Leping

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: tehing nr 2 - üleandmise leping kl 13.00, notar Tea Türnpuu Kuupäev: 2025-09-19 06:03 Mirjam Siska <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, September 18, 2025 1:36 PM To: Kaidi Rand - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: tehing nr 2 - üleandmise leping kl 13.00, notar Tea Türnpuu Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan tänased digiallkirjastatud dokumendid. Heade soovidega Mirjam Siska Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 3181 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud kaheksateistkümnendal septembril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (18.09.2025.a), TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19, ning käesolevas notariaaltoimingus osalejateks on Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122, e-posti aadress: [email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb sotsiaalminister Karmen Joller, isikukood 47601035210, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, edaspidi nimetatud omanik ja ka võõrandaja, ja AS HOOLEKANDETEENUSED, registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10614, e-posti aadress: [email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva andmete alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, seaduslik esindaja – juhatuse liige Ragnar Vaiknemets, isikukood 38712082790, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud notarile esitatud dokumendi alusel, edaspidi nimetatud äriühing ja ka omandaja, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Karmen Joller avaldab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel on Tallinnas, Harju maakonnas. Ragnar Vaiknemets avaldab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel on Kuusalu vallas, Harju maakonnas. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev: KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 1. Lepingu esemed ja registrite andmed 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 20063550 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 1 ja ka lepingu ese 1): Esimesse jakku on kantud katastritunnus 32211:002:0022; sihtotstarve – elamumaa 100%; asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Vahtra tn 18, pindala 1706,0 m². 1 Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8866050 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 2 ja ka lepingu ese 2): Esimesse jakku on kantud katastritunnus 51101:001:0879; sihtotstarve – elamumaa 100%; asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Madise tn 20, pindala 2060,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Edaspidi kinnistu 1 ja kinnistu 2 koos nimetatud kinnistud, edaspidi lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed. Kinnistute registrite andmed 1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et: 1.3.1. kinnistud jäävad järgmistesse piiranguvöönditesse: Katastriüksuse 32211:002:0022 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 48,04 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-6.3x95); seisund: kehtiv; ulatus: 1,52 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AAB.3x120); seisund: kehtiv; ulatus: 97,52 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Al_3x70+25 MP kaabel); seisund: kehtiv. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ulatus: 51,19 m²; nähtus: A ja B kategooria gaasitorustik; seisund: kehtiv; ulatus: 53,25 m²; nähtus: A ja B kategooria gaasitorustik; seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 5,58 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 17,55 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 53,94 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 28,14 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 3,28 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 4,71 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 61,44 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 3,35 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 9,37 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 30,58 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 119,65 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 18,97 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 8,60 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv. Surveseadme kaitsevöönd ulatus: 35,42 m²; nähtus: Maa- alune soojatorustik 200 mm ja suurem; seisund: kehtiv; ulatus: 35,42 m²; nähtus: Maa- alune soojatorustik 200 mm ja suurem; seisund: kehtiv. Uuringu ala 2 ulatus: 1706,45 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Lääne-ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeo. ); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 51101:001:0879 kitsendused: Piirivöönd ja piiriveekogu ulatus: 2060,29 m²; nähtus: Riigipiir (Piirivöönd ja piiriveekogu); seisund: kehtiv. Surveseadme kaitsevöönd ulatus: 29,84 m²; nähtus: Maa- alune soojatorustik 200 mm ja suurem; seisund: kehtiv; 1.3.2. kinnistu 1 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on 1706,0 m2 muud maad; 1.3.3. kinnistu 2 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on 2031,0 m2 rohumaad ja 29,0 m2 muud maad; 1.3.4. kinnistud on hoonestamata, kuid kinnistul 2 hakkab paiknema järgmine rajatis: Ehitisregistri Nimetus Aadress Hoone/Rajatis Staatus kood Ida-Viru maakond, Narva Sõidu- ja linn, I. Grafovi tn 20 // 24 // 221356271 kõnniteed, Kiriku tn 7 // 9 // Igor Grafovi rajatis kavandatav parkla tänav L2 // Igor Grafovi tänav T2 // Kiriku tänav L1 1.3.5. kinnistul 1 katastripidaja märked puuduvad; 1.3.6. kinnistul 2 on järgmine katastripidaja märge: Pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.4. Vastavalt riigi kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV89927 all ning kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV74968 all. