Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 16.01.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Laura Raadik Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Kristiina Koll Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Mari Past Andra Olm [email protected] Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Urmas Volens Rainis Loit Henri Paomees Maris Vutt, PhD ´ VAIDLUSTUS Riigihange: „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenr 301714) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla Registrikood 10822068 e-post [email protected] Kolmas isik: Projektibüroo OÜ Registrikood 14426010 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 13.01.2026 otsus riigihankes „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenr 301714) jätta Projektibüroo OÜ kui edukas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale.  NOVE - 2/6 - I ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla („Hankija“) viib alates 04.11.2025 läbi avatud hanke- menetlusega riigihanget „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenr 301714, „Hange“). Hankes kehtestatud hindamiskriteeriumide järgi hinnatakse pakkumusi üksnes maksumuse alusel. 2. Hankes esitasid pakkumuse kuus pakkujat, sh Projektibüroo OÜ („Kolmas isik“) ning Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“), kes tegid vastavalt odavaima ja hinna poolest järgmise pakkumuse. 3. 06.01.2026 teavitas Hankija pakkujaid, et tunnistas kõik pakkumused vastavaks ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks. 4. 13.01.2026 teavitas Hankija pakkujaid, et kvalifitseeris Kolmanda isiku kui eduka pakkuja ning jättis ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Samal päeval küsis Vaidlustaja Hankijalt, kas too on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta koostanud ka motiveeritud otsuse. Hankija edastas hankekomisjoni motiveeritud protokolli („Protokoll“) Vaidlustajale järgmisel päeval, 14.01.2026. 5. Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane, mistõttu esitab ta käesolevaga selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja veendumusel on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane, kuna Hankija on teinud olulisi vigu RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise kaalumisel. Nimetatud säte näeb ette järgmist: „Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.“ Hankija on jätnud Kolmanda isiku teadaolevatele rikkumistele hinnangu andmata (vt all alaptk A), võtnud ekslikult arvesse Kolmanda isiku heastamismeetmeid (alaptk B) ning teinud muid kaalutlusvigu (alaptk C). 7. Enne konkreetsete minetuste juurde asumist olgu sissejuhatavalt märgitud, et vaidlust ei ole selles, et Kolmanda isiku suhtes on riigihangete registrisse („RHR“) tehtud kolm RHS § 95 lg 5 mõttes kehtivat rikkumiskannet, mis puudutavad järgmisi riigihankeid: (i) „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone projekteerimine“ (viitenr 233943) („rikkumine nr 1“); (ii) „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (viitenr 247331) („rikkumine nr 2“); (iii) „Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse projekteerimistööd“ (viitenr 266430) („rikkumine nr 3“). Ka ei eita Vaidlustaja, et Protokoll kõiki neid rikkumisi kajastab. Küll leiab Vaidlustaja, et Protokolli kirja pandu – ja olulises osas ka kirja panemata jäänu – väljendab mitmeid jämedaid kaalutlusvigu. A. Hankija on kõigi rikkumisepisoodide osas jätnud seisukoha kujundamata 8. Rikkumise nr 1 käsitlus Protokollis on segane. Kuni kahe viimase lõiguni on probleemideta jälgitav, et esmalt on kajastatud teise hankija poolt RHR-i kantud infot ning seejärel Kolmanda isiku selgitusi (kolm kokkuvõtlikku teesi). Sealt edasi ei ole aga võimalik selgelt aru saada, kas kirja pandu on Kolmanda isiku seletuste referaat või Hankija enda hinnang. Eriti puudutab see eelviimast lõiku algusega „Vaatamata kõikide /---/“. Vaidlustaja möönab, et viimane lõik on pigem siiski Hankija enda hinnang, kuna see lõpeb lausega „Need muudatused annavad alust arvata, et lepingust  NOVE - 3/6 - tulenevad kohustused täidetakse edaspidi õigeaegselt“. Oleks äärmiselt kummaline, kui sellises sõnastuses räägiks Kolmas isik iseendast. 