VTK tagasiside

Abivahendispetsialisti kutsete kutsekomisjon, 29.08.2025 Tagasiside abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimise väljatöötamiskavatsusele Soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et VTK-s ei ole analüüsitud piisavalt muudatuste mõju pakutava teenuse kvaliteedile. Hetkel kehtiva süsteemi järgi ei ole võimalik ilma igas müügipunktis vähemalt ühte abivahendispetsialisti kutsega isikut või sellega võrdsustatud spetsialisti omamata Sotsiaalkindlustusametiga lepingut sõlmida. Samuti abivahendite loetelu järgi apteegid saavad väljastada ainult abivahendeid, mille viimases tulbas on kirjas proviisor/farmatseut ja teiste abivahendite müümiseks peab neil lisaks olema kas abivahendispetsialisti kutsega isik või muu võrdsustatud spetsialist. Täna ei saa proviisor/ farmatseut ettevõttes (apteegis) müüa seisuraame, autokohandusi, ortopeedilisi jalatseid, kommunikaatoreid, rulaatoreid, ratastoole, lingtõstukeid, optilisi abivahendeid jne. VTK ei selgita, miks vastavate abivahendite müümisel on täna pädevus nõutud, aga tulevikus enam mitte (isegi mitte põhihariduse nõuet) ning kuidas see mõjutab teenuse kvaliteeti. VTK järgi liiguvad ülalnimetatud abivahendid meditsiiniseadmete alla ja kõigil Tervisekassaga lepingu sõlmijatel tekib võimalus kõiki abivahendeid müüa (sh ka apteekidel, kelle personal täna ei saa osasid abivahendeid müüa). Tervisekassa info (vt siit) kohaselt on täna meditsiiniseadme müüjaks saamise tingimuseks lepingu sõlmimine, kuid ettevõtetele esitatavad miinimumnõuded kvaliteedi tagamiseks (nt millal Tervisekassa lepingu sõlmimisest keeldub) puuduvad või need pole avalikult kättesaadavad. Samuti Tervisekassaga sõlmitav leping jätab mõlemale osapoolele võimaluse ilma otsust põhjendamata lõpetada leping ühekuulise etteteatamisega. Kõigi osapoolte huve arvestades on tähtis, et tagatakse süsteemi arusaadavus ja selgus ning tervishoiuteenuste kvaliteetne osutamine (tevishoiuteenuste osutamisel osaleb isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel). Täna on olemas toimiv süsteem abivahendeid müüvate spetsialistide pädevuse hindamiseks (kehtiv 4. taseme abivahendispetsialisti kutse on olemas 194 inimesel ja 5.taseme kutse 21 isikul). Abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimise VTK ja kutseseaduse reformi VTK väljapakutud kujul rakendumisel kaoksid tulevikus ära abivahendispetsialisti kutsestandardid ning nendes kutse andmine (vastavalt kutsereformi VTK-le jäävad alles ainult reguleeritud kutsed, mida abivahendispetsialist täna läbi SHS §55 lõike 2 on). Abivahendispetsialisti erialale ning abivahendite valdkonnale laiemalt oleks kutsestandardite ära kaotamine kahjulik ning see oleks vastuolus WHA71.8 resolutsiooniga, millega WHO liikmesorganisatsioonid võtsid eesmärgiks tagada parem abivahendite kättesaadavus. Antud eesmärkide täitmist jälgitakse (küsimustiku link) ning üheks indikaatoriks on “Workforce availability for assistive technology” ja “Availability of education/training for assistive  Abivahendispetsialisti kutsete kutsekomisjon, 29.08.2025 technology”. Eesti poolt esitatud andmete järgi (vt siit) puudub riigil informatsioon valdkonna tööjõu kohta, kuid on täielikult kaetud ära koolitused abivahendi vajaduse hindamiseks, abivahendite kohandamiseks ning abivahendi kasutamise juhendamiseks nii kognitsiooni, suhtlemise, kuulmise, liikumise, enesehoolduse ja nägemisega seotud valdkondades. Kutsekomisjoni seisukoht on, et antud info on eksitav ning abivahendite valdkond (sõltuvalt müüdavast abivahendi liigist) vajab nii baasteadmistega kui ka kitsamate spetsiifiliste teadmistega spetsialiste, keda täna ei koolitata ei põhiõppe ega täiendkoolituste raames ning keda pole tööturult vabalt võtta- see tähendab, et töötajate ettevalmistus on eelkõige ettevõtete enda kanda. Pädevate abivahendispetsialistide õpetamine ei peaks olema ettevõtete kanda vaid osa riiklikust poliitikast, millega tagatakse kvaliteetsed teenused. Ka WHO 2023. aasta ratastoolide määramise juhendmaterjal (vt peatükk 2.3) soovitab ära kaardistada erinevate teenuse osutamise etappide (hindamine, kohandamine, juhendamine/õpetamine, järelhindamine) kompetentsid, luua nende alusel koolitused/õppekavad ning kaaluda kompetentside olemasolu tõendamise süsteemi juurutamist näiteks ettevõtete, erialaliitude või kutse andmise tasemel. Abivahendispetsialisti kutset omistav organ teeb ettepaneku analüüsida täpsemalt teenuse kvaliteedi tagamisega seotud küsimusi (nii laiemalt ettevõtetele esitatavaid nõudeid kui ka kitsamalt personalile esitatavaid nõudeid, samuti riigipoolset teenuse tulemuslikkuse hindamist). Selgelt tuleb ära piiritleda müügi teostaja (ehk tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku) vastutusala ja minimaalsed kvaliteedi- ja pädevusnõuded, et ettevõtted saaksid samadel alustel teenuseid pakkuda ning inimesed samadel alustel teenuseid saada. Ühtsete kvaliteedi standardite puudumine annab Tervisekassaga lepingu sõlmimisel eelised ettevõtetele, kelle jaoks kvaliteetse ja inimese vajadusest lähtuva teenuse pakkumine pole esmane prioriteet. Valdkond vajab kvalifitseeritud tööjõudu, vajalike kompetentside kaardistamist ja riiklikke koolitustellimusi spetsialistide välja õpetamiseks ning kontrolli mitte aga turu täielikult vabaks laskmist. Juhul kui teenuse kvaliteedi tagamise analüüsi tulemusel siiski selgub, et abivahendite valdkond on olnud ülereguleeritud (st SHS §55 lõike 2 rakendamine pole olnud põhjendatud) siis teeme ettepaneku lugeda antud punkt kehtetuks alates 2027 sügis ja mitte oodata sellega kuni 01.01.2029. Janar Vaik​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ Anne-Mari Viikman esimees​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ kutse andja esindaja Abivahendispetsialisti kutsete kutsekomisjon​ ​ Eesti Tegevusterapeutide Liit