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja ja ka võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. käesolev leping sõlmitakse sotsiaalministri 01.09.2025.a käskkirja nr 71 „Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmine ASile Hoolekandeteenused“ alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 143, 08.08.2025.a; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole võõrandaja lepingu esemeid võõrandanud ega koormanud piiratud asjaõigustega, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.3. lepingu esemetel ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ega sissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi (üüri-, tasuta kasutamise- jms lepinguid), millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud; 2.1.4. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja et võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel lepingu esemete omandi üleandmist omandajale; 2.1.5. lepingu esemete suhtes tasumisele kuuluvad avalik-õiguslikud koormatised ja lepingu esemete eest tasumisele kuuluvad maksud ja maksed, mille tasumise tähtpäev on saabunud, on käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud; 3 2.1.6. võõrandajale on avaldanud omandajale kogu informatsiooni, mis võib või oleks võinud mõjutada omandaja tahet ja soovi käesoleva lepingu sõlmimiseks; 2.1.7. võõrandajale teadaolevalt ei ole kinnistutega seotud keskkonnakahjusid ning võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast kinnistutega seotud ettekirjutust; 2.1.8. võõrandajale teadaolevalt ei kehti kinnistute suhtes mingeid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid ning võõrandajale teadaolevalt ei paikne kinnistutel käesolevas lepingus nimetamata ehitisi ega rajatisi, s.h käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke või rajatisi; 2.1.9. kinnistud on käesoleva lepingu sõlmimise hetkel hoonestamata, kinnistute suhtes ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid ning kinnistud ei ole varustatud kommunikatsioonidega (elekter, vesi ja kanalisatsioon), liitumisvõimalused tsentraalsete tehnovõrkudega liitumiseks asuvad kinnistute piiril või nende läheduses; 2.1.10. kinnistutel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel, samuti ei ole võõrandajale teadaolevalt kinnistutel mingeid eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus võõrandaja peaks vajalikuks; 2.1.11. kinnistutele on olemas juurdepääs avalikelt kasutatavatelt teedelt; 2.1.12. võõrandaja on teadlik oma kohustusest teatada kõigist kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele ning selle kohustuse mittetäitmise tagajärgedest vastavalt äriseadustiku § 143; 2.1.13. võõrandaja kohustub kuni omandaja lepingu esemete omanikuna registreerimiseni mitte võõrandama lepingu esemeid ega koormama neid kolmandate isikute õigustega ning mitte tegema tegusid, mis võiksid kaasa tuua kolmandate isikute õiguste tekkimise lepingu esemetele; 2.1.14. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid tema õigust sõlmida käesolevat lepingut ja et tal on lähtuvalt seadustest kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2. Äriühingu esindaja / omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. omandaja on teadlik lepingu esemete kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning võõrandaja poolt avaldatud asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.2. omandaja on teadlik lepingu esemete seisukorrast, omandaja on tutvunud lepingu esemetega ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja omandab lepingu esemed seisukorras, milles need on käesoleva lepingu sõlmimise päeval; 2.2.3. äriühingu põhikirja kohaselt on lubatud osaluse eest tasumine mitterahalise sissemaksega; 2.2.4. käesoleva lepingu sõlmimiseks on omandaja ainuaktsionär andnud oma nõusoleku, mille tõenduseks on notarile esitatud vastav otsus; 2.2.5. äriühingule ei ole esitatud pankrotihoiatust, äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud äriühingu likvideerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta äriühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve; 2.2.6. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid tema õigust sõlmida käesolevat lepingut ja et tal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 4  3. Mitterahalise sissemakse esemete väärtus ja hindamine 3.1. Äriühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et: 3.1.1. äriühingu ainuaktsionär on 09.09.2025.a vastu võtnud otsuse suurendada äriühingu aktsiakapitali 81 965 euro võrra uute aktsiate väljalaskmise teel (lasta välja ja märkida üks tuhat kakssada kuuskümmend üks (1261) uut aktsiat nimiväärtusega kuuskümmend viis (65) eurot iga aktsia), aktsiate omanikuks saab Eesti Vabariik; 3.1.2. lähtudes äriühingu poolt esitatud eksperthinnangutele mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kohta on lepingu esemete väärtus kokku kaheksakümmend kaks tuhat (82 000) eurot (lepingu eseme 1 väärtus on 15 000 eurot ning lepingu eseme 2 väärtus on 67 000 eurot), mis on piisav mitterahalise sissemakse tegemiseks. Mitterahaline sissemakse tehakse ülekursiga kolmkümmend viis (35) eurot. 3.2. Hindamine on toimunud lähtudes äriühingu põhikirjast ja äriseadustiku § 249 ning hindamist on kontrollinud ja kinnitanud vandeaudiitorid Siim Külasepp (vandeaudiitori number 698) ja Liisa Piirsalu (vandeaudiitori number 709) vastavalt Sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu aruandele, milline on digitaalselt allkirjastatud 07.07.2025. aastal. Notari märkused: 1) Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et vastavalt äriseadustiku § 249 lg 1 mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. 2) Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et vastavalt äriseadustiku § 249 lg 2 tuleb mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. 3) Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et vastavalt äriseadustiku § 249 lg 3 kontrollib audiitor mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab äriseadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. 4. Lepingu esemete üleandmine ja osa omandamine 4.1. Lähtudes käesoleva lepingu punktis kolm (3) avaldatust annab omanik äriühingule mitterahalise sissemaksena üle omaniku omandis olevad, käesoleva lepingu punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kinnistud ning äriühing võtab nimetatud kinnistud vastu. 