hankija asunud venitama nõuet,
mille kohaselt tingimus „genereeritud arvel on grupi põhine liigendatus“ tähendab hoopis seda,
et arvetel peab olema grupipõhine maksumuste summeerimine.
4.1. Vastavustingimuste kohaselt pidid pakkujad esitama teabe üksnes teatud
tehnilise kirjelduse punktide kohta
20. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et pakkumus pidi vastama tehnilises kirjelduses
toodud kõigile nõuetele,4 millest vaidlustaja saab aru nii, et hankija siis ka pakkumuse vastavust
kõigile tehnilise kirjelduse nõuetele justkui kontrollis. Vaidlustaja hinnangul tuleb eristada seda,
mis on tehnilises kirjelduses nõutud, sellest, mille kontrollimist ja kuidas oli hankija RHAD-s
ette näinud. Viimast küsimust reguleerivad vastavustingimused, mille punkt 7 sätestab järgmist:
Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti kirjeldatud tehnilises kirjelduses.
Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele.
21. Mõistlik tõlgendus vastavustingimustes sätestatule on see, et kontrollimaks pakkumuste
vastavust, pidid pakkujad esitama viidatud punkti alapunktides 1-6 sätestatud teabe. Kui võtta
aluseks hankija tõlgendus, siis pidanuks pakkumuste vastavuse kontrollimiseks esitama justkui
andmed ja dokumendid, mis hõlmanuks kõiki tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid. Hankijat
uskudes pidanuks pakkujad siis esitama ka teabe selle kohta, kas ja kuidas pakutavad teenused
vastavad elektroonilise side seadusele ja teistele õigusaktidele.5 Selge on aga see, et ükski
pakkuja kogu tehnilise kirjelduse kohta oma pakkumuses teavet ei esitanud. Nõnda tähendaks
hankija tõlgendusest lähtumine, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumused on mittevastavad
juba ainuüksi sellel põhjusel, et sadu lehekülgi „pakkumuse kirjeldust“ on puudu.
4.2. Vaidlustaja esitas pakutavate rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja täpse mudeli
22. Vaidlustajale jääb hankija vastusest jätkuvalt mõistetamatuks, et mis on see mittevastavus
RHAD-le, mida hankija on oma otsuse põhjendustes vaidlustaja rendiseadmete tehnilisele
kirjeldusele ette siis heidab ning miks vaidlustaja esitatud teave polnud piisav.
23. Ka kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele ju sõnaselgelt välja öelnud, et esitas nõutud
seadmete kohta mudeli, tehnilise kirjelduse ja viite tootja lehele, kus on kättesaadav täiendav
3
Hankija vastus vaidlustusele p 2.8.
4
Hankija vastus vaidlustusele p 2.6.
5
Tehnilise kirjelduse p 1.2.
Sorainen – 6/6 –
tehniline informatsioon.6 Teadmata, kuidas on kolmanda isiku pakkumuses teave esitatud, saab
siiski sellestki teabest välja lugeda, et ju esitas kolmas isik enda pakkumuses rendiseadmete
tehnilise kirjelduse ja mudeli sarnaselt vaidlustajale. Veelgi enam, kolmas isik väidab sarnaselt
vaidlustajale, et esitas ka viite tootja kodulehele. Viimast heidab aga hankija vaidlustajale oma
vaidlustatud otsustes mittevastavusena ette, kuigi kolmas isik on samamoodi talitanud.
24. Teisisõnu, kui uskuda hankija tõlgendust sellest, et pakkumuse kooseisus pidi olema iga
seadme kohta esitatud teave kõigi tehnilise kirjelduse nõuete osas ja see ei tohtinud olla leitav
tootja kodulehelt, siis tõenäoliselt ei ole ka kolmas isik oma pakkumuses kogu nõutavat teavet
esitanud. See tähendab, et ka kolmanda isiku pakkumus ei saa olla samadel põhjustel vastav.