9. Olgu eelnevaga kuidas on ja jättes isegi kõrvale, et sedavõrd segane põhjendus on vastuolus hea halduse tavaga ning on potentsiaalselt ka õigusvastane (formaalne põhjendamiskohustuse rikkumine1), on siinkohal oluline, et rikkumise nr 1 kohta esitatud käsitlus ei sisalda mitte üheski lõigus Hankija hinnanguid RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseelduste kohta. Eeskätt ja ennekõike: kas tegu on hankelepingu olulise nõude olulise või pideva rikkumisega. Kõige enamal juhul – ehkki seegi on segase sõnastuse tõttu küsitav – on Hankija andnud lakoonilise hinnangu Kolmanda isiku poolt pärast rikkumist võetud heastamismeetmete osas, mis aga ei seondu RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimustega. (Heastamismeetmete asjakohatuse osas vt rohkem allpool.) Seega on Hankija sisuliselt loobunud rikkumisele nr 1 omapoolse hinnangu andmisest. 10. Sisuliselt sama kriitika kehtib ka rikkumise nr 3 kajastuse puhul. Erinevalt rikkumisest nr 1 ei ole siin isegi midagi segast: Protokollist nähtub üheselt, et rikkumise nr 3 puhul on kajastatud vaid teise hankija poolt RHR-i kantud teave ning Kolmanda isiku selgitused ja heastamismeetmed. 11. Eelöeldus väljendub oluline kaalutlusviga, kuna RHS § 95 lg 4 p 8 on hankijale kaalutlus- õigust andev kõrvaldamise alus2 ning hankija peab vastavalt Riigikohtu praktikale oma kaalutlus- õigust ka reaalselt teostama.3 Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on õigusvastane. Nii on ka Euroopa Kohus RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks oleva direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p „g“ osas selgitanud, et hankija peab hoolikalt analüüsima iga talle teadaolevat pakkuja varasemat rikkumist.4 12. Niisiis – rikkumised nr 1 ja nr 3 on Protokollis küll vormiliselt esindatud, kuid sisuliselt ei ole Hankija nende kohta midagi öelnud, seisukohta võtnud. Seda ei väära ka Protokolli viimasel leheküljel esitatud üldsõnalised kommentaarid, mis on eelduslikult mõeldud katma kõiki kolme rikkumisepisoodi. Teisisõnu on Hankija loobunud seisukohavõtust, kas rikkumiste nr 1 ja nr 3 asjaolud vastavad RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseeldustele. Sellest tõukuvalt ja ainuüksi seetõttu on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane, kuna Hankija kaalutlused on olnud puudulikud, et mitte öelda olematud. 13. Põhimõtteliselt sama minetus – Hankija on jätnud seisukoha sootuks võtmata – kehtib ka rikkumise nr 2 osas. Erinevus rikkumistega nr 1 ja nr 3 seisneb selles, et Protokollis on teise värviga eristatult esitatud küll Hankija enda kommentaar, kuid selle sisu seisneb paradoksaalselt selles, et Hankija ei soovi antud episoodi osas hinnangut kujundada. Nimelt on Hankija välja toonud, et Kolmas isik on rikkumiskande vaidlustanud (Vaidlustaja ei tea, kas kohtus või kohtuväliselt), mistõttu Hankija arvates „ei ole vaidlusaluse rikkumise asjaolud käesoleval hetkel üheselt selged“. Veel on Hankija avaldanud seisukohta, et „sellistel asjaoludel ei saa seada kahtluse alla pakkuja usaldusväärsust“, ning lõpuks, et „rikkumise esinemine ja olulisus ei ole leidnud hankijale teadaoleva teabe põhjal lõplikku õiguslikku kinnitust“. 