Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2026
Sisu (failidest)
Ulvi Reimets
Riigihangete vaidluskomisjon
Tartu, 13 jaanuar 2026
MTÜ Pro Mare vastus vaidlustusasjas 295-25/300681 "„Eesti-Läti meretuulepargi projekti
(ELWIND) mereimetajate uuring // Marine mammals study for ELWIND“ (viitenumber 300681)
Hankija: SA Keskkonnainvesteeringute keskus
Vaidlustaja: MTÜ Pro Mare
Kolmandad isikud: 3Bird OÜ, 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j.
1. Oleme 13.12.2025 esitanud vaide riigihanke Eesti-Läti meretuulepargi projekti (ELWIND)
mereimetajate uuring // Marine mammals study for ELWIND“, viitenumber 300681 ( edaspidi
"Hange") otsusele pakkumuse 594338 edukaks tunnistamisele. Otsus sõnumis 1035330 lingil
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9353504/communication/message/1035330
(edaspidi "Otsus"). Lähtusime vaidlustuse algatamisel Otsuse tekstist osas mis edastas edukat
pakkumust järgmises sõnastuses (meie rõhutus):
1) Eesti ja Läti uuringualal osutatava teenuse kogumaksumus - 319 000, EUR
2) Läti uuringualal osutatava pringlitega seotud teenuse kogumaksumus (kui olemasolu on
tuvastatakse) - 1 000,00 EUR.
2. Vastuseks vaidele oleme saanud Hankija esindaja, vandeadvokaat Mart Parindi vastuse
advikaadibüüroo NOVE kirjas 18ndast detsembrist 2025 (edaspidi "Hankija vastus") ning
Kolmandate osapoolte vastuse vaidlustamisele dateerimata kirjas, mis on allakirjutanuni jõudnud
19. detsembril 2025 (edaspidi "3Bird vastus"). Oleme mõlema dokumendiga tutvunud.
3. Lähtuvalt Hankija vastuse punktist 7. ja 9. oleme võrrelnud Otsuse vastavust hanke tehnilise
kirjelduse (edaspidi "TK") tingimustega, hanke lisaandmete ning hindamiskriteeriumidega
Riigihangete registris.
Hanke lisaandmed sätestavad m.h. versioonide erinevuse või mitmetimõistetavuse puhul
inglisekeelse versiooni ülimuslikkuse. Mõlemas keeleversioonis on hindamiskriteeriumiks
mõlemas punktis kogumaksumus/total cost viitega TK punktile 1.3.
Samuti sätestavad Hanke lisaandmed, et: "Hangitav teenus moodustab ühe mõtteliselt jagamatu
terviku, mille kunstlik osadeks jaotamine oleks ebamõistlik nii majanduslikult kui sisulise
töökorralduse mõttes"
4. TK punkt 1.3. ja selle alajaotused kirjeldavad töö eesmärgi ning selleks vajalike uuringute
temaatikad. Mingeid tingimuslikke erisusi pringlite osas siin ei ole võimalik tuvastada, sest
eeldatud on liigi esinemise tuvastamine teenuse käigus. Hanke ühe hinnakomponendi jagamine
on ka Vaidlustaja hinnangul ebamõistlik, sest vaide objektiks olev pringlitega seotud teenus on
tervik, mille osaks on lisaks uuringutele jms. TK punkti 1.3. järgi ka järelduste tegemine.
Hindamiskriteeriumi rakendumine kogu töö eesmärgi ulatuses on üheselt mõistetav. Sellest
tulenevalt ei ole Hankija vastuse argumentatsioon ja arutelu punktides 9, 10, 11, 12, 13, ja 14
asjakohased.
5. Väites (Hankija vastus punkt 20), et pringlitega seotud teenuse maksumuses ei sisaldu
tuvastamiseks vajalikud tegevused on sisulises vastuolus TK ja Hanke hindamiskriteeriumiga
"kogumaksumus/total cost" ning põhimõttega, et hange on üks mõtteliselt jagamatu tervik.