25. Mis hankija vastusest, iseäranis selle p-dest 2.14 jj välja koorub on see, et hankija RHAD
oli sedavõrd puudulikult ja vastuoluliselt koostatud, et mõistlikul pakkujal ei olnudki võimalik
lõpuni aru saada, mille kohta ja kuidas hankija pakkumuses teavet soovib saada. Kuna hankija
on RHS-i kohustatud subjekt, siis on justnimelt tema kohustus koostada arusaadavad riigihanke
alusdokumendid. Kui hankijale oli sedavõrd oluline saada pakkumustes teavet kõigi pakutavate
seadmete ja lahenduste kohta, olgu nad nimetatud siis rendiseadmeteks või üüriseadmeteks, siis
ei takistanud miski hankijat ka oma soove selgelt kirja panemast. Seda hankija aga ei suutnud.
4.3. Arvete grupipõhist summeerimist polnud RHAD-s ette nähtud
26. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukoha juurde, et nn grupipõhist summeerimist
ei olnud RHAD-s ette nähtud. Tuletagem meelde, et tehnilise kirjelduse p-s 9.11 oli esitatud
järgmine tingimus: Hankijal peab olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt
eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka funktsionaalsus,
kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Siin ei ole ainsatki sõna ega
isegi viidet sellele, et arveid peaks saama grupipõhiselt summeerida.
27. Vaidlustaja ei tea öelda, kas hankija väide selle kohta, et grupipõhise summeerimise
puudumine toob kaasa tohutu töö kasvu raamatupidamisele vastab tõele. Küll on vaidlustaja
jaoks aga selge see, et kui hankija nägi suurt vajadust tingimuseks, et arveid peaks saama grupi
põhiselt summeerida, siis oleks hoolas hankija selle tingimuse RHAD-sse ka kirja pannud. Nii
selgitab hankija oma vastuse p-s 2.20 kenasti, et mis oli tema jaoks väidetavalt selle tingimuse
seadmise eesmärk, kuid see, mis hankija peas võis keerelda, RHAD-sse ei jõudnud.
28. Ühegi pakkuja kohustus ei ole puuduliku RHAD pinnalt oletada, mida hankija võib olla
oma tingimuse sõnastusega mõelnud ning kui hankija soovis, et arvel on esitatud grupi tasemel
koondsumma, siis ei takistanud miski hoolast hankijat seda ühte lauset ka kirja panemast. Nüüd
aga väidab hankija, et vaidlustaja oleks pidanud ainuüksi sõnast „arve“ kuidagi ise tuletama, et
see tähendas mh arvete grupipõhist summeerimist. Sama hästi võiks hankija asuda väitma, et
sõnast „arve“ pidi vaidlustaja näiteks tuletama selle, et arve päises peab olema Telia Eesti AS
logo ja jaluses Telia Eesti AS makserekvisiidid.
29. Siirdudes hankija vastuse punktis 2.21 väidetu juurde, siis põhjus miks demokeskkonnas
arvete ja gruppide nägemine võis hankijal vaidlustusmenetluse ajal ebaõnnestuda, peitub selles,
et demokeskkonnas peab kasutaja määratlema ennast selle tarbeks „täisvolitustega kasutajaks“.
Hankija aga ilmselt oli rollis „numbrikasutaja“, mille raames ei saagi soovitud teabele ligi.
Lugupidamisega
Mario Sõrm
vandeadvokaat
6
Vt kolmanda isiku vastus vaidlustusele p 7 jj.
ARVE Nr. 6362/25EE
Kuupäev 31-12-2025
Maksetähtpäev 19-01-2026
Elisa Eesti AS
Margus Moor
Sõpruse pst 145
13417 Tallinn
Eesti
KMKR: EE100130171
Reg. nr: 10069659
Ülesanne: 25-33952-0041 Analüüs seoses riigihankega 302597 (Kultuurikatel - hankija otsused)
Teenus ajavahemikul: 23-12-2025 - 31-12-2025
Neto Käibemaks KOKKU
Aeg kokku 14,40 (EUR) 3 370,00 808,80 (24%) 4 178,80
Riigilõiv (EUR) 640,00 0,00 (0%) 640,00
KOKKU (EUR) 4 010,00 808,80 4 818,80
(EUR) Tasuda kokku 4 818,80
Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 6362/25EE
Lisainfo Pangainfo
Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ
allkirjata. Reg. nr: 10876331
Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673
Pank: Swedbank AS
Panga aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti
Konto: EE592200221019758083
SWIFT: HABAEE2X
Kadri Härginen
Partner, vandeadvokaat
Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused,
kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil
[email protected] ja me
viime parandused kohe sisse.
