Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Hr Kristen Michal Teie 14.09.2015 nr 2-2/12-00662/071 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 Meie 06.10.2015 nr KA-JUH-13/503-2 15072 Tallinn Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud härra minister Viitega Teie 14. septembri 2015. aasta kirjale elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise osas teatame Teile käesolevaga järgmist. Esiteks soovime avaldada Teile tänu selle väga olulise eelnõu menetlusse andmise eest. Euroopa Komisjoni (Komisjon) poolt 2014. aasta oktoobris väljastatud riigiabi loas lubas Eesti viia enda taastuvatest allikatest ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusmeetmed juba 2015. aasta 1. jaanuariks kooskõlla Komisjoni kehtestatud riigiabi reeglitega. Seetõttu on eelnõu kiire ja Komisjoni riigiabi reeglitega kooskõlas menetlemine kõigi Eesti taastuvenergia tootjate ja energia lõpptarbijate huvides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on eelnõu seletuskirjas selgitanud, et muudatuste eemärgiks on lisaks riigiabi reeglitega vastavuse saavutamisele ka elektrituru korrastamine, toetusmeetmete proportsionaalsuse saavutamine ja konkurentsimoonutuste ning tarbija põhjendamatult kõrge majandusliku koormuse vähendamine. Nimetatud eesmärkidest lähtub Eesti Energia (EE) ka enda alljärgnevates kommentaarides ja ettepanekutes. 1. Tehniline kommentaar: eelnõu punktis 1 on viide §-le 1 mida täiendatakse punktiga 36. Juhime teie tähelepanu sellele, et seaduse § 1 ei sisalda nii palju punkte, et seda saaks 36 punktiga täiendada. Tõenäoliselt on peetud silmas seaduse § 3 täiendamist, mis sisaldab seaduses käsitletavaid termineid. 2. Eelnõu punkt 3 sätestab § 59 lõike 2 muudatused. Uue § 59 lõike 2 punktid 3 kuni 6 sätestavad CO2 hindadest sõltuvad toetusmäärad biomassi energiaallikana kasutavale tootmisseadmele, mille elektriline brutovõimsus ületab 50 MW. Nimetatud toetust makstakse 3 eelnõu kohaselt (eelnõu punkt 22 ehk § 108 lõige 1 ) üksnes juhul, kui riigil õnnestub teisele Euroopa Liidu (EL) liikmesriigile müüa taastuvast energiaallikast toodetud energia statistilisi ühikuid. Kommentaar/ettepanek: arvestades seda, et selle toetuse maksmine sõltub otseselt riigi poolt teostatavatest nn statistikakaubanduse tehingutest peaksid vastavad toetusmäärad võtma arvesse võimalikke tehingute hindu tänaseks veel mitteväljakujunenud EL statistikakaubanduse turul. Lähtudes sellest, et enamus EL liikmesriike suudab enda taastuvenergia arendamise eesmärgid saavutada (st. defitsiiti jäävate liikmesriikide hulk on märksa väiksem ülejäägi saavutavate riikide omast) ja paljudes liikmesriikides makstavad taastuvenergia toetused on madalamad § 59 lõike 2 punktides 3 kuni 6 sätestatud toetusmääradest, siis tunduvad eelnõus pakutud toetusmäärad ülepakutuna. Lähtudes nimetatud asjaoludest on märksa reaalsem, et tehingute hinnad statistikakaubanduse turul jäävad ca 20-25 €/MWh juurde. Seega vältimaks vale ettekujutuse tekkimist võimalike tehinguhindade (ja seega 2 toetusmäärade) osas ning välistamaks eelnõu punktis 21 (§ 108 lõige1 ) nimetatud tootja ülekompenseerimise võimalust, teeme MKM-ile ettepaneku asendada eelnõu uues sõnastuses § 59 lõike 2 punktides 3 kuni 6 jäigalt fikseeritud toetustasemed võimalike toetuste lagedega lisades nimetatud punktides fikseeritud toetusmäärade ette sõna „kuni“. EESTI ENERGIA AS Laki 24, 12915 TALLINN Reg. kood 10421629 Tel. 