14. Hankija hoiak, nagu ta ei saaks või ei tohiks rikkumise vaidlustamise korral ise mingit seisukohta kujundada, on põhimõtteliselt väär. Küsimus, kas hankija võib pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimisel arvesse võtta vaidlustatud rikkumisi, on Euroopa Kohtu praktikas üheselt lahendatud. Vastavalt Meca otsusele saab ja peab hankija uurima ja hindama ka vaidlustatud rikkumisi. Vastasel juhul võiks ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisest pääseda pelgalt seeläbi, et vaidlustab talle määratud sanktsiooni hankelepingu rikkumise eest.5 Sama põhimõte on üle võetud ka Eesti kohtupraktikas: Tallinna Ringkonnakohus on kahes lahendis märkinud, et „ehkki apellandid on sanktsioonide kohaldamise vaidlustanud, ei takista see asjaolu iseenesest veel nende arvestamist pakkuja usaldusväärsuse hindamisel“.6 1 Vt VAKOo 33-19/203234, p 16–17; 7-20/214965, p 20 –hankija peab kaalutlusotsuses esitama „selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga”. 2 VAKOo 7-25/287983, p 11; 51-20/220922, p 11; 100-19/204854, p 13. 3 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 4 EKo C-267/18, p 25–29. 5 EKo C-41/18, p 24–42. 6 TlnRnKo 3-20-80, p 24; 3-20-334, p 19.  NOVE - 4/6 - 15. Seega ei võinud Hankija Kolmanda isiku varasema rikkumise osas seisukoha kujundamisest loobuda ettekäänetel stiilis „ma ei tea piisavalt“ ja „pole hankija asi olla kohtumõistja“. Mis puudutab Hankija väidet, et tal polnud piisavalt teavet, siis RHS § 95 lg 4 p 8 puudutavast kohtupraktikast tulenevalt ongi hankija keskne kohustus välja uurida kõik asjas olulised faktid7 (vrd HMS § 6 – uurimispõhimõte). Liiatigi, kui hankija võiks tõepoolest võtta eelduseks, et rikkumise asjaolud peavad RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks olema talle kui kõrvalseisjale „üheselt selged“ (Hankija sõnastus Protokollis), siis muutuks selle sätte kohaldamine praktikas pea võimatuks või vähemalt üliharvaks, kuna „üheselt selgete“ asjaoludega kaasusi kohtab väga vähe. Tallinna Ringkonnakohus on sellega seonduvalt tabavalt öelnud, et „[a]rgument, et hankijal ei oleks ilmselt võimalik selgitada varasemate rikkumiste eest sanktsioneerimise põhjendatuse küsimuses välja lõplikku tõde, ei saa õigustada asjaolude uurimisest täielikku loobumist“.8 16. Mis aga puudutab Hankija seisukohta, et tal pole kohane „sellistel asjaoludel“ (s.o olukorras, kus pakkuja on rikkumise vaidlustanud) pakkuja usaldusväärsust kahtluse alla seada, siis esiteks selliselt kalkuleerides käitub Hankija tegelikult vastupidiselt oma eesmärgile olla tasakaalukas. Hankija n-ö vaieldavas olukorras annab a priori eelise pakkujale ning tõlgendab olukorra tema kasuks. Teiseks nõuabki RHS § 95 lg 4 p 8 hankijalt kohati raskete otsuste tegemist – välja selgitatud asjaolude pinnalt seisukoha kujundamine ongi nimetatud sätte tuum. Eelöeldut ei tohi siiski samastada pooltevahelise tsiviilõigusliku vaidluse lõpliku lahendamisega. Nagu kohtud on seda selgitanud, hankija ei pea – ja tal pole ka vastavat pädevust – ise lahendama tsiviilõiguslikku vaidlust, vaid üksnes kindlaks tegema hankemenetluses tähtsust omavad asjaolud.9 17. Kokkuvõttes on Hankija kõigis kolmes rikkumisepisoodis lubamatult loobunud talle RHS-ist tuleneva uurimis- ja kaalumiskohustuse täitmisest. Tegu on sedavõrd raske rikkumisega, et see muudab Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse põhimõtteliselt ja läbinisti õigusvastaseks. Kuna Hankija ei ole RHR-ist nähtuvaid rikkumisi tegelikult ja sisuliselt hinnanud, siis on sisutühjad ka Protokolli lõpuosas olevad paljasõnalised remargid selle kohta, et Hankija „on hinnanud pakkuja suhtes RHS § 95 lg 4 [p 8] kohaldamise eeldusi“ ning „kogutud teabe pinnal ei ole pakkuja usaldusväärsust kaotanud“. Hankija ei saa olla RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseeldusi, sh pakkuja usaldusväärsust, tegelikult hinnanud, kui ta ei ole võtnud uurida ja hinnata mitte ühegi rikkumis- episoodi faktilis-õiguslikke asjaolusid. B. Hankija on lubamatult arvestanud Kolmanda isiku heastamismeetmeid 18. Protokollist nähtub, et Kolmas isik on rikkumiste nr 1 ja 3 puhul tuginenud heastamis- meetmetele. Rikkumise nr 3 puhul on see kirjas sõnaselgelt („Projektibüroo OÜ esitas lisaks meetmed enda usaldusväärsuse taastamiseks /---/“), rikkumise nr 1 tuleneb see Protokolli kantu sisust (nt „/---/ on Projektibüroo OÜ /---/ rakendanud vajalikke meetmeid projekteerimisprotsessi võimalikult tõhusaks muutmiseks). 