Täname mõistva suhtumise eest.
Advokaadibüroo SORAINEN OÜ +372 6 400 900 sorainen.com
Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Estonia
[email protected] ISO 9001 certified
Arve spetsifikatsioon
25-33952-0041 Analüüs seoses riigihankega 302597 (Kultuurikatel - hankija otsused)
Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg
Vaidlustuse perspektiivikuse analüüs. Selle kohta teabe
23-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 2,00h
edastamine kliendile.
Õigustöörühma
29-12-2025 Aive Niinepuu Riigilõivu tasumine. 0,10h
koordinaatorite tiimijuht
Vaidlustuse koostamine. Kohtupraktika ja
29-12-2025 Kärt Saar Advokaat 5,60h
vaidlustuskomisjoni praktika analüüs.
29-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 0,60h
Vaidlustuse koostamine. Arutelu Mario Sõrmega. Kõne
30-12-2025 Kärt Saar Advokaat 3,20h
kliendiga.
30-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 2,50h
31-12-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine ja selle esitamine VaKo-le. 0,40h
Aeg Kokku
Kokku
14,40h €3 370,00
Kulude kirjeldus
25-33952-0041 Analüüs seoses riigihankega 302597 (Kultuurikatel - hankija otsused)
Kuupäev Kokku Tüüp
29-12-2025 €640,00 Riigilõiv
Kokku €640,00
Riigihangete Vaidlustuskomisjon 13.01.2026
Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 302597
Vaidlustaja: Elisa Eesti AS
Registrikood: 10069659
Aadress: Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm
vandeadvokaadi abi Kärt Saar
Advokaadibüroo Sorainen OÜ
Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn
Tel: 640 0900
E-post:
[email protected];
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel
Registrikood: 90009424
Aadress: Kursi tn 3, 1041 Tallinn
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Telia Eesti AS
Registrikood: 10234957
Aadress: Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn
E-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
Sorainen – 2/4 –
1. SISSEJUHATUSEKS
1. Kui tutvuda hankija vastusega vaidlustusele, siis sellest torkab silma mitmeid vastuolusid
hankija vaidlustatud otsuse põhjenduste, vaidlustuse vastuse ja reaalsuse vahel. Mõnes aspektis
painutab hankija oma tingimusi sedavõrd kaugele, et hankija selgitusi uskudes oleks tingimuse
sisu oluliselt erinev sellest, kuidas see on sõnastatud ja esitatud.
2. Sellest aga veel markantsem on tõsiasi, et tõenäoliselt leiab antud vaidlustusmenetluses
tõendamist ebavõrdse kohtlemise õpikunäide – hankija andis kolmandale isikule võimaluse
esitada tema pakkumusest puuduvad andmed pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid
vaidlustajale sama etteheite osas sellist „lahkust“ ei võimaldatud.1 Vastupidi, hankija heidab
oma vaidlustatud otsuse põhjendustes ja vastuses vaidlustusele vaidlustajale ette sama puudust,
mille osas andis kolmandale isikule võimaluse see selgituste kaudu kõrvaldada.
3. Juba ainuüksi see asjaolu toob kaasa vaidlustuse rahuldamise vähemalt kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mille tõttu ei saa kolmas isik olla ka edukas pakkuja.
Parafraseerides hankija vastuses esitatut, siis ükskõik kui palju kohtujurist Bobeki luubiga
kolmanda isiku pakkumuses esitatut suurendada, ei ilmu sinna tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5
nimetatud üüriseadmete õiglast hinda.2 Kui need eeldused vastavad tõele, siis oleks hankijast
mõistlik vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 3 alusel põhjendatuks tunnistada.
2. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS EI OLE VASTAV
4. Alustades siinkohal kolmanda isiku pakkumuse vastavusest, siis mäletatavasti vaidlustas
vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavuse ka argumendil, et kolmas isik ei ole esitanud
vastavustingimuste osas „pakkumuse esitamine“ p-s 4 nõutud iga rendiseadme õiglast hinda,
sh tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5 loetletud üüriseadmete õiglast hinda.
5. Kolmas isik väidab oma vastuses vaidlustusele p-s 7.2, et tehnilise kirjelduse p-s 10.4.5
nimetatud üüriseadmete osas ei tulnud õiglast hinda pakkumuse kooseisus esitada. Hankija aga
väidab oma vastuse p-s 2.28, et kolmas isik eksib ning ka nende seadmete osas tuli õiglane hind
pakkumuses esitada.