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee  3 3. Eelnõu punkt 5 sätestab § 59 lõike 2 sõnastuse, mille punkti 3 kohaselt on § 59 lõikes 2 ja 1 lõikes 2 sätestatud toetust õigus saada ka tootjatel, kelle tootmisseadme ehitamiseks on väljastatud ehitusluba, väikeehitise puhul on ehitusseaduse kohaselt teavitatud kohalikku omavalitsust ehitise püstitamise kavatsusest või väljastatud kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud seda sätet väitega, et kui tootja on võtnud 4 olulisi kohustusi tootmisseadme rajamiseks enne eelnõu punktis 16 (§ 59 ) sätestatud vähempakkumiste regulatsiooni jõustumist (01.01.2017), tuleb tootjat pidada olemasolevaks tootjaks, kellele rakendatakse asjakohaseid sätteid. Kommentaarid/ettepanekud: 1) nõustume väitega, et kui tootja on võtnud olulisi kohustusi tootmisseadme rajamiseks, siis tuleb teda pidada olemasolevaks tootjaks, kelle suhtes rakendatakse asjakohaseid sätteid. Samas ei tähenda ehitusloa omamine või kohaliku omavalitsuse teavitamine ehitise püstitamise kavatsusest veel seda, et „tootja“ oleks võtnud „olulisi kohustusi“. Tingituna juba aastaid elektrituruseaduse ümber valitsenud õiguslikust ebakindlusest ei ole ehitusloa omanikud Eestis reeglina sõlminud märkimisväärseid finantskohustusi sisaldavaid lepinguid, sest riigi meel regulatsiooni arendamise plaanide osas on olnud muutlik. Lähtudes ehitusseadustiku § 45 lõikest 1 ja lõikest 2 kehtib ehitusluba viis kuni seitse aastat ning põhjendatud juhul isegi kauem. Seega pakutakse eelnõuga ehitusluba omava „tootja“ projektile elektrituruseadusega garanteeritud (kõrge) summaarse 1 tulumääraga (lähtudes § 59 lõikest 2 näiteks 93 €/MWh) pikaajalist optsiooni, mis võimaldab tootjal oodata aastaid tootmistehnoloogia odavnemist ja vältida alates 01.01.2017 toimuma hakkavatel vähempakkumistel osalemist. Paraku sunnitakse aga Eesti elektritarbijat maksma sellisel juhul taastuvelektri eest märksa rohkem, kui turg seda juba täna võimaldab. 2) Näiteks Leedus korraldatud vähempakkumisel on riik hankinud tuulest toodetud elektrit 69 €/MWh summaarse tulumäära (st toetus + turuhind) vastu ja Poolas lausa 59 €/MWh summaarse tulumäära vastu. See, et nimetatud tasemed on jõukohased ka Eestis kinnitab ENMAK-i raames AS Elering, TTÜ ja Ea Energy Analyses koostatud uuring, mille kohaselt on uutes tuuleelektrijaamades toodetud elektri hinnaks ca 65 €/MWh. Eelnõu kohaselt on Eesti seevastu valmis 7 aasta pärast ostma tuuleelektrit 93 €/MWh summaarse tulumäära vastu. Lähtudes eelnõu eesmärgist vähendada tarbija põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust ei ole väljapakutud lahendus kuluefektiivne ja seetõttu ka otstarbekas. Seetõttu teeme MKM-ile ettepaneku otsida paremaid lahendusi „olulisi kohustusi“ võtnud „tootjate“ fikseerimiseks, kui seda on ehitusloa omamine või vähemalt fikseerida konkreetne ja mõistlik tähtaeg, millal need ehitusload peavad olema realiseeritud (st tootja hakkab andma elektrit võrku). 