Pöördumine

Andmekaitse Inspektsioon Teie 02.09.2025 nr 2.2.-1/25/35-2 / [email protected] Meie 16.09.2025 nr 1.1-16/2021-3 Täiendused Sotsiaalministeeriumi 04.08.2025 taotlusele Lugupeetud Anu Suviste Sotsiaalministeeriumi 04.08.2025 taotlust uuringus „Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta on täiendatud ja täpsustatud (kõik täiendused on esitatud taotluses kollasel taustal). Järgnevalt toome lühidalt selgitused ja vastused esitatud küsimustele. 1. Küsimus Statistikaameti EUROMODI andmete kasutamisest uuringus. Vastus: Uuringu läbiviimisel kasutame Statistikaameti koostatud ja pseudonüümitud EUROMODi mudeli ja selle andmestikku. Täpsemalt on uuringus kasutatav andmekoosseis kirjeldatud taotluse lisas 7. Lisas 7 kirjeldatud andmekoosseisul põhinevat andmestikku kasutame sellises mahus, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. 2. Küsimus Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete kasutamine uuringus. Vastus: Uuringu läbiviimisel kasutame Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 (ehk ESU) mikroandmestikku, mis on juba Statistikaametis pseudonüümitud. Lisame uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseisu kirjelduse (vt taotluse lisa 8). Kasutame ESU andmeid sel määral ja selle kohta, mis on vajalikud uurimuseesmärgi täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Seeläbi arvestatakse IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides b) ja c) sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõudeid. 3. Küsimused kvalitatiivintervjuude läbiviimise protsessi täpsustamiseks: 3.1. Kuidas toimitakse, kui intervjueeritav ei soovi intervjuu salvestamist, kas intervjuude kohta koostatavad kokkuvõtted anonüümitakse või pseudonüümitakse ning kui jah, siis palun protsess kirjeldada? Vastus: Kui intervjueeritav on intervjuu andmisega nõus, kuid salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Lisaks on täiendatud intervjuus osalemise kutset, milles on rõhutatud uuringus osalemise vabatahtlikkust ja konfidentsiaalsust (taotluse lisa 2). Täiendatud on ka uuringus osalemise infolehte (taotluse lisa 5). 3.2. Juhul kui intervjuude kokkuvõtted anonüümitakse või pseudonüümitakse, siis arvestades intervjuu avatud küsimusi, kas intervjuu tekst puhastatakse? Vastus: Intervjuu salvestamine on vajalik, et koostada kokkuvõtte ja teha järeldusi. Kuivõrd intervjuu ajal ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada, siis salvestuse eesmärk on hiljem see üle kuulata ja koostada kokkuvõte. Kokkuvõttes kajastatakse vaid see info, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks. Kokkuvõtte tegemisel ei panda kirja andmeid, mis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 isikut võimaldaksid tuvastada. Kustutame intervjueeritavate kontaktandmed kohe pärast intervjuu läbiviimist. Intervjuu läbiviimise järel omistame sellele anonüümse nime(koodi), mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada ega viia kokku pseudonüümitud registriandmetega. Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui vaheraport on vastu võetud (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). 3.3. Palun täpsustage, kas koos kontaktandmete ja intervjuu salvestistega koos hävitatakse ka andmesubjektide nõusolekud? Vastus: Andmesubjekti kirjalikku nõusolekut säilitatakse kuni uuringu projekti lõpuni ehk lõppraporti vastuvõtmiseni. Sellisel moel on võimalik andmete töötlejal vajadusel tõendada nõusoleku olemasolu. 3.4. Palun põhjendage valimi moodustamise taustatunnuste valikut ning SKA-le esitatava kontaktandmete saamise päringuga tasutatunnuste edastamist, arvestades eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Vastus: Intervjuud viiakse läbi rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju hindamiseks. Kehtiva olukorra järgi omavad puuetega inimesed erinevaid õigusi, mis sõltuvad nii puude raskusastme kui puudeliigist (nt liikumispuudega inimeste õigus soodustingimustel ühistranspordile). Uuringu eesmärgiks on hinnata lahenduste mõju erinevates valdkondades, sh sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine, mistõttu on oluline analüüsida soolisi erinevusi. Enne registriandmete analüüsi ei ole teada, milline on rühma suurus ja jaotus nii soo, puude raskusastme kui puudeliikide lõikes. Valimi koostamisel koos taustatunnustega saame luua aluse, et intervjuudes osalejad oleksid võimalikult erinevad ja esindaksid erinevaid alarühmi. Sellega soovime maandada riski, et SKA andmete väljavõtus ei oleks esindatud nt ainult naised või ainult keskmise puudega inimesed. Seeläbi saame vähendada ka intervjueeritava vastamiskoormust ehk taustatunnuste võrra vähem küsida. Lisaks on varasemad uuringud näidanud, et inimesed võivad mitme funktsioonipiirangu korral nt oma puudeliigina nimetada seda, mis neil sel hetkel on olulisem või hinnata oma puude raskusastet suuremaks või vähemaks ametliku hinnanguga. Antud analüüsis on aga oluline teada inimeste kogemusi, probleemi ja hinnata mõju lähtuvalt nii puude raskusastmest kui puudeliigist. 4. Taotluse punktis 10. on kirjeldatud registriandmete pseudonümiseerimist. Palun täpsustada intervjuude osas (vt ka eelnev p 3). Vastus: Taotlust täiendatud. 5. Taotluse punkti 10.2. kohaselt hävitatakse andmeandjate poolt uuringu ja oks koostatud nimekirjad pärast andmekvaliteedi kontrolli ja vastava teate saamist uuringu läbiviija poolt hiljemalt 2026.a I kvartali lõpuks. Palun täpsustada, kuidas uuringu vastutav töötleja veendub andmete hävitamises. Vastus: Palume andmeandjatel kinnitatud e-kirja või digitaalselt allkirjastatud akti alusel vastavustabelite, kontaktandmete päringu ja andmestike päringute kustutamist. 6. Palun taotluse punktis 10.3. selle uuringu jaoks koostatud andmestike hävitamise ja/või andmestikele juurdepääsu sulgemise tähtaeg vähemalt aasta ja kvartali täpsusega välja tuua. Vastus: Täiendatud. 