Samas punktis 20 on toodud Kolmandate isikute Läti uuringualal osutatava teenuse
kogumaksumuseks 127 000 eurot. See on informatsioon, mis ei ole Vaidlustajale olnud enne
kättesaadav, seda ei ole küsitud hanketingimustes ja seda ei sisalda ka 3Bird vastus. Selle
summa päritolu on Vaidlustajale teadmata ja see ei ole avalikult esitatud andmetest tuletatav.
Siin kohal on kohane küsida: mis järgnevast kolmest on siis teenuse kogumaksumuse
hinnakomponent - kas Läti osutatavate teenuste kogumaksumus (Hankija vastus punkt 9), Läti
aladel osutatavate pringliga seotud teenuse kogumaksumus (Hankija vastus punkt 20) või algsest
mahust välja jäetud pringlitele avalduva mõju hindamine (Hankija vastus punkt 11)?
Samas punktis käsitletakse Kolmandate osapoolte teenuse kogumaksumust Läti aladel
võrdlevalt Vaidlustaja poolt esitatud summaga - 99 500 eurot, mis on vastavalt
hindamiskriteeriumile samuti Läti alal osutatava teenuse kogumaksumus. Selles pringliga seotu
on mõtteline lahutamatu osa logistikast kuni järelduste tegemiseni, sõltumata sellest kas liik
tuvastatakse või mitte.
6. Vaidlustaja möönab, et piiratud informatsiooni tingimustes on tõlgendustes eksimine võimalik,
kuid ei nõustu väitega, et Vaidlustaja ei ole mõistnud hankedokumentide sisu, mõistnud teenuse
sisu ega ulatust või et Kolmandate isikute esitatud pringlitega seotud teenuse kogumaksumuse
tõlgendus (Hankija vastuses on punktides 16 ja 7 on sõnastuses kasutatud lihtsalt "maksumus"
mis on oluline vahe) 1000 eurot on "juba eos väär hinnang". Tõlgendus põhineb Otsusel.
7. Hankijale on mõlemad pakkumused kättesaadavad täies ulatuses, Vaidlustajale ainult oma
esitatud dokumendid ja Otsus peale avamist. Otsus on ainuke tõend mida sai Vaidlustaja
kasutada. Hankijal ei pruugi olla vajadust ja/või kohustust leida (RHS § 115 lg 1 kohaselt), et
pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, eriti kui ainsaks
hindamiskriteeriumiks on hind. Samas on Hankija Vaidlustaja pakkumuse Otsuses vastavaks
tunnistanud ning sellest tulenevalt on võimalik samale teenusele pakutavaid hindu, sõltumata
vaide esitamisega kaasnenud tõlgendusest, võrrelda.
Need erinevad (99500 vs. 1000) mis on ca. 1000%.
8. Kasutades Hankija esitatud summat - 127 000 eurot - Lätis tehtavate tööde kogumaksumusena
on tuletatav, et Kolmandate isikute Eestis tehtavate tööde kogumaksumus on 192 000 eurot, mis
on samadel alustel arvutatavast Vaidlustaja poolt pakutud vastavast väärtusest (349 500 eurot)
ca. 64% väiksem.
Mööndes asjaolu, et hinnastamise strateegia on iga pakkuja valida, ei ole selliste vahendite piires
teostatav Eestis tehtavad töö mahus, mis võimaldavad TKs püstitatud teenuse sisu ja eesmärke
kvaliteetselt ellu viia.
Ainuüksi vabalt elavate hallhüljeste püüdmine ja märgistamine telemeetriaseadmetega eeldab
spetsii list tehnilist varustatust ning kompetentse, mis ei ole Läänemere ruumis laialt
kättesaadavad. Vaidlustaja andmetel on need tööd ilma olulise välise toe kaasamiseta tehtavad
vaid Eesti ja Taani mereimetajate uurijate poolt. Selle kinnituseks on ka asjaolu, et 2025 aastal on
analoogiliste tööde edukaks sooritamiseks esitatud Vaidlustajale kutseid mitmetest Läänemere
piirkondadest, seal hulgas Poolast.
fi
See on risk, mida ei saa maandada hankelepingu sõlmimisel. Selle riski teostumisel on kaheldav
teenuse kvaliteetne osutamine, lisaks ei ole tagatud inimeste ja loomade ohutus
telemeetriaseadmete paigaldatamiseks vajalike protseduuride käigus.