3) Kindlasti ei saa selliseks mõistlikuks ajaks olla ehitusseadustikus ette nähtud 5 ega 7 aastane periood. Usume, et 2 aastane periood peaks olema täiesti piisav. Vastasel korral on vähemalt küsitav kas „tootja“ ikka on võtnud enda ehitusloaga seoses „olulisi kohustusi“ projekti arendamise eesmärgil. Antud juhul aitaks kõige otstarbekama lahenduse leidmisele kindlasti kaasa mõjuanalüüsi koostamine, mis näitaks ära seni väljastatud ehituslubade mahu (MW), ehituslubade aegumise tähtajad ja arvutused selle kohta, kui palju oleksid Eesti elektritarbijate hinnangulised kulutused taastuvenergia toetustele suuremad, kui riik ei telliks ehituslubadega kaetud võimsuseid vähempakkumiste korraldamise teel. Teeme MKM-ile ettepaneku kaaluda sellise analüüsi koostamist. 4 4. Eelnõu punkt 16 sätestab § 59 sõnastuse, mille sisuks on taastuvenergia toetamise eesmärgi ja selle saavutamise meetmete selgitamine. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister selgitada välja odavaima viisi Eesti 2020. aastaks võetud taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamiseks, kui iga-aastasest ülevaatest selgub, et prognoosi kohaselt eesmärk ei täitu ja korraldada puudujääva tootmismahu saavutamiseks vähempakkumise. Sama paragrahvi lõige 5 määratleb kitsendused nende tootmisseadmete osas, mis vähempakkumistel osaleda ei saa. Viimaste hulka kuuluvad eelnõu kohaselt seadmed, millega toodetav elektrienergia juba saab või on eelnevalt saanud § 59-s nimetatud toetust ning mille toodang ei panusta täiendavalt taastuvenergia arendamise eesmärgi täitmisesse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei tohi vastav toetusskeem diskrimineerida tootjaid, kellele toodetud elektrienergiat potentsiaalselt Eestis tarbitakse ning millelt ka skeemi finantseerimiseks taastuvenergia tasu kogutakse. Kommentaarid/ettepanekud: lähtudes 2014. aasta oktoobris Komisjoni poolt Eestile väljastatud riigiabi loast kohustub Eesti alates 2015. aasta 1. jaanuarist võimaldama riigiabi uute taastuvenergia koguste tootmiseks üksnes läbi avatud vähempakkumiste. Vähempakkumiste protsess peab olema seejuures tehnoloogianeutraalne, st. avatud kõigile taastuvatest allikatest elektrienergiatootjatele. Eesti kinnitas seejuures Komisjonile, et rakendatavad meetmed välistavad igasuguse diskrimineerimise ja odavaim pakkumine võidab. Seoses Eesti poolt võetud kohustusega (sh taastuvenergia direktiivi põhiselt taastuvenergia teatava osakaalu saavutamine lõpptarbimises) soovime me välja tuua järgmist: 2 1) Lähtudes eelnõu punktis 5 sätestatud § 59 lõikest 2 võib § 59 lõikes 1 nimetatud elektrienergia tootja, kes kasutab energiaallikana biomassi või biogaasi, saada eelnõu kohaselt ettenähtud toetust ainult juhul, kui samas protsessis toimub ka soojuse tootmine kaugkütteseaduse tähenduses lokaalseks tarbimiseks või tööstustarbija soojusvajaduse rahuldamiseks. Seega välistab eelnõu lisaks § 4 59 lõikes 5 mainitud tootmisseadmetele vähempakkumistel osalemisest kõik kondensatsioonirežiimil töötavad elektrijaamad. Eelnõu seletuskiri selgitab, et sellise välistamise eesmärgiks on anda tootjatele suunis toota elektrienergiat võimalikult tõhusalt ja olemasolevat soojuskoormust maksimaalselt ära kasutades. Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014-2020 (suunised) lubavad küll erandjuhtudel piirduda vähempakkumistel konkreetsete tehnoloogiatega, kui kõigile tootjatele avatud menetlus ei võimaldaks saavutada optimaalset tulemust, kuid nende erandjuhtude hulka elektrienergia võimalikult tõhusa tootmise suunis ei kuulu. 2) Komisjoni suuniste hulka kuuluvatest lubatud erandjuhtudest võib EE hinnangul tulla antud juhul kõne alla vajadus vältida tooraineturgude moonutamist biomassi toetustega. Kuna eelnõu ja selle seletuskiri ei käsitle mingil viisil kodumaise metsandussektori ja biomassi turu olukorda, ei analüüsi biomassi impordivõimalusi ega kodumaise biomassi turu moonutamise tegelikku ohtu (st kodumaise biomassi turu ja biomassi impordivõimaluste kasutamata potentsiaali), siis hindab EE eelnõu punktis 5 2 (§ 59 lõige 2 ) sätestatud piirangut, kui ebaproportsionaalset ja seetõttu Komisjoni suunistega vastuolus olevat. Kuna vähempakkumiste korraldamine saab olema peamiseks riigipoolseks instrumendiks uute taastuvenergia koguste tellimisel, siis vajavad kirjeldatud asjaolud täpsustamist garanteerimaks elektrituruseaduse muudatuste kooskõla Komisjoni riigiabi suunistega. Lähtudes eelnevast teeme MKM-ile ettepaneku konsulteerida nimetatud küsitavuste osas Komisjoniga ja selle tulemustest lähtudes kaaluda eelnõu ning selle seletuskirja sätete muutmise/täiendamise/täpsustamise vajadust tagamaks nende kooskõla Komisjoni riigiabi suuniste nõuetega. 4 3) Eelnõu punktis 16 käsitletava § 59 lõige 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähempakkumisel võib osaleda lisaks Eesti juriidilisele isikule ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis sarnasel vähempakkumisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb see nõue sellest, et toetusskeem ei tohi diskrimineerida tootjaid, kelle toodetud elektrienergiat potentsiaalselt Eestis tarbitakse ning millelt ka skeemi finantseerimiseks taastuvenergia tasu kogutakse. Lähtudes sellest EL- i õiguse põhimõttest peab EE põhjendatuks, et kui riik välistab mingid tootmisseadmed, mille toodetud elektrienergiat Eestis tarbitakse, taastuvenergia vähempakkumistel osalemisest (vt eelnõu punktis 5 2 sätestatud § 59 lõiget 2 ), siis vabastatakse selle tootmisseadme toodetud elektrienergia lõpptarbijad ka taastuvenergia tasu tasumisest. Seda põhimõtet eelnõu kooskõlastamisele saadetud versioon ei sätesta, mistõttu teeme MKM-ile ettepaneku vastav sõnastus välja töötada. 4 4) Eelnõu punktis 16 käsitletava § 59 lõige 5 sätestab, et vähempakkumisele ei saa esitada tootmisseadet millega toodetud elektrienergia eest on eelnevalt saadud seaduse § 59 nimetatud 4 toetust ning mille toodang ei panusta täiendavalt § 59 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmisesse. Kuigi tegemist on esmapilgul iseenesestmõistetava sättega omab see siiski tarbija niigi kõrget majanduslikku koormust suurendavat potentsiaali. Praegune Eesti taastuvenergia toetuste skeem on ehitatud üles põhimõttel, mille kohaselt toetusperiood vältab 12 aastat ja peale seda peab tootja ilma toetuseta hakkama saama. Kui elektrituulikute puhul on see mõistlik ja loomulik ootus, siis muutuvkuludest sõltuvate koostootmisjaamade puhul see nii paraku ei ole. Põhjus seisneb selles, et kui elektrituulik jätkab väga suure tõenäosusega taastuvenergia