7. Taotluse punktis 10.3. on nimetatud lisaks teadusartikli koostamine ning võimalik täiendav statistiline analüüs. Palun selgitada teadusartikli koostamise ja täiendava analüüsi seos taotluses kirjeldatud poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidava uuringuga ning selleks vajalik täiendava analüüsi andmetöötlus ära kirjeldada. Vastus: Uuringu läbiviija leidmiseks viis Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi, kuivõrd projekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele. Üheks selliseks tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina. Teadusartiklina avaldamine võimaldab levitada ja võtta uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab  3 siiski piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm tunnused. Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid, mis on aluseks lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud aja periood, mille jooksul teadusartikli koostamine on asjakohane ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Teadusartikli koostamise info on lisatud ka uuringus osaleja infolehele (taotluse lisa 5). 8. Küsimus andmesubjektide teavitamisest. Vastus: Täpsustasime. Mõeldud oli, et teavitamine toimub üldisemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatava info vahendusel. 9. Küsimus andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisest. Vastus: Lisatud taotlusele (vt lisa 9). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo hoolekandepoliitika juhtivanalüütik analüüsi ja statistika osakonna juhataja ülesannetes Lisad: 1. Täiendatud teadusuuringu taotluse vorm; 2. Taotluse lisa 2 Intervjuus osalemise kutse; 3. Taotluse lisa 5 Uuringus osaleja infoleht; 4. Taotluse lisa 8 ESU andmepäringu kirjeldus; 5. Taotluse lisa 9 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine. Kristel Vallsalu 5860 6241 [email protected]  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved. MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine – mis suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul hinnatakse puude raskusastme tuvastamise lõpetamise võimalusi, asendades selle alternatiivsete lahendustega. Eesmärgiks on kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sh ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või kellel ei ole töövõime vähenemist tuvastatud. Kahe süsteemi ühendamisel on just need inimesed potentsiaalselt kõige enam muudatustest mõjutatud. Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust. MIDA UURINGUS TEHAKSE? Teeme registriandmete analüüsi. Viime läbi 10 intervjuud inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Süsteemi lahendusettepanekute välja töötamiseks teeme töötoad puudespetsiifiliste liitudega. Uuringu alguses intervjueerime nii puude raskusastme kui töövõime hindamise metoodikat tundvaid eksperte. KAS ANDMED SALVESTATAKSE? Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu. MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks - kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite. KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu MA INTERVJUUS ÜTLESIN? materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda. KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Samuti võite igal hetkel uuringu kestel osaluse lõpetada. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutakse koheselt. KAS MA VÕIN UURINGUS Ei. Intervjuu salvestatakse anonüümse koodiga, mis ei võimalda intervjuud enam OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST Teiega seostada. Seetõttu ei ole võimalik intervjuud kustutada. Jah. Te võite uuringus INTERVJUUD? osalemisest loobuda ka pärast vestluse toimumist, enne uuringutulemuste avalikustamist. Selleks tuleb ühendust võtta uuringu projektijuhiga ja öelda, et Te ei soovi, et Teie intervjuu andmeid uuringus kasutatakse. KAS MA SAAN NÄHA UURINGU Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Praxise koduleheküljel www.praxis.ee TULEMUSI? Tulemused avalikustatakse 2026. aasta I kvartalis. Uuringu tulemusi kasutatakse ka teadusartikli koostamisel. Teadusartikkel koostatakse pärast uuringu lõppu (2026. a I poolaasta jooksul).  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Mõttekoda Praxis KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, Uuringu projektijuhiga: Katre Pall (Mõttekoda Praxis) KUI MUL ON UURINGU KOHTA [email protected] KÜSIMUSI? Telefon: …  Lisa 9 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamise ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamise uuringu andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluses. Uuringu tellijaks ja vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu sisuliseks läbiviijaks on Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu raames ei toimu füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut. Isikuandmete töötlemine toimub kolmes osas: registriandmete analüüs, intervjuude läbiviimine (kvalitatiivuuring) ja Statistikaameti andmete kasutamisel. Nii registriandmete, kvalitatiivuuringu kui Statistikaameti andmete kasutamise detailne kirjeldus on toodud taotluses (vt punktid 7, 8). Andmeid kasutatakse sellises mahus ja sellisel määral, mis on vajalikud uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmeid töötlevad uuringu raames Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Eesti Töötukassa (TK):  puude raskusastmega isikute valimi nimekirja koostamiseks (isikukood ja sellele vastav unikaalne umbisikustatud ID ehk UID);  TK andmete lisamiseks töövõime hindamisest, toetuste, hüvitiste ja teenuste saamisest puude raskusastmega isikute valimi nimekirjale;  TK andmetes eristada vähenenud töövõimega inimesed, kellel ei ole puuet ning lisada nende isikute kohta TK andmed töövõime hindamise, toetuste, hüvitiste ja teenuste saamisest. Samuti genereerida igale sellesse sihtrühma kuuluvale isikukoodile vastav unikaalne umbisikustatud ID.  