19. Mis tähtsamgi, Hankija on neid heastamismeetmeid ka arvesse võtnud ning rajanud oma kaalutlusotsuse – Kolmandat isikut mitte kõrvaldada – olulises osas just heastamismeetmetele. See nähtub otsesõnu Protokolli lõpuosast, kus on esitatud Hankija kokkuvõttev hinnang: „Hankija arvestas mh pakkuja /---/ rakendatavaid meetmeid pakkuja usaldusväärsuse taastamiseks.“ 20. Hankija poolt heastamismeetmete arvesse võtmine on oluline kaalutlusviga. Täpsemalt on tegu lubamatu kaalutlusega, kuna Hankes ei kohaldu pakkujale heastamist võimaldav RHS § 97. RHS § 97 lg 1 sätestab, et pakkuja võib esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Vaidlusaluse Hanke eeldatav maksumus ei küündi rahvusvahelise piirmäärani (vt Hanke üldandmed RHR-is). Allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävates riigi- hangetes kohaldub heastamise võimalus ainult siis, kui hankija on selle ette näinud riigihanke 7 TlnRnKo 3-20-80, 27. Vt ka EKo C-267/18, p 25–29; VAKOo 24-21/228731, p 18–19. 8 TlnRnKo 3-20-80, 27. 9 TlnRnKo 3-20-80, p 27; TrtHKo 3-21-2760, p 39. Vt ka TlnRnKo 3-18-753, p 19. Vrd hankeasja lahendava kohtu tegevusega RKHKo 3-21-1733, p 17.  NOVE - 5/6 - alusdokumentides (RHS § 97 lg 3). Vaidlusaluse Hanke alusdokumendid niisugust võimalust, s.o RHS § 97 vabatahtlikku kohaldatavaks muutmist, ette ei näe. 21. Järelikult on Hankija Hanget ette valmistades teinud otsuse – olgu tahtlikult või teadlikult, läbi mõeldult või rutakalt –, et Hankes ei ole RHS §-s 97 silmas peetud heastamise võimalust. Sellisena on Hanke alusdokumendid, kuivõrd neid ei vaidlustatud ja pakkumuste esitamise tähtaeg on läbi, muutunud lõplikuks ja siduvaks, sh Hankijale endale.10 Seega ei saa Hankija Hankes ühelegi pakkujale võimaldada heastamist, st võtta pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollides arvesse mh pakkuja loetletud heastamismeetmeid. Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu hanketingimusi n-ö käigu pealt ümber muuta. 22. Kaalutlusotsuse tegemisel niisuguste selgituste ja tõendite arvesse võtmine, mida ei tohiks arvesse võtta, on printsipiaalselt jäme kaalutlusviga. Sellest annab tunnistust ka VAKO praktika11, iseäranis lahend, kus VAKO nentis, et olukorras, kus riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära „ei ole pakkuja esitatud nn heastamismeetmetele hinnangu andmine hankija poolt vajalik ega isegi võimalik“.12 Antud juhul on rikkumine seda ilmsem ja tõsisem, et Protokollist nähtuvalt oli heastamismeetmetel Hankija lõppjärelduse kujunemisel kandev roll. See on ainuüksi ja eraldiseisvalt niisugune eksimus, mis tingib kaalutlusotsuse õigusvastasuse ning kehtetuks tunnistamise. C. Hankija on teinud teisigi kaalutlusvigu 23. Ehkki eespool toodud minetused on nii üksi kui koosmõjus piisavad, et sedastada vaidlustatud otsuse õigusvastasust, toob Vaidlustaja oma õiguste igakülgseks kaitseks esile veel järgmist. 24. Protokolli kokkuvõtvas osas on märgitud mh järgmist: „Hankija arvestas ka rikkumiste ajalist jaotust, sh asjaolu, et tuvastatud rikkumised on aset leidnud ligikaudu kolme aasta jooksul ega ole esinenud lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt või järjestikku. Selline rikkumiste esinemis- sagedus ei võimalda käesolevas menetluses järeldada pidevat või katkematut rikkumismustrit, mille tõttu ei mõjuta see pakkuja usaldusväärsust hankija silmis.