tootmist ka peale toetusperioodi lõppu, siis koostootmisjaamadel on Eesti tingimustes olemas alternatiiv turba ja põlevkivi kasutamise näol. Seega, kui taastuvenergia allika ehk hakkepuidu hind on kõrgem fossiilse kütuse hinnast, siis võib koostootmisjaam hakata peale toetusperioodi lõppu kasutama fossiilset kütust ja riigil jääb enda taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalik taastuvenergia toodang saamata. Sellises olukorras on riigil kaks võimalust eesmärgipärase taastuvenergia tootmise mahu saavutamiseks. Käesoleva eelnõu kohaselt korraldab riik vähempakkumise ja hangib uut taastuvenergia tootmist makstes seejuures uue tootmisseadme püstitamiseks vajaliku „täistoetuse“ määra. Alternatiivina, mida võimaldavad ka Komisjoni riigiabi suunised, on riigil võimalik amortiseeritud koostootmisjaama omanikule maksta fossiilkütuse asendamise toetust, kui see on vajalik taastuvenergia turuleaitamiseks. Arvestades seda, et tegemist oleks üksnes fossiilkütuse ja taastuvenergia allika hinnavahe kompenseerimisega oleks amortiseeritud koostootmisjaamale vajalik toetus mitu korda väiksem, kui uuele elektrijaamale vajalik „täistoetus“. 5) Lähtudes kirjeldatust oleme seisukohal, et tootmisseadmete, mis on juba saanud § 59-s nimetatud toetust, jäik välistamine vähempakkumistel osalemisest, kuna nende toodang ei panusta täiendavalt taastuvenergia arendamise eesmärgi täitmisesse, on põhimõtteliselt ebaotstarbekas. Sellise sätte jäik rakendamine toob kaasa olemasolevate tootmisseadmete ressursi ebaotstarbeka ärakasutamise (koostootmisjaama eluiga ei ole 12 aastat vaid ca 25 või rohkem aastat) ja tarbija niigi kõrge majandusliku koormuse suurenemise. Olukorra näitlikustamiseks toome siinkohal näite Narva linna kohta, mille soojuskoormust katab Balti elektrijaama 11 (BEJ 11) plokk. Kui amortiseeritud BEJ 11 ploki asemele ehitada kohe uus ca 32 MWe bio-koostootmisjaam, siis kasvaks EE koostatud majandusliku analüüsi tulemusel Narva soojusvõrku tarnitava soojusenergia lõpphind tarbijatele kuni 30% võrra ja taastuvelektri tootmiseks vajalik taastuvenergia toetus ca 8 miljoni euro võrra aastas. Kusjuures sama hulga taastuvelektrit suudaks BEJ 11 plokk toota nimetatud bio-koostootmisjaamast mitu korda väiksema toetuse vastu. Lähtudes eelnevast teeme MKM-ile ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis võimaldavad ka amortiseeritud koostootmisjaamadel osaleda taastuvenergia vähempakkumistel või alternatiivina saada fossiilkütuse asendamise toetust, kui see on vajalik taastuvenergia turule aitamiseks. Kokkuvõtteks. Eelnõus väljapakutud vähempakkumiste skeem on EE hinnangul praegusel kujul diskrimineeriva iseloomuga ja tõenäoliselt vastuolus Komisjoni riigiabi suunistega. Lisaks soodustab pakutav skeem olemasolevate tootmisseadmete ümbervahetamist enne nende elukaare tegeliku lõpu saabumist suurendades sellega niigi kõrget tarbijate majanduslikku koormust. 5. Eelnõu punkt 17 sätestab taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide 5 regulatsiooni. Selle regulatsiooni § 92 sätestab koostööprojektid teiste liikmesriikidega ja sama paragrahvi lõige 2 nende tootjate tootmisseadmed, millised koostööprojektides osaleda ei saa. Muu hulgas kuuluvad koostööprojektidest välistatud seadmete alla ka need tootmisseadmed, mille ehitamiseks on tootjale makstud riigi poolt investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik ei nõustu koostööprojektis osaleva teise EL-i liikmesriigi makstavast tegevustoetusest 5 maha arvestama ja riigile kompenseerima (vt § 92 lõige 2 punkt 3). 