SKA andmete lisamiseks puude raskusastme hindamisest, toetuste, hüvitiste ja teenuste saamisest puude raskusastmega isikute valimi nimekirjale. Uuringu läbiviijale edastavad SKA ja TK andmestikud, mis koosnevad vaid päritud andmetest ja UID-st ehk pseudonüümitud andmed. Seega töötleb Praxis uuringu läbiviimisel puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste pseudonüümitud registriandmeid. Registriandmete analüüsi eesmärgiks on hinnata sihtrühmade kattuvust, profiili, toetuste, hüvitiste ja teenuste kasutust ning lahendusettepanekute mõju. Isikukoodidega andmestikke ega vastavustabeleid Praxisele ei edastata, Praxis töötleb pseudonüümitud andmeid – nii tagatakse, et Praxis ei saa andmeid isikuga otse siduda. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et registrite omanikud ei vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa sellest, mis aitab tagada protsessis minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini. Samuti on selle juures arvestatud, et andmete liikumine on piiratud ja turvaline ning samuti on määratletud tähtaeg, mis ajaks on vaja hiljemalt kõik vastavustabelid ja päringud kustutada. Uuringu tulemused esitatakse üldistatult, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Isikuandmete töötlemine on vajalik ka kvalitatiivuuringu valimi koostamiseks ja kontaktandmete päringuks. Kvalitatiivuuringu valimi koostamiseks analüüsitakse pseudonüümitud registriandmeid ning koostatakse valimi nimekiri UID-dest, kellel on puude raskusaste, kuid kellele ei ole vähenenud töövõimet. Seejärel esitatakse SKAle päring vajalike kontaktandmete väljavõtuks (koos vajalike taustatunnustega). Pärast kontaktide saamist saadab Praxis intervjuudes osalemise kutse. Intervjuukutsega informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Kontaktandmed kustutatakse koheselt peale intervjuu läbiviimist ning intervjuude kokkuvõttes kasutatakse anonüümseid koode/nimesid, mis ei võimalda andmeid konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Statistikaameti andmetest kasutatakse uuringus EUROMODi maksude ja toetuste mudeli (uuringus kasutatav andmekoosseis on esitatud taotluse lisas) ning Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmeid (uuringus kasutatav andmekoosseis ehk muutujate kirjeldus on esitatud taotluse lisas). Need andmed on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonüümitud, mistõttu erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle uuringu raames kokku ei puututa. Lisaks toimub Statistikaameti andmete töötlemine turvalises teadlaste keskkonnas, mille kasutamisel lähtutakse Statistikaameti konfidentsiaalsustingimustes vastavalt sõlmitavale lepinguga Statistikaametiga. Statistikaameti andmete töötlemiseks on Praxis määratlenud, kes uuringutiimi liikmetest neid andmeid töötlevad, arvestades nii varasemat kogemust kui uuringu eesmärke. Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt (Praxis, SKA, TK, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet) selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. SKA, TK, Statistikaamet ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud Ametijuhendites ja asutuste isikuandmete andmeid ei tohi põhimäärustes on kirjeldatud kogumile kasutada kogu isikute tegevused, s.h pääsevad ligi organisatsioonis, konfidentsiaalsuskohustused volitamata vaid üksnes seoses isikuandmete töötajad kindlate töötlusega, kui töötajale on (väljaspoolt eesmärkide vastav tööülesanne organisatsiooni) saavutamiseks määratud. selleks volitatud Avaliku sektori töötajad on isikute poolt ja läbinud andmekaitsealase kooskõlas isikule koolituse ja eksami. määratud tööülesannete Statistikaameti andmete täitmiseks. töötlemisel pääsevad uuringu analüütikud päritavale andmestikule ligi vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Statistikaameti andmete kasutamiseks sõlmivad uuringu läbiviijad Kõnealuse uurimisprojekti kaustadesse on juurdepääs vaid neil analüütikutel, kes antud uuringu raames kvantitatiivset mõjude hindamist läbi viivad. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste andmetele üksnes selleks pääsevad ligi ja turvameetmete volitatud isikutele (tehnilised volitamata kaudu andmete meetmed, korralduslikud kolmandad töötlemise riskide meetmed ja juhised). isikud maandamise. Lisaks, kõigi andmete edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks  isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Uuringu läbiviijad sõlmivad Statistikaametiga lepingu, kus on määratud ära analüütikute kohustused ja vastutus, sh konfidentsiaalsuskohustus. Uuringus kasutatavad Statistikaameti andmestikud on juba Statistikaameti poolt varasemalt pseudonüümitud. See tähendab, et isikud, kelle andmeid analüüsitakse, ei ole andmestikus otseselt tuvastatavad. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse, uuringu tulemusena valminud tabelid ja joonised alles pärast seda, kui Statistikaameti töötaja on need üle kontrollinud ja taganud, et tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid. Uuringu tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta, siis agregeeritakse tunnused. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav Uuringu lõpliku lähteülesande isikuandmete töötleja kasutab alusel on vastutav töötleja kogumi volitatud volitatud töötleja sõlminud uuringu läbiviija töötleja töötleb teenuseid (volitatud töötlejaga) lepingu, isikuandmeid isikuandmete milles esitatakse kõik puudulikul kaitse üldmääruse asjakohased tingimused artikli 28 lõigete 2 alusel isikuandmete kaitse ja 4 tähenduses, peab selleks olema üldmääruse artikli 28 lõikes 3 isikuandmete sätestatust lähtudes või kaitse üldmääruse lepitakse muul moel täpsem artikli 28 lõike 3 andmevahetus kokku  tingimustele vastav (lähtudes teadusuuringu õigusakt või leping taotluses kirjeldatud (nt ka riigihange, eesmärkidest, tingimustest ja teadusuuringu protsessidest). konkurss) Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale mida päringud, vastavustabelid, kontaktandmed kustutakse, on mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Seejuures on arvestatud, et Statistikaameti andmed on juba varasemalt pseudonüümitud ning nende töötlemine toimub Statistikaameti turvalises keskkonnas konfidentsiaalsuslepingu alusel. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või -pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindame, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Eetikakomitee menetlus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. viiakse läbi samaaegselt Andmekaitse Inspektsiooni taotlusega Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kristel Vallsalu, [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) läbiviija), registrikood 90005952, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn telefoninumber 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 5695 8309 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 612 1360 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa, registrikood 74000085, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 777 3000 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari tn 51, 10134 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Rauno Temmer, telefoninumber [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse korralduse seaduse § läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kõigi ministeeriumide ülesandeks on arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine  ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu läbiviija leidmiseks läbi teaduskonkursi. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6). Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid. Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt: 1) Registriandmete analüüs: a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus, teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2) kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste, hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem), kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale, riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele). b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju  hindamiseks. c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus) oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö väljumine senisest skeemist. 2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs: Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. 3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs: Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud, kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU kasutamine võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised, mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral) hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:  Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.  ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.  Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.  Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile). Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus. Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt puudega inimeste vajadustele. Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut, mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid puudutavate otsuste tegemisse. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu suurendamine. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas 2. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud umbisikustatud unikaalse koodi ehk UID-ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet, esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID- d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5 meest ja 5 naist). Peame oluliseks, et intervjuudes oleks võimalusel meeste ja naiste hinnangud võrdsel määral esindatud. Samas ei ole teada, milline on sooline jaotus nende seas, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet. Seetõttu lähtume SKA ja TK üldisest statistikast: 2024. a lõpus oli lõpus 18–64-aastastest puudega inimestest 54% mehed ja 46% naised. TK statistika järgi on vähenenud töövõimega inimeste seas 48,4% mehed ja 51,6% naised. Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem valikukriteerium oleneb analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui ka väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne  päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring 12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks ning piisab esialgsest kontaktide võtust. Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa saamist ning kontakteerumisel intervjuude valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3). Esmaseks kontaktivõtmise viisiks on e-kiri. Vajadusel edastatakse meeldetuletus e-kirja teel. Kui ka meeldetuletusele ei vastata, siis võetakse ühendust telefoni teel. Telefoni teel võetakse ühendust, kuivõrd varasem kogemus näitab, et kõik ei ole regulaarselt e-kirja kasutajad. Kui inimene on vastanud ja avaldanud soovi mitte osaleda, siis temaga ühendust ei võeta. Telefoni teel ühenduse võtmisel kirjeldame uuringu kutses ja infolehes olevat teavet ning selle alusel on võimalik avaldada soovi uuringus mitte osaleda. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Uuringu sihtrühma arvestades koostame lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6). Kuigi uuringukutse ja infoleht koostatakse ka lihtsas keeles, siis valimis ei eristata, kes peaks saama lihtsas keeles materjalid ja kes mitte. Ka lihtsas keeles info saadetakse kõigile. Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides. Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas. Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 7) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on kirjeldatud lisas 7. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP- keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede 4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.  Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist. tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). Samuti on nende andmete kasutamise eesmärgiks hinnata lahendusettepanekute mõju erinevates valdkondades (vaesus, ebavõrdsus, elamistingimused jm) – selline lähenemine tagab vastavuse ka ÜRO puuetega inimeste konventsiooniga ehk hinnata laiemalt puuetega inimeste olukorda ja nendele suunatud poliitikamuudatuste mõju. ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Uuringu raames kasutame ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisas 8 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku tunnuste kirjeldusi, longituudseid tunnuseid). Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajatel olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide poole pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral (10 intervjuud), et koguda andmeid nendes uurimusküsimustes, millele ei ole võimalik registriandmete ja riikliku statistika raames kogutud andmete töötlemisega vastata, kuid mis on oluline hindamaks nii sihtrühma hetkeolukorda kui võimalike lahendusettepanekute mõju. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel 5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003  isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 1). SKA krüpteerib viidatud nimekirja ainult analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata). 2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega. 3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele päringu alusel vajalikud tunnused. Töötukassa genereerib selles nimekirjas olevale igale isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 2). 5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult UID-dega. 7. Pärast andmete vastuvõtmist ja analüüsi läbiviimist teavitab Praxis andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud (SKA ja TK koostatud andmestikud; SKA koostatud isikute nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 1); TK koostatud nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 2) vähenenud töövõimega isikutest, keda ei ole SKA nimekirjas sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja) võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. Selline vajadus võib olla kuni lõppraporti koostamiseni (st andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda andmeanalüüsi käigus), mistõttu näeme, et vastavustabelid kustutatakse SKA ja TK poolt hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks (ehk 2 kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist). SKA ja Töötukassa hävitavad vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldavad nimekirjad ja teostatud päringu andmestikud. 8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata. 9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam Praxisel isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). Pseudonüümitud andmete kasutamine võimaldab täita uuringu eesmärk: a. SKA ja TK registrite anonüümsed andmed ei võimalda koostada andmetest ühendandmestikku hindamaks terviklikult puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi ning lahendusettepanekute mõju. b. Pseudonüümitud andmete kasutamine on vajalik täiendavaks andmekogumiseks nende seas, kellele on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (kvalitatiivuuring – 10 intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet) valimi väljavõtuks (valimi koostamine ja kontaktandmete päring – vt täpsemalt „Kvalitatiivuuring“). c. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et registrite omanikud ei vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa sellest, mis aitab tagada protsessis minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini. Isikukoodidega andmestikku ega vastavustabeleid ei tehta Praxisele kättesaadavaks. 10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 11. Praxis hoiab ja töötleb saadud pseudonüümitud andmeid Praxise OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele pääsevad ligi vaid Praxise uurimistiimi liikmed, kellel on personaalne kasutajanimi ja parool. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata. Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess: a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus  puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete analüüsi tulemustest. b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.). c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega. d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid Onedrive (SharePoint) kaustas (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja intervjuu kokkuvõtetest. Kontaktandmed kustutatakse koheselt peale intervjuu läbiviimist, intervjuu salvestused kustutakse hiljemalt pärast vaheraporti esitamist tellijale 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete kasutamise protsess: a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta- tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis- teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita- tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda- mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti- kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and- metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne. b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö- dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and- metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel. c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli- tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku- mise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile10.  Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta- tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa- meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu- sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont- rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid 16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli 31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868. Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega. Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40). EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1). Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8). EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7). Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute mõju piirkonniti. Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle (vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele. Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Registriandmete analüüs:  SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva- test registritest:  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);  Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta- mise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info- süsteemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs- teemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID- de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali lõpuks. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 7 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 8. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja (SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused kustutatakse koheselt pärast intervjuu läbiviimist. hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne nimi/kood ning kõik salvestused kustutatakse hiljemalt peale vaheraporti vastuvõtmist (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui vaheraport on vastu võetud. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud registriandmete andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Vt ka osa 10.2. Kuivõrd uuringuprojekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandit tunnustele, siis viis Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi. Teadus- ja arendustegevuse erandi üheks tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina, et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Seejuures võimaldab teadusartiklina avaldamine võtta uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm tunnused. Teadusartikli koostamine ühildub ka avatud teaduse põhimõtetega ning on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Teadus- ja arendustegevuse üheks liigiks ongi rakendusuuringud, sh poliitikakujundamise eesmärgil. Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid andmeid, mis on aluseks uuringu lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud teadusartikli koostamiseks ajaline peruood ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Projekti  (aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus meedias, sihtrühmadele kahe kuu jooksul pärast lõppraportit. Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist lõppraporti vastuvõtmist ehk juulini 2026. Selle arvestamisel on lähtutud võimalikult minimaalsest ajast, mis on vajalik teadusartikli koostamiseks. EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse ei jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea- dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt) ei teavi- tata. 11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo- nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödelda- teavitatakse. vatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministee- riumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Intervjuude valimiisikutele saadetakse interv- juus osalemise kutse hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Kutsele lisatakse infoleht, millega informeeritakse and- mesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (interv- juul osalemine on vabatahtlik). 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused12? 12. Kas isikuandmeid edastatakse ei kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev) 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). Taotluse lisad15: Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2: Intervjuukutse Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles Lisa 4: Intervjuukava Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 2 Tere, nimi! Kirjutan Mõttekoda Praxisest, et kutsuda teid intervjuule puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi teemal. Saime teie kontakti /kust saime/ Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut (lisada kodulehe uuringu hyperlink), mille eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved. Osalemisega panustate lihtsama, arusaadavama ja tõhusama süsteemi kujundamisse. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne. Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. Oleme väga tänulikud, kui olete nõus oma arvamust ja kogemusi jagama. Vestluseks läheb umbes 45 minutit ja see toimub telefoni või veebi vahendusel. Kui soovite osaleda, andke palun oma huvist teada võttes meiega ühendust kas e-kirja teel ([email protected]) või telefonil …. Pakun vestluse ajaks välja päev(ad)/kuupäev(ad)/kellajavahemik. Palun andke märku, millal teile sobiks. Kui need ajad ei sobi, siis palun pakkuge mõni endale sobiv aeg /sel kuul/järgmisel nädalal vms/. Vestlus on konfidentsiaalne. Isikud, kellega vestleme on teada ainult Mõttekoda Praxisele. Üheski materjalis teile ei viidata ega kasutata infot, mis võimaldaks teid tuvastada. Palun andke teada sobiv aeg ja kas eelistate telefoni või veebi teel vestelda hiljemalt /kuupäevaks/. Vastuse saate Lisan kirjale uuringu infolehe, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu taust ja osalemise tingimused. Vastust ootama jäädes