“ Selline kaalutlus on järgmistel põhjustel kohatu. 25. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduseks ei ole, et kõik pakkuja toime pandud lepingu- rikkumised oleksid toimunud kontsentreeritult mingis lühikeses ajaaknas. Ka ei näe säte ette mingit „rikkumiste esinemissagedust“. RHS § 95 lg 4 p 8, koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 5, näeb ette, et pakuja hankemenetlusest kõrvaldamine on võimalik, kui pakkuja on viimase kolme aasta jooksul ühe või mitme hankelepingu olulist tingimust oluliselt või pidevalt rikkunud, nii et selle tulemusena on tema suhtes kohaldatud teatavaid õiguskaitsevahendeid. Seetõttu pole vahet, kas pakkuja kolm teadaolevat rikkumist on jaotunud võrdlemisi ühtlaselt kolmeaastase perioodi peale (nt üks rikkumine aastas) või on sattunud ühtekokku suhteliselt lühikesse perioodi (nt kolm rikkumist kolme kuuga). Üks variant ei ole kvalitatiivselt kuidagi „parem“ kui teine – ja vastupidi. Vastavalt ei ole lepinguid „ühtlase vahega“ rikkuv pakkuja kuidagi usaldusväärsem kui selline pakkuja, kel on olnud üks lühem „must periood“. 26. Eelöeldu on täiendav kaalutlusviga Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses ning täiendav põhjus selle otsuse õigusvastasena kehtetuks tunnistamiseks. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 27. Tähtaegsus. Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat vaidlusalusest otsusest 13.01.2026. 10 VAKOo 73-17/183856, p 13; 60-18/195081, p 5; 161-21/238981, p 13. 11 VAKOo 105-25/293165, p 9. 12 VAKOo 95-25/289472 & 96-25/289472, p 9, vt ka p 9.2.  NOVE - 6/6 - Seega on viimane päev selle otsuse vaidlustamiseks 23.01.2026 (TsÜS § 135, § 136 lg 6) ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 28. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve,13 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hanke- lepingu sõlmimiseks.14 Vaidlustaja on vaidlusaluses riigihankes osalev pakkuja, kelle pakkumus on hetkel pingerivis teisel kohal. Kui Kolmas isik kui hetkeseisuga edukas pakkuja vaidlustuse otsese või kaudse tulemusena Hankest välja langeks, tõuseks Vaidlustaja pakkumus pingerivis esimeseks ning Vaidlustajal oleks võimalik jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Seega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeldused. 29. Riigilõiv. RHR-i andmetel ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisatud maksekorraldus). 30. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 31. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 32. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-st vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 33. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekviitung. 13 VAKOo 61-18/192746, p 15. 14 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Maksekorraldus Payment order Number 308 Makse kuupäev / Payment value date 16.01.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number ADVOKAADIBÜROO NOVE OÜ 12984303 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN EE222200221063459189 Maksja pank / Payer Bank name Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla riigihankes nr 301714 Viitenumber / Reference number 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data Makse unikaalne tunnus / End to end ID Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address 1/2 Kinnitus / Confirmation • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. Allkirjad / Signatures Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature and signature of the bank's representative 2026011601026797 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2