6. Põhjus, miks kolmas isik väidab üht ja hankija vastupidist, näib olema hankija vastuse p-
st 2.28 ilmne. Selleks on lihtsakoeliselt tõsiasi, et kolmas isik ei esitanud pakkumuses tehnilise
kirjelduse p-s 10.4.5 nimetatud üüriseadmete õiglast hinda, kuna vastupidisel juhul puuduks
kolmandal isikul põhjus väita, et seda ei tulnudki esitada ja hankija ei peaks kohtujurist Bobeki
suurendusklaasist abi otsima.
7. Sellisele järeldusele annab ainest ka tõsiasi, et kui muidu on hankija vastus vaidlustusele
väga detailne ja paljusõnaline, siis küsimusele sellest, kas kolmas isik esitas tehnilise kirjelduse
p-s 10.4.5 nimetatud seadmed, järgneb kõrvulukustav vaikus ja hankija tõdemus, et „kõik muud
andmed kolmas isik ju esitas“, mis peaks justkui kolmanda isiku eeliskohtlemist õigustama.
8. Tõenäoliselt asuvad kolmas isik ja hankija oma võimalikes täiendavates seisukohtades
selgitama, kuidas vaidlustaja on oma argumentides vastuoluline, kuidas „tegelikult“ just nende
seadmete osas ikkagi õiglast hinda esitama ei pidanud või, et see puudus oli kohtujurist Bobeki
suurendusklaasi abiga kõrvaldatav. Unustades viimase puhul muidugi mainida, et kolmanda
isiku pakkumuses ei olnud metafoorse suurendusklaasiga midagi suurendada ja tõenäoliselt
esitas kolmas isik hankija nõutud õiglase hinna alles pärast pakkumuste esitamist uue teabena,
nagu saab aimata juba hankija vastusest vaidlustusele.
1
Vt kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 7.2 ja hankija vastus vaidlustusele p 2.28.
2
Eeldusel, et hankijal on õigus, et RHAD-st tulenes kohustus sellise hinna esitamiseks.
Sorainen – 3/4 –
9. Pikaaegsest haldus- ja kohtupraktikast tuleneb kokkuvõtvalt see, et kui pakkumuses pidi
esitama mingit laadi teabe, kuid see jäeti esitamata, siis ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega,
mida saaks ületada nt hilisema selgituse esitamise kaudu. Liiatigi väidab hankija ise vastuses
vaidlustusele, et õiglase hinna esitamine ei olnud vabatahtlik.3 Esitamata jäetud teavet ei saa
isegi kohtujurist Bobeki suurendusklaasi abil kolmanda isiku pakkumusse manada.
10. Järelikult on kolmas isik jätnud pakkumuses esitamata need andmed, mille esitamine oli
hankija väitel kohustuslik ja mille esitamata jätmist hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi
lükkamise ühe alusena ette heidab. Kõnealust asjaolu saab VaKo kolmanda isiku pakkumusest
iseseisvalt kontrollida ja kui see vastab tõele ning kui VaKo leiab, et need andmed tuli esitada,
siis ei ole kolmanda isiku pakkumus vastav ja vaidlus sellega sisuliselt läbi.
3. HANKIJA TÕLGENDAB VASTAVUSTINGIMUSI EBAÕIGESTI
11. Vastuses vaidlustusele on hankija jätkanud oma vaidlustatud otsusest tulenevat RHAD
tingimuste sisu laiendamist. Selle raames väidab hankija, et vaidlustaja pakkumuses ei olnud
esitatud kõiki vastavustingimustes nõutud osi. Samamoodi on hankija asunud venitama nõuet,
mille kohaselt tingimus „genereeritud arvel on grupi põhine liigendatus“ tähendab hoopis seda,
et arvetel peab olema grupipõhine maksumuste summeerimine.