1 Eelnõu punkt 9 sätestab omakorda § 59 lõike 2 punkti 1 sõnastuse, mille kohaselt tootja ei saa elektrituru seaduse alusel ettenähtud toetust elektrienergia eest, kui elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille eest on riik tootjale maksnud investeeringutoetust. Sarnast paindlikkust kompenseerida riigile saadud investeeringutoetus siseriiklikul vähem-pakkumisel 5 1 eduka osalemise vastu nagu § 92 lõige 2 punkt 3 ette näeb, § 59 lõige 2 punkt 1 aga ei sisalda. Kommentaarid/ettepanekud: eelnõu nimetatud sätetega soodustab riik Eesti taastuvenergia tootjaid müüma odavamat ja konkurentsivõimelisemat taastuvenergiat Eestist väljapoole, kuid ei võimalda samasugust paindlikkust (st saadud investeeringutoetuse kompenseerimise võimalust riigile) siseriiklikel vähempakkumistel võimalikult tarbijasõbralike tulemuste saavutamiseks. Arvestades seda, et igasuguste toetuste võimaldamise üheks eesmärgiks peaks olema toetuste väljamaksmisega seotud tarbijakulutuste minimeerimine, siis ei saa sarnast lähenemist pidada otstarbekaks. Seetõttu teeme 1 MKM-ile ettepaneku võimaldada eelnõu punktis 9 sätestatud § 59 lõige 2 punktis 1 samasugust 5 paindlikkust nagu § 92 lõige 2 punktis 3. Tegemist on ettepanekuga, mis on kooskõlas Komisjoni antud riigiabi loaga, mille kohaselt tuleb kord juba saadud investeeringutoetus arvestada maha saadavast tegevustoetusest. Kuna Eestis on võimaldatud investeeringutoetust tootmisseadmetele, mille toodang võimaldab täiendavalt panustada riigi taastuvenergia arendamise eesmärkide saavutamisesse, siis on tegemist ettepanekuga, mis võimaldab vähempakkumistel hangitava taastuvenergiaga seonduvaid kulusid potentsiaalselt vähendada ja langetada tarbijate juba niigi suurt majanduslikku koormust taastuvenergia arendamise toetamisel. 6. Eelnõu punkt 19 sätestab § 108 lõike 1 muudatuse, mille kohaselt „enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini, välja arvatud 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul“. Punkti jõustumise ajaks on määratud 3 01.01.2017. Punktis 22 (§ 108 lõige 1 ) käsitletakse §-s 59 nimetatud toetuse maksmise tingimusi. Selle punkti jõustumist näeb eelnõu ette üldkorras. Kommentaar/ettepanek: eelnõu punktide 19 ja 22 sätted on määratud toimima koosmõjus, samas on nende jõustumise tähtaeg eelnõus diferentseeritud. Teeme ettepaneku jõustada mõlema nimetatud punkti sätted üldkorras. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hando Sutter Juhatuse esimees Saatja: Keteliina Toom <[email protected]> Saatmisaeg: 6. oktoober 2015. a. 18:45 Adressaat: mkm info Teema: Elektrituruseaduse muutmise seaduse eeln�u koosk�lastamine Manused: 201510.06.ELTS muudatuste kommentaarid ja ettepanekud.bdoc Tere K�esolevaga edastan meie tagasiside elektrituruseaduse muutmise seaduse eeln�ule. Lugupidamisega Keteliina Toom juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS +372 715 1521 +372 556 44491 [email protected]