9. Vaidlustaja on nõus, et vastavustingimused ja tehniline kirjeldus ei ole ole käesoleva menetluse
ese. Samas on need dokumendid kasutatavad tõenditena, mis on olulised Otsuse pädevuse
edaspidise vaidlustamise juures.
TKs esinevad viitevead, mis on eksitavad, kuid samas olulised teenuse sisu ja ulatuse mõistmisel
eelkõige, kuid mitte ainult, pringlitega seotud teenuse osas:
Viidatud Lõugas ja B rzi š (2023), (TK 2.11) keskendub pringli eelajaloolistele leidudele
(paleozooloogia) ega sisalda teavet pringlite kaaspüügist Lätis 21. sajandil, mis on argumendina
esitatud nii TKs kui Hankija vastuses punkt 11.
Viidatud SAMBAH II uuring (TK 1.3.5) ei hõlma Läti lääneranniku alasid kuna Läti selles projektis
ei osalenud, seega ei ole sellest allikast võimalik saada teenuse eesmärke toetavat teavet.
Siin kontekstis juhib Vaidlustaja tähelepanu kas asjaolule, et Hanke hindamiskriteeriumides esinev
vigane keelend "Läti uuringualal osutatava pringlitega seotud teenuse kogumaksumus (kui
olemasolu on tuvastatakse)" on muutmata kujul jõudnud Otsusesse.
Pringlitega mitteseotult kuid siin toodud kontekstis on oluline ka asjaolu, et TK viitab p. 1.3.5
"teiste uuringutena" Mart Jüssi tehnilise seminari ettekande PDF failile, mis ei ole iseseisev uuring
vaid sisaldab avaldamata materjale teistest uuringutest. Selle ettekande salvestamine Hankija
sisemiseks kasutuseks on aktsepteeritav, kuid selle avaldamiseks ei ole küsitud ega antud autori
nõusolekut.
Oluline on siin rõhutada, et viitamisvead, avaldamata materjali kokkuleppeta kättesaadavaks
tegemine avalikus rahvusvahelises hankes ja edasikanduv vigane sõnastus on märk teksti
nõrgast sidususest ja tekstis toodud seisukohtade usaldusväärsusest. See on eelkõige Hankija
hool, kuid kui kaalutakse Otsuses toodud hindamiskriteeriumi tõlgendusi on kohane kaaluda ka
Otsuse aluseks olevate TK-le viitamise ja TKs kasutatud viidete usaldusväärsust ja sellest
tulenevalt kogu dokumendi usaldusväärsust tõlgenduste ja otsuste alusena (vt. ka
"hankedokumendi ja teenuse sisu ning ulatuse mõistmine" pt 6).
10. Hankija vastus punkt 26 avab argumendina oma tõlgenduse toetuseks Kolmandate isikute
pakkumuses esitatud metoodika, mis ei ole Vaidlustajale olnud enne kättesaadav, väites: " Hankija
hinnangul on pakkujate mõningane [Vaidlustaja rõhutus] hinnaerinevus tingitud nii erinevatest
lähenemistest hinnastamisele (vt p 19) kui ka pakutavast metoodikast. Nimelt on pakkujatel ühes
töölõigus valitud erinev metoodika – Vaidlustaja kasutab veealuseid mikrofone, Kolmas isik kasutab
teiste varasemalt läbiviidud uuringute andmeid, mis on soodsam lähenemine [Vaidlustaja
rõhutus]. Kuivõrd Hankija ei ole selles osas Hanke alusdokumentides nõudeid ette näinud, on
mõlemad metoodikad aktsepteeritavad.
