Tartu Ülikool Teie 22.07.2025 nr 1-14/RE/16580/
[email protected] Meie 01.09.2025 nr 5.2-2/1932-2
Vastus pöördumisele arsti- ja proviisoriõppe
õppekohtade arvu suurendamiseks
Austatud professor Mari Moora ja professor Külli Kingo
Täname teid põhjaliku pöördumise eest arsti- ja proviisoriõppe õppekohtade suurendamise
vajaduse kohta. Toome allpool välja Sotsiaalministeeriumi seisukohad ja edasised sammud
koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Arstiõpe
OSKA 2024. a raport ja WHO hinnang kinnitavad vajadust suurendada arstide järelkasvu.
Eestis on arstkond kiiresti vananev ning lähikümnendil jääb pensionile suur hulk praktiseerivaid
arste.
Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt eestikeelse arstiõppe mahu suurendamist Tartu
Ülikoolis. Samas rõhutame, et lisakohtade loomisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
praktikabaaside valmisolek: lisakohtade suurendamine peab olema kooskõlas haiglate ja
perearstikeskuste võimekusega tagada kvaliteetne praktika;
õppejõudude järelkasv: lisakohtade suurendamine eeldab süsteemset plaani uute
õppejõudude ja juhendajate kaasamiseks;
strateegiline rahastamine: lisakohtade rahastamine peab olema tagatud riigi
eelarvestrateegias kumuleeruva mõjuna, arvestades, et arstiõpe kestab kuus aastat.
Oleme valmis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga hindama, kuidas ülikooli pakutud
lahendus – ingliskeelse õppe mahtude osaline vähendamine ja eestikeelse vastuvõtu
suurendamine – oleks rahaliselt ja korralduslikult kõige otstarbekam ning kuidas tagada
õppejõudude, praktikabaaside ja taristu valmisolek lisanduvate tudengite koolitamiseks.
Proviisori- ja farmatseudiõpe
Nii Ravimiameti statistika kui ka OSKA analüüsid kinnitavad, et proviisorite ja farmatseutide
tööjõuvajadus ületab oluliselt koolituspakkumist. Eriti suur on vanusest tulenev
asendusvajadus, millele lisandub kasvav vajadus farmaatsiatööstuses, ravimite arenduses ja
riigiasutustes.
Sotsiaalministeerium peab põhjendatuks Tartu Ülikooli ettepanekut suurendada proviisoriõppe
vastuvõttu praeguselt 36-lt 48-le ning toetab uue 3+2 ravimiteaduse õppekava käivitamist.
Samuti näeme, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli õppekavade sidumine loob
õppijatele paindlikumaid edasiõppimise võimalusi ja aitab tööjõupuudust leevendada. Samas
rõhutame, et lisakohtade loomisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
lisanduvate õppekohtade riiklik rahastamine halduslepingu ja RESi kaudu (sh
personalikulud, õppevahendid ja taristu);
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
koostöös tööandjatega praktikavõimaluste laiendamine nii apteekides kui
farmaatsiatööstuses;
süsteemne tegevuskava, kuidas motiveerida Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetanuid
jätkama õpinguid Tartu Ülikoolis.
Lisaks apteegisektorile vajab Eesti järjest enam proviisoreid ja ravimiteaduse spetsialiste ka
haiglaapteekides, ravimite arenduses ja tootmises, riigiasutustes ning biotehnoloogia
ettevõtetes.
Edasised sammud
Haridus- ja Teadusministeerium kaasab Sotsiaalministeeriumi uue halduslepingu
(2026–2029) läbirääkimistesse, kus otsustatakse koolituskohtade mahud ja nende
rahastamine.
Sotsiaalministeerium on valmis andma sisendi nii tervishoiutöötajate kui ka
ravimispetsialistide koolitusmahu kavandamisel, lähtudes HEROES
prognoosimudelist, OSKA prognoosidest, rahvastiku tervisevajadustest ja tööandjate
tagasisidest.
Ülikoolide ja tööandjate koostöö on võtmetähtsusega, et tagada lisakohtade kvaliteetne
rakendumine, sealhulgas praktikakohtade ja juhendajate olemasolu.
Kokkuvõttes kinnitame, et Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt nii arstide kui ka
proviisorite ja farmatseutide õppekohtade suurendamist, kuid rõhutame, et konkreetne mahu
ja rahastuse otsus tehakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Vabariigi
Valitsusega halduslepingu ja riigi eelarvestrateegia menetluse käigus.
Täname Tartu Ülikooli valmisoleku eest suurendada Eesti tervishoiu jaoks kriitiliste erialade
lõpetajate arvu ning kinnitame oma valmisolekut jätkata sisukat koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister