Sissetulev kiriAvalik
Arvamus eelnõu kohta
Sotsiaalministeerium · 1. september 2025
- Viit
- 1.2-1/1834-18
- Registreeritud
- 1. september 2025
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Apteekrite Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-1/2025
- Vastutaja
- Anneli Taal (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond)
Sisu (failidest)
Eesti Apteekrite Liit
Endla tn 31 Tallinn 10142 tel 6620323 [email protected] www.apteekriteliit.ee
Anneli Taal
Sotsiaalministeerium
29. august 2025
Eesti Apteekrite Liidu arvamus
Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise kohta
Täname, et andsite meile võimaluse sellel teemal kaasa rääkida. Leiame, et igasugune
spetsialistide omavaheline koostöö ja patsiendi raviteekonna sujuvamaks muutmine on vajalik.
Ka meie hinnangul peaksid kaks süsteemi omavahel paremini integreeruma.
Ka apteekrid töötavad mõlema süsteemi ühisosas, pakkudes ravimeid/meditsiiniseadmeid/
abivahendeid ja nõustamist nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi patsientidele-abivajajatele.
Nagu ka teised tervishoiu- ja sotsiaaltööspetsialistid rõhutame ka meie: süsteemi
“parandamise” tulemusena ei tohi abivajajate olukord halveneda. Kuna me ei ole olnud
kaasatud varasemasse aruteluprotsessi, on raske VTK põhjal plaanitavatest muudatustest
täpsemat ülevaadet saada.
Valdav osa sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi vajavatest abivajajatest kasutab ravimeid.
Erinevates multidistsiplinaarsetes töötubades on kesksed otsustajad enamasti arst ja
sotsiaaltöötaja (mõnikord ka õde). Apteekrite eripädevusvaldkond on enamasti alahinnatud ja
ravimite mõju patsientidele ei teadvustata piisavalt.
Apteekrite poolt vaadatuna aitaks paljusid terviseprobleeme ärahoida või leevendada
vastutustundlikum suhtumine ravimite ordineerimisse ja kasutamisse. Palju ressurrsi
suunatakse praegu nt eakate inimeste kukkumiste ärahoidmisesse (kohandatakse kodusid jmt).
Samas on suur (isegi valdav) osa kukkumistest tingitud erinevatest ravimitest (vererõhku
alandavad ravimid, uinutid-rahustid, osteoporoosi ravimid jmt). Patsientide ravimikoormuse
(loe: kasutamise) vähendamine ja ravimiskeemide korrastamine vähendaks kukkumisi (raskeid
vigastusi), ravimimürgistusi, ravimite koos- ja kõrvaltoimetest tingitud hospitaliseerimisi ning
kokkuvõtteks aitaks säästa meie nappi ravi(mi)raha.
Seega palume kahe süsteemi ühendamisel tõsiseltvõetava tegurina näha ka apteekreid.
Kindlasti tekib süsteemi uuendamise üle käival arutelul veel mitmeid teemasid mida tuleks
ühiselt analüüsida ja muudatusi kaaluda. Jääme ootama kutset edasistele aruteludele.
Lugupidamisega,
Kaidi Sarv, MScPharm
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor
1