4.2. Omanik omandab mitterahalise sissemaksena üleantavate, käesoleva lepingu punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kinnistute üleandmisega üks tuhat kakssada kuuskümmend üks (1261) uut AS-i HOOLEKANDETEENUSED aktsiat nimiväärtusega kuuskümmend viis (65) eurot iga aktsia. 4.3. Omanik ja äriühing lepivad kokku, et kõik lepingu esemetega seotud õigused ja kohustused lähevad omaniku poolt äriühingule üle kinnistute omandiõiguse ülemineku hetkest. 5. Lepingu esemete valduse üleandmine 5.1. Omanik ja äriühing on kokku leppinud, et: 5.1.1. nad loevad lepingu esemete otsese valduse koos kõigi lepingu esemete päraldiseks olevate dokumentidega omaniku poolt äriühingule üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega; 5.1.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemetest saadavad viljad, samuti juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht läheb omanikult äriühingule üle lepingu esemete valduse üleandmisega; 5 5.1.3. omanik kohustub tasuma lepingu esemete otsese valduse üleandmise päeva seisuga kõik lepingu esemete eest tasumisele kuuluvad maksud ja maksed. 6. Asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus Omanik ja äriühing on lepingu esemete omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja äriühing avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 64¹ ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad omanik ja äriühing kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr 20063550 ja nr 8866050 teistesse (II) jagudesse kantud kanne omaniku kohta ning kanda uue omanikuna: - AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457). 7. Notari selgitused Notar on lepinguosalistele selgitanud, et: 7.1. vastavalt äriseadustiku § 248: (1) Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. (2) Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. (3) Aktsionär peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest; 7.2. vastavalt äriseadustiku § 249: (1) Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. (2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt; 7.3. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks; 7.4. võlaõigusseaduse § 179 lg 2 kohaselt lepingu üle võtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu üle võtjale üle läinud; 7.5. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses; 7.6. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi 6 esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; 7.7. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 2 - eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; 7.8. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 3 määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt; 7.9. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist; 7.10. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 2 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom; 7.11. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 3 - toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad; 7.12. võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab; 7.13. täitemenetluse seadustiku § 158 kohaselt (1) kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. (2) Kui kinnisasi müüakse mitme erineval järjekohal oleva nõude täitmiseks, lähtutakse õiguste püsimajäämisel eespool olevast nõudest. (3) Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. (4) Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel; 7.14. vastavalt ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites; 7.15. vastavalt ehitusseadustiku § 76: (1) Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; 7.16. vastavalt ehitusseadustiku § 78: (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse 7 tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis; 7.17. vastavalt ehitusseadustiku § 75: (1) Surveseadme kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat surveseadet ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Surveseadme kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi; 2) teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning korraldada ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid; 7.18. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 notar ei pea selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi, kui õigusaktidest ei tulene teisti. 8. Volitused notarile 8.1. Lepinguosalised volitavad notarit esitama käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja vastu võtma kinnistamisotsuseid. 8.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 8.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kande sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 9. Lõppsätted 9.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu tõestamisel on 82 000 eurot (15 000 eurot + 67 000 eurot). 9.2. Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 kohaselt on notari tasu 263.30 eurot + 63.19 eurot (käibemaks 24%), kokku 326.49 eurot. 9.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot + 4.80 eurot (käibemaks 24%), kokku 24.80 eurot. 9.4. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.24 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu). 9.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 8 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 9.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 lg 1 on riigilõiv lepingu esemele 1 uue omaniku kandmise eest summas 20 eurot (tehinguväärtus 15 000 eurot) ja riigilõiv lepingu esemele 2 uue omaniku kandmise eest on summas 72 eurot (tehinguväärtus 67 000 eurot). 9.7. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu (sh kaugtõestamisega seotud notari tasu) ja riigilõivud tasub äriühing. 9.8. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning Notarite Koja iseteenindusportaali lehel www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 9.9. Käesolevas lepingus on üheksa (9) lehte. 9.10. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele ning notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. ms Karmen Joller: /allkirjastatud digitaalselt/ Ragnar Vaiknemets: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/ 9