3.1. Vastavustingimuste kohaselt pidid pakkujad esitama teabe üksnes teatud
tehnilise kirjelduse punktide kohta
12. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et pakkumus pidi vastama tehnilises kirjelduses
toodud kõigile nõuetele,4 millest vaidlustaja saab aru nii, et hankija siis ka pakkumuse vastavust
kõigile tehnilise kirjelduse nõuetele justkui kontrollis. Vaidlustaja hinnangul tuleb eristada seda,
mis on tehnilises kirjelduses nõutud, sellest, mille kontrollimist ja kuidas oli hankija RHAD-s
ette näinud. Viimast küsimust reguleerivad vastavustingimused, mille punkt 7 sätestab järgmist:
Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti kirjeldatud tehnilises kirjelduses.
Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele.
13. Mõistlik tõlgendus vastavustingimustes sätestatule on see, et kontrollimaks pakkumuste
vastavust, pidid pakkujad esitama viidatud punkti alapunktides 1-6 sätestatud teabe. Kui võtta
aluseks hankija tõlgendus, siis pidanuks pakkumuste vastavuse kontrollimiseks esitama justkui
andmed ja dokumendid, mis hõlmanuks kõiki tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid. Hankijat
uskudes pidanuks pakkujad siis esitama ka teabe selle kohta, kas ja kuidas pakutavad teenused
vastavad elektroonilise side seadusele ja teistele õigusaktidele.5 Selge on aga see, et ükski
pakkuja kogu tehnilise kirjelduse kohta oma pakkumuses teavet ei esitanud. Nõnda tähendaks
hankija tõlgendusest lähtumine, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumused on mittevastavad
juba ainuüksi sellel põhjusel, et sadu lehekülgi „pakkumuse kirjeldust“ on puudu.
3.2. Vaidlustaja esitas pakutavate rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja täpse mudeli
14. Vaidlustajale jääb hankija vastusest jätkuvalt mõistetamatuks, et mis on see mittevastavus
RHAD-le, mida hankija on oma otsuse põhjendustes vaidlustaja rendiseadmete tehnilisele
kirjeldusele ette siis heidab ning miks vaidlustaja esitatud teave polnud piisav.
15. Ka kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele ju sõnaselgelt välja öelnud, et esitas nõutud
seadmete kohta mudeli, tehnilise kirjelduse ja viite tootja lehele, kus on kättesaadav täiendav
3
Hankija vastus vaidlustusele p 2.8.
4
Hankija vastus vaidlustusele p 2.6.
5
Tehnilise kirjelduse p 1.2.
Sorainen – 4/4 –
tehniline informatsioon.6 Teadmata, kuidas on kolmanda isiku pakkumuses teave esitatud, saab
siiski sellestki teabest välja lugeda, et ju esitas kolmas isik enda pakkumuses rendiseadmete
tehnilise kirjelduse ja mudeli sarnaselt vaidlustajale. Veelgi enam, kolmas isik väidab sarnaselt
vaidlustajale, et esitas ka viite tootja kodulehele. Viimast heidab aga hankija vaidlustajale oma
vaidlustatud otsustes mittevastavusena ette, kuigi kolmas isik on samamoodi talitanud.
16. Teisisõnu, kui uskuda hankija tõlgendust sellest, et pakkumuse kooseisus pidi olema iga
seadme kohta esitatud teave kõigi tehnilise kirjelduse nõuete osas ja see ei tohtinud olla leitav
tootja kodulehelt, siis tõenäoliselt ei ole ka kolmas isik oma pakkumuses kogu nõutavat teavet
esitanud. See tähendab, et ka kolmanda isiku pakkumus ei saa olla samadel põhjustel vastav.
17. Mis hankija vastusest, iseäranis selle p-dest 2.14 jj välja koorub on see, et hankija RHAD
oli sedavõrd puudulikult ja vastuoluliselt koostatud, et mõistlikul pakkujal ei olnudki võimalik
lõpuni aru saada, mille kohta ja kuidas hankija pakkumuses teavet soovib saada. Kuna hankija
on RHS-i kohustatud subjekt, siis on justnimelt tema kohustus koostada arusaadavad riigihanke
alusdokumendid. Kui hankijale oli sedavõrd oluline saada pakkumustes teavet kõigi pakutavate
seadmete ja lahenduste kohta, olgu nad nimetatud siis rendiseadmeteks või üüriseadmeteks, siis
ei takistanud miski hankijat ka oma soove selgelt kirja panemast. Seda hankija aga ei suutnud.