Samas esitavad Kolmandad isikud oma selgitustes Hankijale (3Bird vastus 6.2.) "Selleks, et täita
kohustust kontrollida võimalikku pringli esinemist Läti alal, pakkus Töövõtja välja passiivse
akustilise seire meetodi, kasutades F-POD tüüpi registreerimisseadmeid, mis on proportsionaalne,
kulutasuv ja vastav meede liigi kui „rare visitor” staatusele"
Need väited on omavahel vastuolus. Ei ole usutav, et Kolmandad isikud esitaid pakkumuses
samasse hinnatavasse kriteeriumisse (Hankija vastuses uus termin "töölõik"!) mitu metoodikat.
Liiatigi on sõltumata käesoleva menetluse tõlgendustest Kolmandate isikute pakkumus Läti
uuringualal osutavate teenuste osas mis on eeldatavasti seotud, otseselt või kaudselt,
pringlitega seotud teenusega) mitte soodsam lähenemine, vaid 22% kallim (99500 vs. 127000).
Kogemuslikult (varasema kolme avamerelise tuulepargi KMH uuringud, ühe tuulepargi
vaidlustatud KMH ekspertiis desktop study meetodil tehtud mereimetaja osale, SAMBAH I pringli
ē
ņ
akustiliste uuringute elluviimine Eestis) väidab Vaidlustaja, et 99 500 on pigem, arvestades
vajaminevaid kompetentse ja analüüse, KMH uuringu tegelik hinna suurusjärk kvaliteetse
teenuse tagamiseks. Kui pringel tuvastatakse.
See töö hakkab hetkest, kui akustilistelt registreerimisseadmetelt või teisiti saadakse kinnitus liigi
viibimisest uuritaval merealal. Kui pringlit ei tuvastata, tuleb siiski keskkonnamõjude hindamiseks
anda sisend mis puudutab nt. potentsiaalseid elupaiku (TK. 4.1.7.1). Sisendtabeli koostamine
keskkonnamõjude hindamiseks nimetatud tegevuse lõpus võib maksta 1000 eurot.
11. Hankija argumentatsioon vaides on kokku segatud hinnakomponentide ja metoodikate
erinevatest tõlgendustest ning viitab otseselt asjaolule, et Hankija ei mõista otsuseid langetades
teenuse sisu metoodiliste valikute, vajaminevate pädevuste ja rakenduslike tegevuste osas.
Vaide käigus esitatud teave koos vastuse ettevalmistamise käigus kogutud täiendava
informatsiooniga on aluseks Vaidlustajale tugevateks kahtlusteks Hanke praegusel kujul
teostatavuse osas, kuna ilmselgelt ei ole arvestatud riske mis tulenevad nii Hankijale kui
pakkujatele mereimetajatega tehtavate uuringute spetsii kast. Seotud on need Hanke
kvali tseerumistingimuste ja TK tingimuste (TK osa 4) , eelarvete kui ka teistest seadustest (nt.
Looduskaitseseadus, Loomakaitseseadus) tulenevatest tingimuste ning töö praktilise
korraldusega. Need riskid peavad olema arvesse võetud mõlemapoolselt, lepingu sõlmimisel
mitmeid nõudmisi muuta või eirata ei saa.
Otsuse jõustamisel on nende riskide teostumise tõenäosus suur, sest seni hinnatakse ainult
maksumust. Kuna need riskid ei kuulu käesolevasse vaidesse esitatakse selles osas täiendavad
tõendid kui Hankija näeb selleks vajadust.
12. Lähtudes Vaide iseloomust, mis on pigem sisuline kui puhtalt õiguslik tuleb kaaluda Hankija
taotluse asjakohasustmõista menetluskulud välja Vaidlustajalt.
13. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses.
14. Vaidlustaja taotleb:
14.1. Hanke Otsuse tühistamist
14.2. Hanke tühistamist
14.3. Seniste menetluskulude jätmist Hankija kanda
Mart Jüssi
MTÜ Pro Mare
Juhatuse liige
fi
fi