Saatja: Almar Sehver <
[email protected]>
Saatmisaeg: 20. oktoober 2015. a. 18:02
Adressaat: Sigrid Rajalo
Koopia: mkm info; Liisa Oviir;
[email protected]
Teema: Innovatsiooni- ja arendusosaku eeln�u
Tere
P��rdun Teie poolse Eesti Patendivolinike Seltsi (EPS) nimel. EPS koondab enamikke Eestis tegutsevaid
patendivolinikke, kes on 14.09.2015 eeln�ude infos�steemis avaldatud �Innovatsiooni- ja arendusosaku
toetuse andmise tingimused ja kord� m��ruse eeln�us ka m�rgitud kui innovatsioonialase teenuse
osutajateks innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames.
Kahetsusv��rselt peab t�dema, et antud m��ruse ettevalmistuse juures ei ole kaasatud patendivolinikke.
Seletuskirjas m�rgitud l�igus kirjeldatud tegevused �M��ruse eeln�u v�ljat��tamise protsessi on eelpool
nimetatud uuringute ja anal��side raames toimunud k�sitluste ja intervjuude kaudu kaasatud olnud
teenusepakkujad� ei ole taganud meie kaasamist ilmselgelt valitud kaasamismeetodi liigselt �ldise ja
kaudse iseloomu t�ttu.
Seoses m��ruse eeln�uga edastame esialgse kommentaari olulisemates k�simustes.
1. Peame kahetsusv��rseks seda, et toetatavatest tegevustest on v�rreldes viimati kehtinud
tingimustega v�lja j�etud �kaubam�rgi registreerimine�. See tekitab olukorra, kus k�ll toetatakse
leiutiste kaitset ning disaini kaitset, kuid j�etakse kaitseta ettev�tte kaubam�rgid. Selleks, et ettev�tted
saaksid turustada oma tooteid suurema tulususega on h�davajalik seda teha oma kaubam�rgi all, mis
vajab samuti kaitset ning on n�iteks oluliselt kallim, kui disainikaitse. Ilma kaubam�rgikaitseta v�ib �elda,
et riik toetab vaid allhankija innovatsiooni � t��tava v�lja tehniline lahendus ja disain, kuid m��a seda
siiski tellija kaubam�rgi all, ja riik ei pea oluliseks et ettev�tted turustavad tooteid oma kaubam�rgi all.
Oma kaubam�rgiga v�listurgudele minemine eeldab aga kindlasti selle kaitset.
Lisaks on paljud t�nap�evased uue majanduse ettev�tted sellised, kelle puhul innovatsioon ei seisne
mingis tehnilises lahendis v�i disainis, mida saaks kaitsta patendi v�i kasuliku mudelina. Innovatsioon
v�ib seisneda ka uutes �rimudelites vms, n�iteks kasv�i Eesti ettev�te TAXIFY, mille side
intellektuaalomandiga seostub lisaks tarkvaralahenduses just kaubam�rgis, mis vajab kaitset.
Sellest tulenevalt loodame, et leiate v�imaluse lisada toetatavate tegevuste hulka ka kaubam�rgi
kaitse, et v�imaldada ettev�tetele oma innovatsiooniga ja arendustegevusega seotud k�igi oluliste
intellektuaalomandi kaitsemehhanismide kasutust ja selleks toetuse saamist.
Pakume allj�rgneva muudatuse:
� 6. Toetatavad tegevused
(2) K�esoleva m��ruse alusel toetatakse j�rgmisi tegevusi:
/�/
5) patendi-, kasuliku mudeli, t��stusdisainilahenduse v�i kaubam�rgi alane �iguskaitse
n�ustamine, uuringud ja registreerimine;
2. T�iendavalt m�rgime, et ennek�ike seoses arenguosakuga on praktikas problemaatiline maksimaalselt
etten�htud 18 kuuline projekti periood. N�iteks patendikaitse menetlus on juba ainu�ksi seadusest ja
rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate menetlust�htaegade t�ttu selline, et paljusid toiminguid ei
saa teha v�i tasusid maksta 18 kuu jooksul ning selleks kulub oluliselt pikem aeg.
Sellest tulenevalt oles ennek�ike arendusosaku puhul m�istlik, kui abik�lbulikkuse periood oleks
avatud ning taotleja peaks oma avalduses ise konkreetset juhtumit arvestades p�hjendama perioodi
pikkuse valikut ning n�itama millises etapis kulutused tekivad. Siit v�ib tekkida ka vajadus jagada
projekt osadeks ning teha v�ljamakseid vahearuannete alusel.
Meie ettepanek:
� 8. Projekti abik�lblikkuse periood
/�/
(4) Projekti abik�lblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul
taotleja poolt p�hjendatud periood.
3. Samamoodi peame kahetsusega t�dema, et eeln�us etten�htud ettemaksete tegemise keeld (� 22 lg
2) kahjustab v�iksemaid ekspordile keskenduvaid ettev�tteid ning eriti loomemajanduse ettev�tteid,
kellel on tihti probleeme likviidsusega, et tasuda k�ik projekti kulud ja siis j��da ootama toetuse
laekumist p�rast tihtipeale pikalevenivat l�pparuande esitamise protsessi.
M�rgime, et ettemaksu rakendamise v�imalikkuse puhul on niigi eelduseks teenusepakkuja ja toetuse
saaja omavaheline kokkulepe, et teenusepakkuja tasub k�ik vajalikud l�ivud ning sisuliselt krediteerib
toetuse saajat senini, kui EAS kannab toetuse p�rast l�pparuande esitamist. Kui teenusepakkuja on oma
kliendi maksev�imes veendunud, siis ei peaks olema takistust ka toetus v�lja maksta ettemaksuna
tingimusel, et see kantakse viivitamatult edasi teenusepakkujale.
Meie ettepanekuks on s�ilitada praegune olukord, kus ettev�tjale tehakse p�hjendatud avalduse
alusel v�ljamakse ettemaksuna, kui toetuse taotleja on eelnevalt tasunud omaosaluse ja k�ibemaksu.
Lugupidamisega
Almar Sehver
patendivolinik
Eesti Patendivolinike Seltsi esimees
AAA Patendib�roo O�
Tartu mnt 16, 10117 Tallinn
Tel: 660 5910
Faks: 660 5912
[email protected] www.aaa.ee
KONFIDENTSIAALNE