3.3. Arvete grupipõhist summeerimist polnud RHAD-s ette nähtud
18. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukoha juurde, et nn grupipõhist summeerimist
ei olnud RHAD-s ette nähtud. Tuletagem meelde, et tehnilise kirjelduse p-s 9.11 oli esitatud
järgmine tingimus: Hankijal peab olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt
eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka funktsionaalsus,
kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Siin ei ole ainsatki sõna ega
isegi viidet sellele, et arveid peaks saama grupipõhiselt summeerida.
19. Vaidlustaja ei tea öelda, kas hankija väide selle kohta, et grupipõhise summeerimise
puudumine toob kaasa tohutu töö kasvu raamatupidamisele vastab tõele. Küll on vaidlustaja
jaoks aga selge see, et kui hankija nägi suurt vajadust tingimuseks, et arveid peaks saama grupi
põhiselt summeerida, siis oleks hoolas hankija selle tingimuse RHAD-sse ka kirja pannud. Nii
selgitab hankija oma vastuse p-s 2.20 kenasti, et mis oli tema jaoks väidetavalt selle tingimuse
seadmise eesmärk, kuid see, mis hankija peas võis keerelda, RHAD-sse ei jõudnud.
20. Ühegi pakkuja kohustus ei ole puuduliku RHAD pinnalt oletada, mida hankija võib olla
oma tingimuse sõnastusega mõelnud ning kui hankija soovis, et arvel on esitatud grupi tasemel
koondsumma, siis ei takistanud miski hoolast hankijat seda ühte lauset ka kirja panemast. Nüüd
aga väidab hankija, et vaidlustaja oleks pidanud ainuüksi sõnast „arve“ kuidagi ise tuletama, et
see tähendas mh arvete grupipõhist summeerimist. Sama hästi võiks hankija asuda väitma, et
sõnast „arve“ pidi vaidlustaja näiteks tuletama selle, et arve päises peab olema Telia Eesti AS
logo ja jaluses Telia Eesti AS makserekvisiidid.
21. Siirdudes hankija vastuse punktis 2.21 väidetu juurde, siis põhjus miks demokeskkonnas
arvete ja gruppide nägemine võis hankijal vaidlustusmenetluse ajal ebaõnnestuda, peitub selles,
et demokeskkonnas peab kasutaja määratlema ennast selle tarbeks „täisvolitustega kasutajaks“.
Hankija aga ilmselt oli rollis „numbrikasutaja“, mille raames ei saagi soovitud teabele ligi.
Lugupidamisega
Mario Sõrm
vandeadvokaat
6
Vt kolmanda isiku vastus vaidlustusele p 7 jj.
ARVE Nr. 0025/26EE
Kuupäev 13-01-2026
Maksetähtpäev 27-01-2026
Elisa Eesti AS
Margus Moor
Sõpruse pst 145
13417 Tallinn
Eesti
KMKR: EE100130171
Reg. nr: 10069659
Ülesanne: 25-33952-0041 Analüüs seoses riigihankega 302597 (Kultuurikatel - hankija otsused)
Teenus ajavahemikul: 12-01-2026 - 13-01-2026
Neto Käibemaks KOKKU
Aeg kokku 4,70 (EUR) 1 292,50 310,20 (24%) 1 602,70
KOKKU (EUR) 1 292,50 310,20 1 602,70
(EUR) Tasuda kokku 1 602,70
Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 0025/26EE
Lisainfo Pangainfo
Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ
allkirjata. Reg. nr: 10876331
Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673
Pank: Swedbank AS
Panga aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti
Konto: EE592200221019758083
SWIFT: HABAEE2X
Kadri Härginen
Partner, vandeadvokaat
Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused,
kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil
[email protected] ja me
viime parandused kohe sisse.
Täname mõistva suhtumise eest.
Advokaadibüroo SORAINEN OÜ +372 6 400 900 sorainen.com
Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Estonia
[email protected] ISO 9001 certified
Arve spetsifikatsioon
25-33952-0041 Analüüs seoses riigihankega 302597 (Kultuurikatel - hankija otsused)
Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg
12-01-2026 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 2,20h
Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja ja taotluse
13-01-2026 Mario Sõrm Vandeadvokaat 2,50h
koostamine ja nende esitamine VaKo-le.
Aeg Kokku
Kokku
4,70h €1 292,50